Selleks, et keset argielu stressi oleks üks mure vähem, tuleb appi uus GIGI Laboratories nahahooldussari Texture. Uue põlvkonna paiksed täiteained aitavad nahka siluda, tugevdada loomulikku mikrobioomi ning eemaldada peened kortsud epidermise tasandil. Kõike seda saad teha ajaefektiivselt kodust lahkumata.
Kaanel: ELISABETH PIHELA
Foto: TRIIN MAASIK
SÜGIS TOOB VÄRSKUSE –lase ta enesesse
TOIMETUS
Peatoimetaja: LIISBET ESTRA
Kujundaja: MARJU VILIBERG
Keeletoimetaja: JOLANA ARU
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
REKLAAM
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee
VÄLJAANDJA
AS DELFI MEEDIA
TRÜKK
PRINTALL
Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti
Ajakiri Start! on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.
Nagu hõiskavad Olivia Saare tuntud luuleread –„kõik-kõik on uus septembrikuus“ –, tasub värskest algusest inspireeruda ka sel sügisel. Akud on päikesest ja mererannast täis laetud, vaim välja puhatud ning keha valmis uuteks väljakutseteks.
Minu arvates on parimad perioodid aastas just need, mil keha pärast puhkust taas õitsele puhkeb. Mõtted hakkavad jooksma ja iseendaga on jälle tugevam kontakt saavutatud. Siis jagub ka energiat ja sisemist motivatsiooni, et uusi väljakutseid vastu võtta ning oma tegemistes järjepidev olla.
Eriti oluline on järjepidevus just sporti ja tervist puudutavate ettevõtmiste puhul. Ei ole ju kasu vitamiinist, mida võetakse vaid kord kuus, ega jõusaalitunnist, millesse investeeritakse paar korda kvartalis. Kõik see, mis kehale ja meelele kasu toob, võiks olla järjepidev, et jõuaksime soovitud tulemuseni ja looksime oma kehale soovitud kasu.
Küll aga tuleb igaühel sel teekonnal liikuda oma rütmis. Naabrimehe, töökaaslase ja lapsepõlvesõbrannaga pidevalt „võidu joostes“ kaob nauding kiirelt ning töö hakkab elevuse asemel frustratsiooni tekitama. Rääkimata sellest, et keha võib ühel hetkel lihtsalt otsad anda, kui teda ei kuulata ning eesmärgid seatakse vaid välise maailma survel.
Missugune peaks aga olema tervislik toidulaud? Kuidas tulemuslikult treenida? Mismoodi oma südame, luude ja liigeste eest hoolt kanda või kui kaua peaks keha taastuma, et olla täiesti puhanud? Kõik need keerulised teemalõngad oleme seekordses ajakirjas Start! lahti harutanud.
Lase värskus enesesse ja inspireeru end kõnetavatest teemadest. Ilusat starti uute alguste rajal!
Liisbet Estra Toimetaja
Elisabeth Pihela uus tulemine
„Olümpiamängude võistlusareenile jõudmine pani mind mõtlema, et kui oleksingi spordiga lõpparve teinud, siis millest kõigest ma oleksin küll ilma jäänud,“ ütleb kõrgushüppaja Elisabeth Pihela (20) vahetult pärast olümpiadebüüti.
TEKST: Triin Tisler FOTOD: Triin Maasik
MEIK: Marre Naissoo RÕIVAD JA AKSESSUAARID: erakogu
Veel kaks aastat tagasi ei teadnud Eesti kergejõustikulootuseks tituleeritud Elisabeth, kas ja millistel tingimustel ta üldse sporditeed jätkab. Tänaseks on loobumisele väga lähedal olnud naine käinud EM-il, MM-il, teemantliiga etappidel ja noorte tiitlivõistlustel. Teda on pärjatud Eesti aasta kergejõustiklase tiitliga ning augusti esimestel päevadel tegi ta olümpiadebüüdi.
„Tekkis uhkus ja tänutunne, et ma üldse sinna nii noorelt jõudsin,“ võtab Elisabeth oma esimese olümpiakogemuse kokku. Tõepoolest. Ta võibki
olla uhke ja tänulik, sest vaid kaks suve tagasi ei oleks ta osanud arvata, et näeb maailma tähtsaimat ja suurimat spordiüritust nii lähedalt, rääkimata sellest, et seal osaleb. „Olümpia kui selline oli nii ulmeline mu jaoks. Mina seal võistlemas...“ vangutab ta tänagi uskumatult pead.
Ometi kohtume Elisabethiga päev enne tema äralendu Pariisi. „Üritan võtta seda kui iga teist võistlust. Sel on küll uhke nimi, aga võistlemas on samad tüdrukud, kellega olen ka varem kokku puutunud,“ ütleb ta rahulikult, kuigi teab, et teekond selleni on olnud
omajagu käänuline ning täis õnnelikke juhuseid.
Veel kaheksateist kuud tagasi ei oleks Elisabeth uskunud, et ta teeb Budapesti MM-il oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi ning jõuab ka Rooma EM-ile. Kuid seal ta oli! Just needsamad rahvusvahelised võistlused, tutvumine konkurentide ja tulemustega, panid Eesti kergejõustiku tulevikulootuseks tituleeritud naise mõistma, et olümpia ei ole kunagi olnud nii kättesaamatu, kui ta arvanud oli.
„Sain aru, et ka neil tüdrukutel, kes on minust kõrgemale hüpanud, on
halbu päevi ning nad võivad mõnel võistlusel hüpata minust veelgi vähem või hüppame me kõik sama palju,“ räägib ta. „Seal ei ole nii hullu tasemevahet, kui mina oma peas olin välja mõelnud. Arvan, et olen selle koha igati ära teeninud.“
Uus tulemine
2022. aastal tegi Elisabeth oma viimase võistluse ning otsustas, et loobub tippspordist. „Arvasin, et ongi päriselt kõik,“ ütleb ta tagasi vaadates. Elisabeth ei teinud pool aastat ühtegi kergejõustikuga seotud asja. Käis küll oma lõbuks ja vormi hoidmiseks jooksmas, kuid kergejõustikustaadionile, kus oli aastaid treeninud ning rekordeid purustanud, ei astunud ta kordagi.
„Ütlen ausalt – ma kordagi ei igatsenud seda,“ teatab Elisabeth vaikselt ja tunnistab, et seda on tal endalgi siiani imelik mõelda ja ka välja öelda. „Tol hetkel mul ilmselt oligi nii kõrini kõigest, et ma unfollow’isin Instagramist ka kõik spordiga seotud inimesed ja kontod. Ma tahtsin üht korralikku puhastust sellest maailmast,“ on ta avameelne.
Pärast väikest mõttepausi arvab ta siiski, et näiline ükskõiksus ja „sotsiaalmeediapuhastus“ võisid tähendada hoopis vastupidist. „See ikka läks mulle korda, kui ma nägin, mida teised tegid.“
Õnnelik kohtumine
Elisabeth hakkas end taas vaikselt spordiga siduma, kuid algus oli hirmutav. „Ma ei tundnud ka siis erilist tahet seda kõike teha,“ ütleb ta. „Alguses oli ikka väga raske, käia üksinda trennis, filmida
„Ma armastan liikumist ja isegi puhkepäevadel jalutan, jooksen, matkan.“
Pariisi olümpial
Foto: Jaanus
ennast ja siis vaadata ja analüüsida tehtut. Ma ei osanud seda väga hästi.“
Paar kuud treeniski Elisabeth nii, et kaaslasteks olid vaid peegel ja telefon.
Ka veel kuus kuud tagasi hüpatud 1.80 tundus nüüd ületamatu. „Vahepeal ma ei saanud üle ka 1.70-st, siis mõtlesin küll, et miks ma seda kõike teen? Ma ei saa ju enam tagasi sellesse vormi, kus ma olin. Täiesti lootusetu tunne tekkis, et kuus kuud võib sellise muutuse teha –tuled siit ja langed siia... üldse ei tulnud välja,“ meenutab ta keerulist aega ja näitab käte vahel laiuvat kuristikku...
Kuid tänu ühele õnnelikule juhuslikule kohtumisele sattus Elisabethi jõusaalitreeneriks Ott-Erik Kalmus, kes tegi koostööd treeneriteel esimesi samme astuva endise mitmevõistleja Grit Šadeikoga „Mind kutsuti spon-
taanselt nendega Türki laagrisse ja ma olin kohe nõus,“ meenutab Elisabeth treeneriga kohtumist.
„Tegelikult kahtlesin ka siis veel, kui Gritiga alustasin,“ tõdeb ta, viidates eneseusu kadumisele, mille spordipaus tingis. Kuid just Grit oli see, kes näitas, et kõik on võimalik ja alles ees.
Näiteks tutvustas uus treener punktisüsteemi, mille alusel on võimalik jõuda maailmameistrivõistlustele ning lõpuks ka olümpiale. „Minu jaoks tundus see nii ebarealistlik. Ma olin seni käinud ainult noorte ehk juuniorite MM-il ja mõtlesin, et mis asja!? Vaevalt punnitasin sel ajal üle 1.80, mis pole ligilähedalgi sellele, mida ma eelmisel aastal suutsin.“
Elisabeth kahtles endas veel pikalt. „Ja siis järsku hüppasin 1.92! Elu parima
tulemuse,“ räägib ta tänagi särasilmil. Pärast seda tekkis jälle see „õige tunne“.
Medali teine pool
Selles mängibki oma rolli Grit, kellega Elisabethil on tekkinud usalduslik suhe. „Ta on hästi mõistev ja hooliv. Ma ei oskagi seletada... nagu suur õde! Ma võin talle kõigest rääkida,“ ütleb Elisabeth ning toob välja ka selle, et naine mõistab naist alati paremini. „Ka tema oli väga pikalt tippspordis ja on selle kõik läbi teinud.“
Jeruusalemmas aset leidnud meistrivõistlustel kirjutas Grit Elisabethile kirjakese. „Ta pani väiksele paberikesele kõik asjad, millele keskenduma pean, seoses hoojooksuga ja ka mõned motiveerivad laused, et tunneksin end enesekindlamalt. See kirjake aitas
mind tollal küll ja kandsin seda kaasas ka järgmistel võistlustel, kus üksinda käisin, et endale meelde tuletada olulisemad punktid,“ loetleb Elisabeth tähtsaid pisiasju ning on silmanähtavalt tänulik juhustele, mis ta uuesti tippspordini tõid.
Suurim tagala – pere „Sel hooajal on Grit peaaegu igal võistlusel kohal olnud, nii et ta on mulle kohapeal ise kõik nõuanded ja head sõnad edasi andnud.“ Selleks et treenerile lähemal olla, kolis Elisabeth Tallinnast Tartusse ning on seal oma eluga äärmiselt rahul. „Tartus on kõik väga rahulik,
seal ma jõuan viie minutiga trenni,“ rõõmustab ta.
Kuigi suuri ohvreid pole tippsport Elisabethilt veel nõudnud, on üks keerulisemaid asju olla pikalt eemal nii perest kui ka sõpradest. Kõnekaks näiteks on siin see, et üle viie aasta sai Elisabeth sel suvel käia oma kahe hea sõbranna sünnipäeval, sest enamasti on ta sel ajal olnud treeninglaagris või võistlustel.
Samuti peab oma aega Elisabethiga ootama ka pere – tema suurim tagala ja toetusgrupp, kellega saavad läbi arutatud kõik mured ja rõõmud. „Kuna ma reisin väga palju, siis veedan perega
kvaliteetaega enamasti kodus. Näiteks käisime eile koos rannas, rabas jalutamas ja perega õhtust söömas.“
Pere oli ka Pariisis kohal. „Emme küll ütleb, et talle tundub, et mul läheb paremini, kui neid ei ole kohal, aga mulle ikka meeldib, kui nad vaatavad. Ma tahaks, et nad veel rohkem käiksid, siis nad näeksid mu õnnestumisi ka,“ naerab ta. Elisabethi suurim fänn on aga hoopis tema vanaema. „Kuna tal on nuputelefon, pean videod talle meilile saatma, siis ta võib istuda tunde järjest ja klõpsida edasi-tagasi seda viiesekundilist trennivideot,“ räägib Elisabeth heldinult.
Pärnu Rannastaadioni kergejõustikuõhtu Foto: Ago Tammik
„Vanaema kinkis mulle sünnipäevaks kaelakee, kuhu oli graveeritud südamlik sõnum. Kandsin seda, kuid EM-il läks see katki. Mäletan, et olin rohkem kurb selle üle, et keest ilma jäin, kui oma tulemuse pärast,“ naerab Elisabeth ja veeretab südamekujulist ripatsit sõrmede vahel. Nüüd, vahetult enne olümpiastarti, kinkis vanaema armsa ehte uuesti.
„Ilmselt me räägimegi võistlusest alles siis, kui ma jälle Eestis olen ja saan talle ka kõiki pilte ja videoid näidata, et kogu olümpiamelu ja atmosfääri edasi anda. Tema ei ole minus kunagi pettunud, aga ta teab, et ma ise võin olla, ja siis ta mingi aeg väldib seda teemat,“ muigab Elisabeth.
Pisarad ja tänu
Augustikuu teisel päeval saavutas Elisabeth olümpial 32 sportlase konkurentsis 26. koha, ületades kõrguse 1.83. „Eks alguses oli ikka väike pettumus, aga kui seal staadionil istusin ja esmased tunded maha rahunesid, tekkis pigem uhkus ja tänutunne, et ma üldse sinna jõudsin,“ üt-
leb Elisabeth, kelle isiklik rekord on 1.92. Lõppude lõpuks piisaski olümpiafinaali jõudmiseks just sellisest tulemusest.
„See on olümpia ja iga sportlane tahab seal oma parimat vormi näidata ning kui see ebaõnnestub, on raske. Aga usun, et mul on veel palju tiitlivõistlusi ees, kus suudan tagada ka pääsu finaali ja hüpata palju kõrgemaid kõrgusi,“ lisab ta positiivselt ning kinnitab, et kokkuvõttes lahkus ta Pariisist ainult positiivsete emotsioonide ja tunnetega.
Olümpialinnast lendas ta edasi Horvaatia päikese alla, puhkama. „See on pigem harukordne juhus, et tekib lihtsalt üks vaba nädal, kus ma ei pea iga päev spordihallis olema. Kasutasin kohe võimalust ja lendasin sinna,“ rõõmustab ta.
Ka tuleviku osas saab Elisabeth olla põnevil ja lootusrikas, sest hooaeg kestab edasi ning põneva väljakutse esitab ka september. „llmselt võistlen augusti lõpus veel paar korda ning septembrist alustan Tartu ülikoolis oma ülikooliõpinguid.“
Elisabeth koos vanaemaga
Süda on meie keha üks olulisemaid organeid, vastutades vere pumpamise eest kõikidesse kehaosadesse ja tagades elutähtsate toitainete ning hapniku jõudmise kudedesse. Südame tervise hoidmine on seetõttu eluliselt tähtis. Kuidas siis oma südame eest hoolt kanda?
TOIMETAS: Mariann Vilbre FOTO: Shutterstock
Süda peab olema
SÜDAMEASI
Toitumine
Toitumine mängib väga olulist rolli südame tervise säilitamisel. Tasakaalustatud dieet, mis sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju, täisteratooteid, tailiha ja kala, on südame jaoks väga kasulik. Uuringud näitavad, et oomega-3-rasvhapped, mida leidub kalades, nagu lõhe ja makrell, aitavad vähendada põletikku ning parandada südame tervist. Samuti on oluline vähendada soola ja suhkru tarbimist, kuna nende liiasus võib viia kõrge vererõhuni ja suurendada südamehaiguste riski.
Liikumine
Regulaarne füüsiline aktiivsus on samuti südame tervise seisukohalt ülioluline. Aeroobne treening, nagu kõndimine, jooksmine, jalgrattasõit ja ujumine, tugevdab südant ning parandab vereringet. Jõutreening on aga oluline lihaste tugevuse ja ainevahetuse parandamiseks. Seda soovitatakse harrastada vähemalt kaks korda nädalas. Treeningute kõrval on oluline ka piisav puhkus ja taastumine, et vältida ülekoormust ning vigastusi.
Elustiil
Loomulikult on hea südame tervise eelduseks ka teatud elustiil. Suitsetami-
sest loobumine on üks tõhusamaid viise südamehaiguste riski vähendamiseks, kuna suitsetamine kahjustab veresooni ja suurendab südamehaiguste riski märkimisväärselt. Samuti võib liigne alkoholitarbimine põhjustada kõrget vererõhku ja südamehaigusi, seetõttu on soovitatav alkoholi tarbimist piirata. Krooniline stress võib samuti negatiivselt mõjutada südame tervist, mistõttu on oluline leida viise stressi vähendamiseks, näiteks jooga või meditatsiooni abil.
Õige treening
Südame jaoks on oluline, et treening oleks järjepidev ja kohandatud vastavalt individuaalsele tervislikule seisundile ning füüsilisele võimekusele. Kui sa ei ole pikka aega treeninud, alusta aeglaselt ja suurenda koormust järk-järgult. Alusta treeningut alati soojendusega ja lõpeta lõdvestusega, et vältida vigastusi ja aidata kehal taastuda.
Südame löögisageduse jälgimine treeningu ajal aitab tagada, et treening on piisavalt intensiivne, kuid mitte ülekoormav. Treenimiseks on parim hoida pulssi optimaalses vahemikus, mis on 50–85% maksimaalsest pulsist. Maksimaalse pulsi leiad nii, et lahutad
oma vanuse arvust 220. Näiteks, kui on tegemist 35-aastase inimesega, on tema maksimaalne pulss 185 lööki minutis (220 – 35 =185), optimaalne pulss aga 93–157.
