TEADLIK KODANIK Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
NOVEMBER 2023
SieviGreen tooted vähendavad Teie jalajälge keskkonnale
Toormaterjalid Muu tegevus (logistika, energia, jäätmed) Dekomissioneerimine
Emissioon kingapaari kohta, kgCO2 e/paar *
Arvutatud globaalse kasvuhoonegaaside (GHG) protokolli järgi
TEADLIK KODANIK
Foto: Shutterstock
Uus direktiiv hakkab mõjutama seda, millist kinnisvara tulevikus arendatakse Euroopa Liidus on menetlemisel uus hoonete energiatõhususe direktiiv, mis muudab tõenäoliselt nii koduostja, kinnisvarainvestori kui ka ehitusvaidlusi lahendava kohtuniku nägemust sellest, millistele nõuetele peaks üks hoone vastama. Tulevikus tuleb uutes hoonetes tagada optimaalne sisekliima ja päikeseelektrijaamade kasutamise võimalus, autoparklate ehitamisel või renoveerimisel elektriautode laadimiseks vajalik kaabeldus ning jalgrattakoht igale koduomanikule. Alan Paas, Ellex Raidla advokaat F
energiatõhususe nõuded, millele kõik hooned pea vad pärast renoveerimist vastama. Sealjuures tuleb sellised nõuded ette näha kõikidele hoone elemen tidele, mis energiatõhusust mõjutavad. Kõige madala matele, E–G-energiak lassile vastavad hooned peavad lähima küm ne aasta jooksul saavutama vähemalt D-energiaklassi. Selleks ajaks tuleb kõiki uusi hooneid hakata ehitama nullenergiahoonetena ehk A-ener giaklassile vastavate hoonetena. Uutes hoonetes tuleb tagada op timaalne sisekliima ja päikeseelektri jaamade kasutamise võimalus, autoparklate ehitamisel või renovee rimisel elektriautode laadimiseks va jalik kaabeldus ning jalgrattakoht igale koduomanikule. Lisaks hoonete reno veerimisele seab direktiiv eesmärgiks tagada koduomanike, eriti majandus ot
o:
E ll e
x R a i d l a , De l
fi M e
ed
ia
Direktiiv on juba jõudnud te kitada elavat vastukaja ja ka vastuseisu seoses ambit sioonikate hoonete ener giaklasside saavutamise eesmärkidega. Kui prae gu on madala energiatõhu susega hoone eelkõige selle omaniku mure, siis pärast direk tiivi vastuvõtmist muutub see liikmes riigi mureks. Uue direktiivi vaatest ei ole energiatõhusus lihtsalt müügiargu ment kinnisvarahinna läbirääkimisel, vaid inimestele tervisliku ja tasku kohase elamispinna loomise eeldus. Direktiivi ideaalnägemuse järgi te kiksid pärast nn renoveerimislainet uued elupiirkonnad, mis lahendaksid energiavaesuse ja muud sotsiaalsed probleemid ning aitaksid kaasa süsi nikujälje vähendamisele. Konkreetsemalt kohustab direktiiv liikmesriike välja töötama minimaalsed
kanalisatsiooni, piisavat päevavalgust likult vähem kindlustatud inimeste ning elamist kestvalt häiriva püsivalt informeeritus energiatõhususe tõst olulise müra, vibratsiooni või ebameel mise võimalustest. Nii näeb direktiiv diva lõhna puudumist. Kui riigikohus ette renoveerimispassi loomist, mis si peaks sarnast küsimust vaagima aas saldaks tegevuskava hoone etapiviisi tal 2032, kui suur osa energiatõhusu liseks renoveerimiseks, saavutamaks se direktiivi eesmärke peaksid olema hoone muutumise nullenergiahoo saavutatud, ei ole välistatud, et ele neks. Kuigi direktiivi eelnõu sisu mentaarseks peetakse juba nullener võib edasise menetluse käigus muu giahoonet, elektriauto laadimiskohta ja tuda, ilmestavad kirjeldatud muu võimalust toota elektrit kodusest päi datused seda, milliste meetmetega keseelektrijaamast. kavandatakse hoonete energiatõhu Eelöeldu ei tähenda, et kinnisvara sust E uroopa Liidu üleselt parandada. ostmisel või üürimisel saab uues ener Kirjeldatud muudatuste taustal giatõhususe direktiivis lubatut muutub tõenäoliselt ka õi alati eeldada ja et lepingud guslik käsitlus sellest, saab edaspidi jätta luge millal loetakse os Kinnisvara mata. Ka direktiivi vas tetud või üüri tud puhul tähendab tuvõtmise järel jääb korter või maja le keskmine kvaliteet võimalike vaidlus pingulistele nõue te korral määravaks tele vastavaks. Kui reeglina seda, et korter poolte kokkulepe. lepingus või sea või maja vastab vähemalt Arusaadavalt ei pea duses ei ole lepin kohustuslikele gi iga hoone alati vas gulise kohustuse ehitusnõuetele. tama n-ö keskmisele täitmise kvalitee kvaliteedile. Nagu riigi ti kindlaks määra kohus on rõhutanud, ei tud, peab lepingup ool saa ligi saja-aastast maja hin kohustuse täitma asjaolu nata nüüdisaegsete ehitusstandardite sid arvestades vähemalt keskmise järgi, vaid lähtuda tuleb sellest, mida kvaliteediga. Kinnisvara puhul tähen võis ostja maja vanust, kasutusotstar dab keskmine kvaliteet reeglina seda, vet ja senist tegelikku kasutust arves et korter või maja vastab vähemalt ko tades mõistlikult oodata. hustuslikele ehitusnõuetele. Igal juhul on aga selge, et ootused Hinnates seda, kas uus korter vas hoonetele on lähitulevikus oluliselt tas keskmisele kvaliteedile, leidis riigi muutumas ning ka õiguslikud vaidlu kohus ühes 2012. aasta kohtuasjas, et sed ei jää sellest puutumata. elementaarsed elutingimused vähe malt uutes majades hõlmavad üldjuhul Allikas: roheportaal.delfi.ee ka näiteks elementaarset veevarustust, November 2023
3
TEADLIK KODANIK
NOTARITE KODA
Asja puudused kinnisvaratehingutes eriteadmisteta isik pidi avalikustatud info põhjal aru saama, et müügiesemel esineb vaidlusalune puudus. Vastu pidisel juhul tuleb eeldada, et tegemist on varjatud puudusega, mille eest vas tutab müüja. Kinnisvara müügilepingutes si saldub enamasti ostja kinnitus, mil le kohaselt on ostja asja enne lepingu sõlmimist üle vaadanud ja teadlik selle seisukorrast. Vastav ostjapoolne kin nitus ei piira müüja vastutust varjatud puuduste eest. Ostja kinnitus müügi lepingus loob üksnes eelduse, et ostja on nõus asja ostma koos asja ülevaa tamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud.
Diana Lõhmus Jõhvi notar Kinnisvara soetamisel võib alles pärast lepingu sõlmimist ja võtmete kätte saamist ilmneda, et ostetud varal esi nevad puudused. Müügilepingust tulenevaks müüja põhikohustuseks on anda ostjale üle puudusteta asi ja müüja vastutab asja lepingutingimus tele mittevastavuse eest, kui see oli olemas juhusliku hävimise ning kah justumise riisiko ülemineku (s.o val duse üleandmise) ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
Mis on varjatud puudus?
