Sinu ettevõtte tarkvara (november 2021)

Sinu ettevõtte

TARKVARA Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

NOVEMBER 2021

EDULUGU

November 2021

Meriti tiim väljasõidunädalal Türgis

Tarkvararännak läbi kolme aastakümne Merit on sama vana nagu taasloodud Eesti Vabariik, olles seega tunnistajaks ka kõigile neile pööretele ja muutustele, mida kolm aastakümmet on kaasa toonud meie arvutitöö korraldusele.

ANNE-MARI ALVER

Tarkvarafirma Merit on Eesti raamatupidamismaastikul klassika – leida raamatupidajate seltskonda, kus tarkvarast rääkides keegi kordagi Meritit ei maini, on ilmselt üsna võimatu.

Te g e v j u h t Tõ n i s K a s k ü t l e b möödunud 30 tegutsemisaastale tagasi vaadates, et selle nimel on kõik need aastad võimsalt tööd tehtud, ja lisab, et ettevõtte headust näitab ka see, et püsima on jäädud ning edasi arenetud ka juhtkondade vahetudes.

Praegu makstakse iga viies palk Eesti erasektoris välja Merit Palk

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

süsteemis ja iga teise ettevõtja majandusaasta aruanne jõuab riigini Meriti programmi vahendusel. Seda viimast tänu sellele, et väga paljud Eesti raamatupidamisfirmad kasutavad oma töös just Meritit.

Tarkvara rätsepatööna Ettevõtte kodulehel on vahva võrdlus – nagu paljud teisedki head lood, algab ka Meriti lugu pruutpaariga.

Meriti loojad Andres ja Kaja Kert olid noored informaatikud ning hakkasid tarkvara arendamisega tegelema isiklikust vajadusest lähtudes. Kaja töötas põllutöömasinate firmas ja vajas töö kiirendamiseks tööriista. Nii otsustasid nad selle tööriista ise välja töötada.

Arvutid töötasid toona DOS-süsteemis ja kui juhi või spetsialisti töölaual üldse arvuti oli, näitas see valgeid tähti ja numbreid mustal taustal. Tänapäevases mõistes tarkvara veel ei tuntudki.

Vajadus aga oli tekkinud – aja kokkuhoidu vajati raamatupidamises, laoarvestuses ja kaadritöös ehk tänapäevases mõistes personalijuhtimises.

Andresest sai arendaja, Kajast testija. Iga programm valmis unikaalsena – just sellele sõbrale või sõbra sõbrale, kes selle neilt tellinud oli.

Iga loodud programm sisaldas eneses mitmeid võimalusi, mis arvestasid just konkreetse ettevõtte vajadusi.

Perekond Kertide hea äriidee ning suur töövõime andsid Meritile tarkvararätsepa tööd tehes arengu- ja eduvõimalusi kümneks aastaks.

Siis aga tuli kasutusele Windows ja kõik muutus.

Standardlahenduste sünd Tõnis Kask meenutab, et Windowssüsteemile üleminek – Apple’i tarkvara oli sajandivahetusel Eestis veel üsna tundmatu! – muutis toonasel tarkvaramaastikul väga palju.

Mitmed progejad, kes olid harjunud töötama ainult DOS-süsteemis, otsustasid ala vahetada, et mitte nii suure muudatusega kaasa minna.

Meriti loojad alla ei andnud, ehkki uue sajandi esimesed aastad olid väga keerulised nendegi jaoks.

Uue edupöörde esimeseks kand-

Reklaam: Heigo Eslas, heigo.eslas@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

vaks astmeks sai tõdemus, et enamiku väikeste ettevõtete vajadused raamatupidamise korraldamiseks on tegelikult väga sarnased ja selleks, et aidata oma klientidel aega säästa ning raamatupidamist mugavamalt korraldada, on vaja pigem standardlahendust, mis sobiks korraga võimalikult paljudele.

Tarkvaratöötajad ja testijad alustasid nüüd just niisuguse programmi väljatöötamisega ning ettevõttes võeti vastu põhimõtteline otsus, et telljatele enam individuaalseid tarkvaramuudatusi ei tehta.

Uus valmiv programm tekitas esmalt tugevaima vastuseisu müügiosakonnas – tundus võimatu müüa programmi, mis “peaaegu mitte midagi ei sisalda”.

Tõepoolest, varasemate iga ettevõtte jaoks loodud programmidega võrreldes olid uued tarkvarad võrdlemisi lakoonilised. Ometi ilmnes, et kliendid vajavad just selliseid lahendusi, mida on kerge kasutusele võtta ja mis täidavad tegelikult ära kõik need vajadused, mis ettevõttel seoses raamatupidamise korraldamisega on.

Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

3

HOPE CODE

November 2021

Kumb on tulusam: koolitada olemasolevat töötajat või palgata juba kogenud IT-spetsialist?

IT-spetsialist on juba mitu aastat olnud nii Eesti kui ka kogu maailma tööturul üks nõutumaid töötajaid. Nõudlus nende spetsialistide järele on suur, mis tähendab, et kõikjal valitseb pidev puudus. Olukorra lahendamiseks kaasatakse kõiksuguseid haridusasutusi, nii akadeemilisi kui ka vabahariduslikke.

Meiega vestles ettevõtte SmartCod.ee ÄRIARENDUSJUHT Crystella Sokk, kes rääkis, millega peaks ettevõte uue spetsialisti valikul või olemasolevate töötajate koolitamise võimaluse kaalumisel arvestama.

Kuidas kirjeldaksite praegust olukorda IT tööturul?

Vabade ametikohtade pidev kasv IT valdkonnas ja laiemalt kogu majanduses näitab, et spetsialistide puudus on aktuaalne probleem. Probleemi lahendamiseks tuleb kaasata nii akadeemilised kui ka mitteformaalsed haridusasutused.

Oleme praegu hetkes, mil IT-spetsialistide nappus võib uutele tulijatele, kes alles alustavad tehnoloogia õppimist, mõjuda positiivselt.

Kuidas leiab ettevõte endale hea IT-spetsialisti?

Head ja motiveeritud IT-spetsialistid ei tegele ise aktiivselt töö otsinguga, nende poole pöördutakse enamasti juba õpingute käigus, läbi LinkedIni profiili, tehakse otsepakkumisi ja nii edasi. Personaliosakonnad töötavad ettevõtetes vajalike ametikohtade täitmiseks väga kiiresti.

Kui oled hiljuti IT-alal karjääri alustanud, siis pead kasutama traditsioonilist CV saatmise ja tööintervjuu ootamise teed. Sel juhul hindavad potentsiaalsed tööandjad tehnilisi teadmisi, pehmeid oskusi (suhtlemine, meeskonnatöö) ja suhtumist.

On ka kolmas variant, kus ettevõtted reklaamivad ise oma töövõimalusi (avatud uste päevad, infopäevad, karjääripäevad). Sel puhul koguneb teatud hulk uusi kandidaate, kes näitavad end, tutvuvad töökesk4

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

konnaga ja sooritavad testi, et oma teadmisi proovile panna.

Kas kasulikum on koolitada olemasolevaid töötajaid või palgata uusi spetsialiste?

SmartCod.ee kogemus näitab, et selget vastust sellele küsimusele ei ole. Vastus sõltub ettevõtte olemasolevate spetsialistide arvust, alati ei ole võimalik olemasolevaid spetsialiste ümber koolitada. Seega meelitatakse ettevõttesse uusi töötajaid, kellel on juba vajalikud oskused.

Uute töötajate kaasamisel on oluline määratleda, milliseid oskusi on ettevõttel vaja ja kas organisatsiooni vanemspetsialistid saavad endale lubada ajakulutamist, et noori spetsialiste välja koolitada. Nii ongi aeg hinnata igas ettevõttes eraldi, kas soodsam on saata noorem ja kogenematum töötaja koolitustele või kulutada vanemspetsialisti väärtuslikku aega uue töötaja koolitamisele.

Pakume SmartCod.ee poolt koolitusi kahel viisil. Esiteks saavad töötajad liituda meie olemasolevate koolikursustega või korraldame spetsiaalseid koolitusi, mis on kohandatud konkreetse ettevõtte vajadustele, mõeldud ainult selle organisatsiooni töötajatele.

Meil on ettevõtte meeskonnas 20 õpetajat, kellest igaüks on oma ala silmapaistev professionaal. Seega

saame soovitada alati parima spetsialisti iga ettevõtte koolitusele.

Miks tasub investeerida ressursse oma ettevõtte olemasolevate spetsialistide koolitamisse?

Alati tuleb investeerida oma töötajatesse, see näitab tööandja kaasatust, huvi iga inimese vastu ja soodustab töötajate lojaalsust. Kui me räägime lisakvalifikatsioonist, siis see on alati mõistlik investeering. Tööandja tagab oma töötaja koolitamisega selle, et see töötaja on väärtuslik ja konkreetses valdkonnas asjatundlik, näitab, et töötaja on ettevõttele oluline ning ettevõte arvestab töötajaga ka pikemas perspektiivis.

Kuidas leiavad ettevõtted kvalifitseeritud töötajaid?

SmartCod.ee aitab ka ettevõtetel meelitada enda juurde uusi IT-töötajaid. Vaba töökoha täitmiseks võib soovi avaldada igaüks meie koostööpartneritest. Koolina valime oma lõpetajate hulgast välja neid perspektiivikaid õppureid, keda siis töökohale soovitame. Järgmisena kutsub tööandja inimese enda juurde vestlusele ja otsustab, kas potentsiaalne töötaja vastab kõigile ettevõtte nõuetele.

Mida teha, kui ettevõte otsustab olemasolevate töötajate koolitamise kasuks?

Kui tööandja soovib korraldada oma praegustele töötajatele või potent-

siaalsetele tulevastele töötajatele individuaalset koolitust, siis SmartCod.ee viib kogu protsessi läbi A-st Z-ni: alustades pedagoogiliselt ettevalmistatud kursuseplaanidest (võttes arvesse iga ettevõtte konkreetseid eesmärke ja vajadusi), intervjuudest potentsiaalsete kursustel osalejatega, hinnakalkulatsioonidest, kursuse läbiviimise kohavalikustest ja lõpetades kursuste professionaalse läbiviimisega. Igal organisatsioonil on oma nõudmised ja soovid, oluline on neist aru saada ning leida nende nõuete rahuldamiseks parim võimalik lahendus.

Korraldame koolitusi nii suurtele, keskmistele kui ka väikestele ettevõtetele. Oleme tõeliselt uhked, et saame teha koostööd selliste tuntud ettevõtetega Eestis nagu Elisa, INZMO, SMIT, Coolbet ja Veriff.

Kui otsid häid IT-spetsialiste, oskame sind kindlasti soovitada uuele, end juba tõestanud professionaalile!

Uuri lisa: www.smartcod.ee info@smartcod.ee +372 5803 141

EDULUGU

November 2021

Ettevõtjate töö lihtsustamine Tõnis Kase sõnul ongi Meriti põhiliseks ülesandeks teiste ettevõtete töö lihtsustamine, et neil oleks võimalikult palju aega ja energiat tegeleda oma põhitööga.

“Võtame näiteks väikese remondiettevõtte. Juht ja põhiline töötaja teeb päev otsa objektil tööd ning kui ta õhtul väsinuna koju jõuab, peab arve esitamine olema tema jaoks tehtud võimalikult lihtsaks,” toob ta näite. Ühe sellise võimsa uuendusena võimaldab Meriti tarkvara näiteks dokumentide digitaliseerimist – tarkvara loeb ise arvelt või tšekilt vajalikud andmed ja kannab need programmi.

Põnev lugu on seotud ka sellega, kuidas loodi pangaväljavõtete otse raamatupidamissüsteemi integreerimine.

Idee sündis taas sellest, et teha ettevõtjate töö lihtsamaks ja kiiremaks.

Pangaandmeid on vaja, need saab panga programmist failiga ... Aga miks on vaja sinna vahele seda faili, kui programmid võiksid hoopis omavahel liidestuda?

Suured Rootsi emaf irmadega pangad aga sellest ideest vedu ei võtnud, sest nende peakontorites ei kiidetud seda heaks. Põhjuseks on asjaolu, et Skandinaavia pankades on ettevõtjale näha tema kümme viimast tehingut ja ajaloos tahapoole minemiseks tuleb iga uue kümne eest väike lisasumma tasuda.

Meriti ideega haakus aga Eesti omanikeringiga LHV Pank. Vastavat liidestust veel polnud, kuid see võttis aega paar kuud. Tulemus üllatas tegijaid endidki – esimese nädala jooksul hääletas LHV poolt jalgade, õigemini küll hiireliigutusega, tuhatkond ettevõtjat. Õige pea võttis selle süsteemi kasutusele ka Swedbank ja kuna LHV pakkus teenust oma klientidele tasuta, hakati seda tegema ka Swedbankis.

SEB Pangal võttis liitumine kauem aega, kuid vastav võimalus loodi ka nende klientidele.

võte 100 eurot laste diabeediravi fondile. Kuna 28 töötajast kandis jõulukampsunit 20, annetati 2000 eurot.

30 järgmist aastat

Tõnis Kask

Uus pööre – pilvetöö Nii võimsat muutust, kui oli DOS-süsteemilt Windowsile üleminek, tarkvaramaastikul rohkem tehtud ei ole, kuid küllalt suureks ja põhimõtteliseks muutuseks võib lugeda ka üleminekut pilvetarkvarale.

