Sel talvel läks Euroopa põllumeestel kops üle maksa ja nad tegid end nii Prantsusmaal, Saksamaa kui ka Belgias nähtavaks teele pargitud traktorite ja suurlinnadesse veetud sõnnikukoormate abil.
Peamiseks rahulolematuse tekitajaks olid üsna ebarealistlikud nõuded kliimaeesmärkide saavutamiseks. Nende nõuete täitmine tähendaks põllu meestele kas tootmise kokkutõmbamist või suuremaid investeeringuid tehnoloogiasse, uutele nõuetele vastava, kuid kallima tehnika soetamist jne.
Eesti põllumajanduse visionäärid märkavad ka Eestis põllumajanduse struktuuri muutumist, mis osalt on tingitud kliimanõuetest, osalt aga heitlikest aegadest, mis on põllumeeste kasumeid oluliselt
vähendanud ja sundinud paljusid väiksemaid tootjaid oma tegevust lõpetama. Seega jätkub tendents, et pisemad talud ja pereettevõtted lõpetavad ning müüvad oma maa ja tehnika suurematele naabritele. Niiviisi Eesti põllumajandusettevõtete kontsentreerumine jätkub.
Eesti ühe suurema põllumajandusettevõtte Agrone juhatuse liige Margus Muld ütles märtsi lõpul parempoolsete majandusfoorumil, et põllumehed ei ole rohepöörde vastu, kuid ei suuda ka parima tahtmise juures selle nõudeid täita. METK-i põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira sõnul peaks tulevikutegutsemine olema teadlikum. Põllumehed loodavad, et lisaks nõuetele pakutakse ka
Eestis jätkub põllumajanduse
lahendusi. Need peaksid tulema teadusest, tehnoloogiafirmadelt. „Poliitiline ebarealistlikkus tuleb sellest, et eesmärgid on suured, kuid reaalsuses lahendused puuduvad,“ sedastab ta.
Näib, et põllumeeste sõnum on siiski mingil määral Euroopa Liidu otsustajateni jõudnud ja viimasel ajal on mitmed eelnõud kas määratud või määramata ajaks edasi lükatud. Nii juhtus see ka näiteks plaaniga vähendada taimekaitsevahendite kasutust põllumajanduses poole võrra juba aastaks 2025. Oma väljaandes kirjutamegi, millised muutused on toimunud taimekaitsevahendite kasutamises, sest eesmärgiks on luua uue põlvkonna taimekaitsevahendid, mis ei oleks sünteetilised ega loodust reostavad, vaid baseeruksid pigem bioloogilistel ja agrotehnilistel meetoditel.
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Hüdraulika pumpade ja mootorite diagnostika, remont ja müük
Hüdraulika silindrite remont, müük
Oleme abiks sinu masina või seadme tehnilise probleemi lahendamisel
www.hydroshop.ee
Toimetaja: Jana Rand, jana.rand@delfi.ee
Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee
Hüdraks OÜ, Pärnu
GSM: +372 555 36366
GSM: +372 55 36003
E-mail: info@hydraks.ee
Süsiniku sidumine ja kliimaeesmärkide täitmine on endiselt peateemaks ka metsamajanduses. Kirjutame oma väljaandes sellest, kuidas metsastada väheviljakaid alasid ning kus kasvavad Eesti metsadele parimad metsataimed.
Loodushoid ja ressursside mõistlik kasutamine on loomuomane nii põllu- kui ka metsameestele, kuid üksnes neile ebareaalsete nõuete esitamine ei tundu õiglane.
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee
Aprilli lõpus on paljudele maateemadega seotud ettevõtetele ja inimestele kujunenud tavaks minna Tartusse Maamessile, et saada mõne päeva jooksul täiuslik ülevaade, mis maaelus toimub.
Tänavu peetakse Maamessi 18.–20. aprillini Tartu Näituste messikeskuses ja seda juba 30. korda. Võiks olla juba 32. kord, aga pandeemia pani ka messi vahepeal kaheks aastaks pausile.
Nagu varasematelgi kordadel, on Maamessil kesksel kohal tehnikanäitus, kus esitletakse põllu- ja metsamasinaid, farmiseadmeid, hooldustehnikat ning toidutööstuse seadmeid.
Samuti on messile toodud väetised ja taimekaitsevahendid, veterinaartarbed, söödad ja söödalisandid, põllumajandustooted, lüpsi- ning laudaseadmed. Nagu ikka, saab näha ka tõuloomi ja olla kursis tõuaretuse uute saavutustega.
Messi
peetakse 28. korda ka rahvusvahelist puidutöötlemis- ja metsandusnäitust, kus teemadest on esindatud jahindus, metsakasvatus, metsa hooldus, saeveskid ja kuivatid, metsavarumisseadmed ja masinad, transpordivahendid, kaitsevahendid ning eririitus, samuti toimuvad koolitused. 24. korda korraldatakse Maamessil aiandusnäitust, kus esitletakse seemneid ja istikuid, aiatööriistu, esindatud on iluaiandus ning aiakujundus, haljastustehnika, sordiaretus, murud, mesindus, kasvuhooned ja aiamajad.
Maamessi toidumessi korraldatakse juba 28. korda ja seal tuuakse rahva ette parimad toiduained ning alkohol, talu- ja mahetooted ning toimuvad degustatsioonid. Samuti näidatakse toiduainetööstuse seadmeid, pakkeseadmeid ja -materjale.
Maamess saab
rahvusvahelisemaks
Maamessil moodustavad suuremad ja väiksemad tegijad sünergia, mida pannakse aastaaastalt üha enam tähele ka piiri taga. Maamessi päevil koondub Tartusse maamajanduse kompetents, lisaks messile toimuvad mitmed erialakonverentsid ja -seminarid.
Traditsiooniliselt on messiala, st statsionaarsed paviljonid koos ajutiste paviljonide ja väliterritooriumiga 70 000 ruutmeetrit.
Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul on mes-
sile registreerunud hetkeseisuga 455 ettevõtet ja organisatsiooni ning kõik pinnad on broneeritud. „Prognoosime, et lõppnumber saab koos lisanduvate kaaseksponentidega olema 460–470 vahel. Huvi Maamessil osalemise vastu on suurem, kui me ettevõtteid vastu saame võtta. Suurt huvi näitavad üles ka masinamüüjad, kuna turule tuleb aina uusi tegijaid ja tootevalik laieneb,“ selgitab Kikkul.
Messile on hetkeseisuga registreerunud 455 ettevõtet ja organisatsiooni ning kõik pinnad on broneeritud.
Messi kvaliteeti rõhutab kuulumine Euroopa suurimate põllumajandusnäituste korraldajate liitu EURASCO ning koostöö naaberriikides toimuvate põllumajandus- ja maaelumessidega.
Praeguseks on ettevõtteid messile registreerunud üheksast riigist (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Ukraina, Tšehhi, Austria, Saksamaa). Erilist tõusu on näidanud Läti ettevõtete osalemine. Mullu oli Lätist eksponente 11, tänavu juba 20. „See on meie aastatepikkuse töö tulemus, oleme nii ettevõtete kui ka külastajate poolel teinud palju
Suurenda oma kasumlikkust lupjamisega - õige pH toob kõrge ja ühtlase saagi!
Meie kvaliteetsete lubiväetiste regulaarse kasutamisega maksimeerite oma sisendite tulusust. Ilma lupjamiseta võib kuni 30% väetisest jääda kasutamata.
Nordkalk pH+ Natural on kõrgeima kaltsiumisisaldusega kohalikku päritolu lubiväetis.
• Suurem saak
• Vähendab kiiresti mulla happelisust
• Sobib mahepõllunduses kasutamiseks
tel 5804 3839
sales.estonia@nordkalk.com
teavitustööd. Traditsiooniliselt on ka soomlased aktiivsed messil osalejad, sealt on registreerunud 13 ettevõtet ning oma messikülastusest on juba ette teada andnud umbes kümne reisibussi jagu Soome gruppe. Statistika näitab, et vähemalt sama palju tuleb gruppe Soomest juurde, lisaks „omal käel“ saabujad. Rääkimata teistest riikidest tulijatest, väga palju on meile teada antud erinevate erialade ettevõtete ja organisatsioonide esindajate ning ettevõtjate tulekust.
Kokku moodustavad piiritagused ettevõtted eksponentidest kümnendiku,“ kinnitab Kikkul.
Mess pakub turundustuge „Meile teeb väga head meelt, et sel aastal on messil uusi osalejaid ehk selliseid, kes 2023.
TIPPKVALITEEDIGA üle 20 seeria erinevaid trummel tüüpi hooldusniidukeid.
aasta Maamessil ei osalenud, tervelt 132. Igal aastal käib teatud rotatsioon, sest osa tegijaid eelistavad Maamessist osa võtta üle aasta. Kindlasti saame öelda, et uusi esitlusi on Maamessil väga palju,“ kinnitab Kikkul. Kokkuvõtvalt lisab ta veel juurde, et messide eesmärk on pakkuda ettevõtetele turundustuge, kuidas kriisiolukorras toime tulla turupositsioonide ümberjaotumisega. Pildile on ilmunud ka mitmeid uusi tegijaid, kes püüavad heitlikus majanduskeskkonnas alles oma turuosa leida.
Tema sõnul on vastupidiselt üldisele arusaamale huvi messidel osalemise vastu kõige suurem just siis, kui majanduses on keerulised ajad: „Maamess võib-olla pole selles kontekstis muidugi parim näide, sest
Huvi messidel osalemise vastu on kõige suurem just siis, kui majanduses on keerulised ajad.
Maamess on aastaid olnud stabiilselt välja müüdud ja hetkel kuskile laieneda ei ole, aga Tartu Näitused AS korraldab ju ka teisi messe, mis on näidanud nii eksponentide kui ka külastajate huvi tõusu. Möödunud sügisel toimunud automess Motoshow ning mess „Ehitus ja sisustus“ läksid väga edukalt, rääkimata märtsikuus toimunud motomessist Motoexotica, mis oma 20. aastapäeval võõrustas läbi aegade kõige suuremat valikut mootorrattaid ning mille külastatavus kasvas võrreldes mullusega umbes viiendiku. Ka tänavu sügiseks on meie messidele juba registreerunud hulgaliselt ettevõtteid.“ Maamessi korraldajad kinnitavad, et messi ettevalmistused on graafikus ja juba aprilli alguses hakkab üritus ka õues silmanähtavalt kerkima. Kõigepealt tuleb paigaldada sisepaviljonide stendid ning seejärel, juba aprilli algul saab valmis 1200-ruutmeetrine lisapaviljon.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energia- või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi. Aavo Isak, Pelltech OÜ
Soojamajanduses oleme küll jõudnud sinnamaale, et lõviosa meie linnade ja alevite soojusvajadusest kaetakse biomassiga. Hakkepuit, kui seda õigetes seadmetes ja õigesti põletada, on väga hea kütus ning sel on palju häid külgi. Üks väheseid miinuseid hakkekatlamajade puhul on investeeringu suurus. Õiged seadmed õigesti põletamiseks on kallid ja võtavad ka palju ruumi. Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.
Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus.
Kas neil on üldse valikut? Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit
eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, pelleti kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud –pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.
Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletitel töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergia hindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.
Pelletikütte eelised:
n Kohalik kütus. Kogu selle tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse.
n Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.
n Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed.
n CO 2-neutraalne – pelletite põlemisel tekkiv süsihappegaas on eelnevalt nende puude poolt seotud.
n Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.
n Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.
n Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.
n Investeering pelletitega töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.
n Pelletitel töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.
n Pelletihoidla on kompaktne ja soodne.
n Pelleteid on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.
Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad
need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja pole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva –kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata –www.pelltech.eu.
Volvo roomikekskavaator EC140E on loodud täitma kõiki oma funktsioone ülima tõhususega. Masin ei taga mitte ainult maksimaalset kasutuskindlust, vaid on ka uusima kütusesäästliku tehnoloogiaga, mis vähendab heitmeid ja kütusekulu, suurendades samal ajal tootlikkust.
EC140E sobib kasutamiseks metsas, ehitusobjektil, põllul vms ning see suudab täita erinevaid nõudmisi erakordselt ühtlase kvaliteediga, maksimeerides tootlikkust ja kasutuskindlust.
Töökaal: 13 170–16 980 kg
Koguvõimsus: 90 kW
Kopa maht: 0,33–1,01 m3
Hüdropumpade arv ja tootlikus: 2 x 124 l/min
UUE MASINA
OSTUGA TULEB TASUTA
KAASA METSAPAKETT:
LED-töötulede pakett – POWER (14 töötuld kaitsmetega), katuseraam, esiakna alumine kaitsevõre.
Kampaania kehtib kuni 30.06.2024
KÜSI PAKKUMIST: tel 5377 9907, e-post swecon@swecon.ee
Eesti inimene sööb aasta jooksul liha umbes sama palju, kui ta ise kaalub, ehk keskmiselt ligikaudu 80 kilogrammi. Umbes poole tarbitavast lihakogusest moodustab sealiha.
Maaülikooli teadlaste Kristi Kerneri ja Alo Tänavotsa uuringu kohaselt ei suuda
Eesti sealiha tootmine rahuldada siseturu nõudlust, sest liha tarbimine ületab kodumaise tootmismahu. Eesti sealihaga isevarustatuse tase oli 2022. aastal 78%. See tähendab, et üle kolmveerandi meil tarbitud 43 tonnist sealihast aastas on eestimaist päritolu. Toormenappuse tõttu peavad meie suuremad lihatööstused nii värsket kui ka külmutatud liha seetõttu juurde importima. Seakasvatuse ja kodumaise lihatööstuse edasine areng sõltub nii siseturu tagasi võitmisest impordilt, lihatoodete tarbimise suurenemisest kui ka uute stabiilsete välisturgude leidmisest. Miljonini sigade arv meie seafarmides ilmselt enam kunagi ei jõua, kuid arvestades optimaalset lihatarbimist, võiks Eestis pidada ligikaudu 600 000 siga ehk poole rohkem kui praegu.
Eesti sealiha kvaliteediga saab igati rahul olla. See on importlihast kvaliteetsem ja värskem, sest liha tarneahel on lühem.
Eestis kasvatatud loomade liha on kvaliteetne ja turvaline
Teadlased kinnitavad, et Eesti sealiha kvaliteediga saab igati rahul olla. See on importlihast kvaliteetsem ja värskem, sest liha tarneahel on lühem. Sigade pidamistingimusi kontrollitakse järjepidevalt ja loomade stressi maandamiseks kasutatakse erinevaid võtteid.
Kindel võib olla, et toidu ja liha ohutus on Eestis pideva riikliku kontrolli all. Liha ja lihatoodete ohutuse lihatööstustes tagab õigusaktidega ettenähtud meetmete kompleks, mis haarab kogu lihatootmise ahela laudast lauani.