Asja puuduste puhul tuleb eristada ilmseid puudusi ja varjatud puudusi. Puudused, mille ostja peaks avastama temalt eeldatava hoolsusega asja üle vaadates, on ilmsed puudused ning neid käsitletakse poolte kokkuleppena asja omaduste osas. Ilmseid puudusi pole ilmtingimata vaja müügilepingus eraldi üles loetleda. Varjatud puudusteks on lepingu tingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Kohtupraktikas on varja tud puudustena käsitletud järgmisi as jaolusid. Näiteks eluruumi ostes peab see vastama elementaarsetele elutin gimustele. Uutes ehitistes hõlmavad elementaarsed elutingimused üldjuhul normaalset temperatuuri, veevarus tust, kanalisatsiooni, piisavat päeva valgust ning elamist kestvalt häiriva püsivalt olulise müra, vibratsiooni või ebameeldiva lõhna puudumist. Ka elu ruumi soojaks kütmiseks ei tohiks ku luda ebamõistlikult palju energiat. Kui eluruum ei vasta elementaarsetele tin gimustele, on tegemist asja puuduste ga, v.a kui pooled pole müügilepingus lepingu eseme puudusi eraldi kokku leppinud, näiteks et eluruum ei pea mõnele elementaarsele tingimusele vastama. Kui ostja soetab renoveeritud elamuga kinnisasja, ei pea ostja eelda ma, et ta peab hakkama elutingimuste tagamiseks sinna kohe lisainvesteerin guid tegema. Kui kinnistu müügilepin gu kohaselt peab saama sellel ehitada, siis ei vasta kinnisasi lepingutingimus tele mitte üksnes siis, kui sellele ehita mine ei ole välistatud, vaid ka siis, kui sellele ehitamine eeldab ostjalt eba mõistlikke pingutusi (näiteks vajadust võtta ette kohtutee). Korteriomandi võõrandamisel tu leb tähelepanu pöörata korteriühistu laenukohustusele, sest müüdaval as jal ei tohiks olla märkimisväärset võl 4
November 2023
Millal müüja vastutab?
ga. Müüja peaks ostjat teavitama ka mittetoimivast korteriühistust. Ost jale on oluline teada saada, kui naa berkorteris või korterelamu aias toimuvad sagedasti kärarikkad peod, kuulatakse valjusti muusikat, elamus pakutakse paljudele võõrastele isiku tele majutusteenust, et korteriühistul on probleeme võlglastega jne. Varja tud puudusteks võivad olla ka õigu sed, mida asja suhtes saavad maksma panna kolmandad isikud. Näiteks müügilepingu eseme suhtes sõlmi tud üüri- või rendilepingud, millest müüja pole ostjat teavitanud. Üüri- ja rendilepingute jt kolmandate isikute õiguste kehtima jäämine ka ostja suh tes tuleks pooltel müügilepingus eral di kokku leppida.
Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja mõistlikest ja põh jendatud järeldustest. Eraisikust ostjal pole kohustust asja üle vaadata. Ost ja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul palkama asjatundjat. Kui ostja kaasab asja ülevaatamisele ehi tusalase kogemusega isiku, ei vähen da nimetatud asjaolu koheselt müüja vastutust võimalike varjatud puuduste eest. Müüja saab oma vastutust asja le pingutingimustele mittevastavuse (sh varjatud puuduste) eest piirata vaid ostjale lepingueelsete läbirääkimiste käigus müügieseme osas olulist ne gatiivset teavet avaldades. Ostja peab asja puudusest teadma vaid juhul, kui
Müüja vastutab alati, kui asi ei vasta müügilepingu tingimustele ja asja le pingutingimustele mittevastavus oli olemas asja ostjale üleandmise hetkel. Müüja vastutus ei sõltu müüja süüst ega asjaolust, kas müüja teadis või pidi puudusest teadma. Müüjal pole küll kohustust kontrollida, kas ja mil lised puudused müügiesemel on. Kui aga puudused ilmnevad, tuleb müü jal arvestada sellega, et eelkõige vas tutab puuduste eest tema, kui müüja ja ostja pole müügilepingus kokku leppi nud teisiti või müüja ei ole sõnaselgelt avalikustanud, et tal puudub informat sioon asja seisundi kohta. Müüja ei vastuta asja puuduste eest juhul, kui ostja teadis või pidi müügi lepingu sõlmimisel vaidlusalusest puu dusest teadma. Samuti juhul, kui ostja ei teata müüjale puudusest mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist või kui pooled on müüja vastutust kokku leppega piiranud. Seega on müüjal võimalik oma vas tutust vähendada, kui ta ostjat enne müügilepingu sõlmimist asja puudus test teavitab või kui ostja vaatab asja üle ning pidi puuduse asja ülevaatuse käigus avastama. Müüja saab müügi lepingusse lisada oma vastutust piira va kokkuleppe, kuid vastav kokkulepe ei kehti juhul, kui müüja on oma ko hustusi tahtlikult rikkunud või kui müüja teadis või pidi teadma, et asi le pingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Eeltoodu kokkuvõtteks: müüjal on oma vastutuse vähendamiseks vaja olla aus ning müügilepingusse märki da kõik talle teadaolevad ja ka võimali kud asja puudused. Vastasel juhul võib ostja asja puuduste ilmnemisel kasu tada müüja suhtes õigusaktides ette nähtud õiguskaitsevahendeid.
TEADLIK KODANIK
NOTARITE KODA
Foto: Shutterstock
Abikaasade varasuhte valik ei mõjuta pärijate ringi Kristel Jänese Tallinna notar Abikaasad valivad abiellumisavalduse esitamisel varasuhte liigiks varaühi suse, varalahususe või vara juurde kasvu tasaarvestuse. Abielu kestel on võimalik varasuhte liiki muuta, sõlmi des notariaalselt tõestatud vormis abi eluvaralepingu. Varalahususe ja vara juurdekasvu varasuhteliigi puhul ei teki abikaasadel ühisvara. Oma prak tikas näen üha enam olukordi, kus abi kaasade poolt eluajal tehtud varasuhte valiku mõju pärimismenetlusele tõl gendatakse valesti. Ekslikult arvatak se, et juhul, kui abikaasadel varasuhte liigist tulenevalt abielu kestel ühisvara ei teki, ei kuulu üleelanud abikaasa pä rijate ringi. Oluline on eristada abikaasa de varalisi suhteid nende eluajal ja varasuhte liigi valiku mõju pärimise le. Abikaasade valikud varasuhte liigi osas ei mõjuta pärimismenetluses pä rijate ega üleelanud abikaasa õigusi. Olenemata abikaasade poolt valitud varasuhte liigist on pärijate ring sea dusjärgse pärimise korral ikka sama: esimese järjekorra pärijad on päran
daja alanejad sugulased (lapsed), teise järjekorra pärijad on pärandaja vane mad ja nende alanejad ning kolmanda järjekorra pärijad on pärandaja vana vanemad ja nende alanejad. Koos pä randaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esi
mese järjekorra pärijate kõrval võrd selt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist, teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui ei ole sugulasi esime sest ega teisest järjekorrast, pärib pä randaja abikaasa kogu pärandi.
Abikaasade poolt abielu kes tel v alitud varasuhte liik mängib rolli p ärandvara ehk pärandajale kuulunud vara koosseisu kindlaks määramisel. Näiteks kui abikaasade varasuhte liigiks on varaühisus ja üks abikaasadest sureb, kuulub pärand vara hulka ka pool sellest, mis abi kaasad on abielu kestel varaühisuse varasuhte liigi kehtimise ajal oman danud, st pool nii pärandaja nime le registreeritud varast kui ka pool üleelanud abikaasa nimele registree ritud varast. Juhul kui abikaasade va rasuhte liigiks oli vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus, kuulub esimesena surnud abikaasa pärand vara hulka see vara, mis on pärandaja nimele registreeritud. Abikaasadel tuleb varasuhte valikut tehes arvestada, et valides varasuhte, mille kestel ei teki ühisvara, tehakse korraldus abielu kestel omandatava vara omandi kuuluvuse osas ning see ei mõjuta pärijate ringi abikaasa surma korral. Kui abikaasadel on soov muu ta seadusjärgsete pärijate ringi, tuleb teha testament või sõlmida pärimis leping.