Merit oli taas esimeste hulgas, kes uute võimalustega kaasa läks ja selle baasil ka oma klientidele pilvetarkvara pakkuma hakkas.

Tõnis Kask märgib, et suhtumine asukohavabasse töösse on mitmetine nii ettevõtlusmaastikul kui ka Meriti enda kollektiivis. On inimesi, kelle jaoks kodus töötamine või ka näiteks vahepeal teises riigis töö tegemine on suurepärane võimalus, ent on ka neid, kelle jaoks on oluline omada töötegemiseks mugavat ja vajadustele vastavat töökohta ning sealt eemal nad tööasjadega ei tegele.

Oma töötajate suhtes on Meriti

juhtkond alati olnud paindlik. Kes on soovinud kodus töötada, on saanud seda teha ammu enne seda, kui teema Eestis tuntuks sai, ent ka koroonapiirangute ajal säilitati võimalus minna kontorisse neile, kes tahtsid tööd jätkata harjumuspärases firmaõhkkonnas.

Samasugust hoolivust näidatakse Meritis üles mitte ainult oma töötajate suhtes, vaid ka ühiskonnateemades laiemalt. Tõnis Kask ütleb, et eelkõige püütakse panustada sellega, mida hästi osatakse – näiteks saavad Meriti programme tasuta kasutada kõik heategevusettevõtted, kes selleks soovi on avaldanud. Tasuta on Merit ka haridusasutustele, tudengitele ning õpetajatele ja õppejõududele.

Lisaks on ettevõttes korraldatud jõulukampsunikampaania – iga töötaja pealt, kes jõuluperioodil nn põdrakampsuniga tööle tuleb, maksis ette-

Kui Tõnis Kaselt küsida, kas 30 aasta pärast saame Meritist järgmise eduloo kirjutada ja tarkvaramaastiku uusi pöördeid kajastada, vastab ta, et kui isegi mitte temaga, siis Meritist ilmselt küll.

“Kestmajäämise pandiks on pidev areng ja oma töötajate hoidmine,” ütleb ta ning lisab, et praeguseks on ammu selge, et tarkvaraarendajaid pelgalt palganumbriga üle osta ega kinni hoida pole võimalik – oluline on, et töötajate ja ettevõtte väärtused kattuksid ning töötajate töötingimused oleksid igaühe jaoks sobilikud ja mugavad. Ühe arenguna toob Tõnis Kask välja selle, et Merit tegutseb Visma Grupi osana, mis koondab endas enam kui 200 liiget 16 riigist ja mille peakontor asub Norras.

Tõnis Kask hindab kõrgelt asjaolu, et Visma Grupp võimaldab kasutada oma globaalset kogemust, kuid ei sekku tütarettevõtete praktilisse juhtimisse nende koduriikides.

Kui praegu on Meritil umbes 20 000 klienti, siis järgmise kümne aasta plaanis on kliendibaasi kasvatamine 100 000 kliendini.

Väärib märkimist, et Meritil on samuti tütarfirmad Soomes ja Poolas ning kuna Eesti turul ilmselt märkimisväärset kasvupotentsiaali ei ole, siis nähakse laienemisvõimalusi pigem teistes riikides.

Eelkõige Poolas, sest tegu on siiski Euroopa Liidu suuruselt viienda riigiga, kus ainuüksi igas aastas luuakse peaaegu pool miljonit uut ettevõtet.

Võrdluses Eestiga ütleb Tõnis Kask, et Merit kasvab hetkel Poolas kordades kiiremini kui kusagil mujal, olles oma kasvu kiiruses ka Visma Grupi ettevõtete seas esiviisikus.

Tõnis Kask ütleb, et üksi ei tee midagi – terve meeskond paneb asjad liikuma.

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

5

E-POOD

November 2021

Tarkvara valikule eelneb teenuse sisuline analüüs E-poodi kavandades tuleb ettevõtjal muu hulgas otsustada, kas ta tahab pakkuda ka võimalust maksta mitmes jaos. Kui jah, saab valida mitme erineva lahenduse vahel.

ANNE-MARI ALVER

Üks olulisi valikuid on, kas pakkuda n-ö klassikalist järelmaksu või lihtsalt arve mitmes jaos maksmise võimalust.

Nii näiteks pakub Montonio e-poodidele tarbijasõbralikku järelmaksulahendust, mis võimaldab ostjal saada otse e-poe ostukorvis ühe taotlusega mitu järelmaksupakkumist ja valida nende hulgast sobivaim. Võrreldes ühe järelmaksupakkuja kasutamisega suurendab Montonio lahendus

tõenäosust, et klient leiab just talle sobivatel tingimustel krediidipakkumise ja teeb ostu lõpuni.

“Statistikast näeme, et võrreldes ühe finantseerijaga suurendab mitme pakkujaga järelmaksuvõrdlus positiivsete vastuste määrasid lausa 40%,” ütleb Montonio tegevjuht Markus Lember. Liidestused on saadaval kõikidele levinud e-poe platvormidele, nagu WooCommerce, Magento, PrestaShop, OpenCart ja kodumaine Voog. Järelmaksuvõrdlust on võimalik pakkuda ka oma e-poe brändi nime alt.

Väikelaenu võimaluse saab lisada pluginaga Swedbanki eraisikute müüg i- ja turundusosakonna partnerlussuhete juht Gundel Lehes selgitab, et tehniliselt on väikelaen, mida järlmaks oma olemuselt on, kergesti integreeritav ka e-poodides. “Swedbank pakub lahendust HTML iframe kalku-

laatorina, mida on tehniliselt lihtne e-poe disaini lisada, sidudes ostukorvi summa automaatselt kalkulaatoris oleva summaga. Liikudes edasi valiku “Taotle väikelaenu” juurde, jõuab klient internetipanka, kuhu sisse log ides näeb ta automaatselt eeltäidetud väikelaenu taotlust. Selle tehnilise lahenduse lisamiseks e-poe juurde on vaja baasteadmisi veebiarendusest. Põhimõtteliselt piisab, kui on teada, kuhu on vaja kleepida kodulehe adminsüsteemis kood, mis kuvaks e-poodi külastavale kliendile abistavat rakendust. Vaja on ka JavaScripti koodi kirjutada, et siduda ära vastav summa ostukorvis ja kalkulaatoris,” kirjeldab Gundel Lehes tehnilisi eeldusi.

LHV kaardimaksete tootejuht Indrek Kaljumäe soovitab valida sobiv järelmaksupakkuja, kes jagab omalt poolt kaupmehele ka konkreetsed pluginad või eraldi spetsifikatsiooni eriliidestuse tegemiseks. “Reeglina

Trumpauto: võta mind!

on kõigil järelmaksupakkujatel välja töötatud enim levinud veebiplatvormide (nt WooCommerce, Magento, PrestaShop jt) pluginad, mis siis pärast lepingu sõlmimist hiireklikiga veebipoele lisada. On ka makselahenduse pakkujaid, kes pakuvad järelmaksulahendust osana tavamakseviiside paketist. Selliselt on võimalik juba olemasoleva lahenduse baasilt aktiveerida ka järelmaksu võimalus.

Viimane annab hea eelise ja võimaldab minimeerida täiendavat tarkvaraarendust, kui seda üldse peaks vaja olema.

Alles viimase variandina võite kaaluda ise liidestuse arendust, kui teie spetsiifilise veebipoe platvormi jaoks tõesti ühtegi lahendust saadaval ei ole,” märgib ta.

E-poodi saab liidestada ka “Maksa hiljem”-rakenduse Modena tarkvararakendus võimaldab lasta kliendil arve tasuda kolmes võrdses jaos. Modena Estonia OÜ asutaja ja müügijuht Richard Reim ütleb, et ettevõtjad saavad seda tarkvara kasutada nii füüsilises kui ka e-poes.

“Poes kohapeal pole vaja midagi liidestada, kõik on veebibrauseri-põhine. Modenas tehakse kaupmehele konto, mida saab kohe kasutama hakata. E-poes kasutamiseks on

TRUMPAUTO

Sõidukite hooldust on lähiajal ootamas suured muutused, millesse tasub investeerida juba praegu.

Alates hooldustöö ülesehitusest ja teenuse kvaliteedi nõuetest kuni reklaami ja jäätmekäitluseni. Targad digitaalsed platvormid aitavad ettevõtte omanikel nende väljakutsetega valutult ja ettenägelikult hakkama saada. See kõik on oluline, sest ellu jäävad vaid teenusepakkujad, kes investeerivad muutustesse.

Tark ettevõtja teab – mis töötas minevikus, ei garanteeri edu tulevikus.

Tuleb kaasa minna trendidega, millest kasvavad välja valdkonna standardid.

Erinevate transpordivahendite hulga kasv, toote eluea pikenemine, tööjõunappus ja roheline mõtlemine kui uus reaalsus – trendiks väiksema ökoloogilise jalajäljega sõidukid ja nende hooldus, on vaid mõned näited. Rahvusvahelised ketid, sh Bosch Car Services ja Shell Branded Workshops, on Baltikumis innovatsiooni väljakutsed usaldanud Trumpauto meeskonnale, sest meil on teadmised ja võimekus mõelda kastist välja.

Aina keerulisemat sõidukite hooldust mõjutab tehnoloogia areng. Meie eesmärk on tagada, et valdkonna alus6

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

talad – töötajad – ei tunneks ennast muutuvas maailmas ühelgi sammul ebakompetentsena. Trumpauto hooldusplatvorm aitab kohaneda uute väljakutsetega, nagu robotkäsi, AI ja 3D-printimine, nii hooldustöökoja omanikel kui ka töötajatel. Trumpauto teeb koostööd ülikoolide ja kutsekoolidega, et meie kliendid oleksid innovatsiooni liidrid. Ükski remonditöökoda ei ole Trumpauto jaoks liiga suur või liiga väike. 2019. aastal, kui alustasime, olid meie klientideks töökojad, kus töötas 2–3 inimest. Nüüdseks oleme koostöös brändikettidega kasvanud remonditöökodadesse, kus töötajate arv on kohati üle 30 inimese.

Trumpauto aitab täita kõiki nõudeid ja pakub teenuseid läbi kasutajamugavuse prisma. Platvorm digitaliseerib tööprotsessid hoolduskalendri haldusest kuni klienditeavitusteni. Hoolikalt kogutud töökoja andmetest tekib põhjalik analüütika, mille kaudu on juhil ja omanikul võimalik hinnata ettevõtte efektiivsust ja edukust ning planeerida tuleviku tegevusi. Suurt tähelepanu pöörame turva- ja privaatsuse nõutele, sest ükski ettevõte ei saa tänapäeval

riskida sellega, et andmekaitsereegleid ei järgita – andmekaitsest on saamas kvaliteedi märk.

Trumpauto pilvepõhine tarkvara on kuutasupõhine – ei ole eraldi infrastruktuuri kulu, litsentside kulu, tasu tehingute pealt ega ootamatuid hoolduskulusid.

E-POOD

November 2021

vaja meid liidestada. Oleme olemas nii WooCommerce’i, Magento kui ka PrestaShopi platvormidel, samuti on olemas dokumentatsioon Custom-liidestuseks. Tegemist on tavaliste pluginatega ja liidestatakse nagu pangalinke. Näiteks WooCommerce’i liidestamine võtab ka kõige võhiklikumal inimesel aega kõige rohkem 5 minutit.

Laaditakse meie plugin alla, genereeritakse võtmed meie partnersüsteemist ja kopeeritakse oma veebipoodi,” selgitab Richard Reim ning toob taas näite: klient valib tooted välja ja liigub ostukorvi, sealt valib maksmiseks nupukese “Modena – maksa kuni 3 osas, 0 € lisatasu” ning protsess on sama nagu füüsilises poes ehk klient valib osamaksete arvu, tuvastab end, kinnitab ostu ja lõpuks läheb tagasi kaupmehe lehele ning ost ongi sooritatud.

Modena teenus on mõeldud kasutamiseks 20–2200-euroste ostukorvide puhul ja summa saab jagada kuni kolmeks osamakseks, igas kuus üks. Kliendile puuduvad igasugused lisanduvad intressid ja tehingutasud.

Tehingutasu võetakse kaupmehelt, keskmiselt 3% tehingult. Raha saab kaupmees kätte järgmiseks päevaks.

Kliendile tuletatakse maksetähtaegu meelde e-posti ja SMSi teel.

VÄLISRAHA VÕIB E-POES HINDA MÕJUTADA

Foto: Shutterstock

Swedbanki eraisikute kaartide valdkonnajuht Kirsti Kukk toob välja ka rahvusvahelise e-äri nüansid: “Kui veebipood arveldab teises valuutas ja pakub kliendile n-ö endapoolset valuuta konverteerimise teenust, siis see peaks olema kliendi suunal väga hästi lahti seletatud, et klient mõistaks, kui palju teises valuutas maksev kaup maksab eurodes.

Valuuta konverteerimist pakuvad nii kaupmehed kui ka pangad. Ostjal peaks olema aga võimalus võrrelda, kelle teenuse kasutamine on talle kasulikum ehk kas tasuda kauba eest kaupmehe koduvaluutas või eurodes. Swedbanki klientidele tuleb siin appi valuutakursi kalkulaator, mille abil saab nutikas ostja teada, kui palju ta tegelikult oma ostu eest maksab, kui ostab kaardiga mõnes teises valuutas, ja kas talle on kasulikum osta müüja valuutas või eurodes.

