Tööstus (talv 2020/2021)

EESTI

Talv 2020/2021

Milline on Ida-Virumaa tulevik?

Välistööjõu põud on väga tõsine

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Fotod Tallinki valmivast laevast COVID-19 eripalgeline mõju Töötajate „uued sõbrad“.

Kas uus normaalsus?

Kadri Simson

HIND: 2,98 €

ISSN 2674-4112

räägib Euroopa suurest rohepöördest

SISSEJUHATUS

Rohepööre võib anda suure eelise Euroopa Liit on valinud rohepöörde tee. Selle tulemusel peab uue kuue saama ka Ida-Virumaa. Tarku ja nutikaid inimesi on seal küllaga, nüüd peaks sinna tekkima ka neile sobivaid uusi ja „puhtaid“ töökohti. Miks ei võiks aga ka põlevkivitehnoloogiad ükskord jõuda selleni, et muutuda süsinikuneutraalseks? 2050. aastaks ehk tõesti.

Ajakirjas teemegi palju juttu rohepöörde mõttest, selle eri tahkudest ning sellest, kuidas Ida-Virumaa muutuma hakkab. Esimese põneva tehaseidee on välja käinud Ragn-Sells. Eesti Energiagi näeb Ida-Virumaa muutumisel endal üht võtmerolli.

Miks ei võiks aga Eesti avada ust puidukeemiale? Seni oleme seda tõrjunud, samas on Soome meist oluliselt kaugemale jõudnud. Üle ega ümber ei saa järgnevatel külgedel ka COVID-19 mõjudest.

Esmalt meie tööturule, aga ka erinevatele sektoritele. On muutuste aeg ja sellest ootamatust kriisist võivad väljuda tõelised võitjad. Võtame või alkoholitootjad, kes otsustasid endale juurde tuua desovahendite poole, mis annab nende äritaburetile ühe jala juurde.

Rohepöörde juurde tagasi pöördudes, siis selles mängus on väga oluline roll pankadel. Üha enam rõhuvad nemadki laenuotsuste tegemisel muu hulgas keskkonnasäästu aspektile. Vabalt võib juhtuda, et keskkonda reostavad projektid ei saagi laenuraha või saavad seda oluliselt karmimatel tingimustel. Kui see ei pane ettevõtjaid mõtlema, siis mis veel.

Ajakirjale intervjuu andnud Kadri Simson ütles, et alguses võivad sellised muutused, rohepööre, tähendada ettevõtjaile ebameeldivusi ja ka rahalisi väljaminekuid, kuid kes sellele rongile ei astu, see vajub tulevikus üldse sohu. Kui Euroopa suudab selle muutuse teha, siis jõuame ka muust maailmast palju kaugemale. Loe ka selle kohta, millist kasu ettevõtte vastutustundlikkus laiemalt annab.

SISUKORD

6–12 Volinik Kadri Simson töösturitele:

vähem raisates on teie majandusaasta

aruanded paremas seisus 16–20 Ida-Virumaa tulevik kaalukausil.

Põlevkivi ei pruugi kunagi pildilt kaduda 22–23 Eesti Energia nägemus. Milline saab

olema Ida-Virumaa uus nägu?

26–28 Ragn-Sells plaanib Eestis avada uue

sektori. Võimas tehas tuleb Auveresse 32–35 Jaak Nigul: puit võiks olla tuleviku nafta 36–37 Kolm olulist aspekti ehk pankade

laenupoliitika on muutumas 39–41 Edukalt väljub kriisist ettevõte,

kes täidab antud lubadused 44–45 CVKeskus.ee turundusjuht:

tervisekriisil on olnud selge mõju tööjõunõudlusele 47

Tööstus ja tööjõud töötukassa vaatenurgast. Keda ja kuhu otsitakse?

50–51 Välistöötajate põud võib tööstustele

panna suure põntsu 53–55 Sõrmejäljelugeja ja termokaamera –

kas uus normaalsus isikuandmete töötlemisel?

57–58 Ehitusmaterjalide tootjad vaatavad

ootusärevalt järgmise aasta poole 62–63 Fotolugu: kuidas valmib Tallinki uus ja

moodne süstiklaev?

VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

REKLAAM MAKSIM HRUSTALJOV maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee HELEN SILTS helen.silts@ekspressmeedia.ee HELDIN JEGIS heldin.jegis@ekspressmeedia.ee

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

OTT MADISMÄE ott.madismae@ekspressmeedia.ee

Toimetaja: TANEL SAARMANN tanel.saarmann@ekspressmeedia.ee

KERLY VAHUR kerly.vahur@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: HELINA KOLDEK helina.koldek@ekspressmeedia.ee TRÜKK PRINTALL

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee KRISTI KUUSK kristi.kuusk@ekspressmeedia.ee

65 Masinatööstuse väljakutsed.

Protektsionism ja turunduse digitaliseerumine 67–68 Koroonakriisi mõju tööstusparkidele.

Huvi on kohati isegi suurenenud 71

Kriisimurdja: Saaremaa elektroonikatööstus seilab koroonakevadest taastudes enneolematul kasvulainel

72–74 Paljud Eesti ettevõtted muudavad

juba praegu maailma paremaks paigaks 78

Koroonakevad tõi kaasa desovahendite tootmisbuumi

80–82 Kuidas vältida ebameeldivaid üllatusi

tööstushoone püstitamisel?

3

4

LÜHIUUDISED

Foto: Ensto

Ensto kasvatab Eestis äri Uuel aastal algavad Keilas rahvusvahelise tehnoloogiaettevõtte Ensto laiendustööd, mille raames rajatakse olemasolevale tööstusterritooriumile 3500-ruutmeetrine juurdeehitis.

Täiendav tööstuspinna vajadus tekkis seoses ettevõtte kasvustrateegia elluviimise ja jagunemisega kaheks eraldiseisvaks ettevõtteks.

Uue aasta alguses jaguneb Keilas ja Paides tegutsev Ensto Ensek kaheks: DSO-ks ehk elektri jaotussüsteemide ettevõtteks ja Ensto Building Systemsiks (EBS) ehk nutikate elektrilahenduste valdkonna ettevõtteks.

"Selleks, et mõlemad ettevõtted saaksid keskenduda kasvamisele ja oma valdkonna arendamisele, alustab Harju KEK uuel aastal Keilasse Ensto Building Systemsi tehase laienduse rajamist," selgitas Ensto Enseki tegevjuht Kaarel Suuk, kelle sõnul valmib täiendav tehasehoone 2022. aasta alguses.

"Tehase laiendus on osa Ensto kontserni uuest strateegiast, mis seab fookuse ettevõtte kasvamisele ja konkurentsivõime tugevdamisele. Aja jooksul on Ensto arenenud edukaks ettevõt-

teks elektrienergia jaotamise ja hoonete nutikate elektrilahenduste alal ning nüüd on õige aeg seada fookus mõlema valdkonna eraldiseisvale arendamisele," selgitas Suuk. "Seades mõlemale valdkonnale täpsema fookuse, saame veelgi enam spetsialiseeruda, tugevdada oma võtmekompetentse ja konkurentsieelist."

EBS-i tehase juurdeehitus on Suuki sõnul suur investeering ja oluline märk rahvusvahelise grupi usaldusest Eesti üksuste vastu: kui suvel toodi Soomest Eestisse radiaatorite tootmine, siis veel sel aastal tuuakse Keilasse ka riviliidete automatiseeritud lõpptootmine.

Paulig katsetab innovaatilist kohvipakendit Seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks uurib Paulig erinevaid pakendivõimalusi. Teiste taastuvallikatest pärit materjalide seas katsetatakse ka metsatööstuse kõrvalsaadusena tekkivat männiõli. Esimene proovipartii Paulig Café New Yorgi kohvi on edukalt pakendatud ja kauplustesse toimetatud.

Foto: Ilmar Saabas

Teaduspõhiste sihtide algatus Science Based Targets on Pauligi ambitsioonikad kliimaeesmärgid heaks kiitnud – Paulig vähendab 2030. aastaks oma tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80 protsendi ja väärtusahelast tingitud heitkoguseid 50 protsendi võrra. Lisaks läheb Paulig 2030. aastaks täielikult üle pakenditele, mis on taaskasutatavad ja valmistatud taastuvatest või taaskasutatud materjalidest.

"Praegu keskendume taaskasutusele ja otsime võimalusi taastuvate või taaskasutusse võetud pakkematerjalide kasutamiseks. Kuigi toodete süsinikujalajälg tuleneb peamiselt tootest endast ja pakendil on selles väike osa, aitavad kõik pakendiga seotud parandusmeetmed kaasa ringmajanduse edendamisele ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Otsime pidevalt paremaid lahendusi ja praegu uurime männiõlil põhineva tooraine kasutamist kohvipakendites," selgitas Pauligi strateegilise pakendiarenduse juht Kati Randell.

Testimisel olevas pakkematerjalis kasutab Paulig tselluloosimassi tootmise jäägina tekkivast männiõlist valmistatud UPM BioVernot. Uus lahendus asendab Mondi valmistatud lamineeritud pakendites seni kasutatud fossiilkütustel põhineva tooraine. Üle poole uues lamineeritud pakendis kasutatud toorainest põhineb männiõlil.

Tekst: Tanel Saarmann •

LÜHIUUDISED

Foto: FinEst-Hall Factory

FinEst-Hall Factory suurendab Fundwise’i abiga müügitulu Eesti suurim PVC-hallide tootja ja paigaldaja FinEst-Hall Factory OÜ laiendab tootmist ja käivitab tuleval kevadel Rae vallas uue tehase kogumaksumusega 5,5 miljonit eurot. Laienemisplaanid näevad ette 2024. aastaks müügitulu kasvu 10 miljoni euroni ning sisenemist Rootsi, Norra ja Taani turule.

FinEst-Hall Factory laiendab tootmist ja kavatseb ühisrahastusportaali Fundwise investoritelt kaasata kuni 400 000 eurot. Kaasatud kapital investeeritakse Rae valda valmiva tehase seadmetesse. Suurima osakaaluga on investeeringus 1,2 miljonit maksma minev Itaalia päritolu torulaser, mis kiirendab senist käsitööd kümme korda. Lisaks ostetakse metallkonstruktsioonide värviliin. Kokku plaanib PVC-hallide tootja kolme aasta jooksul investeerida seadmetesse 2,84 miljonit eurot. Uute seadmete toel vähendatakse tööjõumahukaid protsesse ja toote omahinda, samuti pööratakse palju tähelepanu tootmise automatiseerimisele ja digitaliseerimisele.

Jaanus Laane, FinEst-Hall Factory juht ja omanik ütleb, et

ettevõte on senise toomise baasil kümne aasta jooksul 180 halli püsti pannud ja viimastel aastatel kasvatanud käivet keskmiselt 60 protsenti aastas. Nüüd on aeg laienemiseks küps.

"Kevadel valmivas tehases tahame uute seadmetega tootmist kiirendada, mahtusid kasvatada ja tööjõukulude osa vähendada. Käibe kasvuks ja lähiriikidesse laienemiseks vajame konkurentsieeliseid, nendeks on mõistlik müügihind ning kiire tarne," räägib ta.

Keskkonnasõbralik pruulikoda Vaat suurendab tootmismahtu Eesti-Šveitsi pruulikoda Vaat rajab uue tootmise Telliskivi kvartalisse ja tahab suurendada tootmismahtu 6–12 korda ning saada Eesti kõige keskkonnasõbralikumaks pruuliojaks. Koostöös Fundwise’iga on kogutud ühisrahastusest üle 166 000 euro, mis kulub tehase sisseseade soetamiseks ja tap room’i sisustamiseks.

Foto: Pruulikoda Vaat

Pruulikoja Vaat ärijuht Markus Hausammann ütleb, et väikepruulija toodangumaht kasvab 500 hektoliitrilt 3000 hektoliitrini 2024. aastal, vajadusel suudab rajatav õlletehas toota ka kuni 6000 hektoliitrit õlut. Ühisrahastuse abiga tahetakse soetada villimisliin ja osooniveegeneraator, mõlemad on 39 protsendi ulatuses PRIA kaasrahastatud, lisaks ehitada ja sisustada tap room, kuhu mahub istuma 30 inimest.

"Pruulimissüsteem, mida me kasutama hakkame, on uuenduslik," räägib Hausammann. "See mitte ainult ei võimalda meil kuluefektiivselt jooke toota, vaid asetab meid ka Eesti kõige keskkonnasäästlikuma pruulikoja kohale, pannes rõhku süsihappegaasi-, vee- ja energiakulu ning kemikaalide mõju vähendamisele."

Hausammanni kinnitusel ollakse süsinikuneutraalsed, kasutades õlle karboniseerimiseks kääritamisel tekkivat süsihappegaasi. "Kääritamine toodab suures koguses süsihapegaasi, mida tavaliselt lastakse vabalt atmosfääri, et siis järgmises etapis karboniseerimiseks lisada tööstuslikult toodetud CO2. Vaat kasutab tekkiva CO2 täielikult ära naturaalseks karboniseerimiseks."

Alates 2021. aastast hakkab Vaat pakkuma uusi õllesid klientidele Eestis, Šveitsis, Hollandis, Lätis ja Soomes. Toodangust 70 protsenti on kavas eksportida

5

6

INTERVJUU

Tekst: Tanel Saarmann

Kadri Simson on sattunud ühe Euroopa olulisima väljakutse eestvedajate sekka.

Volinik Kadri Simson töösturitele: vähem raisates on teie majandusaasta aruanded paremas seisus Euroopa soovib olla esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Energeetikavolinik selgitab, kuidas selleni jõuda plaanitakse.

Foto: Priit Simson

T

änaseks on aasta aega ametis olnud Ursula von der Leyeni juhitav Euroopa Komisjon.

Nende üheks keskseks teemaks on rohepööre, mille tulemusel peab Euroopast 2050. aastaks saama maailma esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Roheleppe klastrit juhib hollandlasest komisjoni asepresident Frans Timmermans. See kätkeb endas transporti, keskkonda, tervishoidu, maaelu, aga ka roheleppe vaat et kõige olulisemat valdkonda – energeetikat. Selle teema volinik ja ka klastri liige on Kadri Simson.

Ajakirjale rääkis Simson sellest, mida on esimesel aastal tehtud ja mis ootab meid rohepöördega seoses ees.

Komisjon on võtnud endale suure eesmärgi.

Oleme ametis olnud alates eelmise aasta 1. detsembrist. President Ursula von der Leyeni esimene suur initsiatiiv oli rohelepe. Euroopa eesmärk on saada kliimaneutraalseks maailmajaoks. Kui selle idee välja käisime, siis ei olnud see vaid mure globaalse kliimasoojenemise pärast. See käidi välja ka kui Euroopa kas-

8

INTERVJUU

vad strateegiad. Tavaliselt see nii ongi, et uue komisjoni esimesel aastal tulevad välja strateegiad, mis panevad paika üldise suuna. Nendele järgnevad konkreetsed õigusaktid. Viimasena toimuvad läbirääkimised liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga. Kui peaksin nimetama kolm suuremat teemat, siis esiteks energiasüsteemide Nüüd oleme integratsioon, kus on tuMillised on peamised faasis, kus gevalt sees vesinikuteeteemad, mis teie laual liikmesriikidel ma. Teiseks plaanime sipraegu on? sustada selle põhimõtte, Energeetika valdkonnas tuleb see et kõige keskkonnasäästlion väga palju teha. Sealt siseriiklikult kum ja rohelisem ning ka tuleb 75 protsenti kasvuodavam on see energia, hoonegaaside heidetest – üle võtta. mida meil ei olegi vaja tootmises, transpordil ja kasutada – sealhulgas tänu hoonete renokasutamisel. Ilma suure muutuseta ei täiveerimisele. Kolmas teema on avamereda me ei 2030. ega 2050. aasta eesmärke. energia ja seejuures mitte ainult tuuleparKliimaneutraalsuse saavutamiseks peame gid, vaid ka näiteks laineenergia. näiteks laialdasemalt kasutusele võtma elektri. Sel moel on taastuvenergiat kõige lihtsam tarbida. Roheelekter peaks vaheEsimesel aastal on seega atra seatud? tama välja fossiilsed kütused, olgu selleks Euroopa Liit ja Komisjon ei alustanud ju põlevkivi, maagaas või nafta. nullist. Eelnev koosseis juba liikus selles Kuidas me seda saavutame? Minu suunas, et täita Euroopa osa Pariisi kliiportfellist on välja tulnud mitmed erinemaleppes. Minu eelkäija, hispaanlane Mivustrateegia. Uusi tehnoloogiaid kasutusele võttes parandame enda konkurentsivõimet ja meil polnud kahtlust, et teised järgnevad meile – Jaapan ja Hiina ongi viimastel kuudel andnud teada oma kliimaneutraalsuse plaanidest ning ka Joe Biden on esialgsed lubadused lauale pannud.

TERVE JA KOOLITATUD TÖÖTAJA ON INVESTEERING ETTEVÕTTE EDUSSE! TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ TEOSTAB JÄRGMISI TEENUSEID:

• • • • • • • • •

•

Mootorsõidukijuhi tervisetõend Toidukäitleja tervisetõnd Haridustöötaja tervisetõend

•

Hooldus – ja sotsiaaltöötaja tervisetõend Ilu ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend Meremehe tervisetõend Väikelaevajuhi tervisetõend Töötervishoiu arsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööde tegija)

Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf Õismäe tee 179, Tallinn 13517 registratuur@tkhaldus.ee GSM 5693 1828; 661 6812

Mida peaksid ootama meie ettevõtjad, töösturid? Kus me Eestis nende teemadega oleme?

Kõigil kolmel eespool mainitud suunal on sisend ka tööstusele. Võtame või hoonete renoveerimise. Esmapilgul tundub see vaid kodukulude alla saamisena. Tegelikult loob renoveerimine töökohti mitte ainult ehitussektoris, vaid ka ehitusmaterjalide tootmises. Igas liikmesriigis. See on väga tööjõumahukas. Ka innovatsiooni poolel tekivad töökohad, sest see ei ole niisama lihtlabane soojustuse seina panemine, vaid ka hoonete digilahendused.

Mida vesiniku suund kaasa toob?

Roheline vesinik on võimalik lahendus mitmetele tööstussektoritele – näiteks terasetootmises või keemiatööstuses. See

Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 217809) pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud.

Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses „KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID“ teostame erinevaid tervisekontrolle Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele

guel Arias Cañete, lõi väga hea raamistiku elektriturule. Et meil oleks suuremad regionaalsed turud, mis saaks rohkem rohelist elektrit vastu võtta. See seadusandlus on vastu võetud. Nüüd oleme faasis, kus liikmesriikidel tuleb see siseriiklikult üle võtta.

• • • • •

Töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks Tööohutuse- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine Töökeskkonnaspetsialisti teenus Töötervishoiu- ja tööohutusalased koolitused Töötajate tervisekontroll Terviklahendus töötervishoiu ja tööohutuse teenuse osas Tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks

Korraldame ettevõtete/asutuste siseseid eesti, vene ja inglise keelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele.

Esmaabi koolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 ak.t, hind 75 € 13.-14.01.2021 eesti keel SOODUSHIND 65 € 19.-20.01.2021 vene keel SOODUSHIND 65 € 17.-18.02.2021 eesti keel 15.-16.03.2021 vene keel Esmaabiandjate täiendkoolitus 8 ak.t, hind 55 € 14.01.2021 eesti keel SOODUSHIND 50 € 20.01.2021 vene keel SOODUSHIND 50 € 18.02.2021 eesti keel 16.03.2021 vene keel Tuletööde tegemise koolitus 6 ak.t, hind 75 € 25.01.2021 eesti keel SOODUSHIND 70 € 26.01.2021 vene keel SOODUSHIND 70 € 22.02.2021 eesti keel 26.02.2021 vene keel Evakuatsiooni –ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 8 ak.t, hind 90 € 25.01.2021 eesti keel SOODUSHIND 85 € 26.01.2021 vene keel SOODUSHIND 85 € 22.02.2021 eesti keel 26.02.2021 vene keel Töökeskkonnaspetsialistide-, volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 ak.t, hind 155 € 27.-29.01.2021 eesti keel SOODUSHIND 150 € 10.-12.02.2021 vene keel SOODUSHIND 150 € 03.-05.03.2021 eesti keel 07.-09.04.2021 eesti keel

Töökeskkonnaspetsialistide-, volinike ja - nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak.t, hind 90 € 29.01.2021 eesti keel SOODUSHIND 85 € 12.02.2021 vene keel SOODUSHIND 85 € 05.03.2021 eesti keel 09.04.2021 eesti keel Tõstukijuhi koolitus (teooria) 8 ak.t, hind 97 € 01.02.2021 vene keel SOODUSHIND 90 € 02.02.2021 eesti keel SOODUSHIND 90 € 01.03.2021 vene keel 02.03.2021 eesti keel Tõstukijuhi koolitus (pädevustunnistuse omandamine) 16 ak.t, hind 155 € 01.02 ja 03.02.2021 vene keel SOODUSHIND 150 € 02.02. ja 03.02.2021 eesti keel SOODUSHIND 150 € 01.03 ja 03.03.2021 vene keel 02.03. ja 03.03.2021 eesti keel Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus 8 ak.t, hind 87 € 12.01.2021 eesti keel SOODUSHIND 80 € 25.02.2021 vene keel 08.03.2021 eesti keel 16.04.2021 vene keel

Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179, Tallinn 13517 GSM 553 2238; 654 1050 info@tkhaldus.ee

Lisainfo:

www.tkhaldus.ee

INTERVJUU

Frans Timmermans (keskel) ja Kadri Simson tutvustamas Euroopa roheleppe põhimõtteid.

aitab asendada fossiilseid kütuseid seal, kus elekter oleks liiga kallis või tehniliselt võimatu kasutada. Vesinik on lahenduseks ka transpordisektorile, näiteks veokites, kus sõidukite suuruse tõttu ei ole elekter heaks variandiks. Vesinik annab meile võimaluse asendada imporditud nafta siinsamas meie territooriumil toodetud ja salvestatud või energiakandjana kasutusele võetud vesinikuga.

Avamere tuuleparkidest rääkides, siis COVID-19 kriisis oleme Euroopas ära kaardistanud oma peamised haavatavused. Üks neist on meie pikad tootmisahelad. Kevadise kriisi ajal sulgesid end paljud liikmesriigid ja nii mõnedki tuuleparkide projektid tuli edasi lükata. Üheks põhjuseks oli see, et osa tootmisest on Euroopast välja läinud. Euroopa Komisjoni ettepanek on, et kriitiline tootmine, milleks on ka energeetikaga seotu, tuleb tagada Euroopa Liidus. Anname seega tuge uutele tootmisvõimsustele, mis tuuakse tagasi Euroopasse.

Et me ei oleks sõltuvad pikkadest tarneahelatest, mis meie kontrolli alla ei kuulu.

Koroonaaeg on mõttemaailma muutusteks ja rohepöördeks väga hea aeg.

Praegu on äärmiselt vajalik majandust lisainvesteeringutega elavdada. Kõigile tundub mõistlik, et need investeeringud

lähevad tuleviku lahendustesse. Eilsesse tehnoloogiasse rahalisi ressursse panna ei ole mõtet. Uuringud näitavad, et taastuvenergia loob rohkem töökohti ja lisandväärtust kui sama raha panemine nendesse ahelatesse, mis saavad alguse fossiilsetest kütustest.

Oleme harukordses olukorras. Euroopa Liidu poolt ei ole kunagi selliseid rahalisi võimalusi olnud kui praegu. Lisaks seitsmeaastasele pikaajalisele eelarvele on laual ka 750 miljardi euro suurune taasterahastu "NextGenerationEU", mis on majanduse elavdamise kiirendamiseks mõeldud ajutine vahend. Kokku on see 1,8 miljardit kõigi aegade suurim finantspakett. Selge soovitus on, et mõlemast läheks 30 protsenti liikmesriikide poolt kliimaeesmärkidega seotud investeeringuteks. See järgmise põlvkonna rahastu on mõeldud väga lühikeseks kasutusajaks ja seega on mõistlik olemasolevaid projekte ettepoole tuua.

Rohepöörde kese on Eestis IdaVirumaa. Õiglase ülemineku fondist saabki meil raha vaid see piirkond.

Õiglase ülemineku fondi idee on tegelikult tulnud Euroopa söeregioonidest.

Euroopas on mitmeid liikmesriike, kelle valitsused on kliimaneutraalsuse osas keerulisemas positsioonis. Seal on regioonid, mis on aastakümneid oma pea-

Foto: Dati Bendo

mise sissetuleku saanud kaevandamisest. Olgu selleks süsi, pruunsüsi, turvas või meie puhul põlevkivi. Paralleelselt on ka piirkondi, kus on suured tööstusettevõtted, kes kasutavad seda sama sütt, maagaasi või naftat. Ka nende tootmisüksuste või tehaste ümberseadistamine vesinikule on väga kulukas.

Fondist saavad osa kõik liikmesriigid, sest igalühel on mõni rohkem toetust vajav regioon. Meie jaoks on selleks Ida-Virumaa. Eesti ehk Ida-Virumaa osa sellest fondist on 340 miljonit eurot. Seda saab maakond kasutada eelkõige tööealiste inimeste ümber- ja täiendõppeks, et nad leiaksid rakendust mõnes teises valdkonnas, mille bioloogiline jalajälg oleks väiksem. Raha saab kasutada ka uute töökohtade loomiseks, seejuures eelistatuks on tööstuslikud töökohad.

Kuidas see protsess täpsemalt välja näeb?

Euroopa Komisjon ei kirjuta ette, kuhu raha konkreetselt kuluma peab. Iga riigi valitsus peab välja tulema oma plaaniga. Ida-Virumaa puhul võib näiteks plaani osaks olla ka transpordiühenduste parandamine linnade vahel. Kui Ahtmes töökohti ei ole, siis peavad inimesed kiiresti saama liikuda mõnda teise linna.

Kõik see saab olema kohalike omavalitsuste ja valitsuse koostöö tulemus. Pro-

9

10

INTERVJUU

vamad ja arvestame, et isegi taastuvenergia tootmine jätab oma keskkonnaalase jälje, siis kõige parem oleks vähem raisata. 40 protsenti energiast läheb hoonetesse, kas kütmiseks või jahutamiseks.

On ka liikmesriike, kus ei ole veel tehtud kõike, et keskküttetrasse korda teha. Eestiski mäletame aegu, kus talvel võis selgelt näha, kust trass jookseb. Trassi korda tegemine on üks lihtsamaid viise, kuidas teha säästlikke investeeringuid.

Sain ma õigesti aru, et Euroopa Liit võib hakata toetama ka tehaste rajamist, mis toodaksid seadmeid taastuvenergia sektorile?

Ursula von der Leyeni (vasakul) esimene suur algatus oli rohepööre. Fotol on veel Euroopa Komisjoni peasekretär Ilze Juhansone ja energeetikavolinik Kadri Simson.

Foto: Euroopa Komisjon

jektidega tuleb tegeleda ennaktempos, sest vahendid selleks tuleb kasutada juba lähiaastatel.

Millised on roheleppe kõige suuremad ohud ja väljakutsed?

Oht on loomulikult avalik arvamus. Me vajame rohepöörde jaoks koostööd nii rahvusriikide tasandil kui ka regionaalselt. Kui inimestel tekib arvamus, et see võib neile tähendada märkimisväärselt suuremaid kulutusi, siis on valitsustel keeruline oma ambitsiooni kõrgel hoida.

See ei pea tähendama kõrgemaid hindu tarbijatele. Paremini soojustatud kodus saad osa väiksematest küttearvetest. Oleme näinud, et päikesepaneelide hind on viimasel kümnendil kordades langenud.

Hind meretuulepargis toodetavale elektrile on viimasel kümnendil 75 protsenti odavnenud. Suuremad mahud ja paremini integreeritud elektriturud toovad tarbijale soodsama hinna.

Praegu katab 86 protsenti Euroopa Liidu majandusest fossiilne kütus. Nafta puhul teame, et selle turuhind on väga volatiilne. Oleme näinud kõrgeid tippe ja isegi miinushindasid. Suur kõikumine tarbijale ju kindlustunnet ei sisenda.

Avalik arvamus on oluline tõesti. Enda tagahoovi ei taheta väga ühtegi ehitist ega arendust.

Liikmesriigid on erinevates stardipositsioonides. Meil on neid, kus endiselt veel

suur osa elektritootmisest baseerub kivisöel ja sama kütet kasutavad eramajad ja korterelamud. Seal tähendab rohepööre ilmselgelt ka puhtamat õhku ja tervislikumat elukeskkonda tulevikuks.

Aga on ka piirkondi, kus planeeringutega on keeruline ja konkurents maa-aladele on suur, seda ka meres. Meretuulepargid on suhteliselt uus segment konkureerimaks samale territooriumile, kus on ees vanad valdkonnad, nagu kalapüük, laevatransport ja teised. Mõnes kohas on aga väga head tuulised alad broneeritud militaareesmärkide täitmiseks. Tuleb leida viis, kuidas uus sektor samal territooriumil teisi segamata tegutseda saaks. See on üks oluline küsimus avamere taastuvenergia strateegias, millega tulime välja selle aasta novembris.

Lugesin teie artiklit selle kohta, et Euroopas on 34 miljonil inimesel kodusoojaga suuri probleeme.

Kõigest mõni aasta tagasi oli probleem 50 miljonil inimesel, kes ei suutnud endale mõistlikku toatemperatuuri tagada.