November 2023
5
TEADLIK KODANIK
NOTARITE KODA
Foto: Shutterstock
Mida peab tegema juhul, kui pärandajal on võlad?
Elvira Kirtjanova Rakvere notar Kui inimene on surnud ja tal oli vara, siis tavaliselt leidub huvilisi, kes soo vivad pärandvara enda nimele vormis tada. Pärimisõiguse vormistamiseks peab pöörduma notari poole. Päri mise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe (testament või pärimisleping). Kui pä randaja pole jätnud kehtivat testa menti ega sõlminud pärimislepingut, päritakse seaduse järgi. Kehtiv pärimisseadus näeb ette, et pärivad kõik seadusjärgsed päri jad, kes pärandist ei loobu. Seejuu res on oluline teada, et pärandist on võimalik loobuda ainult kolme (3) kuu jooksul, arvates pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamisest. Kui see tähtaeg on mööda lastud, siis enam pärandist loobuda pole võimalik. 6
November 2023
Seadusjärgsed pärijad on päranda ja abikaasa ja pärimisseaduses nime tatud sugulased. Sugulased pärivad kolmes järjekorras. Esimese järjekorra pärijad on pärandaja lapsed (ja nende alanejad). Teise järjekorra pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad (lahkunu õed ja vennad). Kolmanda järjekorra pärijad on pärandaja vana vanemad ning kõik nende allapoo le ulatuvad harud. Kui kõik sugulased on pärandist loobunud, on pärijaks pä randaja viimase elukoha järgne kohalik omavalitsus (vastav vald või linn). Kui pärija ei loobu pärandist sea duses ettenähtud tähtaja jooksul, loe takse ta pärandi vastu võtnuks ning temale lähevad üle kõik pärandaja õi gused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahuta matult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Muret ei ole, kui pärandajalt on järele jäänud ainult positiivne vara – kinnisvara, sõiduk, raha pangakontol jne. Kuid pärandaja võlakohustused on samuti pärandvara, mis läheb pä randi vastuvõtmise korral pärijatele üle. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvelt. Mida teha siis, kui pärijale on teada või on alust eeldada, et pärandajal olid võlad, mis ületavad pärandvara väärtust? Kas ainuke viis on pärandist loobuda? Kas ja kuidas saab kaitsta oma vara pärandaja võlausaldajate eest? Kui lähisugulased loobuvad pä randist, läheb pärimisõigus üle kau
gematele sugulastele, kes ei pruugi surnud isikut tundagi. Pärandist loo bumise vormistamine võib osutuda keeruliseks ka siis, kui pärima õigus tatud isikuid on palju, kui nendega ei saada kontakti või kui nad elavad välisriigis. Otsuse vastuvõtmise võib teha raskemaks asjaolu, et pärandvara koosseisu kuulub pärandaja ja päran daja üleelanud abikaasa ühisomandis olnud vara, näiteks ühine kodu. Pä randaja abikaasa võib nagu teisedki oma pärimisõigusest loobuda, kuid tal pole võimalik loobuda oma osast abikaasade ühisomandis (varaühisuse puhul eeldatakse, et vara kuulub abi kaasadele võrdsetes osades). Kui pä randaja lapsed pärandist loobuvad, võib juhtuda, et abikaasa peab edas pidi jagama vara võõrastega. Pärand vara koosseisu võib kuuluda ka erilise mälestusväärtusega asi, millest pärija pole valmis teatud põhjustel loobuma. Oluline on silmas pidada, et pärand vara on kõik see vara (sh võlad), mis pärandajale tema pärandi avanemise ajal kuulus. Pärijal pole võimalik va lida, et teatud vara ta soovib pärida, aga teatud vara mitte. Seadusandja on andnud õnneks pärijatele kaitsevahendi. Ka võlgade ga pärandi puhul on võimalik päri mismenetlus lahendada nii, et pärija võtab pärandi vastu ja taotleb pärandi inventuuri. Kui pärandi inventuur on tehtud, ei vastuta pärija oma isikliku varaga pärandaja võlgade eest. Päran di inventuuri teeb kohtutäitur ja tasu selle eest on sätestatud kohtutäitu ri seaduses. Kui pärandvara koossei su kuulub ese, mille suhtes on pärijal
eriline huvi, on pärandi vastu võtnud pärijal võimalik pärandaja võlausalda jatega läbi rääkida otsimaks võimalusi, näiteks eseme võõrandamise asemel selle väärtust hüvitada. Kui inventuuri käigus koostatud pärandvara nimekirja alusel on ilmne, et pärandvarast ei piisa kõigi surnud isiku võlgade katteks ning pärija pole nõus tasuma pärandaja võlgu oma vara arvelt, tuleb esitada kohtusse avaldus pärandi pankroti väljakuulutamiseks. Sellisel juhul ei tohi pärija pärandvara iseseisvalt käsutada ega võlausaldaja te nõudeid täita, vaid kohus määrab pankrotihalduri, kes tegeleb pärand vara realiseerimise ja võlgade kustu tamisega. Juhul, kui pärandvarast ei jätku isegi pankrotimenetluse läbi viimisega seotud kulude katmiseks, võidakse pankrotimenetlus lõpetada ka pankrotti välja kuulutamata (rau gemisega). Loomulikult on igaühel vaba tahe ja õigus otsustada, kas ta loobub probleemsest pärandist ning teki tab sellega kogu suguvõsa puuduta va ahelreaktsiooni või võtab pärandi siiski vastu ja tegeleb surnud isiku võlgade klaarimisega ise. Notarite ülesanne on inventuuri läbiviimise ja pärandvara pankrotimenetluse al gatamise võimalust inimestele selgi tada. Vastuseks võib tihti kuulda, et kohtusse ei hakata minema, kuna see on ju nii keeruline. Kui pärija ei suuda ise vastavat avaldust koostada, võib abiks olla pärimisasja menetlev notar, kellelt võib taotleda õigusnõustamist ja avalduse koostamist ametiteenu se korras.