Kaupmehe pakutav valuuta konverteerimise tasu kajastub hinnas, mida kaupmees eurodena näitab.

Kui kaupmees valuuta konverteerimise teenust ise ei paku, oleks hea, kui tema veebilehel oleks viide soovitusega vaadata oma kodupanga kodulehelt, millised lisakulud võivad ostu sooritamisel teises valuutas kaasneda (näiteks valuuta konverteerimise tasu).

KÜBERTURVALISUS

November 2021

Foto: Shutterstock

Pätt ja ullike kübermaailmas IT-süsteemid on võimalustest pungil ja seetõttu huvitavad need vähegi nutikamaid pätte. Tänu internetile jõuab aga IT-süsteemides toimuv paljude inimesteni ja see võimaldab ullikestel oma sõnumit levitada või lihtsalt tundeid välja elada. Jama toob see kaasa nii ühel kui ka teisel juhul.

INDREK SILVER EINBERG Kõige esimesed arvutiviirused loodi peamiselt selleks, et proovida: kas õnnestub? Enne interneti laia levikut ei saanudki teisi eesmärke olla, sest kuidas ikka kasu teenida teadmisest, et mõne asutuse mõned arvutid kuvavad ekraanil paari totakat pilti, mis flopikettaga arvutisse sokutatud. Internet muutis aga paljut ja ennekõike elavnesid pesuehtsad kurjategijad. Otseselt raha varastamine pangakontodelt ei olnud mitmel põhjusel edukas, küll aga näpatud andmete müük. Küllap on senini kõige kõmulisem Yahoo andmeleke (2013), mille käigus sattusid kolme miljardi konto andmed kurjategijate kätte, kes neid siis tumeveebis müüma hakkasid.

Lihtsad kuriteod Kõige lihtsamad küberkuriteod ei vaja keerukalt tööle rakenduvaid viiruseid.

Ohvriks valitud ettevõtte tegevusalaga tutvumine on piisav ja selle kohta leitakse andmed ettevõtte ametlikult kodulehelt. See annabki võimaluse liigitada need küberkuritegudeks. Nipp seisneb mitte selle uurimises, mida 8

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

ettevõte müüb, vaid selles, mida ta ostab. Näiteks haigla ostab arvatavasti pidevalt ja suuremas koguses desinfektsiooni- ja pesuvahendeid. Laevandusettevõte ostab pidevalt määrdeõlisid, kütust ja samuti puhastusvahendeid. Pätt saadabki siis arveid desovahendite ja määrdeõlide eest ning võib-olla lausa sajale ettevõttele.

Natuke IT-teadmisi läheb sel puhul vaja arve saatja aadressi loomisel. Selliste teadmiste rakendamisel saab saatja aadressiks olla kasvõi Alar Karise oma.

Lõviosa arve saanud ettevõtete finantsosakondadest saavad aru, et tegemist on eksitusega, ega maksa, kuid kakskolm maksavad ja sellega kurjategijad arvestavadki. See kuriteoliik oli Eestis tuttav juba krooni ajal ja usutavasti katsetakse seda üha uuesti.

Lihtsate kuritööde hulka tuleb liigitada ka need, mil vanainimesele helistatakse ja antakse teada, et tema arvel olev raha on valeraha, mis tuleb nüüd kindlasti õige vastu vahetada.

Kogu koomilisuse juures töötab see võte ikka ja jälle ning teeb vanamemmesid nende kirsturahast lagedaks.

Haritud pätid Mitmed filmid on mõjuva dramaatilisusega esitanud juhtumeid, mil mõne arvutitest kubiseva saali monitorid muutuvad pimedaks ja siis ilmub neile saatanliku irvega kurjategija, teatades, et nüüd juhib mängu tema. Tegelikult ongi midagi sarnast juhtunud ja ka meil Eestis. Tõsi, saatanlikku irvet pole vist registreeritud, kuid kogu võrgu kontroll on pättide kätte sattunud küll. Sellise rünnaku korraldamine nõuab juba põhjalikke IT-teadmisi. Rünnaku tulemusel ei pääse ettevõtte töötajad enam ligi mitte kõige ainsamalegi andmele ja igapäevatöö pole enam võimalik. Tavaliselt võib seejärel oodata nõuet maksta mingi summa, kusjuures trenditeadlikud kurjategijad eelistavad krüptoraha.

Viimane meeldib pättidele, kuna see ei asu arvel, mida haldab pank. Seda ei saa külmutada ega arestida.

Pärast nõutud summa maksmist saavad ettevõtte töötajad kontrolli arvutivõrgu üle tagasi. Säärase rünnaku eel on pätid koostanud nn rünnakuvektori.

See on lihtsalt kogum metoodikatest, mis võimaldab rünnata. Rünnakuvek-

Pätt saadabki arveid desovahendite ja määrdeõlide eest.

tori loomine on ajamahukas ja koosneb paljudest sammudest. Seda on pättidel aga raske, kui mitte võimatu koostada hea võrguhügieeniga ettevõtetes.

Sellepärast on asutuse juhil arukas oma IT-inimesi pigem natuke üleliia kui liiga vähe kõrva tagant sügada.

Ole inimesega inimene Solvunud töötaja võib ettevõttele halvavalt ohtlikuks saada. Ammustel 70ndail leidis Venemaa Togliatti-nimelise autotehase (tootis Žigulisid) nooruke programmeerija, et teda ei hinnata piisavalt.

Enne oma korralist puhkust sokutas ta algandmetesse vea. Praeguste arusaamade järgi ei saa isegi öelda, et tegemist oli viirusega. Programmeerija arvas, et umbes tema puhkuse lõpul peaks viga põhjustama väiksemaid häireid, aga siis saabub tema ja lahendab geniaalse nõtkusega probleemi. Paraku hakkas veast põhjustatud häire kasvama, see tõi kaasa uusi vigu ja programmeerija oskused tekkinud katastroofist enam üle ei käinud. Pahandus oli väga suur ja selle põhjustaja anti kohtu alla.

Väiksemaid pahandusi ja väiksemates firmades on endised töötajad põhjustanud ka varem ning ilmselt juhtub seda tulevikuski. Küberturbes kasutataksegi tänapäeval ühe ohu allikana lausa eraldi mõistet “solvunud endine töötaja”. Seega on arukas kõik lahkumised vormistada laia naeratuse saatel, sest see võib päästa edaspidi mitmest ebameeldivast üllatusest.

INITEC

November 2021

Ülemusetaseme hübriidtöötaja – koduadministraatorid, palun rakendage Hübriidtöö on laialt levinud ja inimesed naasevad kontorisse regulaarsemalt. See on muutnud seadmete haldamise keerukamaks, sest paljudele on piir koduseadmete ja kontoriseadmete vahel hägustunud. Kahjuks kipub enamik eelistama turbele tõhusust.

Pärast kontorisse naasmist võib IT-administraatoritel olla töötajatele küsimusi ja mõnel juhul ka hulgaliselt installitavaid tarkvarauuendusi ja uut tarkvara ning tõenäoliselt uusi turbega seotud eeskirju. Hübriidtöö korraldamisel võib osa seadmeid kontorisse jääda, teised aga osalevad pendelrändes. See piirab kasutamist teatava võrgukompleksiga, rääkimata lisaaja leidmisest turbe ajakohastamiseks.

Neid väljakutseid suurendab veelgi küberkuritegevuse kasvav oht: ESET Threat Report T1 2021 tuvastas kaugtööd tegevatele töötajatele suunatud ohtude suurenemise. Et töötajad ühendavad kaugtöö kontoritundidega, ei kao need ohud niipea. Tegelikult, kui reisimisel ja avalikes kohtades kulutatakse rohkem aega, võib

hübriidtöö meid potentsiaalsete riskide suhtes veelgi haavatavamaks muuta, sest seadmeid kasutatakse väljaspool ettenähtud keskkonda.

Seetõttu võib nii isiklike kui ka tööseadmete turbe tagamine teisaldamisel kodu- ja kontorivõrkude vahel nõuda täiustatud tööriistu ja tavasid. Seetõttu on ESET lansseerinud oma tarbijapakkumise uue versiooni, sealhulgas ESET Smart Security® Premium, mis pakub hulgaliselt uusi funktsioone ja täiustatud kaitset kodukasutajatele. Nende hulgas on esikohal LiveGuard, mis pakub täiendavat ennetavat kaitsekihti uute ja tundmatute tekkivate ohtude eest maastikul.

LiveGuard kasutab tehnoloogiat, mis on algselt loodud ettevõtetele, et kaitsta nende erinevaid võrgustikke nii tuntud kui ka ennenägematute ohtude eest. Täpsemalt saavutatakse see turvalise pilveliivakasti kaudu, mis tõmbab kahtlased failid – olgu need veebibrauserite või e-posti teenuste, näiteks Microsoft Outlooki ja Mozilla Thunderbirdi allalaaditud või arhiividest välja võetud või seadmega ühendatud USB-draividelt – turvalisele pilvplatvormile analüüsimiseks.

LiveGuard ja selle pilveliivakast vähendavad riski, et saate pahavara tööle toovaks töötajaks. home.eset.com

CTA: lisateave Hübriidtöö on laialt levinud ja see on muutnud töötajate seadmete turbehalduse keerulisemaks, sest paljudele on piir koduseadmete ja kontoriseadmete vahel hägustunud. Just siin tuleb meie tehnoloogia, ESETi LiveGuard, olukorda päästma.

Et paljud teist on meie uusima toote lansseerimise käigus avaldanud huvi uusima funktsiooni – LiveGuardi vastu, on meil hea meel jagada teiega selle silmapaistva tehnoloogia osas üksikasjalikumaid avalikke väärtusi. See tehnoloogia on juba meie ettevõtte toodetesse lisatud, kuid see on esimene kord, kui ka meie tarbijad saavad sellest tehnoloogiast kasu.

ESET HOME on veebiportaal ja mobiilirakendus Androidile ja iOS-ile, mis pakub laiaulatuslikku ülevaadet ESETi toodete, litsentside ja teenuste kohta Sinu seadmetes, tehes need samas kättesaadavaks kõikjal ja alati. Saad alati olulisi turbe- ja litsentsiteateid ning kontrollida kaitstud Windowsi või Androidi seadmete turbeolekut. Installi uutele seadmetele kaitse ilma litsentsivõtme või sisselogimiseta. Uuenda ja ajakohasta litsentse. Lisa, halda ja jaga litsentse pere ja sõpradega. Halda portaali kaudu meie vargusvastasuse, vanemliku järelevalve ja paroolihalduri funktsioone. Kõik see ja enamgi veel samas kohas, käeulatuses - ESET HOME.

KODULEHE DISAIN

November 2021

Kodulehe disain – lihtne nagu lipsusõlm Sotsiaalmeedia ruulib ja polegi põhjust kodulehega jännata. Või siiski? Kliendibaasi loomine ja asjade müümine on kodulehe kaudu tõhusam, aga toob kaasa keeruka sehkendamise kodulehe loomisel. Ometi see tasub ära!

INDREK SILVER EINBERG Mõningase nuputamisega saab sotsiaalmeediaplatvormid rakendada isiklikku äri vedama. Sotsiaalmeedia ei luba aga andmebaase luua, uudised kipuvad uppuma teiste uudiste massi ja kui kundel peakski olema soov raha maksta, siis pole see võimalik. Isiklik koduleht on seega ainus instrument, mis ka tegelikult suudab korraldada kauba jõudmise kundeni ja raha laekumise kaupmehele.

Kodulehe tegemine on keerukas?

Raskena näivad etapid saab jagada juppideks ja juba muutubki kõik üllatavalt lihtsaks.

Ühine “kaup” Paadimeister, pankur ja kaardimoor pakuvad oma kodulehel sama “kaupa” – keskkonda! On sellega kümnesse tabatud, võib kindlalt ennustada, et kunde teebki ostu. Koduleht nimelt ei paku paadimootoreid ega telliskive, vaid esmajoones mõnusat keskkonda nende ostmiseks.

Sageli on keskkonna arhitektoonika alguses paber, millele on pastakaga veetud jooned ja loetamatud selgitused. Enamasti paistab valminud koduleht ka täpselt sedamoodi välja.

Mida külvad, seda lõikad, kostab selle peale vanasõna.

Teisiti saab ka ja siin tulevadki appi ad hoc programmid. Nende loomisel on arvestatud, et tulevane kasutaja pole tingimata arvutitaibu – paar tunnikest õppimist ja selge ta ongi. Tuntuim on neist Axure-nimeline. Need programmid aitavad ehitada tulevase kodulehe mudeli. See mudel ei näe üldse kena välja, kuid seda temalt ei oodatagi. Arhitektoonilise mudeli etapis on veel kaugel sellised finessid nagu värvused, kirjatüübid ja pildid.

Mudel pakub selgust selles, mis juhtub, kui klikkida sinna, tänna või kolmandasse kohta. Kuhu kunde jõuab või mida ta näeb kodulehel liigeldes – kõik see saab mudelil viimase peensuseni selgeks. Mudel on omakorda lähteülesandeks kodulehe valmistajale.