See number on kiiresti kahanev. See on iga liikmesriigi poliitikate küsimus, kuidas nad aitavad neid, kes ei suuda oma küttearveid tasuda. Eestis tehakse seda toimetulekutoetustega. Põhjamaades on üldiselt kombeks samamoodi, sest vastasel korral võivad tagajärjed olla fataalsed. Üldiselt on Euroopa Liidus probleem selles, et kui me tahame olla sääst-

Oleme olukorras, kus Euroopa Parlament ja liikmesriigid ei ole eelarves veel kokku leppinud (intervjuu on tehtud novembri keskel – T.S.). Ehk saab detsembris kokkulepe sõlmitud. Vahendeid oleks vaja kiiresti, et majandust käivitada. Projektid üleöö ei sünni. Tööstusi aidatakse erinevatest fondidest ka käesoleva eelarvega, mis on lõppemas. Näiteks viimastel kuudel on toimunud innovatsioonifondis miljardi euro suuruse fondi avanemine vesinikuprojektidele. Komisjon käis välja soovituse, et liikmesriikidel oleks võimalus taastefondi vahendeid kasutada ka ettevõtluse toetamiseks.

Taas käis läbi vesinikujutt. Mida me vesinikustrateegiast täpsemalt teadma peaks?

Meie eesmärk on käivitada rohelise vesiniku turg. Selleks on vaja nii tootmist kui ka neid üksusi, kes vesinikku kasutavad.

Mahtude suurendamine paneb käima normaalse turu. Teame, et 98 protsenti vesinikust, mida Euroopa Liidus kasutatakse, pärineb maagaasist. Meie strateegia keskendub rohelisele vesinikule, mis pärineb tuuleparkidest ja päikesest.

Lõppkasutajate poolel oleme toetanud tööstusettevõtteid, kes jätavad fossiilse kütuse ja lähevad üle vesinikule. Ilma toetuseta nad täna seda teha ei suudaks.

Parim näide on terasetööstus – nad konkureerivad globaalselt nendega, kes on jätkanud fossiilsete kütustega.

Vesinikku võiks niisiis kasutada tööstuses, transpordis, eelkõige raskeveokites, ja miks mitte ka raudteel. See võiks olla lahendus ka meretuuleparkidele, mis satuvad mõnikord olukorda, et toota võiks, aga maismaa võrk ei võta seda vastu, sest tarbimine ei ole piisavalt suur.

INTERVJUU

Vesiniklahendused annavad võimaluse energiat salvestada tippvõimsuse ajal.

Kuuldavasti tegelete ka metaanistrateegiaga.

Metaan on mahult teine kasvuhoonegaas CO 2 järel. Euroopa Liidus ei ole metaanistrateegiat väga pikalt uuendatud – esimene ja ühtlasi viimane enne tänavust võeti vastu eelmisel sajandil.

Uue strateegiaga plaanime mõjutada oma partnereid. Euroopa Liit on suurim maagaasi ja nafta importija. Me teame väga hästi, mida tootjad maagaasi tootes või kivisütt kaevandades teevad.

Teame, kus metaaniheide tekib. Meil on päris hea satelliitide süsteem ja pilt raalib superemiteerijad välja. Tegeleda tuleb gaasitrassidest lekkiva gaasiga. Üks oluline teema on energiasüsteemide lõimumine. Mis see lihtsustatult tähendab?

Tulevikuvisioon on see, et me ei toimi erinevates silotornides, kus nafta tuleb puurtornist ja jõuab lõpptarbijani ehk näiteks automootorisse. Erinevad ener-

giakandjad aitavad meil dekarboniseerimise küsimust lahendada. Osaliselt on see seotud uute lahendustega, nagu roheline vesinik, aga ka põhimõttega, et raiskamine tuleb lõpetada. Meil on küllaga tööstusi, kellel jääb üle väga palju jääksoojust. See ei ole mõtestatud kasutust leidnud. Üks moodne jääksoojuse tootmise koht on serveripargid. Seda energiat võiks kasutada seal, kus soojust vaja läheb, näiteks keskküttes.

anda järgmisel aastakümnel ka toimivaid lahendusi.

Avameretuulikud on siin julgustav näide. Vaid 30 aastat tagasi ehitati Taanis esimene avamere tuulepark. Sama palju on meil minna 2050. aasta kliimaeesmärgini.

Euroopa Liit jälgib, et tuumaohutus oleks tagatud.

Laineenergia, mis meie jutus varem kõrva jäi, on midagi uut.

Avamere taastuvenergia strateegia aitab ühelt poolt piirkondi, kus on sellega jõutud kaugele, nagu näiteks Põhjameri.

Teiselt poolt aga ka neid rannarajoone, kus avamere tuulepargid ei pruugi olla kõige parem lahendus. Atlandi ookean, Vahemeri ja Must meri näiteks. Seega ei räägi me vaid merepõhja kinnitatud avamere tuuleparkidest, vaid ka muudest lahendustest, mis veel turukõlblikud ei ole.

Nendeks on ujuvad tuulepargid ja laineenergia. Viimane on teaduskatsetuste ja mikroprojektide näol olemas. See võiks

Eestis on tõusnud taas teemaks tuumaenergeetika. Mida sellest arvata?

On iga liikmesriigi enda otsustada, milline on energeetikas nende tootmisüksuste jaotus. On liikmesriike, mis kasutavad tuumaenergiat. On neid, kes on loobumas, aga ka neid, kel ei ole kunagi olnud tuumajaama, aga nad hakkavad seda ehitama. Näiteks Poola. Soome on jällegi üks vähestest, kel on käimasolev tuumajaama ehitus. See on nende õigus.

Euroopa Liit jälgib, et tuumaohutus oleks tagatud. Sõnastame praegu koos

2020. a.

Tööjoonised saata

Ferresto Laser tooted Eestist Põhja-Ameerikani alates 2006. aastast! toote nr

865.050

seeria

www.ferresto.ee

laser@ferresto.ee

Uusaru 20, Saue, 76505 Harju maakond 512 1988

A4

11

12

INTERVJUU

nafta tarbimine väheneb. Tuumaenergia puhul näitavad prognoosid, et 2050. aastal on endiselt alles neid liikmesriike, kes seda kasutavad – 15 protsenti energiast võib tulla tuumajaamadest. Sajaprotsendilist taastuvenergiat ei tulegi, sest riikidel on õigus öelda, et nad ei emiteeri CO2, vaid kasutavad tuumaenergiat.

Milline on teie sõnum töösturitele?

Kadri Simson rohekütust tankimas.

tuumaohutuse ja keskkonnaekspertidega tuumajäätmete küsimust. Tõsi on see, et tuumajaam CO2 ei emiteeri, aga kas tuumajäätmed ja nende ladustamine on kahjutu tegevus või on see keskkonnakahjulik? Isegi kui seda teha kõige ohutumal viisil ja kõrgeimaid standardeid silmas pidades. Eksperdid vaidlevad selle üle.

Neid siis ei saagi tulevikus toetada?

Euroopa Liidu vahenditest ei ole tuumaelektrijaamasid toetatud. Oleme aidanud kolme liikmesriiki lõpetada Tšernobõli tüüpi reaktorite töö. Üks neist oli näiteks Leedus. Vaidlus käib, kas pangad saavad seda pidada keskkonnasõbralikuks investeeringuks. Ladustamine on jaamade rajamise üks võtmeküsimusi.

Kadri Simsoni selja taga on üks osa olevikust ja tulevikust – tuulikud ja tuuleenergia.

Foto: erakogu

Foto: Ina Fassbender

Pangad rõhuvad aina enam rohelisusele. Tuleb aeg, kui nad ei anna laenu saastavatele projektidele.

Seda nimetatakse taksonoomiaks. Need on selged suunised, milliseid laene ja investeeringuid peab keskkonnasõbralikuks pidama. Euroopa Investeerimispangaga olen ise olnud tihedamas kontaktis, sest nad on oluline tegija energeetikaprojektide rahastamisel. Nemad on näiteks otsustanud, et pärast järgmist aastat nad enam gaasiprojekte ei toeta. Seda mitte keskkonda silmas pidades, vaid seetõttu, et kõik nende uuringud näitavad, et maagaasi tarbimine langeb märkimisväärselt. Sellised investeeringud ei tasu ära. Panga ülesanne on investeerida projektidesse, millel on tulevikus turgu.

Kõik ennustused näitavad, et fossiilsed kütused jäävad veel mõneks ajaks meie energiaportfelli, aga nii maagaasi kui ka

Tööstuse eest vastutav volinik Thierry Breton on täiendamas Euroopa tööstuse strateegiat, et hoida meie konkurentsivõimet. Ka rohepööre on selle tugevdamiseks mõeldud. Kõik esialgu ebamugavana tunduvad tehnoloogilised lahendused parandavad konkurentsivõimet võrreldes nendega, kes nii uuenduslikud ei ole. Üks tark mees ütles hiljuti maailma energiaagentuuride aastakoosolekul, et inimesed on alati oma aja ära elanud lahendusi maha jätnud. Ega kivikirvest ei asendatud seetõttu nutikama lahendusega, et kivi otsa sai. Me ei asenda fossiilseid kütuseid seetõttu, et nafta ja maagaas kusagile kaoks. Lihtsalt on olemas targemad lahendused. Kes esimesena need kasutusele võtab, on võitja. Euroopa on otsustanud, et oleme esimesed.

Investeeringuid tähendab see nii riikidele kui ka ettevõtetele. See on kõik helgema tuleviku nimel.

Absoluutselt. Eesti töösturid on juba näinud, et digitaliseerimine hoiab kokku aega ja ressurssi. Eriti on seda näha kriisi ajal. Vähem energiat kasutades on kokkuhoid märkimisväärne. Vähem raisates on ka teie majandusaasta aruanded paremas seisus.

Virtuaalne elektrijaam võimaldab energiakulusid vähendada kuni 15% Pole vahet, kas tegemist on suurtööstusega või kommertshoonet haldava ettevõttega, märkimisväärse osa kuludest moodustab elektrienergia. Enamik suurtest elektrit tarbivatest ja tootvatest seadmetest on aga paindlikud ja see võimaldab need varad panna raha teenima, vähendada energiakulusid ja väärtustada paindlikkust kiiresti muutuvatel turgudel.

Suured elektrit tarbivad ja tootvad seadmed paneb klientide jaoks raha teenima Eesti Energia virtuaalne elektrijaam (VPP). See võimaldab olemasoleva elektrit tarbiva või tootva seadmega teenida kuni 15% tulu täiendavate investeeringuteta, kasutades ära seadme paindlikkuse.

Virtuaalne elektrijaam optimeerib seadme elektrikulusid andmepõhiselt, pakub reaalajas infot seadme töörežiimi ja elektritarbimise kohta ning võimaldab ettevõttel oma põhitegevus muuta efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks, soodustades suurema hulga taastuvenergia pääsemist energiasüsteemi.

Virtuaalse elektrijaama kasutamine on investeeringuvaba Eesti Energia kasutab valdkonna juhtivat tehnoloogiat, mis liidab sellega digitaalselt ühendatud seadmed üheks suureks virtuaalseks elektrijaamaks. Jaam jälgib reaalajas energiaturul ja võrgus toimuvat ning juhib sellega ühendatud seadmeid lähtuvalt omaniku seatud kasutuskriteeriumidest nii, et see oleks maksimaalselt tulus ja elektrivõrgu jaoks optimaalne. Teenitud tulu jagatakse kliendi ja Eesti Energia vahel.

Esimeses etapis suurematele tööstus- ja tootmisettevõtetele mõeldud lahendust on lähiaastail plaanis pakkuda nii äri- ja büroohoonetele kui koduklientidele, kelle käsutusse lisandub iga aastaga nutikaid ja paindlikke seadmeid. Ka nende koormust on võimalik juhtida ning seeläbi elektrisüsteemi paindlikkust tõsta ilma täiendavate investeeringuteta võrku, mis tuleks tarbijal endal kinni maksta.

Veelgi enam: nagu näitavad uuringud, kasvab ka valmisolek neid tulusalt ja nähtamatult energiapartnerile juhtima usaldada.

Teenus toimib kliendi jaoks märkamatult, st sellega liitumisel seab omanik tingimused ja piirangud, kuidas ning mis hetkel annab ta oma seadmete paindlikkuse potentsiaali virtuaalsele elektrijaamale kasutamiseks. Kõik operatsioonid kulgevad taustal automaatselt ja kliendil jääb kliendiportaalis üle ainult jälgida, kui palju on tema seadmeid kasutatud võrgutasakaalu tagamiseks, kui palju on ta teeninud selle pealt tulu ning kui palju on ta aidanud päästa meie keskkonda.

Teenuse kasutamine ei mõjuta ettevõtte põhiprotsesse Virtuaalse elektrijaama pakutav paindlikkusteenus sobib neile tööstusharudele, kus on suure energiatarbimisega seadmeid. Valdkondadest näiteks tselluloosi- ja paberitööstus, tsemenditööstus, külmhooned, logistikakeskused, puidutööstus, vee-ettevõtted, metallurgia, keemia- ja plastitööstus, koostootmisjaamad. Neis kõigis on seadmed, mille tuluteenimise potentsiaal on praegu veel kasutamata. Näiteks külmutus- ja kütteseadmed, tööstuslikud boilerid, ahjud ning purustid, millega seotud protsessides on inertsus, mis võimaldab nende seadmete koormust nihutada ühelt ajahetkelt teisele.

Kasu saavad nii kaevandused kui ka külmlaod Eestis on virtuaalse elektrijaamaga ühendatud teiste seas Estonia kaevanduse võimsad pumbad, mis aitavad hoida enam kui Tallinna-suurust ala veevabana. Iga pumbatud kuupmeeter tähendab elektrikulu, mida on virtuaalse elektrijaama abil võimalik aastas 5–10% võrra vähendada.

Toiduainete külmlaod on kiiresti avastamas enda paindlikkuse potentsiaali. Külmutamiseks vajalikud kompressorid on võimalik lühikeseks ajaks välja lülitada nii, et temperatuur püsib lubatud piirides ja laos olevate toiduainete säilivus ei saa kuidagi mõjutatud. Sellise metoodikaga on võimalik virtuaalse elektrijaama abil nende seadmete elektrikulusid vähendada kuni 10%.

Virtuaalse elektrijaama klientide seas on lisaks eespool nimetatutele nii õliterminal kui ka hoone küttesüsteem ja külmaseadmed.

Kuidas virtuaalne elektrijaam töötab?

Seadme targaks ja automaatseks juhtimiseks ning energiaturul rahateenimiseks ühendame selle Eesti Energia virtuaalse elektrijaamaga (VPP), mis osaleb aktiivselt energiaturul, otsides parimaid võimalusi sulle tulu teenimiseks.

• Sobivad seadmed, mille tootmise või tarbimise hetkekoormust saab korraga kuni tunniks muuta või nihutada ühelt ajahetkelt teisele põhiprotsesse mõjutamata.

• Kogu protsess on automatiseeritud ega vaja sekkumist.

• Seade saadab virtuaalsele elektrijaamale informatsiooni oma töörežiimi ja valmisoleku kohta ning saab sellelt aktiveerimissignaale.

• Töögraafikut saab klient täpsustada soovi korral jooksvalt igaks päevaks ja tunniks.

• Kogu andmevahetus seadme ja virtuaalse elektrijaama vahel on 100% turvaline.

• Virtuaalne elektrijaam võtab seadme üleliigse energia ja maksab sulle selle teenuse eest.

Miks ühendada oma seade virtuaalse elektrijaamaga?

Muuda oma kulud tuluks

Investeeringuvaba

Riskivaba

Puhtam keskkond

Kuidas teenust kasutama hakata?

Tuvastame potentsiaali

Arvutame võimaliku tulu

Sead VPP jaoks kasutuskriteeriumid

Pakume lahenduse

Teenid tulu

Võta ühendust, et leida parim lahendus energiakulude kokkuhoiuks Maarja Tobreluts | maarja.tobreluts@energia.ee Eesti Energia virtuaalse elektrijaama arendusjuht

16

ROHEPÖÖRE

Tekst: Tanel Saarmann

Ida-Virumaa tulevik kaalukausil.

Põlevkivi ei pruugi kunagi pildilt kaduda

Riik süstib Ida-Virumaale lähiaastatel sadu miljoneid eurosid. Hiljutisel infokorjel saadi üle 800 ettepaneku, kuidas maakond Põxiti üle elaks.

I

da-Virumaa tulevik on kaalukausil. Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärgid ja nafta maailmaturu hinna kõikumised on tekitanud kõheda tunde – mis saab ligi 4800 põlevkivisektorisse alles jäänud töökohast? Sarnaseid paiku on peaaegu igas Euroopa Liidu riigis, olgu need siis kivisöekaevanduse piirkonnad või ahnelt "musta" energiat tarbivad suurtööstused. Üleminekuks puhtale ja CO2-vabale elule on liit lähiaastatel kulutamas sadu miljardeid eurosid. 340 miljonit tuleb Eestile ja valitsus otsustas kogu raha suunata just Ida-Virumaale.

Seda, kuidas seda raha maakonnas kasutada, valitsus veel otsustanud ei ole,

kuid riigihalduse ministri Jaak Aabi juhitud töörühm korjas kokku üle 800 ettepaneku. Tema kolleeg, majandus- ja taristuminister Taavi Aas avaldab, et esialgu soovitakse jaotusettepanekuga üleminekufondist 2/3 suunata mitmekesise ja nutika ettevõtluse arenguks. Ülejäänud kolmandik atraktiivse elukeskkonna heaks. "Õiglase ülemineku raha jaotusettepanekut tutvustatakse peagi valitsuskabinetis, misjärel alustatakse eelläbirääkimisi Euroopa Komisjoniga," ütles Aas novembri keskel.

Jaak Aab lisab, et ligi 350 miljoni eurosele toetusele lisanduvad ka tavapärasest soodsamad laenutooted ja väiksem omapanus. Ta ütleb, et kokku kutsutud juhtkomisjonile on laekunud ka mitmeid investeerimisplaane nii ettevõtlus- kui ka elukeskkonna üldiseks parandamiseks.

"Vajadused on selgelt suuremad kui võimalused, ent tuleb rõhutada, et õiglase ülemineku mehhanismi vahendid ei ole ainsad, millega on võimalik Ida-Virumaa ettevõtlus- ja elukeskkonda panustada," tõi ta välja.

Kriisi ajal erikohtlemine Maakond sai eritähelepanu ka COVID-19 kriisi puhkemise järel. Taavi Aas toob välja tuha ladestamise keskkonnatasu alandamise ja põlevkivi ressursitasu vahetuma sidumise nafta maailmaturu hindadega.

"Ajutiselt lubatakse ka erimärgistusega kütuse kasutamist põlevkivikarjääri tehnikas ja seadmetes," ütles ta.

Pärast põhjalikke uuringuid arvati juba möödunud aastal põlevkivituhk välja ohtlike jäätmete nimekirjast, mistõttu selle ladestustasu korrigeerimine oli Aasa meelest igati põhjendatud. Valitsus on otsustanud ka investeeringu uude põlevkiviõli jaama ja panustanud finantse kohaliku tööstuspargi arenguks.

"Ida-Viru tööstusparkides tegutsevad ettevõtted on loonud sadu töökohti. Hoogustamaks elukeskkonna parendamist on sellest aastast korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlemisel IdaVirumaal võimalik saada suurem toetuse määr kui näiteks Tallinnas," tõi minister välja.

Jaak Aab lisab, et viimastel aastatel on näiteks tööstusinvesteeringute toe-

ROHEPÖÖRE

Põlevkivi on ja jääb Eesti maavaraks.

Foto: Marko Mumm

tusmeetmest toetatud Ida-Virumaal vähemalt 130 keskmisest kõrgema palgaga töökoha loomist.

Tööstuspiirkonnaks ka edaspidi

Maakond vajab siiski hädasti majanduse mitmekesistamist.

Selge on see, et põlevkivisektoris töötajate arv kahaneb. Järsult sektor ei kao, kuid aja jooksul pakitakse end oluliselt kokku küll. Samas on lootus, et 2050. aastaks on leitud tehnoloogiad, mis võimaldavad põlevkivi töödelda nii, et CO2 jalajälge ei jää. Sellele aga liialt lootma jääda ei saa. Sektori keskmine palk on 1700 euro ringis, mis on maakonna keskmisest oluliselt kõrgem. Samaväärsete töökohtade loomine on üks peamisi väljakutseid. Taavi Aas arvab, et need töökohad ei pea tekkima tingimata energeetikasektoris. Arvestama peab siiski sellega, et tuleviku energeetika on väiksema tööjõumahukusega, aga kõrgema lisadväärtusega.

"Vähendamaks süsinikuheidet, on oluline, et riik toetaks eelkõige uusi innovaatilistesse tehnoloogiatesse suunatud investeeringuid. Leiame, et otstarbekas on tugineda olemasolevatele tööstustele, eeskätt keemia- ja haruldaste muldmetallide tööstustele, leida väärtusahelatesse sobivad ja puuduvad lülid nii tooraine tarne kui ka toodete väärindamise poolel," leidis minister Aas. Jaak Aab lisab sellesse nimekirja ka roheenergeetika ja tööstusjäätmete väärindamise.

Olemasolevat oskusteavet ei saa lasta raisku minna. Keemiasektor loob väärtust, mida saab edasiste investeeringute toel märksa keskkonnasõbralikumaks ja senisest konkurentsivõimelisemaks muuta. Aas usub, et põlevkivi kui riiklik ressurss jääb alles ka tulevikus. Maakond vajab siiski hädasti majanduse mitmekesistamist.

Töötukassa osakond karastunud Töötukassa Ida-Virumaa juht Anneki Teelahk ütleb, et novembri keskpaiga seisuga oli töötute arv maakonnas 7800. Tööealistest elanikest moodustab see 12,4 protsenti. Ometi on see olnud ka oluliselt kõrgem, ligi 10 000 töötu ringis.

2015. aastal oli number aga 5700. Siis, 2016. ja sellele järgnenud aastal, leidsid aset suured koondamised põlevkivisektoris. Algas ka töövõimereform. Viimasega tuli töötukassasse arvele inimesi, kes seal enne ei olnud, neid, kel oli vähenenud töövõime.

Ida-Viru töötukassa osakonnas olid kiired ajad. Nad töötasid koostöös partneritega, keskkontori ja sotsiaalministeeriumiga. Siis sai alguse töökoha loomise toetus ja tulid mängu Euroopa globaliseerimisfondi vahendid. Pakuti ümberõpet, keelekoolitust ja tasemekoolitust. 2018. aastaks jõudis töötuse tase 7,9 protsendi peale. Siis tulid jälle koondamised ja näitaja tõusis 9,5 peale. Nüüd Foto: Sven Arbet

Põlevkivitööstuse üks nägudest, millega Ida-Virumaa nii harjunud on.

Foto: Marko Mumm

Anneki Teelahk juhib kindlakäeliselt töötukassa üht keerulisemat osakonda.

17

ROHEPÖÖRE

Eesti Energia kaevandusest tuleb Ida-Virumaa praegune rikkus.

Foto: Priit Simson

on siis ka Ida-Virumaal tunda koroonaviiruse mõju.

"Olime valmis, et võib 10 000 töötut tulla. Mis meie osakonda puudutab, siis oleme karastunud. Kogu aeg meil midagi toimub. Peame olema sellisteks sündmusteks valmis," ütleb Teelahk.

Teelahk lisab, et energeetikasektori ettevõtetega on nad heas kontaktis ja nende teada ei ole lähiajal koondamisi oodata. Turismisektor on aga sealgi pihta saanud. Väga hea suvi oli maakonnas küll, kohalikud mujalt Eestist käisid neid avastamas, aga nüüd on pime sügis ja ees ootab varasemast nukram talv.

Kriis ja rahapesu mõjutavad Teelahk ütleb, et üks asi on töö kaotanud inimeste ümberõpe, aga teine pool on see, millised on neile loodavad uued väljakutsed. Tihti on tegemist ikkagi oskustöölistega, kelle tehniline baas on hea ja palk keskmisest kõrgem. Teiste seas on ka juhte ja keskastme spetsialiste. Seda saab maakond enda promomisel selgelt ära kasutada.

"Oluline on see, mis töökohad siia tekivad. Põlevkivisektori palgad on kaks kuni kolm korda kõrgemad kui tööturul keskmiselt. Investoreid saab meelitada jutuga, et meil on tööjõud siin olemas," on Teelahk lootusrikas.

Ta kiidab kohalikku tööstusparkide arendajat SA Ida-Virumaa Tööstusalad, kuid paraku on koroonakriisiga sealgi

Tartu kliimastreikijad soovisid 2019. aastal muuseas ka põlevkivi asendamist.

uute sõnumite osas kaasnenud vaikelu.

Investorid, kes olid juba tulemas, on jäänud ootele. Teisalt pidurdab arengut ka rahapesu teema – ettevõtetel on raskem pangast laenu saada. Paljud kohalikud investorid on ka Vene taustaga.

Olulisel kohal juhtimiskultuur Töötukassa aitab kohalikke ettevõtteid palju. Tehakse koostööd, aidatakse personalivalikul ja koos ekspertidega õpetatakse inimesi välja. Tööandjale makstakse vajadusel koolitustoetust. Samas on vaja motiveerida ka töötuid endid.

Kui sa oled pikka aega töötu olnud, siis hakkab see mõjuma vaimsele tervisele.

Kui inimene on pikalt töötanud ühes ko-

Foto: Argo Ingver

has, siis on töötuks jäädes jälle teistsugune šokk. Tehniliste oskustega inimesed leiavad tööd nii bussijuhtide kui ka kaugsõiduautojuhtidena. Töötlevas tööstuses muuseas buldooseritel ja ekskavaatoritel, teedeehituses.

"Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp (VKG) on tugeva juhtimiskultuuriga ettevõtted. Sealt tulnud inimeste ootused on kõrged. Kui satud kohta, kus ei ole traditsioone või läbipaistvat palgasüsteemi, kus inimesi ei hinnata nende panuse järgi – selle peale mõeldakse," toob Teelahk välja.

Tema sõnul on töökohtade loomise kõrval veel olulisem toetada investoreid.

Et nad maakonda üldse tuleks. Tööjõud

19

20

ROHEPÖÖRE

on olemas, ja veel selline, millist teistes regioonides ei ole. Ka transpordiühendused on vaja paremaks saada, nii maakonna sees kui ka sellest välja suunatud võimalused. "Kui Narvast või Jõhvist saaks Tallinna kiirrongiga tunni ajaga ..." unistab Teelahk.

Tekkida ei tohi uut monosektorit Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse SA juhatuse liige Pille Sööt ei näe toimuvas kardinaalset muutust, sest põlevkivitööstuse kokku tõmbumine töökohtade mõistes on toimunud juba umbes 20 aastat.

Tema sõnul väheneb iga kümne aasta tagant töökohtade arv seal umbes poole võrra. Siiani tehnoloogia arengu tõttu.

"Nüüd tekib vähenemine tulenevalt rohepöördest, aga põhimõtteliselt pole siin midagi kardinaalselt uut," ütleb ta.

Söödi sõnul on oluline, et valdav osa üleminekule suunatud vahenditest läheks ettevõtlussektorisse. Ta rõhutab, et silmas peaks pidama seda, et maakonda ei tekiks uut n-ö monosektorit. See tähendab, et maakonna jaoks oleks parem sada kümne töökohaga ettevõtet kui üks tuhande töökohaga suurfirma. "Ülemineku tulemusena peaks Ida-Virumaa majandus muutuma mitmekesisemaks ja struktuurselt sarnasemaks muu Eesti majandusega," on tema sõnum.

Teisalt peab töötuks jäänud inimesi motiveerima kiiresti tööle naasma. Varasema keskmisest kõrgema palga teine külg on see, et need inimesed saavad ka kõrgemat töötule makstavat hüvitist, mis ei pruugi neid just innustada kiiresti uut töökohta otsima.

"Võiks kaaluda põlevkivisektoris töötuks jäänud inimele makstava igakuise hüvitise väljamaksmist, kui ta läheb kiiresti uuesti tööle väljapoole sektorit," pakub Sööt.

Ta näeb, et rohetehnoloogiate, samuti sinimajanduse lahenduste ja ringmajanduse ulatuslik rakendamine IdaVirumaal muudaks oluliselt maakonna kuvandit.

"Ida-Virumaa on Euroopa mõistes väike piirkond ja siin võiks maakonna rohemajandusele üleminekul pakkuda Euroopa Liidule n-ö näidislahendust, kust saaks ka teised piirkonnad šnitti võtta. Süsteemi väiksus võimaldab ehk reljeefsemalt näidata erinevate üleminekuinstrumentide mõju ja toimivust," arvab Sööt.

Ahti Asmann

Foto: Priit Simson

VIRU KEEMIA GRUPP NÄEB NÕUDLUSE OLULIST KASVU Ida-Virumaa üks olulisemaid põlevkivivaldkonna tööandjaid on Viru Keegia Grupp ehk VKG. Nende praeguseks põhitegevuseks on põlevkiviõlide tootmine globaalse laevakütuste turu tarbeks. Kontserni juhatuse esimees Ahti Asmann toetub OECD prognoosidele, kui ütleb, et nõudlus kaubaveo järele suureneb praeguselt umbes 100 000 miljardilt tonn-kilomeetrilt aastaks 2050 3,5 korda. "Ülemaailmne laevakütuste turg kasvab ja ookeanilaevade puhul alternatiivsed süsinikuneutraalsed lahendused hetkel puuduvad," ütleb ta.

VKG usub, et isegi alternatiivkütuste osakaalu kasvades traditsioonilise fossiilkütuse kasutamine lähima kümne aasta jooksul ei kahane.

Lisaks peab Asmanni sõnul arvestama asjaoluga, et uute kütuseliikide kasutuselevõtt eeldab laevade ümberehitamist või uute soetamist. Kõik need protsessid toimuvad pika aja jooksul ja on äärmiselt investeeringumahukad.

"Meie lähtume oma arengus turunõudlusest ja juhul, kui toimuvad muutused nõudluses, siis liigume nende arengutega kaasa," ütleb ta.

Plaanid ka väljaspool Eestit VKG on oma tulevikuplaanides ja investeeringukavatsuses pigem ettevaatlik. Nad on ennekõike huvitatud ärivaldkondadest, kus esineb loomulik nõudlus ja toimib vaba konkurents.

"Riiklike regulatsioonidega tekitatud, poliitilistest otsustest sõltuv ja dotatsioonidega toetatud nõudlus ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik ning on seetõttu erakapitalile vähem atraktiivne," räägib ta.