TEADLIK KODANIK
NOTARITE KODA
Notar küsib teavet raha päritolu kohta: õigustatud praktika või tüütu bürokraatia? Foto: Martin Dremljuga
Mall Vendel Tallinna notar Üha enam on tehingute tegemisel tul nud päevakorda see, et notar küsib kliendilt lisateavet tehingus kasuta tava raha päritolu kohta. Miks selline praktika eksisteerib ja kas see on õi gustatud või tüütu bürokraatia? Kuigi raha päritolu küsimine võib olla õigustatud ja vajalik, võib see tun duda kliendile tülikas. Inimene võib tunda, et tema privaatsust rikutakse, kui temalt küsitakse teavet ja tõen deid raha või vara päritolu kohta. Sel legipoolest on oluline mõista, et notar tegutseb õigusliku raamistiku piires ja tema eesmärk on tagada õiguskindlus ning kaitsta tehingutes kõiki osapooli. Raha päritolu tuvastamine notari poolt on üks vahend pettuste ja ebaseadus liku tegevuse ärahoidmiseks. Notar kohaldab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud nõudeid, kui ta teeb ametitoimingut või osu tab ametiteenust, mis on seotud kin nisvara, osaühingu osade või aktsiate müügilepingu tõestamisega või näi teks osaühingu asutamisega, nota ri deposiiti raha või väärtpaberite hoiustamisega, aga ka muu tehingu tõestamisel, kui tekib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. See tähendab, et notar peab lisaks oma töös tavapärastele tegevustele tuvas tama tehingu tegeliku kasusaaja ning aru saama kliendi omandi- ja kontrolli struktuurist; aru saama tehtavast te hingust või toimingust ja koguma teavet tehingus kasutatud vara pärit olu kohta; selgitama välja, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või lähedane kaastöötaja. Nende asjaolu de tuvastamiseks palub notar kliendil täita ankeedi, milles klient saab muu hulgas selgitada tehingu tegemise ees märki ja kirjeldada raha päritolu. Tegeliku kasusaaja kindlaks tegemisel selgitab notar välja inime se, kes omab mõju tehingu tegemise üle või kontrolli juriidilise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing tehakse. Juriidilise isiku puhul pee takse tegelikuks kasusaajaks inimest, kes omab või kontrollib juriidilist isi kut otsese või kaudse osaluse kaudu, ületades 25% hääle- või omandiõigu sest. Eesti ühingute puhul on juhatusel
kohustus avaldada teave tegelike ka susaajate kohta äriregistris peetavas tegelike kasusaajate registris. Välis riigi ühingute puhul on notaril samuti kohustus tuvastada tegelik kasusaaja ja selleks on vaja esitada ühingul notarile enda asukohariigist vastav dokument. Tehingus kasutatava vara päritolu tuvastamisel võib notar küsida te hingu osapoolelt teavet ja dokumente vara päritolu kohta. Näiteks, kui raha on pärit vara müügist, saab esitada selle vara müügilepingu. Notar võib küsida lisaks ka muid dokumente, näi teks panga väljavõtet, millelt on näha rahasummade laekumine. Keerulise maks võib osutuda pikema perioodi jooksul kogutud raha päritolu tõenda mine. Sellisel juhul on notaril vaja saa da ülevaade isiku sissetulekust pikema perioodi jooksul ja seetõttu võib no tar paluda esitada kliendil selle kohta panga väljavõte. Raha päritolu tõenda misel on olnud lahenduseks ka näiteks tuludeklaratsiooni esitamine. Tihti on inimestel kerkinud küsimus, miks no
tar kontrollib raha päritolu, kui raha on saadud pangaülekannete kaudu ning pank on juba raha päritolu kont rollinud. See tuleneb sellest, et igal kohustatud isikul, sh pangal ja notaril, on kohustus raha päritolu ise tuvasta da. Kohustatud isikud võivad siinjuu res teha küll omavahel koostööd, kuid lõplik vastutus jääb igaühele endale. Kuna aga nii pank kui ka notar soovi vad sama raha päritolu tõendamiseks tõendeid ja dokumente, pole kliendil vaja teha muud, kui edastada samad tõendid ning dokumendid lihtsalt ka hel korral. Notaril on kohustus tuvastada, kas tehingus osaleb riikliku taustaga isik, tema pereliige või lähedane kaastöötaja. Riikliku taustaga isik on inimene, kes täidab või on täitnud ava liku võimu olulisi ülesandeid. Selleks võib olla näiteks parlamendi liige või parlamenti kuuluva erakonna juhatuse liige, aga ka näiteks riigi osalusega äri ühingu juhatuse liige. Riikliku taustaga isiku pereliikmeks on tema vanemad,
abikaasa või elukaaslane, laps ja tema abikaasa või elukaaslane. Riikliku taus taga isiku lähedaseks kaastöötajaks on näiteks inimene, kes on riikliku taus taga isikuga omanikud või tegelikud kasusaajad ühises äriühingus. Samuti näiteks inimene, kes on äriühingu, mis on teadaolevalt asutatud riikliku taus taga isiku kasuks, ainus kasusaav oma nik. Kui notari juurde tuleb toimingut tegema eelnimetatud isik, võib notar küsida täiendavaid selgitusi varade ja vahendite päritolu kohta, sest notari kohustus on tuvastada selle isiku rik kuse ja nende rahaliste vahendite alli kate päritolu, mida tehingu tegemisel kasutatakse. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi notari poolt raha päritolu kohta teabe küsimine võib tunduda ebamugav, on see mõlema tehingu osapoole huvides, aga ka seadusest tulenev kohustus. Notari roll on tagada kliendile tehin gu tegemisel õiguskindlus ja usaldus väärsus.
November 2023
7
TEADLIK KODANIK
ADVOKAADIBÜROO LINDEBERG OÜ
Ühisvara jagamine Ühisvara jagamine on sageli keeruline valdkond. Seda eriti siis, kui vara asub eri riikides või ühisvara hulka kuuluvad näiteks äriühingud ja on vaja advokaate, kes lisaks perekonnaõigusele tunnevad hästi muid õiguse valdkondi, näiteks äriõigust. Neljale ühisvara jagamise teemalisele küsimusele vastavad Advokaadibüroo LINDEBERG partner/vandeadvokaat Aldo Vassar ja advokaat Kristina Ivanova. Millised on peamised põhimõtted, mida tuleb järgida abielu lahutades ühisvara jagamisel? Kohtuadvokaatide soovitus on mõel da vaidluse peale enne vaidluse tek kimist. Sama soovitus kehtib ka abikaasade varaliste suhete puhul. Seega on mõistlik sõlmida abielu varaleping, kus on kirjas täpsed ju hised, kuidas lahutuse korral vara jagatakse. Abieluvaraleping tuleb küll allkirjastada notari juures, kuid selle sisu osas on kindlasti mõistlik konsul teerida perekonnaõigusega tegeleva advokaadiga, et leping kaitseks või malikult hästi just sinu huve.
Kuidas lahendatakse vaidlusi seoses ühisvara jagamisega? Kui ühisvara jagamise osas on tekki nud vaidlus, tuleb võimalikult kiiresti konsulteerida advokaadiga. Sageli juh tub, et vaidluse tekkides hakkab ühis vara ootamatult „kaduma“ ja on oluline võtta kasutusele abinõud, et seda väl tida. Eriti oluline on seda arvestada väärtusliku vallasvara puhul: maalid, ehted, kellad, sularaha jms. Kui esmased toimingud ühisvara fik seerimiseks on tehtud, siis sellele järgne vad kohtuvälised läbirääkimised ühisvara jagamiseks. Nende ebaõnnestumisel ot sustab ühisvara jagamise kohus.
Aldo Vassar, Advokaadibüroo LINDEBERG partner/vandeadvokaat Foto: Advokaadibüroo LINDEBERG
Kristina Ivanova, Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat Foto: Advokaadibüroo LINDEBERG
Millised ühisvara jagamise vaidlused on kõige keerukamad? Kõige ajamahukamad on vaidlused, kus abikaasadel on vara mitmes riigis. Selliste vaidluste puhul kulub sage li palju aega juba selleks, et tuvastada ühisvara koosseis.
Õiguslikult pakuvad kõige suure maid väljakutseid vaidlused, kus ühis vara hulka kuuluvad äriühingud. Nendes vaidlustes on vajalik kaasata tugev äri õiguse advokaat, et vältida ühisvara hul ka kuuluvate ettevõtete n-ö tühjaks kantimist ja tagada ettevõtete edukas toimimine vaidluse ajal. Vastasel korral on reaalne oht, et pika kohtuvaidluse lõpuks on senisest edukast ettevõttest alles vaid väärtusetu kest. Samuti võivad väga keeruliseks osutuda vaidlused, kus abikaasad on ühe abikaasa lahusvara kasuta nud ühisvara huvides või vastupidi. Selliste vaidluste korral on vajalik tuvastada panuse väärtus, mis võib kaasa tuua ekspertide kaasamise va jaduse. Kas perekonnaõiguslikke vaidlusi peaks alati lahendama kohtus? Kui abikaasad või lapsevanemad suu davad vaidlused lahendada omavahe liste kokkulepetega, on see üldjuhul kõige parem lahendus. Kohtuväli se kokkuleppe ebaõnnestumisel peab olema valmis selleks, et kohtulahendi ga otsustatakse nii abielu lahutamine, ühisvara jagamine, laste ühise hooldusõiguse lõpetamine, lahus elava vane ma ja lapse vaheline suhtluskord kui ka lapsele tasutava elatise suurus.