Kogemustega valmistatud veebilehed, e-poed, mobiilirakendused ja spetsiaalsetele vajadustele vastav tarkvara.

Mõtleme Sinuga kaasa ja aitame saavutada väiksemad ja suuremad eesmärgid.

TARKVARAARENDUS Kasutame oma tööprotsessis ennast tõestanud arendusmeetodeid ja tehnoloogiaid.

Loome hästi läbi mõeldud ja testitud lahendusi.

VEEBIARENDUS Mobiilisõbralikkus on meie jaoks standard. Loome kiireid ja tänapäeva nõuetele vastavaid veebilehti ja -rakendusi. Vajadusel liidestame veebi kolmandate osapoolte teenustega.

Pakume täislahendust: analüüs, disain, arendus ja hooldus.

Tel 5356 7865 | info@koren.ee | koren.ee

KODULEHE DISAIN

November 2021

Foto: Shutterstock

Mehed ja naised

seteemalise ajakirja kodulehel saab hiirekursoSoomlaste Nova-raadio päevasaate juhid Anssi riga sihtides erinevaid ulukeid jahtida ning pärast ja Niina arutlesid kord, milline on auto paganäidatakse, kuhu kuul tabas. Põnev ja loomade siruumi eesmine ja milline tagumine osa? Vaid anatoomia saab ka selgemaks. Lemmikloomakaumõne minutiga jõudsid nad täiesti vastandlikele pade kodulehele sobib näiteks pisike puu, mille seisukohtadele. Tunnike hiljem olid Nova-raadio otsas kükitab kass ja ootab, et kunde ta kursosotsiaalmeedia ja telefon kuumad ning kogu riga alla aitaks. Säärased väikesed vallatused Soome rahvas leppimatult lõhestunud. Ühes muudavad kogu kasutajakogemuse märksa meelleeris olid need, kelle arvates pagasiruumi esiosa divamaks. jääb auto esimese otsa poole, ja teises leeris siis Igav ongi igav täpselt vastupidiselt arvajad. Üks leer koosnes Kodulehe loomisel koidab hetk, mil kaasa tahavad lõviosas meestest ja teine lõviosas naistest. lüüa lapsed, abikaasa ja kuldkalad. Nimelt siis, See juhtum kinnitab, et kui lihtsat nelinurkset kui hakatakse valima värvusi ja kirjatüüpe. Siiski kasti suudetakse tõlgendada nii erinevalt, siis on kindlam appi paluda mõni asjatunduvalt keerukama ehitusega tundja, kes ei pea seejuures üldse kodulehte ammugi. Seega tuleb olema diplomeeritud disainer. mudelit katsetada nii meestel kui Kogemus on näidanud, et illustka naistel. Paigad, kus katsetaja raatorid, rõivadisainerid, skulpjääb nõutuks, vajavad kohendamist Mõnus huumor torid ja kõik see ülejäänud kunsti– nõutu kunde on kaotatud kunde. kuulub alati hea rahvas saab kahemõõtmelise pinna Väike vallatus nägusaks kujundamisega väga äri juurde.

Meie kõige edukam muusikamähästi hakkama. Neile on vaja anda nedžer Renee Meriste on öelnud, et selge lähteülesanne. Selle juures Renee Meriste mõnus huumor kuulub alati hea äri ei maksa klammerduda brändijujuurde. Seega, kui välja arvata maailma kaks kõige histesse, sest sel pole kena kujundusega vähikonservatiivsemat asutust – pank ja kalmistu –, matki pistmist. Stiiliraamatule allutatud kujunsiis teiste ettevõtete kodulehed ainult võidavad duse kohta võib ehk öelda “Soliidne”, “Korrektne”, mängulisest-humoorikast elemendist. Kunagi “Usaldusväärne”, kuid kõige sagedamini on need võis Keskkonnainvesteeringute Keskuse koduvaid eufemismid, et ei peaks otse ütlema: “Põrgulehel näha üht väikest sipelgat, kes vudis kõige likult igav!” Teisalt, kui kodulehe välimus tundub ootamatumal hetkel korraks üle ekraani. See oli kutsuvalt sõbralik ja nägus, peakski kõik korras värskendav ja lõbus. Soomlaste jahi- ja kalastuolema.

Vajadus lihtsa kodulehe järele Loovla on veebipõhine tööriist, mis võimaldab luua kodulehe vaid mõne klikiga. Valida tuleb meelepärane kujundusmall ja seejärel on võimalik alustada valitud põhjale muudatuste tegemist. Mida teenus endast täpsemalt kujutab, selgitab ettevõtte juht Marmo Luik.

Kuidas see käib?

Loovla pakub lihtsat lahendust Klientidega suheldes märkasime, et mitmetel ettevõtetel on vajadus lihtsama kodulehe järele. Neil on ka ajalist ressurssi ja oskuseid iseseisvalt kodulehe loomise-haldamisega tegeleda.

Puudu jääb aga julgusest ja toppama jäädakse tehnilisi teadmisi nõudvate küsimuste juures. Agentuuridest võetud pakkumised jäävad aga maksumuselt tihtipeale kalliks.

Otsides paremaid lahendusi, lõime veebitööriista, mis võimaldab inimestel luua ja hallata lihtsamaid kodulehti iseseisvalt. Kodulehe loomine on lihtne ja mugav, piisab IT-alastest baasteadmistest. Loovla veebilahendust arendatakse pidevalt edasi, et pakkuda klienti-

VEEBIAGENTUUR

dele veelgi paremat kasutajakogemust ja tulevikus ka lisavõimalusi.

Millega Loovla eristub?

Teistest teenusepakkujatest eristume eelkõige lihtsuse ja hinna poolest ning paljude konkurentide lahendused on ka ingliskeelsed, Loovla on loodud eesti keeles Eesti turule. Kodulehe loomiseks näiteks WordPressi sisuhaldusplatvormile on vajalik soetada domeen, tellida virtuaalserveri teenus ja seejärel paigaldada arvutisse WordPressi sisuhaldustarkvara. Lisaks tuleb

leida sobiv tasuta või tasuline kujunduslahendus ja see samuti serverisse paigaldada ning alles seejärel on võimalik algust teha. Protsess on võrreldes meie teenusega aga ajamahukas ja võib parajat peavalu valmistada. Pakume ka konkurentsitult kõige suuremat kujundusmallide valikut Eestis.

Teiseks eeliseks on hind. Loovla aastase arveldusperioodi korral algab hind viiest eurost. Lisaks kokkuhoiule saab mõne klikiga ja ilma erilise vaevata alustada kodulehe loomisega.

Loovla abil kodulehe tegemine on äärmiselt lihtne – tuleb luua konto, valida kujundusmall, kohendada näidissisu ja koduleht ongi valmis.

See on võimalik Loovla pakutaval alamdomeenil kohe avalikustada.

Kui kliendil on juba domeen olemas, siis on võimalik siduda lahendus ka olemasoleva või täiesti uue domeeniga. Lahendust saab teatud piirangutega proovida täiesti tasuta. Kui on soov luua rohkem kui üks koduleht, siduda koduleht oma domeeniga või on vaja suuremat salvestusmahtu, saab meie pakettide hulgast valida endale sobivaima lahenduse. Täpsem võrdlus erinevate pakettide vahel on kodulehel välja toodud.

Kui iseseisvalt kodulehe tegemine ikkagi mingil põhjusel ei õnnestu või puuduvad ressursid sellega tegelemiseks, siis Veebiagentuur OÜ tegeleb igapäevaselt erinevate veebilahenduste loomisega. Meil on pikaaegne kogemus kodulehtede, e-poodide ja erinevate internetilahenduste loomisel.

Uuri lisa: loovla.com veebiagentuur.ee

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

11

MAJANDUSTARKVARA

November 2021

Hästi valitud majandustarkvara on ettevõtte “hingamisaparaat” Kogenud ettevõtjad tõdevad, et kaasaegse majandustarkvara abil võib korda saata imesid ja saavutada valitud segmendis konkurentsieelise. Tegevuse tõhusamaks muutmisel tuleb lisaks majandustarkvarale (ERP) teha ka ärianalüüsi (BI). Millest aga alustada majandustarkvara valimist ja kuidas leida oma ärile sobivaim lahendus?

Et aru saada, miks, millal ja kuidas oma ettevõtte tarkvaralised lahendused kaasaegsele tasemele viia, võtsin nööbist BCS Itera tiimil ja palusin neilt selgitusi. Lugeja jaoks sobivasse vormi pani vastused Marek Maido, BCS Itera müügi- ja turundusjuht.

BCS Itera on üks suuremaid majandustarkvara lahendusi välja töötav ettevõte Baltimaades, selle klientide hulgast leiab kümneid oma valdkonna tipptegijaid. Rätsepaülikonnana hästi istuvaid ERP- ja BI-lahendusi pakutakse ligi poolele tuhandele ettevõttele ning viiele tuhandele kasutajale.

Niisiis õige koht, kust küsida keerulistele küsimustele vastuseid.

Mis imeloom on majandustarkvara?

Kõigepealt ehk tasuks selgeks teha, mis see majandustarkvara on. Rahvusvahelises mõistes räägitakse ERP-st (enterprise resource planning) ehk ettevõtte äriressursside ja protsesside juhtimisest.

Siiani aetakse segamini raamatupidamise tarkvara ja majandustarkvara, mis kindlasti pole üks ja sama.

Majandustarkvara on rohkem või vähem kogu ettevõtte protsesse ehk tervikut kattev lahendus või vähemalt sellel on vastav võimekus. Iseasi, kas kõik seda potentsiaali ära kasutavad.

Eelnevat arvesse võttes võib eeldada, et sellised lahendused pole tingimata odavad ja nõuavad ettevõttelt arvestatavaid investeeringuid ning seega küpsust.

Tavaliselt jõutakse selleni olukorras, kus Excelite ja muude väiksemate abivahenditega enam protsesse ja andmeid ära ei halda. Väga tihti minnakse nutikamate lahenduste juurde siis, kui igapäevastes tegevustes tekib liiga palju nn käsitööd või rumalat tööd.

Kindlasti on paljudele motivaatoriks ka konkurents. Oleme pea täielikult IT-keskne ühiskond ja ettevõtte jaoks tekib konkurentsis püsimiseks üha varasemas faasis vajadus ennast digitaliseerida.

Paljude ettevõtete juhid tõdevad, et sõltumata ärivaldkonnast – ka siis, kui toodetakse toitu või müüakse tarbekaupu – ollakse ikkagi põhimõtteliselt IT-ettevõte: IT ja digitaliseerimine on sedavõrd kriitilised ettevõtte toimimiseks vajalikud osised.

Millest tuleks alustada majandustarkvara valiku tegemist?

Valik tehakse peamiselt kolme komponendi vahel: lahendus, partner ja hind.

Võimalikult kiire õige lahenduseni jõudmiseks tuleb esmalt kirja panna,

milliseid protsesse peaks lahendus katma (lahenduse ulatus). Mida detailsemalt seda teha, seda lihtsam on hilisem valik ja ka partneril projektile hinnangu andmine.

Teiseks peaks enda jaoks sõnastama ära peamised ärilised eesmärgid – mida detailsemalt, seda parem.

Näiteks laohalduse ja varude planeerimise kasutusele võtmine ning selle abil laovarude optimaalsem seis, mis annab võidu laovarude all olevas rahas.

Või parem kauba saadavus klientidele või hoopis tööjõu vajaduse vähenemine. Sellistele asjadele saab panna külge ka suhteliselt arusaadava ROI, mis hilisemas valikuprotsessis õigustab ka investeeringut. Sarnase kaardistuse võiks teha majandustarkvara valikul kõikidele protsessidele – finants, ost, müük, ladu, tootmine jne.

Selle info põhjal on võimalik teha esmane pakutavate lahenduste kaardistus: mida turul üldse pakutakse ja kes on partnerid, kes neid lahendusi pakuvad. See on ajamahukas, aga äärmiselt vajalik osa. Kindlasti kohtuda partneritega, lasta teha demosid.

Selle põhjal on võimalik välja sõeluda sobivamad partnerid ja ka lahendused. Partnerite puhul peaks kindlasti vaatama, kui suur on meeskond, millised on senised kliendid ja kas neil on ka vastava ärivaldkonna kogemus. Üheks oluliseks komponendiks, millest üldse alustada, on oma tiimi valmidus muudatusteks – just keskastmejuhid peavad olema kambas ja valmis tegema tulevikus asju teisiti.

Uue lahenduse juurutuse eesmärk pole teha uues süsteemis asju vanamoodi, vaid ikka uutmoodi. See eeldab

aga harjumuste lõhkumist ja tihti ka kultuurimuudatust.

Näiteks CRM-i juurutamisel seni peas olnud info sisestamist süsteemi või laohalduse juurutamisel kauba aadressi sisestamist selle asemel, et see lihtsalt kuhugi riiulile panna.

Milline on tänapäevane majandustarkvara? Üheks selgeks trendiks on kolimine pilve ehk cloud ja tarkvara rent SaaS ehk software as a service. Nii pilv kui ka rent pakuvad ettevõtetele vajalikku dünaamikat, mis on kooskõlas väga kiiresti muutuva majanduskeskkonnaga.