Kontrollitakse tapaloomade tervist, nende vedu ja tapaeelset pidamist. Lisandub ettevõtete enesekontrollisüsteem ja liha kvaliteedi kontroll (sh võõrainete sisalduse kontroll). Tagatud peab olema nõuetele vastav märgistus, külmaahel, nõuetekohane säilitus ning liha ja lihatoodete jälgitavus.
Euroopa Liidus ja seega ka meil on suund antibiootikumide kasutamise vähendamise poole. Põllumajandus- ja toiduamet teeb regulaarset antibiootikumiresistentsuse seiret alates 2005. aastast nii nuumsigadele kui ka värskele sea- ja veiselihale, nii broileritele kui ka broileri- ja kalkunilihale.
Euroopa Liidu määrused seavad esikohale toiduohutuse ja tarbijate tervise. Nende standardite järgimise tagavad pidevad seired ja testimised. Näiteks 2019. aastal võeti sellise seire raames proovid tapamajades nuumsigade umbsooltest ning jaekaubanduses sea- ja veiselihast. Jaekaubanduses võeti 150 proovi sealihast ja 150 veiselihast, millest 122 sealiha- ja 111 veiselihaproovi pärines kodumaisest lihast ning vastavalt 28 ja 39 proovi imporditud lihast.
Meie lihatootjate edukusest annab tunnistust see, et imetajate soolestikus, keskkonnas ja seetõttu ka toidus leiduva E. coli bakteri osakaal oli kodumaises sea- ja veiselihas 1,3%, imporditud lihas aga 7,6%.
Ei ole alust arvata, et Eesti loomakasvatuses kasutatakse ka kasvuhormoone – terves Euroopa Liidus on hormoonide ja kasvukiirendajate kasutamine põllumajandusloomade kasvu ning tootlikkuse stimuleerimiseks keelatud ja sellest kinnipidamist kontrollib ka järelevalveasutus.
Eestis pööratakse suurt tähelepanu loomade heaolule
Oluline haiguste vältimise meetod on loomade heaolu suu-
rendamine. Loomakasvatajad teevad kõik endast oleneva, et nende loomad oleksid terved ja kasvaksid heades tingimustes. Terve looma pidamise kulu on väiksem ja looma tervisest sõltub otseselt loomakasvatuse kasumlikkus.
Selleks, et seakasvataja saaks oma toodangu eest maksimaalset hinda, pöörab ta suurt tähelepanu nii tasakaalustatud söödaratsioonile kui ka headele pidamistingimustele. Võib julgelt öelda, et Eesti sigalate bioturvalisuse tase on üks kõrgemaid maailmas.
Loomade heaolu reguleerivad Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud loomapidamisnõuded. Näiteks põllumajandusministri määrus nr 80 sätestab nõuded sigade pidamise kohta.
Tänu loomade heaolu parandamisele on vähenenud ka antibiootikumide kasutamine sigadel. Eesti Maaülikooli kliinilise veterinaarmeditsiini õppetooli kaasprofessori Piret Kalmuse teadustöö kinnitab, et antibiootikumide kasutamise vaja-
Antibiootikumide kasutamise vajadust aitab vähendada korralik farmihügieen ja loomade heaolu ning tervise tagamine.
dust aitab vähendada korralik farmihügieen ja loomade heaolu ning tervise tagamine.
Antibiootikumid on loomapidajale lisakulu ja nende kasutamisel on kaasmõjusid, mistõttu otsitakse pidevalt võimalusi nende kasutust vähendada. Suureks ohuks on resistentsuse teke, kus mikroobid muutuvad seni toiminud antibiootikumidele vastupanuvõimeliseks. Seega mida vähem antibiootikume loomade ravimisel kasutatakse, seda vähem tekib ka antibiootikumidele resistentseid mikroorganisme.
Loomade ravimiseks kasutatavate ravimite kogus on Eestis üldse üks Euroopa Liidu väiksemaid, eriti kui vaadata riike, kust meile liha imporditakse. Võrreldes 2011. aastaga vähenes põllumajandusloomadele mõeldud antibiootikumide müük Eestis kümne aasta jooksul 33,8%.
Ka strateegia „Talust taldrikule“ üks eesmärke on vähendada Euroopa Liidus müüdavate antibiootikumide mahtu 2030. aastaks 50% võrra 27 Euroopa Liidu liikmesriigis.
Eesti sealihakasvatus on teinud suure hüppe tänapäeva ja selle kvaliteedi üle on põhjust uhke olla. Eestimaal kasvatatud sealiha on ka meie toidujulgeoleku garantii ja tagab toidukultuuri elujõu. Lisaks on Eestis toodetud liha keskkonnamõju väike tänu lühikestele tarneahelatele ja pidevalt arendatavatele bioringmajanduslikele lahendustele.
Puistehall on PVC-hall või -ladu, mis on mõeldud puistematerjali (saepuru, pellet, vili, raps, rapsikook, hernes, väetis vms) ladustamiseks. Puistehalli eripära on see, et laokonstruktsioon on mõeldud vastu võtma just puistematerjali ja laadurite tekitatavat koormust. Halli seinad on seestpoolt kaetud puidu, vineeri või betoonplaatidega ja puistematerjali saab hallis ladustada kuni viie meetri kõrgusele.
Mida tähendab puistehallide automatiseerimine?
Automatiseerimine on oluline samm tööstuslike rajatiste moderniseerimisel. Suures plaanis tähendab puistehallide automatiseerimine hoones erinevate süsteemide loomist, mis võimaldavad hallil automaatselt toimida.
Milliseid erinevaid lahendusi on PVC-halli automatiseerimisel?
PVC-hallide automatiseerimisel on mitmeid lahendusi ja need on kohandatavad vastavalt konkreetsetele vajadustele. Alustades näiteks automaatsetest ustest, mis avanevad sõiduki lähenedes, või automaatsest tulede sisse- ja väljalülitamise süsteemist – see töötab hämaruse ning liikumisanduri toel. Samuti on olemas niiskus- ja temperatuuriandurid, mis lülitavad ventilatsiooni niiskustaseme või liigse temperatuuri tõusu korral sisse. Kindlasti on nõutud ATS-i „Automaatne tulekahju signalisatsioon“, mis häire korral telefonile teate saadab või juhtimiskeskusega ühenduses olles Päästeameti kohale kutsub. Lisaks saab paigaldada tootmise eripärast sõltuvaid elevaatoreid/konveiereid, mis näiteks ladustatava puistematerjali hoonesse ühtlaselt laiali veavad.
Kuidas käivad kokku teemad „puistehall“ ja PVC-halli automatiseerimine? Tegelikult pole vahet, kas tegemist on puiste- või lihtsalt lao-
halliga, automatiseerida saab neid kahtlemata. Puiste- ja PVChallide automatiseerimisel on oluline roll tootmise efektiivsuse ning ohutuse tagamisel. PVChall ei erine õigupoolest oma olemuse ja otstarbe poolest teistest laohoonetest. Erinevus peitub ainult materjalides, millest hoone on tehtud, muud funktsioonid on ikkagi samad. PVC- ja puistehallide automatiseerimisel pole suurt vahet, kuna automatiseerimine toimub hoonetüübist sõltumata ja keskendub sarnastele funktsioonidele, nagu valgustus, ventilatsioon ja tuleohutus.
Miks tasub PVC-hall automatiseerida?
PVC-hallide automatiseerimine toob kaasa mitmeid eeliseid –eelkõige on eelis energiakulus, kui automatiseerida valgustus ja ventilatsioon. Tihti jääb ventilatsiooni sisse-väljalülitamine unarusse, kuna ei ole teada, kui suur niiskustase hoones on. Kui hoones on soe ja öösel temperatuur langeb, tekib tihti kondensaat. Tavaliselt ei pöörata niiskustasemete jälgimisele suurt tähelepanu ja kindlam tundub ventilaatorid nädalateks tööle jätta. Kuna paljud ventilaatorid on isegi 2–3 kw ja tihti on neid PVC-hallis 3–5 tk (oleneb PVC-halli suurusest), on energiakulu muljetavaldav.
Sama kehtib valgustuse puhul – valgustuse automatiseerimine võib vähendada olu -
liselt elektrikulusid ja keskkonnamõju. Igasugu elevaatorid ja liinid aitavad tööd kiirendada ning lihtsustada ja hoida kokku ka tööjõukulusid. Kui midagi on võimalik automatiseerida, on seda kindlasti mõistlik teha, sest sellega tagatakse süsteemi kõige efektiivsem toimimine.
Millega tuleks arvestada PVChalli automaatikat planeerides? PVC-halli automaatika planeerimisel tuleks arvestada hoones kasutatavate materjalide eripära ja vajadustega. Näiteks võib teatud materjalide ladustamisel olla tarvis erilist ventilatsioonisüsteemi, et säilitada nende kvaliteeti ja ohutust. Samuti tuleb mõelda PVC-halli suurusele ja sellele, millised vajadused ning nõuded üleüldiselt on. Kas olemasolevat PVC-halli on ka võimalik automatiseerida?
Olemasoleva PVC-halli automatiseerimine võib olla jätkusuutlik investeering ja parandada hoone funktsionaalsust ning väärtust. Alati saab lisada erinevaid andureid, mis mitmesuguseid süsteeme automaatselt lülitama hakkavad. Üldjuhul tähendab see väikest lisaelektri tööd. Näiteks võib olemasolevasse halli lisada automaatseid uksi ja valgustussüsteeme, mis suurendavad kasutusmugavust ning energiatõhusust. Kõikvõimalikke liine ja elevaatoreid saab alati läbi seinte vedada ning läbiviigud veekindlaks muuta.
Kui PVC-halli otstarve muutub, kas on võimalik automaatika (konveier/elevaator) eemaldada?
Nii, nagu saab automaatikat lisada, saab seda alati ka eemaldada. PVC-halli eeliseks on näiteks see, et hoonet saab teisaldada või sootuks maha müüa ja sellega koos ka kõik seadmed, mis hoonele on paigaldatud.
Kõik tehtud läbiviigud on võimalik lappida, katet on võimalik vahetada, muuta jpm. Võimalik on lisada või eemaldada ka konstruktsioone või neid ümber teha – kõik sõltub vajadusest.
Mis on kerghall?
See on lihtsama ja kergema konstruktsiooniga hall, mis on mõeldud tehnika varjualuseks, laohooneks või loomade varjualuseks. Toode sobib Eesti kliimasse.
Mis mõõtudes kerghalli on võimalik saada?
Kerghalli laius on 10 m, seina kõrgus 4 m ja pikkust saab valida alates 15 meetrist kolmemeetrise sammuga.
Kas on võimalik kerghalli mõõte ka muuta (kui on vaja nt kõrgemat, laiemat või pikemat)?
Kerghalli mõõte saab muuta pikkusesse ja neljameetrise seina kõrgust on võimalik madalamaks teha, kui hoone paigaldatakse näiteks betoonmüürile.
Kõrgemaks kerghalli teha ei saa, siis peab valima meie standardhallide seast.
Kui kaua võtab kerghalli paigaldamine aega?
Olenevalt hoone pikkusest. Tavalised pikkused on 15, 21 ja 30 m, nende paigaldamine võtab aega vastavalt kolm, viis ja kuus päeva.
Kuidas erineb kerghall tavalisest PVC- ja puistehallist?
Kerghall erineb oma konstruktsiooni ja suuruse poolest, samuti fermi sammu poolest. Tegemist on väiksemat sorti PVChalliga, mida saab paigaldada alusraamiga pea igale pinnasele ja paigaldus on piisavalt lihtne, et iga klient saaks sellega ise hakkama. Hoone ei ole mõeldud vastu võtma sisemist koormust, nagu seda teevad puistehallid, ja üldiselt on nad oma gabariitidelt oluliselt väiksemad kui tavalised laohallid.
Mis on kerghalli eelised?
Kerghalli eeliseks on see, et seda saab paigaldada igale poole, hind on ruutmeetri kohta soodsam, paigaldus väga kiire ja vajadusel saab hoonet teise kohta liigutada väga lihtsalt. Kui hoonet kasutada loomade varjualusena, on seda võimalik teise kohta lohistada, ilma et seda peaks kokku pakkima.
Kas kerghallile on vaja alusplatsi?
Erinevalt teistest PVC-hallidest ei vaja kerghall alusplatsi. Hea oleks killustiku-, kruusa- või freesasfaltplats – see välistab konstruktsiooni vajumise. Hoone seisab väga edukalt püsti ka tavalise põllu peal, ilma et sinna mingisugunegi alusplats tehtud on.
Eesti lambakasvatus on viimastel aastatel silmanähtavalt kahanenud. Selleks, et mitte päriselt hääbuda ja ikka kasumisse jääda, tuleks seljad kokku panna ning koos tegutseda. Muhu Lihaühistul on ühistegevusest head kogemused juba olemas.
Viimased aastad pole olnud loomakasvatajatele soodsad. Jahe ja põuase kevade ning kuuma suve tõttu oli rohukasv kehv ja söödanappus pigistas eriti tugevalt just lambapidajaid. Kui sinna juurde lisada veel suured kiskjakahjud, lammaste müügiga seotud ebakindlus ja järjest karmistuvad bürokraatlikud nõuded, pole ka imestada, et huvi lambapidamise vastu väheneb ning ka karjad kahanevad pidurdamatu hooga.
Paljud talupidajad, kes paarkümmend aastat tagasi lambakasvatusega alustasid, on jõudnud juba pensioniikka ning noortele ei tundu see ala väga atraktiivne olevat.
Samuti on Euroopa Liidu ametkondades arutlusel kava oluliselt reglementeerida elusloomade transporti, mis nõuab loomakasvatajatelt olulisi investeeringuid. Lisaraha nõuavad ka täiendavate veterinaaranalüüside tegemine, mida loomade eksportimisel nõutakse.
Kui 2015. aastat võib pidada lambapidamise tippaastaks, mil
Eestis oli 85 900 lammast, siis sealtpeale on nende loomade arv hakanud kiires tempos langema. 2017. aastal oli lammaste arv 73 100 ja käesoleva aasta 20. veebruari seisuga oli Eestis vaid 50 623 lammast ja 1568 lambakasvatajat. Seega on lambakasvatussektor vähenenud enam kui kolmandiku võrra.
Kõik ühistusse kuuluvad karjapidajad karjatavad vähemalt mingis osas pärandkooslustel.
Väga suures osas on lambapidamist kahandatud ka saartel, ehkki just saari ning läänerannikut on peetud lambapidamiseks kõige sobivamaks piirkonnaks. Puhtas keskkonnas poollooduslikel karjamaadel peetavate lammaste liha on kvaliteetne, samuti on
lambad nendesamade karjamaade hooldajad, sest karjatamine tagab looduslike koosluste liigirikkuse. Sama kehtib ka lihaveiste puhul. Seega on puhtas looduses kasvanud lammastelt ja veistelt saadud maheliha kõige kõrgema väärtusega, kuid päriselus määrab selle väärtuse kokkuostjate suva. Kuna karjakasvatajad tegutsevad enamasti omaette, sõltubki nende müügi edukus kokkuostjast.