Kuidas vältida ülekoormust?
Ülekoormuse vältimiseks on oluline kuulata oma keha. Kui tunned treeningu ajal valu, pearinglust või liigset väsimust, lõpeta treening ja puhka. Järjepidevus ja mitmekesisus treeningutes on samuti olulised, et hoida treeningud huvitavana ja vähendada ülekoormuse riski. Kui sul on südameprobleeme või tervisemuresid, konsulteeri arstiga enne uue treeningprogrammi alustamist.
Südame tervis on meie üldise heaolu oluline komponent. Tasakaalustatud toitumise, regulaarse liikumise ja tervislike elustiilimuutuste abil saame oluliselt vähendada südamehaiguste riski ning parandada elukvaliteeti. Oluline on olla teadlik oma keha vajadustest ja mitte südant üle koormata.
Allikad: American Heart Association, World Health Organization, Mayo Clinic
Soovitused liikumiseks
Liikuda regulaarselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 150 minutit nädalas või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit.
Tervisele maksimaalse kasuliku toime saamiseks on soovitav mõõdukas tempos liikuda kuni 300 minutit nädalas.
Treenida lihaseid 2–3 korral nädalas.
Kehalise aktiivsuse koormust ja ajalist kestust saab kohandada vastavalt üksikindiviidi võimekusele ning võimalustele.
Vajaliku liikumishulga võib koguda vähemalt 10 minutit järjepanu kestvate tegevustena.
Kui soovitatav liikumine – 150 minutit mõõduka intensiivsusega tegevust nädalas – ei ole jõukohane, tuleb alustada endale sobivast ajast.
Kehaline aktiivsus avaldab tervisele rohkem mõju tasakaalustatud toitumise korral.
Viia miinimumini igapäevane „istumisaeg“ ja „ekraaniaeg“. Istumisel lähtuda vajadusest, mitte võimalusest.
Viibida võimalikult palju värskes õhus – see aitab ennetada ülekaalu ja rasvumist.
Igasugune liikumine tuleb tervisele kasuks ka siis, kui liikumisvõime on piiratud.
Allikas: toitumine.ee
Ärevus, stress, meeleoluhäired, depressioon ja muud vaimse tervise probleemid –
PROVIISOR NÕUSTAB!
Kui vähegi võimalik, küsige abi oma ala spetsialistidelt.
Uurisime üheksa aastat Ühendkuningriigis proviisorina (independent prescriber) töötanud
Bianca Maria Heido käest, milliseid soovitusi jagab ta inimestele, kes soovivad leida parimaid võimalikke lahendusi oma vaimse tervisega seonduvatele probleemidele.
Inimestele on omane alustada lahenduste otsimist probleemile siis, kui need on juba piisavalt häirivad. Kas sinu juurde saabudes saab inimene soovituse osta mõni tinktuur või jagad teisi nõuandeid?
Vaimse tervise probleemid on tänapäeval väga levinud ja paljude teiste tervisehädade tekkerisk ning süvenemine on seotud vaimse tervise häiretega. Olen spetsialiseerunud just psühhiaatriale ning vaimsele tervisele ja minu hinnangul on ülioluline, et inimene ise või tema lähedased oskaksid potentsiaalseid probleeme märgata ning julgustaksid inimesi nendega tegelema. Enne konkreetsete soovituste juurde minekut tuleks rääkida sellest, kuidas tänapäevane meditsiin peaks toimima.
Mida sa sellega silmas pead? Arstid ja spetsialistid teevad oma igapäevast tööd, kuulda on vaid patsientide nurinat pikkade järjekordade ja spetsialistide nappuse üle. Palun täpsusta!
Inimene on tervik ja terviklik peab olema ka probleemide lahendamine. Enamik inimesi läheb arsti juurde, saab retsepti, ostab ravimi ja läbib ravikuuri. Praeguste teadmiste valguses võiks probleemidega tegelemine olla aga mitmekülgsem. Üllatavalt palju on võimalusi oluliselt komplekssemaks, tõhusamaks ja ohutumaks tegevuseks. Eesti enda teadlased on maailma mõistes väga eesrindlikud ja teinud palju selleks, et inimesed saaksid probleemidele parimaid võimalikke terviklahendusi.
Väga põnev, palun räägi lähemalt! Mulle väga meeldib minu Tartu Ülikooli õppejõu professor Mihkel Zilmeri lähenemine. Oma viimaste aastate avalikes esinemistes on ta tutvustanud uudset terminit – „süsteemne ravimine“. Teda parafraseerides koosneb diagnoosi saanud patsiendi jaoks süsteemne ravimine (süsteemne meditsiin) kolmest komponendist: raviainest, ravi toetavast teaduspõhiselt korrigeeritud söömisest ja probleemi jaoks sobivatest tipp-toetusainetest. Mistahes komponendi puudumisel sellest kolmikust on paraku tegemist mittesüsteemse lähenemisega probleemidele.
Tavaliselt jääb kaks aspekti süsteemsest ravimisest katmata ja kergemate häirete korral ei pandagi diagnoosi. Seega just tipp-toetusaineteks liigituvad preparaadid ongi need, mida peaks tarvitama, et kasutada ära tänapäevaseid võimalusi elukvaliteedi hoidmiseks ja parendamiseks.
Tipp-toetusained. Mis need on ja milleks need sobivad?
Need ei ole ravimid. Viimastel aastatel on mitmed väga tugevad rahvusvahelised teaduskompaniid arendanud pantenditud ja rahvusvahelisi auhindu võitnud innovatiivseid tehnoloogiaid, mis võimaldavad luua uusimaid preparaate. Nende puhul on farmakokineetilised ja kliinilised uuringud tõestanud sihtmärgilisi toimeid teatud tervisprobleemide võtmes – sellepärast ongi need tipp-toetusained. Nende arv ei saa kunagi olema suur, sest kõik peab olema teaduspõhiselt tõestatud – nii toimeainete sisalduse õigsus, kvaliteet, vajatav annus, tehtud kliinilised
uuringud, registreeritud patendid, rahvusvaheliste konkursside auhinnad. Need kõik väga olulised aspektid eristavadki tipp-toetusaineid põhimõtteliselt ja sisuliselt tohutust hulgast toidulisanditest. See on väga vajalik teadmine, sest hetkel kuuluvad nad veel üldnimetuse „toidulisandid“ alla, mistõttu nende selgeks eristamiseks muudest kasutatakse vahel veel ka mõistet „teaduspõhised tipp-toidulisandid“.
Oma ala professionaalina olen alati olnud parimate lahenduste otsinguil ning need on olnud väga ajamahukad, sest nõu küsitakse väga eripalgeliste probleemide lahendamiseks ning iseenda ja oma lähedaste jaoks soovin alati anda endast maksimumi. Oma suureks üllatuseks leidsin, et maailma absoluutsesse tippu kuuluvate preparaatide väga hea portfell on tänapäeval reaalselt olemas ning kogu seda toetav kontseptsioon on loodud Eestis!
PREMIO RE-LAXATION – uus suurepärane tipp-preparaat on mõeldud pidevast stressiseisundist tingitud pingetest lõõgastumiseks ning tervislikuma unemustri tekitamiseks. Sisaldab patenditud ja standardiseeritud sidrunmelissi ekstrakti, mis tänu innovaatilisele patenditud Phytosome™ liposomaalse tehnoloogia kasutamisele annab preparaadile toimeainete piisava püsivuse, väga kõrge biosaadavuse, sihtmärgiliste toimete efektiivsuse.
Kas neid tipp-toetusaineid tarvitades saab ravimitest sootuks loobuda?
ET VÕIMALIKULT
TERVENA ELATUD
AASTAID OLEKS
Just nimelt soovist inimesi harida ja ühiskonnale oma teadmistega tagasi anda, on professor Mihkel Zilmer aidanud luua innovatiivse, ainulaadse ja teaduspõhise kontseptsiooni ja kaubamärgi PREMIO. PREMIO sündis soovist tutvustada inimestele maailma absoluutsesse tippu kuuluvaid teaduspõhiseid preparaate (uusimad tipp-toetusainete preparaadid), neid mugavalt ja turvaliselt osta ning aidata populariseerida seda osa tippteadusest, mis tegeleb selliste tipp-preparaatide teaduspõhise arendamise ja uuringutega. Tooteid turustatakse veebikeskkonna premiostore.eu vahendusel, kust leiab piisava detailsusega infot iga preparaadi kohta. Ammendav info on olemas nii eriala spetsialistile kui ka igale huvilisele. Seega, kes otsib, see leiab! PREMIO meeskond on teinud ära rahvusvahelise kaliibriga mastaapse ja väga kvaliteetse töö ning mistahes toode nende portfellis kuulubki praegu maailma absoluutsesse tippu.
PREMIO Magtein – maailma tippu kuuluv suurepärane toode, mida nimetatakse tinglikult ka „aju magneesiumiks“ . Teiste magneesiumiprepraatidega võrreldes viib see ainsana väga tõhusalt (st läbib väga hästi hematoentsefaalbarjääri) magneesiumi ajju kõrge biosaadavusega, mis suurendab efektiivselt magneesiumi kontsentratsiooni närvirakkudes: paranevad lühi- ja pikaajaline mälu, õppimisvõime, kognitiivsus, meeleolu, väheneb depressiivsus.
ROHKEM!
Sinu PREMIO
Preparaatidest rääkides kasutasid sõna „tehnoloogia“. Apteegis ja reklaamides kõlab tihti reklaamsõna „liposomaalne“ või „liposoomne“. Kuidas ikkagi sellega lood on?
Kindlasti mitte. Need pole ravimid. Küll oleks vaja inimestel teada, et PREMIO põhjalikul kodulehel nendega tutvudes saab informatsiooni, milliste probleemide korral võiks vastava tipp-toetusaine täpne kasutamine olla riske ja vaevusi vähendav (elukvaliteeti hoidev ja parandav). Soovitatud annustes ja kasutusjuhendeid täpselt järgides ei sega need raviainete toimeid. Seega lihtsalt öeldes: tihedamini ja paremini süsteemset meditsiini.
Kas soovid midagi veel inimestele rõhutada?
Konkreetselt vaimse tervise osas on selles portfellis mitmeid väga häid teaduspõhiseid tooteid, aga tooksin kaks neist ekstra esile:
Selle sõna meelevaldne kasutus on tarbijate tõsine eksitamine. Liposomaalse tehnoloogia teaduspõhisust, usaldusväärsust, tegelikku väljundit on kõigil lihtne kontrollida. Tootel (pakendil, koduleheküljel, sh peab olema ka link) peab olema patenditud auhinnatud ja avaldatud teaduspublikatsioonidega kaetud kaubamärk, mis tõestab, et liposoomide loomistehnoloogia on teaduspõhiselt usaldusväärne, sest tekkinud osakeste puhul on tehtud ja avaldatud kõikide omaduste (õige suurus, pinnalaeng jt) tipptehnoloogilised määramised. PREMIO portfellis on sellised kaubamärgid olemas: LipiSperse®, PhytosomeTM, PlexoZome®, AquaCelle®, CPO®. Ilma täpselt kontrollitava teadusinfota on sõnad „liposomaalne“, „liposoomne“ teaduspõhisuseta müügiloosungid, millele pole selle sõna lihtsalt kuulmise või lugemise järel mõtet kulutusi teha.
Soovitan hoiduda valdavalt mõjuisikute kaudu reklaamitavate igasugu suvaliste toidulisandite tarvitamisest. Kui lugesite eelneva korralikult mõttega läbi, peaks olema selge, miks seda ei tasu teha, aga lisandub ju ka kasutu rahakulutus. Teile olulistes tervisega seotud küsimustes tasub usaldada ennast pidevalt ja süsteemselt täiendavaid ning tõepoolest väga hea tasemega tippspetsialiste ning kindlasti teid informeerivat, harivat ja abistavat allikat – premiostore.eu lehte. Seal on alati iga preparaadi juures olemas just antud konkreetse preparaadiga tehtud tipptasemel teadusuuringud, kliinilised uuringud, rahvusvahelised avaldatud teaduspublikatsioonid jm kohustuslik usaldusväärne teaduspõhine info. Olen veendunud, et PREMIO kontseptsioon ongi loodud selleks, et inimesi igakülgselt aidata, sh kaitsta igasugu katteta müügiloosungitega 24/7 toimuva töötlemise vastu.
Lõpetame professor Mihkel Zilmeri motoga: „Targemaks ning seeläbi võrdsemaks ja tasakaalustatumaks muudab inimesi nende süsteemne harimine“.
Rauapuudusest vabaks
Kas oled olnud juba pikemat aega väsinud ja närviline?
Väga võimalik, et su organismis napib rauda. Selguse saad perearsti juures vereanalüüsiga. Loe sellest artiklist, mida on vaja teada rauapuudusest ja kuidas oma kehas vajalik rauatase taastada.
TOIMETAS: Kairi Prints FOTOD: Shutterstock
Miks on raud vajalik?
Raua kõige tähtsam töö on kanda hemoglobiini koostises olevat hapnikku kopsudest kudedesse. Rauda leidub kümnete ensüümide koostises. See tugevdab immuunsüsteemi, vähendab väsimust, parandab mälu ja õppimisvõimet.
Keda kimbutab rauapuudus?
Rauavaegus kipub kimbutama naisi vanuses 15–50 aastat ja eriti neid, kelle menstruatsioonid on vererohked. Rauapuudus raseduse ajal on samuti levinud probleem – arvatakse, et selle all kannatab koguni 45 protsenti lapseootel naistest. Ka koolilastel ja noorukitel võib kasvueas tekkida rauapuudus.
Miks rauapuudus tekib?
Tüüpiliselt võib rauapuudusel olla neli põhjust:
Toit sisaldab liiga vähe rauda. Just seetõttu ohustab rauavaegus taimetoitlasi.
Raua imendumine on häiritud maovõi peensoolekahjustuse tõttu.
Rauavajadus on suurenenud (nt raseduse ja imetamise ajal, imikutel, lastel ja noorukitel kiire kasvu perioodidel).
Suured verejooksud, nt vererohked menstruatsioonid, seedetraktikasvaja või haavandite veritsemine.
Kas liigne kohvitamine viib organismist raua ära?
Mitte ainult kange kohviga liialdamine, vaid ka liigne teejoomine soodustab rauapuuduse teket. Kriitiliseks piiriks on kolm tassi kanget kohvi või teed.
Kui palju rauda päevas vaja on?
Ühest soovitust on raske anda, sest eri eluperioodidel vajab organism rauda eri koguses ja muutub ka raua omastamise võime. Meie organism on ehitatud nii kavalalt, et kui rauda kipub nappima, kasvab organismi suutlikkus rauda siduda. Näiteks raseduse ja imetamise ajal suureneb raua imendumine seetõttu lausa neli korda.
Kolm levinud rauapuuduse sümptomit
Väsimus
Rauda on vaja hemoglobiini tootmiseks ja kui kehas ei ole piisavalt hemoglobiini, ei saa rakud ega lihased vajalikku hapnikku, põhjustades väsimust. Sellisel puhul tekibki aneemia ehk kehvveresus. Väsimus on küll märk erinevatest võimalikest vaegustest, aga rauapuudus väljendub tavaliselt energiapuuduse ja kestva väsimusena.
Kahvatus
Kui su nahk on muutunud väga kahvatuks, on see märk sellest, et su hemoglobiinitase on väga madal ja sa kannatad rauapuuduse all. Kahvatu jume annab märku aneemiast. Sellele võivad lisanduda ka tumedad silmaalused. Punaste vereliblede vähesus põhjustabki naha kahvatust, lisaks võib kaduda huultelt roosa värvus.
Pearinglus
Kui hapniku juurdepääs ajju ja südamesse on häiritud, tekib pearinglus. Pearinglus on üheks esimeseks märgiks, mis annab märku rauavaegusest.
Kas taimetoitlastel on pääsu rauavaegusest?
Taimetoitlased kuuluvad tõepoolest riskirühma, kellel võib tekkida rauavaegus. Nimelt imendub taimset päritolu raud kehvemini ja seega peaks taimetoitlaste toit sisaldama pea kaks korda rohkem rauda, et päevast rauavajadust katta.
Kuidas rauapuudust ära tunda?
Oled väsinud, jõuetu, kergesti ärrituv, tekkida võivad tähelepanuhäired, õhupuudus, peavalud, südamepuudulikkus. Jume on kahvatu, küüned ja juuksed haprad, suunurgad lõhenevad. Tekivad imelikud isud – näiteks tahad süüa kriiti, krohvi või jääd. Rauapuudust on õnneks lihtne diagnoosida vereanalüüsiga.
Mida näitab vereanalüüs rauavaeguse kohta?
Rauavaegusaneemiat saab tuvastada vereprooviga – kui hemoglobiini väärtus on alla normi, on tegemist aneemia ehk rahvakeeli kehvveresusega. Hemoglobii-
ni normaalne näit on naistel 120–150 g/l ja meestel vahemikus 130–170 g/l.
Kas rauapuudusest saab ise jagu, kui muuta toiduvalikut?
Kui aneemia on diagnoositud, ei piisa enam ainuüksi toiduvaliku muutmisest, vaid on vaja võtta arsti määratud rauapreparaati. Aneemia taandub kahe kuuga, kuid rauavarude taastamiseks organismis võib kuluda kuni pool aastat.
Millised toiduained sisaldavad rauda?