TEADLIK KODANIK
TERVISE ARENGU INSTITUUT
Kõigil on õigus hingata puhast õhku Viimastel aastatel on e-sigarettide populaarsus aina tõusnud. Neid nähakse kui ohutumat alternatiivi tavasigarettidele ja arvatakse, et e-sigarette võib kasutada kustahes. Tegelikkuses aga kahjustavad ka e-sigaretid nii tarvitaja enda kui ka teda ümbritsevate inimeste tervist, mistõttu kehtivad ka e-sigarettidele samasugused keelud nagu tavasigarettidele. E-sigarettide populaarsuse tõus
Statistika näitab, et inimesi, kes tar vitavad regulaarselt e-sigarette, tekib aina juurde. 2022. aasta uuringust sel gus näiteks, et igapäevaseid e-sigare ti suitsetajaid on elanikkonnas 4,4%. 2020. aastal oli tarvitajate osakaal aga märkimisväärselt väiksem (1,9%). Nii siis võib julgelt öelda, et e-sigarettide tarvitamine on tõusuteel. Hoolimata sellest, et tarvitajate osa kaal on viimastel aastatel kasvanud, on siiski oluline aru saada, et terve ühis konna vaates on regulaarseid tarvitajaid üsna vähe. Seetõttu on tähtis, et mitte tarvitajad seisaksid enda õiguse eest hingata avalikus ruumis puhast, mitte e-sigareti aerosooliga saastatud õhku.
Eriti haavatavad on siinkohal inime sed, kellel juba esineb hingamisteede haiguseid, ja inimesed, kes ise ei suit seta ega veibi.
Selge märgistus
E-sigaret mõjub tervisele kahjulikult
Levinud on eksiarvamus, et e-sigaretid on ohutu alternatiiv. Tegelikult kahjustavad e-sigaretid samuti kasutajate ja kõrvalseisjate tervist. E-sigareti vedelik on lahus, mis tavaliselt sisaldab nikotiini, glüt serooli, propüleenglükooli ja mit mesuguseid maitselisandeid. Selle lahuse kuumutamisel tekib aerosool, mis koosneb vedelatest ja tahketest peenosakestest. Pärast aerosoo li sissehingamist liigub see tarvitaja kopsudesse ning ülejäänud aerosool hingatakse välja ümbritsevasse kesk konda, moodustades peenosakes test koosneva saasteallika, millega
kõrvalseisjad potentsiaalselt kokku puutuvad. On leitud, et e-vedeliku aerosool põhjustab hingamisteedes ärritust ja ka põletikulisi reaktsioone, ka kõrval viibijatele. Tarvitaja hingab sisse küll suuremaid koguseid, kuid väljahinga tav aerosool jõuab ka kõrvalseisjateni.
Ajalugu on näidanud, et sigaretti de tarvitamise piiramine avalikes kohtades mõjub inimeste tervi sekäitumisele hästi. Kui küm me aastat tagasi oli tavasigareti igapäevasuitsetajaid ühiskon nas 28%, siis praeguseks on see langenud 16% peale. Nüüd on aga näha, et uute toodete turule tuleku ga seisame silmitsi samade problee midega. Kuna veipimine on keelatud sama des kohtades, kus ei tohi tarvitada ka tavasigarette, on Tervise Arengu Insti tuut kujundanud suitsetamist keelava märgi, kus on selgelt välja toodud nii tava- kui ka e-sigaretid. TAI julgustab kõiki ettevõtteid uut märki kasutusele võtma, et tagada kõikide õigus hingata värsket õhku. Rohkem infot ja trükki miseks sobiliku märgi saab alla laadi da veebilehelt tubakainfo.ee.
www.teet.ee info@teet.ee 502 4974
TEADLIK KODANIK
SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA
Kortermaja küttevesi on kehva kvaliteediga? Saksa tehnoloogia laseb vett töödelda ilma süsteemi seiskamata! öeldes: pooleteise kuni kahe aasta möö dudes võite kindel olla, et katla seinad hakkavad lekkima,“ nendib Juhanson.
Mis rolli mängib hapnik?
Küttesüsteemis ringleva vee kvaliteet on tähtis, sest kui kasutada sobiva kvaliteediga vett, vähenevad tunduvalt probleemid kütteperioodil. Seega paneb Schöttli Keskkonnatehnika AS-i juhataja Tarmo Juhanson südamele, et korteriühistud kontrolliksid küttesüsteeme ja nende osi, kuna ebasobiva veega täidetud süsteem tähendab kütteseadme garantii katkemist. Juhanson toob välja, et tänapäevas tes küttesüsteemides kasutatakse üha suuremal määral alumiiniumi, sest see on hea soojusjuht ja aitab muuta lõpp tooted kompaktsemaks. „Alumiiniumi sisaldavate küttesüsteemide pika eluea tagamisel on esmatähtis, et küttesüs teemis ringleva vee pH-väärtus oleks õige. Teine oluline näitaja on küttevees leiduvad soolaosakesed, mille kogust hinnatakse vee elektrijuhtivuse mõõt misega. Kui soolaosakesi on küttevees liiga palju ja küttevesi saab lisahapnik ku, hakkab küttesüsteemis tekkima korrosioon,“ ütleb ta.
Küttesüsteemi probleemitekitajad
Võibki öelda, et küttesüsteemis esine vad tavaliselt kolm probleemitekitajat: happed, soolad ja hapnik. Happed soodustavad metallide korrosiooni, sest tõkestavad keemilis te reaktsioonide suhtes passiivse kihi moodustumist metalli pinnale. „Näi teks kui vee pH-väärtus on väiksem kui 9, käitub raud veega kokku puutudes aktiivselt: rauaioonid hakkavad eraldu ma ja ühinevad veega. Kui mängu tuleb ka hapnik, tekib esmalt roostene vesi, ja kui protsessi lisanduvad magnetiidiosa kesed, tekib nii-öelda must muda,“ kõ neleb Juhanson. Seevastu kui vee pH-väärtus on suu rem kui 9, moodustub raua pinnale pas siivne kiht, mis takistab rauaosakestel veega ühinemast. Selle tagajärjel kokku: korrosiooniprotsess praktiliselt seiskub ning küttesüsteemis kasutatud metallid 10 November 2023
ja metallisulamid muutuvad passiivseks. Just niisugune on üldjuhul parim kesk kond ja eesmärk, mida saavutada. Juhansoni sõnul muudab olukor ra keeruliseks aga tõsiasi, et erinevatel metallidel tekib passiivne olek erineva te pH-väärtuste juures. Küttesüstee mides enim kasutatavad metallid, välja arvatud raud, saavutavad passiivse ole ku alati pH-väärtuse 8,2 korral. „Lisamärkusena olgu öeldud, et küttesüsteemides, kus hapniku kaas mõjul leiab aset ulatuslik korrosioon, hakkab küttesüsteemi vee pH-väärtus alati langema, sest korrosiooni pea mised saadused reageerivad happe liselt. Korrosioonist veelgi tugevama pH-väärtuse languse võivad aga esile kutsuda antifriiside laguproduktid. Väi ke kogus antifriisi satub küttesüsteemi ringlusse tahtmatult uhtmispumpade ja voolikute kaudu. Tekkinud hapete tõt tu võib küttesüsteemi vee pH-väärtus olla koguni 5,“ selgitab ta. Nagu mainitud, on alumiiniumil küttesüsteemide tootmisel kasutatava te metallide hulgas eriline roll. Alumii niumi ohustab samuti korrosioon, kuid seda hoopis skaala teisest otsast – selle passiivne pinnakiht hakkab ammendu ma juba õrnalt leeliselises keskkonnas, kus pH-väärtus jääb 8,5 ja 9 vahele. Kor rosiooni tagajärjel tekib vesinik, mida on võimalik põlema süüdata, kui see ra diaatori õhutusventiilist väljub. Kütte süsteemi kuum vesi, mille pH-väärtus on 10, tekitab korrosiooni, mis tungib edasi umbes 5 mm aastas. „Lihtsamalt
Soolad suurendavad vee elektri juhtivust ja kiirendavad seeläbi hapni ku koosmõjul (galvaanilist) korrosiooni. „Reaktsioonist endast palju olulisem on siiski see, mis liiki soolad reaktsioonis osalevad. Kloriidiosakesed näiteks soo dustavad punktkorrosiooni ja seda ise gi passiivse pinnakihiga materjalides, nagu roostevabad terased ja alumii nium,“ lausub Tarmo Juhanson. Kütte vesi, milles soolaühendid puuduvad, hoiab muu hulgas ära ka teistsugu sed korrosiooniliigid (nt korrosioon pragunemise, mida võib esineda messingi puhul). Hapnik on sageli peamine mõju tegur, mille toimel hakkab korrosioon tekkima katlasüsteemides, mis pole tehniliste meetmetega piisavalt sule tud ja mille küttevee pH-väärtus pole metallide jaoks õigel tasemel. „Kütte süsteemi täitmisel värske kraaniveega laguneb vees olev hapnik raudmaterja lidega kokku puutudes enamasti mõne päevaga, sest tekib korrosioonireakt sioon. Selle reaktsiooni käigus tekib hea kvaliteediga joogivee korral kütte süsteemis iga kuupmeetri küttevee kohta umbes 36 grammi magnetiidi muda. Täiendava hapniku lisandumisel võib mudakogus veelgi suureneda. See vastu vähese soolasisaldusega kütte vesi, mille pH-väärtus jääb leeliselisse vahemikku, aitab muda tekkimist olu liselt vähendada. Pealegi ei saa keemi liselt tühjas vees ka mikroorganismid vohama hakata,“ seletab asjatundja. Niisiis oleks katla väljavahetamisel hea lahendus, kui küttesüsteemis juba ringelnud vee (mille seest on hapnik haihtunud) saaks alles jätta ja selle mõne lihtsa lahendusega sooladest ja magne tiidist ära puhastada ning selle pH-väär tus sobivaks reguleerida.
