Talvesündmused (november 2024) by Delfi Meedia

Talvesündmused

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Elisabet Reinsalu: mina ootan

Tallinna Linnateatri näitleja Elisabet Reinsalu on sügavalt talveusku inimene. Külma-, lume-, jõuluusku. Kusagil kooljakuu keskpaigas hakkab ta igatsema krõbedamaid pügalaid, lendlevaid helbeid ja valget maad. Need on tema talvemõtted.

Tekst: Eve Kallaste / Fotod: Siim Vahur

„Lumi muudab kõik puhtaks ja vaikseks. Linna saabub rahu, mil kõik ongi justkui kaane all peidus. Ootab oma aega. Puhkab. Autode hääled on sordiini all, tänavail krudisevad jalakäijate asted, tavapärane kiirustamine asendub tasakaalu ja rahutundega. Kaos muutub korraks. Ehk on see nii vaid minu ettekujutuses? Võib-olla, ent tunnen tõepoolest lausa füüsilist ebamugavust, kui jõulukuu jääb vaid mingiks niiskeks ebamääraseks lõiguks sügise ja kevade vahel.

Armastan jäägitult ka praegust hingedeaega. Hämarust, hallust, värvide ja valguse hääbumist. Üleminekut, mil üks aastaaeg pole veel saabunud ja teine on juba pöördumatult möödas. On käes parimad hetked, mil enesesse vaadata, küünlaid põletada ja esivanemate peale mõelda.

Ootan kibeledes jõuluõhtut, mil kogu me pesakond kokku saab.

Ei maksa alahinnata novembrikuist hallust – seal on peidus mitmeid värve ja varjundeid. Veelgi enam – novembris on varjul ka üks nähtus, mis meid nähtamatute niitidega esivanematega ühte seob – see on ootamine. Algab jõuluootus, mis veidi hiljem asendub kevadeootusega. Nii ootan

minagi jõulupuhkust, mil õnnestub maakoju sõita ja end linnaelust kasvõi veidikeseks „välja lõigata“.

Maal pole linnakultuuri – on teised tandrid ja põllud, mida künda ning hoida. On floorat ja faunat ja agrikultuuri. Seal on kamin ja puupliit, jõeluht ja kuusemets, lumised väljad ning uisurajad. Maakelder ja saunakeris. Seal on aega, mida linnas pole. Aega aknast välja vahtida, lumme esimesi jälgi vajutada, värskete raamatute lehti keerata.

Mina ootan; ja mind ootavad reas raamatud, mida plaanin talvepuhkusel lugeda: Viivi Luige „Pühaduse purunemine“, Piret Raua „Keedetud hirvede aeg“,

Antonio Damasio „Asjade kummastav kord“ ja Sally Rooney „Intermezzo“. Lugemiselevuse kõrval ootan kannatamatult aega, mil saaksin paari südamesõbrannaga külastada Ene-Liis Semperi näitust Eesti Kaasaegse Kunsti muuseumis ja EKA muuseumi näitust „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“. Ootan kibeledes jõuluõhtut, mil kogu me pesakond kokku saab – me sööme, räägime kõva häälega, sööme veel, räägime veel kõvema häälega, naerame, vaidleme ja tülitseme veidi, lepime, sööme veel rohkem ja oleme lihtsalt koos.

Videvikuaegset sisukat ootamist meile kõigile!“

Vaba Lava uuslavastus „Tervenemine“ –tormiline

teekond tõe ja õnneni

Detsembris esietendub Mihhail Durnenkovi uus näitemäng „Tervenemine“, mis toob esmakordselt ühele lavale kokku näitlejad Julia Augi ja Tšulpan Hamatova.

Durnenkov on kirjutanud pingeterohke ja emotsionaalse näitemängu kahele naisele.

Kui heategevusfondi Tervenemine asutaja ootamatult sureb, langeb kogu asutuse vastutus tema tütre Anna (Julia Aug) õlule. Fondi pärimine ei jää aga ainsaks pöördepunktiks naise elus. Peagi ilmub välja uuriv ajakirjanik Sonja (Tšulpan Hamatova), kes kahtlustab, et kogu heategevusfond on seni püsinud edukas vaid pettuse teel. Saladuste paljastudes selgub peagi, et Sonja motiivid on isiklikumad. Naine on võtnud eesmärgiks hävitada kõik, mida Anna armastab. Kuhu jõuab naiste emotsionaalne vastasseis? Kas teekond viib hukatusse või on lootust suhete parandamiseks, tervenemiseks?

„See on lugu sellest, kuidas sotsiaalsete stereotüüpide, väliskeskkonna surve ning kindlate sotsiaalsete normide tõttu satub inimene lõksu ja on sunnitud elama justkui kellegi teise elu. See on uskumatu õnn – mis alguses võib tunduda tragöödiana –, kui inimene murrab välja ühiskonna ahelatest ja hakkab elama omaenda elu,“ jutustab Julia Aug „Tervenemine“ esietendub 3. detsembril Vene Teatris. Järgnevad etendused toimuvad 4. detsembril Vene Teatris ja 9. detsembril Läti Kunstiteatris Riias. Lavastuse toob lavale tuntud Läti lavastaja Elmars Senkovs.

