lükka ehk mikker kah sisse

Rauno Paltser, ralliajakirjanik ja Rally Estonia korraldaja, ütleb, et tehniliselt pole ralli kommenteerimine eriline mustkunst, küll aga võivad emotsioonid teinekord üle pea kokku lüüa. Eriti siis, kui rajal on juhtunud õnnetus.

Tekst: Pille-Riin Vallner / Fotod: Shutterstock

Rauno Paltser, sul on praeguseks ette näidata korralik rallikommentaatori staaž – oled seda kibekiiret sporti eestlastele vahendanud kaugelt üle viie aasta. Kirjelda palun ralli kommenteerimise protsessi. Kuidas see käib? Kas võrreldes teleri ees niheleva spordisõbraga jookseb kommentaatorile oluliselt rohkem reaalajas infot kätte?

Protsess ise on üsnagi lihtne: istud stuudios - mina olen rallit kommenteerinud otse Kanal 2 ja Kanal 12 stuudiost, tihti koos paarilisega -, kõrva klapid peas, arvuti ja stuudiomikker ees, ja siis lihtsalt räägid, mida näed ning tead.

Kuna rallipisik sai mu kätte ikka juba mõne hea aasta tagasi ja olen ka Rally Estonia üks korraldajatest, on mul tänaseks tekkinud omad kontaktid, nn lisakanalid ja allikad, kellelt operatiivselt infot saada. Kommentaatori üheks töövahendiks on ka nn split-masin, kust jooksevad kontrollnäidud kenasti kätte.

Kuidas sa end ette valmistad? Möödunud aastal oli näiteks Rally Estonial 24 kiiruskatset, võistluskilomeetreid jooksis kokku üle 300. Teisisõnu: ühe etapi raames tuleb ikka päris pikk eetriaeg asist juttu täis rääkida. Lisaks võib rajal juhtuda mida tahes. Nõus, rajal võib tõepoolest juhtuda mida tahes. Ja eks siin aitab, nagu elus ikka, tubli ettevalmistus. Mulle meeldib näiteks ralliteemalisi raamatuid lugeda. Need annavad tummise ülevaate ajaloost, ägedatest faktidest jne. Kusjuures neist on veel eriti palju kasu siis, kui eeter vajab ootamatult täitmist.

Ajakohast infot saab muidugi erinevatest portaalidest, näiteks nagu eWRC results. Aga kuna mind paelub ikka see ajalooline taust, olen enda jaoks avastanud mitmeid selliseid veebilehti, mis seda kirge katavad. Julgen olla üsnagi kindel, et sedalaadi faktid ei huvita mitte ainult mind, vaid ka vaatajaid. Muidu oleks tekst üsna tüütu ja tuim.

Kui keeruline on tehnilises plaanis rallit kommenteerida? Nii palju, kui ma aru saan, võib ka kommenteerija teinekord pimeduses kobada: rajal liigub elu kiiremini kui ametlik info sellest, kõike ei pruugi märgata jne. Välistatud pole ju ka kerge eetrinärv.

Tehnilise poole pealt pole rallit tegelikult sugugi keeruline kommenteerida. Vähemalt täna enam mitte. Tõsi, see on olnud omaette teekond, sest ralli on ala, mis nõuab tõepoolest kiiret reageerimist: tihti tuleb ette ootamatusi, rajal juhtub midagi ja äkitselt on sul vaja eeter adekvaatse jutuga katta.

Eks algusaastatel oli pinge suurem, aga see jäi kuhugi sinna 2017 kanti. Nüüd on pagas juba selline, et ootamatused rajal ei võta enam jalgu alt. Kool on olnud korralik: rallikokkuvõtteid on tehtud „Aktuaalses kaameras“, samuti olen erakanalites kommenteerinud ülekandeid omajagu, lisaks on mul oma blogi ja podcast, mis aitavad samuti teravust hoida.

Aga jah, eks emotsiooni viskab ikka eetris peale, kuid hirmu – sellist asja pole enam ammu. Pigem on see lugu, et elad oma lemmikutele kaasa. Paljudega neist olen ju ka Rally Estonia raames silmast silma suhelnud. Selline isiklik kontakt annab olulise kihi juurde.

Nii rajal kui ka eetris on pinget ja ootamatusi omajagu. Teinekord tuleb ette ka karme väljasõite ja õnnetusi. Kuidas on lood stressiga?

WRC ülekanne jõuab vaatajani tegelikult ligi 30-sekundilise viivitusega ja

• autode värvimine

• autoremont

• varuosade müük

• diagnostika

• autode modifitseerimine

• keretööd

• tehniline kontroll

• rehvivahetus

• mootoriremont

Ott Tänak mudastes oludes kihutamas.

World Rally Championship Olbias Itaalias 4. juunil 2023. „Emotsionaalselt on alati raske siis, kui rajal juhtub mingi jama,‟ kinnitab Rauno Paltser. „See ring, kes tipus toimetavad, on nii väike. Aga sellega tuleb lihtsalt hakkama saada.‟ seda just sel põhjusel, et kui rajal juhtub suurem õnnetus, selline karmide killast, siis seda eetris ei näidata. Väljasõite ikka näidatakse, selliseid kergemaid, kui nii võib öelda.