Asmann lisab, et Eestis on praegu vähe valdkondi, kus esineb tugev turunõudlus, põlevkiviõli tootmine on üks sellistest. Eestil on piisavalt toorainet ning aastakümnete jooksul omandatud oskusteave ja kogemused selle maavara väärindamisel.

"Samas on meie siseriiklikuks nõrkuseks valitsuse toetatud süsinikumaksukoormuse pidev kasv. VKG on pika kogemuse ja teabeoskusega suurtööstus, millel on suurte tehnoloogiliselt keerukate tööstusprojektide elluviimise kompetents. Äriettevõttena otsime pidevalt väljakutseid erinevates tööstusvaldkondades ja oma otsingutes ei piirdu me ei IdaVirumaa ega Eestiga," räägib VKG juht.

22

ROHEPÖÖRE

Tekst: Tanel Saarmann

Eesti Energia nägemus.

Milline saab olema Ida-Virumaa uus nägu?

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ütleb, et rohepöörde õnnestumisel on neil suur roll.

V

alsi sõnum on lihtne: suurenergeetika ja selle pärand mängivad olulist rolli rohepöörde õnnestumisel. Rohepööre ja õiglane üleminek ning suurenergeetika ei välista tema sõnul üksteist, vaid vastupidi, tekivad võimalused mitte ainult Ida-Virumaa, vaid terve Eesti arenguks nutikaid lahendusi kasutavaks, puhast energiat tarbivaks ja uut väärtust loovaks ühiskonnaks.

"Ida-Virumaa ei vaja revolutsiooni ja põlenud maad, vaid inimlikke, mõistlikke ning tulevikku vaatavaid otsuseid, mis põhinevad faktidel ja annavad lootust," ütleb Vals alustuseks.

Tuletame meelde, et Eesti Energial on Ida-Virumaal enam kui miljardi euro väärtuses tootmisvarasid, mida ei ole Valsi meelest mõistlik hüljata, vaid leida võimalus, kuidas need õiglase ülemineku protsessis rohepöördesse panustada saaks.

"Põlevkivisektori pärandile uue funktsiooni andmisest rääkides tuuakse sageli näiteid kultuuri-, turismi- ja spordirajatisteks muudetud kivisöejaamadest Kesk-Euroopas. Sarnaseid positiivseid näiteid on Eestiski, kuid tänu nutikatele lahendustele saavad olemasolevad elektrijaamad, kaevandused, tuhaväljad ja teised rajatised teel puhtama energeetika poole olla olulised veel mitme põlvkonna jaoks," ütleb Vals ning lisab, et Ida-Virumaal on potentsiaal kujuneda vesiniku- ja salvestustehnoloogiate kompetentsikeskuseks.

Vesiniku tootmine Kahtlemata on Ida-Virumaal Eestis ainulaadselt tugev tööstustraditsioon, mis on kujundanud piirkonnast helge peaga inseneride kasvulava. Seal on Valsi arvates energiatööstuse pärandi ja ainulaadse akadeemilise oskusteabe näol platvorm, millele on võimalik rajada Ida-Virumaa innovaatiline, nutikas ja puhas tulevik ning kujundada sellest eeskäija ja eeskuju mitte ainult Eesti, vaid terve Euroopa vaates.

Taastuvenergia kui juhitamatu energialiigi osakaalu suurenemine energiasüsteemis loob vajaduse seda salvestada. Üheks tõenäoliseks lahenduseks on puhta ehk taastuvenergiast toodetud vesiniku tootmine, mis koos taastuvenergia tootmisega võib Euroopa Komisjoni vesinikustrateegiast lähtudes olla võtmekomponent kliimaeesmärkide täitmisel.

Eestis toodetavat õli kasutatakse praegu peamiselt laevakütustes "Meie Ida-Virumaal asuva, endisele tuhaväljale rajatud tuulepargi ja taastuvenergial põhinevate elektrijaamade juurde vesiniku tootmise üksuste rajamine võimaldaks muuta süsinikuvabaks muu hulgas Ida-Virumaa linnade bussiliikluse ning pikamaatranspordi ehk raudtee ja raskeveokid, võimaldades seeläbi täita riiklikke kliimaeesmärke," on Vals kindel.

Margus Vals usub, et Eesti Energia roll rohepöördes on väga oluline.

Foto: Ilmar Saabas

Uus kompetentsikeskus Ida-Virumaast võiks niisiis selle kaudu saada Eesti vesinikualase oskusteabe kants täpselt sama moodi, nagu seal on ligi 100 aastat loodud maailma parimat põlevkivitarkust. Kui praegu toimib maakonnas Tallinna Tehnikaülikooli põlevkivi kompetentsikeskus, siis juba viie aasta pärast võiks seal olla ka digitehnoloogiate ja vesinikusalvestuse kompetentsikeskus, arvab Eesti Energia juhatuse liige. Nii muutub tema nägemuses Ida-Virumaa keskkonnaprobleemide lahendajaks ja innovatsiooni eestvedajaks.

Vals toob välja, et õlitehased saab kujundada ringmajanduse üksusteks. Eestis toodetavat õli kasutatakse praegu peamiselt laevakütustes, sest see on kvaliteetne toode, mille järele on maailmas kasvav nõudlus. Arvestades, et kaupade transport mööda merd on kuni sadu kordi väiksema CO2-jäljega kui nende liigutamine lennukitega, valib üha enam ettevõtteid kaubaveoks laevad. See tähen-

ROHEPÖÖRE

700 000 tonni. Plasti visatakse Euroopas ära üle 30 miljoni tonni aastas, millest ringlusse jõuab vaid väike osa.

Energia salvestamine Margus Vals toob ka välja, et kasutades Enefiti õlitehastes toodetud vedelkütuseid keemiatööstuse tooraineks,

dab, et nõudlus kütuse järele ei kao nii pea. Veel enam kasvab vajadus õlitoodete kui keemiatööstuse sisendi järele.

Vanarehvid ja plastid Eesti Energia õlitootmistehnoloogia võimaldab Valsi sõnul juba praegu efektiivselt ja keskkonnasäästlikult vanarehvid kvaliteetseks tooteks ümber töödelda ning koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega on nad tegemas jõudsaid samme selleks, et ümber töödelda ka prügiplastid.

"Mida rohkem suudame õlitehastes jäätmeid ümber töödelda, seda väiksem on vajadus kasutada õli tootmisel põlevkivi ja praegused tehased muutuvad ringmajandusüksusteks, saades oluliseks verstapostiks Ida-Virumaa kujunemisel keskkonnaprobleemide lahendajaks," räägib ta.

Vanarehvid ja prügiplast pole seejuures väike probleem. Euroopa Liidus tekib aastas üle 3,5 miljoni tonni vanarehve, sellest ainuüksi Läänemere ääres üle

väheneb oluliselt ka CO2 heitmete hulk, sest seda ei kasutata kütusena, vaid näiteks polümeeride tootmisel. Samal ajal töötavad nad koos Tallinna Tehnikaülikooli tippspetsialistidega selle nimel, et võtta kasutusele süsiniku püüdmise tehnoloogiad. Püütud CO2 saaks koos rohevesinikuga kasutada näiteks metanooli tootmiseks, rohevesiniku tootmisel elektrolüüsiga tekib aga kõrvalproduktina hapnik, mida saab omakorda kasutada süsiniku püüdmisel.

Eesti Energia on Estonia kaevanduse territooriumile päikeseparkide kõrvale arendamas Eesti esimest pumphüdroelektrijaama, mida saab nimetada suureks akuks. Jaama alumine n-ö bassein on kaevanduskäikudes, ülemine aga ehitatakse põlevkivi tootmisest üle jääva lubjakivi mäele. Väga suur energiakogus salvestatakse ülemisse basseini vee näol, et see vajaduse tekkides läbi turbiini alla pumbata. Jaam toimib seega elektrisüsteemi reguleerijana, kus juhitamatut taastuvenergiat on järjest rohkem.

"Soovime kontseptsiooni mõistlikkust tõestada, et sarnaseid lahendusi saaks rajada ka endistesse kivisöekaevandustesse Euroopas," räägib Vals.

Lammutada ei ole mõistlik See kõik, nii õlitootmise konverteerimine vanarehvide ja plastide taaskasutuskompleksiks, vesinikutehnoloogia ja -oskusteabe arendamine kui ka pumphüdroelektrijaam, on osa Eesti Energia pakutud lahenduste paketist Ida-Virumaa õiglaseks üleminekuks. Vals rõhutab, et sajandi jooksul üles ehitatud tööstussektorit ei ole mõistlik kümne aastaga välja suretada, vaid sellega on tarvis luua uut väärtust vajalike toodete kaudu, mille tootmine ei takista Eesti kliimaeesmärkide saavutamist.

Samal ajal vaatab Eesti Energia veelgi kaugemale tulevikku. Eestit aastakümneid energiaga varustanud vanemate põlevkivielektrijaamade sulgemine ei pea ilmtingimata tähendama, et seadmed demonteeritakse ja hooned lammutatakse. Innovaatilised energiasalvestustehnoloogiad võivad anda olemasolevale infrastruktuurile uue funktsiooni ja muuta nad energiajulgeoleku tagamise seisukohalt taas oluliseks.

"Näiteks võib suures koguses taastuvenergia ööpäevaseks talletamiseks kasutada maksimaalselt olemasolevate energiaplokkide agregaate ja võrguühendust kõrgtemperatuurse soojussalvesti rajamiseks. Kindlas kõneviisis on neist lahendustest veel vara rääkida, kuid pilootprojektid Euroopas on näitamas positiivseid tulemusi," avaldab Vals.

On aga ka juba toimivaid lahendusi.

Endine Sompa maa-alune kaevandus varustab Kiikla küla nüüdseks juba ligi kümme aastat soojaga, olles asendanud kütteõli. Sarnaseid lahendusi arendatakse kivisöekavanduste baasil ka mujal Euroopas, näiteks Hispaanias ja Suurbritannias. Kiikla küla ja Sompa kaevanduse näide on esimene omataoline Eestis, kuid praegu kasutuses olevate kaevanduste sulgemise järel saab seda lahendust kasutada mujalgi.

"Narva karjäärist võib tänu agropargi initsiatiivile saada Eesti taimekasvatuse keskus, Aidust aga areneb turismikeskus," lõpetab Vals pildi maalimise tuleviku Ida-Virumaast.

23

24

SUSTINERE

Keskkonnamõjude strateegiline juhtimine on muutumas tööstusettevõtetele hügieenifaktoriks

Kliimamuutused ja elurikkuse kadu on inimkonna üks suurimaid väljakutseid. Seejuures ei saa alahinnata just tööstussektori rolli rohemajandusele üleminekul, sest antud sektor panustab globaalselt väga olulisel määral mõlemasse keskkonnaprobleemi ja hoiab seetõttu ka võtmepositsiooni innovaatiliste, keskkonnasõbralike lahenduste leidmisel.

E

simene samm keskkonnamõjudest tulenevate äririskide ja võimaluste tuvastamisel on aga oma ettevõtte mõjude reaalne kaardistamine ja mõõtmine. Seejuures tuleks seda teha laia vaatega, mitte puhtalt oma ettevõtte nelja seina piires. Oluline on mõista, et isegi kui ise võidakse olla oma tegevusala väärtusahelas pigem väikese kaaluga osapool, siis probleemide skaala nõuab kõikide osaliste panustamist ja koostööd, sest vastutus on kõigil lõpuks ühine. Lisaks võivad väärtusahelas ettevõttest ees- ja tagapool olevad keskkonnaga seonduvad probleemid ja tegurid (nt

ekstreemsed ilmastikutingimused, karmimad regulatsioonid, tarbija käitumine) juba lähitulevikus realiseeruda oluliste äririskidena (nt toorme kehvem kättesaadavus või hinna tõus).

Sustinere aitab ettevõtetel mõista oma keskkonnamõjusid, neid mõõta ja koostada konkreetne tegevuskava nii enda mõjude vähendamiseks kui ka laiema muutuse esile kutsumiseks.

Klaasimeister AS teostas Sustinere toel tervikliku keskkonnamõju hindamise protsessi.

Kuivõrd Eesti tööstusettevõtete seas on väärtusahelaülene keskkonnamõjude hindamine pigem veel har-

vaesinev praktika, siis palusime Klaasimeistri juhil Karla Aganil oma kogemusi jagada:

Millest tuli vajadus keskkonnamõjude hindamise järele?

Klaasimeistri peamine omanik Livonia Partners Fond ja Klaasimeistri juhtkond näevad, et üha kasvava rohelainega tulevikus on edukad ainult need ettevõtted, kes roheteemadega sisuliselt ja süsteemselt tegelevad.

See saab tulevikus nn hügieenifaktoriks, et ettevõte teab oma keskkonnamõjusid ja tegeleb süsteemselt nende minimeerimisega.

Keskkonnamõjude hindamine on esimene samm selles teemas: ei saa juhtida / muuta olukorda, kui selle kohta puuduvad ülevaade ja andmed.

Me tahame olla selle rohelaine eesotsas ja mitte järel lohiseda. Samuti näeme, et mitmed meie kliendid tähtsustavad keskkonnamõjude mõõtmise ja vä-

SUSTINERE

hendamise teemat üha enam ning soovime turul oma konkurentidest siin samm või kaks ees olla.

Miks valisite põhjalikuma lähenemise, kus võtsite väärtusahelaülese vaate ja ei piirdunud üksnes oma ettevõtte otseste mõjude kaardistusega?

Väärtusahela pilt annab adekvaatsema ülevaate tegelikest mõjudest ja meie osakaalust kogu väärtusahela keskkonnamõjudes. Ainult oma mätta otsast keskkonnamõjude vaatamine on liiga kitsas, tegelikult on võimalik muuta oma tegevusega ka väärtusahela teisi “punkte”, nt nõuda oma tarnijatelt teatud keskkonnaalaste tingimuste täitmist, olgu selleks ISO14001 sertifikaadi olemasolu või konkreetsed keskkonnamõju vähendavad tegevused.

Märgatavad muutused saavad toimuda ikkagi laiemalt kogu väärtusahela koostöös. Selle mõistmiseks oli Sustinere tugi äärmiselt vajalik.

Mis osa protsessist oli teie jaoks kõige keerukam?

Kõige olulisem on leida ja koondada kvaliteetsed alusandmed, nendest algab kõik. Osa andmete leidmise / kaevamisega oli veidi rohkem tegemist, aga kui need üks kord korralikult kokku panna ja luua süsteem nende edasiseks kogumiseks ja raporteerimiseks, siis tulevikus on nende uuendamine ja meie tegevuste mõjude jälgimine oluliselt lihtsam.

Mida olulist saite tulemustest teada? Milline oli kõige suurem üllatus?

Esiteks saime ülevaate kogu väärtusahela keskkonnamõjudest ja meie rollist / mõjudest väärtusahelas. Positiivne üllatus oli meie veidi väiksem keskkonnamõju kogu väärtusahela vaates, kui esialgu arvasime.

Teiseks saime konkreetsed soovitused, mida oma äriprotsessides ja tegevustes muuta, et keskkonnamõju märgatavalt vähendada.

Oleme selle alusel teinud endale selge plaani, kuidas neid tegevusi ellu viia, ja hakkame oma tegevuste tulemust ka tulevikus teatud regulaarsusega jälgima.

Kus on keskkonnamõjude mõõtmise praktiline kasu?

Kõige esmane ja vast ka kõige olulisem kasu oli meie puhul see, et meie inimesed said esimest korda põhjaliku ülevaate antud teemast ning meie tegevustega kaasnevast keskkonnamõjust.

Selles mõttes on see parim sissejuhatus teemasse, mis inimesi harib ja annab selle esimese “positiivse sutsaka” ehk taganttõuke, et keskkonnateemadega reaalselt ka tegelema hakata. Kodus söögilauas või saunalaval sellest sõpradega rääkida on üks asi, sellega põhjalikult ja süsteemselt tegelemine aga hoopis teine tase. Ja mitte vähemoluliseks oli ka teadmine potentsiaalsetest riskidest, mis võimaldab ettevõtte tegevusi strateegiliselt planeerida.

Olen veendunud, et tulevikus saab iga keskmine ja suurem ettevõte omama keskkonnamõjude analüüsi ja keskkonnamõjude vähendamise tegevuskava. Iga ettevõte või organisatsioon peaks endalt küsima, kas ta tahab olla selle rohelaine harjal sõitja või sabas sörkija.

Sustinere aitab välja selgitada Sinu ettevõtte keskkonnamõjud tõenduspõhiselt ja leida nende vähendamise võimalused. Pakume välja lahendusi, kuidas Sinu ettevõte keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamisse saaks panustada.

Oleme Sulle partneriks kogu teekonnal – mõjude lahtimõtestamisest kuni keskkonnapoliitika elluviimiseni.

• Ettevõtte või toote/teenuse keskkonnamõjude hindamine, sh süsiniku (CO2ekv) jalajälje arvutamine ja olelusringi hindamine (LCA) • Keskkonnastrateegia, -poliitikate ja -tegevuskavade kujundamine • Keskkonnaraportite koostamine • Roheliste toodete arendamine • Ringmajanduse rakendamine

Vaata ja küsi lisa:

www.sustinere.ee Oled siin, järelikult on meil midagi ühist!

25

26

ROHEPÖÖRE

Alguses soovib firma võtta värsket tuhka, aga siis minna ka tuhamägede kallale.

Foto: Ragn-Sells AS

Ragn-Sells plaanib Eestis avada uue sektori.

Võimas tehas võib tulla Auveresse Peamiselt tavajäätmete käitlejana tuntud Ragn-Sells liigub Eestis hoopis suurema unistuse poole.

R

agn-Sells tegutseb praegu neljal turul, lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis ja Norras. Vaid siin tegeleb ettevõte veel jäätmete veoga prügikonteineritest jäätmejaama. Mujal on üle mindud tööstuslahenduste ja uute innovatsioonide peale. Just viimasega on viis aastat tegutsetud ka Eestis. Tulemuseks võib olla täiesti uue sektori tek-

kimine. Nad lähevad Eestis palju kõneainet pakkunud põlevkivituha kallale.

Ringmajandus ja taaskasutamine on kuumad sõnad. Euroopa teeb rohepööret ja ka ettevõtete puhul võib kuulda nende püüdlustest saada kliimaneutraalseks. See tähendab, et CO2 plaanitakse kinni püüda vähemalt sama palju, kui seda õhku paisatakse. Ragn-Sells on seadnud selle sihi 2030. aastaks.

"Järgmisel viiel aastal tulevad meil uued ärid. Püüame leida erinevatele tööstusjääkidele uut elu. Oleme aastaid uurinud võimalusi põlevkivituha kasutuselevõtuks ja meid on viimaks saatnud edu," räägib Ragn-Sellsi juht Rain Vääna. "Me ei ole kunagi tuhkasid vaadanud kui ehitusmaterjali, vaid uurinud nende keemilist koostist, elemente ja sealt edasi kristalli tasemel väärindamist," lisab ta.

Ragn-Sells ja kaevandusjäägid Ei ole juhuslik, et Ragn-Sells Eestis põlevkivituha küsimust lahendama asus.

Juba 15 aastat tagasi leidis emafirma Rootsis lahenduse sealsetes metallurgiakaevandustes tekkivatele jäätmetele.

Eestis on põlevkivi tuhkasid uuritud aastakümneid, kuid ühegi arvestatava tooteni või lahenduseni, kuidas tuhkasid uuesti kasutusele võtta, ei ole jõutud. Ragn-Sellsi hinnangul mängib nende eduloos väga olulist rolli praegune ülemaailmne kliimapoliitika ja rohemajandusele üleminek.

Ragn-Sellsi Eesti haru jõudis põlevkivituhkade uurimiseni ligi kuus aastat tagasi. Nad otsisid Eestis hullu ideed, mis aitaks äri kasvatada. Toona tekkis igal aastal üle 6 miljoni tonni elektritootmi-

ROHEPÖÖRE

sel tekkivat põlevkivituhka. Viimane on see, millega Ragn-Sells esmajärjekorras tegelema soovib asuda. Õliga seotud põlevkivituhk jäägu tulevikku. Neil on koostiselt erinev algmaterjal.

"Oli väga vahva probleem ja väljakutse. Võtsime näidised, saatsime Rootsi laborisse ja läks kaks aastat aega. Kogemata tuli välja, et saamegi sealt väga puhta kaltsiumkarbonaadi kätte," selgitab Vääna. Nüüd kaasati ka TalTechi ja Tartu Ülikooli teadlased.

Tehas võtab aastas vastu miljon tonni tuhka ja välja tuleb 500 000 tonni lubjakivi. Auvere elektrijaama juures on suurepärased logistilised võimalused. Sealt saab raudteed pidi otse Sillamäe sadamasse, kus see omakorda jookseb kaideni välja. Ragn-Sellsile on see ideaalne lahendus, sest nii saab praegu vaid ekspordiks minevat kaupa otse laevale viia. Lubjakivi ei saa nimelt hunnikutes hoiustada, sel peab olema kindel niiskusaste ja vihma see ei kannata.

500 000 tonni väärt kraami

Enne värske kraam, siis mäed

Nüüd lühike keemiatund. Kaltsiumkarbonaati tunneme ka kui lubjakivi. RagnSellsi laborites suudeti põlevkivituhast eraldada ülipuhast, 99,5-protsendilist lubjakivi. Seda saab kasutada paberi-, plasti- ja ravimitööstuses. Enamik meie lettidel olevatest tablettidest koosneb kaltsiumkarbonaadist. Lisaks saab sellest toota värve, silikoone ja seda pannakse isegi sojapiima sisse. Valge baasvärvi loomiseks kasutatakse seda palju. Just seda hakkab Ragn-Sells tootma – 500 000 tonni aastas.

Ida-Virumaa on tuntud oma tuhamägede poolest. Pikalt on juureldud, mida nendega peale hakata. Välja on käidud ehitusmaterjalide või teedeehituse variante. Sel aastal tegi valitsus küll otsuse, et põlevkivituhk ei ole enam ohtlik jääde, aga selle keskkonnamõju on siiski teada-tuntud. Kas või piirkonna põhjavett ja helesiniseid laguune arvestades.

"Meie projekti puhul ongi kõige parem osa see, et eraldame tuhkadest selle osa, mis seni on muutnud tuhad keskkonnale ohtlikuks ehk aluselise kaltsiumi ning väärindame selle tooteks," toob Vääna välja.

Ragn-Sells koos teadlastega tegid pretsedenditu puurimise 52 meetri sügavuselt ja selgus, et suures osas sobib neile ka mägedest võetav tooraine. Probleem on aga selles, et see on igas kihis erinev. Lihtsam on võtta otse tootmisest.

"Mäge on võimalik oletuslikult kasutada.

Taustal uurime selle võimalikkust edasi.

Mägedes on ikkagi umbes 300 miljonit tonni tuhka," ütleb Vääna.

Meenutame, et loodav tehas võtaks vastu miljon tonni aastas. Lihtne arvutus näitab, kui palju neil tööd oleks, kui nad vaid mägedele keskenduks. Samas

Tehnoloogia, mida tehases kasutama hakatakse, ei vaja katlamaja ega põletusahju.

"Me peame suutma tehnoloogia selliseks saada, et kui päevas tuleb 50 vaguniga rong ette, siis peame selle koguse suutma ära töödelda," avaldab Vääna. See ongi praegu ettevõtte peamine fookus – kuidas senise paari kilogrammi asemel toota põlevkivituhast lubjakivi tonnides ja sealt edasi kümnetes ning sadades tonnides. Juba enne tehase ehitamist on Ragn-Sellsil kulunud 500 000 eurot ja teist sama palju kulub järgneva poole aasta jooksul. Õla on alla pannud ka SA Archimedes, kes eraldas otse TalTechile 200 000 eurot.

Tehas Ida-Virumaale Järgmised aastad ongi mõeldud selleks, et selline lahendus leida. Kõik see on aga ettevalmistus suure tehase loomiseks Ida-Virumaale, Eesti Energia Auvere elektrijaama kõrvale. See tähendab, et

Rain Vääna loodab, et mõne aasta pärast on nad Eestis avanud täiesti uue tööstusharu.

Foto: Argo Ingver

energiat saadakse otse sealt ja transpordivajadus on minimaalne.

Tehnoloogia, mida tehases kasutama hakatakse, ei vaja katlamaja ega põletusahju. See peab olema minimaalse keskkonnajalajäljega. Ka reovee osas peab seal olema suletud ring ehk vett saaks korduvalt kasutada.

"Rootsis on samalaadne tehas tegemisel. Seal räägime 50 töökohast, aga tehas ise on meie planeeritavaga võrreldes kuus korda väiksem. See on võimalikult automatiseeritud lahendus. Labidamehi ei ole," ütleb Rain Vääna. Eelnev ei tähenda, et Eestis saaks tööd kuus korda rohkem inimesi kui Rootsis valmivas tehases. Neid saab olema saja ringis, kuid tegemist on kõrge kvalifikatsiooniga ja hästi makstud töökohtadega. Rootsi tehase ehitusmaksumus jääb 55 miljoni euro kanti.

TÄHELEPANU KA TOIDUAINETÖÖSTUSELE Ragn-Sellsi grupi üheks fookuseks on ka toiduainetööstuse jätkusuutlikkus. Toidujäätmetest soovitakse kätte saada fosforit ja lämmastikku.

Euroopa jaoks on see väga oluline teema, sest 95 protsenti fosforist imporditakse praegu Hiinast ja Aafrikast. Miks seda vaja on? Sest taimed ja põllumajandus üldiselt vajavad nii fosforit kui ka lämmastikku, seda siis väetiste kujul. Mullad on meil üha kurnatumad ja selline ringmajanduse lahendus oleks väga teretulnud. Ragn-Sells uurib niisiis reovett ja reoveemuda ning seda, kuidas seda töödelda ja siis põllumajandusse saata.

Uues Rootsis kerkivas tehases hakatakse aga väärindama jäätmepõletustuhka. Sealt võetakse välja tööstuslikud soolad, mida saab talvel kasutada teede soolamisel.

27

28

ROHEPÖÖRE

Just nii käis tuhamägede puurimine ja uurimine.

Tulemus saadeti laborisse. Eesmärgiks teada saada, kas mäetuhka saab ka ümber töödelda.

Foto: Ragn-Sells AS

Nende unistus ongi, et tekib täiesti uus tööstusharu, mis annab tööd paljudele. saavad Ragn-Sellsi inimesed aru, et nemad võivad avada ukse ka teistele. Kas või nendele samadele ehitusmaterjali tootjatele või teedeehitusettevõtetele.

"Paljud küsivad, et miks me oma plaanidest räägime. Keegi võib tulla ja ise tegema hakata. Me tahamegi olla ringmajanduse eestkõnelejad. Loodame, et tuleb veel neid, kes seal endale äri leiavad," ütleb Vääna. Nende unistus ongi, et tekib täiesti uus tööstusharu, mis annab tööd paljudele. Ida-Virumaale on seda hädasti vaja.

Tulevik ilma põlevkivita Samal ajal toimub Euroopa rohepööre, mis peaks tähendama põlevkivi kaevandamise vähendamist. Valdkonna tulevik on aina suurema küsimärgi all. See Ragn-Sellsi ei morjenda, vaid tähendabki, et ka mägesid tuleb uurida. Samas ei näe nad, et lähima viie kuni kümne aasta jooksul tootmine oluliselt väheneks.

"Ise oleme ka naljatlenud, et kusagil on 600 miljonit tonni ja enamgi toorai-

net. Eks uuringud näiavad, kui palju sellest kasutada saab. Soovime neid mägesid vähendada ja maad nende alt tagasi võita," ütleb ta.

Esimene suurem tagasilöök Nüüdseks on projektis tekkinud ka esimene suurem tagasilöök kohast, kust seda ei osatud oodata. Omavalitsusele laekuvad tuhkade ladestamiselt keskkonnatasud.

Täpsemalt 8 senti tonnilt. Nii on väljendanud Narva-Jõesuu omavalitsus, et nad mõistavad küll projekti positiivset mõju keskkonnale ja töökohtadele, aga samas ei soovi nad kaotada 80 000 eurot aastas, mis Ragn-Sellsi projekti täismahus rakendumise korral neil saamata jääb.

Rain Vääna rõhutab, et Ragn-Sellsi jaoks on projekti puhul oluline see,

et riik, kohalik omavalitsus ja ettevõte teeksid koostööd. "Me ei peaks tekkivat kasu hakkama väevõimuga selgeks tegema. Sellises mahus projektide puhul on koostöö võtmekoht, on väga oluline, et osapooled oleksid motiveeritud. Kui Narva-Jõesuu viskab kaikaid kodaratesse, siis vaatame edasi. Õnneks on meil väga tugev alternatiiv näiteks Sillamäe näol ning soovi koostööd teha on avaldanud teisedki lähedal asuvad omavalitsused. Kui Narva-Jõesuu otsustab, et nad Ragn-Sellsi tehtavat investeeringut ei vaja, siis rajame tootmise sinna, kuhu seda oodatakse."

Tagasilöök mõjutab küll mõnevõrra projekti ajakava, kuid Ragn-Sellsi usub, et tehase ehitus võiks kõige varem alata 2023. või 2024. aastal.

MIS SAAB ÜLEJÄÄNUD 500 000 TONNIST? Kui Ragn-Sellsi tulevane tehas võtab vastu miljon tonni tuhka ja sellest tuleb välja 500 000 tonni kaltsiumkarbonaati, siis mis jääb järele. Järjekordset mäge ju tekitada ei ole plaanis.

Selgub, et järele jääb silikaat, mis on sarnane savi koostisele. Sellega võiks näiteks täita mahajäetud kaevanduste šahte. Praegu on neis kohtades probleemiks maapinna vajumine. Materjal sarnaneb pigem savile kui liivale ja see on inertne. Teoorias võib seda kasutada ka ehitusmaterjalides või odavamates plastides.