Muhu lamba- ja veisekasvatajad ühe mütsi all Kui kõik need murekohad üle vaadata, siis tundub, et lambapidamisel polekski justkui perspektiivi. Üldiselt püüavad
meie karjakasvatajad kuidagiviisi ellu jääda ja üksinda oma huvide eest seista. Muhus on aga läinud veidi teistmoodi. Lamba- ja veisekasvatajad on koondunud ühistusse Muhu Liha ja tegutsevad koos. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniamet on oma eelmise aasta alguse otsusega tunnustanud Muhu Liha tulundusühistut kui lamba- ja kitseliha tootjaorganisatsiooni, mis on esimene Eestis. Tulundusühistu Muhu Liha juht Annely Holm on ka ise lamba pidaja ning teab hästi loomakasvatajate muresid: „Tavaliselt peame oma talus ületalve 150 lammast, kuid sel aastal vaid 100. Põhjuseks sööda nappus, sest hein oli
Kui loomad saavad looduslikelt rohumaadelt hea ninaesise, panustab karjatamine omakorda liigirikkuse kasvu.
väga kallis ja enda heinamaadelt sai seda väga vähe. Sama oli ka teisel ühistuliikmetel, vaid lihaveiste kasvatajatel oli veidi kergem, sest suve teine pool võimaldas teha veel heina ja silo. Põuaste aastate tõttu on ka lambapidajad hakanud rohkem silotegemisele mõtlema ja silo lammastele söötma.“
Kõik ühistusse kuuluvad karjapidajad karjatavad vähemalt mingis osas pärandkooslustel. Mitmete projektidega on saarel taastatud alvareid ja poollooduslikke karjamaid, suurematel ettevõtetel, nagu OÜ Tihuse Turismitalu ja OÜ Karjatark, on kokku ligi 1000 ha majandatavaid pärandkooslusi. Samas on saarel potentsiaali veel ligi tuhande hektari kasutuselevõtuks.
Annely Holmi sõnul on senimaani taastatud pärandkooslusi peamiselt Natura aladel, kuid sellest aastast on avatud rahastusmeede liigirikaste rohumaade kasutuselevõtuks ka Natura aladest väljaspool. Muhus on hästi säilinud liigirikkaid loopealseid ja nende taastamiseks on käivitatud koostöös Maaülikooli teadlastega LIFE-programmi projekt „Life Connecting Meadows“. Kuna nüüdseks on enamik suuri alasid juba karjatamiseks kasutusele võetud, on järele jäänud hajusalt paiknevad tükid. Seega tuleb projekti käigus lahendada ka pärandkoosluste sidususe probleem. See tähendab, et kui varasemalt liikusid loomad suurematel territooriumidel, siis nüüd on maa-alad
killustatud, palju on aedu vahel ja liigirikkus on sattunud isolatsiooni ning hakanud seetõttu vähenema. Sidususe tekkimiseks peaks pärandkoosluste vahel olema ühendusteid ja seda probleemi püütaksegi projekti raames lahendada. Loomad pärandkoosluste hooldajana
Tulundusühistusse Muhu Liha kuuluvad Muhu karjapidajad, kuid lisaks sellele on toidukva-
liteedi kavaga „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“ liitunud karjakasvatajaid ka teistelt saartelt. Toidukvaliteedi kava seletuses on öeldud, et Lääne-Eesti saartel on aluspõhja aluselist kivimist tulenevalt liigirikas ja omapärane loodus. Lambaid ja veiseid karjatatakse suuresti liigirikastel pärandkooslustel ning kasvatatakse looduslikesse tingimustesse sobivaid vastupidavaid lamba- ja veise-
tõuge. Looduslikel rohumaadel karjatatavad tõud on aeglase kasvuga, mis koos liigirikka koresöödaga annab nendele loomade lihale head maitseomadused.
Kui loomad saavad looduslikelt rohumaadelt hea ninaesise, panustab karjatamine omakorda liigirikkuse kasvu. Suur osa Euroopa elurikkusest on seotud pärandkooslustega, mille taimestik ja elustik on välja kujunenud just pika aja
Baltic Vianco Trading OÜ
Sänna küla, Rõuge vald, 66710 Võrumaa +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee
Võimalikult palju püüti õppida teiste kogemustest ja analoogilisi ettevõtteid käidi vaatamas nii kodu- kui ka välismaal.
vältel mõõduka niitmise ning karjatamise tulemusena.
Oma toodangu väärindamine
Et see väärt liha ka tarbijani jõuaks ega peaks kokkuostjate kaudu anonüümsena kusagil Euroopas tavalise lihana müüki minema, ongi tulundusühingu suur eesmärk olnud omatoodetud liha väärindamine.
Esimesena rajati Nõmmkülla tootmishoone, kus pakenda -
takse ja müüakse oma toodangut. Järgmine samm oli aga hoopis radikaalsem – rajada oma tapamaja. See mõte sai teoks eelmisel aastal, kuigi ideede korje ja plaanide tegemine oli kestnud juba mitu aastat. „Käisime läbi mitmeid sarnaseid ettevõtmisi ja tahtsime tundma õppida nende kogemusi, et selle põhjal ehitada selline tapamaja, mis vastaks igati ühistu liikmete vajadustele,“ selgitab Annely Holm.
PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE
Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine, nuuma- ja tapaloomade ost
PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS
Ta lisab, et juba möödunud sügis näitas, kuivõrd vajalik on tapamaja loomakasvatajatele. „Valitses söödanappus, karmistusid nõuded lammaste eksportimisele, Saaremaal lõpetas töö tapamaja, kogu tarneahel oli häiritud. Meie uus tapamaja teenindas eelisjärjekorras ühistu liikmeid ja alles siis jõudumööda väljastpoolt tulijaid,“ meenutab Holm.
Parajaks tagasilöögiks oli ka see, et juba tööd alustanud tapamajas tuli PRIA otsusega töö siiski peatada, sest paar ehituslikku puudujääki oli vaja likvideerida. Õnneks olid need aga üsna kergesti tehtavad ja talvel sai juba tööd jätkata.
Teiste kogemused õpetasid Holmi sõnul oli tapamaja ehitamine, komplekteerimine ja käivitamine parajalt suur ettevõtmine, mis läks siiski üle ootuste libedalt, sest oldi valmis ka suuremateks tagasilöökideks: „Arvestades seda, et me ei olnud varem selle valdkonnaga üldse kokku puutunud ja kõike tuli alustada nullist, oli käivitus üsna sujuv. Püüdsime võimalikult palju õppida teiste kogemustest ja käisime analoogilisi ettevõtteid vaatamas nii kodu- kui ka välismaal. Ühe olulise teadmise saime sellest, et ka väikesel tapamajal peab olema piisavalt külmkambri mahtu. Tapaliinide töökiirus sõltub seal töötavate inimeste arvust, kuid seda piirab külmkambri maht. Selleks, et saaks igapäevaselt tööd teha, on vaja kaht külmkambrit, sest rüm -
bad vajavad päeva jagu jahutamist.“
Kuigi tapamajaga seonduv tundub väga keeruline ja suhteliselt ebameeldiv, on tänapäevase väikese ettevõtte rajamine Muhu Liha näitel üpriski jõukohane. „Tapamaja maksumus koos sisustusega jääb 800 000 euro kanti. Samuti on hoone ülalpidamiskulud mõistlikud. Oleme hetkel personaliga komplekteeritud, tööd on piisavalt, seega oleme hetkel üsnagi optimistlikud. Kuna PTA pole meile veel tähtajatut tegevusluba andnud, ei saa me ka mahemärgistust oma tapamajale taotleda. Kuid usun, et selle saamine on lähikuude küsimus,“ arvab Holm.
Looma igakülgne väärtustamine
Edasi toimetatakse lihakehad mõni kilomeeter eemal asuvasse Nõmmküla tootmishoonesse, kus toimub liha pakendamine ja toodete valmistamine. Seal on ühistu kasutuses veerand endisest administratiivhoonest, mille ühistu on enda tarbeks ära renoveerinud.
Valmistoodetest pakub ühistu eelküpsetatud lambaliha, lambamaksapasteeti ja lambalihakonservi. Samuti saab nii kohapealt kui ka e-poe kaudu osta erinevaid lambalihatükke ja hakkliha. Ühistu peab plaani ka tootmishoone laiendamiseks, sest uue tapamajaga seoses suureneb ka vajadus liha töötlemiseks. „Meie eesmärk on anda omakasvatatud lihale rohkem
midagi peale hakata. Seetõttu otsitakse sellele alternatiivseid kasutusvõimalusi näiteks soojustusmaterjali või multšina. Kuid võimalusi on veelgi ja siinkohal toob Holm näiteks disainer Katrin Kabuni, kes on käivitanud lambavillast loodussäästlike pakendite disainimise ja tootmise.
„Me soovime, et kui loom on juba kord oma elu andnud, siis saaksime selle võimalikult väikeste kadudega üleni väärindada. Parima kvaliteediga liha on peamine eesmärk, kuid lisaks sellele saame väärindada nahku ja villa. Ka tapamajas tekkivad sobivad jäätmed ja kondid kogume kokku ning teeme koostööd koeratoitu valmistavate firmadega. Nii jääb sellist materjali, mida biojäätmete kogujale Vireeni firmale anname, vähemaks. Seegi on oluline kokkuhoid,“ sedastab Holm.
„Meie eesmärk on anda omakasvatatud lihale rohkem lisandväärtust.“
lisandväärtust. On ju teada, et mida rohkem suudad liha väärindada, seda kasumlikumaks see tootjale muutub. Väga oluline on töödeldud liha puhul ka see, et liha säilivusaeg pikeneb. Kui korraga on palju värsket liha, mille säilivusaeg ei ole pikk, siis tuleb see odavalt loovutada või siis töödelda,“ ütleb Holm. Lisaks lihatoodetele müüb ühistu ka lambanahku, mis lastakse teenustööna parkida.
Lammastelt saab ka villa ja villatõugu gotlandi lambaid peab ka naine ise. Lisaks sellele on Muhus ka algupärane pärandtõug – muhu maalammas, millel küll ametlikku tõukinnitust ei ole, kuid on sellegipoolest oma villa tõttu siinsete käsitöömeistrite poolt hinnatud.
Kuid lihalammaste villa kvaliteet pole kõige parem ja seda peetakse pigem tüütuks jäätmeks, millega pole suurt
Mõned loomapidajad on arvamust avaldanud, et sel moel ise oma liha töödeldes on sebimist ja lisatööd palju rohkem, lihtsam on loomad kokkuostjale üle anda ja raha tasku pista. Annely Holmi arvates aga annavad loomakasvatajad sellega seoses nii palju otsustusõigust ära ja seavad end ebakindlasse olukorda. Tema arvates võiksid karjakasvatajad püüda naabritevahelistest eriarvamustest üle olla, koonduda ja ühiselt tegutseda, siis on jõud suurem. Kui Muhu Lihaühistu oma plaanidega õnnestub, on selleks hea näide olemas.
Ebastabiilses
maailmas, kus sõda käib lausa meie piiride taga, on õhus ärevust. Tegeleme palju oma riigi julgeolekuga ja sinna hulka kuulub ka toidujulgeolek.
Märtsi lõpul peetud parempoolsete majandusfoorumil arutasid põllumajanduse visionäärid justnimelt toidujulgeoleku teemasid ja meie põllumeeste väljavaateid. Teadupärast on üle Euroopa tekkinud põllumeeste protestid, mis paljuski tulenevad Euroopa Liidu rohepöörde läbiviimiseks karmistuvatest nõuetest. Eestis pole suuremaid proteste siiski veel olnud, kuna meie põllumajanduse struktuur on vana Euroopa omast veidi
FOTO: SHUTTERSTOCK
teistsugune. Meil on põllumajandus koondunud suurettevõtetesse ja suuremad ettevõtted suudavad ka rohepöörde nõuetega seotud investeeringuid paremini kanda kui väikesed majapidamised.
Eesti ühe suurema põllumajandusettevõtte Agrone juhatuse liige Margus Muld lausub, et nii karja- kui ka teraviljakasvatajaid teeb kõige rohkem murelikuks tulevik: „Meil on 80 000 lehma ja peame ping-
salt tegelema probleemiga, kuidas oma süsinikujalajälge vähendada. Oleme selles osas juba mõndagi saavutanud. Aga kuna meil ei ole veel täit selgust, millised nõuded tulevikus lisanduvad, ei ole meil ka kind-
Meie teraviljatoodang ületab Eesti vajadused kolmekordselt.
lustunnet investeeringute tegemiseks. Me ei tea, kas ehitada uut lauta, sest me ei tea, millised nõuded tulevad. Praeguste tehnoloogiatega ei oska me sellesse kliimapöördese mahtuda millegi muu kui tootmise
vähendamisega, kuid seda me teha ei tahaks. Nii on ka teraviljakasvatuses. Ei teata, kas tasub maad juurde osta, sest pole aimugi, kui palju peab sellest vastavalt rohepöörde nõuetele tootmisest välja jätma. EL-i seadused tulevad ühtmoodi kõikidele, arvestamata erisusi. Poliitikud küll püüavad, et meie erisusi arvestatakse ja et need eesmärgid ei oleks nii kõrged, nagu on algselt kavandatud.“
Põllumeest muserdab ebakindlus Muld lisab, et põllumees ei saa kunagi teha oma tulukusele kindlat kalkulatsiooni, sest oma toote lõpphind ei sõltu tootjast, vaid peab jälgima maailmaturu hindu: „Kui hind tõuseb, on hea meel, kui mitte, peab kuidagi hakkama saama. Tavaliselt on üks hea aasta, siis kolm kehva ja see muudab meie majandusharu, eriti teraviljakasvatuse tulususe väga hüplikuks. Süsiniku emissiooni vähendamise eesmärk on ju hea, aga praegu lihtsalt ei maksa väiksema süsinikujalajäljega toode rohkem, sest tar-
bija seda kahjuks ei hinda. Kui tahame väiksema jalajäljega tehtud toodet turul hoida, peab seda doteerima. Me kardame kõige rohkem igal aastal muutuvaid poliitilisi otsuseid ja toetuste määrasid. Me soovime, et toetused oleksid suunatud pigem tarbijate käitumist muutma ja et tooted hakkasid nende hindadega poeletil olema. Ainult põllumeest pookida ei ole õige.“
Mulla sõnul võiks Eesti tulevik olla selles, et suudaksime toitu kõige väiksema jalajäljega toota ja kui seda hakatakse üle maailma hindama, oleks keskkonnahoiu aspekt Eesti võimalus maailmaturgudel läbilöömiseks.