Teine oluline trend on just rahvusvaheliste lahenduste liikumine nn äppide tehnoloogiale. Väga lihtsustatult on see sama lähenemine nagu telefonis, kus kasutaja saab sadade ja tuhandete erinevate funktsionaalsuste abil panna endale kokku vajaliku tööriistakomplekti.

Näiteks Microsoft Business Centralil on korralik standardfunktsionaalsus, aga AppSource’i kaudu saab juurde laadida vajalikke rakendusi.

Lisaks tehakse kõik kliendieriarendused mobiilirakendustena.

Taustana on siin oluline just fakt, et kuigi rahvusvahelised lahendused arenevad väga kiiresti ja uusi versioone tuleb teinekord aastas mitu, siis äppide tehnoloogia võimaldab olla pidevalt kõige kaasaegseima lahenduse peal.

Kolmas oluline trend – kas see meile meeldib või mitte – on seotud just Microsofti kontoritarkvaraga, nagu Excel, Word, Outlook, Teams jne. Põhjus on selles, et keegi ei taha

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

13

MAJANDUSTARKVARA

enam käsitsi kopeerida asju Excelisse ja sealt uuesti tagasi, vaid eeldatakse, et majandustarkvara suudab suhelda nn baasrakendustega, mis igapäevaselt kasutuses.

Neljas äärmiselt selge suund on nn spetsialiseerumine ehk valdkonnapõhised lahendused. See ei tähenda, et üks tarkvara tegeleb tingimata näiteks ainult kaubanduse või tootmisega, vaid pigem, et platvormile pakutakse valdkonna erilahendusi nn erikihina peale.

Näiteks Microsoft Business Centralile on olemas jaekaubanduse, rendi, taristu, kinnisvarahalduse, lihatootmise, mööblitootmise jne erilahedused.

Kõigis valdkondades on ärikriitilised põhiprotsessid erinevad ja selleks on vajalik võimalus see funktsionaalsus sinna lisada. Nagu me teame, siis see, mis sobib kõigile, ei sobi kellelegi.

Viies trend on sellised lühendid nagu AI ehk artificial intelligence ja IoT ehk internet of things. Ilmselt just need on lähituleviku peamised trendid. Enamik suuri tehnoloogiakonglomeraate investeerivad oma arendusvaldkonnas suurimaid summasid just nendesse valdkondadesse. Näiteks võib juba leida Microsofti majandustarkvaras AI-võimekust rahavoogude planeerimisel, klientide krediidivõimekuse hindamisel, varude planeerimisel jne.

Kuues trend on lahenduse kättesaadavus nii kontoriarvutist kui ka koduarvutist, tahvelarvutist ja mobiilist, mis loob ettevõtetele paindlikkuse kasutada oma lahendust erinevates kohtades ja eri aegadel.

14

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

November 2021

Seitsmes trend on reaalajamajandus elik kõik tehingud ja integratsioonid väliste lahendustega toimuvad n-ö online, mis loob võimaluse reaalaja analüüsiks ning aitab ettevõtetel kiirelt paindlikke otsuseid teha.

Kuna majandustarkvara investeeringuid tehakse aastateks, siis kindlasti tasuks valikul ka neid komponente ja trende silmas pidada. Kui töömahukas on majandustarkvara haldamine?

See on väga erinev ja sõltub peamiselt kasutatavast tehnoloogiast. Näiteks Microsofti Business Central uueneb kaks korda aastas ja klientide jaoks toimub uuele versioonile üleminek märkamatult, seda just tänu eelnimetatud äppide tehnoloogiale.

Samas veel mõned aastad tagasi võis see olla väga töömahukas ja kuid kestev projekt, mis sõltus paljuski sellest, kui palju klient oli lasknud lahendust enda järgi kohandada. Paljudel tarkvaradel käib see selliselt siiani.

Seega on see kindlasti valikuprotsessis väga oluline küsimus. Samas tasub siin veel ühe olulise komponendina välja tuua küsimus, kui tihti üldse üks või teine lahendus uusi versioone väljastab. Kui see on harvemini kui kord aastas, siis tasub küsida, kui kaasaegne ja jätkusuutlik selline lahendus üldse on.

Kaasaegne majandustarkvara peaks arenema käsikäes kogu tehnoloogia arenguga, andma välja 1–2 oluliselt uuenenud versiooni aastas ja vahe-

Majandustarkvara õigustab end juhul, kui ... hõlmatud on mitmed äriprotsessid (nt finants, ost, müük, ladu, logistika, tootmine, projektijuhtimine, palk ja personal jm) ning igas äriprotsessis on 1 + n kasutajat; on vajalik liidestada oma lahendused hankijate, koostööpartnerite (sh riigiinstitutsioonid) ja lõppklientidega; on vaja üleettevõttelist aruandlust.

Majandustarkvara lahendused on nagu ettevõtte hingamisaparaadid, mis päev-päevalt suurenevad oma andmemahtudelt ja infohulgalt. Haldamise fookuses on: jõudluse monitoorimine ja haldamine; andmebaaside varundamine ja taasteprotseduuride tagamine; integratsioonide ja liideste tagamine; regulaarne uuenduste haldamine ja testimine; jpm.

tus peaks olema kliendi jaoks “märkamatu”. Mis maksab saiapäts?

Tähtis on aru saada, millist efekti soovitakse investeeringust saada. Alustaval ettevõttel võib investeering ulatuda 3–5% käibest, pikema ajalooga ettevõttel võib see jääda 1–3% piiresse.

Peamine on aru saada, kui suuri potentsiaalseid tulusid planeeritakse, ja seeläbi ka vastavad investeeringud ette võtta.

Arvestama peab, et investeering tehakse aastateks. Tihti pole ettevõtetele probleem liisida endale 3–4 aastaks auto, kuid investeeringuid IT-sse nähakse kui kulu, mida hea meelega ei tehta. Tegelikkus on aga täiesti vastupidine.

Hea ja kaasaegne majandustarkvara toetab arengut järgmise kümnendi jooksul ning võimaldab kokku hoida asjatu tööjõukulu pealt, kiirendada oma protsesse, kaasata nutikaid inimesi, kes ei taha tulla andmetöötlejateks, vaid teha mõtestatud tööd.

Majandustarkvara valmistaja vaates on projektide juurutuste mahud samuti seinast seina ja sõltuvad lahenduse ulatusest, keerukusest – kas soovitakse rätsepaülikonda või riiulil olevat lahendust.

Sõltumata lahendusest võivad investeeringud alata kümnest tuhandest ja ulatuda väga suurte rahvusvaheliste kontsernide puhul miljonitesse.

Aastate jooksul ehk pole klientide vajadused drastiliselt muutunud, aga teadlikkus kindlasti. Praegu saadakse selgemalt aru IT rollist, ärianalüüsi vajalikkusest ja sellest, et see baseerub korralikule vundamendile – majandustarkvarale. Üha julgemalt investeeritakse ka integratsioonidesse seadmete ja kolmandate lahendustega. Eestis kestab keskmise suurusega ettevõtte tarkvara juurutus reeglina ligikaudu 6 kuud. Kuna majandustarkvara loomisel on kaasatud tellija võtmeisikud, siis pole küsimus selles, kas saab kiiremini, vaid pigem selles, milline on mõistlik koormus, et inimesed saaks ka oma põhitööd teha.

Kas Eestis kasutatavad lahendused on konkurentsivõimelised?

Erilahenduste osas on Eestil kindlasti väga palju häid näiteid (nt Skype või Pipedrive või kasvõi e-valimiste lahendus jne) ja Eesti ettevõtted on oma konkreetsetes nišisegmentides suhteliselt edukalt tegutsenud.

Küll aga seob meid paratamatult väikse riigi ja/või mudeli ja/või väikse kliendiarvu kogemus, mis suurtel turgudel ei pruugi kohe tõsiseltvõetav olla. Aga hea turunduse ja müügi korral on elus kõik võimalik – see on ka üks valdkondadest, kus Eesti IT-ettevõtted vajaksid märksa suuremat teadmust ja enesekindlust – selle nimel ka praegu aktiivselt tööd tehakse.

ETTEVÕTLUSKESKUS

November 2021

Iseõppimine on uus normaalsus Maailm muutub kiiresti.

Ettevõtted võtavad pidevalt tööle uusi inimesi. Et uued töötajad hakkaksid kohe tulu tooma, on neil vaja aru saada, kuidas asjad konkreetses ettevõttes käivad. Siin saab tulla appi Ettevõtluskeskus, mis pakub ettevõttele lahendusi digitaalseteks koolitusteks, täpsemalt sisekoolituste digitaliseerimiseks.

Klassikaline koolitus on kallis ja ressursimahukas. Lisaks puudub töötajatel tihti huvi istuda pikalt loengus. Veel ei pruugi vajalikul ajal olla uue töötaja koolitamiseks õiget inimest seda läbi viima. Digitaliseeritud koolitused ettevõtte kultuuri ja vajalike töökäikude õppimiseks lahendab selle kitsaskoha.

“Kasutades kaasaegseid koolitustehnikaid ja online-õpet, on võimalik anda vajalikud teadmised kasvõi samal päeval, kui uued töötajad ettevõttega liituvad. Kui nendest koolitustest tekib

ajapikku nii-öelda raamatukogu, siis saavad ka kogemustega ja pikaajalised töötajad seda teadmist vajadusel kasutada,” selgitab Ettevõtluskeskuse koolitusnõustaja Alek Kozlov.

Intensiivsed ja personaalsed koolitused uutele töötajatele Koolitused tuleb üles ehitada lähtuvalt uue töötaja vajadustest ja mõeldes tema taustale. Kuid ka sellele, et koolitusest oleks kasu ettevõtte pikemajalisele töötajale.

“Tänu teenusedisaini (service design) ja Lean Startupi metoodikatele saab Ettevõtluskeskus väga edukalt luua suuremahulisi, iseseisva õppimise koolitusi, kus kahe- kuni kuueminutiliste videolõikude abil hoitakse õppurite tähelepanu, antakse iseseisvat tööd, et hoida põnevust ja anda ka väikeseid praktilisi võite,” mainib Kozlov.

Ettevõtluskeskuse poolt välja töötatud digitaalse turunduse koolitus on näiteks 14 tundi videomaterjale ja kokku koos iseseisva tööga 60 tundi koolitust. Selle koolituse puhul saab tuua näite, kus inimesed suutsid saavutada koolituse läbimisega sellise taseme, et hakkasid pakkuma turundusteenust teistele ettevõtjatele.

“Mõistlik on luua ettevõtte töötajatele digitaalne koolitusplatvorm, kus on olemas vajalikud juhendid, mis on ettevõttele ja selle töötajatele vajalikud. Need koolitused saab luua mängulised, kiirelt hoomatavad ja töötajat kiirelt juhendavad. Tööandja saab vastu koolitatud ja kompetentsed inimesed, kes saavad kohe tööd alustada ja mõistavad ettevõtte kultuuri,” selgitab Kozlov.

Koostöös konkreetse kliendiga saab Ettevõtluskeskus oma kogemusi appi võttes luua äärmiselt eriilmelisi ja fokuseeritud koolitusi, samas võivad kliendi individuaalsele platvormile olla laaditud ka kiired õppevideod sellest, kuidas toimivad ettevõttes mingid protsessid: kuidas leida kiirelt ühiskataloogidest faile, kuhu ja millisel kujul saata raamatupidamisse kuludokumente ja nii edasi.

Mõtteviisi muutus, kuidas uusi teadmisi õpitakse Selleks, et iga ettevõte saaks just endale vajaliku ja kasuliku koolituse, viiakse esmalt läbi töötoad, kus kaardistatakse probleemid ja nende lahendused, seejärel töötatakse välja koolitusstsenaarium ning lõpuks luuakse

kõik vajalikud materjalid – videod, tekstid, pildid, helilõigud – ja põimitakse need kokku üheks interaktiivseks stuudiumiks.

“Meie ei ütle, kuidas peaks koolitus olema üles ehitatud. Meie kuulame, mida on kliendil vaja ja leiame siis spetsialistidega koostöös parima lahenduse. Meie eesmärgiks on töötaja, kes on omandanud talle vajaliku teadmise,” lisab nõustaja.

Peamine, mida Ettevõtluskeskuses püütakse muuta, on mõtteviisi sellest, mis tänapäevane koolitus tegelikult on. Et mõnekümnetunnise intensiivse, põneva ja interaktiivse koolitusega on võimalik panna inimesed täiesti teistmoodi mõtlema.

“Me oleme viimase kuue aasta jooksul arendanud välja selged põhimõtted, mida võtame aluseks oma koolituste väljatöötamisel. Meil on kogemus, et aidata kõikidel ettevõtetel oma töötajaid kõrgel tasemel koolitada. Kui on mure, võtke meiega ühendust ja leiame koos parima lahenduse teie töötajatele,” kinnitab koolitusnõustaja.

Vaata lähemalt Ettevõtluskeskuse võimalusi: www.ettevotluskeskus.ee

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

15

RAAMATUPIDAMISPROGRAMM

November 2021

Raamatupidamisprogrammide välimääraja Alustavad ettevõtjad seisavad sageli küsimuse ees, milline raamatupidamistarkvara valida. Väike spikker on ehk abimeheks.

AccountStudio Esmalt mõeldud väikestele ettevõtetele. Eri moodulid sobivad aga hästi kokku ja võimaldavad kasutamist ka suuremamahulise raamatupidamistöö korral.