30

PRYSMIAN GROUP BALTICS

T Prysmian Group pakub võimsat koolitusprogrammi ja häid töökohti

Keilas tegutseval Prysmian Group Baltics AS-il on pikk ajalugu, praegu kuulub ettevõte maailma suurimasse kaablitootmiskontserni Prysmian Group. Ettevõtte üheks suureks tugevuseks on oskus oma töötajaid hoida ja väärtustada.

ööstusala on kindel töömaastik, kus head spetsialistid saavad küllaldaselt areneda ja head palka teenida.

Nii näiteks on Eestis ligi 7000 töötleva tööstuse ettevõtet ja iga viies inimene töötab tööstusalal. Eesti ekspordiartiklitest on lõviosa tööstuslikult toodetud ja iga töökoht tööstuses loob juurde vähemalt kaks töökohta muudes valdkondades.

Prysmian Group on maailma suurim kaablitootmiskontsern, mis tegutseb 50 riigis, 106 tehases ning 25 uurimis- ja arenduskeskuses. Ettevõttel on umbes 29 000 töötajat, mis võimaldab hõlpsalt teenindada erinevaid turgusid ja kogukondi kogu maailmas.

Baltikumis on grupp esindatud kõigis kolmes riigis, Balti peakontor ja tehas asuvad Eestis Keilas ning on tegelenud kaablitootmisega juba alates aastast 1968. Eesti peakontorist suunatakse tegevust ka Riias ja Vilniuses asuvates harukontorites. Kokku töötab Baltikumis tehase toimingute, müügi ja turunduse, klienditeeninduse, logistika, ostude, finantsi ning halduse alal ligikaudu 160 inimest.

Kauased karjäärid ja noored talendid Ettevõte on väärikas eas ning paistab silma väga erinevas vanuses töötajatega, tuues välja kaks tendentsi: kauased ja edukad karjäärid ning värbamisprotsesside tulemusena ettevõttesse jõudnud andekad noored töötajad.

Mitmed juhtrühma liikmed on ettevõttes teinud pika ja silmapaistva karjääri. Nii näiteks on Baltikumi tegevjuht Tarvo Lepik töötanud oma alal 25 aastat. Tehase juht Veiko Salumaa aga alustas 15 aastat tagasi liinioperaatorina.

Turundusjuht Kadri Armas jõudis sel aastal Prysmian Group Balticsi tööperesse hoopis teisest valdkonnast, olles varem töötanud kultuuri ja teenuste alal. „Minu otsuses asuda tööle suures tööstusettevõttes mängisid suurt rolli siinsed arengu- ja koolitusvõimalused,” kinnitab ta. Naist motiveeris ka teadmine, et ta on ettevõtte Baltikumi osas esimene turundusjuht ja sisuliselt saab luua kogu siinse marketingistrateegia.

PRYSMIAN GROUP BALTICS

Rahvusvaheline väljaõpe Prysmian Groupi peakontor asub Milanos ja just sealt saavad alguse ka ettevõtte koolitusprogrammid, mille väljatöötamisel tehakse koostööd maineka Bocconi äriülikooliga. Kuna inimesi võetakse tööle väga erinevatest valdkondadest ja erineva haridustaustaga, saavad kõik põhjaliku väljaõppe.

Kadri Armas kirjeldab, et tema Prysmian Groupi keskne esmane turundusalane väljaõpe koosneb kolmest etapist, igaüks paar-kolm nädalat pikk. Teekond algab Milanost, jätkub Californias ja lõpeb Singapuris. Õppeprogramm on erineva mahu ja kestusega. Ettevõtte kodulehelt saame teada, et näiteks müügiinimeste ja kontrollerite õppe- ja treeningprogramm kestab kolm aastat, tootmisosakonna spetsialistidel aga lausa neli aastat. Ettevõttesisene üle maailma tegutsev akadeemia aitab kõigil töötajatel oma teadmised ja oskused tipptasemel hoida ning tagab ettevõtte koha tööstusinnovatsiooni esirinnas.

Personalijuht Kadri Timuska rõhutab, et arenguvõimalusi on tõesti palju: „Meil on värbamisprogrammid nii noortele ülikooliõpilastele kui ka professionaalidele.

Lisaks on meil kõigile töötajatele mõeldud Prysmian Academy, mille vahendusel saab õppida võõrkeeli ja arendada end juhtimise, emotsionaalse intelligentsuse ning muudel teemadel. Lisaks töötatakse jooksvalt välja koolitusi päevakohastel teemadel – hetkel on näiteks fookuses ohutus ning selle osas teadlikkuse ja proaktiivsuse suurendamine.”

Hea tööõhkkond Prysmian Groupi korralik väljaõpe on algus meeldivale professionaalsele tööteele selles ettevõttes, ent töötajate väärtustamine ei piirne kaugeltki ainult sellega.

Nii näiteks soodustab Prysmian Group oma töötajate koondumist ametiühingusse ning see tagab, et lisaks juhtkonnale pööravad ettevõttes töökeskkonnale ja -tervisele suurt tähelepanu ka töötajad ise.

Aktiivne eluviis ja tervise tugevdamine on ettevõttes au sees. Kadri Timuska räägib, et sel aastal korraldati näiteks ka Movembri kampaania, mille käigus pöörati tähelepanu meeste tervisele mitme eri nurga alt.

Lisaks tavapärasele Stebby rahastamisele toetab ettevõte oma töötajate osalemist erinevatel võistlustel. Ühiselt käiakse ka näiteks jalgpalli mängimas ja kettagolfivõistlustel.

Osalised ettevõtte edus Prysmian Groupi töötajad saavad lisaks palgale osa ka ülemaailmse suurettevõtte majanduslikust edust – ligikaudu pooled neist on ka Milano börsil noteeritud ettevõtte aktsionärid.

Kadri Timuska selgitab, et iga poole aasta järel saavad töötajad osta soodsa hinnaga tööandja aktsiaid. Kuna ettevõtte põhirõhk on uuenduslike toodete loomisel ja murranguliste projektide pakkumisel, mis kindlustab pikaajalise kasumi, annab aktsiaprogramm töötajatele lisaväärtuse ja suurendab turul jätkuvat usaldust ettevõtte vastu.

31

32

ROHEPÖÖRE

Tekst: Tanel Saarmann

Jaak Nigul:

puit võiks olla tuleviku nafta Tarmeko grupi juht Jaak Nigul ütleb, et Eesti vajab väga puidukeemia sektorit, mis põhjanaabrite juures võimsalt õitseb.

M

ööblitööstusettevõtte Tarmeko juht ning äsja Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhi koha üle andnud Jaak Nigul ütleb, et sektorit on koroonakriis tabanud erinevalt. Isegi Tarmeko enda ettevõtete käekäik on olnud erisuunaline. Spooni painutamisel ei ole kunagi nii hästi läinud. Pehme mööbli tootmine läks kevadel väikesele puhkusele, aga pärast seda on see suund enam-vähem taastunud. Spoonitehasel on raskemad ajad. "Kolm täiesti erinevat olukorda," ütleb ta.

Mööblitööstust tabas isegi buum, sest inimesed istusid kodus või töötasid sealt. Hakati remonti tegema. Aiamajatootjatel oli kuu aega väga keeruline, aga mais ja juunis tõusid tellimused lakke. Lausa nii, et ei jõua äragi toota. Profiillaudade tootjate seis oli sama.

Soomlaste puidust kangas

Tarmeko omanik püüab iga nädal ka ise metsas ära käia.

Foto: Anni Õnneleid

Palju on räägitud, et koroonakriis paneb tööstureid rohkem mõtlema digitaliseerimise peale. Jaak Niguli sõnul on puidutööstus siin kogu aeg eesliinil olnud. Eestis on mehaaniline puidutöötlemine tipptasemel. Praegused teadmised kõrgemale liikuda ei võimaldagi. Samas paneb teda muretsema see, et Eestis ei taha kuidagi areneda puidukeemia pool.

"See on Eestis ebapopulaarne teema. Kui me sellesse sektorisse ei lähe, siis jääme muust maailmast maha. See saab olema väga kurb," tõdeb Nigul. Ta teeb väikese keemiatunni, kus räägib, et nafta sisaldab ligi 90 protsenti süsinikku ja puit umbes 55 protsenti. Põhimõtteliselt koosnevad mõlemad samadest elementidest. Kõik orgaanilised materjalid, mida loo lugeja enda ümber näeb –

ROHEPÖÖRE

toolid, nende katteriie ja riided meie seljas – kõik põhineb süsinikul. Küsimus on, millest me seda võtame?

"Puuvilla kasvatamine vajab tohutult magevett ja tootmine on ülimalt keskkonnakahjulik. Soomlased on üsna lähedal sellele, et mõne aasta pärast hakata puidust kangaid tootma. Meil aga otsustati hiljuti, et Eestis puidukeemiat vaja ei ole," toob Nigul võrdluse.

See tähendab, et meie mahajäämus Soomest on vähemalt paarkümmend aastat. Keegi ei tea, kas seda õnnestubki kunagi tagasi teha. Samas ei jätku maailmas puhast vett ja puuvillatööstus peab end arvatavasti koomale tõmbama. Meie jope, kott või laual olev sülearvuti on omakorda naftast ja gaasist tehtud. "See on valikute küsimus, mida kasutame. Puit võiks olla tuleviku nafta," ütleb Nigul.

Teadus vs. maailmavaade Eestis käib aga sõda selle üle, kas ja kui palju metsa üldse raiuda tohib. Nigul on ise olnud selle sõja keskel. Ta räägib, kuidas hiljuti kirjutas talle Facebookis üks metsaaktivist järgmist:

1939. aastal oli meil 1,4 miljonit hektarit metsamaad ja praegu 2,3 miljonit hektarit. "…ja teadus eetilistes küsimustes niikuinii ei aita. See on maailmavaate küsimus, siin mõõtmine ei aita." Nigulit teeb selline avaldus nõutuks. Meil on sada aastat akadeemilist metsateadust. Sama kaua on metsi mõõdetud. Meetodid on seejuures muutunud täpsemaks. Me teame, palju oli metsa aastakümneid tagasi. Näiteks 1939. aastal oli meil 1,4 miljonit hektarit metsamaad ja praegu 2,3 miljonit hektarit.

"Siis hinnati Eesti metsade tagavaraks umbes 122 miljonit tihumeetrit, 2018. aastal umbes 480 miljonit," toob ta välja ning lisab: "Vastaspool ütleb, et teadus ja mõõtmised neid ei sega. Et tegemist on maailmavaatega. Arvan, et selliste inimestega konsensust leida või kompromissi teha ei ole võimalik. Nad ütlevad, et kümme ei ole kümme, vaid on kuus," ütleb Nigul.

Ühelt metsateemalisel debatil osalejalt küsis Nigul, kas too ikka saab aru, kuidas ühiskonda üleval peetakse. Too öelnud vastu, et saab küll, aga see ei lähe kokku tema vaadetega. "See inimene on ülikoolis õppejõud majanduse alal. Kuidas teha temaga kompromissi?" küsib Nigul uuesti.

Metsa rohkem kui kunagi varem Tarmeko omanik arvab, et valitsus ei tohi teha otsuseid emotsioonide, usu, religiooni või maailmavaate alusel. Riiklikke otsuseid, mis mõjutavad meid kõiki, võib teha ainult andmete ja statistika põhjal. Nigul saab muidugi aru, et emotsionaalseid inimesi on omajagu ja ka nemad on valijad.

"Paljudel poliitikutel on soov meeldida kõigile. Nad ütlevad, et tehke kompromiss. Me ei saa seda teha, kui arvutused näitavad üht, kuid teised ütlevad, et arv peab olema poole väiksem. Kusjuures omi arvutusi neil ei ole," räägib ta.

Eestimaa pinnal toimusid suured raied pärast Vabadussõda, kui juurde rajati ligi 50 000 talu. Need ehitati pea-

On mitmeid viise KUIDAS SURUÕHULT SÄÄSTA. Üks neist on paigaldada oma kruvikompressorile soojusvaheti, et ära kasutada kuni 94% jääksoojust.

info@kompressorikeskus.ee • tel 615 5550 TALLINNAS • TARTUS • VIRUMAAL • KURESSAARES

Küta sellega tarbevett, suuna küttesüsteemi või kasuta soojust ära tööstuslikel protsessidel.

Tehasegarantii kuni 6 aastat

33

34

ROHEPÖÖRE

Nigul ütleb, et metsa ja selle majandamise tähtususest tuleb aru saada.

miselt puidust. Pärast Teist maailmasõda toimusid nn rahvamajanduse taastamise raied. Nende raiete järel istutatud ja looduslikult uuenenud metsad on nüüdseks saanud 70–100-aastasteks. Kiirenenud juurdekasvule on kaasa aidanud ka juba 1970ndatel alanud istutusmaterjali geneetilise kvaliteedi parendamine ja paremad metsamajanduse meetodid.

"Kui sa lood geneetiliselt heale puule optimaalsed kasvutingimused, siis kasvab see kiiremini. Juurdekasv ongi kiirenenud, arvutused ja mõõtmised näitavad seda," ütleb Nigul ning selgitab, et puudel peab olema optimaalne vahe, mis tagab piisava päikese ja vajalikud toitained. Soomlased, kes alustasid teadusliku selektsiooniga meist varem, on saavutanud veel paremaid tulemusi.

"Meil on juurdekasvu kiirenemine olnud paarkümmend protsenti. Teadus on faktipõhine, midagi ei ole teha," tõdeb Nigul.

Teadlaskonna suurim häbiplekk Puidutööstuse suurnimed soovisid Eestisse rajada puidurafineerimistehase.

Kõik eestimaalased mäletavad seda pikka saagat, mis päädis 2018. aasta novembrikuus valitsuse otsusega, et riigi eriplaneering ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine tuleb täielikult lõpetada. See pani piduri kogu projektile. EstFor Investi kodulehel on kõnekas lause:

"…tehase idee jääb ootama teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri."

Jaak Nigulile, kes ise tolles seltskonnas ei olnud, tekitab siiani hämmastust, et investorid pakkusid 7 miljonit eurot, et lihtsalt uurida tehase võimalikkust. Ja see lükati tagasi. "See on Eesti teadlaskonna üks suuremaid häbiplekke. Oleks võinud ju saada ka negatiivse tulemuse. Nüüd ei ole meil mingit teadmist," räägib Nigul.

Nigul usub, et hirm uuringute ees näitas selgelt, et meil ei usaldata riigi ametkondi. Arvati, et nad on äraostetavad. Et positiivne tulemus tuleb nii või naa. "Need ongi liiga suured ametkonnad. Kui neid ei usaldata, siis võiks nad ju laiali saata," ei saa Nigul loogikast aru.

Samal ajal on põhjanaabritel umbes 50 sellist tehast. Niguli sõnul on Soomes seetõttu ka elatustase teine.

Rünnak graanulitootja vastu Eesti Päevalehes ilmus suve lõpus Graanul Investi kohta artikkel, mis seadis kahtluse alla graanulitootmise keskkonnasõbralikkuse. Lisaks on levinud arvamus, et graanuliks aetakse tuimalt terveid palke. Niguli sõnul on vaja aru saada, et selleks, et Graanul Invest saaks teha enda innovatiivse puidurafineerimise katsetehase, on enne vaja raha teenida. Seda teenitakse graanulitest. Palkide jutt ajab teda aga lausa keema.

"See on ikka täielik vale. Neil, kes seda

Foto: Tiit Blaat

väidavad, peab olema ühiskonda kahjustav agenda. Miks seda jama rääkida? Kui natukegi viitsiks vaadata, milline on tegelikkus," on ta nördinud. Eesti raiemahust ligi 40 protsenti on palk ja 35 protsenti küttepuu. Paberipuu osakaal on ligi 25 protsenti. Võrdluseks, Soomes läheb kütteks 11 protsenti, paberisse jällegi üle poole puidust. Oma tootmise puudumise tõttu veab Eesti väärt paberipuidu välja.

"Kuna keemilist töötlust ei ole, siis tekib küttepuu. Seda ei ole mujale panna kui graanuliks või hakkepuiduks teha. Ka halupuuks. Ei olegi teist teed. Meie ettevõte ostab Graanul Investilt aastaid palke. Miks nad siis neist graanuleid ei tee?" küsib Nigul ja lisab, et viimaseid tehakse liiga peenikesest, kõverast või kahjustatud puidust ning tootmisjäätmetest, mis ei sobi mehaaniliseks töötlemiseks.

Kui minna nende õuele, siis võib tõesti näha palgivirnu, aga see on välja praagitud kraam.

Naftariikide käsi mängus?

Nigulil on teooria, et igasugu keskkonnalobiste võivad vabalt toetada Saudi Araabia või teised naftariigid. Saudide riigieelarvest moodustab nafta 2/3.

Ei tundu loogiline, et sellised riigid vaatavad rahulikult pealt, kuidas kogu muu maailm püüab nafta- ja gaasisõltuvusest vabaks saada ning hakata kasutama teisi energiaallikaid ja materjale.

ROHEPÖÖRE

"Nad jäävad ju nälga seal kõrbes. Kui naftat ei osteta, siis on neil väga raske.

Need riigid üritavad lobistada, et puidukeemiat ja alternatiivseid energiaallikaid kuidagi kaugemasse tulevikku lükata.

Mängus on sajad miljardid. Aktivistid ei pruugi arugi saada, et looduskaitse sildi all tehakse sellist lobi."

"Mingeid infokilde on ka välja tulnud.

Gazpromi tütarfirma toetas Eesti vääriselupaikade otsimist Eesti fondi kaudu. Mis huvi on Gazpromil Eesti loodust kaitsta? Mõned räägivad, et neil südametunnistus piinab," on Nigul irooniline.

Metsa kasv veel kiiremaks Jaak Nigul on veendunud, et me peame kivisöe, nafta ja gaasi kasutamise kas lõpetama või seda oluliselt vähendama, kui tahame kliimamuutused peatada.

Jätma need maa sisse ja kasutama seda süsinikku, mis juba on süsinikuringes.

Süsinikuallikaks võiks olla taimed ja fotosüntees. Metsa kasvu me oskame mõjutada. Mida kiiremini ja rohkem kasvab metsa, seda enam seob see atmosfäärist süsinikku. Pikaealised puittooted seovad

Jaak Nigul ei oska enam looduskaitsjatega mõistlikke kompromisse leida.

Foto: Anni Õnneleid

seda ja ka lühiealised aitavad vähendada fossiilse süsiniku kasutamist.

"Peaksime rääkima kiirekasvulistest, kvaliteetsetest puudest ja nende kasvatamisest. Mida enam võtame maismaad kaitse alla, seda intensiivsemalt tuleb kasutada muid metsi. Seejuures ei saa väita, et inimtekkelised metsad on puupõllud," ütleb Nigul. Ta on ise metsandust õppinud ja käib metsas iga nädal. "Tänapäeval ei ürita keegi rajada üheliigilisi kuusikuid. Kui mina õppisin, siis istutati 2500 taime hektarile. Nüüd juba 1300– 1500. Kask pannakse vahele või tuleb see sinna ise ja tekivad segametsad," räägib Nigul. "Lahendus ongi päris metsateaduse teadmiste kasutamine," lisab ta.

"Eestis on peamiselt inimtekkelised või teadlikult majandatud metsad juba ligi sajandi ja järsku on tekkinud mõnedel soov enamik neid metsi loodusväärtuste olemasolu tagamiseks kaitse alla võtta. Kui neid loodusväärtuste tõttu kaitset vajavaid metsi on nii palju, siis see näitab, et metsade majandamine pole looduslikku mitmekesisust mitte vähendanud, vaid hoopis toetanud."

35

36

ROHEPÖÖRE

Tekst: Tanel Saarmann

Kolm olulist aspekti ehk pankade laenupoliitika on muutumas Üle Euroopa levib kulutulena roheline investeerimine ja finantseerimine. Aina olulisemaks muutuvad ka muud aspektid, millest kümme aastat tagasi veel palju ei teatud.

E

uroopa suurettevõtted on surve all, sest üha enam nõutakse neilt, et nad näitaksid, milline on nende keskkonnajalajälg. Üldise rohepöörde juures on just pangad need, kellel on tegelikud hoovad – kui saastad, siis on laen sinu jaoks oluliselt kallim. Või ei saa sa seda üldse.

SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov ütleb alustuseks, et globaalsed regulatsioonid ja sealt juba

tulenev ning tulevikus veelgi täienev kohalik seadusandlus hakkab paratamatut suuremat tähelepanu ja kõrgemaid nõudeid panema kõigile ettevõtetele. Samuti ei tasu alahinnata eraisikust lõpptarbijat, kelle ootused saada jätkusuutlikult toodetud toodet on juba kasvanud.

"Ettevõtted peavad kriitiliselt üle vaatama kogu oma tarneahela – üha rohkem räägitakse mitte ainult ettevõtte otsesest, vaid kogu tarneahela keskkonnamõjust.

Ehk küsimus ongi selles, kuidas ettevõtja tabab seda globaalset megatrendi ja selle enda äri kasuks keerab," ütleb ta.

Sokolov ei välista, et tarbija võib 10– 15 aasta pärast olla nii teadlik, et eelistab ainult CO2-neutraalset toodet.

Eesti ettevõtete võimalus Ühelt poolt on tegemist karmistuvate globaalsete reeglitega, et liikuda CO2neutraalsuse suunas. Nii on tekkinud oht, et selle tulemusena võib osa ärimudeleid muutuda pikas perspektiivis konkurentsivõimetuks. Teiselt poolt tekitab see aga ka võimalusi ärimudeleid muuta või lausa uusi ärisuundi luua ja Eesti ettevõtted, kes ka siiani on näidanud, et Foto: Jassu Hertsmann

Foto: Argo Ingver

Aina enam vaatavad pangad roheliste lahenduste poole.

ROHEPÖÖRE

Foto: Raivo Tasso

Saastav tehas tõenäoliselt laenu ei saa või saaks seda karmimatel tingimustel.

on tihti paindlikumad kui läänemaailma suurettevõtted, võiksid Sokolovi arvates oma paindlikkusega olla globaalses konkurentsis heas positsioonis.

Roheline investeerimine ja finantseerimine muutub aina olulisemaks.

See puudutab ka Eestit. Näiteks lasi SEB Rootsis välja rohevõlakirjad ja seda raha laenatakse ka sobivatele projektidele Eestis. Esimese pääsukesena sai SEB-lt Eestis 1,7 miljoni eurose rohelaenu energiafirma, et rajada päikeseparke. SEB rohelise laenuga finantseeritakse 16 Sunly päikesepargi rajamist üle Eesti, mis toodavad aastas kokku 3200 MWh elektrienergiat. See on piisav kogus, et varustada umbes 1240 keskmise läbisõiduga elektriautot terveks aastaks.

Laenu ei pruugi saadagi Sokolov kinnitab, et pangad annavad meeleldi laenu ettevõtmistele, mis vähendavad CO2 mõju. Seda nii täiesti uutele äriprojektidele kui ka olemasolevate ettevõtete keskkonnajalajälje vähendamiseks.

"Ei ole välistatud, et lähiaastatel võib tekkida Euroopa Keskpanga surve ja intensiivsematele CO2 projektidele antud laenud toovad pankadele kaasa lisakapitali nõuded. Ettevõtetel tasub hüpata varakult rohemajanduse rongile ja kasutada seda konkurentsieelise saamiseks," soovitab ta.

Ta lisab, et nii regulatiivne surve kui ka panga aktsiasse investeerivate investorite ootused panevad pangad lähiaastatel otsustama, kas tõsta CO2-intensiivseid tehnoloogiaid kasutavatele laenuvõtjatele laenu hinda või mõningatel

juhtudel üldse loobuda neile laenu andmisest.

"SEB-s oleme vastutustundlikkuse teema integreerinud igapäevastesse äriprotsessidesse. Viimasel paaril aastal oleme suuremate ettevõtetega põhjalikult käsitlenud nende vastutustundlikkust ühiskonnas, sealhulgas mõju keskkonnale. Näeme, et see teema jõuab üha rohkemate ettevõtete teadvusesse ja tegevusplaani ning tunnetame endal olulist rolli, et kliente nende teekonnal toetada," räägib ta.

Uued riskid, mis mõjutavad otsuseid Luminori korporatiivpangaduse üksuse juht Monika Kallas selgitab esmalt, et pank ise on sõnastanud enda jaoks olulised ESG põhimõtted. Need on ettevõtte keskkondlik ja sotsiaalne vastutus ning juhtimiskultuuri läbipaistvuse pool. Krediidiotsuste tegemise puhul vaadatakse ka neid aspekte. Vaadatakse ESG riske ja seda, kuidas ettevõte neid maandada plaanib.

"Juhul kui hinnang meetmete tõhususele on ebapiisav, siis mõjutab see kindlasti meie krediidiotsust. Negatiivselt vastame nendele, kes ei vasta meie poolt seotud sektorist tulenevatele piirangutele, kus me ei näe võimalusi identifitseeritud ESG riskidele suunatud maandamismeetmete tõhususe parandamiseks või ettevõte ise ei ole aktiivselt nõus astuma täiendavaid samme," avaldab Kallas.

Sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine on jõudnud massidesse, laenamine samamoodi. Kallas ütleb, et kui kesk-

konnariskide arvestamisel ollakse pankades kaugele jõudnud, siis sotsiaalsed ja juhtimiskultuurist tulenevad riskid hakkavad järele jõudma. Nende olulisis aina kasvab.

"Kui ettevõtte juhtimiskultuur ei ole läbipaistev, ettevõtte rakendatavad poliitikad ei vasta kehtivatele sotsiaalsetele normidele, siis on keeruline anda positiivset hinnangut ka krediidiriskile," on Kallas kindel. Ta näeb väga positiivse arenguna seda, et suuremad ettevõtted on välja töötanud ESG raamistikud ja kokku pannakse väga detailseid ESG raporteid.

Swedbank lisati olulisse indeksisse Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla kinnitab, et ka nemad vaatavad nii investeeringute keskkonnaalast kui ka sotsiaalset jätkusuutlikkust.

Viimase puhul on vaatluse all aus ja läbipaistev palgapoliitika, ettevõtte juhtorganite koosseis ning tasustamine.

Pank tahab muuta aja jooksul kõik oma tooted ja teenused jätkusuutlikuks ning nad peavad oluliseks, et nende kliendid oleksid oma valikuvõimalustest teadlikud.

Näiteks innustamaks oma kliente veel enam taastuvenergia lahendusi kasutusele võtma ja tulles vastu klientide kasvavale huvile päiksepaneelide vastu, pakub pank klientidele päikeseenergiaga seotud finantseerimistoodet. Päikesepaneelide ostuks mõeldud laenudega täiendavad nad oma jätkusuutlike finantseerimislahenduste valikut.

Novembris lisati Swedbank ka Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksi 2020. aasta edetabelisse. Tegemist on Ulla sõnul ühe hinnatuima jätkusuutlikkuse ja vastutustundliku äritegevuse edetabeliga, põhinedes küsimustel, mis käsitlevad ettevõtte juhtimist, riskijuhtimist, brändi kujundamist, inimõigusi, kliimamuutusi ja töötavasid ning kus on välja toodud maailma kõige jätkusuutlikumad ettevõtted.

"Swedbanki lisamine sinna tõendab meie tõhusat ja järjepidevat tööd keskkonna, majanduse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse valdkonnas. Kuid me ei piirdu praeguste saavutustega. Nagu paljudel teistel, on meilgi veel käia pikk tee ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks," ütleb Ulla.

37

BOA

Võta MUGAVAM PUHTAM OHUTUM

UNUSTA PAELAD

Mugavus, mida saab usaldada.

COFRA Telve S3 CI SRC talvesaapad

84 €

270 €

COFRA Bragi S3 CI HRO SRC talvesaapad

99 €

COFRA Annar S3 WR CI HRO SRC talvesaapad

115 €

• Täisnahast ja Ballistic Nylon® pealsed • GORE-TEX® membraan • Vibram TPU välistald (Arctic Grip) • Klaaskiust turvanina • komposiidist torkekindel tald • Boa® kinnitussüsteem

SG75001

TASUTA

13600

12760-001

179 €

Osta mistahes kinnitussüsteemiga • Vetthülgav täisnahk • Boa® kinnitussüsteem TALVESAAPAD tavahinnaga, saad selle • Thinsulate™ B600 vooder -25 °C SNICKERS Workwear MÜTSI • Cold Barrier sisetald • Cold Defender PU/nitriilist välistald • APT tekstiilist torkekindel tald • Klaaskiust turvanina

DUNDERDON F7 GTX S3 WR HRO SRC BOA®ga talvesaapad

13500

COFRA Odoacre S3 WR CI HRO SRC BOA®ga talvesaapad

13640

13670

ITAALIA TÄISNAHK

9084/0400 väärtus 19 €

+ +

DW700791

PARIM TALVESAABAS

Täpselt projekteeritud, kulumiskindlad materjalid, testitud äärmuslikes tingimustes. Täiuslikult sujuv ja ühtlane peenhäälestus isegi ühe käega reguleerides.

Jalanõude jalgapanek ja ära võtmine pole kunagi olnud nii kiire, mugav ja lihtne.

Garantii - BOA kinnitussüsteemi garantii kestab terve jalanõude eluea.

COFRA Muspell S3 CI WR HRO SRC talvesaapad

146 €

SOLID GEAR DELTA GTX S3 WR HRO SRC talvesaapad

280 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

ARVAMUS

Tekst: Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht

ARVAMUS

Edukalt väljub kriisist ettevõte, kes täidab antud lubadused Swedbank andis kriisi alguses maksepuhkust enam kui sajale tööstusettevõttele.

S

arnaselt teistele majandussektoritele tuli tööstuses tänavu kohaneda äkkpidurdusega. Töötamast lakkasid tarneahelad ja ekspordikliendid vähendasid või hoopis peatasid tellimused. Välistarnijad lühendasid või tühistasid Eesti ettevõtete maksetähtaegasid.

Lisaks tuli rinda pista tundmatu viirusega ja leida lahendusi töötajate ohutuse tagamiseks, et töö saaks üldse jätkuda.