Samas on kõik siiski toppama jäänud tehnoloogia arengu taha. Muld kirjeldab, kuidas Agrones on biogaasi kasumlikkust igakülgselt arvutatud, kuid praeguste teadmistega on see tore võimalus midagi teha ja majandada, aga kasumit see suurt ei anna. „Jalajälje vähendamiseks on vaja tööd teha, energeetikaprobleem lahendada ja ka põllumeestel endal katsetada, mõtelda, kuidas teha, ning siis see ka praktikasse pöörata,“ leiab ta.
Aga kuna meil ei ole veel täit selgust, millised nõuded tulevikus lisanduvad, ei ole meil ka kindlustunnet investeeringute tegemiseks.
Isevarustatus 50% Eesti teraviljasaagid aastas on võrreldes aastakümnetetagusega tõusnud kaks korda ja ulatuvad 1,5 miljoni tonnini. Seda on kolm korda üle meie vajaduste. Sama on ka piimaga, mille isevarustatuse tase on 180% ja pool sellest läheb igapäevaselt eksporti.
METK-i põllumajandusuuringute osakonna juhataja
Ants-Hannes Viira tõi välja statistika, mis näitab, et meie toiduainete väliskaubanduse bilanss on 400 miljoniga puudujäägis ning kõige suuremas puudujäägis on puu- ja köögivili – 200 miljonit ehk sama suurusjärk, kui teravilja eksport annab tulu. Rikka riigi tunnus on, et toit kasvatatakse ise ega osteta sisse või siis nagu näiteks Lõuna-Korea, mis on väga kõva tööstusriik ja saab selle arvelt toiduaineid sisse osta.
Hetkel on põllumajandustoodangu hinnad languses, see väljendus tulu vähenemises miinus 72 miljonit ja kui poleks toetusi, oleks see kahjum 300 miljonit.
See trend on olnud pikemalt ja näib süvenevat ning on tinginud ka struktuuri muutusi ehk et väikesed tegijad on lõpetanud ja müünud oma maad ning tehnika suurematele, mis tähendab kontsentreerumise jätkumist. Tootmismahud ei vähene, küll aga tegijate arv. Sellega kaasneb spetsialiseerumine. Mõni suurem ettevõte paneb väiksema tulususega harud välja ja keskendub tulusamale.
Kontsentreerumine ja spetsialiseerumine ei aita aga mahajäänud sektorites edu
saavutada. See viitab, et kaubandus on oluline ning puu- ja köögivilja peame ka edasi eksportima. „Varustuskindlusega pole probleeme, kuid teine asi on mõju hindadele. Seal, kus on puudujääk, on hinnad kõrgel. Toidujulgeoleku puhul on oht siis, kui hindu hakatakse mõjutama poliitiliselt,“ sedastab Viira.
Rohepööre nõuab suuri ja kalleid investeeringuid tehnoloogiasse ning see on jõukohane vaid suurtele.
Ta jätkab, et rohepööre nõuab suuri ja kalleid investeeringuid tehnoloogiasse ning see on jõukohane vaid suurtele: „Kas meil on piisavalt noori sellesse sektorisse tööle asuma? Me oleme aastaid juba soovinud, et meil oleks rohkem ettevõtjaid. Põllumajanduses pole see enam väga võimalik, seda vaid nišivaldkondades, ja needki on keerulises majandusseisus esimesed, mis pihta saavad.“
Rohepööre
võtab tuure maha Praegu tundub, et EL on hoogu vähendamas ja sõnastusi pehmendatakse. Põllumajanduse mõju kasvuhoonegaaside emissiooni suurenemisse jääb. Nii kliimaseaduse töörühm kui ka
kestliku toidutootmise töörühm on seda arvutanud ja lähtutakse sellest, et lähiajal ei hakata siiski tootmismahte piirama. Heidet tuleb vähendada tehnoloogiatega, seegi annaks 7–8% vähenemist.
„Tulevikutegutsemine peab olema teadlikum. Üldiselt pole põllumehed kliimamuutuste vähendamise vastu, kuid nad loodavad, et pakutakse ka lahendusi. Need peaksid tulema teadusest, tehnoloogiafirmadelt. Poliitiline ebarealistlikkus tuleb sellest, et eesmärgid on suured, kuid reaalsuses lahendused puuduvad. Päris innovatsioon tuleb hoopis teistest sektoritest. Lahenduste otsimisel peab olema avatud,“ sedastab Viira.
VARI multifunktsionaalsed ja aastaringsed masinad talu- ja maakodutöödeks, aednikele haljastus- ja heakorratöödeks jne.
KOMPLEKTEERI TÖÖRIIST NII KUIS SULLE VAJA!
PUULÕHKUJAD
Horisontaalsed ja vertikaalsed
MULTIFUNKTSIONAALSED MASINAD
Motoplokid lisadega erinevateks töödeks, minitraktorina jne
MULLAFREESID
Aiapidajatele, põllutöödeks, köögiviljakasvatajatele jne
KREISSAED 700 mm 505 mm
TÄNAVAHARJAD
Teede koristuseks, bensiini ja akudega
MAAMESSIL 18.-20. aprillil
VARI välialal VP-135
aiataht.ee aiataht
ESINDUSED ÜLE EESTI: Aiatäht: Tuleviku tee 10, PEETRI
• Tehnika 7, SAKU • Viljandi mnt 168, LUIGE
• Ökopesa: Puiestee 1, ELVA • Leola 53, VILJANDI
• Saare Agrovaru: Tallinna 63a, KURESSAARE
HOOLDUS
Varasema nimetusega John Deere S700 seeria kombainid on saanud täieliku uuenduskuuri ja 2024. aasta veebruaris esmaesitleti uut John Deere’i kombaini S7.
John Deere kui maailma juhtiv põllumajandustehnika tootja investeerib igal aastal miljoneid eurosid uute toodete arendamisse. „Arvestades sellega, et teraviljakasvatuse ettevõtted pidevalt suurenevad ja Eesti kliimale iseloomulik koristusaja aken on küllaltki väike, on turg liikumas üha efektiivsemate ning automatiseeritud kombainide poole. Seetõttu on lähiajal palju uut ka John Deere’i põllumajandustehnika valdkonnas,“ selgitab Wihuri Agri tootejuht Marten Must.
Uue John Deere’i mudeliseeria S7 üherootorilise peksusüsteemiga kombain hõlmab endas 9-liitrise mootoriga mudeleid S7 700, S7 800 ning 13,6-liitrise mootoriga mudeleid S7 850 ja S7 900. Need on uusimad JDX-i mootorigeneratsiooni lahen -
dused, mis arendavad veelgi rohkem jõudu ja on väiksema kütusekuluga kui kunagi varem. Märkimisväärne on see, et JD14X-i mootor koos HarvestMotioni™ lahendusega saavutab maksimumjõudluse vähendatud mootoripöörete juures, milleks on kõigest 2000 p/min.
Kombain S7 on varustatud enneolematu automaatikalahendusega, kus enne põllule minekut on olemas juba satelliitkaardi pilt põllul olevast biomassist.
Et tõsta masina tõhusust veelgi, on uutel S7-kombainidel võetud kasutusele jäägikäitlussüsteemid, mis on varasemalt X9-kombainide peal end väga hästi õigustanud. Et muuta vilja väljalaadimine veelgi mugavamaks, on väljalaadimistigu täiendatud viljajoa suunamisega, mida saab teha kabiinist juhtkangi pealt. Uue generatsiooni JDX-i mootorid, automaatikasüsteemid ja peksumasina efektiivsus viivad saagikoristusmasinad veelgi rohkem kliimaeesmärkide täitmise poole.
Enneolematud automaatikalahendused Kombain S7 on varustatud enneolematu automaatikalahendusega, kus enne põllule minekut on olemas juba satelliitkaardi pilt põllul olevast biomassist. See lahendus on ka üheks osaks liikumiskiiruse automaatikale, milleks on vaja satelliitkaardi pilti ning reaalajas kaamerate tagasisidet kombaini ees oleva kultuuri kõrgusest ja lamandunud kohtadest. Täiustatud koristusautomaatikat pakuvad ka valikulised tehnoloogiapaketid, mis sisaldavad selliseid
automaatika lahendusi nagu Harvest Settings Automation, mis reguleerib viie erineva peksumasina komponendi seadistust saagikoristuse ajal ning need seadistused põhinevad teraviljakadudel, prügisusel ja katkiste viljaterade hulgal.
Kõigi mugavustega kabiin
Uue kabiini ja disaini puhul on sarnasusi John Deere’i kombainide lipulaevaga X9. Kabiinis on kasutusel CommandCenteri™ juhtekraan, mis võimaldab nutikaid põllumajandusfunktsioone, nagu AutoTraci™ GPS-süsteem, AutoTraci™ põlluotsa pöördeautomaatika, koristusandmete dokumenteerimine ja edastus My John Deere Operations Centeri™süsteemi või teistesse põllul olevatesse John Deere’i
Lisaks on kabiinis ka uus kõrgresolutsiooniga nurgapostiekraan, mis kuvab masina jõudlusnäidud digitaalselt ja arusaadavalt.
masinatesse. Samuti on võimalik kombainiga võtta üle traktori juhtimine vilja väljalaadimise ajal, kasutades MachineSynci™ lahendust.
Lisaks on kabiinis uus kõrgresolutsiooniga nurgapostiekraan, mis kuvab masina
jõudlusnäidud digitaalselt ja arusaadavalt. Integreeritud täppispõllumajanduse võimalusi täiendab ka JDLink™, pakkudes kahesuunalist ühenduvust põllukultuuride ja masinate andmete automaatseks üleslaadimiseks John Deere Operations Centerisse™ ja reaalajas kaugseireks. See ühenduvus on oluline tööaja maksimeerimiseks saagikoristuse ajal.
Operaatori pikad koristuspäevad kabiinis muudab aktiiviste koos massaaži- ja ventilatsioonifunktsiooniga veelgi mugavamaks.
Marten Must lisab, et hoolimata sellest, et John Deere’i mudel 7 on väga uus, näeb seda kombaini juba 2025. aasta koristushooajal ka Eestimaa põldudel.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellimusel valmis süsinikujalajälje hindamise tööriist põllumajandussektorile.
See tööriist võimaldab taime- ja loomakasvatuse või segapõllumajandusega tegelevail ettevõtetel hinnata oma süsinikujalajälge nii ettevõtte kui ka toote tasandil.
„Tööriist aitab põllumajandustootjatel teha rohepöördes esimese sammu: mõista, mis on nende taime- või loomakasvatuse kasvuhoonegaaside heide, ja saada ühtlasi aimu, kuidas ettevõtte tasandil süsinikujalajälje hindamine üldse käib. Sealt edasi on võimalik juba planeerida edasisi tegevusi heitme vähendamiseks ja leida viisid, kuidas ettevõtte tasandil kliimaneutraalsuse suunas liikuda,“ selgitas regionaalja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.
Loomakasvatuses võimaldab tööriist hinnata piima- ja lihaveiste, sigade, lammaste, broilerite
ja munakanade, partide ning kalkunite kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heidet. Taimekasvatuses saab hinnata tali- ja suvinisu, kaera, tali- ja suviodra, tritikale ning rukki kasvatamisega seotud süsinikujalajälge. Veel on võimalik uurida tali- ja suvirapsi, talirüpsi ning oa ja herne kasvatamisega seotud süsinikuheidet.
Ettevõtte tasandil süsinikujalajälje hindamiseks on kasutatud GHG protokolli (Greenhouse Gas Protocol) metoodikat, mis on maailmas enim kasutatud metoodika organisatsiooni süsinikujalajälje hindamiseks. Toote jalajälje hindamisel on lähtutud ISO-standarditega sätestatud olelusringi hindamisest. See võimaldab hinnata keskkonnamõjusid kogu toote elutsükli ulatuses, alates toormaterjalide hankimisest ja nende töötlemisest kuni kasutusjärgse käitluseni.
Süsinikujalajälje hindamise tööriista on loonud Sustinere OÜ. Süsinikujalajälje hindamise tööriista ning täiendava info ja juhendi leiab portaalist teabesalv.pikk.ee.
Personaalse pakkumise saamiseks võta ühendust:
Tõnis Ustal
5559 0454
tonis@varaliising.ee
www.varaliising.ee
Ärikliendi liisinglahendused. Tutvu tingimustega ja konsulteeri asjatundjaga.
hakkavad asendama loodushoidlikumad alternatiivid
Euroopa Liidu rohepöörde lennukates plaanides nähti algselt ette keemiliste taimekaitsevahendite ja väetiste kasutust radikaalselt, tulles välja ideega vähendada kõikides liikmesriikides taimekaitsevahendite kasutust poole võrra aastaks 2030. Nüüdseks on seda plaani muudetud.
Idee tundub küll ilus, õige ja loodushoidlik, kuid reaalsuses on seda raske ette kujutada, sest ilma taimekaitsevahendite kasutamiseta võivad saagid arvestuste järgi väheneda 10–30%.
Nimetatud kava kohaselt oleksid Eesti põllumehed sattunud eriti ebavõrdsesse olukorda, kuna Eesti on Euroopa Liidus viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas, veel vähem kasutatakse neid vaid Soomes, Rootsis ja Rumeenias.
Kui Eestis kasutati 2019. aastal keskmiselt põllumajandusmaa hektari kohta 0,91 kg taimekaitsevahendeid, siis Eurostati andmetel on näiteks võrreldes Hollandiga turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta ligi seitse, Hispaaniaga üle nelja ja Poolaga üle kahe korra väiksem. Samuti kinnitab Euroopa Toiduohutusameti aruanne, et Eesti toit paistab positiivselt silma ühe maailma puhtamana. Lisaks sellele on Eestis viimastel aastakümnetel oluliselt
suurenenud põllumajandusmaa pindala, see tähendab, et ka taimekaitsevahendeid võeti uute maade majandamisel lisaks juurde. Tingimustes, kus põllumaa osatähtsus Euroopa Liidus keskmisena on vähenenud, Eestis aga suurenenud, seab ühesugune taimekaitsevahendite 50% üldkoguste vähendamise nõue Eesti teiste liikmesriikidega võrreldes ebavõrdsemasse seisu.
Eesti on Euroopa
Liidus viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas, veel vähem kasutatakse neid vaid Soomes, Rootsis ja Rumeenias.
Vastuoluline plaan tõmmati tagasi
Põllumeeste lobigruppide survel, kes toetuvad teaduslikele uuringutele, on asjad siiski jõudnud sinnamaani, et viimase info kohaselt on Euroopa
Komisjon andnud teada, et kavatseb oma ettepaneku keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise poole võrra vähendamisest tagasi võtta.
Palju on räägitud ka sellest, et plaanis on keelata glüfosaatide kasutamine taimekaitses. Seegi plaan on ümber vaadatud ja glüfosaat toimeainena sai heakskiidu pikendamiseks kuni 15. detsembrini 2033. Selle tõttu ei ole tõenäoline, et taimekaitsevahendi toimeainet glüfosaati sisaldavad tooted registrist välja läheks.