Teada-tuntud rauaallikad on veri, maks ja punane liha. Loomsest toidust omandab organism rauda kergemini. Maksaga ei soovitata siiski liialdada ega süüa seda liiga tihti, sest maksa kogunevad mitmesugused mürkained.
Parimad taimse raua allikad on kaunviljad (oad, läätsed, herned), kuid need vajavad töötlemist, et organism saaks neid paremini omastada. Kõige kergem on taimset rauda omastada rukkileivast ja sojatoodetest.
Millised vitamiinid ja mineraalained soodustavad raua imendumist?
Raua omastamist soodustavad A-, B- ja C-vitamiin, nikkel, koobalt, vask, mangaan, molübdeen ja fluor. C-vitamiinil on raua omastamisel taimsest toidust võtmetähtsus.
Allikad: Tervis Pluss, Naistekas
Pärnu mnt. 142, Tallinn 11317 UUS ASUKOHT:
Luude ja liigeste tervis
Kui teame, millist rolli mängivad meie organismi tervise juures luud ja liigesed, on lihtsam leida motivatsiooni elustiiliks, mis hoiab neid terve ning tugevana.
TEKST: Eve Kallaste FOTO: Shutterstock
Luud on elavad koed, mis moodustavad siseorganeid toetava ja kaitsva skeleti. Kui luud ja lihased teevad kenasti koostööd, on meil võimalik valutult liikuda. Ühtlasi on luud kaltsiumi ja fosfori reservuaarid, mis on vajalikud mitmete keha funktsioonide jaoks. Luude sees olev luuüdi toodab aga vererakke. Seega on luudel palju väga olulisi ülesandeid ja mida paremini oma tervise eest hoolitseme, seda tugevamad on meie luud.
Liigesed on kehaosad, kus kaks või enam luud omavahel liikumise võimaldamiseks kohtuvad. Liigesed
on nii koljuluude liitumiskohad kui ka selgroolülidevahelised kettad. Mõned liigesed, näiteks põlve-, puusa- ja õlaliigesed, pakuvad meile eriti suurt liikumisvabadust.
Luude ja liigeste tervis
Luude ja liigeste tervisliku seisundi säilitamine algab õigest toitumisest.
Kaltsium on luude peamine mineraal. Parimad allikad on piimatooted ja rohelised lehtköögiviljad.
D-vitamiin aitab kehal kaltsiumi omastada. D-vitamiini saab päikesevalgusest ja toiduainetest, nagu rasvane kala ja munakollased.
Oomega-3-rasvhappeid leidub rasvases kalas, lina- ja tšiiaseemnetes. Need aitavad vähendada liigeste põletikku.
Valgud on olulised lihaste ja luukoe ehitamiseks ning parandamiseks. Hästi tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab piisavalt liha, kala, piimatooteid, kaunvilju ja pähkleid, aitab tagada piisava valgutarbimise.
Regulaarne treening on luude ja liigeste tervise säilitamisel hädavajalik. Jõutreening tõstab luude tihedust ja tugevdab lihaseid, mis toetavad liigeseid.
Kardioharjutused parandavad südame-veresoonkonna tervist ja aitavad säilitada tervislikku kehakaalu, vähendades liigeste koormust.
Venitusprogrammid, nagu jooga ja pilates, aitavad parandada liigeste liikuvust ning vähendada vigastuste riski.
Liigne kehakaal paneb liigestele lisakoormuse, mis võib põhjustada liigeseprobleeme, nagu osteoartriit. Tervislik kehakaal vähendab liigeste koormust ja hoiab ära kulumise.
Vigastuste ennetamine
Et vähendada vigastuste riski, on oluline enne treeningut soojendusharjutusi teha ja pärast treeningut venitada. Tihti jäetakse sportides aga venituste olulisus tagaplaanile. Soojendus suurendab verevoolu lihastesse ja liigestesse, valmistades neid ette füüsiliseks koormuseks. Venitamine aitab aga säilitada liigeste ja lihaste paindlikkust.
Ei tasu unustada, et õige tehnika kasutamine on treeningutel vigastuste ennetamiseks tõeliselt oluline. Vale tehnika võib põhjustada liigeste ja lihaste ülekoormust, mis võib viia pikaajaliste terviseprobleemideni.
Allikad: Harvard Health, Arthritis Foundation, Mayo Clinic
Kes on vähegi elus spordiga
tegelenud, on ilmselt kuulnud, et parim viis lihaskrampide vältimiseks on tarbida regulaarselt piisavalt magneesiumi. Tõsi ta on, ent magneesiumi toime organismile on tegelikult oluliselt laiem, mõjutades nii paljusid füüsilise tervisega seotud tegureid kui ka vaimset tervist.
TOIMETAS: Georg-Marten Meumers FOTO: Shutterstock
MAGNEESIUM –
oluline nii lihastele kui ka
tervele organismile
Magneesium on inimkehas hädavajaliku tähtsusega mineraal, mis osaleb teadaolevalt umbes 80% ainevahetuslikus funktsioonis ja aitab organismis energiat toota, vererõhku reguleerida, lihastel ja närvidel korra-
päraselt funktsioneerida, luid tugevdada ning veel paljusid organismi talitlusega seotud protsesse läbi viia.
Sportlikel inimestel on magneesiumi vaja mitmel põhjusel. Eelkõige eelmainitud ATP (adenosiintrifosfaadi) tootmise tõttu – tegu on rakkudes peamise
Magneesiumipuuduse sümptomid
Alltoodud sümptomid võivad mõistagi olla põhjustatud ka millestki muust, kuid mitme sümptomi korraga esinemise korral on põhjust kahtlustada just magneesiumipuudust.
Magneesiumipuudusest võivad märku anda:
• lihasspasmid ja krambid, ka valulikud jalakrambid, sest lihaste lõdvestumine ja kasv sõltub magneesiumist;
• isutus;
• kõhukinnisus;
• iiveldus ja oksendamine;
• väsimus ja nõrkus;
• värinad, surinad või torkimistunne ehk sipelgad kätes ja jalgades;
• liigne erutuvus;
• unisus ja uneprobleemid;
• ebanormaalne südamerütm ja südamepekslemine;
• hüpertensioon ehk kõrge vererõhk;
• pidev pingesolek ja pinges keha;
• stress;
• käitumishäired;
• mäluhäired ja mõistuse hägustumine;
• kurvameelsus ja depressioon;
• vihasus ja agressiivsus;
energiat tootva molekuliga, mis varustab lihaseid vajaliku energiaga. Kui lihased magneesiumipuuduse tõttu vajalikul hulgal energiat peale ei saa, tekib lihaste ülepingutus, mis ilmnebki peaasjalikult krampide näol. Samuti osaleb magneesium näiteks süsivesikute ja rasvade
• hüperaktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) ning obsessiivkompulsiivne häire;
• silmalau tõmblused;
• tendiniit;
• püsiv väsimus ja närvilisus;
• valud, nagu lihasvalud, krooniline seljavalu, peavalu;
• ka kaaries hammastel ja pidurdunud lõualuude kasv, mille tõttu pole hammastel piisavalt ruumi kasvada.
Allikas: ecosh.ee
ainevahetuses ning valkude sünteesis –tegevustes, mille maht sportliku eluviisi korral suureneb.
Siiski ei ole magneesium oluline vaid spordiharrastajatele. Näiteks närvisüsteemi puhul aitab magneesium reguleerida neurotransmitterite vabanemist ja aktiivsust. Seetõttu võib magneesiumi võtmine aidata näiteks neidki, kel on uneprobleemid või mõni teine närvisüsteemi talitlusega seotud sümptom.
Miks ja kui palju magneesiumi juurde tarbida?
Parimate looduslike magneesiumiallikatena võib välja tuua näiteks pähklid, seemned, oad, tumerohelised lehtköögiviljad, kakao ja rasvase kala. Siiski ei pruugi kohusetundlikult näiteks lehtköögivilju ja ube süües organismi magneesiumivajadus täidetud saada.
Ecosh nimelt toob enda kodulehel välja, et kaasaegsed põllumajandustehnikad ja fosfaatväetised mõjutavad looduslike mineraalainete, nagu magneesiumi,
sisaldust mullas. Seetõttu on paljud puuja köögiviljad viimase saja aasta jooksul kaotanud suures koguses mineraal- ja toitaineid.
Just seepärast tasub kaaluda magneesiumi tarvitamist ka eraldi toidulisandina. Ohutuimateks ja parima imenduvusega magneesiumivormideks peetakse liposoomsel kujul magneesiumtsitraati ja -glütsinaati. Valik tuleks teha aga konkreetsete tervisenäitajate põhjal ja tulenevalt vajadustest või probleemidest, millele tahetakse lahendust leida.
Soovituslikud päevased kogused varieeruvad sõltuvalt vanusest ja soost: kuni kuuekuustel imikutel on soovituslik päevane kogus 30 mg, 4–8-aastastel lastel aga juba näiteks 130 mg. Alates 31. eluaastast kuni edasi on meestel soovituslik päevane norm 420 mg ja naistel 320 mg. Lapseootel ja last rinnapiimaga toitvatel naistel võib soovituslik päevane kogus olla aga suurem.
Allikad: ecosh.ee, healthdirect.gov.au
Magneesium mõjutab ka vaimset tervist
Magneesium aitab reguleerida neurotransmitterite aktiivsust, mis mõjutavad inimese meeleolu ja stressireaktsioone. Mineraalipuudus organismis võib seega muuta keha stressile vastuvõtlikumaks.
Samuti on uuringud näidanud, et stress suurendab magneesiumi eritumist uriiniga. Seega on magneesiumi piisav tarbimine oluline nii vaimse tervise probleemide ennetamisel kui võib aidata kaasa ka nende hilisemale lahendamisele.
Allikas: Psychology Today
Ära kaota treenides OLULISI MINERAALE ega elektrolüüte
Kui teed trenni kas eriti intensiivselt või palavas keskkonnas, on oluline jälgida, et organism saaks piisavalt elektrolüüte ja mineraalaineid. Väga tähtis on siinkohal tasakaalustatud toitumine. Ka spordijoogid võivad elektrolüütide taseme säilitamisel abiks olla.
TEKST: Eve Kallaste FOTO: Shutterstock
Treeningu ajal kaotab keha higi kaudu olulisi elektrolüüte, nagu naatrium, kaalium ja magneesium. Elektrolüütide tasakaalustamatus võib põhjustada nii lihaskrampe kui ka kurnatust ja vähenenud sooritusvõimet. Seetõttu on eriti intensiivse või pikaajalise treeningu korral oluline, et elektrolüüte vajaka ei jääks. Naatrium ja kaalium on sulle vajalikud vedeliku tasakaalu säilitamisel ning lihaste funktsioneerimisel. Magneesium aitab vältida lihaskrampe ja toetab energiavahetust. Kaltsium on oluline mitte ainult luude tervisele, vaid ka lihaste normaalseks tööks.
Kolm olulist soovitust, mis aitavad sinu organismil treeningust taastuda
Hüdreerimine
Joo vett ja elektrolüüte sisaldavaid jooke enne treeningut, selle ajal ning ka pärast treeningut.
Tasakaalustatud toitumine
Söö mitmekesist toitu, et tagada piisav mineraalainete tarbimine.
Toidulisandid
Võid kasutada toidulisandeid, eriti kui teatud mineraalainete järele on suurem vajadus.
Allikad: MedlinePlus, American Heart Association, National Institutes of Health
Mineraalained ja elektrolüüdid
Siin on ülevaade kõige tähtsamatest mineraalidest ja elektrolüütidest, mida sporti tehes vajad.
Elektrolüüdid ja nende tähtsus
Naatrium (Na)
Naatrium aitab reguleerida vererõhku, säilitada vedeliku tasakaalu ja tagada närviimpulsside ülekannet.
Allikad: sool, soolased toidud, spordijoogid
Kaalium (K)
Kaalium on oluline lihaskontraktsioonide, südame funktsiooni ja vedeliku tasakaalu säilitamiseks.
Allikad: banaanid, apelsinid, kartul, spinat
Magneesium (Mg)
Magneesium on vajalik energia tootmiseks, lihaste lõdvestamiseks ja närviimpulsside edastamiseks.
Kaltsium on oluline luude ja hammaste tervise, lihaskontraktsioonide ning närviimpulsside jaoks.
Allikad: piimatooted, lehtköögiviljad, mandlid
Kloor (Cl)
Kloor töötab koos naatriumiga vedeliku tasakaalu ja vererõhu reguleerimisel.
Allikad: sool, töödeldud toidud
Olulised mineraalained
Raud (Fe)
Raud on hemoglobiini komponent, mis transpordib hapnikku lihastesse ja kogu kehasse.
Allikad: punane liha, kaunviljad, spinat, rikastatud teraviljad
Tsink (Zn)
Tsink toetab immuunsüsteemi, valgusünteesi ja haavade paranemist.
Allikad: lihatoidud, pähklid, seemned, kaunviljad
Seleen (Se)
Seleen toimib antioksüdandina ja toetab kilpnäärme funktsiooni.
Allikad: Brasiilia pähklid, mereannid, liha
Jood (I)
Jood on oluline kilpnäärmehormoonide sünteesiks, reguleerimaks ainevahetust.
Allikad: jodeeritud sool, mereannid, piimatooted
Fosfor (P)
Fosfor on oluline luude ja hammaste tervisele, energia tootmiseks ning rakufunktsioonideks.
Allikad: liha, piimatooted, pähklid, seemned
SPORTIMISE
JA FÜÜSILISE TÖÖ TOETUSEKS!
ENERGIALE! VASTUPIDAVUSELE! TAASTUMISEKS!
Kas oled kunagi mõelnud, mis võib mõjutada sinu sportlikku sooritust? Magneesium, kaltsium, tsink, kaalium, naatrium ja kloriid on mineraalid, mis aitavad sul saavutada sportlikke eesmärke, parandades lihaste funktsiooni, energiataset ja taastumist. Mineraalainete tasakaal on eesmärkide saavutamisel kriitilise tähtsusega, sest see mängib võtmerolli keha optimaalses funktsioneerimises ja sooritusvõime parandamises.
Biofarmacija Sport sarja pulbrid joogisegu valmistamiseks sobivad kõigile (mitte vaid sportlastele) kehalise aktiivsuse, intensiivse vaimse ja füüsilise töö või õppimise toetuseks. Tooted sisaldavad ainult toimeaineid, mis ei ärrita magu ja imenduvad organismi kiiresti. Vala pulber vähemalt 500 ml vette, sega ja joo. Biofarmacija toodetesse ei ole lisatud keemilisi magus-, maitse-, säilitus- või muid abiaineid, mis võivad kasu asemel kahju tekitada. Surnumere vee päritolu orgaanilistel mineraalidel on kõrge omastavus. Looduslikud mineraalid ja vitamiinid annavad energiat, parandavad vee omastamist ja toetavad lihaste, närvisüsteemi ning südame tööd.
Sport & Cardio – kõigi ammune lemmik! Süsivesik-elektrolüütlahus aitab kaasa vastupidavusele ja suutlikkusele pikema vastupidavustreeningu vältel ja vee imendumisele füüsilise treeningu vältel. Sport & Cardio sisaldab suurel hulgal kehale olulisi elektrolüüte, mineraalaineid ja soola, et säiliks sinu vastupidavus, energiatase ja saaksid kiirelt pärast vaimset või füüsilist pingutust taastuda. Viirpuu ekstrakt aitab hoida sinu südame tervist ning aminohape l-glütsiin osaleb energiatootmises. Sobib kõikidele inimestele kehalise aktiivsuse, intensiivse vaimse ja füüsilise töö või õppimise toetuseks.
Sport & Joints varustab keha soola, mineraalainete ja glükoosamiiniga. Sobib aktiivsetele, spordiga tegelevatele inimestele, kellele teevad valu liigesed. Toimeainete sünergia aitab hoida vedelike tasakaalu, energiataset ning pakub lisaväärtust lihastele ja liigestele.
Sport & Isotonic on isotoonilise joogi pulber energiatasemele ja südame tervisele. Isotoonilises joogis sisalduvad elektrolüütide ja süsivesikute kontsentratsioon sarnaneb keha enda vedelikusisaldusega. See on loodud treeningu ajal kaotatud vedelike kiireks asendamiseks ja energiavarude täiendamiseks. Toetab sooritusvõimet. Lisaks olulistele elektrolüütidele sisaldab toode taimeekstrakte ja B-grupi vitamiine. Ideaalne valik sportlastele ja aktiivse eluviisiga inimestele.
Sport & Hydro toetab keha niisutatust. Elektrolüüdid, kloriid ja hüaluroon täiendavad üksteist: hüaluroonhape suudab siduda rohkem vett kui tema enda mass, kloriid töötab koos naatriumiga ja aitab samuti säilitada vedelike tasakaalu. Sport & Hydro on võimas kombinatsioon, mis hoiab keha, liigesed ja naha tervena, pakkudes intensiivset niisutust.
Sport & Amino on tõenäoliselt ainus aminohapete kompleks (BCAA ja EAA), mis on loodud kolme organisatsiooni ekspertide järeldustele tuginedes. Sisaldab 8 asendamatut aminohapet. Aminohapped on meie lihaste ja organite põhikoostisosaks ja täidavad väga palju olulisi funktsioone.
BioMagnesium Forte
täiendab keha
500 mg puhta, looduslikku päritolu magneesiumtsitraadiga. Magneesium on vajalik närvisüsteemile, lihastele, energiavahetusele, elektrolüütide tasakaalule. Aitab vähendada väsimust ja kurnatust.