Hind algab 12 eurost kuus raamatupidajale, 20 eurost kuus kaupmehele. Palga ja põhivara moodulid tuleb juurde osta, kumbki 50 eurot.

E-poe moodul olemas, + 50 eurot.

Põhiprogramm asub Account Studio serveris.

E-arveldaja Foto: Shutterstock

KIIRE

Kasutajasõbralik veebipõhine raamatupidamistarkvara, mis aitab ette-

võtjal raamatupidamise korraldamisega mugavalt hakkama saada. Tarkvara asub e-äriregistri portaalis ja seda saavad kasutada nii ettevõtjad ise kui ka nende poolt volitatud isikud (näiteks raamatupidaja).

Tarkvara oli algselt suunatud peamiselt alustavatele ja väikeettevõtjatele, kuid hiljem on seda kohandatud ja see on kasutatav ka mittetulundusühingutele ning sihtasutustele.

Koosneb viiest olulisemast osast: arveldamis-, raamatupidamis-, aruandlus-, personali- ja seadistuste moodul ja kogu keskkonda saab kasutada nii eesti kui ka inglise keeles.

M U G AV INTUITIIVNE

Raamatupidamistarkvara Sinu ettevõttele. smartaccounts.eu I info@smartaccounts.eu I +372 660 3303

1 0

A A S TA T

R A A M A T U P I D A M I S TA R K VA R A

RAAMATUPIDAMISPROGRAMM

November 2021

Avalikule sektorile e-arvete saatmine on tasuta.

Esimesel aastal on kasutamine tasuta. Edaspidi maksab kõige kallim pakett 9 eurot kuus ja selle eest saab lisada piiramatult kandeid.

ERPLY Books Kuutasuta versioon reklaamib end 0 euroga, kuid “Komplekteeri ise” tähendab, et kõige eest, mida kasutad, tuleb ka maksta. Ostuarve lisab 15 senti arve kohta, pangaimport, põhivaraarvestus, käibemaksuaruanne, e-post, e-arved ja üht-teist veel on saadaval euro eest, perioodilised arved ja palgamoodul lisavad 5 eurot, juhtimisarvestuse aruanded 10 eurot.

Kõik on automatiseeritav.

Ettevõttel on oma e-pood ja loodud on integratsioonid WooCommerce’i ja Shopifyga.

Pilvepõhine platvorm.

Leemur

alustamise võimalusega. Standardpaketi hind on 19 eurot kuus, kvaliteedipakett väikestele ja keskmistele ettevõtetele 29 eurot kuus.

Merit Palk on kuni kahe töötaja jaoks tasuta, kuni viie töötaja puhul 6 eurot kuus. Maksumäärad uuenevad automaatselt!

Ra h u l olu g arantii 60 p äeva – kui töökeskkond kahe kuu jooksul meeldima ei hakka, makstakse raha tagasi.

Noom Pigem professionaalsele kasutajale.

Hind algab 69 eurost kuus ja sisaldab kõike standardseks raamatupidamistööks vajalikku, kasutatav kuni kahel töökohal.

Võimaldab mugavat analüüsi ja andmete Excelisse suunamist.

E-poe liidestus.

Profit

Eraldi pakkumine FIEdele – müügiarvestusprogramm 8,18 eurot, koos laoarvestusega 9,46 eurot.

Esimene kuu tutvumiseks tasuta.

Standardpaketi hind algab 19,95 eurost kuus. Eraldi on välja toodud pakkumine korteriühistutele – 17,45 kuus.

Paljud funktsioonid on vaja juurde osta.

Merit

Qbill

Klassikaks kujunenud Merit Aktiva toetab ohtra veebikoolituse ja tasuta

Põhipakett algab 4 eurost kuus. Spetsiifilised vajadused lisavad hinda –

töögraafik 4 eurot, ladu 15 eurot, kassa 39 eurot jne.

E-poe võimalus Qbilli šablooniga.

30 päeva tasuta prooviperiood.

Rapid Tasuta versioon võimaldab sisestada kuni 100 dokumenti aastas ja arvestada palga kuni kahele töötajale. Piiranguid aruannete koostamiseks, vaatamiseks või trükkimiseks ei ole.

Kuni viie ettevõtte piiramatu mahuga kuupakett maksab 19 eurot, ent terve hulk lisafunktsioone (aastaaruande saatmine, e-arved, varud jne) tuleb juurde osta.

Veebipõhiselt kasutatav.

SimplBooks Odavaim kuutasu on 14,9 eurot. Selle eest saab üks ettevõte programmi kolmele kasutajale ning kolmeks palgaarvestuseks. Kõik moodulid – pearaamat, arved, ladu, palgad, kliendibaas jne.

Hind 24,9 kuus lisab piiramatu palgaar vestuse j a büroopaketis hinnaga 39 eurot kuus saab liita kuni kümme ettevõtet.

Veebipõhine.

Liidestused e-poodidega.

30 päeva tasuta prooviperiood.

SmartAccounts Pakkumised nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele. Võimalus hallata ettevõtte ostu- ja müügipoolt.

Hind algab 5 eurost kuus – selle eest saab pisike ettevõte 25 kannet.

100 kande puhul tõuseb hind 15 euroni.

19-eurose kuutasu eest on ühel ettevõttel piiramatu kannete hulk.

Pooleaastase või aastase lepingu sõlmimisel on hind soodsam.

Veebipõhine.

Liidestused e-poodidega.

30 päeva tasuta prooviperiood.

Standard Books Odavaim kuutasu 29 eurot kuus.

Sisaldab baaslahendusi ühe ettevõtte jaoks. Lahendus kuni 200 ettevõtte tarbeks maksab 99 eurot kuus. Mõlemale hinnale lisandub ühe kuutasu suurune liitumistasu.

Pilveteenus.

Võimaldab automatiseeritud veebipoodi.

Välimääraja toetub raamatupidajate ja ettevõtjate soovitustele ega pretendeeri täielikuks turuülevaateks.

Kõik äratoodud hinnad (v.a Leemur) on käibemaksuta. Välja jäid kõik pakkujad, kelle kodulehel hinnakirja pole.

SINGLETON GROUP

November 2021

IT on inimeste äri

Singletonis hinnatakse meeskonnavaimu ega soodustata ületunde; ettevõte mõtleb kliendiga kaasa ega tee tuima näoga nõutud digilahendusi. Singletoni tegemistest, väljakutsetest ja töökultuurist räägime Jurgen Herzmanniga, kes on ettevõtte üks asutajatest.

Inimesele, kes pole Singletonist midagi kuulnud – millise ettevõttega on tegu?

Ettevõte on asutatud 2015. aastal Tartus ja asutajad töötasid varem koos Fortumos. Singleton tegeleb dig itaalsete toodete arendamisega. Viime läbi kogu arendustsükli, mis sisaldab planeerimist, analüüsi, UX/UI disaini, full stack arendust, testimist ja toote lansseerimist.

Meie eesmärk on olla kaasamõtlev äripartner, kes keskendub äriprobleemide lahendamisele läbi tehnoloogiliste lahenduste, mitte arenduspartner, kes keskendub ainult tehnoloogiale ja kliendi poolt ette antud tööülesannetele.

Hetkel on meil meeskonnas 36 inimest, kellest enamik on arendajad.

Lisaks on meil UX/UI disainer, projektijuht ja analüütik. Minu valdkondadeks on peamiselt müük, värbamine ja teatud määral elan kaasa ka turundusteemadele. Lisaks hoian suhteid klientidega, mõeldes võimalusel kaasa ka nende äriga seotud väljakutsetele.

Loomulikult kuuluvad minu tööülesannete hulka ka mitmed administratiivsed toimingud, kuid ettevõtte kasvades on võimalik järjest rohkem ka delegeerida. See annab võimaluse 18

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

aina kasvaval suurel pildil silma peal hoida.

Kes on teie kliendid ja millised on suuremad õnnestumised?

Hetkel on meil töös 10+ projekti, millest 3–4 on suuremad. Kliendibaas on ajas muutunud – kui alguses

olid väiksemad äpiprojektid ja veebid start-up’idele, siis nüüdseks teeme full stack arendust üsna ärikriitilistele süsteemidele. Klientide hulgas on meil Eestis näiteks Delfi, Õhtuleht, Ridango, Coop Pank, Magnetic MRO, Rahva Raamat, Kroonpress. Koostööd oleme teinud ka mitmete riigiasutustega ja meie suurimaks väliskliendiks on olnud Climate Corporation, mille omanik on Bayer.

Peamiseks võiduks saame lugeda seda, et iga aasta meie meeskond kasvab ning projektid lähevad aina suuremaks ja keerukamaks. Rääkides konkreetsetest projektidest, siis 2017. aastal oli töövõiduks Ridango äpiarenduspartneriks saamine, aastal 2019 aga koostöö Climate Corporationiga ja eelmisel aastal saime Rahva Raamatu arenduspartneriks.

Omamoodi võiduks võib konkreetsete projektidega õnnestumist küll pidada, kuid tooksin taaskord välja, et oleme suutnud aastaid säilitada meeskonnavaimu, mis toob meile uusi inimesi, hoiab meie juures olemasolevaid ja peegeldub ka klientidele. Kui see on paigas, siis tulevad järele ka kliendid või käibepõhised töövõidud.

Mis on Singletoni suurimad väljakutsed?

Mõnes mõttes tekitame endale oma kasvuambitsiooniga probleeme ja väljakutseid ise ning leiame, et see ongi asja (ettevõtluse) mõte – pidevalt areneda. Teatud probleemid on universaalsed, näiteks tööjõu leidmine ja seejärel balansi leidmine, et kogu

see tööjõud oleks ka tööga kaetud.

Põnevam väljakutse on aga kliendi äriprobleemist lõpuni arusaamine, selle meeskonnale selgeks tegemine, vastutuse võtmine ja siis mistahes kliendiga probleemi ära lahendamine.

Tihtipeale on see paras väljakutse juba ühe ettevõtte sees, palju põnevamaks läheb asi aga siis, kui valemisse lisandub mitu erineva kultuuri ja taustaga ettevõtet.

Kuidas väärt inimesi leida ja neid enda meeskonnas hoida? Kas see on Eestis kerge?

Meie puhul on toiminud vaba õhkkond ja ülipaindlik graafik (meeskonnaliikmed ütlevad, et meil on see päriselt ka paindlik) ehk esmase asjana ei tunne inimesed väga suurt survet oma eraelule. Viimase kuue aasta jooksul pole keegi seda ülimat paindlikkust ka kuidagi kuritarvitanud. Lisaks peame oluliseks seda, et kõig il oleksid õppimisvõimalused ja nad saaksid vastavalt oma soovile projekte vahetada – neid on meil väga erinevates tehnoloogiates ja valdkondades. Värvates otsimegi sarnase suhtumisega inimesi. Leidub ka selliseid arendajaid, kes soovivad viis aastat järjest samas tehnoloogias sama toodet arendada, mis on teoorias meie juures võimalik, aga see kehtib pigem toote kui konsultatsiooniettevõtete kohta. Igaks juhuks on meil ka kohvimasin, pinksilaud ja puuviljad köögis.

Värbame aastas 10–15 inimest ja usun, et sellises mahus arendajad

SINGLETON GROUP

November 2021

Singletoni workshop

leiab Eestist. Ma ei suudaks aga ette kujutada, kuidas me 100–200 inimest leiaksime. Oleme väga avatud ka välismaalastele – meie meeskonnast on hetkel neljandik välismaalased, kes elavad Eestis. Arvan, et arendajatel läheb siin pigem hästi – Eesti on väga hea turg, aga seda teatud mahuni.

Kui meil oleks 500 arendajat, siis peaksime kindlasti jõulisemalt väljapoole vaatama. Konkurents on tihe nii tööjõu kui ka projektide osas, aga õhkkond on suures pildis toetav. Meil on mitmeid konkurentidest “sõberfirmasid”, kellega vahetame mõtteid ja otsime koostööprojekte, kus saaksime üksteist täiendada. Lähiajal näen seda, et väiksematel ettevõtetel võib minna keeruliseks, kuna turutrend näitab

arenduse ja konsultatsiooni vahelise piiri kadumist. Kliendid ootavad üha enam täislahendust ühest ja samas ettevõttest.

Kui suurtel tuuridel võiks hea spetsialist tööd teha?

Reaalselt on arendaja produktiivne tööaeg ilmselt 5–6 tundi päevas. Selle kõrvale on meil koosolekuid, sisemisi koolitusi ja ka eneseharimist. Samas on meie meeskonnas liikmeid, kellele tähtajad ja pinge annavad energiat juurde – nemad töötavad teatud perioodidel oluliselt rohkem. Firma tasemel me seda aga ei soodusta.

Rääkides tasakaalustatud töökultuurist, siis tööalaseid asju ei tohiks väga isiklikult võtta. IT-s lahenda-

takse üsna keerulisi probleeme ning on loomulik, et kogu tõde ja teadmine ei saa olla ühe inimese käes. Isiklikult kasutan abivahendina huumorit ning rasketel perioodidel, kus lõpptulemus võib olla ebaselge ja kontrollimatu, on soovitatav päev korraga elada.