„Glüfosaadi asenduseks on vaja otsida vastavalt kasutusalale Eesti Taimekaitsevahendite
registrist, mis on leitav PTA kodulehelt. Registrist on võimalik otsida lubatud preparaate kasutusala, kahjustaja ja mitme teise kriteeriumi järgi,“ kommenteerib PRIA taimekaitseja väetiste osakonna nõunik Rauno Aljas.
Uue põlvkonna taimekaitsevahendid Kuigi Euroopa Komisjoni ettepanek vähendada 2030. aastaks 50% ulatuses keemiliste taimekaitsevahendite, eelkõige kõige ohtlikumate toimeainete kasutamist on hetkeseisuga tagasi võetud, soodustab Euroopa Liidu õigusraamistik
madala riskiga toimeainete ja toodete turule lubamist.
„Uute andmenõuete ja teadmiste valguses on paljud varem lubatud sünteetilised keemilised toimeained oma ohtlikkuse tõttu ümberhindamisel jäänud uuesti heaks kiitmata. Õigusraamistik on seega tugevalt survestamas tööstust ja teadusarendust, et leida inimeste tervisele ja keskkonnale väiksemat mõju avaldavaid alternatiive,“ selgitab PRIA peaspetsialist Mirjam Potter. Eelkõige on eesmärk, et taimekaitsevahendi toimeviis oleks selline, mis on suunatud väga selektiivselt konkreetsetele kahjuritele või patogeenidele ning samaaegselt omaks võimalikult vähest kahjulikku mõju inimeste tervisele ja ökosüsteemidele, sealhulgas tolmeldajate populatsioonidele ning vee-elustikule. Väheoluline ei ole silmas pidada ka kahjurite või umbrohtude taimekaitsevahenditele resistentsuse kujunemise tõenäosust.
Alternatiivi sünteetilistele keemilistele taimekaitsevahenditele pakuvad aina enam näiteks mikroorganismid (bakterid, seened, viirused ja algloomad). Näiteks mitmed putukate või taimede suhtes väga spetsiifilised viirused on praegu EL-is taimekaitse eesmärgil heaks kiidetud ja aastatepikkuse kasutusega ei ole ilmnenud ohtlikke mõjusid. Teadustöö abil on järjest rohkem infot ka organismide oma-
Õigusraamistik on tugevalt survestamas
tööstust ja teadusarendust, et leida inimeste tervisele ning keskkonnale väiksemat mõju avaldavaid alternatiive.
vahelist suhtlust ja käitumist mõjutavate semiokemikaalide, sealhulgas feromoonide, allomoonide, kairomoonide ja attraktantide kohta, mille nutikas kasutamine taimekaitses omab suurt potentsiaali.
Kahtlemata on üheks oluliseks suunaks ja alternatiiviks taimekaitse valdkonnas ka RNAi tehnoloogia, mille abil on väga selektiivselt võimalik kahjureid tõrjuda. Viimase kohta on hea näide ka Eesti Maaülikooli teadustöö hiilamardika (Brassicogethes aeneus) tõrjumiseks rapsi kasvatamisel
RNAi tehnoloogia abil. Oluline on rõhutada, et kõigi taimekaitsevahendite turule lubamisele eelneb riskihindamine ja neid ei kiideta heaks, kui ei ole tõestatud nende ohutus inimeste tervisele ja keskkonnale.
Lisaks uudsetele taimekaitsevahenditele võimaldab
taimekaitsevahendite mõju keskkonnale ja inimeste tervisele vähendada ka täppisviljeluse järjest kasvav kasutus taimekaitsepritside insener- ja infotehnoloogiliste lahenduste abil.
Integreeritud taimekaitse
Integreeritud taimekaitse eesmärk on taimekaitsevahendite ja muude abinõude kasutamine majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning et teostatud töö oleks minimaalse ohuga inimese tervisele ja keskkonnale.
Nende üldpõhimõtete rakendamine on professionaalsele taimekaitsevahendi kasutajale kohustuslik. Integreeritud taimekaitse alla kuulub:
n viljavaheldus (kultuuride vaheldumine, monokultuuri vältimine);
n viljelusviis (kündmine, minimeeritud harimine, otsekülv, külvisenorm, külviaeg, sügavus);
n seeme paljundusmaterjal (haiguskindlamad sordid, sertifitseeritud seeme, seemnete puhtimine);
n väetamine (tasakaalustatud väetamine, lupjamine);
n seadmete ja masinate puhastamine;
n põlluservade hooldamine, roheribad;
n mehaaniline tõrje (vaheltharimine);
n bioloogiline tõrje;
n püüniste kasutamine;
n tõrjutava taimekahjustaja spetsiifilised taimekaitsevahendid, vähima kõrvalmõjuga inimese tervisele ja keskkonnale. Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise puhul on oluline taimekaitsevahendite kasutamise õige ajastus ja nende optimaalne kasutamine.
See tähendab, et toodet tuleb kasutada piisav kogus suurima efektiivsuse saavutamiseks, mis aga alati ei tähenda toote lubatud maksimaalse kulunormi kasutamist. Keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise puhul tehakse valik vastavalt taimekahjustajatele, järgitakse etiketil toodud informatsiooni ja arvestatakse ka täiendavate puhvertsoonidega. Pritsimissagedus tuleks hoida minimaalsel tasemel, samuti eelistada väiksema kõrvaltoimega vahendeid, põlde pritsida osaliselt ja vastavalt
vajadusele ning kasutada triivi vähendavate otsakute või lisaseadmetega pritsi.
Uued taimekaitsevahendid jõuavad turule liiga aeglaselt
Viimasel ajal on PRIA saanud kriitikat, et hindamise järjekorrad taimekaitsevahendi turule lubamiseks on liiga pikad.
Taimekaitsevahendite kasutamisele on väga selged piirangud ja iga taimekaitsevahendi turule lubamisele eelneb pikk protsess, kus hinnatakse võimalikke riske, mis on seotud nii
kui ka toiduohutusega. Ühes liikmesriigis turule lubatud taimekaitsevahendi kasutamine võib olla Eestis keelatud ja vastupidi.
PRIA ametnikud toovad välja põhjused, miks taimekaitsevahendite turulepääs on jäänud
toppama:
n Ained sisaldavad Euroopa Liidus keelustatud või heaks kiitmata toimeaineid.
n Toode ei läbi riskihindamist.
n Taotlejal puuduvad esitatud andmetele õigused.
n Taotlejal on puudu nõutud info ja loobutakse taotlemisest.
n Väikese turu tõttu on ettevõtte teadlik valik mitte oma tootega Eestis turule tulla.
n PRIA ressursside puudus: väikene hindajate tiim, töötajate sage vahetumine. „Üks lahendus on suurendada meeskonda: 2024. aasta jooksul on plaanis nelja lisaeksperdi värbamine ja väljaõpetamine, mis võimaldaks edaspidi toimeainete ning toodete paralleelset hindamist paremini korraldada. Lisaks otsime võimalusi uusi taimekaitsevahendi toimeaineid sisaldavaid ja kasutusalasid omavaid tooteid
prioriseerida ning oleme teinud ministeeriumile ettepanekud taimekaitseseaduse muudatusteks, et tagada valdkonna jätkusuutlik rahastussüsteem.
Eelnevaga soovime toodete turule lubamise protsessi kiirendada, aga need tulemused ei tule kahjuks üleöö, ka teiste riikide näitel võtab reaalsete tulemuste nägemine vähemalt kolm aastat aega,“ selgitab Rauno Aljas.
Evelin Hillep Eesti Taimekaitse Assotsiatsioonist ütles taskuhäälingus „Põllujutud“, et ehkki Euroopa Liidus on ühine toimainepõhine taimekaitsevahendite registreerimissüsteem, tuleb toode siiski registreerida igal maal eraldi. See võtab tootjalt huvi ära Eestis tooteid registreerida, sest see on väga kulukas ja aeganõudev, kuid meie turg on väga väike.
On olemas ka geneerilisi aineid, kuid jällegi tekib takistus registreerimisel ja see ei ole lihtsam. Samas peaks taimehaiguste ja -kahjurite resistentsuse vältimiseks toimeainet võimalikult sagedasti vahetama.
Kui reeglid on väga ranged, kipub elavnema must turg ja nii ka taimekaitsevahendite osas. Viimastel aastatel on kinni
Kui reeglid on väga ranged, kipub elavnema must turg ja nii ka taimekaitsevahendite osas.
peetud umbes 1200 t ebasea duslikke taimekaitsevahendeid. Hinnanguliselt liigub meie sada matest neid läbi 300 miljoni euro väärtuses.
Sellist kaupa saab ära tunda odava hinna ja segase päritolu maa järgi. Tihtipeale on nende päritolumaaks Hiina, ka Türgi, ehk et on seal toodetud ja siin pakendatud. Vahel on võltsitud kaup ka tuntud kaubamärgi tootega sarnaselt pakendatud. Alates 2022. aastast on toot jatel arendamisel digitaalne eti kett, et kõikides liikmesriikides oleks masinloetav etikett, mis pakub igakülgset infot ja annab kasutajale teavet, kuidas kasu tada. Ka pakendite ringlus oleks sellise digitaalse etiketi puhul lihtsam.
Eestis palju rikkumisi ei esine
PRIA nõuniku Rauno Aljase sõnul võib üleüldiselt öelda, et olukord taimekaitsevahendite kasutamisega on rahuldav, tootjad/põllumehed ja turustajad on üldjuhul nõuetest teadlikud: „Järelevalves oleme fikseerinud mõne üksiku rikkumise, mis üldjuhul on pigem seotud infolehtede hooletu lugemisega (nt valele kultuurile on kasutatud vale preparaati). Samuti võib eksimus tulla sellest, et infolehte on uuendatud (varem võis antud kultuuril seda kasutada, aga nüüd mitte). Mõned eksimused on olnud seotud ka preparaadi valel ajal kasutamisega, nt pritsimine on tehtud enne tärkamist, kuigi preparaati ei tohi selliselt kasutada.
• Paakhaagised
• Veemahutid multilift-raamil
• Jalgadel veemahutid
• tugevdatud klaasplastist veemahutid (2–20 m )
• loksumisvastased vaheseinad
PESU ja VÄRVIMISTÖÖD FASSAADIDE PESU ja VÄRVIMINE AEDADE PESU ja VÄRVIMINE KATUSTE PARANDUS REMONTTÖÖD RENNIDE PUHASTUS
AKENDE PESU
• UV-kaitsevärv
• küljeriiulid
• täitmispump
• automaatjooturid
• kastmissüsteem
PAIGALDAME KATUSEREDELEID VAHETAME VIHMAVEERENNE
Pakume taimekasvatusega tegelejatele parimat looduslikku väetist - biohuumust Meie tooted on valmistatud 100% looduslikust materjalist ning saadaval nii tahkel kui ka vedelal kujul
U SS IMO to o te d o n saad aval hä sti va ru st atu d kauplu stes j a meie e-poes www. u ssi m o.e u
Asukoht: Tartumaa-Võru vaheline piirkond Kõvapinnaga laoplats sobiv hakkepuidu ladustamiseks. Ruumeetrite soov minimaalselt 5000 m2
Kontaktinfo: info@thhake.ee tel 5367 1133
LISAINFO: 5199 2900 / 521 2203 www.puurkaevumeistrid.ee info@puurkaevumeistrid.ee
T6 / T7 / T8 / T9F / T10F
T10 G2 / T12 G2 / T14 G2
C3.8 G2 / C4.2 G2 / C4.6S / C4.6D G2 / C5.1 / C5.3 G2 / C6.3 G2 / C6.7 G3 / C7.2 G2 / C 8.5 G2
Euroopa Liidu rohepöörde üks eesmärke on metsapindalade suurendamine ja seda peamiselt kasutusest välja jäänud põllumaade arvelt. Samas on põllumaa kõrges hinnas ja mõte seda metsaga asendada tundub vastuoluline.
Uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimekuse analüüs“ esitatud hinnangus võiks Eestis järgmise kolmekümne aasta jooksul metsastada looduslikke rohumaid vähemalt 110 000 hektari ulatuses.
2019. aastal analüüsis Keskkonnaagentuur statistilise metsainventuuri, Eesti looduse infosüsteemi ja PRIA andmeid kasutades looduslike rohumaade olemasolu ning leidis, et metsastamiskõlbulikke alasid on kokku umbes 160 000 hektarit.
Maakasutuse ja selle muutumise kohta on samuti tehtud põllumajandusega seotud uuringuid. Näiteks maaülikoolis on analüüsitud põllumajandusliku maakasutuse muutusi sõltuvalt erinevatest sotsiaalmajanduslikest suundumustest. Selles analüüsis oli üks läbiv põhimõte, et kasutamata põllumajandusmaa metsastumine ja metsastamine jätkub tempoga 500 hektarit aastas. Ehkki metsastamine tundub pakkuvat konkurentsi põllumajandusele, võib see hoo -
Tänavu 17. juunil avatakse toetusmeede, millega toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud.
Samas tuleb tähele panna, et toetust saab taotleda ainult metsaühistu, kes võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta. Erametsaomanikul on toetuse
saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga. Keskühistu Eramets koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega on juba paar aastat tegelenud puude istutamise ja metsade rajamise koostööplatvormi loomisega. Selle eesmärgiks on kokku tuua metsataimede istutamisse panustada soovivad ettevõtted ja maaomanikud, kellel on söötis seisvad maatükid, et istutada uusi puid ja rajada uut metsa. pis maaomanikele tulu tuua. Eelnevalt välja toodud maaülikooli analüüsi üks soovitus on näiteks see, et põllumajandustootjad võiks teadliku puude istutamise või metsade rajamise kaudu tasakaalustada oma ettevõtte heitkoguseid.
Samuti võiks selliste tegevuste puhul arvestada toetustega. Euroopa Komisjon toob välja, et rohestamise toetus on abiks põllumajandustootjatele, kes võtavad kasutusele või järgivad põllumajandustavasid, aidates saavutada EL-i keskkonna- ja kliimaeesmärke.
Üheks tavaks, mida tuleb järgida, on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade olemasolu. Need on maa-alad, näiteks puud, hekid või kesa, mis parandavad elurikkust ja -paiku. Teadlik puude istutamine ja metsastamine aitab neid nõudeid täita. Sealjuures on mõistlik arvestada rohealade ja -võrgustiku sidususega. Sellised rohestamise tegevused võiksid olla enim eelistatud aladel, kus rohevõrgustiku sidusus on vilets või keskmine.
Kasutamata põllumajandusmaa metsastumine ja metsastamine jätkub tempoga 500 hektarit aastas.