Kas sul on ikka ÕIGE JALATS?
Sellel on põhjus, miks spordipoodide jalatsivalik nii suur on. Vähim, milleni ebamugav või vale jalats viib, on rakk või sisse kasvanud varbaküüs.
TOIMETAS: Teele Teder
FOTOD: Shutterstock
Usin sportimine pakub tegevust jalatallast pealaeni ulatuvale paljudest liigestest, luudest ja lihastest püsti pandud keerulisele süsteemile. Jalad on kogu selle kuningriigi tugisambad ja kui nendega on midagi valesti, võib olla üsna kindel, et probleem hakkab aeglaselt, kuid kindlalt ülespoole ronima, mõjutades põlvi, puusi, selgroogu, rühti ja kõnnakut. Tundub uskumatu, kuid valesti valitud spordijalats võib välja lüüa seal, kus jalgadega pole esmapilgul vähimatki pistmist.
See, mis teeb uskumatult heaks jooksutossu, teeb väga halvaks jõusaalijalatsi. Just seetõttu valib vähegi arukas sportija jalavarju ala järgi, mida harrastab, et harjutada oleks lihtsam, turvalisem, mugavam ja lõppude lõpuks efektiivsem.
Vali
ala järgi
Jalatsi otsimisel on võimalik sukelduda peensustesse, mis arvestavad jala iga kühmu ja sedagi, missugune on sinu kõnnak. Selleks on spetsiaalsed poed ja ostmiseks on vaja varuda aega, sest suure tõenäosusega tuleb ära proovida kümneid jalavarje. Asjatundlikku abi saab muidugi ka suurematest spordipoodidest, kuid mitte kunagi supermarketist. Kui endal pole viitsimist põhitõdesid selgeks teha,
siis pigem tasubki minna kohe asjatundjate juurde. Nii on see pea alati näiteks hea jooksujalatsi puhul.
Rütmikateks rühmatreeninguteks jooksujalats ei sobi, sest liikumise iseloom on sootuks teine. Esiteks kahjustavad külgsuunalised liikumised jalatseid ja teiseks ei paku jooksususs piisavat küljetuge ega summuta piisavalt päkale suunatud lööke. Kuna jooksmisel puudutab esimesena maad kand, paigutatakse sinna ka summutav materjal. Nii et kui meeldivad siseruumides tehtavad kardiotreeningud, näiteks tantsutunnid, zumba ja aeroobika, otsi jalatseid, mis pakuvad külgmist tuge ja pehmust kogu talla ulatuses.
Saalialad, nagu korvpall, squash, sulgpall, tennis ja võrkpall, vajavad jalatseid, mis suudavad taluda kiireid suunamuutmisi. Iga ala jaoks on oma jalats ja valimine on seetõttu ka lihtne. Üks olulisemaid asju, kui otsida jalavarje koolilapsele võimlas toimuvateks tundideks, on vaadata, et taldadel oleks märge non marking
Jooksujalats
kõndimiseks ei sobi
Ka tervisekõnd vajab oma spetsiifikaga jalatseid. Nende soetamisel tuleb arvestada, et kõndimisel tabab (tihtipeale erinevalt jooksmisest) maad tugevamini just jala kannaosa. Olenevalt kasutusel olevast kõndimise tehnikast toimub see kellel suurema põrutusega, kellel nõrgemaga. Kepikõndijatel on see surve väiksem või ka suurem vastavalt valitud tempole ja tehnikale. Sellise löögi tasandamiseks peavad kõndimisjalanõud olema turvalise kannaosaga ja sujuva ülemineku ehk rulluvusega. Kõndimisjalatsite päkaosa peab olema stabiilne, ainult parajalt vetruv ja hästi painduv. Liiga jäiga tallaga jalatsid ei paindu koos jalaga, hakkavad jala liikumisele vastu võitlema ja loksuma ega ole mugavad.
Kõige paremini aitab õige ala jaoks jalatsi leida aga müügikonsultant spordipoes. Seega küsi kindluse mõttes kindlasti oma valik üle või lase tal soovitada sobivaid mudeleid.
PROTEIIN TOIDUS VS. PULBRITES: mida eelistada?
Sporditeekonna alguses tekib paljudel küsimus, kuidas toetada lihaste kiiret taastumist ja arengut. Valgud ehk proteiinid on lihaste ehituskivid, mistõttu on nende piisav tarbimine sportlaste jaoks äärmiselt oluline. Siit kerkibki sageli üles küsimus: millal hakata tarbima proteiiniga toidulisandeid ja kas neist saadav proteiin imendub sama hästi kui toidus sisalduv?
TOIMETAS: Hedi Tammsalu FOTOD: Shutterstock
Kuidas keha lihasmassi kasvatada?
Lihasmassi kasvatamiseks on vaja järgida kolme põhietappi: jõutreeningu režiimi kehtestamine, tasakaalustatud dieet ja piisava proteiini tarbimine. Proteiin koosneb olulistest aminohapetest, mis on lihaskoe „ehituskivid“. Jõutreening põhjustab lihastes mikrokahjustusi, mille parandamiseks ja lihasmassi suurendamiseks kasutatakse aminohappeid protsessis, mida nimetatakse lihasvalkude sünteesiks.
Proteiini peamine allikas on toit. Tipptasemel füüsilise vormi saavutamiseks on oluline süüa tasakaalustatud ja tervislikku toitu, mis sisaldab piisavalt proteiinirikkaid toiduaineid ja muid vajalikke toitaineid. Toitumisspetsialistid ja jõusaali entusiastid viitavad sageli erinevatele proteiiniallikatele: toidust saadavad valgud (näiteks muna, piimatooted, kaunviljad, pähklid) ja proteiinilisandid (näiteks valgupulbrid).
Valgupulbrid on populaarne toidulisand, mida segatakse vedelikuga. Neid on erinevate maitsetega, muutes need mugavalt tarbitavaks.
Proteiinipulbreid kasutatakse mitmel põhjusel. Esiteks, pulbrina tarbitav valk imendub kiiremini, kuna üleliigne rasv, mis aeglustab seedimist, on eemaldatud.
Ülemäärane proteiini tarbimine ilma piisava füüsilise aktiivsuseta ei too kaasa suuremat lihaskasvu, vaid võib kahjustada seedimist.
See on eriti kasulik vahetult pärast treeningut, et kiirendada taastumisprotsessi. Teiseks on proteiinipulbrid väga kontsentreeritud valguallikad, aidates hõlpsasti täita päevase valgunormi. Näiteks sisaldab 100 grammi proteiinipulbrit üle 75 grammi valku, samas kui 100 grammi liha annab umbes 20 grammi valku.
Proteiinirikaste toitude seedimine
Toidulisandid, nagu proteiinipulbrid ja -batoonid, on loodud kiireks ning mugavaks proteiiniallikaks. Pärast treeningut aitavad need rahuldada kiiret valguvajadust, kuid nende seedimine ja omastamine erineb tavalisest toidust. Näiteks on vadakuvalk, tuntud ka kui whey protein, oma kiire imendumise tõttu üks populaarsemaid piimapõhiseid proteiine. Kuid just kiire imendumine võib mõnikord piirata valkude sünteesi, kuna proteiin võib enne lihastesse jõudmist energiaks muunduda.
Et seedimist aeglustada, sisaldavad proteiinipulbrid sageli lahustuvaid kiudaineid, mis mitte ainult ei paranda pulbri maitset ja tekstuuri, vaid aeglustavad toidu liikumist soolestikus, pikendades seeläbi toitainete imendumist.
Siiski võib see mõnel inimesel, sõltuvalt nende toitumisharjumustest ja kiudainete tarbimise kogusest, seedimist häirida.
Kuigi õigetes kogustes kiudained mõjutavad käärsoole tervist positiivselt ja võimaldavad tarbida suuremaid proteiinikoguseid, tuleb proteiini tarbida ainult nii palju, kui palju suudab organism seda tõhusalt omastada. Igaühel on individuaalne piir, millest alates keha ei suuda enam efektiivselt valku seedida. Mõned kulturistid võivad probleemideta tarbida suuri koguseid proteiini, kuid paljudel muutub seedimine raskeks, kui see piir ületatakse. Ülemäärane proteiini tarbimine võib põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu stress, kõhugaasid ja haigustunne.
Taaskord on selle probleemi vältimiseks paljudele valgupulbritele lisatud seedeprotsessi hõlbustavaid koostisosi, nagu probiootikumid ja prebiootikumid. Need lisandid toetavad soolestiku mikrofloorat ja aitavad vältida seedetrakti haigusi.
Loodusliku toidu eelised
Kui kaalute, kas proteiinilisandi kasutamine oleks kasulik, on oluline arvestada, kui palju proteiini te vajate. Inimese päevane proteiinivajadus sõltub paljudest teguritest, sealjuures vanus, sugu, füüsiline aktiivsus jne. Üldjuhul võiks sellele mõelda nii: tavaliselt soovitatakse tarbida 0,8 g proteiini iga kehakaalu kilogrammi kohta päevas. See tähendab, et kui inimene kaalub 70 kg, siis tema päevane proteiinivajadus oleks umbes 56 g.
Enamik inimesi saab piisavalt proteiini oma dieedi käigus, ilma et peaks kasutama proteiinilisandeid. Looduslikud toiduallikad, nagu liha, kala, piimatooted, kaunviljad ja pähklid, pakuvad lisaks proteiinile ka olulisi vitamiine ja mineraalaineid, mis on organismile kergemini omastatavad. Toidust saadav looduslik proteiin on hädavajalik rakkude taastumiseks ja kasvamiseks igas kehaosas. Lisaks, toidust saadud proteiin imendub tavaliselt aeglasemalt, mis võib toetada pidevamat valkude sünteesi lihastes.
Loodusliku toidu eeliseks on ka see, et ei pea muretsema ega lugema proteiinipulbrite koostisosi, et teha kindlaks, kas keha omastab kõik vaja-
Head proteiiniallikad toidus
• Liha: veise-, sea- ja lambaliha
• Linnuliha: kana, kalkun ja part
• Kala: lõhe, makrell ja tuunikala
• Mereannid: krevetid, krabi ja kammkarbid
• Piimatooted: juust, piim ja jogurt (eriti Kreeka jogurt)
• Munad
• Pähklid: mandlid, India ja Kreeka pähklid
• Seemned: kõrvitsa-, seesami- ja päevalilleseemned
• Kaunviljad ja oad: kõik oad, läätsed ja kikerherned
• Muud lihavabad tooted: tofu, tempeh ja mõned teraviljapõhised tooted
likud toitained. Proteiinipulbrid ei ole standardiseeritud ega reguleeritud ning nende koostis varieerub suuresti. Siiski võivad proteiinilisandid olla kasulikud neile, kellel on raskusi päevase proteiinivajaduse täitmisega. Seetõttu peetaksegi proteiinipulbreid toidulisanditeks, kuna need on mõeldud dieedi täiendamiseks, mitte toidu asendamiseks. Lisaks on soovitav valgupulbrit tarbida koos mõne toiduainega, mis seob proteiini ja aeglustab selle imendumist, et tagada püsivam ja tõhusam valkude süntees lihastes. Uuringud on näidanud, et näiteks vadakuvalgu kombineerimine teiste valkudega, nagu sojavalk või kaseiin, annab paremaid tulemusi kui vadakuvalgu tarbimine üksinda.
Seega, kui teed trenni, siis esmalt rikasta ja mitmekesista oma toidukordi. Toit ja proteiinilisandid peaksid üksteist täiendama, mitte asendama. Tasakaalustatud ja tervislik toitumine on aluseks, millele saab vajadusel lisada proteiinipulbreid, et tagada piisav proteiini tarbimine ja toetada lihaste kasvu ning taastumist.
Allikad: fitness.ee, Kendall Reagan Nutrition Center, patient.info
Ginger pakub idamaist kööki, mille rikkalikus menüüs leidub India päritolu kokkade poolt valmistatud India, Tai kui ka Hiina köögi parimaid palasid. Igas restorani köögis on esindatud tanduuri söeahi, kus küpseb ehe India lameleib naan ja grillitud tikka lihavarras või kebab. Hubases interjööris võimalus privaatselt tähistada sündmusi ka suurema seltskonnaga, kuni 30 külalist.
ÄRA UNUSTA PUHKUST: une olulisus treeningu ja tervise seisukohast
Palju räägitakse sellest, kuidas kauni figuuri ja tugeva tervise tagavad õige treening ning toitumine. Une ja puhkuse olulisust kiputakse sealjuures aga alahindama. Treener ja koolitaja Kristi Roosimägi jagab soovitusi ning nõuandeid, kuidas tervislikult sportida, ja selgitab, mil määral uni ning liikumine omavahel seotud on.
TEKST: Liisbet Estra FOTOD: Shutterstock
Une, treeningu ja tervise omavaheline dünaamika
Kuna uni on aeg, mil keha ja vaim puhkavad ning taastuvad, võib pikaaegne unepuudus mõjutada negatiivselt nii treeningtulemusi kui ka üldist tervist. „Füüsilisel tasandil aeglustab unevaegus lihaste taastumist ja vähendab jõuvarusid, mistõttu suureneb ka
vigastuste risk. Teisalt mõjutab aga unevaegus ka kognitiivseid funktsioone, nagu tähelepanu ja otsustusvõime, mis on treeningu ajal olulised. Samuti kannatab immuunsüsteem ja keha hormonaalne tasakaal, suureneb vastuvõtlikkus haigustele ning eriti märkimisväärselt tõuseb diabeedi ning südame- ja veresoonkonna haiguste
Rääkides aga une ja treeningu positiivsest koosmõjust, aitab regulaarne treening parandada nii unekvaliteeti kui ka kestust: „Üldiselt võib öelda,
et igasugune treening on une seisukohalt hea, ent võrreldes jõutreeningut intensiivse kardiotreeninguga, on just mõõduka koormusega kardiotreeningul täheldatud uinumisele suurimat mõju,“ avaldab naine.
Treening parandab eriti just sügava une faasi (NREM3 ) kvaliteeti. „Kõige olulisem faas füüsilise taastumise jaoks on sügav uni (NREM-i 3. etapp): selle faasi ajal toimub kasvuhormooni eritumine, mis soodustab kudede kasvu ja taastumist,“ selgitab treener. „Samuti on oluline REM-uni, mis on seotud vaimse taastumise ja kognitiivsete funktsioonide, nagu mälu ja õppimine, paranemisega. Nii sügav kui ka REM-uni on hädavajalikud tervikliku taastumise tagamiseks ja seega optimaalsete treeningutulemuste saavutamiseks,“ täiendab ta. „Kui sügava une faas pikeneb, siis sellega seonduvalt võib REM-une osakaal veidi väheneda, kuna nad on omavahel tihedalt seotud,“ lisab Roosimägi ja kinnitab, et see on keha normaalne
ning loomulik protsess, mille pärast ei tasu muretseda.
Tema sõnul aitab regulaarne treening lühendada ka uinumise aega, vähendada unehäireid ja leevendada unetust. „Lisaks on leitud, et sport aitab vähendada stressi ja ärevust – ja siinkohal on täheldatud just erinevate rahulike, kehale ning meelele keskenduvate treeningute positiivset mõju,“ täpsustab Roosimägi.
Uni on taastumise võtmeelement
Optimaalne uneaeg sõltub treeningkoormusest: „Üldiselt – mida intensiivsem on treening, seda rohkem on vaja aega taastumiseks ja puhkamiseks. Keskmiselt vajavad täiskasvanud treenijad 7–9 tundi und ööpäevas, noorukid pigem rohkem. Intensiivse treeningkoormusega sportlased võivad vajada aga veelgi enam und, sageli 9–10 tundi, et tagada piisav füüsiline ja vaimne taastumine,“ selgitab naine. „Oluline on siinkohal jälgida ka regulaarset
magamaminekuaega – olenemata nädalapäevast peaks see olema sama. Nii oskab keha end uneprotsessideks ette valmistada ja melatoniini sünteesiga alustada. Kokkuvõttes mõjutab see kõik nii unekvaliteeti kui ka taastumist,“ jagab Roosimägi.
Treeningute planeerimisel tasub arvestada uneaega „Üldiselt tuleks püüelda võimalikult regulaarse unerutiini suunas, mis on tervise ja taastumise seisukohalt kõige olulisem. Treeningkava peaks hõlmama piisavalt puhkepäevi ja vahelduva intensiivsusega treeninguid. Samuti tuleks jälgida unekvaliteeti ja kogust ning kohandada treeningplaani vastavalt keha signaalidele, nagu väsimus ja lihasvalu,“ juhendab treener. „Pigem võiks vältida hilisõhtuseid väga intensiivseid treeninguid, sest need võivad häirida uinumist. Lisaks kvaliteetsele ja piisavale unele mõjutab aga taastumist ka treeningutevaheline puhkus ning õige toitumine. Ületreenimise
vältimiseks peab seega esmalt kohandama treeningkoormused omavahel sobivaks,“ võtab Roosimägi olulise kokku.
Lõõgastu enne magamaminekut
Selleks, et end magamajäämiseks kõige paremini ette valmistada, võib jälgida mõningaid näpunäiteid. „Ruumi temperatuur võiks olla madalam kui kehatemperatuur – ava aknad.
Kuna une tekkimist soodustab ka pimedus ja hämarus, kasuta pimendavaid kardinaid, punaka valgusega öölampe või soolalampi,“ jagab Roosimägi mõningaid soovitusi.
Niisiis – oma keha ja tervise eest hoolt kandes mõtle toidulaua ja treeningute kõrval ka unele ning puhkusele.