Keskenduda sellele, mida on võimalik antud ajahetkel ära teha. Ja loomulikult tuleks ületunde vältida, elus on lisaks tööle veel palju põnevaid asju ning töö võiks olla vaid osa “sektordiagrammist”.

Kas IT-s on hea töötada?

O l l e s 1 0 a a s t a t I T- v a l d k o n n a s töötanud, on mul rõõm näha, kuidas see kiirelt areneb ja inimestele väga erinevaid võimalusi pakub. Nii tööalastes väljakutsetes kui ka majanduslikus mõttes. Ja kõige selle tulemusena toimib maailm järjest efektiivsemalt – alates sellest, et ei pea pangakontorisse või reisibüroosse kohale minema, kuni selleni, et tulevikus sõidab auto (või parem kui tõukeratas) sulle ise õigel ajal ukse ette.

Rõhutaksin veel seda, et IT (või mis iganes valdkond) on täielikult inimeste äri ja keerulistes olukordades peaks kindlasti vältima mõttetuid omavahelisi konf likte. Keskenduda tasub ühisele eesmärgile – lahendustele, mitte süüdistamisele.

Ettevõtte meeskond viib läbi põhjalikke workshop’e, kus analüüsitakse kliendiettevõtte digitaalse toote kitsaskohti ja pakutakse võimalikke lahendusi.

Kahe päeva jooksul annab klient oma ärist ülevaate ja seejärel kaardistatakse koos Singletoni meeskonnaga täpsem suund – võimalusel valmib tootest ka klikitav prototüüp, mida on võimalik kasutajatele presenteerida. Koostöös vastatakse küsimustele, millist probleemi toode lahendab, kuidas see toimub ja kas turul on juba sarnaseid tooteid.

Süvitsi tegeletakse ka potentsiaalsete kasutajate analüüsimisega ning erinevad kasutajatüübid ja nende probleemid kaardistatakse. Workshop’i lõppedes antakse kaasa digitaalne memo kogu tehtud töö kohta, mis sisaldab vormistatud kokkuvõtet, kasutajateekondi süsteemis, prioritiseeritud kasutajalugusid ja wireframe’i.

Neeme Tammis, Hansa Grupp Singletonini jõudsime tänu meie projektijuht Cinzia Siiale, kes tegi erinevate pakkujate osas põhjalikku kodutööd. Referentside põhjal tundus, et nad on teinud ägedaid asju, ja kui me turu peal luuret tegime, kostus kõikjalt kiidusõnu.

Ajurünnakutega töötubasid korraldavad ju paljud, kuid Singletoni meeskond oli äärmiselt professionaalne, hästi ette valmistunud ja mõtted lendasid nende koostatud struktuuri järgi.

Muidugi – nii palju kui selliseid suuri ideetorme kontrollida on võimalik. Tulime laua taha kokku ja võin öelda, et algsest ideest arenes koostöös välja midagi palju selgemat. Nad mõtlesid hingega kaasa ja meie olime kui käsnad, kes kogu selle info endasse imesid. Küll pärast jõuame vee välja pigistada! Hea punt!

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

19

FLEETGURU

November 2021

FleetGuru ühendab inimesed, sõidukid ja andmed Neli rehvi, kakssada liitrit kütust kuus, sadakond eurot kindlustuseks. Pealtnäha on see kõik, mida on vaja teada ettevõttele kuuluva sõidukiga seotud kulutustest. Praktikas hõlmab sõidukipargi haldamine oluliselt rohkem andmeid, mis konsolideeritult annavad selgema ülevaate tegelikest kuludest kogu sõiduki eluea vältel.

Sõidukipargi haldamiseks loodud tarkvara FleetGuru loojad Toomas Loik, Ivar Vilmer ja Indrek Siitan usuvad, et nende teenuse olulisimaks osaks on eelkõige sõidukiga seotud kulude läbipaistvus, sest kõigi andmete koondvaates saab paremini märgata anomaaliaid ja vältida ootamatusi, rääkimata õigeaegsest vastavuse tagamisest kõikide nõudmiste suhtes.

Kellele on FleetGuru sõidukihaldustarkvara mõeldud?

Peamiselt sõidukipargi haldamisega tegelevale töötajale, aga enda jaoks väärtuslikku leiavad siit kindlasti ka ettevõtte tegevjuht, finantsinimesed, personaliosakond. Samuti teeme elu lihtsamaks inimestel, kes ettevõtte tööautosid reaalselt iga päev kasutavad.

aitab paremini mõista, kas sõidukiparki hallatakse kuluefektiivselt või mitte.

Milline peaks olema ühe keskmise suurusega ettevõtte sõidukipargi haldus?

Kõik saab alguse küsimusest, mida ettevõte tegelikult ostab – kas sõidukit, teenust või kilomeetrihinda? Sest nii jõuab selgusele, kas argumendiks peaks olema kuumakse suurus või sõidukiga kaasnev kogukulu. Iga sõidukiga kaasneb terve hulk varjatud kulusid, mida me pahatihti ei tea või ei oska arvestadagi. Andmete koondvaade

Reeglina on auto ostetud hankega või hulgitehinguna ja seejärel vaadatakse ainult põhiparameetreid – soetushind, kuutasu, jääkväärtus. Millisest kuluefektiivsusest siin üldse rääkida?

Paljud ettevõtted ei ole veel siiani osanud arvestada sõidukipargi puhul selle tegelikku kogukulu kogu sõiduki eluea vältel ehk TCO-d (total cost of ownership). Selle väljaarvutamine aitab paremini mõista tegelike kulude suurusjärku, mis omakorda võiks sillutada teed

Toomas Loik

ka teadlikuma hankimise poole. FleetGuru tarkvaras on liidestatud kõik autoga seotud kuluparameetrid alates telemaatikateenuse läbisõiduandmetest kuni kindlustus- ja kütusearveteni ning rehvikulumiseni välja.

Sageli on andmed laiali erinevates osakondades – kindlustuslepingud raamatupidamises, juhtide info personaliosakonnas, autode ostulepingud tegevjuhi arvutis. Heal juhul juhitakse seda kõike paari Exceli tabeliga, mille täitmisele ja ajakohastamisele kulub igas kuus tunde. FleetGuru tarkvara aitab säästa aega sõidukipargiga seotud toimingutelt kuni 75 protsenti. Kui ühe sõiduki administreerimisele kulub Exceli abil kuus keskmiselt 30 minutit, siis 20 sõiduki puhul räägime juba 10 tunnist kuus.

Milliseid andmeid on veel võimalik FleetGuru tarkvararakenduses kajastada?

Lihtne vastus on, et kõiki andmeid, mida on võimalik liideste abil otse andmebaasiga ühendada.

Kutselisi autojuhte kasutavates ettevõtetes pannakse suurt rõhku juhtidega seotud dokumentatsiooni vastavusele kehtivate nõuetega. See on ääretult oluline vastavuskontrolli vaates – kas sõidab välja õige kategooria juhtimisõigusega juht, kas tervisetõend on veel kehtiv, kas kõik vajalikud koolitused on läbitud. Kutselistel juhtidel on hulk erinevaid sertifikaate, mida tuleb täiendkoolitustel pidevalt uuendada.

Arvestades nii rahvusvaheliselt kui

20

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

ka Eestis aina hoogu koguvat suunda pöörata rohkem tähelepanu keskkonnale ja ettevõtete tegevuse ökoloogilisele jalajäljele, on võimalik välja arvutada ka kogu sõidukipargi jalajälg ehk saada täpne ülevaade CO2 kulust.

FleetGuru toimib praegu viies keeles – eesti, läti, leedu, vene ja inglise – ning on esindatud Eestis, Lätis ja Leedus võimaldades meil pakkuda sõidukiparkide koondülevaadet ka piiriüleselt tegutsevatele ettevõtetele. Järgmisel aastal laiendab FleetGuru oma tegevust ka Põhjamaadesse ja Kesk-Euroopasse.

Kas parem ülevaade kuludest annab ka majandusliku säästuefekti?

Terviklikku ülevaadet omades on lihtsam pöörata tähelepanu ka kõrvalekalletele – kas mõnel sõidukil näiteks on suurem kütuse- või rehvikulu või satub mõni juht sagedamini sekeldustesse. Kui ettevõttel on selgem pilt, kuhu läheb suurem osa sõidukitega seotud kuludest, tekivad ka paremad võimalused hinnaläbirääkimisteks erinevate teenusepakkujatega.

FleetGuru teenuse maksumus ühe jälgitava sõiduki kohta kuus on võrreldav kolme-nelja liitri kütuse maksumusega.

Peame oluliseks rõhutada just seda, et meie teenus on üks osa sõidukiga seotud kuludest, mitte üks järjekordne kasutustasu IT-eelarves. Selgem ülevaade kuludest annab võimaluse kokkuhoiuks, mis ületab FleetGuru teenusele kuluvat summat mitmekordselt, rääkimata ajasäästust ja mugavusest.

Uuri lähemalt: www.fleetguru.ee

TÖÖSTUSTARKVARA

November 2021

Foto: Shutterstock

Tööstustarkvara: neljanda tööstusrevolutsiooni alustala

2017. aastal ilmus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel “Tööstuse roheline raamat”, kus on põhjalikult käsitletud Eesti tööstussektori olukorda, kirjeldatud puudujäägid ja sõnastatud eesmärgid.

YLLE TAMPERE Ühe suurema eesmärgina nähakse Eesti jõudmist Euroopa Liidu esimese kolme digitaliseerituma tööstusriigi hulka.

Paraku puudus riigil viis aastat tagasi ja puudub ka praegu täielik ülevaade tööstusettevõtete võimekusest ning oskustest uusi tehnoloogiaid tootmise ja toodetega integreerida. Ülevaade on olemas üldoskustest, kuid sektori digitaliseeritust ja võimekust tööstustarkvara arendada ning uuenduslikke lahendusi leida ei ole uuritud.

Tööstussektoris tuleb aga järjest signaale, et digitaliseerimine peaks olema oluliselt kiirem, lahendused vastama Eesti (enamasti keskmise suurusega ja väikeste) ettevõtete vajadusele – vaja on inimesi, kes suudaksid siin ja praegu välja töötada vajalikke digilahendusi.

2021. aasta sügisel alustas uudses

Jõhvi tehnoloogiakoolis ehk kood/ Jõhvis esimene kursus programmeerijaid, kellest võiks lähitulevikus loota tõhusat abi ka meie tööstussektor.

Tegime juttu kood/Jõhvi partnerlussuhete juhi Mart Maasikuga, et mõista, milline võiks olla Eesti tarkvaraarenduste perspektiiv. Digitaliseerimine tööstuses ei ole asi iseeneses, see on võti konkurentsis püsimiseks, tooteja ärimudelite innovatsiooniks, robotite ja tehisintellekti abiga protsesside optimeerimiseks. Kõigele lisaks peaks uudsed tarkvaralahendused avama ukse maailmaturule. Unistused on suured, aga kui ei unista, siis ka ei liigu midagi. Ida-Virumaale uue kooli rajamine on Maasiku sõnul õige käik.

“Ida-Virumaa piirkond on pikkade tööstuse traditsioonidega, esimesest lennust viiendik õppijatest on pärit sellest piirkonnast. Üpris mitmed

Kood/Jõhvi partnerlussuhete juht Mart Maasik õppijad on ka praktilise tööstusettevõtte kogemusega ja meie toetajate hulgas on ka mitmeid tootmisettevõtteid. Meie roll on tutvustada erinevate ettevõtete töö sisu. Valiku tegemine jääb õppijate teha. Kuid kindlasti on väga huvipakkuv embedded software development, kus kohtuvad nii riist- kui ka tarkvara.”

Foto: Ilmar Saabas

Eesti tööstussektori tarkvarapool vajab julgust ja paindlikkust Alustuseks lohisevast terminist “tööstustarkvara” – tundub, et see ei anna väga täpselt edasi praegust sisu.

Võimalik suundumus on, et tulevikus räägime pigem andmepõhisesest ja kliendikesksest tootmisest. Ja eraldi-

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

21

TÖÖSTUSTARKVARA

November 2021

Foto: Shutterstock

Kõigele lisaks peaks uudsed tarkvaralahendused avama ukse maailmaturule. seisva terminina jääb see sõna minevikku.

Tihtilugu tuleb Eesti ettevõtetele tööstustarkvara kaasa emafirmaga või ostetakse väljast sisse. Milline on potentsiaal arendada Eestis oma tööstustarkvara ja miks see oleks mõistlik lahendus? Kas teema on meie ettevõtetes üldse päevakohane? Siinkohal ei räägiks suurtööstustest, kus asjad enamasti ju sujuvad, vaid n-ö tavalistest tegijatest. Innovaatilisus on üks osa edu valemist, leian ma.

Meie tänaste ja tulevaste partnerettevõtetega teemat käsitledes näeme mustrit, kus nende ettevõtte turg ja ärimudel on suures muutuses. Üks oluline tulevikukindla ärimudeli ehitamise võti seisneb võimes juba kliendikohtumisest alates edasised sammud

teha võimalikult juhitavaks tarkvaraga kuni tarneteni ja järelteeninduseni.

Kui oma äri- ja tootmisprotsesse terviklikult disainida ja modulaarselt ehitada, andmepõhiselt juhtida, saavad ka väiksemad ettevõtted seeläbi endale uued konkurentsieelised. Tootepõhised lahendused kasvatavad nii tarnekiirusi kui ka marginaali.