Metsastamise ajalooline tagapõhi
Dendroloog Urmas Rohu sõnul on ajalooliselt aletatud põllumaaks ikka eeskätt viljakama mullaga alasid, peamiselt laialehiste lehtpuude kasvualasid. Seega peaks endised põllumaad, mis miskipärast on praegu tähelepanuta ja sööti jäänud, sobima igati metsa alla viimiseks. Põllumullad on pigem liiga viljakad ega sobi kaugeltki kõigi metsapuude kasvatamiseks.
Juba 18. sajandil soovitati küttepuude saamiseks metsastada igal aastal 0,2–0,4 % mõisate põllumaast. 19. sajandi teisel poolel hakkasid kohalikud mõisnikud maailmaturu viljahindade languse tõttu metsastama ulatuslikult kehvemaid põllumaid. Selleks külvati koos suviviljaga põllule ka okaspuuseemned.
Seega võiks remmelgavõsast platsi puhtaks teha ja uuesti alustada.
Eesti Vabariigi algusaastatel oli metsamaa pindala kahanenud umbes 20% riigi pindalast ja enne teist maailmasõda jõuti kehvematele põllumaadele rajada umbes 1000 ha jagu metsakultuure.
Pärast teist maailmasõda oli maa laastatud ja talude tühjenemisele aitasid kaasa ka hilisemad küüditamised. Palju põllumaid jäi sööti ja nii riigimetskonnad kui ka kolhoosid rajasid mahajäetud põllumaadele 1960. ja 1970. aastatel kokku umbes 60 000 ha metsakultuure, mis moodustas peaaegu poole kogu sel perioodil rajatud metsakultuuridest.
Viimases etapis pärast Eesti taasiseseisvumist jäi erinevatel põhjustel sööti üle 200 000 ha põllumaid, mis osaliselt uuene-
sid väheväärtusliku remmelgavõsaga.
Mida teha remmelgavõsaga? Seesama remmelgavõsa, mis kohati on praegu juba 30-aastane, paneb praegugi veel mitmeid maaomanikke kukalt kratsima – mida ette peaks võtma? Sooviks on ju rajada korralik ja tulutoov mets.
„Siinkohal võiks soovitada alustada kõigega otsast peale. Esimese sammuna lasta võsagiljotiiniga kogu plats puhtaks teha ja võsa hakkepuiduks müüa. Seejärel lasta maapind mineraliseerida ja istutada sinna sobivatest puuliikidest metsakultuur peale,“ soovitab Urmas Roht.
Võiks ju soovitada ka remmelgavõsa sisse koridorid
Metsamajanduslikud tööd
Metsa ülestöötamine
Kasvava metsa ost Kinnistute ost
Metsamaterjali ost Aitame metsamajanduskavade koostamisel
Treileri teenus
Milline tulevane mets välja võiks näha? Hea vihje selleks annavad ümbritsevad metsad.
Harvendusraied kaasikus või hall-lepikus Kui mahajäetud põllumaale on looduslikult uuenenud kaasik või hall-lepik, on olukord märksa parem. Sealt saab harvendusraietega kujundada välja toreda puistu, kuhu looduslikult tuleb juurde ka kuuske. Küsimus on vaid selles, kui selline puistu on kasvanud ilma hooldamata juba viimased 30 aastat, on kased ja lepad veninud pikaks, kuid tüvejämedust napib. Puid vaadates on näha, et elusvõra on lühike, moodustades heal juhul vaid 20% puu kõrgusest. Selline võra ei jõua puud toita ja tüved jäävad peeneks, murdudes kergesti tormides ja lumevaalimise tõttu.
Sellises metsas on soovitav alustada harvendusraietega väga ettevaatlikult, raiudes esimeses etapis sisse kokkuveoteed ja harvendades puistut vaid allajäänud puude arvelt. Kahe-kolme aasta pärast tuleks harvendusraiet korrata, raiudes jällegi välja eeskätt allajäänud, murdunud ja mõne lähema aasta jooksul hukkuvad puud. Niiviisi lühikeste ajavahemike järel harvendusraideid korrates saab metsa korda.
Metsatukk söötis põllusiilule
Pärast koroonapandeemiat on paljud noored pered soetanud või saanud esivanema -
raiuda ja sinna sobivad puuliigid istutada, kuid remmelgas lühiealise puuna hakkab varsti tüvede pehastumise või talvise lumeraskuse tõttu murduma. Remmelga võrad on aga laiad, tihedad ja rasked ning ilmtingimata lõhuvad ja murravad istutatud või looduslikult uuenenud noored puukesed ära. Seega võiks remmelgavõsast platsi puhtaks teha ja uuesti alustada. Teine võimalus on võtta maa pärast võsast puhastamist uuesti kasutusele põllumaana.
telt päranduseks maakoha koos mõne hektari maaga. Varasemad heinamaad või põllu siilud on pikalt olnud niitmata-harimata, praeguseks umbrohtunud või ka võssa kasvanud. Mida selliste jäätmaadega teha? Kui seda aiamaaks üles harida pole vajadust, võiks kaaluda mõnusa kodumetsa rajamist talu lähedusse.
Puuliigid on erineva kasvukiirusega ja grupiti istutades ei pääse lehtpuud okaspuid varjama.
Milline tulevane mets välja võiks näha? Hea vihje selleks annavad ümbritsevad metsad. Kui ümbruskonnas kasvavad männikud, on suure tõenäosusega tegemist vähem viljakate liivmuldadega ja siis tõesti ei õnnestu peale männi muid puuliike kasvama saada.
Kui ümbruskonnas sirguvad aga segametsad, saab rajada tulevikumetsa erinevatest puuliikidest. Kui ümbruses on soised alad ja märg maa, tuleb mõelda sanglepiku kasvatamisele. Seega esimene samm: vaadake, millised metsad ümbruskonnas kasvavad.
Teise sammuna tehke enesele selgeks, kui suur on see ala, kuhu tahate uue metsapõlve kasvama saada. Seejärel
on lihtsam teha kulude eelarvet, arvutada välja istutusmaterjali vajadus ja vajalikud töömahud.
Kui vähegi võimalik, laske istutatav ala suvel mõnel korral mustaks randaalida, et võimalikult palju seemneumbrohte idanema meelitada, ja korrake randaalimist seejärel mõnenädalaste vahedega 3-4 korda suve jooksul. Sügisel tehke täiskünd. Järgmisel kevadel kultiveerige esimesel võimalusel künd ja maa ongi metsaistutuseks ette valmistatud.
Sobivate istikute valik
Mida tugevamaid metsataimede istikuid kasutada, seda parem. Tavaoludes istutatakse 3–4-aastaseid paljasjuurseid kuuseistikuid ja 1–2-aastast arukaske. Lahjale liivamaale saab männiku rajada ka seemneid külvates.
„Viljakamale põllumaale soovitan alati rajada segapuistu ja erinevad puuliigid istutada mitte ridadena, vaid grupiti. Puuliigid on erineva kasvukiirusega ja grupiti istutades ei pääse lehtpuud okaspuid varjama,“ soovitab Roht.
Kuna meie harilikul kuusel on looduses hakkama saamisega järjest rohkem probleeme, võiks kuuse asemel koos arukasega kultiveerida harilikku ebatsuugat, samuti kaaluda jaapani või eurojaapani lehise kultiveerimist. Pöögimetsade rajamiseks, nagu neid näeb Kesk-Euroopas, pole siiski võimalust, kuigi sellest kõneldakse praegu järjest valjemini. Meie
karmid talved selleks siiski võimalust ei anna.
Küll aga võiks oma kodumetsa istutada grupiti harilikku või punast tamme ja miks mitte ka vahtraid. Vahtrad võiks sättida kasvama metsaservale, siis paistavad nende uhked sügisrüüd hiljem hästi kätte. Istutustiheduseks tänapäeval võiks jääda segapuistut rajades 1000 kuni 1500 taime hektarile, männikute puhul võiks külvikohtade arv olla 2500 kuni 3000 tk hektaril. Mänd kipub
hõredalt kasvades jääma liiga okslikuks ega on laasu hästi, seepärast on ka rohkem puid hektarile vaja.
Noore puistu hooldus Esimestel aastatel tuleb puuhakatisi aidata võitluses umbrohu ja võsaga, hiljem saavad nad sellega ise ilusasti hakkama. Kui puudel tüvekaitseid ei kasutata, tuleb umbrohu trimmerdamisega esimestel aastatel eriti ettevaatlik olla. Ärge laske ilma üksikasjaliku
instrueerimiseta kedagi seda tööd tegema, sest lühikese ajaga võib hävitada kogu eelneva pingutuse. Väikeste puude tüvekoor on õhuke ja trimmerijõhv teeb selle kohe katki. Pigem las jääda kümmekond sentimeetrit ümber puukese umbrohi niitmata.
Et hooldades puid rohust paremini üles leida, võib need istutusjärgselt märketokkidega tähistada. Kui sobivat hooldusvahendit pole, aitab ka see, kui esimestel aastatel sügisel kulu-
hein ümber puukeste ettevaatlikult maha tallata. Nii ei vaali lumi koos kuluheinaga puukesi pikali ja teiseks ei tule hiired nii kergesti puid kahjustama.
Kui ümbruskonnas on uitamas arvukalt metskitsi, tuleb puid ka nende eest kaitsta. Eriti käib see võõrliikide kohta, sest neid kahjustama on kitsed vägagi varmad.
Otsuse, millist metsa ja kuidas kasvatada, teeb iga maaomanik ise, aga nõu võib asjatundjatelt ikka küsida!
Viimastel aastatel on akutehnoloogia kiire arengu tõttu hakanud akusaagide senised suurimad miinused järjest kaduma ja müüki on jõudnud sisepõlemismootoriga tehnikale üpriski võrdväärsete kasutusomadustega akudel töötavad trimmerid, võsa- ning kettsaed.
Kui plaanite uue sae ostu, tasub läbi mõelda oma vajadused ja kaaluda, kas ehk uute akutööriistade positiivsed küljed kaaluvad üles traditsiooniliste sisepõlemismootoritega seadmete omad.
Keskkonnainvesteeringute
Keskuse erametsa portaalist leiab asjatundliku võrdluse nimetatud kahe valiku vahel.
Kui kaua aku kestab?
Akude kasutusea puhul võidakse tuua välja laadimistsüklite arv. Ühe laadimistsükli all peetakse tavaliselt silmas tühja aku täis laadimist. Kui laadida 50% peal olev aku 100%-ni, on tegemist 0,5 laadimistsükliga.
Akuga töötamise aega mõjutab aku mahutavus kilovatttundides (kWh) või vatt-tundides (Wh). Kui mõne tootja aku mahutavust näidatakse ampertundide (Ah) ja pingena (V), tuleb erinevate akude võrdlemisel Wh leidmiseks teha tehe: Wh = VxAh.
Aku laadimise hinna arvestusel tasub peale elektrihinna lisada ka muud kulud, näiteks võrgutasu ja käibemaks, kui see kohaldub. Täpset laadimiskadu on raske hinnata, kuid erinevate allikate võrdlusel võib sarnaste seadmete puhul energiakadu laadimisel olla 8–30%.
Akude ostmisel on need üldjuhul kasutatavad sama firma teistel toodetel, näiteks mootorsaag, võsasaag, lehepuhur vms. Siiski tasub see müüjalt enne üle kontrollida, sest näiteks hobikasutaja jaoks mõeldud ja profisarja akud võivad olla erinevad.
Akud kaaluvad palju
Akusid on kahte tüüpi. Nii massi kui ka mahutavuse poolest suuremad on n-ö seljakottakud, mis on töötamise ajal seljas ja kust läheb masinasse adapteriga juhe. Väiksemat tüüpi akud on töötamise ajal masinas. Nende kahe tüübi erinevuseks on kaal, aga ka töövahendi tasakaal. Seljakott-tüüpi aku puhul läheb töövahendisse vaid adapter ja selle tõttu on näiteks seljas oleva akuga töötades võsasae tagaosa kergem kui väikese, sae sees oleva akuga töötades. Kettsae puhul on variant kanda akut ka mitte seadmes, vaid vööl. See võib sae kasutamise veelgi kergemaks muuta. Kui kasutada seljakottakusid, on töövahendite kogukaal märkimisväärselt suurem kui sarnasel sisepõlemismootoriga seadmel. Väikeste akude kasutamise korral võib aga mõne võrdluse puhul olla aku ja masina kaal ka oluliselt madalam kui sarnasel sisepõlemismootoriga masinal. Mahutavuse poolest on seljas olevad akud suuremad ja võimaldavad töötada sama kaua kui mitme väikese akuga.
Saagide tootjad on hinnanud, et tänapäevase väikese aku tööaeg on sarnane selle ajaga, mis kulub ühe bensiinipaagi tühjaks saamiseks.
Saagide tootjad on hinnanud, et tänapäevase väikese aku tööaeg on sarnane selle ajaga, mis kulub ühe bensiinipaagi tühjaks saamiseks. Sarnaseid tulemusi on saadud ka mõningates kolmanda osapoole testides, mis on internetist leitavad. Seega peaks väikeseid akusid vahetama ligikaudu sama tihti, kui oleks vaja tankida. Seda tasuks silmas pidada ka akude ostmisel vajalike akude hulga leidmiseks. Akude kaal on suurem kui sama koguse bensiini kaal. Tööpäeva lõppedes on tühi bensiinikanister kerge, kuid akud kaaluvad endiselt sama palju. Need asjaolud on olulised, kui on vaja töövahenditega autost kaugele minna ja halval maastikul liikuda. Tuntumate tootjate akude puhul on näiteks kuue väikese aku kaal kokku 11–12 kg.
Akusaag teeb vähem müra Akudel töötavad elektrimootoriga saed on ka suurimal võimsusel töötades üldiselt vaiksemad kui sisepõlemis -
mootoriga masinad. Nii-öelda tühikäigul ei tekita nad mingit lärmi. Siiski põhjustab näiteks kett- või võsasaega puidu lõikamise hääl tugevat müra, mille korral tuleb kindlasti kuulmiskaitsmeid kasutada. Kuulmiskaitsmete kasutamine on tungivalt soovituslik ka rohu lõikamisel. Vaiksem heli on oluline ka asustatud aladel töötades, põhjustades vähem häiringuid naabritele. Akudel töötavad saed võivad aga olla töörežiimis ka siis, kui nad on täiesti vaiksed. Seetõttu võivad nad kergesti hakata tööle ka siis, kui tundub, et nad on välja lülitatud. Ekslik nupulevajutus on ohtlik! Seetõttu on eriti oluline neid hoida lastele kättesaamatus kohas!
Akutehnika plussiks võrreldes sisepõlemismootoriga masinatega on see, et töö ajal ei hingata sisse heitgaase. Eriti oluline on see tuulevaikse ilma korral ja tihedas võsas töötades.