Kuigi öeldakse, et kes teeb, see jõuab, ei vasta see tervise seisukohalt alati tõele.
Oluline on kuulata oma keha ja lubada organismile piisavalt unetunde – nii tõstad üheskoos oma füüsilist võimekust ning ka vaimset tasakaalu.
Kiiremaks uinumiseks võid katsetada
järgmisi praktikaid:
• Meditatsioon ja sügava hingamise harjutused: aitavad vähendada stressi ja ärevust ning valmistavad keha ja meele ette puhkuseks.
• Jooga või kerged venitused: aitavad lihaseid lõdvestada ja pingeid leevendada.
• Soe vann, dušš, saun: soodustavad lihaste lõõgastumist ja aitavad kehatemperatuuri reguleerida, mis on oluline une alustamiseks.
• Elektrooniliste seadmete vältimine: ekraanidelt kiirgav sinine valgus võib häirida melatoniini tootmist ja raskendada uinumist. Lisaks võib tarbitava info sisu mõjuda ärritavalt ja ergutavalt.
• Juhendatud meditatsioonid või rahustav muusika: aitavad lõõgastuda ja soodustavad uinumist.
Kristi Roosimägi Foto: Maksim Toome
Tervislikult unistuste kehakaaluni:
TREENERITE NÄPUNÄITED
Kehakaalu langetamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid – nii tervislikke kui ka ebatervislikke. Selleks aga, et kaalulangus kehale ja tervisele positiivselt mõjuks, tuleb protsessile läheneda teadlikult. Tervisliku kaalulangetuse telgitaguseid avavad treenerid Christin-Amani Kiivikas ja Betti Trei.
TEKST: Liisbet Estra FOTOD: Shutterstock
Peamised vead kaalulangetusel
Christin-Amani silmis on kaalulangetuse puhul peamine viga see, et soovitakse tulemuseni jõuda võimalikult kiirelt ja lihtsalt: „See ei ole realistlik, sest tervislik kaalulangetus on järjepidev, pikk protsess. Kui kohe tulemust ei nähta, lüüakse käega ja sinna see jääb. Järjepidevus ja distsipliin on märksõnad!“
„Parema peegelpildi saamiseks ei piisa lihtsalt kaalu langetamisest, vaid see kaalulangus peab toimuma rasvamassi langemise arvelt. Kui keskenduda vaid kaalunumbri vähenemisele, võib juhtuda, et kaotame hoopis lihasmassi või vett, kuid niiviisi ei saavutata tavapäraselt soovitud tulemust, mis on peegelpildi paranemine,“ täiendab Betti ja soovitab samuti kaalulangetuse protsessis endale aega anda.
Kaalulangus ei saabu üleöö
„Tervisliku kaalulangetuse peamised „saladused“ on lihtsad: maga korralikult, joo piisavalt vett ja liiguta ennast,“ võtab Betti kaalulangetuse „reeglid“ lühidalt kokku. Samuti soovitab Betti ühe
suure eesmärgi asemel püstitada mitu väiksemat, mida on võimalik teekonna vältel saavutada. „Kui esmane eesmärk on liiga kaugel, võib päris kiirelt tekkida tüdimus ja lootusetuse tunne,“ selgitab naine.
Christin-Amani soovitab lõppeesmärgini jõudmiseks kaht abimeest: „Esiteks: plaani paika panemine võimalikult selgelt ja detailselt, sest seda suurem tõenäosus on oma unistus täide viia. Teiseks: investeerida treenerisse või toitumisnõustajasse, kes sulle sümpaatne tundub ja kellega sul võiks olla hea klapp.“ Nii on võimalik ennetada omal
käel pusimise tagajärjel kehale tekitatud kahju või protsessi paigalseisu.
Treening on tõhus abimees Õige treeningu leidmine on ChristinAmani sõnul individuaalne protsess: „Üht konkreetset kaalulangetuseks sobilikku spordiala on keeruline välja tuua,“ nendib naine. Küll aga tõstab ta esile jõusaalitreeningu, mis targalt tegutsedes on väga kasulik absoluutselt igas vanuses inimesele.
Ka Betti soovitab parima kaalulangetust toetava treeninguna proovida jõutreeningut: „Jõutreening kiirendab
ainevahetust ja aitab kaloridefitsiidis olles lihasmassi hoida või isegi suurendada. Lihasmass nõuab ka rohkem energiat, seega mida suurem on lihasmass, seda kõrgema kaloraažiga on võimalik kaalu langetada. Lisaks on hea mõte jõutreeningut toetada aeroobse treeninguga, olgu selleks jalutamine, rattasõit või midagi muud.“
„Suures pildis aitab igasugune kehaline aktiivsus kaalulangetamisele kaasa –otstarbekas oleks leida midagi, mida sa naudid ja suudad ka pikemas plaanis teha,“ lisab Betti.
Kuidas vältida kaalulangetusel lihasmassi kaotust?
„Nagu öeldud, aitab jõutreening lihasmassi hoida ning mõnel juhul isegi dieediperioodil lihasmassi suurendada,“ rõhub Betti veel kord jõutreeningu tõhususele. „Lisaks on oluline piisavas koguses valgu tarbimine. Iga toidukord võiks sisaldada ka ühte korralikku valguallikat, nt kala, liha, muna, piimatoodet või kaunvilju,“ tõstab ta esile ka toidulaua tähtsuse.
Christin-Amani rõhutab, et lihasmassi liigse kaotuse vältimiseks peab kaalulangetus olema rahulik. „Kui kaal liigub kohe alguses väga kiirelt ja palju, siis suure tõenäosusega langeb
see kõigepealt vee arvelt, seejärel lihase ning kõige viimasena alles rasva arvelt. Tervislik ja hea kaalulangus nädalas on keskmiselt 0,5 kg, olenevalt inimese kehakaalust,“ selgitab treener.
Kaalulangetaja esimesed sammud
Betti leiab, et kogenud ja asjalik treenija võib olla võimeline ise oma kaalulangetusteekonda juhtima. Neile aga, kel teadmisi ja kogemust napib, soovitab ta pädeva jõusaalitreeneri poole pöörduda: „Jõusaalitreeneritel on olemas baasteadmised ka toitumisest ja nad on enamasti võimelised ka vastavaid soovitusi täiesti adekvaatselt andma.“ Lisaks soovitab Betti treenerit valides kehtiva treenerikutse olemasolu kontrollida portaalist www.treenerikutse. ee. „Alati on võimalik lisaks abi paluda ka toitumisnõustajalt, kes oskab juba täpsemaid soovitusi anda, ning ka psühholoogist võib abi olla, sest igal inimesel võiks olla keegi, kellega saab ausalt ja tagajärgedeta vestelda,“ jagab treener olulisi näpunäiteid.
Ka Christin-Amani soovitab kaalulangetusel alati professionaali abi ja tuge kasutada. „Leia endale treener! Tema on sulle kogu nõu ja jõuga toeks ning aitab vastavalt sinu eesmärkidele
paika panna sobiva kava,“ julgustab ta alustajaid kaalulangetajaid.
Langenud kaalu säilitamine
Kui soovitud kaalunumber ja peegelpilt on saavutatud, on oluline seda ka säilitada. Selleks soovitab ChristinAmani muuta liikumine ja tervislik toitumine oma elustiiliks: „Ajutiste eesmärkide taga võiks suurem plaan olla, et tahan iga päev endast parem versioon olla ja juurutada head ning tervislikud harjumused sisse.“
„Kui kaalulangetusele on lähenetud mõistlikult ja rahulikus tempos, siis suure tõenäosusega on paljudest muutustest igapäevaelus saanud juba harjumus. Niiviisi on ka lihtsam saavutatud tulemust hoida, kuna trennis käimisest, tervislikust toitumisest, vee tarbimisest ning uneaja prioritiseerimisest on saanud juba igapäevase elu osa,“ tähtsustab ka Betti kaalulangetusteekonnal rakendatud lähenemisega jätkamise olulisust isegi siis, kui esmane eesmärk on saavutatud.
Kaalulangetus ei pea olema vaevaline purssimine. Sobiva spetsialisti abiga saab unistuste kehakaaluni jõudmise muuta huvitavaks ja inspireerivaks protsessiks, mille tulemusel uued harjumused ka sisse juurutada.
VAID 12,50 € poole hinnaga kuni 31.detsember 2024.
STIMULEERIB LÜMFIVEDELIKU VOOLU
STIMULEERIB LÜMFIVEDELIKU VOOLU
PARANDAB NAHA JA LIHASTE ELASTUST
PARANDAB NAHA JA LIHASTE ELASTUST
VÄHENDAB TSELLULIITI JA KEHA ÜMBERMÕÕTE
VÄHENDAB TSELLULIITI JA KEHA ÜMBERMÕÕTE
VÄHENDAB LÜMFI SESKUMIST JA KUDED TURSET
VÄHENDAB LÜMFI SESKUMIST JA KUDED TURSET
VIIB VÄLJA KEHASSE SEISMA JÄÄNUD MÜRKAINED
VIIB VÄLJA KEHASSE SEISMA JÄÄNUD MÜRKAINED
PARANDAB VEREVARUSTUST JA HAPNIKU TRANSPORTI
PARANDAB VEREVARUSTUST JA HAPNIKU TRANSPORTI
Lisainfo ja broneerimine
SIND OOTAVAD VÄRSKED
• 11 luksuslikku hotellituba
• 4 sauna
• 2 basseini
• 2 mullivanni
• päikeseterrass
• basseinikohvik
• seminariala
9. septembrist avab Tõrva Veemõnula peale hoolduspausi jälle oma uksed!
KUIDAS MUUTA SPORT HARJUMUSEKS:
treenerid ja harrastajad jagavad kogemusi
Regulaarseks spordi tegemiseks motivatsiooni leidmine on üsnagi levinud väljakutse. Kuigi mõned võivad väita, et neile meeldib iga minut oma treeningust, eelistaksid paljud meist pigem diivanil Netflixi vaadata. Siiski on regulaarse trenni kasulik mõju tervisele vaieldamatu ja motivatsiooni leidmine oluline. Kuidas siis ikkagi hoida motivatsiooni, et trenni minna ja sealjuures järjepidevus säilitada?
TEKST: Hedi Tammsalu FOTOD: Shutterstock
Ära mõtle üle
Esimene samm motivatsiooni leidmiseks on vältida üle mõtlemist. Mida rohkem mõelda, seda lihtsam on leida vabandusi, miks mitte trenni minna. Lihtsaim viis on mõelda, et treening on kohustuslik ülesanne, mida ei saa vahele jätta. Kui pole haige, vigastatud või tõesti ei saa minna, tuleb lihtsalt pühenduda ja trenni suunduda. Selle asemel et mõelda, kas täna trenni teha või mitte, tuleks endale öelda: „See treening toimub ja punkt.“
Jõusaalientusiast Janar jagab oma kogemust: „Mind aitab trenni see, et ma analüüsin korra peas läbi, et mida targemat mul kodus reaalselt teha oleks, kui trenni minemata jätaks. Kui ma
tean, et jah, ma olen kodus diivanil teleri ees, tekivad süümepiinad, et ma ju ei saa lasta sel juhtuda. Siis lähengi trenni suhteliselt laisa ja muserdatuna, aga ma siiski lähen.“
„Sellistel hetkedel, kui motivatsioon puudub, mõtlen oma eesmärkidele ja pean trennipäevikut, kuhu kirjutan varakult nädala trennid ette. Kui istun diivanil ja otsin vabandusi, miks ma trenni ei peaks minema, panen telefonis taimerile viis minutit, et trenniasjad kokku panna – kiirustades unustan oma laiskuse ja viitsimatuse,“ jagab enda kogemust tervisesportlane Regle.
Harrastusjooksja Johanna rõhutab, et endale ei tohi panna liiga suuri ootusi,
tähtis on lihtsalt kohale ilmuda: „Minu jaoks on asi puhtalt suhtumises. Ma olen suutnud jooksmisega luua mõnusa usalduse – tema ei oota minult midagi ega mina temalt. Nii ei ole enam vahet, kui halb ilm õues on või kas tuju on ära. Vahel jooksengi päriselt viis minutit ja jalutan koju tagasi. Lihtsalt selleks, et jooksmine ei hakkaks seostuma ebamugavuse või kannatusega.“
Leia oma rutiin
Regulaarselt treenimiseks on oluline planeerida treeningud nädala alguses ette. Kohtle treeninguid nagu iga teist olulist kohtumist – kirjuta need päevikusse või kasuta kalendrirakendust,
et broneerida spetsiaalselt treeninguks mõeldud aeg. Nii on väiksem tõenäosus, et teised kohustused võtavad üle.
„Üldiselt planeerin päevad ette, aga vahepeal, kui trenni ei planeerinud ja tekib tuju ikka minna, siis teen lisapäeva,“ sõnab Janar.
Teisalt võib aidata ka see, kui ei planeeri treeninguid ette ja muudad treenimise oma igapäevarutiini loomulikuks osaks. Johanna kommenteerib: „Oma treeninguid ma ette ei plaani. Pigem on jooksmine muutunud lihtsalt osaks rutiinist – kui päevas tekib mõni parajam auk, siis tõenäoliselt panen tossud jalga ja lähen teen ühe tiiru mõne teise tegevuse asemel. Selleks piisab vahel vähem kui tunnist, ehk tegelikult tekib pea igas päevas üks selline moment.“
Samuti aitab, kui hoida treeningkava mitmekesisena. Üksluisus võib motivatsiooni tappa, nii et vahelda erinevaid tegevusi, nagu jooksmine, jooga, pilates, jõutreening, spinning ja aeroobika. See mitmekesisus hoiab asjad huvitavana ja ennetab tüdimust.
Sõpradega koos treenimine võib pakkuda suurepärast motivatsiooni ja muuta treeningu nauditavamaks.
Võta sõber trenni kaasa
Sõpradega koos treenimine võib pakkuda suurepärast motivatsiooni ja muuta treeningu nauditavamaks. Treeningukaaslane võib pakkuda vastutustunnet ja muuta kogemuse lõbusamaks. Isegi kui ei tehta sama tegevust, võib teadmine, et keegi tuleb sinuga jõusaali kaasa, palju motivatsiooni anda.
„Enamasti eelistan ma trenni teha üksinda, sest see on justkui aeg iseendale, mil saab oma mõtteid mõlgutada ja muusikat kuulata. Samas leidub ka päevi, kus just tahaks mõne sõbrannaga kokku saada, aga ajanappuse tõttu on mõistlikum see ühendada trenniga. Sõbraga koos treenimise pluss on see, et trenn möödub väga kiiresti, kuna jutustamise käigus ei märka, kui kiiresti on aeg läinud,“ jagab Regle.
Johanna lisab, et vahel võib ka konkreetne trenn sõbrad kokku meeli-
tada, peab lihtsalt selle ühise huvi üles leidma: „Parim viis oleks ilmselt leida enda jaoks see sobiv treening. Tähtis on teha asi võimalikult lihtsaks ja meeldivaks. Kui ei taha üksinda treenida, siis selleks sobivad hästi minu puhul näiteks jõusaalide rühmatreeningud. Viimasel ajal olen enda jaoks avastanud ka täiesti uue ja värske ala – padel. Nii on endal ka põnevust ja ootusärevust trenni ees.“
Muusika ja aktiivsusmonitor
Ka muusika võib olla võimas motivaator. Õige muusika muudab treeningud nauditavamaks ja annab just selle vajaliku energiasüsti.
„Muusika on mulle tähtis trenni alguses, hetkel, kui teen sooja. Meelepärane tantsukas tõmbab mõnusalt keha liikuma ja siis, kui harjutusi hakkan tegema, lükkan harivad podcast’id peale. See annab võimaluse kaks ühes edasi liikuda,“ ütleb Janar.
Johanna lisab: „Joostes kuulan alati muusikat. Podcast’ide puhul ei tea kunagi ette, kas see paras sari või episood kõnetab, ja jooksmiseks vajan siiski mingit lisatõuget. Selles osas on muusika hea, annab õige rütmi ja jätab ruumi, et peas oma mõtted klaariks saa-
da, mitte kellegi teisega kaasa mõelda. Samas, jõusaalis on risti vastupidi, kuna treening on aeglane ja kestab kaua, on vaja mõttekaaslasi appi, ehk valin klappidesse ikkagi mingi jutuvada.“
Motivatsiooni võib anda ka aktiivsusmonitor. Sellised seadmed nagu Fitbit või erinevad treeningrakendused aitavad jälgida aktiivsustaset, edusamme ja seada eesmärke. Oma päevaseid samme, südame löögisagedust ja põletatud kaloreid nähes võib saada inspiratsiooni aktiivsena püsimiseks ning enese edasi tõukamiseks.
„Mina kasutan näiteks Apple Watchi ja see motiveerib mind, sest näen päevi, mil olen trenni teinud, samuti treeningu efektiivsust,“ jagab Regle.
Kui aga aktiivsusmonitor tekitab treeningu eel liigset survet, võib see mõnikord treeningust saadud rõõmu vähendada. Johanna lisab: „Ma ei kasuta nutikella, et jälgida kilomeetreid või kiirust. Nii kaob ära soorituspinge ja alles jääb liikumise lihtne kergus.“
Seega, nagu näha, on nippe ja soovitusi erinevaid. Tuleb lihtsalt kuulata oma keha häält ja leida endale sobiv viis treeningmotivatsiooni säilitamiseks. Leia see, mis töötab just sinu jaoks, ja tee sellest osa oma igapäevaelust. Pea meeles, et pingutus, mille paned aktiivsena püsimisse, tasub end ära parema tervise, suurenenud energia ja parema elukvaliteedina.