See omakorda võimaldab investeerida jätkusuutlikku arengusse.

Millised on suurimad väljakutsed praegu ja tulevikus tarkvara arendamiseks? Kui oluline on lisaks kasutatavusele kestlik komponent ehk see, et ei pea iga paari aasta tagant kogu süsteemi ümber tegema?

Tõenäoliselt on võti modulaarsus ja as-a-service-mudelite põhiste lahenduste kasutuselevõtt on vankumatu trend, et püsida paindlik ja kaasaegne.

Usume, et oluline edasiviiv jõud on ka eksperimentaalsel koostöövõimel.

Näiteks näeme, et mitmes valdkonnas on meie partneritel sarnased väljakutsed, isegi kui tegutsetakse erinevates sektorites. Pikemas vaates näeme et kood/Jõhvi partnervõrgustikust areneb välja kogukond, kes jagab, katsetab ja viib ellu uudseid lahenduskäike.

Ellrexiga on korteriühistu raamatupidamise korraldamine lihtsam ja mugavam kui kunagi varem!

Spetsiaalsed funktsioonid korteriühistule: näitude mugav sisestamine, tasuta e-arvete saatmine ja vastuvõtmine, arvelduste ajaloo vaatamine, kulude jaotamine, e-kirjaga saadud arved paari klikiga ostuarveks, kiire ja mugav õiguste jagamine, arvete masspostitus.

22

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

Aasta lõpuni Ellrexis ühe korteri hind vaid 0,30 eurot!

Ellrexiga liitumiseks võta ühendust aadressil info@ellrex.ee või helista numbril +372 5345 5706.

Kood/Jõhvi koolis saame olla n-ö laboritingimustes neutraalseks platvormiks, kus seesuguseid katsetusi teha. Kooli partnervõrgustik on alles käivitamisel, kuid mitmed ettevõtted on kinnitanud valmisolekut anda oma tootmise andmeid ka meie õppijatega koos läbiviidavate eksperimentide tarvis. Nii kujuneb üpris lai tunnetus, mis ajaraamis ja ulatuses uusi tehnoloogilisi võimalusi võtmeprotsessidesse sisse tuua.

Ennustamine jäägu soolapuhujatele Ettevõtja küsib kohe: mitu inimest pean ma tööle võtma, et tarkvara hallata ja hooldada? Mis numbrid eelarvesse kirjutada tuleks? Kui palju on vaja soetada masinaid, mis kõike seda juhiksid? Olgem ausad, ettevõtja ise ei peagi peensusteni mõistma, mismoodi süsteemid sügavuti toimivad, aga ta peab olema võimeline protsessi juhtima ja rahastama nii, et eesmärk saavutatud saaks.

Igal sektoril on oma spetsiifika. Üht valemit, mis ettevõtjale riskivabalt need küsimused ette ära vastab, tõenäoliselt pole.

Pigem on praktilisem liikuma

minna samm-sammult kui esimese sammuna mustvalgelt eelarvesse ja värbamisplaanidesse numbreid kirjutada. Ja teha seda läbi oma inimeste ümberõppe ja täiendõppe kaudu sisuliste oskuste ja teadmiste arendamise.

Tulevik on hübriidoskustes: juba ettevõtte ärispetsiifikat sügavuti tundvad inimesed saavad alati juurde õppida tarkvara spetsiifilisi oskusi.

Jah, peensusteni ei pea ettevõtte juhid ja omanikud süsteemide tundmist ise mõistma, kuid oskus digitaliseerimise ja andmete põhisest äri arendamisest on vältimatu oskus ka juhtide seas.

Tulevik on hübriidoskustes: juba ettevõtte ärispetsiifikat sügavuti tundvad inimesed saavad alati juurde õppida tarkvara spetsiifilisi oskusi.

Paprika Tervisliku Turunduse Kool on: õppekeskus, mis keskendub turundusoskuste arendamisele; võimalus õppida nii klassis kui ka kodust lahkumata; parimad koolitajad, kes on kõik Eestis ja Euroopas aktiivselt tegutsevad spetsialistid; praktilised ülesanded ja case-studie’d paremaks info omandamiseks; piiramatu ligipääsuga tundide salvestused; abi turundusvaldkonnas töö leidmisel.

Tule Paprikasse ja tee esimene samm uude ellu! www.paprika.ee

RANGEFORCE

November 2021

Meie palgad võistlevad peagi Inglismaal ja USAs makstavaga!

Küberkaitsele spetsialiseerunud ettevõtte Rangeforce juhatuse liige Taavi Must kinnitab, et on vaid aja küsimus, millal Eesti IT-valdkonna palgad hakkavad tugevat konkurentsi pakkuma Inglismaal ja Ameerikas makstavale. „Selles ei ole mingit kahtlust!“ „10 aastaga tuleb hinnangute kohaselt Tallinnasse umbes 50 000 IT-spetsialisti juurde, just idusektori kasvu pealt. Need inimesed ei tuleks siia, kui Eesti poleks atraktiivne,“ nendib Taavi Must. „Palgatase peab olema igal juhul paigas ning seejärel hakkavad rolli mängima juba muud asjad. Sellega peame aga igal juhul harjuma, et palk tõuseb iga-aastaselt.“ Hetkel toimubki juba IT-sektoris kiire palgakasv. On see jätkusuutlik?

Kasv on päris muljetavaldav, aga kui see on niimoodi olnud, siis järelikult on ettevõtted suutnud maksta. Suur osa selles on kindlasti idusektoril ja nende eripära ongi, et nad ei müü alltöövõttu, vaid ideid ja oma brändi, mille kaudu tuleb sisse otse-, mitte vahendatud raha. See on kindlasti aidanud palgataset ning konkurentsi tõsta. Vaadates, kui suur hoog idusektoril sees on, siis tundub, et see palgakasv ei rauge, vähemalt mitte lähemas tulevikus.

Meil on pooled inimesed Eestis, pooled USAs ja Inglismaal. Väike palgavahe veel on, nii et arenguruumi palkade mõttes samuti on. Seda eriti tippspetsialistide hulgas, kus konkureerime Google’i ja Amazoniga, nemad otsivad talente üle maailma. Lühikeses perspektiivis teeb see meie elu raskemaks, aga pikemas perspektiivis ma usun, et see palgakasv muudab meid siin ka kui sihtkohta ja tööandjaid järjest atraktiivsemaks. Siis on meil võimalik saada rohkem talente ja sealt tekib jälle tasakaalustatus.

Sel erialal Eestis siis vähemalt palgad hakkavad konkureerima Inglismaa ja USAga? Täiesti kindlasti!

See on selline korralik „Talendid koju“ projekt siis?

Ma arvan, et me peame seda vaatama globaalsemalt. Varem on talentide siiatoomine on olnud nii, et inimesed lõid Eestis pere ja siis leidsid töö, arenesid kiiresti ja said superstaarideks.

Nüüd jõuame järk-järgult sinnapoole, kus asi hakkab muutuma vastupidiseks. Inimesed tulevad siia, et

ehitada üles karjäär, sest võimalusi on.

Seejärel luuakse siin ka pere.

Eestit ning siin töötamise positiivset kogemust jagatakse omavahel.

Ülekuumenemist ei ole palgaturul oodata?

Mis puudutab jällegi IT-sektorit, siis ülekuumenemine oleks siis käes, kui pole enam vahet, kas palgata inimesi Tartus või Palo Altos. Sinna on veel tükk maad minna. Lähemas perspektiivis ma pigem seda ei näe, et palgad kukuksid. Pigem kasvab ja mingil hetkel võib-olla lihtsalt see kasv aeglustub. Vaadates nõudlust tehnoloogiasektoris, on kasvu lõppemist raske uskuda.

Millist motivatsioonipaketti pakub Rangeforce oma töötajatele lisaks konkurentsivõimelisele palgale?

Esiteks on sellega seotud väiksemad hüved, nagu spordisaalitoetus, tervisetoetus. Kindlasti peab tehnoloogiaettevõttel kontoris olema väga hea kohv, lihtsalt sellised baasasjad. Enne COVIDit olid muidugi meeskonnaüritused ja võib-olla ka rohkem tähelepanu peredel.

Teine osa paketist on ikka seesama eneseareng. Kas suudad pakkuda sellist väljakutset, et see oleks huvitav ja motiveeriv, midagi sellist, mida tippspetsialistid päriselt teha tahavad.

Kui need asjad on paigas, siis kolmas osa on edu jagamine.

Euroopas j agatakse töötaj atele järjest rohkem optsioone ja meie oleme sama suuna võtnud. Töökohad on erinevad ja paketid on erinevad, aga võimalus neid omandada on kõigil töötajatel. Praegu oleme staadiumis, kus seletame, kuidas optsioonid töötavad, mis on nende väärtus, mida neilt tasub oodata ja mida mitte. See teema on meie kandis ikkagi suhteliselt uus.

Kvaliteetse tööjõu puudus on ka suur IT-alal?

Jah, on ikka. Sellepärast on meil näiteks värbamisspetsialist e recruiter Inglismaal. Tema värbab nii Eestist kui Ida- ja Lääne-Euroopast. Kust iganes me leiame selle hea inimese. On mõned valdkonnad, kus Eestist ei saagi inimest, sest meil siin puudub lihtsalt vastav kogemus, teatud sellised suurettevõtete lahendused näiteks.

Usun sügavalt seda, et IT-talente tuleb siia järjest juurde ja kogu IT-kogukond kasvab. Ega see lühikeses plaanis ettevõtjate elu kergemaks ei tee. Tõepoolest on väga raske leida häid inimesi. Palk on see, mis välja paistab, aga tähtsad on ka kõik need muud asjad, mis on inimese jaoks olulised.

Näiteks spetsialisti ja eksperdi jaoks on oluline areng ning võimalus ennast teostada. See, kas on võimalik teha arenguhüpe ja kas teema, millega tegelen, tundub üldse oluline.

Tähtis on pakkuda midag i ka hingele, et see tööaeg ei oleks kulutatud, vaid pigem võidetud aeg.

Sellised asjad, mis ei ole otse palgaga seotud muutuvad just selle seltskonna värbamisel, kellel ei ole rahamuret, järjest olulisemaks.

Neile pakub siis kindlasti rahuldust teadmine, et nad saavad töötada mainekas globaalses ettevõttes?

Kindlasti! Konkreetse ettevõtte edulugu tõmbab neid ja Eesti kuvand üldiselt. IT-kogukond üldiselt teab

Kas valite töötajaid vaid oskuste või ka millegi muu põhjal?

Kindlasti tuleb tööle võtta tippe.

Selleks, et valdkond käima tõmmata, on vaja eestvedajaid ja eksperte. Oleks hea, kui neil oleks kogemus olemas.

On nad siis juba superstaariks saanud või omavad selleks potentsiaali.

Mõnes mõttes on paremgi võtta tööle inimene, kellel on veel vajadus ennast tõestada.

Kui on olemas õppimisvõime, siis koolitamine võib anda väga häid tulemusi. See efekt ei ole kohene ning tulemused ei avaldu kohe kvartali jooksul. Oleme vaadanud, kui kiiresti inimesed suudavad soovi korral õppida. See on teinekord täitsa hämmastav. Kõige lahedam on see, kui inimesed avanevad täiesti uuest küljest. Sa ei osanud oodata, et nad jõuavad sinna välja, kuhu jõudsid, ja nad üllatavad sind kahe-kolme aasta jooksul. Rõõm tõdeda, et meil on olnud mitu sellist edulugu.

Ehk siis ettevõtte sees on suur potentsiaal areneda?

Jah, arenguvõimaluse pakkumine on väga tähtis. Võib ju tunduda, et lihtsam oleks otsida valmis inimest, keda saab kergemini hinnata ja kontrollida.

Elu aga näitab, et inimese õppimisvõime muutub järjest tähtsamaks. Tehnoloogiasektor areneb väga kiiresti ja ilma pideva enesetäiendamiseta oled konkurentsist varsti väljas. Kui suudad töötajate arengut toetada, siis on nad ettevõttele väga lojaalsed.

INFO:

Mida Rangeforce’is tehakse?

Rangeforce’i tegevusala on võrreldav sellega, kuidas koolitatakse lendureid. Piloodid käivad simulaatorites, et nad puutuksid kokku erinevate ohuolukordadega, kus nad tõenäoliselt peavad tulevikus hakkama saama. Järk-järgult treenitakse siis neid paremaks. „Meie platvorm annab selle simulaatori küberkaitsjatele,“ selgitab juhatuse liige Taavi Must. „Neil on võimalus õppida küberkaitset. Mitte Powerpointi slaidide abil või klassiruumi koolituses, kus praktikat on suhteliselt vähe. Sisse logitakse simulaatorisse ja õpitakse kaitset päris rünnakute all, päris võrkudes, kaasates päris serverid.“ Kogu see sisuline arendustöö on Eesti meeskonna käes. Eesti kaitsejõudude küberharjutusväljak oli üks algpunkt, kus need ideed sündima hakkasid. Teine algpunkt on IT kolledž ja kolmas TalTechi poole pealt, kes on meile andnud ka päris head tööjõudu, sealt oleme leidnud päris huvitavaid inimesi.

SINU ETTEVÕTTE TARKVARA

23