Sellel kõigel oli oma hind: ettevõtete käive langes teises kvartalis ligi 15 protsenti ja tegelema tuli hakata probleemidega ettevõtete jooksva likviidsuse tagamisel. Swedbanki jaoks tähendas see ainuüksi kriisi esimestel nädalatel enam kui tuhande maksepuhkuse otsustamist, sealhulgas enam kui sajale tööstusettevõttele. Viisil või teisel vajasid likviidsuspuhvri loomisel tuge pooled tööstusettevõtted. Kokkuvõttes tulid ettevõtted kevadel kujunenud keerulise olukorraga tublisti toime ja suveperiood koos taastunud nõudlusega pakkus võimalusi müügimahtude taastamiseks.

Swedbank viis läbi stressitesti Sügisel avastasime ennast viiruse teise laine haardest, kus riigid on asunud kehtestama rangemaid piiranguid. Kuna viiruse kontrolli alla saamiseks kuluv aeg mõjutab otseselt ettevõtete müügivõimalusi, korraldas Swedbank tööstusettevõtetele stressitesti olukorra võimalike mõjude hindamiseks. Eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjutab käibe langus ja käibevahendite suurenev vajadus ettevõtete finantsolukorda.

Käibe langus mõjutab oluliselt ettevõtete kasumlikkust, sest keeruline on kõiki kulusid proportsionaalselt käibe langusega kokku hoida. Samuti võib näiteks vajalikest spetsialistidest loobumine muuta raskeks nõudluse taastumisel tootmismahtude kasvatamise. Analüüsi kohaselt kannatab kasumlikkus käibe languse korral kõige enam rõiva- ja tekstiilitööstuses ning mööbli- ja trükitööstuses. Kui hindame aga ettevõtete suutlikkust toime tulla laenukohustuste teenindamisega, näeme, et juba 10 protsenti käibe langust vähendab ehitusmaterjalide tööstuses iga viienda ettevõtte võimekust võetud kohustuste teenindamiseks ja uue kapitali kaasamiseks. 20 protsenti käibe langust tähendab bilansi suhtarvude märgatavat halvenemist igal teisel ettevõttel mööbli- ja tekstiilitööstuses.

Eestis kahaneb töötajate arv iga aastaga 3000–5000 inimese võrra.

Lisaks analüüsisime maksetähtaegade muutuste erinevaid mõjusid tööstusettevõtete likviidsusele. Hankijate maksetähtaegade lühenemise riskile on enim avatud puidutööstuse ja ehitusmaterjalide tootmise ettevõtted. Ostjate maksetähtaegade pikenemine mõjutab aga kõiki tööstusharusid. Maksetähtaja pikendamine 30 päeva võrra tähendab, et ettevõte peab jooksvate kohustuste täitmiseks leidma oma aastakäibest ligi kaheksa protsendi ulatuses vaba raha.

Jätkuv tööjõupuudus ja palgakasv Kevadel realiseerunud riskid ja erinevate stsenaariumite modelleerimine näitab, et ettevõtted on jätkuvalt likviidsusriskile avatud. Praeguses keskkonnas on

väga oluline riskid koos varuplaanidega läbi testida, et keerulisematel hetkedel oleks võimalik olukorra hindamise asemel juba lahenduste otsimisele keskenduda.

Lisaks peavad tööstused väga tähelepanelikud olema tööjõuvajaduse pikaajalisel planeerimisel. Eestis kahaneb töötajate arv iga aastaga 3000–5000 inimese võrra. Pensionile siirdujaid on oluliselt rohkem kui tööjõuturule sisenejaid.

See lubab eeldada, et viiruse seljatamisel süveneb ettevõtete tööjõupuudus veelgi ja tõukab palga kiiremale kasvule.

Palgakasvu taastumisel tasemele 8 protsenti on oluline mõju Eesti ettevõtete kasumlikkusele. Palgakulude kasvuga tulevad paremini toime automatiseeritud puidu- ja toidutööstuse ettevõtted, kus tööjõukulude osakaal käibest jääb vahemikku 10–13 protsenti. Teistes sektorites jääb tööjõukulude osakaal käibest 20 protsendi juurde, mis muudab ettevõtted kiire palgakasvu suhtes väga haavatavaks. Eestis on näiteid siin tegutsenud rõiva- ja mööblitööstuse ettevõtetest, mis on otsustanud tootmise Eestis sulgeda.

Robotite arvu kasv Kevadel ligi 300 tööstusettevõtte osalusel tehtud Swedbanki uuringu põhjal näeme, et ettevõtted on järjest enam investeerinud automatiseeritud tehnoloogiate ja sensorite kasutamisse ning majandustarkvara integreerimisse erinevate protsessidega. Järgmise kahe aasta jooksul on ettevõtete investeeringute peamine fookus automatiseerimisel tööstusrobotite kasutusele võtmine, mida planeerib 23 protsenti ettevõtetest.

See on eeskujulik eesmärk, mis aitab kasvavate tööjõukuludega toime tulla, kuid uuringud näitavad, et seni oleme robotite kasutuses jäänud märgatavalt alla Euroopa keskmise taseme. Kasva-

39

ARVAMUS

Raul Kirsimäe soovitab investeerida uutesse tehnoloogitasse, kasvatada ekspordimahtu ja luua uusi tooteid.

Foto: Ilmar Saabas

va konkurentsi tingimustes on ettevõtete tähelepanu efektiivsust kasvatavate robotite "palkamisele" ja automatiseerimisele õige suund. Lisaks on selliste investeeringute tasuvusajad täpsemalt prognoositavad ja võrreldes tööstuse keskmise investeeringute tasuvusajaga ka lühemad.

suudavad masinõppe rakendused juba praegu tuvastada puidutööstuses kohati enam kui 90 protsenti võimalikest kvaliteediprobleemidest.

Lähiaastad toovad mitmeid uusi tehnoloogiad, mis võimaldavad tööd efektiivsemalt korraldada ja uusi tooteid luua.

Samuti tasub tähele panna, et uued tehnoloogiad, nagu digitaliseerimine, robotid ja masinõpe, on järjest enam leidmas rakendusvõimalusi ka väikestes ning keskmistes ettevõtetes. Lähiaastad toovad mitmeid uusi tehnoloogiad, mis võimaldavad tööd efektiivsemalt korraldada ja uusi tooteid luua. Heaks näiteks on siin kasvav arvutusvõimekus andmete analüüsimisel, 5G-tehnoloogia ja 3Dkaamerad. Kasutusvalmis rohetehnoloogiad võimaldavad aga senisest keskkonnateadlikumalt tegutsedes vähendada ettevõtetel kulusid ja keskkonnajalajälge.

Ettevõtete muutuvate vajadustega ja investeeringutega arvestamiseks on oluline, et pank suudaks uute tehnoloogiate rakendamist finantseerida. Praegu näe-

Huvitava trendina paistab silma meie tööstusettevõtete huvi liikuda lõppklientidele lähemale ja investeerida oma e-poe lahendusse. Rohkem mõeldakse erinevate masinõppe rakenduste kasutamisele, sest mitmetes ettevõtetes on algoritmid suutnud tõestada oma väärtust töö kvaliteedi kasvatamisel. Näiteks

Pank näeb, millised on investeeringud

megi, et robotite ja digilahenduste osa tööstusettevõtete eelarves on kasvamas ning igapäevaselt teeme laenuotsuseid just selliste investeeringute elluviimiseks.

Positiivse poole pealt tuleb välja tuua, et sarnaselt Eestile pingutavad majanduse lahti hoidmise nimel kõvasti ka meie ekspordi sihtriigid. Tänu viiruse paremale tundmisele on selleks võrreldes kevadega ka oluliselt paremad eeldused. Suurema trendina pakuvad meie ettevõtetele huvitavaid võimalusi rahvusvahelistes tarneahelates alanud muutused.

Nearshoring ja hankijate võrgustike laiendamine suurkorporatsioonide poolt loob järgmistel aastatel võimalusi Eesti ettevõtetele, kes on suutnud kriisi jooksul tehased töös hoida ning antud lubadustest kinni pidanud.

Seetõttu on oluline, et lisaks käimasoleva kriisiga toimetulekule suudaksid Eesti tööstusettevõtted konkurentsitihedal turul ka tulevikule mõelda – investeerida uutesse tehnoloogitasse, kasvatada ekspordimahtu ja luua uusi tooteid.

41

42

ASULA.EE

Ruumimure lahendab

ilmastikukindel kuumtsingitud teraskarkassiga PVC-hall

Eesti üks suurim PVC-hallide tootja Asula OÜ tegeleb PVC-hallide, -angaaride, -tentide ja -kardinalahenduste projekteerimise, tootmise ning paigaldusega. Tänu aastatepikkusele kogemusele on Asulal suutlikkus toota ja paigaldada PVC-halle ning kardinlahendusi kiirelt, professionaalselt, kvaliteetselt ja soodsalt.

„M

eie tugevus on pakkuda terviklahendusi alates projekteerimisest ja aluspinna ettevalmistamisest kuni elektri-, kütte- ja sisustuslahendusteni vastavalt kliendi soovidele ning reaalsele vajadusele, andes oma vilumusele tuginedes nõu, kuidas kliendi probleem tema jaoks kõige mõistlikumalt lahendada,” ütleb Asula juht Rain Saar. „Meie kliendid on nii tootmis- ja tööstusettevõtted kui ka põllumajandus-, ehitus- ja logistikafirmad. Ja kui alguses olime arvamusel, et PVC-halli ostjad ei ole tänu hallide vastupidavusele ning pikaealisusele püsikliendid, siis nüüdseks on meil kliente, kellele paigaldame juba kolmanda, neljanda ja viienda halli.”

PVC-hall või angaar on liht-

saim, kiireim ja soodsaim võimalus iga ettevõtte ruumipuuduse lahendamiseks. Sinna on hea paigutada toorainet ja kaupa, aga ka laiendada näiteks tootmisala. Asula valmistatud PVC-hallide kuumtsingitud terasest konstruktsioonid on valmistatud Eestis kehtivaid lume- ja tuulekoormuseid arvestades. Projektid tehakse vastavalt klientide soovitud mõõtudele, olgu suuruseks 100 või 2000+ ruutmeetrit.

Rebenemiskindel ja süttimatu PVC tagab kindlustunde aastateks PVC-kate kaalub 900 g/m2 ja selle tegemiseks kasutab Asula kvaliteetset Saksa ning Belgia tehaste materjali, mis ei põle ja katte tuletundlikkus on B-s2, d0. Halle on võimalik teha erinevat värvi ja neile saab trükkida ka soovitud logo, pildid, tekstid või muu vaja-

ASULA.EE

KLIENTIDE TAGASISIDE: „PVC-hallide rajamine on võimaldanud Mayeri Industries AS-il vajalikku laopinna mahtu kiiresti laiendada. Kasutame PVChalle eelkõige taara ja materjalide ladustamiseks. Toodame talvist autode klaasipesuvedelikku ja taara ettevarumine ning ladustamine on võimalikuks osutunud ainult tänu uutele PVC-hallidele. Hindame koostööd halle tootva ja paigaldava ettevõttega Asula OÜ väga heaks. Kõik on sujunud, nagu on kokku lepitud. Tähtaegadest on kinni peetud ja tänu sellele on soetatud ka mitu halli. Koostöö jätkub kindlasti!”

Kert Orusalu tehnika- ja haldusjuht Mayeri Industries AS

liku info. Materjali on kerge puhastada ja hooldada. Heledamat tooni, näiteks valge PVC-materjal laseb läbi piisavalt ehk umbes 75 protsenti päevavalgust, andes märgatava kokkuhoiu energiakuludelt. „PVC-hallid on vastupidavad ja kestavad meie kliimas aastakümneid.

Väga oluline on klientide jaoks ka nende paigaldusmugavus – PVC-hallid paigaldatakse otse asfaltplatsile, need ei vaja vundamenditöid ja plats on kasutatav ka pärast halli demonteerimist,” räägib Saar. „Demonteerimine on lihtne tänu karkassi kokkupanemisel kasutatavatele poltühendustele.

Lisaks on PVC-hallidel hea järelturg – neid saab hiljem müüa hinnaga, mis on umbes 70 protsenti ostuhinnast.”

Samuti on PVC-hallil soodne hooldus ja remondikulu. Kuna tegemist on korrosioonikindla UV-kaitsega ja sisuliselt rebenematu materjaliga, on ühe PVC-halli eluiga vähemalt 30 aastat. PVC on unikaalne materjal, tänu tema tugevusele on võimalik valmistada erinevaid tooteid, näiteks basseini- ja konteinerikatteid, vaheseinu ja -kardinaid. PVC-kate on kiireim, liht-

saim ja soodsaim kattelahendus ükskõik millele, mida ilmastiku või võõra silma eest peita soovite! Samuti saab seda materjali edukalt kasutada müra, tolmu ja lõhnade levimise tõkestamiseks ning temperatuuri hoidmiseks.

PVC-kardinad saab panna liikuma rullikutega siinil, mis teeb nende käsitsemise eriti mugavaks.

Asula OÜ on PVC-katete ja teraskonstruktsioonide projekteerimise, tootmise ja paigaldamisega tegelenud pikki aastaid. Ettevõtte jaoks on oluline olla oma klientide jaoks olemas ka pärast toodete garantiiaja lõppu ja aidata neil oma äri efektiivsemaks muuta.

Asula on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige ja tunnistatud edukaks Eesti ettevõtteks aastatel 2019 ja 2020.

www.asula.ee

„Puumarketi Mustamäe osakond on Asula OÜ püstitatud PVC-materjalist varikatuse õnnelik omanik ja kasutaja. Varikatus on valminud mõõtudega 70 x 6 meetrit ja kasuliku kõrgusega 4,5 meetrit. Varikatuse seitsmemeetrised moodulid on kõik eest kaetavad nägusate ja vastupidavate võrkkardinatega. See hoiab meie kergekaalulised laokaubad, nagu vahtpolüstürool ning klaas- ja kivivillapakid, tuulte ning sademete eest kaitstud ja kuivad.

Projekteeritud on ehitis Puumarketi värvides ja just täpselt meie laomajanduse vajadustele. Kogu tööprotsess alates varikatuse hinnapakkumisest kuni vastuvõtmiseni oli perfektne. Võime julgelt ja veendunult soovitada Asula OÜ teostust igale nõudlikule tellijale!”

Raivo Lillemets haldusjuht, juhatuse liige Puumarket AS

„Oleme tellinud Asula OÜ-lt PVC-halle, sest see on olnud kõige kiirem ja soodsam lahendus, kui ruumipinda on juurde vaja. PVC-hall sobib Uninaksi toodetele suurepäraselt. Alustasime Asulaga koostööd, kuna saime neilt kõige kiiremini vastuse. Oleme tehtud töödega rahul ja sellest tulenevalt meie koostöö ka jätkub.”

Guido Piksar juhataja Uninaks AS

43

44

TÖÖTURG TÖÖTURG

Tervisekriisil on olnud selge mõju tööjõunõudlusele 2020. aasta kevadel alanud tervisekriis on seni mõjutanud Eesti tööturgu väga ebaühtlaselt. Kadunud ei ole ka tööjõupuudus.

Tekst: Henry Auväärt, CVKeskus.ee turundusjuht

Foto: erakogu

O

sas valdkondades näeme kasvanud tööpuudust, kuid samal ajal ei ole tööandjate sõnul tööturult kadunud ka tööjõupuudus. Tööjõunõudlus on aga juba mitmes valdkonnas ootamatult kiirelt taastunud kriisieelsele tasemele.

Suurima löögi said tervisekriisist selgelt teenindusega seotud ametikohad, eriti turismisektoris, kuid ka kaubanduses ja toitlustuses. Samuti sattusid löögi alla paljud abitööliste ametid.

Teenindus- ja abitöötajatele pakutavatest ametikohtadest kadusid tervisekriisi tõttu teises kvartalis rohkem kui pooled tööpakkumised. Kuna teenindusega seotud ametikohtadel töötab Eestis palju noori ja alles tööturule sisenevaid inimesi, siis tunnetasid suurel määral just nemad tööotsingutel kriisi negatiivset mõju.

TÖÖTURG

vaid töövaldkondi. Näiteks turismisektorist kadusid päevapealt suurem osa vabadest ametikohtadest, teises kvartalis jäi alles vaid 15% turismivaldkonna tööpakkumistest. Ka turva- ja korrakaitsevaldkonnas oli näha väga suurt tööpakkumiste arvu langust, kui kaubanduskeskused ning kontorid suleti.

Ainsatena said – vaatamata tervisekriisile – ilma tööpakkumiste arvu languseta hakkama kaks sektorit: tervishoid ja haridus. Tervishoiusektoris hakkas nõudlus juba koos tervisekriisi arenguga teisest kvartalist kasvama ja hariduses püsis nõudlus täpselt samal tasemel, mis kriisile eelnenud ajal.

Tööstuses ka taastumine

Tööstuses on seis positiivsem kui paljudes teistes valdkondades.

Foto: Madis Veltman

Tööpakkumiste arv taastus kohati kiirelt Ootamatult saabunud tervisekriis mõjutas ka spetsialistidele, oskustöölistele ja juhtidele pakutavaid ametikohti, kuid langus nendes ametirühmades oli tunduvalt väiksem. Vaatamata kriisist tulenenud teadmatusele edasise osas jäi teises kvartalis tööturule alles 66–75% juhtidele ja spetsialistidele pakutavatest tööpakkumistest.

Kolmandas kvartalis hakkasid tööpakkumised kiirelt taastuma ja oktoobrikuuks oli spetsialistidele, juhtidele ja oskustöölistele pakutavate ametikohtade arv võrreldes eelmise aasta oktoobriga jõudnud juba praktiliselt samale tasemele (97%).

Abitööliste ja teenindajate ametirühmas on aga tööpakkumiste arvu taastumine olnud tunduvalt vaevalisem – neis ametirühmades leidub endiselt 63–79% tervisekriisile eelnenud tööpakkumiste arvust.

Taoline ebaühtlane mõju ametirühmade lõikes mõjutas vastavalt ka erine-

Valdkondade lõikes on tööpakkumiste arvud lisaks tervishoiuvaldkonnale ja haridussektorile taastunud veel ka tööstuses ja tootmises (96%), infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni- (95%), ehitus- ja kinnisvara- (95%), mehaanika- ja tehnika(94%) ning ka turundusvaldkonnas (93%).

Kiireid märke taastumisest oli suvekuudel märgata ka toitlustusvaldkonnas, mida samuti tervisekriis tugevalt mõjutas, kuid endiselt leidub seal umbes kolmandiku võrra vähem tööpakkumisi.

Kuigi tööpakkumiste arv on kasvanud ka turismisektoris (sh hotellinduses), siis on seal taastumisest siiski veel vara rääkida, sest endiselt leidub tööturul vaid kolmandik tööpakkumistest, mida nägime tervisekriisile eelnenud ajal.

Kandideerijate arvud kohati mitmekordistunud Kuna teenindusega seotud ametikohtadel on tööpakkumisi endiselt umbes kolmandiku võrra vähem ja töö kaotanud inimesi rohkem, siis on konkurents ühe teenindussektori ametikoha nimel aastaga tervelt kolmekordistunud – keskmiselt kandideerib ühele teenindus- ja müügitöötaja ametikohale CVKeskus.ee tööportaalis pea 100 tööotsijat. Ka abitööliste ametikohtadel näeme samasugust trendi, kus kandideerijaid on 124% rohkem kui 2019. aasta sügisel.

Konkreetsete valdkondade lõikes on konkurents ühele ametikohale kahekordistunud ka tööstus- ja tootmissektoris, kus tööpakkumisele laekub keskmiselt 56 kandideerimisavaldust. Veel on kahekordistunud kandideerijate arv ehitus-, mehaanika- ja tehnika-, assistee-

rimis- ning korrakaitse- ja turvavaldkonnas.

Huvi tööpakkumiste vastu ei jaotu aga kindlasti mitte ühtlaselt kõigi tööandjate tööpakkumiste vahel. Nii nagu varemgi, on ka praegu tööandjate lõikes väga suured erinevused – selgelt joonistub välja, et tööturul on tööandjaid, kes suudavad oma tööpakkumiste vastu tekitada konkurentidest märkimisväärselt suuremat huvi. Kaalukat rolli mängib siinkohal ka see, kuidas on üles ehitatud värbamisprotsess ehk kui keeruline on kandideerijal oma huvist tööandjale märku anda. Vaatamata ebakindlale olukorrale tööturul ootavad töövõtjad endiselt mugavat ja kiiret võimalust kandideerida ega pea vajalikuks läbida lõputuna näivat kandideerimisprotsessi erinevate registreerumisvormidega.

Tööstuse tööandjad optimistlikumate seas Endiselt on tööandjatel aga keeruline leida erinevate valdkondade tippspetsialiste, mida pärsib nii vähene ümberõpe, noorte huvi puudumine teatud valdkondades õppimise vastu, kuid tõenäoliselt ka välistööjõu värbamisega seotud lahendamata küsimused.

Keerulisem on leida spetsialiste, oskustöölisi ja juhte ka tõmbekeskustest kaugemale, kus kohapealset tööjõudu napib ning värbamisel tuleb sobiv töötaja meelitada elukohta vahetama. Lisaks on töötajate leidmine endiselt keeruline ka hariduses ja tervishoiusektoris, kus huvi tööpakkumiste vastu on keskmisest tunduvalt madalam, kuid tööjõunõudlus pole vähenenud.

Kokkuvõtvalt põhjustab tervisekriisi ebaühtlane mõju nii valdkondade, ametirühmade kui ka tööandjate lõikes samal ajal esinevat töö- ja tööjõupuudust. Olukord tööturul on küll mitmetes valdkondades stabiliseerunud, kuid püsib ikka veel ebakindel, sest tervisekriis mõjutab endiselt tööandjate väljavaateid.

Kuigi prognoose on ebakindlal ajal väga keeruline teha, selgus hiljutisest CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööandjate uuringust, et pea pooltes (46%) organisatsioonides kavatsetakse lähikuudel siiski lisatööjõudu värvata. Enim on värbamisele avatud riigiasutused (62%) ning töötleva tööstuse (60%) ja IKT (58%) sektori tööandjad.

45

Tekst: Tanel Saarmann

TÖÖTURG

ti muutuv ning polnud mõtet kaardistada kaost. Nüüdseks on aga valmis saanud sügisene hindamine ja on näha, et võrreldes eelmise aasta sügisega vaatab vastu väga teistsugune pilt.

Neid ameteid, kuhu töötajaid on raske leida, on jäänud oluliselt vähemaks. Tööandjad on hädas logopeedide ja tarkvaraarendajate leidmisega. Aasta tagasi oli probleeme aga ka veoautojuhtide ja multimeedia spetsialistide leidmisega. Selliseid ameteid, kus oleks suur ülejääk, mullu polnudki. Praegu on aga seal tabelis palju selliste valdkondade esindajaid, mis kriisis pihta said – üle on reisikonsultante, hotellitöötajaid, baaritöötajaid jne. Aga silma torkab ka see, et üle on erinevaid juhte.

Töötuid on enam, aga vaid käputäis neist on varasema tootmise taustaga.

Foto: Kiur Kaasik

Tööstus ja tööjõud töötukassa vaatenurgast.

Keda ja kuhu otsitakse?

Töötukassa abiga panime kokku pildi olukorrast tööturul töösturite vaatenurgast.

L

oo tegemise ajal oli end töötuna registreerinud umbes 51 200 inimest, neist umbes 3900 on enda viimaseks töövaldkonnaks märkinud tööstuse või tootmise. Neist omakorda kõige rohkem – 1600 – on seadmeoperaatoreid, masinaoperaatoreid ja koostajaid.

Peamiselt elavad nad Tallinnas, mujal Harjumaal või Ida-Virus. Probleemina torkab silma, et neist üle poole on ebapiisavate oskustega ehk nad vajaksid ilmselt kas uut väljaõpet või täiendõpet. Enne töö-

tuks jäämist olid nad enamasti ka pikalt samas ametis tööl – siin siis ilmselt ka põhjus, miks oskused on hakanud aeguma.

Suvel kaost ei kaardistatud Eesti Töötukassa kaardistab kaks korda aastas tööturu olukorda, mille tulemusel valmib tööjõuvajaduse baromeeter. Selle abil on võimalik saada ülevaade tööjõuturul valitsevast olukorrast – kuhu on vaja töökäsi juurde ja kus on neid üle.

Sel suvel jäi baromeetri koostamine vahele, kuna olukord oli segane ja kiires-

Siit väike loetelu: ettevõtete tegevdirektorid ja -juhatajad; juhid finantsvahendus- ja kindlustusteenuste alal; juhid toitlustuses; juhtivametnikud; kontoriametnikud; konverentside ja ürituste korraldajad; töövahendajad.

Kui rääkida tööstusest, siis värsket prognoosi vaadates on näha, et tööandjatel on järgmisel perioodil töötajatest puudus mitmetel töökohtadel: elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad, keevitajad ja leeklõikajad, lihunikud, kalatöötlejad jms toiduainete töötlejad, masinaehitustehnikud, masinõmblejad, metallilihvijad ja -poleerijad, tööriistateritajad, metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid, metallkonstruktsioonide valmistajad ja montöörid, puidutöötlemisseadmete operaatorid, puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid, tislerid, toiduainete jms toodete masinate operaatorid, tööstus- ja tootmisinsenerid.

Tööstus ja tootmine ei ole populaarsed Töötukassa toetab teadagi ka koolitusi ja õppimist. Tänavune aasta on igati teistsugune ja seega panid sealsed analüütikud algusajaks 2019. aasta alguse ning lõpptärminiks praeguse aja. Tehnikaalad on selles edetabelis kaheksandal kohal, seega mitte just populaarseimad. Kahe aasta jooksul on tööstuse ja tootmise valdkonda väljastatud ligi 2700 koolitustoetust.

47

LASERKEEVITUS Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus

TEENUSED • Laserlõikus • Laserkeevitus • Painutus • Keermestus Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele

Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | tel 517 9701, 510 6226 | info@laserline.ee

www.laserline.ee

NORDIC ENERGY SOLUTIONS

Tootmisprotsesside analüüs aitab langetada õigeid otsuseid Tegevuste ja kulude põhjalik auditeerimine võimaldab arvutada kilovatid eurodeks, säästa raha ning leida parim tee edasi liikumiseks.

tusmeetmest rahastusprojekti kirjutamisel. Praeguseks on NES aidanud kaasata ettevõtetele üle üheksa miljoni euro investeeringutoetusi.

Suurettevõtete kohustuslik energiaaudit

N

ordic Energy Solutions OÜ on energiateenuste ettevõte, kes pakub oma klientidele usaldusväärset abi kõikides energiatõhusust ja tehnosüsteeme puudutavates küsimustes.

Nordic Energy Solutions (NES) nõustab oma kliente energia- ja ressursitarbimise vähendamisel, aidates klientidel planeerida tulevasi kulusid, mis on seotud lisainvesteeringutega tootmisprotsesside ning energiavarustuse efektiivistamisel.

NES-i klientideks on peamiselt tööstusettevõtted, kellele pakutakse teenust kolmel suunal: tootmisettevõtete ressursiaudit koos investeeringutoetuste taotlemisega erinevatest Euroopa Liidu ja kohalikest meetmetest, suurettevõtetele kohustusliku suurettevõtte energiaauditi koostamine ning erinevate energiavarustuslahenduste (k.a taastuvenergia) analüüsid.

Tuginedes ettevõtte töötajate teadmistele ning kogemustele avalike ja tööstushoonete energiatõhususe valdkonnas ning finants- ja energiasektoris, pakub Nordic Energy Solutions OÜ kliendile terviklahendusi energiatarbimise vähendamiseks koos lahenduste põhjaliku majandusanalüüsiga.

Indrek Raide Volitatud energiatõhususe ekspert (tase 8)

Tootmisettevõtete ressursiaudit „Ressursiauditi eesmärk on anda tööstusettevõttele terviklik tegevuskava kulude vähendamiseks sama tooteühiku kohta ehk saavutada kulutõhusaim toimimine,” selgitab Nordic Energy Solutions OÜ juhatuse liige ja volitatud energiatõhususe (tase 8) spetsialist Indrek Raide.

Koostöös kliendi ja temapoolsete spetsialistidega kaardistatakse olemasolev tootmisprotsess, tuuakse välja protsesside ja energiatarbimise kitsaskohad ning koostatakse ressursisäästuprojektid koos põhjaliku tehnilis-majandusliku analüüsiga kulude vähendamiseks.

Ressursiauditi tegemine annab ettevõttele põhjaliku tegevuskava tulevaste investeeringute planeerimiseks ja loob eeldused erinevate toetusmeetmete kaasamiseks Euroopa Liidu struktuurifondidest.

NES-i spetsialistid aitavad klienti ka toe-

Suurettevõtete energiaauditi kohustuslikkus tuleneb seadusest ning seda nõuab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium iga nelja aasta järel. Suurettevõtte energiaauditi puhul on kõige olulisem luua ettevõttele energiakulude jälgimise ja arvestamise põhimõtteline struktuurskeem, mis annab ettevõttele põhjaliku ülevaate energiatarbimisest osakondade, objektide ja üüripindade kaupa ning energialiikide lõikes. NES-i koostatud kulude struktuur jääb ettevõttele aluseks kulude jaotamiseks erinevate tarbijate vahel ja lihtsustab oluliselt energiaauditi nõude täitmist nõutud nelja-aastase intervalli järel.

Lisaks eelkirjeldatule pakub Nordic Energy Solutions OÜ oma klientidele ka • energiavarustuslahenduste planeerimist ja projekteerimist (sh taastuvenergialahendused); • energiatõhususe ja sisekliima modellatsioonide tegemist (uute hoonete planeerimisel); • erialast kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide projekteerimist.

NES on tegutsenud juba peaaegu kümme aastat ja selle aja jooksul osutanud teenuseid mitmetele oma valdkonna tipptegijatele nii tootmise, tööstuse kui ka ehitus- ja kinnisvara valdkonnas (AS Barrus, AS Liviko, AS Estonian Cell, OÜ Paekivitoodete Tehase OÜ, Saaremaa Piimatööstus AS, Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, Thermory AS).