Küttesüsteemi vee töötlemine
Küttesüsteemi vee ümbertöötlemi seks pärast katla väljavahetamist on seni kasutatud mitut lahendust. Üks võimalus on vana vesi süsteemist täie likult välja lasta, süsteem läbi uhtuda ja uue veega täita – see on mõistlik juhtudel, kus katlasüsteemis on pal ju muda. Ka süsteemi paralleelne läbiuhtmine soolavaba vee või pöörd osmoosveega on põhimõtteliselt või malik, kuid võtab sageli väga palju aega ja suure koguse vett.
Juba enam kui 25 aastat on Eestis kasutatud Saksamaalt pärit kavalat ja tunnustatud inline-tootelahendust, mis suudab küttevee kvaliteeti muu ta (sooli eemaldada, pH-d reguleerida ja ka olemasolevat lahustunud hapnik ku eraldada) otse kütmise käigus. „Sel lisel juhul ei saa küttesüsteem enam lisahapnikku, kütmist ei ole tarvis kat kestada ning küttesüsteemi torustik ku pole tarvis pikalt õhutada,“ lausub Juhanson. Küttesüsteemi vee inline-ümber töötlemiseks ühendatakse veetööt lusseade ajutiselt tagasivoolu kaudu küttesüsteemiga. Küttesüsteemi vesi voolab esmalt läbi peenepoorilise põhjaf iltri, mis eemaldab veest hõlju vad aineosakesed ja magnetiidi, ning seejärel läbi spetsiaalse segatäidise, mis filtreerib veest välja lahustunud soolaosakesed, karedust suurendavad aineosakesed ja anorgaanilised korro siooni soodustavad osakesed. Protsessi juhivad korraga mitu elektrijuhtivuse andurit ja läbivoolu andurit, veetöötlusseadme pump ja magnetklapp, mis sulgeb veetöötlus seadme läbivoolu automaatselt, kui vesi on saavutanud eesmärgiks seatud elektrijuhtivuse või kui seadme toime aine mõju on ammendunud. Süsteem töötab muude tegevuste kõrvalt ja müravabalt ning säästab pal ju aega. Vee muutmine küttesüsteemile sobivaks aitab säästa nii korteriühistu elektriarvelt kui ka hoolduskuludelt.
INLINE-VEETÖÖTLUSE EELISED Küttesüsteemi vee töötlemine ilma kütmist katkestamata. Küttesüsteemi täitmine tavalise kraaniveega. Soolade eemaldamine, pH-väärtuse reguleerimine ja lahustunud hapniku eraldamine. Küttevee samaaegne puhastamine peenfiltriga. Aja kokkuhoid, sest süsteem vajab ainult veidi õhutamist. Töökulude kokkuhoid, sest süsteem töötab suures osas automaatselt.
Täisteenust saab tellida www.schottli.ee, info@schottli.ee ja telefonil 670 6873
TEADLIK KODANIK
VABAÜHENDUSTE LIIT
Foto: Shutterstock
Investeeri iseenda ja ühiskonna tulevikku Heategevus on üks võimsamaid vahendeid, mille abil muutub ühiskond kokkuhoidvamaks ja inimesed õnnelikumaks. Heategevust võib võrrelda investeeringuga, mis majandusliku tulu asemel toob kaasa sotsiaalseid ja isiklikke hüvesid. Uurime, kuidas annetamine ja vabatahtliku töö tegemine toovad kahepoolset kasu ning osalejatele rõõmu ja rahulolu.
Vabatahtlik Lauri Paar aastat tagasi jõudis minuni üleskutse teha ühes sotsiaalmaja toas enne uue elaniku sissekolimist remonti. Erilist kogemust mul selles vallas polnud, aga võtsin venna kampa ja asusime tööle! Väikeses, 12 m2 toas lõhkusime mööbli välja, paigaldasime uue põrandakatte ja panime uue tapeedi. Töö võttis aega kaks-kolm õhtupoolikut. Õppisin sellest kogemusest, et kuigi minu jaoks oli see tore viis vennaga aega veeta ja remonditöös kätt harjutada, siis kellegi teise jaoks tähendas see ilusat kodu, andis lootust ning rõõmu. Ise ma uue elanikuga ei kohtunud, aga soovin talle kõike head ja et tema kodu pakuks talle ikka mõnusat olemist!
AUTOR: Vabaühenduste Liit
Heategevus – investeering nii ühiskonda kui ka iseendasse
Selleks, et ühiskonnas erinevaid prob leeme lahendada või ennetada ja jõuda sinna, kuhu riik alati ei jõua, tegutseb Eestis tuhandeid organisatsioone. Iga inimene saab oma panuse anda – teha annetusi ja panustada vabatahtlikuna. Tänu annetajate ja vabatahtlike abi le on võimalik päästa elusid, toetada abivajajaid, leevendada väljakutseid hariduses, kaitsta inimõigusi ja de mokraatiat. Ühe inimese panus võib tundu da väike, kuid koos paljude teiste hea tegijatega kasvab mõju suureks. Kui iga eestlane annetaks iga kuu ühe euro, ko guneks aastaga 12 miljonit. Näiteks 2021. aastal ulatus Eesti vabaühenduste dek lareeritud annetuste summa 55 miljo ni euroni, 2022. aastal ehk erakordsel Ukraina toetamise aastal lausa 90 mil joni euroni. Vabatahtlikuna on tegutse nud umbes pooled Eesti elanikud. Heategevus toimib ka kui isiklik investeering ehk teeb head neile, kes annetavad või vabatahtlikuna panus tavad. Uuringud kinnitavad, et anne tamine muudab inimese rõõmsamaks, suurendab enesekindlust ja paneb end väärtuslikuna tundma. Ühest uuringust on ka selgunud, et inimesed, kes teadlikult teistele head teevad, on pikas perspektiivis rohkem rahul oma töö- ja eraeluga. Lisaks on inimesed, kes on ise saanud teistelt
Loomasõpradele sobib hästi asuda vabatahtlikuks loomakaitseorganisatsiooni. Foto: Nähtamatud Loomad
teeneid või abi, kolm korda tõenäoli semalt ise valmis teisi aitama.