RANNATENNIS –uus tõusev täht Eesti spordimaastikul
Viimastel aastatel on rannatennis leidnud Eestis üha rohkem austajaid. „Rannatennis on lõbus ja kaasahaarav spordiala, mis ei nõua erilisi oskusi ja millega on lihtne alustada. Rannatennist saab harrastada aasta ringi,“ kirjeldab seda spordiala Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint. Kuid millega on täpselt tegu ja miks see nii populaarne on?
• Mis on rannatennis?
Kuigi rannatennis võib paljudele tunduda uus spordiala, on sellega Eestis aktiivselt tegeletud juba üle kümne aasta. „Viimastel aastatel on mängu kandepind siin aga tugevalt arenenud – peetakse Eesti meistrivõistlusi, meie mängijad osalevad Euroopa ja maailma meistrivõistlustel ning suviti peetakse erinevates randades mitmeid harrastajate turniire,“ sõnab Hint. Rannatennist mängitakse liival, rannavolleväljakul. Erinevalt rannavollest on rannatennise võrgu kõrgus 1,7 m ehk võrk on oluliselt madalamal. Tavatennisest erineb rannatennis ka reketite ja pallide poolest, sest reketid on lühemad ja ilma keelteta, mänguvahendiks on oranž tennisepall, mis on 50% madalama rõhuga kui tavaline tennisepall. Lisaks reketitele ja pallidele on teisigi erinevusi klassikalise tennisega – nimelt ei tohi rannatennises pall maha põrgata, servijal on vaid üks serv ning esimest ega teist kasti ei ole.
• Kellele võiks rannatennis sobida? Rannatennis on oma lihtsuse tõttu suurepärane valik kõigile, olenemata vanusest või mängutasemest. „Rannatennise juurde tullakse väga erinevate spordi- või tegevusalade juurest. Ei ole vajalik, et oleks eelnev tennisetaust, samuti ei oma rolli sünniaasta,“ sõnab Hint. Mäng sobib igas vanuses ja tasemel inimesele, kellel on soov sporti teha ja ennast vormis hoida.
Kuna mängitakse alati paarismängu, on rannatennis ka suurepärane viis seltskondlikuks ajaveetmiseks. Kuid kui sõbrad ei saa mängima tulla, ei pea sellepärast rannatennisest loobuma. „Rannatennise mängupartnereid on lihtne leida, osaledes grupitreeningutel või rannatennise turniiridel, millest võivad osa võtta erineva taseme ja oskustega mängijad,“ julgustab Hint. Tallinnas korraldavad treeninguid näiteks Teras Beach ja Estonian Beach Tennis Club, Tartus pakub nii noortele kui ka täiskasvanutele treeninguid SK Beach Tennis Tartu.
„Kui mängupartnerid leitud, on vaja ka varustust. Rannatennisevarustust on
võimalik esimestel kordadel laenutada rannatennisekeskustest või treeningut läbiviivalt treenerilt, kes oskab ka soovitada, milline mänguvahend võiks mängijale edaspidi kõige paremini sobida. Osta saab aga varustust kõigist hästivarustatud spordipoodidest,“ lisab Hint.
• Kus rannatennist mängida saab?
Suvel on rannatenniseks sobivaid kohti rohkesti, kuna mängu saab harrastada igal pool, kus leidub rannavolleplats. „Väljakut aitab leida Eesti Tennise Liidu koduleht, kus alamlehel “keskused” annab otsingusõna „rannatennis“ erinevad rannatenniseks sobilikud väljakud üle Eesti. Rannatennist saab väga edukalt mängida ka talvisel ajal, sest meil on mitmeid väljakuid ka sisetingimustes,“ selgitab Hints.
Olgu aastaaeg milline tahes, rannatennis on suurepärane võimalus koos sõpradega aktiivselt aega veeta. See spordiala pakub lõbusat ja kehaliselt arendavat ajaviidet, ühendades sportliku tegevuse ja seltskondlikud hetked, olgu mängupaigaks rannaliiv või soe siseväljak.
FOTO Eilike Lõssov
SPORDIGEELID LIHASPINGETE JA LIIGESTE HOOLDUSEKS
Saadaval ka MASSAAŽIOTSIKUTEGA TUUBIS!
LIHASVALUST VABAKS –parimad viisid, kuidas
treeningust taastuda
Ilmselt on paljudele tuttav jalalihaste valu pikema jooksutiiru järel või pinges kõhulihased päev peale intensiivset kerelihaste treeningut. Kuidas sellisel puhul toimida, et lihased kiiremini taastuksid ja paari päeva pärast oleks mõnus uuesti trenni teha?
Vaatame lähemalt mõningaid uuemaid ja ka vanu häid taastumismeetodeid, mida tasub katsetada.
1. Lihaste venitamine
See võib kõlada kulunud soovitusena, kuid venitamise näol on endiselt tegu efektiivse ja lollikindla treeningust taastumise viisiga. Venitamine aitab säilitada liigesliikuvust ja taastuda treeningjärgsetest lihaspingetest. Venitama peaks nii pärast kardiotreeningut, olgu selleks siis kas jooksmine, rattasõit, ujumine või midagi muud, kui ka jõusaalitreeningu järel. Mõlemal juhul aitab venitamine lihased tagasi pikaks venitada ja selle abil väheneb nii lihaste jäikus kui ka mikrorebenditest tingitud lihasvalu. Kindlasti on oluline aga venituse ajal rahulikult ja sügavalt hingata ning mitte sundida lihaseid valupiirile.
2. Spordimassaaž ja massaažirullid
Kui tavamassaaž on reeglina lõõgastav ja igati valutu protseduur, siis sootuks teistsuguse kogemuse saab spetsiaalselt sportlastele kohandatud spordimassaažist. Seal kasutatakse selliseid massaažitehnikaid nagu sügavkoe massaaž, triggerpunktteraapia, vibratsioon-, muljumis-, löökvõtted jt ning peamiseks eesmärgiks on kurnatud lihaste kiire taastumine. Spetsiifiliste massaaživõtete tõttu võib tegu olla kohati üsna
valuliku, kuid ohutu ja väga positiivse mõjuga taastumismeetodiga.
Kui massööri juures käimiseks ei ole alati aega või ei soovi maksta kopsakat sessioonitasu, on heaks alternatiiviks erinevad massaažirullid. Massaaži- ehk vahtrullid sisuliselt jäljendavad inimese tehtavat massaaži ja aitavad taastumisprotsessi kiirendada. Rullitavas piirkonnas lõdvestuvad lihaskiud ja paraneb vereringe, mille tulemusel jõuab lihastesse rohkem hapnikku ja toitaineid ning sealt eemalduvad jääkained, nagu piimhape.
Rullimine nõuab aga teiste, eeskätt kerelihaste samal ajal pingutamist. Selleks, et seda vältida ja elu veelgi mugavamaks teha, müüakse mitmetes spordipoodides ka elektrilisi massaažirulle. Sellistel seadmetel pead vaid reguleerima soovitud massaažitugevuse ja seejärel rullikuga erinevaid kehaosi masseerima.
TOIMETAS : Georg-Marten Meumers FOTOD: Shutterstock
3. Külmateraapia
Külma- ehk krüoteraapia on fitnessmaastikul väga vajalik leiutis, sest paljude jaoks on tegu ühe kõige efektiivsema taastumismeetodiga. Kuigi tippsportlased on juba aastaid pärast intensiivseid võistlusi jäävanne võtnud, siis spetsiifilisema krüoteraapia praktiseerimine ja kõigile spordiharrastajatele vastavate kliinikute avamine on leidnud aset alles viimasel ajal.
Külmateraapia on lihasjõudlust, liigutuste amplituudi ja kiirust parandav protseduur. Kuna külmas keskkonnas veresooned ahenevad ja vere viskoossus suureneb, siis ainevahetus ja vereringe aeglustuvad. Pärast protseduuri (krüoteraapias 1–2 tundi pärast teraapiaseansi lõppu) aga veresooned laienevad ja verevool paraneb, tuues hooga lihastesse juurde hapnikku ning toitaineid.
Tallinnas asuv Recovery Clinic kinnitab oma kodulehel, et juba üks kogu keha hõlmav krüoteraapia kolmeminutiline seanss taastab organismi raskest koormusest või treeningust ja vähendab piimhappe taset kehas 40–60%.
Siiski saab külmateraapiat teha ka kodustes tingimustes: jäise või külma veega (10–15 °C) vannis 10–20 minutit istudes, jääpakke lihastel hoides või jäämassaaži tehes, kus ringjate liigutustega jääkuubiku või külmunud geelipakiga lihaseid masseeritakse. Kui vanni kodus pole, on käepäraseks lahenduseks ka lihtsalt dušivoolikuga lasta jääkülma vett erinevatele lihaspiirkondadele.
Allikas: recoveryclinic.ee
4. Aktiivne taastumine
Kindlasti on nii mõnigi kuulnud, et päev pärast intensiivset pallimängutrenni, jooksuvõistlust või muud füüsilist pingutust soovitatakse end uuesti liigutada. Selle nähtuse all mõeldakse aktiivset taastumist, mis, nagu nimigi ütleb, aitab kiiremini taastuda ning vähendab lihasväsimust ja -valu.
Treeningujärgseks aktiivseks taastumiseks sobib näiteks madala intensiivsusega kardiotreening (kerge sörkjooks, ujumine või rattasõit), erinevad dünaamilised venitused ja jooga või pilates. Need panevad lihastes uuesti vere käima, mille tulemusel
eralduvad lihastest kiiremini erinevad jääkained.
5. Teised taastumismeetodid
On veel mitmeid meetodeid, mida sportimisjärgselt taastumiseks kasutatakse. Üheks selliseks on külmateraapia vastand – kuumateraapia, kus kompresse ja kuumaveevanne kasutatakse kahjustatud lihaskudede kiireks paranemiseks, lihasspasmide vähendamiseks ja endorfiinide ehk loomulike valuleevendajate tootmiseks.
Suuremad trennigurud ja professionaalsel tasandil võistlevad sportlased on kindlasti kursis ka kompressioonravimeetodiga, kus lihaste kiiremaks taastumiseks kasutatakse spetsiaalseid kompressioonrõivaid, nagu kompressioonpüksid või -varrukad.
Samuti ei tohi ära unustada olemuselt lihtsamaid, kuid trennijärgses taastumises ja igapäevases elus vajalikke tegevusi: magamist ehk piisavat hulka und (täiskasvanutel 7–9 tundi ööpäevas), korralikku toitumist ja küllaldast vee tarbimist.
Allikad: sportest.eu, sports-injury-physio.com
Kuidas külmateraapia tippjalgpallureid aitab?
Krüoteraapiast on palju juttu olnud jalgpalli ja mitmete selle spordiala superstaaride kontekstis. Näiteks imestavad paljud, kuidas praeguseks 39-aastane Cristiano Ronaldo on oma karjääris suuremaid vigastusi vältinud ning suudab end tippsportlase kohta kõrges eas endiselt noorematega samas või isegi paremas füüsilises vormis hoida. Üheks põhjuseks peetaksegi just krüoteraapiat – Ronaldo on seda taastumismeetodit aktiivselt kasutanud juba 2013. aastast. Klubitasandil võttis ühena esimestest krüoteraapia kasutusele Inglise kõrgliiga klubi Leicester City aastal 2015. Just külmateraapia lisamist taastumismeetodite hulka arvatakse olevat üheks peamiseks põhjuseks, miks suutsid põhimängijad järgneval hooajal vigastusi vältida, püsida vaatamata suurele koormusele värskena ning tuua Leicester Cityle sensatsioonilise ja ülimalt üllatusliku Inglise kõrgliiga tiitli.
Allikas: goal.com
Usalda oma haav meie hoolde, et võimalikult
kiiresti jätkata oma harrastustega.
Miks valida Haavakliinik?
• Personaalne ja hooliv suhtumine.
• Kogemustega spetsialistid.
• Kaasaegne lähenemine.
• Vastuvõtule saab kiiresti.
Helista ja küsi
nõu 661 1211
Aja saad broneerida info@haavakliinik.ee
Vastame kiiresti, vastuvõtt samal või järgmisel tööpäeval.
Arsti ja haavaõe vastuvõtud:
• Haavadiagnostika (ka ultraheli) ja raviplaan.
• Telekonsultatsioon.
• Trauma- ja operatsioonihaavade hooldus.
• Krooniliste haavandite ravi ja hooldus.
• Veenilaiendite ravi (skleroteraapia).
Ainus haavaravile spetsialiseerunud erakliinik Eestis.
Oled kindlasti kogenud olukorda, kus ennast trenni sundida tundub võimatult raske ja näib suure eneseületusena, kuid pärast treeningut on enesetunne super, justkui keha tänaks sind? Aga kas oled kunagi mõelnud, mis täpselt su kehas toimub, kui trenni teed?
TOIMETAS: Hedi Tammsalu FOTOD: Shutterstock
Keha liigutamine – olgu selleks kasvõi jalutamine või jooga –paneb meie kehas käima terve rea keemilisi protsesse. Regulaarne trenn aitab tasakaalustada meie hormoonsüsteemi, mis omakorda reguleerib paljusid elutähtsaid funktsioone alates ainevahetusest kuni meeleoluni välja. Tuleb aga meeles pidada, et liigne treening võib tuua hoopis vastupidiseid tulemusi, seda nii lihastele kui ka hormoonidele.
Stressihormoonid ja treening
Kortisool – stressihormoon, millega tasub sõbraks saada. Kortisool, meie truu stressihormoon, astub mängu pingelisel hetkel. Kui tunned, et maailm hakkab su peale kokku vajuma, on kortisool see, mis su keha võitlusvalmis seab. Kuid liiga palju kortisooli liiga sageli võib teha olemise kehvaks.
Regulaarne treening aitab kortisoolitaset kontrolli all hoida. Mõõdukas liikumine toimib loodusliku stressimaandajana. Siiski tuleb olla ettevaatlik, sest liiga intensiivne treening võib kortisoolitaset hoopis tõsta. Seega, võtmesõna on tasakaal!
Adrenaliin – võitlus- või põgenemishormoon. Adrenaliin mängib treeningu ajal olulist rolli, valmistades keha ette kiireks füüsiliseks tegevuseks, mida sageli nimetatakse võitlus- või põgenemisreaktsiooniks. See hormoon tõstab südame löögisagedust ja vererõhku, et suurendada hapniku ning toitainete transporti lihastesse.
Et lihased saaksid veelgi suuremal hulgal energiat, kitsendab adrenaliin ka veresooni ja aktiveerib rasvade ning glükogeeni lagundamise. Seega, regulaarne ja mõõdukas treening suurendab adrenaliini tootmist, mis omakorda parandab vastupidavust ja jõudlust.
Ainevahetust reguleerivad hormoonid
Insuliin ja glükagoon – vere glükoosisisalduse tasakaalustajad. Insuliin aitab glükoosil rakkudesse pääseda, et saaksime energiat, samas kui glükagoon tõstab veresuhkrutaset, kui energia on otsakorral. Need kaks hormooni töötavad käsikäes, et hoida veresuhkrutase stabiilsena.
Treeningu ajal nõuavad lihased kütusena rohkem glükoosi, mis põhjustab veresuhkrutaseme langust. Seega suureneb glükagooni tootmine, samal ajal kui insuliinitaset pärsitakse, et veresuhkrutase liiga madalale ei langeks.
Regulaarne treening muudab keha insuliini suhtes tundlikumaks, mis tähendab, et keha ei vaja nii palju insuliini sama tulemuse saavutamiseks. See on eriti kasulik, kui on soov vältida diabeeti või hoida vere glükoosisisaldust stabiilsena.
Suguhormoonid
Testosteroon – jõu ja energia allikas. Testosteroon ei ole ainult meeste pärusmaa – ka naised vajavad seda hormooni. See mängib suurt rolli lihasmassi ja jõu säilitamises ning mõjutab ka libiidot. Testosteroon aitab suurendada valkude sünteesi lihastes, mis omakorda soodustab lihaste kasvu ja taastumist pärast treeningut. Teadlased on öelnud, et regulaarne füüsiline aktiivsus, mis tõstab testosteroonitaset, aitab aeglustada ka vananemist.
Östrogeen – naiste tasakaal. Östrogeen on naissuguhormoon, mis reguleerib menstruaaltsüklit ja mõjutab üldist tervist. Menopausi sümptomid on osaliselt tingitud östrogeeni tasakaalustamatusest ja vähenemisest. Üks võimalus selle vastu võidelda on liikumine. Treening, mis tõstab südame löögisagedust vähemalt pooleks tunniks päevas, võib aidata tõsta östrogeenitaset ja leevendada menopausi sümptomeid.
Liigne kehaline koormus koos alatoitumisega võib seevastu põhjustada östrogeenipuudust. See juhtub siis, kui kuluta-
oluline on see menopausis naistele, sest regulaarne treening aitab suurendada kasvuhormooni tootmist, kompenseerides östrogeenitaseme langusest tingitud lihasmassi ja luutiheduse vähenemist. Kuna kasvuhormoon vabaneb peamiselt uneajal ja parandab unekvaliteeti, on treening oluline ka hea ning kosutava une tagamiseks.