Miinuskraadid võivad tööaega lühendada Eestis laialt levinud metsatehnikatootjate akude puhul on
Akudega tehnika
vajab üldjuhul vähem hooldust kui sisepõlemismootoriga seadmed.
hetkel madalaimaks lubatud töötemperatuuriks –10 kraadi. Kuigi aku töötab ka madalama temperatuuriga, võib aku täielikul tühjenemisel veel külmema ilma korral tekkida akule kahjustusi. Madalam temperatuur, mis jääb alla nulli, langetab mõnevõrra ka akuga töötamise võimalikku aega. Selle vältimiseks tasub akud soojast ruumist välja või autosse tõsta alles hommikul. Aku soojeneb mõnevõrra ka töö ajal ja soojas hoitud aku kasutuselevõtmine külma ilma korral peaks tagama, et olulist aku vastupidavuse erinevust ei ole märgata.
Külma ilmaga töötades on oluline ka kätesoojendus. Kindlasti tuleb müüjalt uurida, kas see võimekus on teid huvitaval seadmel olemas.
Akude tööaja kohta leiab infot tootjate kodulehtedelt ja ka internetist erinevate katsetuste tulemustest.
Vähem hooldust
Akuseade koos päevapikkuseks tööks vajalike akudega on soetushinna poolest oluliselt kallim kui sarnane sisepõlemismootoriga seade. Samas vajab akudega tehnika üldjuhul vähem hooldust kui sisepõlemismootoriga seadmed. See võimaldab hoida masinaid rohkem aega töös ja säästa regulaarselt hoolduselt.
Akutehnika jaoks ei ole vaja kulutada aega ja raha vedelkütuste tankimiseks ega segamiseks. Siiski võiks igapäevaselt akutehnikat kasutav töötaja omada eriti just väikeseid akusid kasutades mitut akulaadijat. Kui kasutada kuut akut, aga üht laadijat, peaks nende ühe laadijaga järgmiseks päevaks täis laadimiseks terve õhtu akusid vahetama. Seepärast võiks igapäevaselt metsas töötaval inimesel olla üks laadija ühe või kahe aku kohta. Sisepõlemismootoriga autole akulaadija paigaldamine, et igapäevase töö korral metsas laadida, ei ole tõenäoliselt mõistlik. Sigarisüütajast toimuv laadimine on äärmiselt aeglane ega võimalda akut kiiresti täis laadida. Võimsa kiirlaadija kasutamiseks tuleb autole paigaldada inverter. Samas võtab see voolu autoakult ja seejuures ka koormab oluliselt autoakut. See tähendab, et juba ühe sae aku täis laadimine, isegi kui auto samal ajal töötab, võib tähendada hilisemaid käivitusprobleeme.
Elektriautodel peab autos kiirlaadimiseks olema võimekus pakkuda 220 V voolu vähemalt 1 kW laadimisvõimsusega.
Allikas: eramets.ee
Kevad on metsaistutamise
kõrghooaeg ja tihedaid tööpäevi tähendab see ka Eesti suurimale metsataimi kasvatavale
eraettevõttele Forestplanter OÜ.
Nõudluse kasvamise tõttu on ka Forestplanter OÜ kahekümne aasta jooksul dünaamiliselt laienenud ning ettevõtte juhi Mait Laidvee sõnul on nad investeeritud vähemalt kolm miljonit eurot. Kaasaegses taimlas peavad olema kasvuhooned taimede kasvatamiseks, kuid ka külmhooned nende säilitamiseks, samuti nüüdisaegseid külvimasinaid, kastmissüsteeme ja spetsiifilisi puitumisplatse, istutuskaste ning -raame ja veel kümneid erinevaid vahendeid ning tööriistu. Viimasel aastal ehitati juurde uus, arvult seitsmes kasvuhoone ning külvi- ja komplekteerimisruum. „Ehkki taimede kasvatamise tehnoloogia on pärit juba eelmise sajandi 60ndaist, areneb see tasapisi ikka edasi. Igal
aastal proovime ja katsetame midagi uut ning püüame üle maailma toimuvate arengutega meie sektoris kursis olla,“ räägib Laidvee.
Tööd jätkub aasta ringi Metsataimlas algab kevadhooaeg puuseemnete külviga turbaseguga täidetud külvipottidesse. Automatiseeritud külviliini jõudlus on suur – ühe päevaga saab külvatud kuni pool miljonit taime. Sellise hulga taimedega saab kasvama panna metsa umbes 200 hektaril. Nii suures mahus külvamiseks on vaja aga vaid külvimasinat ja kahte Viimastel aastatel on nõudlus puutaimede järele pidevalt tõusnud, sest metsaomanikud on muutunud teadlikumaks ja kui varasemalt lasti metsadel sageli iseseisvalt uueneda, siis nüüd uuendatakse umbes kolmandik metsadest istutamise teel. Lisaks sellele on rohepöörde käigus hakatud rääkima metsastamise suurendamise vajadusest ja paljud maaomanikud, kel väheväärtuslikku põllumaad või võsastunud maid, soovivad toetuste abil sinna metsa kasvama panna. Eestis istutatakse aastas suurusjärgus 40 miljonit puud. Sellest 20–25 miljonit istutab RMK ja ligi 20 miljonit erametsaomanikud. Istutamise numbrid löövad rekordeid, kuid ka kodumaine istikukasvatus on nõudlusele vastavalt järele tulnud.
Kõige suurem istikukasvataja ongi RMK, kelle toodetud taimed lähevad valdavalt riigimetsa noorendamiseks. Eraettevõtteist on suurim metsataimede kasvataja Võrumaal Hutita külas asuv Forestplanter OÜ, kust sel aastal saab alguse seitsme miljoni noore puu elu erinevates metsades üle kogu maa.
Automatiseeritud külviliini jõudlus on suur – ühe päevaga saab külvatud kuni pool miljonit taime.
operaatorit, kes automaatikal silma peal hoiavad. Teine külv tehakse suve algul umbes jaanipäeva paiku, esimese külvi tõusmed aga on selleks ajaks kasvuhoones juurdunud ning edasi arenevad need umbes poolteist aastat juba välistingimustes. Suvel ongi kõige olulisem töö taimlas noorte tõusmete eest hoolitsemine, eriti just umbrohust puhastamine, samuti tuleb jälgida, et puuistikud ei kannataks vee- ega toit-
ainete puuduse käes. Taimede kastmine on samuti usaldatud automaatika poolt juhitavale kastmissüsteemile.
Taimede seisukorda jälgivad küll moodsad seadmed, kuid hooldustöö tuleb suures osas ära teha inimestel. „Meil saab tööd paarkümmend inimest, kevadel-suvel on tööd rohkem ja siis läheb ka rohkem tööjõudu vaja,“ ütleb Laidvee. Sügise saabudes on käes aeg taimed sorteerida ja pakkida. Valitakse välja kevadel müüki minevad taimed, pakendatakse ja paigutatakse kontrollitud temperatuuriga külmkambrisse, kus on paar kraadi külma. Seal veedavadki nad oma talve ja lähevad kevadel müüki.
Avajuurse taime istutamine nõuab rohkem aega ja seega ka rohkem raha.
Potitaimed järjest nõutumad Forestplanter OÜ-s kasvatatakse kõige rohkem kuusetaimi, mis lähevad müüki 1,5–2-aastaselt. Suuremas mahus kasvatatakse männitaimi, samuti pakutakse ka lehise-, arukase- ja haavaistikuid. Viimastel aastatel lähevad
Forestplanter OÜ taimla
COMBY TRACK
Mõeldud metsatöödeks tihti vahelduva ja muutliku pinnasega maastikul. Lindilabad on pikkustes 900, 1000, 1100 ja 1200 mm. Mitmekülgsete omadustega lindid aitavad teil metsatöid teostada ka väga kiiresti muutuva pinnasega metsas.
CLT TRACK
Mõeldud metsatöödeks kuiva, kivise ja mägise pinnasega maastikul. Lindilabad on pikkustes 820, 1000, 1100 ja 1200 mm. Maksimaalse vedavusega lindid aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga mägisel pinnal.
ECV KANDVAD LINDID
Maksimaalse kandevõimekusega.
Lindilabad pikkustes 1000, 1100 ja 1200 mm. Aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga pehmel pinnasel.
ECV AGRESSIVE
Ülimalt kandvad ja ka suurpärase haardeomadusega. Lindilabad pikkustes 900, 1000, 1100 ja 1200 mm. Maksimaalse kande- ja haardevõimekusega lindid aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga pehmel pinnasel.
restored.ee
istikud enamjaolt müüki juba potitaimedena.
Mait Laidvee sõnul on potitaimedel paljas- või avajuursetega võrreldes mitmeid eeliseid: „Potitaimed on vastupidavamad, tugevamad ja kohanevad oma kasvukohal palju paremini. Kasutame nn õhupügamise tehnoloogiat. See tähendab, et kasvatame taimi pottides, millel on õhupilud. Potid asetsevad kastides ja kasvades ajavad taimed oma juured piludest välja ning kuivavad ära. Nii kasvab tugevam juur ja välja istutades ajavad nad oma juured kohe laiali.
Määruse mõte seisnes haigusriskide vältimises ja meie metsade genofondi kaitses, et võõra päritoluga taimi Eestisse ei toodaks.
Avajuursel istikul kärbitakse narmasjuured enne istutamist ja maha istutatud taim jääb seetõttu natukeseks põdema, sest ta tegeleb enda juurestiku taastamisega. Ta hakkab kasvama umbes kuu aja pärast, kuid sageli on siis juba pinnases väga vähe niiskust ja võimalus, et selline taim põua tõttu hukkub, on suurem.“
Viimaste aastate põuaste kevadete ja suvede tõttu on pal-
jud noorendikud hävinud ning üha rohkem propageeritakse ka sügisest istutust. Siis on pinnases niiskust rohkem ja vähemalt põud taimi ei hävita.
Avajuurse taime kohta teavad metsamehed, et sellise taime istutamine nõuab rohkem aega ja seega ka rohkem raha. Avajuurne taim ei kannata ootamist, istutamise töö tuleb ära teha kohe ja õigel ajal. Seetõttu eelistavad suuremad metsafirmad, kel vaja tuhandeid taimi istutada, potistatud taimi avajuursetele.
Potitaime istutamise teeb eriti lihtsaks istutustoru kasutamine ja ka hilisema hoolduse osas on kasud sees, sest tugevamate taimedega noorendikus peab vähem hooldustöid tegema.
Eesti metsas kasvagu kodumaine puu Forestplanter OÜ saab metsataimede sertifitseeritud seemned RMK-lt ning kasvatab neid siis vastavalt 1–4 aastat. „Meile on oluline kasvatada ja propageerida Eestis kasvatatud metsataimede sobivust, sest mitte kõik ei ole veel sama meelt ja endiselt tuuakse Eestisse võõra päritoluga metsataimi, mille mittesobivus ning haigused võivad välja lüüa alles aastate pärast,“ räägib Laidvee. Varasematel aastatel toodi Eestisse Leedust ja Poolast pärit metsataimi, mis nägid välja igati tugevad ja olid pealekauba ka odavamad. Samas tõestasid Eesti Maaülikooli teadlased oma uuringuga, et teistelt laius-
Kontakt
+372 513 5008
+372 506 0290
info@vkht.ee
vkht.ee
kraadidelt pärit puutaimed ei pruugi meie kliimasse sobida ja suureks sirgunud puude kvaliteet ei ole võrdne kohalike puude kvaliteediga. Nimelt kipuvad puudele tekkima tüvelõhed, mis nakatuvad Neonectria fuckeliana nimelise seenega ja see võib nakatada ka ümbruskonnas kasvavaid puid. See nakkus võib ilmneda alles aastaid hiljem, enamasti 20 aasta vanustel puudel, ning lõhedega puidust enam tarbepuidu kvaliteeti ei saa.
2016. aastal võeti keskkonna ministeeriumis vastu metsa uuendamisel kasutatava algmaterjali päritolu puudutav määrus. Selle mõte seisnes haigusriskide vältimises ja meie metsade genofondi kaitses, et võõra päritoluga taimi Eestisse ei toodaks. Ehk siis Eesti seemnest kasvatatakse Eestis üles taim, mida kasutatakse metsauuenduses.
Lisaks haiguseriski vältimisele toetavad sellised kokkulepitud aluspõhimõtted ka kohaliku metsataimekasvatuse arendamist. Alates 2021. aastast on välismaiste metsataimede import Eestisse keelatud, kuid põhimõtteliselt võib Eesti sertifitseeritud seemnest kasvatada istikuid välismaal ja siis tuua need tagasi Eestisse ning maha istutada. Sellise pendeldamise mõte ärimeeste jaoks seisneb selles, et soojemas kliimas kasvab taim kiiremini ja juba aasta vanuselt saab see piisavalt suureks, et maha istutada.
Taimede päritolu olgu üheselt selge
Just metsataimede kasvatamine välismaal on saanud mõne firma, näiteks Eestis üsnagi tuntud rahvusvahelise firma Systemseparation LTD äriplaaniks. Nimelt kasvatasid nad Saksamaal metsataimi, mis olid kasvama pandud eestimaisest seemnest ja pidid taas Eestisse müügile
tulema. Paraku oli aga istikute liikumise kohta puudulik dokumentatsioon, mis ajendas Eesti Metsataimetootjate Liitu asja uurima ja sedastati, et taimede päritolus võib kahelda, ning süüdistati keskkonnaametit puudulikus järelevalves. Tänavu märtsikuus tõi ajaleht Postimees välja uued küsitavused Systemseparation LTD äritegevuses. Nimelt ostsid nad juba enne sanktsioonide kehtestamist Valgevenest metsapuude seemneid ja viisid need kasvatamiseks Saksamaale. Sealt edasi on aga taimede teekonda keeruline dokumentidega tõestada, sest dokumentatsioon on segane ja tekitab küsitavusi.
Metsandusteadmised on hakanud laiemalt levima ja enam ei vaadata üksnes hinda, vaid mõeldakse pikema perspektiiviga.
Saksa puukoolis kasvatatud taimed võivad väga vabalt sattuda Eestisse ja odava hinna ning kena välimuse tõttu leiavad siin ka ostjaid, ehkki lõunapoolsest Valgevenest pärit puud ei pruugi meie metsades anda piisava kvaliteediga puitu ja pole võimatu seegi, et metsaks need ei kasvagi. Eesti metsataimetootjad on seisukohal, et sisseveetavate metsataimedega rikutakse ettevaatusprintsiipi, mis maandaks mujalt sisse toodud taimedega seotud riske, samuti ei aita see säilitada meie metsade genofondi.
Metsataimetootjad süüdistavad ka kontrollorganeid tegevusetuses, et ei suudeta istikuid importivatelt firmadelt nõuda läbipaistvaid ja arusaadavaid dokumente istutusmaterjali tegeliku päritolu, kasvatuskoha ega võimalike riskide kohta. Kui sellised andmed oleksid olemas, ei oleks vaja importi ka täielikult keelata, sest metsaomanikule peab jääma teatud valikuvabadus.