Kuhu investeerida?
Selleks, et valida välja valdkond, kuhu oma oskusi ja aega panustada, tasub otsa vaadata oma senistele kogemus tele. Küsi endalt, mida tehes saad olla kõige kasulikum, ja vali selle põhjal oma järgmised sammud. Oluline pole nii võrd see, kui palju ja põhjalikult oled konkreetse probleemiga kokku puutu nud, vaid see, kui palju teema sind kõ netab ning panustama motiveerib. Teine variant on mõelda vastu pidiselt oma senistele oskustele ja ko gemustele – mida sa veel proovinud ei ole, kuid milles sooviksid oma võimeid ja
Annetaja Kai Minu kodukandis kaotati pääste komando ja see tähendab, et vaba tahtlikud päästjad muutusid väga oluliseks. Ise ma praegu priitahtlikuks pritsumeheks hakata ei saa, aga nende heaks raha annetada saan ikka. Seega võtsingi pääste liidu kaudu kohaliku komandoga ühendust ja nüüd olen nende püsiannetaja, et investeerida enda ning oma vara turvalisusesse. Olen rõõmus, kui vabatahtlikel päästjatel on veidi rohkem ressursse ja minul seeläbi turvalisem.
teadmisi arendada? Vabatahtlikus töös õpitakse sageli uusi oskusi ehk inves teeritakse iseenda tulevikku, arenetakse isiklikul tasandil ja professionaalselt. Nii võivad avaneda uued karjäärivõimalused ja suureneda heategija väärtus tööturul. Annetamisotsust tehes võiks mõel da, kellele annetades oled kõige kasu likum. Kas soovid panustada mõne konkreetse probleemi lahendamisse või millegi ennetamisse? Missuguse sihtgrupi heaks tahad annetada? Kui das sul on võimalik veenduda organi satsiooni usaldusväärsuses? Seejärel tasub paika panna summa, mida oled valmis iga kuu annetama. See võib olla osa sissetulekust, näiteks 1%, või kindel summa. Kõige lihtsam ja efek tiivsem on vormistada pangas püsikor raldus, et annetus jõuaks iga kuu valitud organisatsioonini. Püsiv toetus võimal dab vabaühendusel oma sissetulekuid ja tegevusi ka paremini plaanida ning nõn da oma töös tulemuslikum olla. Selleks, et endale sobilikku in vesteerimisprojekti leida, on abiks ka Vabatahtlike Värav (vabatahtlikud.ee), kus saab näha vabaühenduste kuulu tusi vabatahtlike leidmiseks. Teine hea võimalus alustamiseks on osaleda 28. novembril annetamis talgutel (annetamistalgud.ee) ja tutvuda talgukaardil olevate organisatsioonide ga, keda saab toetada eri moel. November 2023
11
TEADLIK KODANIK
Korteriomanik ei või omavoliliselt kütteliiki muuta
Foto: Shutterstock
Eesti Korteriühistute Liidu juristidelt küsitakse aeg-ajalt, kas korteriomanik võib end korrusmaja küttesüsteemist omavoliliselt lahti ühendada. „Senine kohtupraktika on olnud seisukohal, et korteriomanik võib küttesüsteemist väljuda või kütteliiki muuta vaid juhul, kui kõik teised kaasomanikud sellega nõustuvad,“ märgib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema sõnul tuleb aga siin selgelt vahet teha, kas tegemist on kütteliigi muut mise või lihtsalt ühe eseme asendami sega samaväärsega – viimasel juhul on vaja kahjunõude esitajal kohtumenet luses tõendada negatiivset mõju maja küttesüsteemile või teistele korteri omanikele. „Kahjusid oskab aga kõige paremini määrata selle ala ekspert, va jadusel võib ka kohus tellida eksper tiishinnangu, mille põhjal koostatakse ekspertiisiakt ja selle põhjal teeb ko hus otsuse – kohtunikud on siiski ju ristid, mitte insenerid,“ selgitab Mardi. „Enne korteriühistute tekkimist käitus iga korteriomanik, nagu soovis – näiteks kui tekkisid elektrikütte või malused, lõikas nii mõnigi radiaatorid lihtsalt välja ja asus korterit elektri ga kütma. Tuleb aga mõista, et kaug küttega majades on korteris olevad radiaatorid küttesüsteemi osa ja mõ jutavad seda kindlasti ning on raske prognoosida, mis juhtub pärast ra diaatorite vahetust korteris sügaval sovetiajal paigaldatud maja kütte süsteemiga,“ sõnab asjatundja. „Näiteks võib küttesüsteemi tasa kaalust välja viia see, kui senised suur 12 November 2023
te radiaatorite torud asendatakse mõnes korteris läbimõõdult väiksema te, tänapäevaste radiaatorite omadega. Seetõttu tuleks omavolilist radiaatori te vahetust kindlasti vältida, kuna see võib küttesüsteemi kahjustada ning see omakorda kaasa tuua põhjendatud kahjunõude.“ Mardi sõnul tuleb meeles pidada, et õiguslikus mõttes on kütte süsteem koos tarbijapaigaldistega kaas omandis. „Kortermajas peab hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada teiste le kaasomanikele probleeme ja lõpuks kaasa tuua kahjunõude,“ rõhutab ta.
toime teistele korteriomanikele üle tab tavakasutusest tekkivad mõjud,“ räägib Eesti Korteriühistute Liidu ju hatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Ta viitab ka rahvatervise seadusele, mille kohaselt peab avalikja eraõiguslik juriidiline isik ning füü siline isik, kes on ehitise, selle osa või ümbritseva maa-ala omanik või valda ja, rakendama ennetavaid meetmeid ja tagama vajaliku tegevuse kahjurputu kate, -näriliste ja teiste kahjulike orga nismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks. „Iga korteriomanik vastutab nii oma korteri kui ka tema kasutuses oleva te teiste hooneosade korrashoiu eest. See tähendab, et korterid, trepikojad ja keldrid peavad olema korras ning puh tad. Kui kahjuriprobleem tuleneb aga
selgelt ühest korterist, vastutab selle korteri omanik ka kahjurite hävitami se eest. Tihtilugu on aga nii, et kahjurid jõuavad väga kiirelt ka naaberkorteri tesse ja kui need on levinud kogu kor rusmajas, peaks korteriühistu juhatus või valitseja korraldama olukorra jäl gimise terves hoones ning vastutama kahjurite hävitamise eest. Tõrje kor rektseks läbiviimiseks soovitan kasu tada professionaalide abi, sest nii saab olla kindel, et kahjuritest vabanetakse tulemuslikult,“ selgitab Mardi. Mida aga teha juhul, kui mõni jon nakas omanik kahjuritõrje tegijaid kor terisse ei lase? „Korteriomanik peab võimaldama korteriomandi reaal osa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korras hoiuks. Iga korteriomanik peab omalt poolt tegema kõik mõistliku hea usu põhimõttest tulenevalt, et võimalda da ühistul tagada kõigi korteriomanike heaolu omandi valdamisel ja kasutami sel,“ kinnitab Urmas Mardi. See kehtib tema sõnul ka korteriomanikele, kelle tegevus näiteks prügi korterisse kuh jamisega probleemi põhjustanud on. „Kohtupraktika kinnitab, et kõik võimalike kahjurite, nagu prussakad, lutikad, sipelgad, hiired, rotid jne, le vimise soodustamine võib olla alu seks korteriomandi võõrandamise nõude esitamisele. Pahatahtlikult käi tuvad omanikud peaksid siiski arves tama võimalusega, et korteriühistul on õigus nõuda neilt korteriomandi võõrandamist,“ toonitab Mardi. „Kuid tuleb meeles pidada, et korteri võõ randamine on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saa da, ja selle rakendamine peab tõesti olema hästi kaalutud.“
Korrusmajas kahjuritõrje ees ust kinni lüüa ei tohi
Niiskete ja jahedate ilmade saabudes kipuvad kahjurid eluruumidesse puge ma. Eesti Korteriühistute Liidu juris tide poole pöördutakse aeg-ajalt ikka küsimusega, et kes peaks majas kahju rid hävitama. „Tuletan meelde, et korterioman di- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomaniku kohustuseks hoida oma eriomandi ese ehk korter korras ning seda ja kaasomandi eset kasuta des peab hoiduma tegevusest, mille
Foto: Shutterstock
TEADLIK KODANIK
Kuidas õigesti reisida?