Õnnehormoonid
Serotoniin – õnnehormoon. Treeningu ajal tõusevad aju neurotransmitterite, nagu serotoniini ja dopamiini, tasemed, andes meeleolule positiivse tõuke. Serotoniin, tuntud ka kui õnnehormoon, vastutab meeleolu tõstmise ja stabiilsuse hoidmise eest. See mõjutab ka sotsiaalset käitumist, mälu, söögiisu ja seedimist. Uuringud on näidanud, et 90% serotoniinist toodetakse soolestikus, mis tähendab, et toitumine mängib treeningu kõrval olulist rolli.
Regulaarne treening suurendab kasvuhormooni tootmist, aidates säilitada lihaste ja luude tervist.
me rohkem energiat, kui oma keha toiduga varustame. Kui keha on ülekoormatud ja alatoitunud, võib ta minna teatud tüüpi „ellujäämisrežiimi“, mille puhul peatab kõik mitteolulised protsessid, sealhulgas regulaarseks menstruatsioonitsüklis vajalike suguhormoonide tootmise. Selle vältimiseks tuleb keha toidu näol varustada sama energiakogusega, kui palju keha päeva jooksul kulutab. Võtmetähendusega on ka piisav puhkus, mis annab kehale aega taastuda.
Kasvuhormoon
Kasvuhormoon – nooruse allikas. Kasvuhormoon stimuleerib valkude sünteesi, mis on vajalik lihaste kasvu ja taastumise jaoks. Samuti aitab see reguleerida ainevahetust ja parandada immuunsüsteemi funktsiooni.
Regulaarne treening suurendab kasvuhormooni tootmist, aidates säilitada lihaste ja luude tervist. Eriti
Dopamiin – naudingu allikas. Dopamiin reguleerib meie motivatsiooni, emotsioone, aktiivsust, vererõhku, und, keskendumisvõimet ja veel teisigi funktsioone. Uuringud on tõestanud, et treening suurendab dopamiinitaset ajus, mis vähendab stressi ja isegi depressiooni. See kemikaal vastutab treeningu ajal naudingutunde tekitamise eest, mis põhjustab ka tuntud „jooksja eufooria“ tunnet. Treeningu abil tõusnud dopamiinitase aitab suurendada motivatsiooni ja keskendumisvõimet, pakkudes samal ajal naudingut ja rahulolutunnet. Seetõttu ongi pärast treeningut enesetunne sageli nii hea.
Niisiis, järgmine kord, kui tunned end stressis või väsinuna, pane jalga jooksutossud või rulli lahti joogamatt. Regulaarne treening teeb hormoonsüsteemiga imesid, hoides keha ja meelt tasakaalus ning õnnelikuna. Oluline on leida sobiv treeningrežiim ja nautida seda, mida teed!
Allikad: forthwithlife.co.uk, piedmont.org
Piljard - Mänguaparaadid
Lauajalgpall - Lauatennis - Noolemäng
Õhuhoki - Pokker - Shuffleboard
HAKKAME TREENIMA! Aga kas üksi, grupis
või koos treeneriga?
Personaaltreener Rein Kahro viis soovitust, mida jõusaalis treenides jälgida:
• Tempo – ära rapsi, vaid naudi sooritust ja mõtle tehnikale.
• Kehatunnetus – proovi tunnetada õiget lihasgruppi, millele harjutus on mõeldud.
• Motiveeri ennast maksimaalselt pingutama – mida suurem pingutus, seda parem tulemus.
• Ei mingit telefoni! See on sinu aeg iseendaga, sinu eesmärkide täitmiseks – ära lase end häirida.
• Jõusaali etikett! Kasuta higirätikut, puhasta treeningvahendid kasutamise järel ning pane asjad oma kohale tagasi, et ka teistel oleks hea neid kasutada.
Eesseisva sügise hakul on õige hetk mõelda regulaarse treenimisega alustamise peale. Võimaldab ju treening parandada füüsilist vormi, turgutada vaimu ja tuua vajalikku värskust igapäevarutiini. Ent kuidas treenida –kas üksi, liituda mõne rühmatreeninguga või pöörduda hoopis personaaltreeneri poole? Sellele ja teistele küsimustele vastab kogenud personaaltreener Rein Kahro.
TOIMETAS : Georg-Marten Meumers FOTOD: Shutterstock
1. Kuidas otsustada, kas liituda mõne treeningrühmaga spordiklubis või palgata personaaltreener? Esimese asjana peaks enda jaoks selgeks mõtlema, mis on treenimise eesmärk. Kui on soov end lihtsalt liigutada ja saada head emotsiooni mõõduka pingutusega ning ilma liigse kaasamõtlemiseta, sobib rühmatreening. Muusika ja harjutused on paigas ning üldiselt on neid ka lihtne järgida, kuna treener juhendab ja näitab ette. Võid leida endale isegi mõne uue semu, kellega koos trennis käia – seltsis ikka toredam.
Kui eesmärk on aga veidi spetsiifilisem – näiteks kaalulangetus, lihastoonus, rühi parandamine, maratoniks või Ironmaniks valmistumine –, peaks kindlasti vaatama personaaltreeneri poole.
2. Milliseid eeliseid pakub personaaltreeneriga treenimine? Erinevalt rühmatreeningust tegeleb personaaltreener ainult sinu kui treenija-
ga, lähtuvalt sinu eesmärkidest, soovidest, kehalistest iseärasustest, treenituse tasemest jne.
Rühmatreeneril ei jätku ka kõige parema tahtmise juures selleks aega ega silmi.
Koos personaaltreeneriga liigutakse ühise eesmärgi suunas ja sellel teekonnal muudetakse vajadusel harjutusi, raskusi ja korrigeeritakse soorituse tehnikat. Kõik selleks, et treenitava areng liiguks tõusujoones. Personaaltreener suudab motiveerida pingutama ja eesmärke saavutama ning hoiab treenijat õigel kursil. Isegi kui treener otseselt ei sunni, on inimesel tendents ja psühholoogiline surve teise inimese pilgu all treenides rohkem pingutada – ja sel on väga konkreetne ning mõõdetav tulemus.
Lisaks oluliselt suuremale treeningu efektiivsusele ei ole inimene sõltuv rühmatreeningu tunniplaanist ega treeningrühma mahutavusest. Populaarsed treeningud ja kellaajad on tihti üle book’itud ja sinna ei pruugi löögile
sügis
saada. Personaaltreeneriga oled oma aja peremees ja saad temaga kokku leppida sulle sobiva aja.
Lisaks kõigele õpib personaaltreeneri käe all iseseisvalt treenima, mis annab veel suurema vabaduse ja sõltumatuse.
3. Millised on tüüpilised kitsaskohad ja vead, mida üksi treenides tehakse?
Tänapäeval on väga lihtne osta online’ist või mõnest äpist treeningkava. Mis aga juhtub, on see, et ennast kõrvalt jälgida ja õiget soorituse tehnikat hinnata on väga keeruline. Seetõttu võivad tekkida vigastused, mis võtavad pikaks ajaks trennilainelt maha. Eriti kui inimene
Võimalik osaleda ka väikegrupi treeningutel
on jõusaalis alles algaja. Samuti ei tea ükski rakendus, kas inimesel on mingeid eelnevaid vigastusi, mida arvesse võtta, muid tervisehädasid jms. Mis kõige hullem – äpp ei võta vastutust, kui midagi halvasti läheb.
Samuti olen paljude suust kuulnud, et „mu sõbrale tehti treeningkava ja ma teen selle järgi“. Seda ei soovita ma samuti teha, sest kellegi teise jaoks kokku pandud kava ei pruugi kattuda sinu vajaduste ega eesmärkidega. See on sama hea, kui minna südamearsti juurde uuringutele ja jagada pärast retseptiravimit oma sõbraga, kellel on tegelikult südamega kõik korras.
Kui ei meeldi päris üksi pingutada või kujuneb personaaltreening liiga kulukaks, on võimalik osaleda personaalsetel väikegrupi treeningutel. „See on pisike, nelja inimesega grupp, kellel on ühine eesmärk (näiteks kaalulangetus) ja kes treenivad paar korda nädalas personaaltreeneri juhendamisel üheskoos jõusaalis,“ tutvustab Kahro. Ta lisab, et rahaliselt on üks selline treening inimese kohta umbes 2,5 korda odavam kui tavaline personaaltreening ja grupi võib moodustada näiteks sõpradest või töökaaslastest, samuti on võimalus liituda mõne olemasoleva grupiga. „Oma kogemusest võin öelda, et grupi inimesed saavad koos treenides lähedasteks. See on justkui eraldi boonus, et grupis võõrastena alustanud inimestest saavad head trennisõbrad, kellega koos hiljem treeninguid iseseisvalt jätkata,“ ütleb Kahro.
Miks võiks valida rühmatreeningu?
Kuigi personaaltreeneriga treenimisel on mitmeid eeliseid, pakuvad erinevad spordiklubid põhjalikult läbimõeldud ja nii vastupidavust kui ka lihasjõudlust arendavaid rühmatreeninguid, millel on omad plussid.
• Lõbus ja energiarikas treeningkeskkond
• Kaasakiskuv ja tempokas muusika
• Koostegemise võlu
• Võrgustiku loomine
• Väiksem surve saavutada kõrgeid eesmärke
• Suurepärane viis stressi maandada
Allikas: ptpioneer.com
Jõusaalis erinevaid inimesi jälgides on mul kahetine tunne. Esmalt on mul siiras heameel, et inimesed tahavad oma tervise eest hoolitseda – seda ei saa kuidagi alahinnata. Teisalt aga vaadates, kuidas ja millise tehnikaga paljud oma harjutusi teevad, tekib suur mure, kas nad ikka saavad aru, mida teevad, ja ega nad endale liiga tee.
Kolm peamist asja, mis kohe silma hakkavad:
1) soorituse tehnika – vale tehnikaga võid endale viga teha (ja ilmselt teedki);
2) ebaõige raskuste valik – hinnatakse oma võimeid üle, valitakse liiga suur raskus, mis viib vale tehnikani –võid endale viga teha (ja ilmselt teedki);
3) tempo – kiirustatakse, nagu oleks kodus triikraud pistikusse jäänud –võid endale viga teha (ja ilmselt teedki).
Üldiselt kipuvad need kolm situatsiooni omavahel kombineeruma ja varem või hiljem juhtub mõni trauma. Piisab aga vaid ühest personaaltreeningust, et aru saada, kui palju efektiivsem on teha asju õigesti ja et hiljem iseseisvalt jätkata. See ühe korra tasu on investeering oma tervisesse ja parematesse tulemustesse.
PROTEIINIRIKAS KAMATOIT
www.bodyfood.ee
Suurendab märgatavalt valkude omandamist organismist.
Kiirendab piimhappebakterite imendumist.
Aitab alandada kolesterooli taset ja stabiliseerib suhkrusisaldust veres.
Soodustab toksiinide, raskemetallide ja radionukliinide väljutamist organismis.
Sisaldab A-, C-, D-, E-, K-, PP- ja B-grupi vitamiine, aminohappeid, oomega-3, -6, -7 ja -9 happeid, kaaliumi, magneesiumi, mangaani, fosforit, vaske, kaltsiumi, tsinki, rauda, seleeni.
•Võimlemis-, maadlus- ja kõrgushüppemattide ning pehmenduste tootmine
•Spordivahendite müük
•Vahtmaterjalide müük
•Vahtmaterjalide ning kangaste lamineerimine
•Kile ja kilepakendite tootmine
Evelin Kruus
NÄOJOOGA: KÄTTESAADAV TEE NOORUSLIKUMA VÄLIMUSE JA
SUUREMA ENESEKINDLUSE
POOLE
Näonaha vananemisel on mitmeid põhjuseid, kuid üheks oluliseks teguriks on just nimelt lihastoonuse vähenemine ja teiselt poolt liigne pinge.
Näojooga on üks viis, kuidas vastu astuda sellele vananemise protsessile ning hoida oma nägu säravana. Üks parimaid asju näojooga juures on see, et see on kättesaadav kõigile, olenemata vanusest või treenitusest. Isegi kui sa pole kunagi varem joogat teinud, saad lihtsate harjutustega alustada ja need oma igapäevaellu integreerida.
Näolihaste harjutused on suurepärane viis astuda vastu vananemise märkidele. Harjutused stimuleerivad vere-
ringet, soodustavad kollageeni tootmist ja aitavad kaasa rakkude uuenemisele, mis omakorda vähendab peente joonte, kortsude ja naha lõtvumise ilminguid. See on looduslik ja mitteinvasiivne viis näo välimuse parandamiseks ning seda saab teha mugavalt kodus. Näo välimuse toetamine aitab suurendada enesekindlust ning viia positiivsema eluni.
Näojooga ei ole kasulik ainult füüsilisele kehale, vaid ka vaimule. Paljud harjutused hõlmavad lõdvestustehnikaid, mis aitavad vähendada stressi ja
pinget näolihastes ning suurendada samal ajal üldist heaolu.
Edukaks tulemuseks on vajalik järjepidevus, sest muutused ei toimu üleöö. Soovitan alustada näojooga harjutuste tegemist vähemalt 10 minutit päevas ning jätkata seda vähemalt 3–4 kuud järjest, et saavutada märgatavaid tulemusi.
Broneeri: www.maiwistik.eu (Pakkumine kehtib 2024. aasta lõpuni)
Foto:
GEELLAKK –asendamatu perfektse maniküüri
jaoks
Talvel on naturaalsed küüned tunduvalt hapramad ja murduvad kergemini kui suvel. Küünte tugevdamiseks on asendamatu geellakk. My Magic geellakk püsib ideaalsena kuni neli nädalat ja üllatab alati hooaja trendikate värvidega.
Kodumaine küünehooldusbränd
My Magic on turul olnud juba kümme aastat. „Erilise tuntuse oleme saavutanud just kõrgkvaliteetsete geelide, rikkaliku geellakkide värvivaliku ja ülihea katvuse poolest,“ räägib brändi looja ja juht Gerli Lonskaja.
„Lisaks Eestile on tee meieni leidnud paljud salongid üle Euroopa ja isegi USAst – ja pole ka ime, sest ainuüksi meie geellakipudelid on nii erilise disainiga, et jäävad igas salongis silma.“
Praegu on saadaval üle 700 tooni ja igal hooajal lisandub uus kollektsioon –värve ei ole kunagi liiga palju!
Miks eelistada geellakki tavalakile?
Geellakkide peamised eelised tavalaki ees on kindlasti aja kokkuhoid, vastu-
pidavus ja kauakestev hoolitsetud väljanägemine. Tavaline lakk kuivab õhu käes kaua ning seda tuleb küüntele kanda kiiresti ja esimese korraga veatult. Geellakk kuivab aga UV- või LED-lambi all ja seda on aega sättida. Pärast 30 sekundit lambi all kuivamist püsib geellakk küüntel veatult 3–4 nädalat ja küüned saavad koheselt hoolitsetud kena välimuse.
Tavalakk kulub küüntelt maha kiiresti ja tihti ka laiguliselt, jättes küüntele lohaka üldmulje, mida ei soovi ükski naine. Geellakk aga ei tuhmu ega kulu küüntelt ning jätab pikaks ajaks laitmatu maniküüri.
Mida geellakki kandes kätega teha ei tohi?
Tihti küsitakse, kas geellakiga tohib käia saunas ja basseinis, pesta nõusid jne. Tegelikult võib kõike teha – ei saun ega basseinis olev kloor lase geellakil maha kooruda. Samuti võib vabalt nõusid pesta. Mõned küll kurdavad, et geellakk ei püsi küüntel – selle põhjuseks võivad olla ebakvaliteetsed töövahendid ja valed töövõtted. Geellakk peab püsima kindlasti kuni neli nädalat.
Kui tihti tuleb geellakki kandes hoolduses käia?
Geellaki hoolduses peab käima iga 3–4 nädala tagant. Mõni klient käib ka tihedamalt, aga enamasti sellepärast, et teda hakkab häirima väljakasv või tahetakse lihtsalt värvi vahetada.
My Magic geellakkide valikus on üle 700 värvi ja igaüks leiab kindlasti endale sobiva tooni. Kõik geellakid ja ka stardikomplekt koduseks kasutamiseks on leitavad meie esinduskauplusest aadressil Rävala pst 19 ja kodulehelt www.mymagic.ee.
Mis on selle talve moetrendid küüntel?
Kui suvel on trendis erksad värvid, siis talvel eelistavad kliendid kanda tumedaid toone. Praegu on väga populaarsed ka Flash geellakid: helkurlakid, mis valguse käes helgivad. Samuti on jälle moodi tulnud cat eye – kassisilmad (magnetit kasutades tekib küünele eriefekt). Praegu enam ei hoolita joonistustest, pigem lasevad kliendid küüntele panna mõne tagasihoidlikuma kleebise või kivi.
Kindlasti ei kao moest nude- ja punased toonid – Eesti naised armastavad tagasihoidlikkust.
FENIX HM60R
Võimas ja pika tööajaga laetav pealamp
• Suunatud, hajus ja punane valgus + kombineeritud režiim
FENIX taskulampide tippkvaliteedi, erakordse võimsuse, vastupidavuse ja funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide kasutamine ja pidev arendustöö. Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid LED-elemente, kullatud vedrusid ning optimaalset energiakasutust. Erinevate töörežiimidega põrutus- ja veekindlaid FENIX taskulampe usaldavad professionaalid ja armastavad tavakasutajad.