TERVENEMINE

Piletid Piletilevist! Lisainfo: serafima@vabalava.ee”

Jan Ehrenberg plaanib sügistalvel Kumu näitusi

külastada

Tallinna Linnateatri näitleja Jan Ehrenberg peab praegust aega parimaks, et PÖFF-i filme vaadata, kolleegide teatrietendusi külastada ja raamatuid lugeda.

Tekst: Eve Kallaste / Fotod: Siim Vahur

„Lähinädalatel soovin võimalikult palju külastada PÖFF-i. Satun ise filme valides tihti Ameerika kinokunsti peale, aga PÖFF annab võimaluse näha kvaliteetseid filme erinevatest maailma otstest, mida ise ei oskaks otsidagi.

Kuna aasta lõpus on etendusi veidi hõredamalt, siis loodan ära näha ka seni nägemata jäänud või varsti esietenduvad lavastused: „Vend Antigone, ema Oidipus“ Eesti Draamateatris, Lauri Lagle ja Ekspeditsiooni „Leviaatan“, lavaka XXXII lennu diplomilavastus „Vahe aeg“ ja Ivar Põllu „Alice Imedemaalt“ Eesti Noorsooteatris.

Vaiksemal ajal loodan puhata, mõtestada olnut ja seada uueks aastaks uusi sihte.

KLASSIKA UUTELE PÕLVKONDADELE

Peale teatris käimise on plaanis külastada ka Jevgeni Zolotko ja Urmas Lüüsi näitusi Kumus. Öökapil ootavad David Lynchi biograafia „Room to Dream“ ja Mihhail Šiškini „Kiri sinule“.

Detsembris algab mul ka uus prooviprotsess Marta Aliide Jakovskiga, kes lavastab Tallinna Linnateatris Hanoh Levini näidendi „Krum“.

Päris aasta lõpu soovin veeta n-ö kul-

tuurieluväliselt, külastada vanemaid Tartus, jalutada (loodetavasti lumisel) Toomemäel ning lihtsalt tehtud tööst välja puhata. Kuna mul pole kunagi olnud õnne omada maakodu, siis on talvine rahulik Tammelinn minu jaoks alati olnud hea koht, kuhu kiire elutempo eest põgeneda. Vaiksemal ajal loodan puhata, mõtestada olnut ja seada uueks aastaks uusi sihte.“

Kristiin Räägel sisustab aega iseendale lugemisega

Järgnevatel kuudel saadab Linnateatri näitleja Kristiin Räägeli koduseid toimetusi ning teisi tegevusi Vaiko Eplik ja Eliit oma värske sulni muusikaga albumilt „Lähen müüjaks“. Hiljuti sattus ta ka nende Fotografiskas toimunud kontserdile. „Puhas nauding!“ jagab Kristiin. Mõnusaid asju, mida sügistalvel teha, on kogunenud veelgi.

Tekst: Eve Kallaste / Fotod: Siim Vahur

„Kui vaimustustega jätkata, siis lähen kindlasti uuesti vaatama Rainer Sarneti lavastust „Ülestähendusi põranda alt“ (Tallinna Linnateater). Ma ei ole aastaid saanud teatrist nii võimsat, üdini puhastavat elamust. Lahkusin teatrist, pisarad mööda põski alla voolamas, ja tundsin rakkudeni vibreerivat kontakti kõigega. Kodus ootab mind kaks väikest rüblikut, kellega palju metsas müttamas käin. Erinevad mänguväljakud ja -toad on sa-

muti väga populaarsed. Meie lemmikud on Lotte kohvik T1-s ja Vimmu mängutuba Viimsis.

Kui saan aega vaid iseendale, siis viskan kõige meelsamini diivanile lamasklema ja loen. Hetkel on pooleli Karl Ristikivi „Hingede öö“, mis haaras kohe endasse. Viimati sai loetud Loomingu Raamatukogust Tanya Tagaqi teost „Lõhkine hammas“, mis alguses ehmatas oma

Lahkusin teatrist, pisarad mööda põski alla voolamas, ja tundsin rakkudeni vibreerivat kontakti kõigega.

otsekohesuse ja sünge sisuga. Surusin end sellest siiski läbi ja jumal tänatud! Tagaq puudutas minu sees peituvat ürgset olendit, kes oli väga tänulik, et teda

üle pika aja teadvustati. Õnneks lugesin seda maal ja metsa keskel olemine aitas kindlasti kogemusele kaasa.

Linna tagasi tulles proovin töö ja pereelu kõrvalt võimalikult palju ka sõpru näha ning tantsimas käia. Kõige paremini panevad puusa õõtsuma peod, mis toimuvad klubis HALL.

Ilusat tatsamist nii lumes kui ka tantsupõrandal!“