49

50

TÖÖTURG

Tekst: Tanel Saarmann

Välistöötajate põud

võib tööstustele panna suure põntsu Valitsuse pidevad katsed välistööjõu hulka Eestis piirata võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.

T

ööjõurendiettevõtted kurdavad kui ühest suust, et olukord tööjõuturul on pingeline. Eriti hull oli seis kevadel, siis aga tuli leevendav suvi.

Nüüd on taas üleval murepilved, sest koroonaviiruse levik on üle maailma suur.

Eesti suurima välistööjõu rentimise firma Hansavest Rentali tegevjuht Jüri Kulbin on murelik, mis saab Eesti tööstusest lähiaastatel.

Hansavest tegeleb peamiselt töötleva tööstuse ehk metalli-, masina-, elektroonika-, puidu-, tekstiili-, mööbli- ja toiduainetööstusele tööjõu vahendamisega. Ka logistikas on nende inimesi palju. Töölisi on neil nii Ukrainast, Lätist kui ka Eestist.

"Meie klientidel on praegu olukord tööjõuga tihti veel keerulisem, kui oli enne COVID-19 tulekut, kuna COVIDi, Eesti Vabariigi välistööjõupoliitika ja suletud piiride tõttu on välismaalased olnud sunnitud lahkuma ning tagasisaamine on väga keeruline," alustab Kulbin olukorra kirjeldamist.

Samas on tööstussektor tervikuna kukkunud esimese kolme kvartaliga ainult ligi 2 protsenti. Eestis töötavate välismaalaste arv on samal ajal kukkunud Kulbini andmetel isegi kuni 40–50 protsenti. Sügisel see mõningal määral tõusis, aga nüüd on taas piirid kinni.

Töötus on küll kasvanud 35 000-lt 50 000-le, aga enamik sellest on turismindusest, teenindusest ja vaba aja sektorist, mitte tööstustest. "Eesti töötuse määra kasv ei too tööstusele leevendust," rõhutab Kulbin. Midagi ei ole teha, eestimaalaste seast ei leia keevitajaid, CNC- ja SMA-pingi operaatoreid ega teisi vajalikke spetsialiste. Eesti ha-

ridussüsteemgi ei suuda nii pea neid vajadusi täita.

"Ajutine välistööjõud on Eesti majanduse arenguks lähiaastatel möödapääsmatu ja hädavajalik. Kindlasti hakkavad ettevõtted rohkem investeerima robotiseerimisse ja automatiseerimisse, aga see hakkab juhtuma alles lähiaastatel. Muidugi peaks ka haridussüsteem muutuma vastavalt tööjõuturu vajadustele, kuid tööjõuprobleemi see lähiaastatel siiski ei leevenda," usub Kulbin.

Töötud ei otsi tööd või on nõudmised kõrged Nordstaff OÜ on tööandjaks enam kui sajale välismaalasele ning nad spetsialiseeruvad Euroopa Liidu välistest riikidest pärit tööjõu toomisele eelkõige siinsetele tööstus- ja tootmisettevõtetele. Ettevõtte juhatuse liikme Filipp Varnava sõnul olid märts-aprill küll ettearvamatud, aga enamikul nende klientidest läks hästi. Osa ettevõtteid hakkas tootma lat-

TÖÖTURG

Tänapäeva puidutööstus AS Toftani näitel. Aga isegi nõudmised liinitöölistele on suurenenud.

Foto: Argo Ingver

uusi töötajaid, milleks pidi aga personaliosakond senisest palju rohkem vaeva nägema. Muu hulgas saime uusi (välis)töötajaid värvata ka inimeste seast, kes olid juba parasjagu teistes Euroopa riikides tööl," ütleb Varnava.

Nõudlus ületab pakkumise Kulbin räägib, et puidusektori tööstusettevõtted on praegu suures tõusus, kohati on kasvud võrreldes aasta taguse ajaga 20–40 protsenti. Kodune puidutarbimine on kasvanud: vahetatakse parkette, liiste, mööblit, terrassilaudu ja muud. Ka metalli ja elektroonika valdkonnas ei lähe üldjoontes halvasti.

"Kahjuks või õnneks ületavad meie klientide tööjõuteenuse tellimused oluliselt tööjõu pakkumise, saadavuse," toob ta välja.

Ka Varnava toob enim tööjõudu vajava sektorina välja puidusektori alates metsaraiest ja saeveskitest kuni mööblitööstuseni välja. Tallegi tundub, et vajadus spetsialistide järele tootmises ei ole kuidagi vähenenud. tu, aga oli neidki, kes pidid tootmist vähendama.

"Alates suve teisest poolest näeme taas suuremat nõudlust renditöötajate järele ja seda kõikides tööstusvaldkondades. Meile kurdetakse, et kohalikud inimesed ei ole hakanud vaatamata suurenenud töötuse määrale aktiivsemalt endale töökohti otsima või vähemalt ei ole nende palgaootused langenud," peegeldab Varnava turuosaliste vaateid.

Varnava tõdeb, et juulikuust alates on tööjõu liikumine vahelduva eduga paranenud. Vahepeal ei olnud ju üldse võimalik Estisse tulla, eriti läbi mitme riigi. Samas on kriisi tulemusel kogu tööjõu haldamise protsess läinud märkimisväärselt keerukamaks. Varem elementaarseid aspekte tuleb uuesti läbi mõelda.

Kõige tüüpilisem ja tuntum välistööjõu esindaja Eestis viimastel aastatel oli Ukraina kodanik, kuid alates kevadest on just Ukraina kodanikel olnud eriti keerukas ühelt poolt oma riigist välja sõita ning teisalt ka Eestisse jõuda. Muu hulgas katkesid tavaliseks saanud regulaarlennud, ka bussiühendus riikide vahel jäi väga lünklikuks. Sama võib Filipp Varnava sõnul öelda ka Venemaa ja Valgevene suuna kohta.

"Olukord teiste riikidega ei ole samuti kiita, kuid siiski oleme saanud endale ka

Välistöölisi ei asenda Jüri Kulbin räägib, et 2020. ja 2021. aasta märksõnadeks nende valdkonnas on määramatus ning volatiilsus. Peab olema veelgi paindlikum ja reageerima teenusepakkujana kiiremini. Klientide nõudmised, ootused ja vajadused on kasvanud ning see tendents jätkub.

"Töölisi vajatakse kiiresti, lühikese etteteatamise tähtajaga, tihti ka lühemaks perioodiks. Samuti on inimeste Eestisse transportimisega suured probleemid. Ot-

sime ka kohalikku tööjõudu, aga kahjuks on keeruline leida sobivat töölist sobivale töökohale," räägib Kulbin ja lisab, et tihti nad ei püsi sellel töökohal, töö tootmises osutub füüsiliselt liiga raskeks ning otsitakse lihtsamat tööd. Neile avaldavad suurt mõju ka pidevalt muutuvad seadused ja seaduste tõlgendused.

"Ma mõistan valitsuse soovitavat ideaalolukorda, kus 20 000 välistöölist lahkuksid ja 20 000 kohalikku võtaksid need töökohad üle, aga kahjuks kelner ei lähe keevitajaks õppima ja administraator ei lähe CNC-pingi operaatoriks. Peab siiski arvestama ka reaalse eluga, olukorraga, võimalustega, vajadustega," hurjutab Kulbin.

Ta rõhutab veel kord, et on nõus, et siseturgu peab võimalusel kaitsma, aga seda ei saa teha meie enda majanduse ja tööstuse pidurdamise arvelt, sest siis saeme uhkelt seda sama oksa, millel ise istume. Me piirame jõuga välistööjõudu, aga teiselt poolt jääb töökohti vähemaks, sest tööstus ei saa areneda oskustööliste puuduse tõttu. Samuti ei saa unustada, et Eesti tööealine elanikkond kahaneb iga aastaga.

"Kui kogu see pilt kokku liita, teeb mind väga murelikuks, mis saab Eesti tööstusest lähiaastatel. Anname konkurentsieelised konkureerivatele riikidele ära, teised kasvavad tõusulainel ja meie triivime kuskil kaugel vaikselt sabas. Selle asemel võiksime teha ise jõulisemaid samme ja haarata konkurentsieelised enda kätte ning selle kaudu luua tuhandeid uusi töökohti ja võimalusi," arvab Jüri Kulbin.

KA LIINITÖÖLISI OTSITAKSE SIHTOTSINGUGA Kohaliku tööjõu rentimisega tegelev Finesta Baltic võtab inimesed ise palgale ja maksab ka nende maksud. Tegevjuht Pasi Harttunen valutab aga siiski südant ka välistööjõu pärast. Nimelt otsitakse tänapäeval isegi liinitöölisi sihtotsinguga. See töö on tunduvalt nõudlikum kui näiteks 15 aastat tagasi. Praegused töötuks jäävad inimesed tulevad peamiselt HORECA sektorist ning Harttunen ütleb, et tööstuste värbajad on nende osas ettevaatlikud – koolitamine maksab ja miski ei garanteeri, et need inimesed pikemaks ajaks jäävad.

"Pealegi ei ole nii, et kel on kaks kätt ja jalga küljes, see saab liini ääres hakkama. See pole ammu nii," räägib ta ning lisab, et tootmine on eelkõige planeerimine ja igaüks tahab siin kindla peale minna.

"Olen mures, et kes meil 5–10 aasta pärast autot remondib. Ei ole oskustöölisi. Kui neid siia ei lubata ka, siis läheb keeruliseks. Perspektiiv ei ole just hea," nendib ta.

51

Detailide lihvimine ja poleerimine Detailide lihvimine ja poleerimine

UUE AJA OHUD

Sõrmejäljelugeja ja termokaamera – kas uus normaalsus isikuandmete töötlemisel?

Sõrmejäljelugeja ja termokaameraga kaasnevad mitmed olulised probleemid.

O Margot Maksing

Foto: Advokaadibüroo Walless

n varajane hommik, Miia sulgeb auto ukse ja läheb tööle. Hoonesse sisenemiseks surub ta pöidla ukse kõrval asuva biomeetrilise seadme andurile. Vaikse surinaga avaneb uks, Miia astub sisse. Ta suundub treppide poole ja heidab pilgu uuele termokaamerale – see sai alles mõni nädal tagasi paigaldatud. Jõudnud kolleegidega põgusad hommikused tervitu-

ne keelatud. Töötlemine on lubatud ainult üldmääruses sätestatud õigusliku aluse olemasolul.

Töölepingu täitmiseks ega õigustatud huvi alusel biomeetriat kasutada ei tohi – üldmäärus ei näe eriliiki isikuandmete töötlemiseks ette sellist õiguslikku alus.

Biomeetriat võib kasutada isiku nõusolekul, kuid sel juhul tuleb tähelepanu pöörata kehtivatele nõusoleku andmiBiomeetria kasutamine töösuhse tingimustele. Andmesubjekti nõustes ei tohi olla kohustuslik olek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus.

Tehnoloogia kiire arenguga ei ole sõrTööandjal peab olema võimalik tõendamejäljelugejad enam spioonipõnevike da, et töötaja on nõustunud oma isikupärusmaa, vaid osa meie igapäevaelust. andmete töötlemisega.

Sõrmejäljelugejad on Õiguslikust Element "vabatahtlik" lihtsad ja mugavad – viitab, et töötajal peab sõrmed on meil ju alati seisukohast on olema võimalik nõuskaasas. Kiipkaardid võiinimeste kordu- oleku andmisest keelvad kaduda, koju ununeda või halvimal juhul matuks tuvasta- duda. Kui biomeetriline tuvastamine on aiisegi valedesse kätesse miseks kasutanus viis tööajaarvestusattuda. Tööandjal võib tav biomeetria seks ja/või ruumidesolla soov kasutada sõrmejäljelugejat nii uste (sh sõrmejäljed) se pääsemiseks, ei ole nõusolek vabatahtlik. avamiseks kui ka näieriliigilised Kui töötajatele on võiteks tööaja arvestamimaldatud alternatiivseks. Lisaks lihtsusele isikuandmed. sed tuvastusvahendid suurendab see andme(nt kiipkaart) ja töötaja on ise eelistanud te usaldusväärsust, sest tööaega saab sibiomeetriliste andmete kasutamist, on sestada ainult isiklikult kohal viibides. nõusolek vabatahtlik. Õiguslikust seisukohast on inimeste kordumatuks tuvastamiseks Termokaamerate kasutamisel kasutatav biomeetria (sh sõrmevõib olla varjatud ohte jäljed) eriliigilised isikuandmed.

Vahet ei ole, millisel kujul bioCOVID-19 pandeemia kontekstis on meetriat säilitatakse (nt kujutis, oluliselt kasvanud huvi termokaameramall, räsi või kood), alati tuleb järte vastu. Sarnaselt biomeetriliste andgida isikuandmete kaitse üldmäämetega on ka terviseandmed isikuandruses eriliiki isikuandmete töötlemete eriliik, kuid termokaamerad ei võimise reegleid. Muu hulgas näemaldaks saavutada soovitud eesmärvad sellised reeglid ette, et eelki, kui nende kasutamiseks oleks vajalik duslikult on andmete töötlemitöötaja nõusolek. sed vahetada, jõuab Miia oma laua taha, kus lebab küsitlusleht teemal "Mitu last sul on?" – järgneb tabel nimede ja numbritega. Juhan, Kai ja Saara on jõudnud juba vastata. Miia ei tea täpselt, milleks on seda infot küsitud. Küllap jõulupakkide jaoks, detsember ju läheneb.

Milliseid isikuandmete töötlemise toiminguid tähelepanelik lugeja märkas?

53

UUE AJA OHUD

20aastase kogemusega Äri- ning laokinnisvara Täishaldusteenus Täishaldusteenus haldus- ja hooldusettevõte 20aastase

kogemusega Äri- ning laokinnisvara haldus- ja hooldusettevõte Täishaldusteenus

Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu teostamine

}

Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja Täishaldusteenus on kogu korrashoiu teostamine

}

haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu KOGU HARJUMAA PIIRES teostamine

TASUTA KONSULTATSIOON

Korrashoiu korraldamine } TEHNILISE HALDURI TEENUSED }

̪

Korrashoiu korraldamine Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja

Korrashoiu korraldamisel tagatakse sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja kinnisvara omanikule hoone väline koristuse sagedus ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja koristuse sagedus ELEKTROONILISE HOOLDUSPÄEVIKU KOOSTAMINE OBJEKTILE }

} TEHNILISE HALDURI TEENUSED } PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD } Korrashoiu korraldamine Tehnohoolde korraldamine Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja KOGU HARJUMAA PIIRES koristuse sagedus

Tehnohoolde Tegevused ja tööd selleks, et füüsiliselt säilitada korraldamine kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende

LAO HnendeAüksikute L Dselleks, UjaS .EE ning tehnosüsteemide Tegevused ja tööd osade et seisundi vastavuse ettenähtud nõuetele

füüsiliselt säilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende TASUTA KONSULTATSIOON } ELEKTROONILISE HOOLDUSRAAMATU ning nendeKOOSTAMINE üksikute osadeOBJEKTILE ja tehnosüsteemide } PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD } ÜÜRIKLIENTIDE IGAPÄEVANE TEHNILINEseisundi TEENINDAMINE vastavuse ettenähtud nõuetele

ѐ

LAOHALDUS. EE

} ELEKTROONILISE HOOLDUSPÄEVIKU KOOSTAMINE OBJEKTILE } ELEKTROONILISE HOOLDUSRAAMATU KOOSTAMINE OBJEKTILE } TEHNILISE HALDURI TEENUSED } PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD } ÜÜRIKLIENTIDE IGAPÄEVANE TEHNILINE TEENINDAMINE

LAOHALDUS. EE

UUE AJA OHUD

Termokaamera kasutamine võib sisaldada ka ohte.

Eriliigilisi isikuandmeid võib töödelda ka seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks. Seadus näeb tööandjale ette kohustuse luua ohutu töökeskkond, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Töökeskkonna bioloogilisteks ohuteguriteks on ka viirused, mis võivad põhjustada nakkushaigusi.

Termokaamerate kasutamisel tuleb jälgida, et töötlemine oleks proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Näiteks on soovitatav kaamerad seadistada selliselt, et kaamera annab märku kõrgenenud kehatemperatuurist, kuid ei avalda konkreetset temperatuuri näitu. Samuti peaks kaamerapilt olema jälgitav reaalajas, kuid mitte salvestuma. Tähelepanu tuleb pöörata ka isikuandmete turvalisusele ja andmete minimaalsele kogumisele. Termokaameratel on sageli mitmeid lisafunktsioone (näotuvastus, andmete automaatne edastamine), mille kasutamine tuleb välistada. Andmekaitse Inspektsiooni hoiatuse kohaselt on eksperdid teatud kaameratootjate osas tuvastanud, et kaamerate näidud ei pruugi olla õiged ja võib toimuda andmete õigusvastane edastamine kolmandatesse riikidesse. Niisiis tuleb termokaamerate kasuta-

Andmete kogumise käigus peab tööandja tagama, et kogutud andmetele ei saa õigustamatut ligipääsu teised kolleegid. misel kõrgendatud tähelepanu pöörata kogutavate andmete minimaalsusele, töötlemise proportsionaalsusele eesmärgiga ja andmete turvalisusele.

Küsitluste, töölehtede ja graafikute täitmine tuleb läbi mõelda Isikuandmete töötlemisel keskenduvad ettevõtted sageli ainult kliendile kui andmesubjektile. Isikuandmete kaitse üldmääruse mõttes on aga andmesubjekti positsioonis ka kõik töötajad. Tööandja peab töötajate suhtes täitma kõiki üldmäärusest tulenevaid kohustusi.

Muu hulgas on selliseks kohustuseks töötlemise läbipaistvuse tagamine. Töötajale peab andma selgelt ja arusaadavalt teavet, kas tema isikuandmeid

Foto: Argo Ingver

töödeldakse, millisel eesmärgil (miks?) tema isikuandmeid töödeldakse, millisel õiguslikul alusel töötlemine toimub jne. Sarnaselt klientidele suunatud privaatsustingimustega peaks igal tööandjal olema sarnane dokument ka oma töötajate jaoks. Isikuandmete töötlemine ei ole õiguspärane, kui töötaja ei tea või ei saa aru, miks tööandja temalt andmeid küsib. Teave tuleb töötajale anda isikuandmete saamise ajal.

Andmete kogumise käigus peab tööandja tagama, et kogutud andmetele ei saa õigustamatut ligipääsu teised kolleegid. Niisiis tasub küsitluste, töölehtede, graafikute jms puhul läbi mõelda, kuidas tagada andmete turvalisus. Kolleegide uudishimu ei ole sobiv alus isikuandmete avaldamiseks.

Kui isikuandmete kogumine toimub nõusoleku alusel, peab meeles pidama, et andmesubjektil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine peab olema sama lihtne kui selle andmine. Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust. Andmesubjekti peab sellest teavitama enne nõusoleku andmist.

55

Tekst: Tanel Saarmann

COVID-19 MÕJU

Ehitusmaterjalide tootjad vaatavad ootusärevalt järgmise aasta poole Ettevõtted vajavad kindlust, et eksport püsib.

Kunda Nordic Tsemendi suurkoondamine möödus suurema kärata.

E

hituses on reegel, et kui majanduses juhtub midagi negatiivset ja pikaajalist, siis jõuab lainetus nendeni viitajaga. See reegel kehtib ka nüüd, koroonakriisi ajal. Ehitusmaterjalide tootjad võisid alguses tunda isegi olulist käibekasvu, aga juba näevad nad, et 2021. aasta võib olla oluliselt väljakutseterohkem.

Kunda Nordic Tsemendi aasta kulges hoopis omamoodi rütmis. Kuna möödunud talvel oli ilm ehituse jaoks sobivalt

Kunda Nordic Tsement koondas kevadel ligi 80 inimest.

Foto: Rauno Volmar

oli mõju neile marginaalne. Ehk ainult soe, siis algas kõik kenasti, ehkki ehitussedavõrd, et kuna COVID-19 oli meesektoris algas väike langus tegelikult juba diaveergude esiteema, siis pöörati neneelmisel aastal. Kevade lähenedes tulid de 78 inimese koondamisele vähem täneile aga kaks sündmust korraga – üks helepanu. ette planeeritud ja teine väga ootamatu.

"Meil olid suured muudatused, mis Plaane on keerukas teha ei olnud üldse koroonaga seotud. Märtsis otsustasime klinkri tootmise Kundas Suvel hakkas ehitussektorist tulema nelõpetada ja hakata seda gatiivsema tooniga sõtsemendi tootmiseks imnumeid. Töös olevate portima (klinker on põprojektidega mindi küll letatud kaltsiumkarboedasi ja mõnes valdkonnaat – toim). Koondada nas ei olnud langust üldtuli umbes pooled tööse märgata, aga eraarentajad," selgitab ettevõtte dajad hakkasid uute objuht Meelis Einstein. Sajektide alustamist edasi mal ajal, kui nad olid ümlükkama. berkorralduste elluviimi" Kõ i g e k e e r u k a m sega ametis, saabus viiruongi plaane teha, sest Enno Rebane sest tingitud kriis. Einskeegi ei oska öelda, milFoto: Martin Dremljuga tein ütleb küll, et esmalt lal põhi saavutatakse ja

57

58

COVID-19 MÕJU

kui sügav see on. Teadmatus ja läbipaistmatus valitseb ning selline ebakindlus hakkab uute ehituste ettevõtmist piirama," nendib Einstein. Üks õppetund on ootamatult saabunud kriisist saadud kindlasti. Riik on küll infrastruktuuri ehituses hoogu lisamas, aga selleni jõutakse liiga hilja. Projekteerimine ja ette valmistus võtavad oma aja. Einstein ütleb, et projekte peaks alati rohkem ettevalmistatud olema, et kui tegelikult teha on vaja, siis saab kiiremini alustada.

Einstein on optimist Einsteini sõnul ei tohi tööpuudus üle 10 protsendi kerkida, siis jääb ehk ära suurem kukkumine ja majandus pääseb kergemalt. Ehitusmahtude langus aga esimesel poolaastal kindlasti jätkub, optimistid loodavad teisel poolaastal stabiliseerumist näha. Langus tabab just elamuehitust.

"Rail Balticu mahud hakkavad ka juba osaliselt turule tulema, suuremad mahud küll alles 2022. aastal. Nagu laulusõnad ütlevad, kui läheb libedalt sul kõik, ei sa siis hätta jää. Siiski tuleb valmis olla ka tumedamaks stsenaariumiks, kui Eestis ja naabermaades, meie ekspordi sihtriikides, ehituse järele vajadus mingil põhjusel jõuliselt langeb. Praegu selliseid põhjusi teada ei ole ja oleme optimistid," kinnitab Einstein.

Eksport ülioluline Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane ütleb otse, et prognoosid järgmiseks aastaks on tagasihoidlikud. Kolmas kvartal on näidanud, et ehitusmaterjalide müügimahud vähenevad. Üheksa kuuga on liidu liikmete müügimaht aastaga vähenenud 10 protsenti.

Rebane rõhutab, et ülimalt oluline on säilitada toimiv majandus, mis tähendab jätkuvalt toimuvaid ehitustöid, kaubavahetust lähikonna riikidega ja töötamise võimalusi teistes riikides. Lisaks ka avatud ehitusmaterjalide kauplusi.

"Arusaadavalt tuleb kõikide nende tegevuste juures arvestada ettevaatlikku ja alahoidlikku suhtumist viiruse levikusse," ütleb ta.

Eraldi toob ta välja ekspordi, mis on tähtis kogu riigi seisukohalt. Sulgunud riigid tähendavad tootmise ja ehitustegevuse vähenemist, mis omakorda toob

Meelis Einsteini sõnul ei tea keegi, millal põhi kätte jõuab.

juurde töötuid. Sellest tulenev doominoefekt vähendab riigi tulusid ja majandus langeb. Tootjate konkurents on karm ja hindu tõsta ei ole võimalik. Viimane tooks kaasa nõudluse vähenemise. "Ääretult oluline on transpordihindade säilitamine. On selge, et transpordi- ja laevafirmadel ei ole kerge. Hinnatõus muudab olukorra aga ainult keerulisemaks," viitab Rebane Tallinki sammule tõsta kaubaveo hindu. "Riigi toetused võiks olla suunatud ekspordi jätkuvale toimimisele," arvab mees.

Laenude eest reaalne kasu Rebane ütleb, et Eestis leidub nutikaid firmasid, kes on leidnud uusi võimalusi. Krimelte valmistab näiteks desinfitseerimisvahendeid. Samas tahavad ehitusmaterjalide tootjad tegeleda sellega, mida nad kõige paremini teha oskavad: ehitusmaterjali tootmise ja müügiga. Ka Rebane toob välja kontratsüklilise arendamise vajaduse, kus riik tellib rohkem siis, kui erasektoril on keeruline, ja vastupidi. See tähendab ka, et riik saab ehitustöid tellida soodsamalt ja ühtlasi suunab selline tegevus avalikku sektorit oma tegevust pikemalt ette planeerima.

"Väga oluline on jälgida, et me ei kulutaks maksumaksja raha lihtsalt laiali jagamiseks, vaid riik ja maksumaksjad peaksid toetuseks mõeldud ning võlgu võetud summade eest saama reaalseid, meie edasiseks arenguks vajalikke väljundeid: koole ja meditsiiniasutusi, teid ja transpordisõlmede lahendusi jne," räägib Rebane.

Foto: Rauno Volmar

LASITA AKEN NIHUTAB TOOTMISVÕIMSUSE PIIRE AS Lasita Aken alustas aastat positiivsete nootidega, valmis oldi tubliks kasvuks. Väljavaated olid head. Tegevdirektor KarlMartin Rammo toob välja, et COVID-19 tulek tõi kaasa väljakutsed ja ajendi muutusteks. Suur osa tellimuste mahust pandi ootele ja ka kogu maailm jäi justkui ootele – mis saab edasi? "Tellijad kartsid hullemat ja sisimas olime selleks valmis ka meie," ütleb ta.

Tuli teha ka ebameeldivaid otsuseid ehk vähendada töötajate arvu. Pidi muutuma efektiivsemaks.

Siis aga tuul pöördus. Kevadise koroonavalli tagant pääsedes läks edasine aasta Rammo sõnul üha kasvavas tempos. Tellijad ja ka Lasita Aken ise tahavad kaotatud aja tagasi teha. Ettevõte vaatab riikide poole, kus nad praegu veel tugevad ei ole. Riske tuleb hoida võimalikult madalal ja kasvutempo kõrgel.

"See tähendab, et tihti oleme kompamas ja ka nihutamas tootmisvõimsuse piire," on Rammo uhke. Ta usub, et tegu ei ole suure kasvuga, vaid ühiskonna sooviga taastada normaalsus – nii, nagu me seda mäletame. Ja võimalikult kiiresti.

60

SB KESKKÜTTESEADMED

Kelle hoolde kütmine usaldada?

Küttemured olid, on ja tõenäoliselt ka jäävad. Just seepärast oleme Pelltech OÜ-ga juba 15 aastat hoolt kandnud selle eest, et Eesti rahva kodud oleksid soojad ning seda mugavalt, säästlikult ja turvaliselt. Mitte ainult kodud, vaid ka lasteaiad, kortermajad, tööstushooned, terved alevikud.

T

äpselt 15 aastat tagasi saime valmis esimesed uue kontseptsiooniga pelletipõletid PV Compact, mis valmisid puhtast entusiasmist ning leiutamisrõõmust eramaja keldris ja muu töö kõrvalt. 2006. aasta juunis asutasime juba põletite tootmiseks ettevõtte Pelltech OÜ.

Aeg oli soodne, pelletid olid popid ja turg võttis uudse põleti väga hästi vastu.

Väga kiiresti sai ka selgeks, et väike pelletipõleti, mis suudab ära kütta keskmise eramu, ei saa jääda ainsaks tooteks.

2006. aasta lõpuks olid meil juba tootmises 20-, 30- ja 50-kilovatised pelletipõletid ning ka esimene suure võimsusega tööstuslik pelletipõleti.

Seadmed, mis teenivad kaua ja hästi Juba kahe aasta möödudes tulime turule uue põlvkonna põletitega, mis olid konstrueeritud vastavalt uuele põletistandardile. Mida aeg edasi, seda karmimaks on läinud reeglid, millele pelletipõletid ja -katlad peavad vastama. Selleks, et tõestada kõikidele nendele nõudmistele vastamist, peavad pelletikatlad ning -põletid läbima väga range testimise. Testida ei saa aga Eestis, vaid kõige lähemad akrediteeritud testlaborid on Soomes, Taanis või Saksamaal. Meie katlad ja põletid on läbinud oma testid Saksamaal DBI Gaasitehnoloogia Instituudis. Seega valides meie toodetud

katla või põleti, olete valinud kvaliteetse, ohutu ja säästliku seadme, mis teenib teid kaua ja hästi.

Praeguseks on meil kolm tooteperekonda: • erakasutusse sobivad katlad ja põletid – 15–50 kW; • keskmise võimsusega seadmed, mis sobivad näiteks kortermajadele – 50–160 kW; • tööstuslikud, suure võimsusega seadmed – 250–1500 kW. Meie seadmeid töötab peaaegu kõikjal maailmas, sest ekspordime rohkem kui 75 protsenti oma toodangust. Meie seadmed kütavad nii koole ja lasteaedu, kortermaju kui ka terveid alevikke. Meie põletitega kuivatatakse vilja, pastöriseeritakse piima, aurutatakse vahtrasiirupit ja küpsetatakse leiba. Peaasjalikult hoiavad meie katlad aga teie kodud soojad.

Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas Nüüd mõni sõna ka pelletitest, mis viimasel ajal on saanud palju negatiivset tähelepanu. Ajalehte lugedes jääb mulje, et Eesti metsad raiutakse maha eranditult selleks, et teha pelleteid.