FENIX HM65R-T
Eriti võimas ja pika tööajaga laetav pealamp
• Komplektis laetav aku (3500 mAh)
• USB-C laadimisjuhe
Võimsus max 1500 lm
• 1 varu O-rõngas
• Vee- ja tolmukindel (IP68)
Võimsus max 3000 lm
Valgusvihk max 470 m
Valgusvihk max 170 m 104 €
FENIX TK20R UE
Võimas ja pika tööajaga taktikaline taskulamp
Võimsus max 2800 lm
Valgusvihk max 465 m
FENIX CL26R
Universaalne matkalatern, valgustab 360 kraadi, valge ja punane valgus
Võimsus max 400 lm
Valgusvihk max 25 m 63 €
5000 mAh
Võimsus max 1600 lm
Valgusvihk max 222 m 66 €
Hinnad sisaldavad käibemaksu ja kehtivad, kuni kaupa jätkub!
Kas kunagi süttib ka neile OLÜMPIATULI?
Sel suvel võis Pariisi olümpiamängudel jälgida mitut uut spordiala, mille populaarsus kogub üha suuremaid tuure. Debüüdi tegi breik ja kavas olid juba Tōkyōst tuttavad sportronimine, rulasõit ja seekord Tahitil peetud surfivõistlus. Mida uut võime aga näha tulevikumängudel?
TOIMETAS: Sven Sula FOTOD: Shutterstock
Olümpiamängud on alati olnud mitmesuguste spordialade tutvustamise platvorm, alates traditsioonilisest kergejõustikust kuni uute tunnustatud spordialadeni. Iidse olümpia mõistes näib enamik praegusest olümpiakavast üsna alternatiivne. Suundumus tutvustada üha uusi alasid avab kunagi ehk ukse paljudele hetkel üsna ebatraditsioonilistele distsipliinidele. Uurime neist mõnd, millel on potentsiaali saada tulevikus kuld-, hõbe- ja pronksmedal ning kirjutada end olümpiaspordi ajalukku.
Allveeragbi – mõõduvõtt veepiirist allpool 1960. aastatel Saksamaalt alguse saanud veealune ragbi on ainulaadne ja dünaamiline spordiala, milles võisteldakse
basseinis. Mängus osalevad kaks kuueliikmelist võistkonda, kes võistlevad, et lüüa väravaid, toimetades veest raskem pall basseinipõhjas seisvasse prügikorvi mõõtu väravasse. Lahingud toimuvad 3,5–5 meetri sügavuses basseinis ja mäng koosneb kahest 15-minutilisest poolajast. Mängijad peavad hoidma hinge kinni ja sukelduma, et saada pall oma valdusse ning anda see edasi meeskonnakaaslastele, kuni see jõuab ihaldatud sihtpunkti – vastase väravasse. Füüsiline kontakt on lubatud, mistõttu on tegemist kurnava spordialaga, mis nõuab jõudu, vastupidavust ja strateegilist mõtlemist. Selle spordiala atraktiivsus seisneb vee-elemendis. Vajadus kontrollida hingamist ja veealust osavust muudab selle nii keeruliseks kui ka põnevaks vaatamiseks.
E-sport – titaanide heitlus digitaalsel areenil
E-sport ehk võistluslik videomängimine kasvas kiiresti nišiharrastusest ülemaailmseks nähtuseks. Väga ulatusliku spektriga ala hõlmab erinevaid videomängude žanre, nagu strateegia-, võitlus- ja tulistamismänge ning rallisimulatsioone. Igal mängul või turniiril on oma reeglistik, kusjuures võistlused on kas individuaalsed või võistkondlikud. Mängitakse suure jõudlusega arvutitel või mängukonsoolidel.
E-sport meelitab nooremat tele- ja striimipõlvkonda ning kasutab tehnoloogiat loomaks kaasahaaravaid kogemusi. Videomängude kättesaadavus ja laialdane atraktiivsus koos intensiivse konkurentsiga muudavad e-spordi tulevikus kindlaks olümpiakandidaadiks. Statista.com-i andmetel võib 2025. aastaks e-spordi jälgijate hulk üle maailma kasvada 640,8 miljoni silmapaarini.
Lendluudpall, kuid ilma nõiakunstita
Nali või mitte, aga J. K. Rowlingi Harry Potteri sarjast inspireerituna on lendluudpallist ehk quidditch’ist saanud päris spordiala, mis ühendab endas elemente ragbist, käsi- ja võrkpallist. Mängijad jooksevad, luud jalgade vahel, püüdes palli läbi sõõride visates punkte koguda.
Mängus osaleb kaks seitsmeliikmelist võistkonda, kelle käsutuses on kolme tüüpi palle, millega koguda punkte, segada vastast või lõpetada mäng. Lendluudpallis on ühendatud füüsilisus, strateegia ja veidi fantaasiat, mis teeb sellest ainulaadse ning meelelahutusliku spordiala. Spordiala juured seisavad sügaval popkultuuris, mistõttu on alal juba hetkel meeletu fännibaas ja ehk helge tulevik ka olümpia-alade seas.
Sepak takraw ehk akrobaatiline võrkpall
Sepak takraw on Kagu-Aasiast pärit sportmäng, mis sarnaneb võrk- ja sulgpalliga. Pall ise on rotangist punutud ja seda toimetatakse vastase leeri keeluga kasutada käsi. Jalgade, pea, põlvede ja rinnaga on üle võrgu palli toimetami-
ne aga lubatud. Mängu mängivad kaks kolmeliikmelist võistkonda ja harilikult selgitatakse mängu parem kolmes setis, kusjuures iga sett kestab kuni 21 punkti. Sepak takraw’ akrobaatilisus ja kõrge lendamine koos palli kontrollimiseks vajalike uskumatute oskustega teeb mängust visuaalselt äärmiselt suurejoonelise spordiala, mille tempokus võib peagi haarata publikut kogu maailmas. Sepak takraw’ 2024. aasta maailma meistrivõistlustel näitasid erilist sitkust 21 riigi esindused. Tulistes heitlustes krooniti võitjaks Tai, kes domineeris kogu turniiri.
Parkuur võib murda igasse olümpialinna
Sõjaväelise takistusraja läbimise treeningust välja kasvanud „linnaliikumine“ pakub põnevust paljudes madinafilmides, kus akrobaatikatrikkide saatel põgenev nadikael politsei eest mängleva kergusega sääred teeb. Harrastus on segu spordist, akrobaatikast ja kunstist. Parkuurivõistlustel hinnatakse kiirust, stiili ja tõhusust, kusjuures osalejad läbivad takistusradu nii linnas kui ka looduses. Rõhku pannakse loovusele ja füüsilisele võimekusele. Alaga kaasas käiv segu sportlikkusest, loovusest ja urbanistlikust esteetikast meeldib paljudele vaatajatele. Pääsemine olümpiamängudele on vaid aja küsimus. Breik ju sai.
Drooniralli meelitab noorsugu
Drooniralli on uus ja kiiresti populaarsust koguv ala, mida harrastatakse ka Eestis ning mis ühendab tehnoloogia ja kiiruse. Sarnaselt e-spordiga meelitab ka drooniralli nooremat publikut. Spordiala nõuab strateegilist mõtlemist, kiiret reageerimisvõimet ja suurt osavust, mis teeb sellest visuaalselt põneva ning kaasahaarava võistluse. Drooniralli võib tulevikus pakkuda olümpiamängudele värsket ja uuenduslikku elementi. Selle edu sõltub aga professionaalsete standardite kehtestamisest ja sobivate võistlustingimuste loomisest.
Allikas: Topend Sports
Üle 80 sõiduki kohe saadaval!
Kindla ajalooga ja tehniliselt
kontrollitud autod
Kõigil autodel garantii
Carcom Lifetime Support
www.carcom.ee
tel 5660 6062 | info@carcom.ee
PARIM VALIK SPORTLIKULE INIMESELE!
Kes liigub, vajab magneesiumi! Zechstein Inside tooted on looduslik ja puhas magneesiumiallikas tervele kehale! Toodetes sisalduv magneesiumkloriid (looduslik sool) pärineb 250 miljonit aastat tagasi eksisteerinud Zechsteini merest, mis praegu asub ca 1600 m sügavusel. Soola ammutatakse Hollandis, kus toodetakse ka antud tootesarja.
Zechstein Inside tootesarja kuuluvad
• magneesiumiõli ja -geel nahale määrimiseks
• magneesiumihelbed jala- ja ülakehavannide tegemiseks
Magneesiumigeel ja -õli sobivad otse pinges olevatele piirkondadele kandmiseks, sh treeningjärgseks kasutamiseks. Kõik tooted on sobilikud ka rasedatele ja imetavatele emadele.
Tooted on saadaval nii apteekides kui looduspoodides.
RAUDNE RÕÕM KOGU PERELE
RÕÕM RAUD VEDELAL KUJUL 25 mg 150 ml on toidulisand tõhusa imendumisega rauddiglütsinaadist pärineva raua, C-vitamiini, astelpajumahla ja mustasõstralehtedega.
Raud aitab kaasa vere punaliblede ja hemoglobiini normaalsele moodustumisele ning hapniku transpordile kehas, aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning toetada immuunsüsteemi normaalset talitlust. Vitamiin C suurendab raua imendumist, aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ja närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Astelpaju toetab kardiovaskulaarsüsteemi.
Soovituslik päevane kogus: 6. elukuust 10 ml (1 korgitäis ehk 2 tl) iga päev või ülepäeviti, soovitatavalt paar tundi enne või pärast söögikorda. Vältida samaaegset piimatoodete ja kaltsiumirikaste toitude ning jookide manustamist. Enne kasutamist loksutada! Leia RÕÕM apteekidest ja e-apteekidest ning vaata lisaks: rõõmuvitamiinid.ee
Üldkehaline ettevalmistus alates 3-ndast eluaastast
Kõige rebugakollasema munad leiad Linnu Talust!
Kaupmees&Ko, PRISMA, Selver ja OG Elektra
Juba aas t as t 200 0 on Kap ten G rant pak kunu d kalato o teid ja mere ande kaup lu s tes üle E es t i.
ww w.kap tengrant .e e
SUURIMAD dieedi- ja treeningumüüdid
Dieet ei pea olema midagi, mis tähendab enese tohutut piiramist lühikese ajaperioodi jooksul. Palju kasulikum on järgida tasakaalustatud toitumise põhimõtteid ja seda mitte periooditi, vaid terve oma elu. Sama käib trenni kohta – liikuda on tarvis regulaarselt igas eas, mitte vahepeal end oimetuks treenida ja siis mitu kuud jälle mitte midagi teha.
TOIMETAS: Kairi Prints FOTOD: Shutterstock
Kas sul on suured plaanid oma toitumis- ja treeningrutiini muutmiseks? Või ehk otsid kiiret kaalulangetamise lahendust, mis annaks püsivaid tulemusi? Kui nii, siis loe, mis on kõige levinumad toitumise ja treeninguga seotud müüdid, ning ära lase neil edaspidi end eksitada!
Dieedid on rasked – MÜÜT
Dieet ei pea olema kannatus ega piin. On lihtsaid viise, kuidas oma toitumisharjumused korda saada – mõtle lihtsalt oma toitumine hoolega läbi. Tuleb süüa täisväärtuslikult, vähendada päevast kaloraaži ja asendada ebatervislik vahepala tervislikuga.
Kehakaalu langetamiseks on liikumine tähtsam kui toit –MÜÜT
Ükski treening ei suuda korvata halba toitumist. Ei ole nii, et kui teed trenni, võid „autasuks“ rämpstoitu ja ohjeldamatult magusat süüa. Kuigi liikumine on inimese üldise tervise parandamiseks kõige olulisem harjumus, mõjutab
see inimese kehakaalu vaid 20–30%. Palju suurem osa on toitumisel – lausa 70–80% mõjutab kaalu toitumine.
Mõned toidud on keelatud – MÜÜT
Kui sa ikka väga tahad hommikusöögiks muffinit, siis söö hommikusöögiks see muffin – lihtsalt ole tähelepanelik, mida sa ülejäänud päeva jooksul tarbid, ning vaata, et kõhtu jõuaksid ka puuviljad, köögiviljad ja täisteratooted. Meil kõigil on oma lemmikmaiustused ja kui neid pidevalt endale keelad, saab himu lõpuks ikka võitu ja pingutad maiustamisega üle.
Kaalulangus
tabletipurgisttuleb – MÜÜT
On palju tooteid, mille kohta väidetakse, et need on järgmine suur avastus, mis aitab kiiresti kaalu langetada. Kuid uuringud on näidanud, et tõendid, nagu mingi imerohi püsivalt kaalu alandaks, ei ole veenvad. Mitte ükski imerohi ei tee tasa kehva toitumist ega vähest liikumist.
Ma pean olema oma „ideaalkaalus“ – MÜÜT
Me oleme erinevad inimesed ega mahu ühte ja samasse vormi. Numbritesse ei tasu kinni jääda – „õige“ keha rasvaprotsent, vöökoha ümbermõõt, kehamassiindeks ja kehakaal ei taga head tervist.
Meie kaalu võivad mõjutada paljud muutujad – alates geneetikast kuni stressini. Me võime ennast saboteerida sellega, et me ei tee trenni, sööme ja magame halvasti, kuid paljud asjad ei ole meie kontrolli all. Sinu ideaalkaal ei peaks olema mingi number – see peaks olema lihtsalt tervislik kaal.
Palju kardiotrenni toob kaasa kaalulangetuse – MÜÜT
Jah, kardio- ehk aeroobne treening põletab treeningu ajal palju kaloreid. Aga kuidas on lood sel ajal, kui sa parajasti trenni ei tee? Aitab hoopis oma lihasmassi suurendamine – see parandab üldist ainevahetust ja nii põletad päeva jooksul rohkem kaloreid ka oma tavaliste igapäevaste tegevuste ajal.
Lihaskadu hakkab toimuma kolmekümnendates eluaastates ja väheneb 3–5% iga kümnendi kohta. Pärast 50. eluaastat võib see olla kuni 1–2% aastas. Lihaskadu võib avaldada negatiivset mõju sinu ainevahetusele ja regulaarne jõutreening on parim viis selle ennetamiseks.
Pärast kella 18 ei tohi enam süüa – MÜÜT
Ei ole olemas universaalset aega, mille saabudes söömine lõpetada tuleks. Me ärkame erinevatel aegadel, me sööme oma hommikusöögi erinevatel aegadel, aga ometi levib kulutulena arvamus, et õhtul peab kella kuuest külmkapi ukse lukku keerama. See ei ole nii! Kuula oma keha!
Su keha ei vaja süsivesikuid, need teevad sind ainult paksuks – MÜÜT
Vale! Ainuüksi su aju vajab päeva jooksul vähemalt 130 grammi väärtuses süsivesikuid. Loomulikult on oluline valida tervislikud viisid nende ammutamiseks – piimašokolaadi ahmimise asemel
söö parem puuvilju või tükike tumedat šokolaadi.
Paleodieet on meile kõige parem valik, sest kiviajal sõid meie esivanemad sellise menüü järgi – MÜÜT
Ennemuistsel ajal ei olnud ürgmeestel kuskilt võtta pastat, seega on see paha? Ja neil ei olnud ka läätsi, siis järelikult on needki kehale halvad? Kas keegi sellega ka arvestab, et me ei ela ammu enam nii nagu needsamad ürgmehed?
Veregrupidieet on kõige parem – MÜÜT
Ei, sellel ei ole teaduslikku põhja all!
Mahladieedid on meie keha puhastumiseks väga vajalikud – MÜÜT
Aeg-ajalt ei tee väike paast meie kehale halba. Kui aga asi hakkab juba üle piiri minema ning sellised dieedid muutuvad iganädalaseks, tuleks natuke pidurit tõmmata. Neerud ja maks saavad meie keha puhastamisega väga hästi hakkama! Samuti pole sellise mahladieedi
Soovitused tervislikuks eluviisiks ja toitumiseks
• Ole aktiivne, liigu rohkem, istu vähem.
• Alusta oma päeva hommikusöögiga.
• Söö regulaarselt.
• Söö rohkem kiudaineterikast toitu.
• Söö vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju ning marju päevas.
• Eelista lihale kala.
• Kasuta rasvu targasti.
• Tarbi vähem lisatud suhkruid.
• Tarbi vähem soola.
• Janu kustuta veega.
• Ära liialda alkoholiga.
• Väärtusta toitu – valmista seda ise!
Allikas: toitumine.ee
puhul kunagi päris kindel, kui palju sa proteiini tarbid. Proteiin on aga meie kehale väga vajalik.
Rasva söömine teeb sind paksuks – MÜÜT
Rasvad, proteiin ja süsivesikud on kõik su kehale vajalikud. Oluline on tarbida neid tasakaalustatult ja õigesti. Samuti tuleks kuulata ja jälgida oma keha – ta annab sulle väga ilusti märku, millal mingit ainet saab liiga palju. Mõtle kasvõi sellele, et su aju koosneb 60% ulatuses rasvast. 35–40% kaloritest peaks tulema justnimelt rasvast.
Gluteen on kõigile halb – MÜÜT
Kui sa harrastad gluteenivaba dieeti, siis ilmselt leiab su taldrikul oma koha rohkem juurvilju kui võib-olla su sõbral, kes kõike sööb. Küll aga ei tähenda see seda, et su sõber enda keha vastu halb on. Kui talle sobib kõige söömine, võib ta seda ka teha. Dieeditamisega ei maksa ilma põhjuseta hulluks minna ja hakata seda veel teistelegi peale suruma.
Allikad: Select Health, Naistekas
Peale rasket trenni premeeri end maitsva pitsaga!
Feliciana Ajalooga Itaalia pitsa!
Proovi Dr. Oetkeri uusi suussulavaid juuretise, krõbeda põhja ja küllusliku täidisega Feliciana pitsasid!