Suur roll on ka metsaomanike teadlikkuse kasvul. Metsandusteadmised on hakanud laiemalt levima ja enam ei vaadata üksnes hinda, vaid mõeldakse pikema perspektiiviga. Samuti kalkuleerib metsa omanik hoolega, kas investeering, mis ta metsataimede ostuks teeb, ikka end ära tasub. Pole ju mõtet teha kulutusi metsa istutamisele, kui taimed kasvama ei lähe.
„Forestplanter on ikka püüdnud metsaomanikele olla toetavaks partneriks ja anda ka vajadusel nõu metsa kasvatamiseks. Need, kes on meie taimi ühe korra istutanud, tulevad ka järgmisel korral, sest on meil kasvanud taimede eelistest aru saanud,“ kinnitab Laidvee.
Mets istutatakse ju sajandiks ja otsused peavad olema kaalutletud. Seoses kliima soojenemisega võivad meie metsad sajandi-paari pärast olla hoopis teistsugused. Näiteks kuuskedel on viimastel aastatel ilmnenud rohkesti haiguseid ja kahjureid, mistõttu on alust arvata, et kuusikute osatähtsus võib tulevikus olla väiksem.
Suured metsaomanikud mõtlevad juba praegu pikema aja peale, sest neist sõltub ka saetööstuse tulevik. Vaadatakse ka lõunapoolsemate metsade poole, võimalik, et tulevikus peab hakkama sealt meile sobivaid puuliike kasvatamiseks üle võtma.
BISON 300 PRO on uus ja revolutsiooniline võsagiljotiin, mille omadused ja vastupidavus on k lass omaette. Patendeeritud ja hoolikalt läbi mõeldud lahendused koos vastupidavate materjalidega tagavad BISON 300 PRO ülimalt suure töökindluse ja vastupidavuse.
BISON 300 PRO laialdane valik erinevaid variatsioone ja lisavarustust annab võimaluse kokku kombineerida just endale sobivaima mudeli.
BISON 300 PRO VÕSAGIL JOTIIN:
Lisatugevdustega sakilised haarad
Kvaliteetsest terasest vahetatav tera
Kännujuurija
Kinnitus kliendi valikul
Kvaliteetsest vedruterasest ühtse detailina vormitud vastupidav korpus
Omadused:
Kaal: 500kg (lühikese sabaga) 550kg (pika sabaga)
Töörõhk: max 300bar
Haarad avanevad 1200mm
Max puu diameeter 300mm
Teenindava masina soovituslik kaal 7-16t
Vajalik: min pumba tootlikus 80L/min
Lisavarustus:
Koguja on lisahaaradest koosnev süsteem, mis aitab kiirendada lõikeprotsessi kuni kaks korda
Garantii 12 kuud.
Kõiki varuosasid on saadaval ka eraldi.
Valminud Bison 230, mis mõeldud 8T ja väiksematele ekskavaatoritele (küsi infot).
Teadlased on näinud palju vaeva, et välja selgitada, millised metsad seovad paremini süsinikku ja millest metsade süsinikusidumise võime oleneb.
Eestile on iseloomulik, et metsandusteemade puhul kerkib esile kaks vastandlike põhimõtetega poolt, kes esindavad erinevaid huve ja leiavad oma ideede toetuseks alati ka sobivaid teadusuuringuid. On hea, et olulisi küsimusi vaagitakse igakülgselt ja kõik saavad arvamust avaldada, kuid lõplik tõde jääb tavaliselt välja selgitamata ning on sageli ka üsna muutlik. Üks selline vaidluskoht, mis jagab asjasse puutuvad pooled kahte leeri, on küsimus, kas süsinikku seovad paremini noored või vanad metsad. Maaülikooli metsaökoloogid avaldasid 2022. aastal uurimuse, mis tõestas, et ehkki metsa süsinikuvaru on suurim vanemates puistutes, kus see jaguneb mulla ja puude vahel, toimub intensiivne süsiniku sidumine siiski üksnes noortes ja keskealistes metsades, kus puude juurdekasv on suur.
Võrreldes loodusliku uuenemisega on teadlikult metsastataval alal kasvama hakkav mets kvaliteetsem ja tootlikum.
mullast väljuv süsinikuvoog oli samas suurusjärgus vanemate männikute mullast eralduva süsinikuvooga ehk lageraiejärgselt mullast süsiniku eraldumine oluliselt ei suurenenud.
Metsastatud ala on tootlikum
Puu juurdekasv ja tema süsiniku sidumise võime on omavahel tihedalt seotud. Peamine sidumine toimub maa-alusesse (umbes 20%) ja maapealsesse biomassi (umbes 80%). Sidumise intensiivsus sõltub muu hulgas aga puuliigist ja kasvukohast.
Võrreldes loodusliku uuenemisega on teadlikult metsastataval alal kasvama hakkav mets kvaliteetsem ja tootlikum. Esiteks on võimalik istutada alale sobilikul hulgal taimi, teiseks on kasutatav istutusmaterjal kvaliteetsem ja seega kiirema kasvuga. Kiirem kasv tähendab intensiivsemat süsiniku sidumist.
Keskkonnaagentuuri arvutused on näidanud, et inimese poolt uuendatud okaspuupuistutes võib raieringi keskmisena tagavara olla suurem u 27 m3 hektari kohta. See tähendab, et raieringi keskmisena on uuendatud metsa seotud CO 2 -varu hektari kohta 32 tonni suurem võrreldes puistuga, mis on jäetud looduslikule uuenemisele.
Metsastatud alal kasvav mets on kvaliteetsem ja tootlikum.
Elektriroller
Citis Max 3-rattaline
Tegemist on uue mudeliga, mis on töökindel ja sobib ka eakatele. Uuenduslik disain, väga hea kaalujaotus ja mugavad sõiduomadused. Lisaks tagurpidikäik, reguleeritav lai iste, käetoed ja palju muud. Sõidukiga võib sõita kõnniteedel ja on võimalik liigelda ka talvistes oludes. Kingituseks kaasa istme külge paigaldatav suur korv.
TAVAHIND: 2399 €
Soodushind: 1990 €
Tasuta transport üle Eesti
Murutraktor Stiga Tornado 398 + mootoriõli
Murutraktorilon2
lõiketeragavastupidavniidukorpuslaiusegaStiga98cm,jalgpedaaligajuhitavhüdrostaatilineülekanneja mootorvõimsusega7,5kW Töömugavustsuurendavad Classicistejapehmendusegarool.Esituledtagavadnähtavuse hämarasvõihalbadesilmastikuoludestöötamisel.
TAVAHIND: 2399 €
Soodushind: 2150 €
Tasuta transport üle Eesti!
Uuringus kirjeldatakse, et aastane mullast õhku eralduv süsinikuvoog ei sõltunud metsa vanusest, samuti et raiesmikul
Sarnaselt on see ka metsastatava maaga, kus süsiniku sidumine ja talletumine on efektiivsem ning tõhusam, kui seda on teadlikult metsastatud. Võrreldes metsade uuendamisega on metsastamise mõju süsi-
Elektriroller
RX-VF1 (4-rattaline)
RX-VF1onpikasõiduulatusegataskukohane4-rattaline roller, mis suudab saavutada kiiruse kuni 25 km/h. Kingituseks kaasa istme külge paigaldatav suur korv. Võimalik liigelda ka talvistes oludes!
TAVAHIND: 2699 €
Soodushind: 2299 €
Tasuta transport üle Eesti!
Murutraktor Stiga Tornado 398 M + mootoriõli Murutraktoril on 2 lõiketeragavastupidavniidukorpuslaiusega 98cm,manuaalkäigukast(5edasi-ja1tagasikäik)jaStigamootor võimsusega 6,5kW.Töömugavustsuurendavad Classic isteja pehmendusegarool.Esituledtagavadnähtavuse hämaras või halbades ilmastikuoludes töötamisel.
TAVAHIND: 1999 €
Soodushind: 1850 € Tasuta transport üle Eesti!
niku täiendavale sidumisele aga mitmekordselt suurem.
Päikeseenergia sidumine puudesse Taimede, sealhulgas puude fotosüntees on päikeseenergial põhinev protsess, mille lähteaineteks on vesi, süsinikdioksiid ja mineraalained ning mille tulemusel „valmistavad“ taimed omale vajalikke toiteaineid. Neid toiteaineid kasutab puu enda kasvuks ehk kasutatav CO 2 seotakse biomassi, millest suurema osa moodustab puit ja selle peamised koostisosad. Fotosüntees on üks kõige olulisemaid protsesse meie planeedil. Seda, kui palju puu suudab süsinikku endasse siduda, sõltub
paljudest faktoritest: puuliik, asukoht, kasvukoha tingimused, veerežiim, toiteainete kättesaadavus. Kõige kiirem on süsiniku sidumine siis, kui kõik tingimused kasvuks on soodsad.
Metsade intensiivne majandamine, mille käigus metsade biomass ei vähene ja ülekaalus on kasvueas metsad, seovad maksimaalselt süsihappegaasi ning salvestavad päikeseenergiat suurimal võimalikul hulgal. Isetekkelises metsas võib juhtuda, et puude väljalangemise tõttu on puidu juurdekasv ja mädanemine tasakaalus, st süsihappegaasi sidujana on selline mets kasutu.
Kuni 60 aasta vanuseni on sellise kuusiku hektaritagavara
suurenemine kõige kiirem, järelikult on sel perioodil kõige suurem ka süsihappegaasi sidumise võime ja suhteliselt suur osa metsale langevast päikeseenergiast salvestub meile kasutatavana biomassis. Edasi kasvukiirus aeglustub ja vanades metsades ei pruugi hektaritagavara üldse suureneda.
Jättes sobivas eas puistu raiumata, jätame me kasutamata ka suure osa metsale langevast päikeseenergiast.
Jättes metsa istutamata või külvamata oludes, kus looduslik uuenemine tähendab võsastumist, tähendab see kaotust ka energeetilises mõttes – pikk aeg
Jättes sobivas eas puistu raiumata, jätame me kasutamata ka suure osa metsale langevast päikeseenergiast.
kasutatava puidu tekkeni tähendab päikeseenergia kasutamise vähest efektiivsust.
Kui ülekaalus on noored metsad, on kasvukiirus suur, toimub intensiivne süsihappegaasi sidumine ja päikeseenergia salvestamine. Vanade metsade ülekaalu korral on biomassi juurdekasv väike, seega ka metsade kasutegur vaadeldavate protsesside seisukohast.
Süsinikubilanssi mõjutab ilmastik
Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased Alisa Krasnova juhtimisel uurisid seda, kuidas mõjutab metsade süsinikubilanssi põud ning kuumalained. Uurijad võrdlesid metsade süsiniku sidumist põuase suvega 2018. aastal ning sellele eelnenud tavapäraste õhutemperatuuride ja sademete hulgaga aastal. Suurim erinevus 2017. ja 2018. aasta süsiniku sidumise vahel ilmnes segametsas. Kui 2017. aastal oli segametsa puhul tegu süsinikku siduva ökosüsteemiga, siis järgneval, kuumalainega aastal, süsinikku emiteerivaga. Männikud olid võrreldes sega metsadega põuale vastupidavamad, kuna sealse taimestiku produktsiooni langus võrreldes segametsaga oli kuiva perioodil madalam. Nii oli männik süsinikku siduv mõlemal aastal, kuid põud siiski veidi kahandas seotava süsiniku hulka. Põuastes oludes langes segametsa mulla niiskusesisaldus võrreldes männikuga oluliselt rohkem, vastavalt 45 ja 9 protsenti. Kui männid on kohastunud kasvama just kuival mullal, siis segametsades kasvavad lisaks männile ka kuused ja kased, mis on sellistele muutustele tundlikumad.
Kliima soojenedes muutuvad kevaded varasemaks ja soojad sügised pikemaks, mis võimaldab metsadel põuaperioodil vähenenud produktsiooni kompenseerida. Sobivas eas raiutud puudes on talletunud aastakümnete päikeseenergia.
PVC-HALLID • PVC-KARDINAD • PVC-KATTED TOOTMINE • MÜÜK • PAIGALDUS
PK Oliver AS on 1993. aastal asutatud hakkpuidu tootmise ja müügiga tegelev ettevõte. Meie peamisteks klientideks on katlamajad ja koostootmisjaamad, kellele tarnime aastas ligikaudu 500 000 kuupmeetrit biokütust. Pakume oma partneritele usaldusväärset ja pikaajalist koostööd.
PK Oliver AS ostab
virnastatud võsa ja raiejäätmeid Mandri-Eestis.
Kontakt: tel 521 9230
Logistik@pkoliver.ee
Bensiinimootoriga puulõhkumismasin SSA400G hinnaga alates
Lisaks on meie esinduses kohapeal saadaval erinevad bensiinimootoriga oksapurustajad 6800 €
RANOJA OÜ pakub erinevaid puulõhkumismasinaid bensiini- ja elektrimootoriga ning traktori haakesse
Pakume hooldust, varuosi ja järeltuge kõikidele Lumagi ja Cedruse seadmetele üle Eesti.
Võta julgelt ühendust tel 5309 2905 või tule külasta meid Eestimaa südames Paides Pärnu tn 116b!
Külasta ka meie kodulehte ranoja.ee
Istutusaeg on varsti käes. Varusta ennast aegsasti parimate vahenditega.
63 mm istutustoru
ja taimek ast komplektina 179 €
Küsi meilt ka üraskipüüniseid! w
OSTAB METSAKINNISTUID JA RAIEÕIGUST
Küsige pakkumist! tel 504 4590 e-post kermik@kermik.ee
PAIGALDAME SEPTIKUID, BIOPUHASTEID, EHITAME VEE- JA KANALISATSIOONITRASSE, PAIGALDAME MAAKÜTTE SÜSTEEME.
AITAME KA HAJAASUSTUSE PROGRAMMI TOETUSTE TAOTLEMISEL. HIND SÕBRALIK!
TSR EHITUS OÜ
Tel 5302 5570, Tanel Niidumaa | E-post: tanel.tsr@gmail.com
TSR Ehitus OÜ | www.tsrehitus.com
AMI KOR TR OÜ ootab oma meeskonnaga liituma kogemustega HARVESTERI ja FORVARDERI OPERAATORIT
Nõutav eelnev metsatöökogemus ja vähemalt B-kat juhiluba. Töökoht asub Rootsis.
RALGETOR OÜ
• Ostame metsa ja põllumaad, raieõigust ning kasvavat võsa
• Põllu- ja metsamaade puhastamine võsast
Lisainfo ja küsimused tel 503 5462 või kaido.leiten@amikor.ee tel 528 6352, ralgetor@gmail.com KÜSI PAKKUMIST
Metsahake OÜ ostab
METSAKINNISTUID
KASVAVA METSA RAIET
KASVAVAT VÕSA
pakkumised@vvh.ee • tel 507 9084 www.metsahake.ee
RAIEJÄÄTMEID JA VIRNASTATUD VÕSA