Kontrolli, kas peaksid oma reisiharjumustele kriitilise pilguga otsa vaatama Reisimine on kaasaegses maailmas muutunud imelihtsaks – istu autosse või lennukisse ning põruta veel kasvõi täna seitsme maa ja mere taha. Kui aga soovid, et erinevaid paiku ja kultuure saaks nautida ka tulevased põlvkonnad, peab tähelepanu suunama vastutustundlikumale ning keskkonnasäästlikumale reisimisele. Siin on 12 nippi, kuidas seda mugavalt teha.
Foto: Shutterstock
Liisbet Estra
1.
Vali keskkonnasäästlikum transpordiviis
Üks esimesi samme jätkusuutliku reisi mise suunas on valida keskkonnasääst likum reisimise meetod. Lennuki asemel proovi sõita rongi või bussiga – see võib mõningal juhul lausa teraapi liseks osutuda. Juhul kui lendamine on vältimatu, vali otselennud, kuna üm beristumised suurendavad heitgaaside teket ja õhureostust. Samuti tasub au toga reisides kaaluda kütusesäästliku mat autorenti või sõidujagamisteenust, et keskkonnareostust minimeeri da. Muide, teistega koos reisides võib autosõidust ka meeleolukas karaoke õhtu välja kujuneda.
2.
Vali jätkusuutlik majutusvõimalus
Hotelli valides vaata neid, mis raken davad keskkonnahoidlikke tavasid. Paljud hotellid on hakanud kasutama energiasäästlikke valgustuslahendu si, vähendama veekasutust ja sortee rima jäätmeid. Lisaks võid kaaluda ööbimist keskkonnasõbralikumates kohtades, nagu ökoloogilised majad, matkaonnid või kodumajutus – nii saad suure tõenäosusega kõik seada oma silma ja soovide järgi ning huba ses keskkonnas privaatsust nautida.
3.
Ökonoomne pakendamine ja ökoloogiliste toodete kasutamine
Investeeri kvaliteetsesse reisivarus tusse, mis kestab kaua ja vähendab jäätmete hulka. Samuti on oluline kaa sas kanda taaskasutatavat veepudelit ja kangast ostukotte ning omae nda taaskasutatavaid tooteid, näiteks bam busest hambaharja. Vali ka ökoloogili sed pesuvahendid ja kosmeetika, mis ei sisalda kahjulikke kemikaale ning on biolagunevad. Väldi ühekordsete plasttoodete kasutamist. Selle asemel 14 November 2023
võta kaasa oma taaskasutatavad nõud ja söögiriistad, et vähendada jäätmete teket – nii säästad ka oma raha, när ve ja loodust.
4.
Taaskasutamine ja jäätmete sorteerimine
Järgi kohalikke taaskasutuse ja jäätme te sorteerimise juhiseid. Kui võimalik, taaskasuta ja sorteeri oma jäätmeid vastavalt sihtkoha süsteemile. See ai tab vähendada prügilatesse sattuvate jäätmete hulka.
5.
Säästa energiat ja vett
Majutusasutustes proovi hoida energiakasutust minimaalsena, lülita des valgustid ja seadmed välja, kui neid ei kasutata. Mõned majutuskohad pa kuvad isegi võimalust vähendada linade ja rätikute vahetussagedust, et vähen dada pesumasinaga töötamise vajadust.
6.
Toeta kohalikku kogukonda
riku kohalikke tavasid ja reegleid. Järgi kõiki looduskaitse- ja jätkusuutlikkuse eeskirju ning ole teadlik oma tegevu sest looduses.
9.
Kasuta ühistransporti ja liigu jala
Reisimine on suurepärane või malus toetada kohalikke kogukondi. Vali kohalikud restoranid, poed ja kä sitöökaupade müüjad, et suunata oma raha otse sealsetele elanikele. Lisaks võid kaaluda ekskursioone ja giidide kasutamist, et saada parem arusaam sihtkoha kultuurist ning keskkonnast.
Kui oled sihtkohas, kaalu ühistrans pordiga või jala/jalgratta/elektri tõuksiga liikumist. See mitte ainult ei vähenda süsinikuheitmeid, vaid või maldab ka paremini avastada ja koge da sihtkoha kultuuri. Lisaks ei pea sa oma närve kulutama taksode ootamise ja ebanormaalselt kõrgete sõiduhinda de peale.
7.
10.
Jätkusuutlik reisiplaneerimine
11.
Reisimine madalhooajal
Teadlik kulutamine
Planeeri oma kulutusi hoolikalt. Investeeri kvaliteetsesse varustusse ja kogemustesse, mis pakuvad tõeliselt väärtust ning toetavad jätkusuutlikkust. Väldi ülemäärast tarbimist ja turistilõk sude toetamist, mis võivad kahjustada kohalikku keskkonda ning kultuuri.
8.
Hoidu looduse rikkumisest
Reisides on oluline austada loodus keskkonda ja kultuurilisi traditsioone. Ära võta loodusest kaasa suveniire ega
Planeeri oma reis hoolikalt ja korral da see nii, et saaksid maksimaalselt sihtkohta nautides vähendada ka oma ökoloogilist jalajälge. Vali pikemad puhkused üksikute pikkade nädala vahetuste asemel, et vähendada sage dast lendamist.
Kui võimalik, kaalu reisimist sihtkohta madalhooajal. See mitte ainult ei aita
vähendada ülerahvastatust ja öko loogilist survet, vaid võib ka pakkuda soodsamaid hindu ja autentsemaid ko gemusi. Rahulikult palmi all vedelemi ne kõlab eestlasele ikka mõnusamalt kui teiste higiste kehadega võidu tä navatel voorimine.
12.
Kompenseeri oma süsinikujalajälge
Kui oled lennureisi või muu transpor di kasutamise pärast mures, võid kaa luda süsinikujalajälje kompenseerimist. Seda saab teha, investeerides projek tidesse, mis vähendavad süsiniku heidet, näiteks metsa istutamine või taastuvenergia tootmine. Mitmed organisatsioonid pakuvad süsiniku kompensatsiooni teenuseid. Nüüd on sul kogu vajalik info, et oma reisiharjumused kriitilise pilguga tublide, püüdlike või puudulike tead miste lahtrisse liigitada. Soovitatavalt võiksid edaspidi üritada sinna esimes se kvalifitseeruda, et ei peaks enam tüütult õpetlike reisiartiklite lugemi sele aega kulutama. Allikad: nytimes.com, ecobnb.com, lonelyplanet.com
C
R
ED
ITI
NFO
S E R TI
F IK
A
A
T