Juba aastatuhandeid on inimesed sooja saamiseks puitu põletanud. Aga puitu on sealjuures kasutatud väga säästlikult.

Kõigepealt tarbepuu: palk maja ehitamiseks, laevale kiiluks, siis reele jalased ja vankrile ais, rehale vars ning vikatile lüsi.

Kütteks kasutati seda, mis üle jäi. Nii on ka pelletiga. Kõigepealt tarbepuu ning kõik muu, mis üle jääb – hagu, saepuru, höövlilaastud, pinnad, klotsid –, jahvatatakse ja pressitakse pelletiteks. Pellet on traditsioonilise küttepuu kaasaegne versioon. Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas.

Kõik meie pelletipõletid on varustatud võimalusega juhtida ja jälgida neid üle interneti. Kaugelt on võimalik ka diagnoosida töös ette tulevaid tõrkeid, häälestada põletit ja värskendada põleti tarkvara.

Juhul kui olete olnud piisavalt ettenägelik ja ostnud endale ka meie kontrolleriga pelletikatla, saab see lisaks põletile hakkama nii sooja vee kui ka toatemperatuuri juhtimisega. Ei ole vahet, kas põrandaküte või radiaatorid, kas õues on vilets suusailm või paugub pakane, pelletikatla kasutegur sellest ei muutu.

Kuhu edasi?

Meie eesmärk on toota võimalikult mugavaid, efektiivseid, väikese hooldusvajadusega ja keskkonnasõbralikke seadmeid. Igal aastal soovime välja tulla ka millegi uuega – olgu selleks uus katla mudel, uus tarkvara kontrollerile või täiesti uue kontseptiga põleti. www.pelltech.eu; www.pelletikeskus.ee Pelltech OÜ/ Pelletikeskus Sära tee 3, 75312 Peetri, Harjumaa

Mob: +372 524 8100

Tel: +372 322 5571

62

FOTOLUGU

Tekst: Tanel Saarmann

MyStar 7. novembril.

Tööd käivad.

Kuidas valmib Tallinki

uus ja moodne süstiklaev?

Fotod: Sammeli Korhonen, RMC

Rauma laevatehases käib vilgas töö, et tippalus veidi enam kui aasta pärast üle anda.

T

allink Grupi uue keskkonnasõbraliku süstiklaeva MyStar ehitus algas ametlikult Rauma Marine Constructionsi (RMC) tehases selle aasta kevadel, 6. aprillil. Laeva valmimine ja üleandmine on planeeritud 2022. aasta jaanuarisse.

MyStar, mis kasutab peamise kütusena veeldatud maagaasi (LNG), on varustatud tipptehnoloogia ja innovatsiooniliste lahendustega pardal, vastab kõikidele praegustele ja teadaolevatele tulevastele emissiooninõuetele ning on Tallink Grupi jaoks oluline samm kestlikkuse ja keskkonnahoiu tõhustamisel.

Laeva hinnanguline maksumus on 250 miljonit eurot ja ehitusprojekti maht tagab üle 1500 inimtöö aastaühiku jagu tööd Rauma laevatehasele. Laeva MyStar ehitusprojekti raames on Rauma laevatehas sõlminud koostöölepingud ühtekokku 76 koostööpartneriga. MyStari elektrigeneraatorid on näiteks valminud ABB Eesti Jüris asuvas tehases, elektripropulsiivmootorid aga ABB Soome tehases ja laeva massiivsed kiiluplokid omakorda allhanke korras Poolas.

MyStar, nagu ka Tallinki lipulaev Megastar, hakkab kütusena kasutama peamiselt veeldatud maagaasi (LNG), aga ka diislikütust. MyStari kahekütuselised peamasinad on tehnoloogia viimane sõna ja on võimelised töötama ka biogaasiga, kui sellest saab tulevikus arvestatav kütuseliik. Veeldatud maagaasil töötavad shuttle-laevad Helsingi ja Tallinna vahelisel liinil võimaldavad edaspidi tunduvalt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Uue laeva kahekütuselised peamasinad toodavad 25 protsenti vähem süsinikdioksiidi heiteid, 85 protsenti vähem vääveldioksiidi ja praktiliselt pea nullilähedaselt tahkeid osakesi võrreldes traditsiooniliste diisel- või raskekütuseliste mootoritega.

Raumas valmiva MyStari kütuseefektiivsust toetavad nii keskkonnasäästlikud kaldaelektriseadmed kui ka Tallinna Teh-

Kuivdokis käib kiilplokkide paigaldus.

Kiilplokid

Plokkide tehase keevitusjaam

FOTOLUGU

nikaülikooliga (TalTech) arendatavad uuenduslikud Targa Autoteki lahendused, mis kiirendavad laeva laadimist ja lossimist ning ühilduvad juba praegu kasutusel oleva Targa Sadama lahendusega Tallinna Sadamas.

Laeva sisekujunduse eest seisab hea rahvusvaheliselt tuntud Soome sisearhitektuuribüroo dSign Vertti Kivi & Co. Otsus usaldada uue laeva sisekujunduse väljatöötamine just neile põhineb varasemal suurepärasel koostöökogemusel, sest just dSign Vertti Kivi & Co lõi sisekujunduse ka Tallinki praegusele lipulaevale Megastarile.

Võrreldes referentslaevaga Megastar on uuel laeval rohkem reisijatealasid ja lisandub istekohti, planeeritud on ka rohkem kajuteid meeskonnale. Lisaks Business ja Comfort Lounge’idele on uues laevas ka spetsiaalne peredele mõeldud uus lounge, mis hõlmab lastega reisivate klientide rõõmuks lastemängualasid. Ostlejate heameeleks on aga laevas veelgi külluslikum ostumaailm.

MyStari ehitus algas traditsioonilise metalli lõikamisega 6. aprillil, mis aga esimest korda ettevõtte uute laevade ehituse ajaloos toimus sel korral ilma suurema tseremooniata ja millest Tallink Grupi esindajad said osa veebiülekande vahendusel.

Laeva kiilupanek, mida peetakse sageli ka laeva sünnihetkeks, toimus Rauma laevatehases 18. septembril 2020. Kiilupaneku käigus asetati esimene, umbes 270 tonni kaaluv MyStari kiiluplokk Rauma laevatehase kuivdokki. Traditsiooniliselt asetatakse tseremoonia käigus laeva kiilu alla õnnetoovad mündid, mis MyStari puhul olid nii Eesti kui ka Soome euromündid. Poolas Rauma Marine Constructionsi (RMC) allhankija ehitatud terassektsioonid on igaüks 9,9 meetrit kõrged ja 30,6 meetrit laiad ning moodustavad tulevikus laeva kiilust autotekini ulatuva veealuse toidulaosektsiooni, kus ladustatakse reisijatele ja meeskonnale mõeldud toiduaineid.

Pärast kiilupanekut on laeva valmimise järgmine suur verstapost laeva veestamine ja ristimine 2021. aasta suvel.

Pärast laeva üleandmist Tallink Grupile 2022. aasta jaanuaris asub MyStar teenindama Tallinki Tallinna-Helsingi liini koos ettevõtte laevaga Megastar.

Pidulik hetk. See on laeva ehituse ametlik algus 6. aprillil.

MyStar Rauma tehase kuivdokis Selline näeb laev lõpuks välja.

MYSTARI OLULISED ANDMED Pikkus – 212 m Laius – 30,6 m Kogumahutavus – GT 50 000 Reisijaid – 2800 Neli autotekki mahutavad kuni 750 sõidukit Maksimaalne kiirus – 27 sõlme Referentslaev on Tallinki shuttle-laev Megastar

63

Targa tööstuse ja Targa linna lahendused.

Asjade Internet tehnoloogia.

Tootmise digitaliseerimine on kõige suurem osa Tööstus 4.0 kontseptsioonist.

See tähendab erinevate kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste koos rakendamist tootmises, et suurendada tulusid või alandada kulusid.

Uued sensorid, rohkem andmeid ja arenenud analüütika võimaldavad ettevõtetel uuendada protsesse ja jõuda nutikama tootmise ning kõrgema tootlikkuseni.

MONITOORIMINE • Töökeskkonna kvaliteedi ja sisekliima (k.a. CO2 taseme) juhtmevaba jälgimine • Energiatarbimise monitoorimine • Protsesside kaardistamine ja automaatne raporteertimine

ANALÜÜTIKA JA VISUALISEERIMINE • Andmete visualiseerimine ja analüütika • Integratsioonid erinevate IT-süsteemidega • Andmete esitamine kasutades liitreaalsuslahendusi

Superhands OÜ Artelli 19, 10621, Tallinn info@superhands.ee +372 51 79 277

WWW.SUPERHANDS.EE

POSITSIONEERIMINE • Efektiivsuse tõstmine tänu protsesside visualiseerimisele, paremale planeerimisele ning otsimisele kuluva aja vähendamise teel • Kaupade ja töövahendite asukoha jälgimine reaalajas • Tööohutuse tõstmine • Tarneaegade ja ressursivajaduse vähendamine • Bluetooth, RFID, WiFI või UWB (Ultra Wideband) tehnoloogia • Olemasolev ning kiiresti juurutatav analüütika

Tunned huvi tööstuse digitaliseerimise võimaluste kohta või on konkreetne väljakutse, mida tehnoloogia võiks aidata lahendada, võta meiega ühendust!

Tekst: Tanel Saarmann

COVID-19 MÕJU

Masinatööstuse väljakutsed.

Protektsionism ja turunduse digitaliseerumine Masina- ja metallitööstuse mahud on kukkunud keskmiselt 20 kuni 30 protsenti.

K

oroonakriis on mõju avaldanud kõikidele, teiste seas ka masina- ja metallitööstusele. Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu ütleb, et tööstuses on mahud keskmiselt 20 kuni 30 protsenti kukkunud.

"Kuna toodame umbes 90 protsenti eksporti, siis sõltume ainult maailmaturust. Eesti ettevõtted on otsimas väga aktiivselt uusi turge ja kliente, et leida asendust. Masinaehituse poole pealt võib öelda, et paljud suurkorporatsioonid ja kliendid külmutasid oma investeeringute otsused, mistõttu pandi ootele ka need projektid. Kindlasti on meie jaoks väga suureks probleemiks riikide protektsionism, millega Brüsselis peaks tegelema," toob Ploompuu välja.

Fortaco Narva tehas

Virtuaalreaalsed turunduslahendused

Rahvusvahelistumine ja vastutustundlikkus

Kogu tööstusspetsiifiline turundus on muutunud koroonakriisis digitaalsemaks, millega tuleb ettevõtetel kaasa minna. Seni toimunud füüsilised messid on asendunud virtuaalsetega ja valdkonna inimestel puudub veel kogemus, kui tõhusaks online-messid osutuvad.

"Ka on juba päris palju näiteid virtuaalreaalsetest lahendustest, mille kaudu tutvustatakse oma tehaseid ja luuakse seeläbi usaldusväärsust. Kõik ettevõtted peavad läbi mõtlema oma digitaalse turundusstrateegia: mis võrgustikes olla, kuidas on optimeeritud kodulehed jne.

Mõned ettevõtted on toiminud väga targalt: on õnnestunud juurde saada lepinguid, on suudetud täiesti uus müügivõrgustik üles ehitada ja omatooteid arendatud," räägib Ploompuu.

Liidu üks liikmetest on tööstusautomaatika ja masinaehitusliku projekteerimisega tegelev Insero OÜ. Tegevjuht Oliver Mets näeb muutunud olude juures väga suurt kasvuvõimalust tööstuse ja tootmiste automatiseerimises ning digitaliseerimises. Ta tõdeb, et praegune olukord on kõige valusamalt mõjunud nendele töötleva tööstuse ettevõtetele, kus tehnoloogilisi uuendusi on seni edasi lükatud. "Üks suur võimalus Eesti tootmisettevõtetele on seotud rahvusvahelistumisega, mis toob Euroopa tootmisvajadusi meile lähemale," räägib ta.

Mets usub, et edasist sektori tulevikku mõjutab kindlasti ka areng vastutustundliku ettevõtluse suunal, mis olenemata nüüdsest olukorrast loob koos riigi-

Ta nendib, et pandeemia ei ole veel läbi, aga valdkond peab olema valmis, et uus reaalsus toob kaasa väga palju väljakutseid ja ränka tööd. "Elame muutusterohkel ajal, kus on nii võitjaid kui ka kaotajaid. Võidavad need, kes suudavad teha koostööd, on paindlikud ja kellel jätkub võhma," tõdeb Ploompuu

Foto: Aivar Õepa

poolse rahastusega täiendavaid võimalusi innovatsiooniks, kasvatades nõudlust uute tehnoloogiate ja seadmete arendamiseks ning valmistamiseks.

Suurem huvi 3D-skaneerimise vastu Mets selgitab, et nende pakutav 3D-skaneerimine on protsess, mille abil on võimalik luua kiirelt täpne digitaalne koopia füüsilistest keskkondadest või objektidest.

"Selle teenuse vastu on üha rohkem hakanud huvi tundma erinevate valdkondade ettevõtted, et digitaliseerida oma töökeskkondi – olgu see ruumiplaneerimise, lisaseadmete projekteerimise või hoonete rekonstrueerimisprojektide koostamise eesmärgil," toob ta välja ja lisab, et näiteks digitaliseeritud töökeskkond võimaldab inseneril või projektijuhil distantsilt, oma töökohalt lahkumata, objektiga seotud ülesandeid lahendada. See on töökorralduslikult hea lahendus, arvestades distantsihoidmise vajadust või ka inimeste riigiülese liikumise piiranguid.

Mets näeb, et valdkonna edasist arengut silmas pidades on jätkuvalt peamiseks mureks spetsialistide puudus, mis oli probleemiks ka enne eriolukorda, ja kvalifitseeritud tööjõunappus on pigem süvenemas.

65

METALLILÕIKUSTEENUSED UUE 12 KW LASERIGA LÕIKAME MATERJALE KUNI 30 MM PAKSUSENI

• LEHTMATERJALI LASERLÕIKUS •LEHTMATERJALI TORUMATERJALILASERLÕIKUS LASERLÕIKUS

TORUMATERJALI LASERLÕIKUS •PLASMALÕIKUS PLASMALÕIKUS •VESILÕIKUS VESILÕIKUS GAASILÕIKUS •LIHVIMINE GAASILÕIKUS •PAINUTAMINE PAINUTAMINE

Tekst: Tanel Saarmann

COVID-19 MÕJU

Koroonakriisi mõju tööstusparkidele.

Huvi on kohati isegi suurenenud Foto: Lahe Kinnisvara

Mäeltküla tööstuspark asub soodsas kohas.

Tööstused soovivad laieneda, sest ehituse ja seadmete hinnad on praegu varasemast madalamal.

V

iljandi linna lähedal Mäeltküla tööstuspargis algas novembris kruntide hoonestusõiguste müük. Esimene etapp laiub 21 hektaril ning kruntide suurused jäävad 4700 ruutmeetri ja 2,6 hektari vahele. Suurema maa-ala vajadusel saab krunte ka liita. Mäeltküla tööstuspark on ainus Viljandi linna ümbersõidu juurde arendatav tööstuspark.

Vajalik taristu ehitatakse koos Viljandi linna abiga välja 2021. aastal. Tööstuspargis on kehtiv detailplaneering, mille alusel on soetajal võimalik kohe projekteerimistöödega alustada.

Krunte müüb Lahe Kinnisvara ja nen-

de kutseline vanemmaakler Li Otsing ütleb, et müügitegevus on kestnud pea kaks kuud. Ta toob positiivsena välja, et viimase viie aasta jooksul on tööstusala kiirelt arenenud ja saanud tugevaks piirkonnaks. Vald on teinud kindla otsuse arendada välja ka Iva põik ja Tööstuse tee vaheline ala.

"Täna tegutsevad tööstuspargis Iva tee ääres juba mitmed tugevad tootmisettevõtted. Piirkonda võiks nimetada isegi metallitööstuspiirkonnaks," alustab Otsing.

Nii tegutsevad seal praegu Model Metal OÜ, Pariteh OÜ ja Serre OÜ. Lisaks on

Koroonakriis ei ole piirkonna arengut mõjutanud, pigem on ettevõtete toodangute ja teenuste tellimuste arv kasvanud.

samas oma tegevusega toetamas metalli ja sulamite ning raua viimistlusteenust pakkuv ettevõte RAL-EST OÜ. Piirkonnas on tekkinud metallitootjatel omavaheline sünergia ja koostöö, mistõttu on koht masinatööstuse valdkonna ettevõtetele ideaalne nii logistilise asukoha poolest kui ka piirkonnas tegutsevate ettevõtetega koostöö mõttes.

Võimalus saada erinevaid eurotoetusi Tööstusalal asuvad ka suuremad laod, millele on Viljandi lähedal jätkuvalt nõudlust.

"Teadaolevalt planeerivad piirkonnas hetkel tegutsevad tootmisettevõtted laienemist. Koroonakriis ei ole piirkonna arengut mõjutanud, pigem on ettevõtete toodangute ja teenuste tellimuste arv kasvanud," toob Otsing välja.

Populaarsusest võib ka aru saada. Asukoha plussideks on Viljandi linna lähedane ringteeäärne asukoht, mis võimal-

67

68

COVID-19 MÕJU

Kuusmiku sõnul on Ida-Virumaa piirkondlikult muutunud atraktiivseks kohaks tööstusinvesteeringute jaoks. Tööjõu kättesaadavus on piirkonnas jätkuvalt hea. Euroopa Liidu ja Venemaa piir teeb kaubavahetuse üle piiri mugavaks.

Tootmise osaline lokaliseerimine annab selged konkurentsieelised.

"Aga ka toetusmeetmed. Praegu töötav Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute meede võimaldab investeeringute finantseerimist. Õiglase ülemineku meetmete käivitamisega 2021. aasta teises pooles suurenevad toetuste summad ja finantseerimine muutub ettevõtja jaoks veelgi lihtsamaks," selgitab Kuusmik.

Taastuvenergia vajab kiiret arengut Teet Kuusmik

Foto: Sergei Stepanov

dab kiiret ja mugavat logistikat. Mis ühelt poolt tähendab, et Viljandi linna äärtes asuvate tootmisettevõtetega koostöövõimalused on lähedal, ja teisest küljest hajaasustuste ehk maapiirkondade arenguks pakutavad nn eurotoetused, sealhulgas PRIA toetused, on Mäeltküla tööstuspargis tegutsejatele kättesaadavad.

"Viljandi linna äärealad koos Mäeltküla tööstuspargiga on tugevalt industriaalsed ja järjest tekib piirkonda elujõulisi maailma vallutavaid infotehnoloogiaga põimunud tööstusettevõtteid," räägib Otsing.

Eelnevalt on Viljandi vallal kokkulepped Mäeltküla tööstuspargi kolme krundi hoonestusõiguste müügi osas ettevõtetele, mille tegevusvaldkond on masinad, tehnika ja ehitus.

Kuusmik avaldab ka, et SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus valmistab ette Au-

Tööjõu kättesaadavus on piirkonnas jätkuvalt hea. vere Agropargi projekti, mis loob uued võimalused katmikaladel põllumajandustootmiseks madalamate sisendhindadega ehk elektri ja kommunikatsioonitasudega.

Ohtudest toob ta välja energia julgeoleku teema. 2026. aasta algusest algab ebaselge periood. Euroopas suletakse mitmed tuumajaamad ja Ida-Euroopas söe-elektrijaamad. Toimub ka desünkroniseerimine Venemaa võrgust ja põlevkivienergeetika kokkutõmbumine.

"Samal ajal ei ole meil kasvanud vajalikus mahus taastuvenergiatootmine, puuduvad salvestuslahendused ja on teisigi probleeme," ütleb Kuusmik.

TALLINNA SADAMA TÖÖSTUSPARKIDEL LÄHEB HÄSTI Tallinna Sadamal on kolm logistika- ja tööstusparki: Muuga tööstuspark pindalaga 76 hektarit, Paldiski tööstus- ja logistikapark pindalaga 34 hektarit ning Saaremaal asuv logistikapark pindalaga 10 hektarit.

Sadama kõneisik ütleb, et kõikides parkides on vabasid alasid veel piisavalt ja osaliselt on võimalik neid vajadusel ka juurde luua.

Kriisi tõttu neil keegi lahkunud ega "ära kadunud" ei ole. 2020. aastal sõlmisid nad hoopis lepingu Katoen Natiega, kes võtab kasutu-

sele täiendava ala Muuga tööstuspargis.

Tallinna sadama tööstusparkide kliendid on eelkõige seotud sadamatega, mille aladel pargid asuvad.

Kuna sadamate kaubamahud ei ole kriisi ajal langenud, vaid pigem tõusnud, siis on praegune olukord seal hea. "Samas on märke, et kriisi mõju jõuab kaubamahtudesse viitega," ütleb sadama esindaja.

Küll aga terendab näiteks Muuga tööstuspargi jaoks täiendav võimalus Rail Balticu kaubajaama näol.

Ida-Virumaa tööstusalad näevad suuri võimalusi SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige Teet Kuusmik toob esmalt välja, et neil on praeguseks müüdud 140 krundist 56 ning 250 hektarist 80 hektatit maad. Kuusmik ütleb, et koroonakriisis keegi neilt lahkunud ei ole, kuid mõnede projektide realiseerimine on edasi lükatud.

"Samas on uusi ettevõtteid, kes üritavad projekte kiiresti realiseerida. Selleks on peamiselt kaks põhjust. Esiteks madalam ehitus ja seadmete ostuhind. Teiseks uute toodetega segastel aegadel turule tulemine," räägib Kuusmik.

Muuga sadam

Foto: Andres Putting

Uued

Renault TRAFIC ja MASTER Valmis igaks väljakutseks

Uued jõulised mootorid võimsusega kuni 180 hj TRAFIC nüüd ka automaatkäigukastiga Tehasegarantii pikendamise võimalus kuni 5 aastat / 200 000 km. Lai valik autosid kohapeal laos.

Renault’ tarbesõidukid - Euroopas enimmüüdud aastast 1998.

Tekst: Siiri Liiva, Ärileht

COVID-19 MÕJU

Kriisimurdja:

Saaremaa elektroonikatööstus seilab koroonakevadest taastudes enneolematul kasvulainel Saaremaa elektroonikatööstuse Incapi emafirma Incap Corporationi käive ulatus kolmandas kvartalis 28,1 miljoni euroni, mis on 59,9 protsenti enam kui eelmisel aastal.

Ettevõte ennustab selleks aastaks mullusest oluliselt suuremat käivet.

Incap grupi presidendi ja tegevjuhi Otto Puki sõnul taastus äri kolmandas kvartalis pärast keerulist teist kvartalit, mida mõjutasid COVID-19 pandeemia negatiivsed tagajärjed.

"Orgaaniline käibe kasv oli üle 10 protsendi tänu sellele, et saime täita India tehases viibinud tellimused ja samuti kasvas nõudlus olemasolevatelt klientidelt rohkem, kui olime esialgu hinnanud. Pandeemia tõttu lükkasime selle aasta kasvuplaani edasi, aga meil on hea meel, et oleme õigel kursil ja 2020. aasta tulemused kujunevad meie hinnangul paremaks kui 2019. aastal," sõnas ta.

Plaanib Indias tegevust laiendada Hea nõudluse tõttu plaanib Incap India tehast veelgi laiendada. "Plaanime viia tehase esialgse laiendamise lõpule 2021. aasta alguses ja edasise laiendamise järgmise aasta lõpuks," teatas Pukk.

Pukk lisas, et Incap näeb kasvuvõimalusi ka konsolideerimiste näol. "Elektroonikatootmisteenuste turg on endiselt väga killustatud ja näeme selles võimalusi saada valdkonnas veel olulisemaks tegijaks," rääkis Pukk.

Ettevõte viis novembris edukalt läbi

Otto Pukk võib viimaste tulemustega rahul olla.

ka 10,9 miljoni euro suuruse aktsiaõiguste emissiooni, mis võimaldab tugevdada ettevõtte kapitali struktuuri, bilanssi ja finantsseisundit ning luua tingimused kasvustrateegia elluviimisks. "Üle märgitud pakkumine näitab tugevat usaldust meie kasvuplaanide vastu," rõhutas Pukk.

Incap omandas jaanuaris AWS Electronics Groupi ning tehaste integreerimine Suurbritannias ja Slovakkias edeneb Puki kinnitusel hoolimata pandeemiaga seotud piirangutest plaanipäraselt.

"Suurbritannia üksuses valmistume Brexitiks ja kindlustame varude suurendamisega kriitiliste komponentide kättesaadavuse," sõnas ta.

COVID-19 pandeemial on Puki sõnul jätkuvalt negatiivne mõju kõikidele turgudele, kus ettevõte tegutseb. "Hoolimata haigusjuhtude kasvust oleme suutnud hoida tehased töös. Eelduslikult jäävad turud pandeemia tõttu ebakindlaks, kuid

Foto: Incap Electronics

oleme praegu ise kindlamad ning õpime tegutsema pandeemia ja sellega seotud ebakindlates oludes," selgitas Pukk.

Töötajate panus väga suur Tema sõnul on sellesse tugevalt panustanud Incapi töötajad, kes on muutustega kohanedes olnud äärmiselt vastupidavad ja paindlikud. "Meil on jätkuvalt kasutusel ranged meetmed, et kaitsta töötajaid viiruse leviku eest, ja see nõuab kõigilt töötajatelt pingutusi. Samas näitavad hea kasv ja kasumlikkus kolmandas kvartalis, et teeme õigeid asju, et saavutada nii käesoleva aasta kui ka tulevasi eesmärke," rääkis Incapi juht.

Incap Corporation on rahvusvahelise haardega elektroonikaseadmete tootja, kes tegutseb Soomes, Eestis, Indias, Slovakkias, Suurbritannias ja Hongkongis ning annab tööd umbes 1300 inimesele. Incapi aktsia on Nasdaq Helsinki Ltd börsil noteeritud alates 1997. aastast.

71

72

MAAILMA MUUTJAD

Tekst: Tanel Saarmann

Ettevõtted mõtlevad järjest enam, kuidas end keskkonnasõbralikumaks muuta.

Foto: Pixnio

Paljud Eesti ettevõtted muudavad juba praegu

maailma paremaks paigaks Eesti ettevõtted teavad üha enam, et vastutustundlikkus ei tähenda enam ammu passiva poolel asuvaid numbreid.

E

estis on juba aastaid tegutsenud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. See ühendab ettevõtteid, kellele on oluline terve ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna arendamine. Foorumi tegevjuht on Kristiina Esop.

Esop selgitab, et foorumi liikmete kaudu tuuakse erasektorisse mõistmist, et kasumi teenimine ja keskkonna ning sotsiaalsete aspektidega arvestamine ei ole omavahel pöördvõrdelises seoses.

"Eesti ja rahvusvahelisel tasandil ei ole vastutustundlik ettevõtlus olnud va-

rem sedavõrd terava tähelepanu all kui praegu," tõdeb Esop. Foorum on loonud ka Eestis vastutustundliku ettevõtluse indeksi, millest on kujunenud siin enim kasutatud selle teema tööriist. Ettevõte tegeleb indeksis enesehindamisega. Selle sisu loomisel osalevad erinevad ettevõtetele olulised huvigrupid.

24 riigi äriühingu kokkulepe Foorum ei tegele aga vaid indeksiga.

Koostöös avaliku ja kolmanda sektoriga on korraldatud arvukalt arutelusid, koolitusi ja konverentse. Eriti teedrajav oli aga nende aktsioon, mis päädis

2019. aasta kevadel sellega, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaasabil jõuti 24 riigi osalusega äriühingu ühise kokkuleppeni. Selle sisu on vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, et ergutada eeskuju kaudu teisi ja näidata nende põhimõtete olulisust.

"Sel aastal viisime koos sama ministeeriumiga läbi erasektori esindajatelt ettepanekute kogumise vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks Eestis," lisab Esop.

Kõik liikmed allkirjastavad ka vastutustundliku ettevõtluse üldpõhimõtted.

MAAILMA MUUTJAD

Foorumi erilise tähelepanu all on ringmajandus. Nende missiooniks on see laialt kasutatav, aga mitte alati mõistetud termin ettevõtetele arusaadavaks teha. Et selles oleks nähtav ärijuhtimise võimalus.

Murekohti mitmeid Foorumi liikmeks saamise eelduseks on ettevõtte soov vastutustundliku ettevõtluse teemadel oma teadlikkust suurendada ja end arendada. Kõik liikmed allkirjastavad ka vastutustundliku ettevõtluse üldpõhimõtted.

Esopi sõnul on pilt Eestis üsna kirju.

On neid ettevõtteid, mis liiguvad kiiresti, aga peab ka aru saama, et kohati võivad need muutused tähendada suuri ümberkorraldusi. Millised on Esopi sõnul aga peamised murekohad?

"Oma ettevõtte põhitegevusega kaasnevate mõjude ja nende ulatuse mõistmine. Oma tegevuse terviklik analüüs: looduskeskkonna, sotsiaalse keskkonna ja majandus-/turukeskkonna vaatest.

Lisaks oskus mõista nende dimensioonide vahelisi seoseid ning mõjusid elukeskkonna tervise ja heaolu kontekstis."

Esop usub, et Euroopa rohepöörde plaan annab võimaluse teha suuremaid ja kiiremaid muutusi isegi pisikeses Eestis. Foorumi ülesanne ongi tuua oma liikmetele asjakohast infot nii Eestist kui ka välismaalt, et neid sel teekonnal toetada.

"Meie liikmeskonnas ja ka indeksis osalenud ettevõtetel on küllaltki head eeldused leida sektorite sees ja üleselt sünergiat, et juurutada rohepöördeks vajalikke uuendusi," arvab ta ning lisab, et 2021. aastal sünnib tõenäoliselt paljudes ettevõtetes uusi ambitsioonikamaid tegevuskavasid ja strateegiaid.

leb, et nad soovivad olla vastutustundlikud kogu ettevõtte väärtusahela ulatuses – alates klientidest ja lõpetades oma töötajate ning kogukonnaga, keda nende tegevus mõjutab nii igapäevases tegevuses kui ka suhetes.