Kes teeb, sel juhtub. Meenub sulle mõni viperus või huumor, mis on eetrisse lipsanud?

Tõsi ta on, et viperusi tuleb ikka ette. Enamik kommentaatoreid on läbi teinud selle, et oled juba pikalt ja hooga lobisenud ning siis ütleb äkki paariline: lükka ehk mikker kah sisse.

Eks tögamist jõuab ka eetrisse, aga seda siiski sõbralikus võtmes. Eriti kipub see sisse lipsama siis, kui kaaskommenteerija on mõne faktiga puusse pannud. Aga eks need krehvtisemad ütlemised kipuvad jääma ikka nendele minutitele, mil jookseb reklaamipaus.

Õnneks on läinud ka nii, et kaaskommenteerijatega on klapp ja tekst kenasti jooksnud. Eesti on nii väike ja see seltskond, kes sellel rallikarussellil keerlevad, veelgi väiksem.

Mainisid küll ennist, et korraliku staažiga tegijal pole tehnilises plaanis ralli kommenteerimine eriline salto. Kas see tähendab seda, et sellel ametil polegi keerulisi tahke? Käib üks suur lust ja lillepidu …

Ei, päris nii see siiski pole. Keerulisemaks kisub siis, kui elu rajal krutib emotsioonid üles: kui Ott võidab, pobised vaikselt eetrisse „jess“, kuigi püssirohtu oleks märksa enamaks. Päris ogaraks ei saa samas minna, muidu mõni veel mõtleb, et puhta lolliks läinud. Ennist küll ütlesin, et vana kalana võtan üsna kergelt ootamatusi ja seda, et kommentaatoritool nõuab kiiret kohanemist, aga eks see ole teinekord ka päris pingeline. Pea on küll ralliga seotud fakte ja lugusid täis, aga ikka käib läbi kerge jõnks, kui selgub, et nüüdsama on vaja eeter täis rääkida. Vot sellistes olukordades on küll oluline, et klapp paarilisega oleks hea.

Emotsionaalselt on alati raske ka siis, kui rajal juhtub mingi jama. Kui Horvaatia ralli testikatsel hukkus Craig Breen –vot see vajutas ikka tugeva pitseri, tegelikult tervele etapile. Kui oma podcast'i tegin, pidin kolm korda otsast alustama: klomp oli lihtsalt kurgus. Tunne oli selline, et läks oma sõber. See ring, kes ti- pus toimetavad, on nii väike. Aga sellega tuleb lihtsalt hakkama saada.

Mida ralli kommenteerimine sulle pakub? Miks sa seda teed?

Mina ja ralli - see on olnud üks pikk ja sügav kiindumus. Ja eks nende aastate, blogide, artiklite, podcast'ide ja ülekannetega ole ka omajagu pagasit kogutud. Tagasiside on olnud selline, et see mees teab, mida räägib. Ja see on ühelt eestlaselt teisele üsna kõva tunnustus. Mil- leks siis oma teadmisi vaid endale hoida? Ikka teistega jagada!

Aga ei saa salata sedagi, et ralli kommenteerimine on mulle ka mõnusaks lisa- boost 'iks. Teen seda oma põhitöö kõrvalt, mis annab võimaluse rallimaailmas ikka saba ja sarvedega sees olla. Spordiarmastus selle ala vastu on lihtsalt nii suur.

Kui sa mõtled ajas tagasi, siis kas rallis ja selle kommenteerimises on sinu ajal ka midagi muutunud? Või pigem on nii, et ekraanil on piksel paremaks läinud, kõik muu on laias laastus sama.

Kui minna Markko Märtini aega tagasi, siis vaatajale sellist pilti ei pakutud. Ja ma ei pea siin silmas piksleid. Heal juhul said õhtul uudistest põgusa ülevaate, hiljem juba varalahkunud Olaf Suuderi kommentaariga päevast kokkuvõtteid. Nüüd on ajad sootuks teised: kiiruskatsed tuuakse koju kätte, ja seda veel eesti keeles. Rallisõbra elu on ikka väga mõnusaks tehtud.

Üheks tänuväärseks infoallikaks on sotsiaalmeedia: Twitteris toodavad rallifännid reaalajas raja äärest teksti ja fotot.

Üks erinevus on ka see, et kommenteerija seisukohast on infot täna oluliselt rohkem ja see jookseb kokku erinevatest kanalitest, mis pole samuti vähetähtis. Üheks tänuväärseks allikaks on muide sotsiaalmeedia: Twitteris toodavad rallifännid reaalajas raja äärest teksti ja fotot.

• Veo- ja sõiduautode, haagiste varuosad

• Raadiosaatjad ja Tehnoturu kaubad

• Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad

• Lahtised õlid, tehnilised vedelikud

• Määrdeained ja keemia

• Tulekustutite kontroll

• LED töö-, taga- ja kaugtuled, vilkurid

• L. Bradori ja Björnkläderi tööriided

• Helly Hanseni tööriided