"Meile on oluline läbipaistev juhtimine. Samuti on meie jaoks oluline vastutustunne keskkonna ja maailma tuleviku suhtes," kinnitab ta ning lisab, et vastutustundlik ettevõtlus on nende jaoks mõtteviis ja reeglina teevad sellised ettevõtted rohkem, kui seadus nõuab.

Kuldtaseme omanik teeb palju Kuna ettevõte tegutseb puiduvaldkonnas, siis üks väljund on neil igakevadine puude istutamine, mida on seni tehtud koos Riigi Metsamajandamise Keskusega. Võimalusel on nende inimesed andnud külalisloenguid noortele, alustades piirkonna põhikooli ja gümnaasiumi vanuseastmest kuni kutse- ja kõrgkoolideni välja.

"See on vajalik, et oma järelkasvu suunata ja koolitada," ütleb Saar.

Kogukonna projektidest toob Saar välja need, mis on seotud nende põhiäriga, aga ka inimeste viimisega loodusesse. Nii on nad Lahemaa rahvuspargi linnuvaatlustorni taga, aga loonud ka Kuusalu lasteaia õuesõppe paviljoni.

Välja võib tuua ka Nordic Houses Kiiu Discgolf Parki, mis eriti praegusel ajal

NELI OLULIST VASTUTUSTUNDLIKKUSE TAHKU Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ühendab tuntud ja juhtivaid Eesti ettevõtteid, kes väärtustavad arengut mitmes sfääris.

Looduskeskkond – teadlikkus oma ettevõtte mõjust loodusele on oluline, sest üksikisik saab teha vaid osakese sellest, mille tööstused ja ärisektor suudaksid saavutada, luues keskkonnasõbralikuma tegevusplaani.

Sotsiaalne keskkond – ettevõtted ei eksisteeri vaakumis, vaid on alati ümbritsetud kogukondadest, kus leidub nende toodete või teenuste kasutajaid ja arendajaid.

Töökeskkond – töötaja väärtustamine paneb tööd väärtustama. Maailma gigandid, näiteks Google, võlgnevad suure osa oma edust töökeskkonna loomisele, mis seab inimese esikohale.

Turukeskkond – ausus ja läbipaistvus koostöösuhetes tarbijate, tarnijate ja partneritega näitab üles usaldusväärsust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul.

Majatootja seitse eesmärki Üks foorumi liige on majatootja Nordic Houses KT OÜ. Nad on enda jaoks välja valinud seitse olulisemat kestliku arengu eesmärki teadaolevast seitsmeteistkümnest. Just nendega saab majatootja ühiskonda kõige enam mõjutada.

Nendeks on tervis ja heaolu, kvaliteetne haridus, jätkusuutlik energia, jätkusuutlikud linnad ja asumid, säästev tootmine ja tarbimine, kliimamuutuste vastased meetmed ning maa ökosüsteemid.

Ettevõtte kvaliteedijuht Siiri Saar üt-

Nordic Houses kinkis koos partneritega vabaõhumuuseumile 21. sajandi näidismaja.

Foto: Nordic Houses KT OÜ

73

74

MAAILMA MUUTJAD

Kraanivett eelistab 90% eestimaalastest.

annab kohalikele turvalise liikumisvõimaluse.

"Eesti Vabariik 100 raames kinkisime vabaõhumuuseumile kaasaegse puitmaja ja kompetentsikeskuse, mis on nüüd museaal ning külastajatele avatud," ütleb Saar.

Nordic Housesil on vastutustundliku ettevõtluse indeksis kuldtase. Ise mõõdavad nad oma vastutustundlikkuse taset ettevõttesiseste mõõdikute kaudu, milleks on näiteks kütuse- ja elektrienergia tarbimine, jääkide kasutamine, reklamatsioonide menetlemine ja nendest tulenevalt parendustegevuste arendamine.

Eelkõige puhas joogivesi Tallinna Vee juhatuse esimees Karl Heino Brookes ütleb, et vastutustundlikkus on nende jaoks lai mõiste. Alates ettevõtte põhitegevuse korraldamisest nii, et parimal moel oleksid esindatud ja tasakaalustatud nii klientide, omanike kui ka laiemalt ühiskonna ja keskkonna huvid. Lõpetades aga teadlikkuse kasvatamise või ka heategevusinitsiatiividega, mille näol ühiskonda ka põhitegevusest laiemalt panustatakse.

"Tegeleme elutähtsa teenuse pakkumisega ning meie fookus peab olema loomulikult sellel, et tagada võimalikult katkematu ja kvaliteetne teenus. Teisisõnu hoolitseme selle eest, et puhas joogivesi jõuaks enam kui 400 000 inimese-

Foto: Anni Õnneleid

ni meie teeninduspiirkonnas ning reovesi saaks tõrgeteta ja keskkonnahoidlikult ära juhitud," selgitab Brookes.

Lekete osa rekordmadal 2020. aasta on Tallinna Vees kujunemas rekordiliste investeeringute aastaks, mil neil on korraga käsil väga palju projekte. Suurematena toob ta välja Paljassaare reoveepuhastusjaama mehaanilise puhastusosa uuendamise, aga ka Lasnamäed ja Maardut varustava kaaluka veemagistraali renoveerimise. Peapumplas paigaldatakse uus pump.

"Arvestades, et vesi on üks olulisim loodusvara, on meil hea meel, et lekete osakaal meie võrgus on saavutanud rekordmadala taseme," teatab Brookes.

Vastutustundlikkus tähendab neile kindlasti eelkõige seda, et nad hoolitsevad selle eest, et puhastatud heitvesi vastaks kõikidele rangetele normidele.

"Keskkonnasäästliku mõtteviisi edendamiseks teeme pidevat teavitustegevust, mille tulemusel vastas juba 90 protsenti meie klientidest, et eelistab pudelivee asemel kraanivett," räägib mees.

Mis saab nende heitveest täna?

Tihedat koostööd teeb ettevõte kohaliku kogukonna, laste- ja noorteasutuste ning ürituste korraldajatega, pakkudes tasuta joogivett ja korraldades avatud uste päevi enda tegevusvaldkonna tutvustamiseks.

"Pühendume töötajate arendamisele ja koolitamisele ning meie töötajad panustavad töötunde, et laste, noorte ja muude huviliste seas teadmisi jagamas käia," toob Brookes välja.

Kindlasti panustab Tallinna Vesi ka Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe saavutamisse, soodustades jätkuvalt heitvees sisalduvate toitainete, sealhulgas fosfori taaskasutamist põllumajanduses.

"Juba praegu toodame stabiliseeritud reoveesettest kasvumulda ja saame Paljassaare reoveepuhastusjaama vajadusteks 100% soojusenergiast reovee töötlemisel tekkivast biogaasist," ütleb Brookes.

KOLM PEAMIST KASU ETTEVÕTTELE Usaldusväärsus: näita klientidele ja partneritele, et hoolid. Hooliv ettevõte on hinnatud ettevõte.

Eestis ja rahvusvaheliselt.

Ekspordivõimekus: siseriiklikke tunnustusi märgatakse rahvusvaheliselt. Näita, et oled usaldusväärne, ka välisturgudel.

Bränd: kogu tuntust liikumises, millesse on kaasatud Eesti ettevõtluse väärikamad nimed ja olulised turuosalised.

Kadestamisväärselt energiast tulvil.

Keskkonnasäästlik sõidukogemus pole veel kunagi olnud nii lihtne ja äge! Uued elamused ja puhas tulevik ootavad Sind koos Mercedes-Benz pistikhübriididega.

Vaata lisa www.mercedes-benz.ee/EQ_Power

GLA pistikhübriid: CO2-emissioon 38-41 g/km, keskmine kütusekulu: 1,6-1,8 l/100 km • GLC pistikhübriid: CO2-emissioon 45-60 g/km, keskmine kütusekulu: 1,8-2,6 l/100 km• GLC Coupé pistikhübriid: CO2-emissioon 45-60 g/km, keskmine kütusekulu: 1,8-2,6 l/100 km • GLE pistikhübriid: CO2-emissioon 29-36 g/km, keskmine kütusekulu: 1,1-1,6 l/100 km • Pistikhübriidide range: CO2-emissioon 29-60 g/km, keskmine kütusekulu: 1,1-2,6 l/100 km Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 • www.mercedes-benz.ee • Pilt on illustratiivne.

Valitsus plaanib toetada vesiniku pilootprojekte Mõjuka majandusväljaande The Economist hinnangul eeldaks Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamine 90%-list emissioonide langust järgmise 30 aasta jooksul.

Seda aga olukorras, kus maailma elanikkond kasvab eeldatavasti pea 2 miljardi inimese võrra ning kogutoodangu maht kolmekordistub.

Liis Kasemets, Keskkonnaministeeriumi nõunik

S

elge on see, et kui praegu põhjustab kaks kolmandikku ülemaailmsest CO2 emissioonist energeetika, siis kasvhoonegaaside heite süsteemseks vähendamiseks tuleb kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid. Majandusmudelid ongi muutumas ning kapitaliturgudel on puhta energia tööstus tõusutrendis. Euroopa rohelise kokkuleppega püstitas Euroopa Komisjon eesmärgi jõuda sajandi keskpaigaks kliimaneutraalsuseni ehk et inimtekkelisi kasvuhoonegaase ei tekiks rohkem kui loodus või tehnoloogia ära seob.

Euroopa Liit suunab oma 880 miljardilisest COVID-19 taasteplaani eelarvest 30% kliimameetmetele.

Eesti on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2030. aastaks 70% ehk 12 miljoni tonni CO2 ekvivalendi tasemele. Praeguste prognooside järgi jõuab Eesti emissioone vähendada 12,5-13,5 mln tonni CO2 ekvivalendi tasemeni. See on üks põhjuseid, miks vajame uusi nutikaid lahendusi.

Tõuge rohevesiniku tootmisele Hiljuti tuli Euroopa Komisjon välja vesinikustrateegiaga, et anda tõuge nn rohelise vesiniku tootmisele ja kasutusele Euroopa Liidus. Eesmärgi kohaselt peaks 2050. aastaks vesinik moodustama ELi energiaportfellist 14%.

Vesinikul on suur potentsiaal puhta energia allika ja salvestina ning eri

sektorite vahel sünergia loomisel keskkonnasõbralikumale majandusmudelile üleminekul.

Eesti valitsus näeb samuti uute tehnoloogiate otsingutel ühe võimalusena vesinikutehnoloogiaid, mille kasutuselevõtt aga nõuaks märkimisväärseid investeeringuid. Vaja oleks üles ehitada sisuliselt kogu väärtusahel alates tootmisest kuni lõpptarbimiseni. Et hinnata vesinikutehnoloogiate turuvalmidust, maksumust ja nende kasutuse mõju nii keskkonnale kui ka lahenduste laiendamise perspektiivikust Eestis, oleks tarvilik taoliste väärtusahelate toimimist esmalt katsetada.

Rohevesiniku tervikahela toimimise katsetamiseks Eestis on valitsus otsustanud suunata RRFi ehk Taaskäivitamisrahastu vahenditest 50 miljonit EURi. mida nüüd Euroopa Komisjoniga läbi rääkima asutakse.

Nii meie teadlaste, ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsuste poolelt on näha valmidust vesiniku kasutuselevõtu potentsiaali katsetada.

Vesinikutehnoloogia maailmas ja Eestis Vesinikuenergeetikat on militaar- või kosmoseprojektide tarvis arendatud

juba 19. sajandist alates. 2019. aastal toodeti maailmas 70 mln tonni vesinikku, mis peaaegu täielikult tehti maagaasist. Seega ei pea me täna radikaalselt uut leiutama, küll on puhta vesiniku tootmine veel vähe levinud ning oluliselt kallim, kui me seda sooviks.

teha. Vesinik on suurepärane komponent sünteetiliste kütuste tootmiseks (näiteks metanool), mida saab kasutada regioonides, kuhu vesiniku transport on raskendatud, või juba olemasolevates tehnoloogiates, asendamaks fossiilseid kütuseid.

töörühma. Töörühma ekspertnõule tuginedes valmib kevadel Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, mille tellisid koostöös Riigikantselei, Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Vesinikku liigitatakse vastavalt tema tootmisviisile roheliseks, siniseks ja halliks vesinikuks. Rohelise vesiniku tootmise ja kasutamisega ei tekitata CO 2 heidet, mistõttu on sellel suur potentsiaal energiakandjana kliimapoliitika eesmärkide täitmisel. Vesiniku kasutamist pidurdavateks asjaoludeks on tehnoloogia hind ja kättesaadavus.

Vesiniklahendustel põhineval tehnoloogial on perspektiiv olla alternatiiviks praegu kasutatavatele energiasalvestamise lahendustele. Eestis on olemas nii teadmised kui ka huvi nii ettevõtete, kohalike omavalitsuste kui ka teise turuosaliste poolt vesinikulahenduste kasutuselevõtuks.

Selle kümnendi suur väljakutse ongi viia vesiniku tootmine üle eelkõige taastuvatele energiaallikatele. Kui me hakkame puhtaid tehnoloogiaid igapäevaselt rohkem kasutama, siis alanevad ka hinnad nagu näitab maailma kogemus mitmete uute tehnoloogiate, kasvõi tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtul. Peale keskkonnakaitselise rolli omab vesinikuenergeetika laiemat strateegilist ja majanduspoliitilist tähtsust riigi energeetilise sõltumatuse tagamisel.

Riigi eesmärk on luua terviklikku lähenemist, et ettevõtetel oleks suurem kindlustunne investeeringuid teha.

Suuremates väärtusahelates osalemiseks ja ulatuslikuma mõju saavutamiseks on vaja õppida teiste kogemustest.

Hea koostöövõimalus on Euroopa Liidu vesinikustrateegia raames loodud Puhta Vesiniku Liit, mis aitab koostada puhta vesiniku projektide esialgset nimekirja Euroopa Liidus ja investeeringuid puhta vesiniku projektidesse suunata. Nii mõnedki Eesti ettevõtted ja omavalitsusasutused on juba Puhta Vesiniku Liiduga ühinenud.

Vesinikku saab kasutada kütusena rongides, praamidel ja bussides, aga ka tööstuses ja hoonete kütmisel.

Vesinik on ka suurepärane gaas salvestamiseks: kui nt tugeva tuule korral üle jääv elektrienergia vesinikuks muuta, saab hiljem vesinikust jälle elektrit

Mitmed Euroopa riigid on võtnud puhta vesiniku tervikahelate arendamise fookusesse ning liiguvad aktiivselt selles suunas, et rakendada vesinikutehnoloogiaid igapäevaellu.

Nt Saksamaal on juba mitusada vesinikutanklat. Eestigi ei istu käed rüpes: uute tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutuselevõtu parima teadmise koondamiseks oleme Keskkonnaministeeriumis kokku kutsunud vesiniku

Usun, et vesinikul on Eestis tulevikku ning saame peagi Eesti esimesed pilootprojektid tööle.

78

COVID-19 MÕJU

Tekst: Tanel Saarmann

Flexoilil segadus loaga

Desinfitseerimisest loodavad jätkuvat kasu lõigata paljud.

Foto: Kiur Kaasik

Koroonakevad tõi kaasa

desovahendite tootmisbuumi 59 ettevõtet otsustas kevadel desovahendit tootma hakata. Suur osa teevad seda veel aastaid.

K

ahe kuuga, alates 1. märtsist kuni maikuu esimese päevani, väljastas terviseamet registreerimistunnistuse 88 desinfektsioonivahendile. Neist 26 puhul kaotas tunnistus kehtivuse 17. mail. Teised otsustasid toote võtta enda arsenali pikemaks, vähemalt aastani 2024. Üks neist, kes otsustas jätkata, on Nanoformula OÜ. Firma tegevjuht Svetlana Melnikova ütleb, et nende ettevõttel on paljude aastate pikkune kogemus keemiatootmises. Desovahendit nad varem ei tootnud. Kui aga kevadel vajadus tekkis, siis mõistsid nad, et nende jaoks ei ole tootmine keeruline. Seadmed olid

olemas, tootmisrajatised ka. Isegi tooraine- ja pakendivarud. "Mis kõige tähtsam – me tunneme tehnoloogiat hästi ja oskame professionaalselt toota," ütles ta.

Ei mingit investeeringut, oli vaja vaid terviseametist tunnistus saada ja kohe võis tootmine alata. Kliendid leiti nii Eestist kui ka väljast. Kodumaal hakati nende toodangut müüma jaeketis Kaupmees ja Grossi poodides. Apteekidest saadi Benu lettidele. Lisaks oli ka väiksemaid müüjaid.

"Müüginumbrid olid üsna suured ja nõudlus meie toodete järele püsib," ütleb Melnikova. "Ma arvan, et ka tulevikus jäävad need tooted meie sortimenti," lisab ta.

Terviseameti registrist nähtub, et maikuus ei pikendanud oma luba Flexoil OÜ. Nende juhatuse liige ning arendus- ja turundusjuht Riivo Eensalu ütles esmalt, et nemadki said kohe tootma hakata, sest laos oli olemas etanool. Sellest valmistavad nad ka klaasipesuvedelikku. Vaja oli teha sildid, hankida tunnistus ja sõit võis alata.

"Kevadel tootsime ja müüsime kuskil 150 000 liitrit desinfitseerimisvahendeid. Peamiselt ühe ja viieliitrises pakendis. Lisaks müüsime 130 000 liitrit toorainet ehk puhast etanooli teistele tootjatele," selgitab Eensalu. Toodet läks ka Soome.

Eensalu sõnul on praegu tootjaid turul palju ja nõudlus väiksem kui kevadel. Nemad jätkavad tootmist. "Toodame juurde nii palju, kui nõudlust on, aga kevadise mahuga ei anna seda võrrelda," ütles ta. "Kui nõudlust on, siis toodame ka tulevikus," ütles Eensalu. Loaga oli aga juhtunud hoopis segadus ja pärast ajakirjaniku pöördumist lubas Eensalu asja korda ajada.

Joogitootjad astusid mängu Kevadel, kui desovahendi puudus terendas, siis astusid riigi eest välja ka muidu alkoholi tootmisega kuulsust kogunud tegijad. Näiteks Punch Drinks, mis laineid löönud naturaalsetest tõmmistest valminud ökojääteede ja -karastusjookidega. Nende pudelikokteilid lõid lausa uue turuniši. Desovahendite tootmine tuli nende valikusse parimal võimalikul ajal, sest baarid ja restoranid, mis nende jooke müüsid, sulgesid järjest uksi – kas ajutiselt või lõplikult. Punch Drinksil on kolm erinevat toodet: Punch Sanitizerile lisaks ka sprei ja geel. Nemad said loa pikenduse 2024. aasta lõpuni.

Auhinnatud Metsise Gini tootev Distillirium pani aluse Metsis Sanitizerile, aga pärast vähem kui kuuajalist tegutsemist nad oma luba ei pikendanud. Kui registreerimistunnistus oli kehtiv kuni 17.05.2020, siis seda biotsiidi ei ole lubatud turul kättesaadavaks teha alates 17. novemrbist.

Kevadel registreeritud 88 biotsiidi registreerimistunnistuse omanikeks on 59 ettevõtet, neist 52 Eesti firmad. Viimastest omakorda 16 otsustasid mai keskel tootmise lõpetada. Teised loodavad toodetega veel mõnda aega käibele lisa teenida.

Tagame elektri ja informatsiooni kandmise kõikjale

Rahvusvaheline haare, kohalik asjatundlikkus – oleme uuendusliku kaablitehnoloogia valdkonnas maailmas juhtpositsioonil ja me oleme esindatud üle kogu maailma. Pakume oma tegevusvaldkonnas kõige laiemat teenuste valikut ja mitmekülgset oskusteavet. Igal aastal toodab grupp tuhandeid miile

maa- ja merekaableid ning süsteeme elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks, samuti kesk- ja madalpingekaableid ehitus- ja taristusektorile. Samuti toodame erinevaid optilisi kiudkaableid, vaskkaableid ja ühendussüsteeme hääle, video ja andmete edastamiseks telekommunikatsioonisektoris.

80

ÕIGUSNÕUANNE

Tekst: Angela Kase, Advokaadibüroo WALLESS advokaat

Foto: Rauno Volmar

Enne tehasehoone rajamist tuleb läbida mitu etappi.

Kuidas vältida ebameeldivaid üllatusi

tööstushoone püstitamisel?

Paljude jaoks oli see ootamatu, et tselluloositehas ei jõudnud planeeringu algatamisest kaugemale.

I

lmselt ei vaja meelde tuletamist mõne aasta tagune puidurafineerimistehase püstitamise katse Tartusse Emajõe lähikonda, kus ülekaaluka avaliku huvi vastuseisu tõttu planeeringu algatamisest kaugemale ei jõutudki. Paljude jaoks oli see ootamatu, sest üldjuhul peetakse hoonete püstitamise eelduseks vajalikku haldusmenetlust vormitäiteks – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Nii see aga ei ole ja selle eredamaks näiteks ongi toosama tselluloositehas.

Planeeringus määratud tootmishoone krundi kasutamise sihtotstarve või projekteerimistingimused ei anna õigustatud ootust mistahes tüüpi tööstushoonele ehitusloa andmisele ja isegi väljastatud ehitusluba ei anna õigustatud ootust valminud tööstushoonele kasutusloa väljastamisele. Mida teha, et tootmishoone rajamine kulgeks võimalikult sujuvalt?

Haldusmenetlust ehitustegevuses, mida reeglina korraldab kohalik omavalitus, võib pidada kolmeetapiliseks, kusjuures iga etapp võib lõppeda sel-

ÕIGUSNÕUANNE

ring või detailplaneering. Erinevad need kolm eelkõige menetlusstruktuuri poolest. Riigi eriplaneeringu menetlust korraldab näiteks rahandusministeerium ja kohaliku omavalitsuse roll selles menetluses on pigem tagasihoidlik. Sarnanevad need aga selle poolest, et igaüks neist on ehitusprojekti koostamise aluseks ja paraku avalikes huvides vaidlustatav.

Tasub olla ettevaatlik

lega, et kavandatud tööstustegevuseni ei jõuta.

Planeerimismenetlus või projekteerimistingimuste menetlus Esmalt tuleb välja selgitada, kas tööstushoone püstitamiseks on vaja koostada planeering või piisab projekteerimistingimuste menetlusest. Tööstushoonete eripära arvestades on avalikkusel üldiselt nende suhtes suur huvi, mistõttu tuleb reeglina alustada planeerimismenetlusest.

Suur avalik huvi on seotud tööstushoonetest lähtuvate mõjudega – nii positiivsetega (nt uued töökohad või investeeringud piirkonna taristusse) kui ka negatiivsetega (nt võimalik müra, õhusaaste või liikluskoormuse kasv). Tselluloositehase näite põhjal, kus üheks etteheiteks oli, et selle püstitamiseks oleks tulnud algatada detailplaneeringu, mitte riigi eriplaneeringu menetlus, on oluline valida ka õige planeerimisinstrument: riigi eriplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplanee-

Kõige enam levinud on tööstushoonete kavandamiseks detailplaneeringu koostamise kohustus. Detailplaneeringu algatamisel on oluline, kas väljavalitud tööstushoone asukoht on kooskõlas kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga või mitte, sest üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut algatatakse reeglina erandkorras ja erandi tegemise eelduseks on avaliku huvi olemasolu. Üldplaneeringukohase detailplaneeringu puhul on tööstustegevusega kaasnev strateegiline keskkonnamõju hindamine juba üldplaneeringu menetluse käigus tehtud, üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu puhul aga mitte. Nii et üldplaneeringus mitte määratud alale tööstushoone püstitamise plaaniga kaasneb üldjuhul kohustus viia detailplaneeringuga koos läbi strateegiline keskkonnamõju hindamine.

Ka üldplaneeringus määratud tootmismaale tööstushoone planeerimisel ei pruugi strateegilisest keskkonnamõju hindamisest pääseda – põhjendatud vajaduse korral võib ka siis kaasneda kohustus viia läbi strateegilise keskkonnamõju hindamine.

See omakorda tähendab veel tihedamat suhtlust avalikkusega ja suurenevat võimalust, et avalikkus planeeritava tööstushoone allavoolu laseb.

Eelkõige just avaliku huvi suure mõju tõttu võib kergemalt hingata, kui tööstushoone püstitamiseks pole vaja viia läbi planeerimismenetlust, sest projekteerimistingimuste menetlus nagu ka ehitus- ja kasutusloa menetlused ei ole reeglina avatud menetlused ja avalikule huvile tuginedes neid vaidlustada ei saa. Piltlikult öeldes saab neis menetlustes vastuväite esitada naabrimees oma isiklikes huvides, mitte aga naaberküla kui kogukond avalikes huvides.

Kas kohalik omavalitsus võib igal juhul nõuda detailplaneeringu menetluse läbiviimist?

Projekteerimistingimuste menetlusega piirdumise eelduseks on, et puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, tööstushoone soovitakse püstitata üldplaneeringus määratud tootmismaale, arvestatakse väljakujunenud keskkonna, isikute õiguste ja avaliku huviga. Siinkohal on oluline rõhutada, et planeerimis- ja ehitusküsimustes on kohalikul omavalitsusel väga avar kaalutlusruum, mis omakorda tähendab, et isegi kõigi eelduste esinemise korral võib kohalik omavalitsus siiski nõuda detailplaneeringu menetluse läbiviimist, sest see on üks vahend avaliku huvi kaitse tagamiseks.

Ehitusloa menetlus Ehitusloa menetluse puhul tuleb tagada nõuetele vastavus ja seda hindab kohalik omavalitsus väga avatud tähenduses. Nõuetele vastavuse hulka kuulub nii vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele kui ka vastavus asjakohastest seadustest tulenevatele nõuetele, mis võivad olla seotud mistahes isiklike õiguste tagamisega (näiteks normikohane müra või valgus).

Vastuolu ehitusloa ehitusprojekti ja projekteerimistingimuste vahel Isegi kui esineb vastuolu ehitusloa ehitusprojekti ja selle aluseks olevate projekteerimistingimuste vahel, siis ei tähenda see automaatselt ehitusloa väljastamisest keeldumist ; keeldumise toob reeglina kaasa olukord, kus mittevastavus on seotud tööstushoone oluliste tingimustega, näiteks muutub projekteerimistingimustega tööstushoonele ette nähtud tuleohutus või hoone kasutamise otstarve.

Vastuolu ehitusloa ehitusprojekti ja detailplaneeringu vahel Sama põhimõte, kuid kitsamal kujul, kehtib ka ehitusloa ehitusprojekti mittevastavusel detailplaneeringule.

Kui mõnda detailplaneeringus määratud tingimust soovitakse ehitusloaga muuta või täpsustada, siis teatud ju-

81

82

Est-Fori üks eestvedajatest Aadu Polli rafineerimistehase ideed Tartu linnavolikogu ja huvigruppide ees kaitsmas.

hul on see võimalik uue detailplaneeringu koostamiseta – seadusandja on selleks loonud detailplaneeringut täpsustava projekteerimistingimuste menetluse.

Kehv koostöö piirinaabritega võib viia vaidlusteni Tööstushoone ehitusloa menetlus võib teatud juhtudel tuua kaasa kohustuse koraldada keskkonnamõju hindamine. Erinevus ehitusloa ja planeerimismenetluse keskkonnamõjude hindamises on nende detailsusastmes, ehitusloa menetluses on see oluliselt detailsem. Tööstushoone ehitusloa menetlus võib tuua kaasa ka kohustuse koostada ehitusprojekti ekspertiis, see vajadus on eelkõige seotud ehitustehniliselt keerukamate või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga ehitistega.

Ehitusloa menetluses on oluline ka koostöö piirinaabritega, nende kaasamata jätmine võib viia vaid-

lusteni, mille tulemusena ehitusluba ei väljastata või juba väljastatud ehitusluba tühistatakse. Näiteks kui püstitatava tööstushoone tulekustutusvesi on kavandatud naaberkinnistul asuvast hüdrandist, kuid naabriga ei tehtud koostööd ja jäi arvestamata, et see hüdrant on rajatud naabri hoone tulekustutusvee vajadust arvestades, mistõttu olukorras, kus tulekahju korral tuleks sellest hüdrandist teenindada mõlemat hoonet, põleb üks hoone ilmselt maha.

Kasutusloa menetlus Sarnaselt ehitusloa menetlusega tuleb ka kasutusloa menetluses nõuetele vastavust hinnata avaralt. Kui ehitusloa menetluse käigus hindab kohalik omavalitsus ehitusprojekti ja sellega seotut, siis kasutusloa menetluses hinnatakse valminud tööstushoonet ja sellega seotud dokumentatsiooni nõuetele vastavust.

Foto: Anni Õnneleid

Juhul kui kasutusloa menetluses tekib kahtlus valminud tööstushoonete nõuetele vastavuses, võib kohalik omavalitsus nõuda kasutuselevõtueelse auditi tegemist. Oluliste kõrvalekallete tuvastamine auditis võib olla aluseks valminud tööstushoone kasutusloa väljastamisest keeldumisele.

Kasuta, aga lase teisel ka elada Et kasutusloa menetlus mööduks valutult, on olulisimaks soovituseks ehitada vastavalt ehitusloale ja seda tegevust nõuetele vastavalt dokumenteerida. Samas ka kasutusloa puhul ei too igasugune vastuolu ehitusloaga kaasa tööstushoone kasutusloata jätmist – vastuolu peab olema oluline. Näiteks on kohus leidnud, et kasutusluba tuleb tühistada, kui tööstushoone piirdekonstruktsiooni mürapidevust on muudetud, mistõttu sellest naaberhooneteni leviv müra ületab norme.

Nõudke taaskasutatud või madala süsinikuemissiooniga alumiiniumi

Hydro CIRCAL® ja Hydro REDUXA® on meie jõupingutused taaskasutatud alumiiniumi ja madala süsinikuemissiooniga alumiiniumi osas.

Taastuvenergia kasutamise ja tarbimisjääkide ringlussevõtu kaudu loob Hydro sulameid ja tooteid, mis aitavad kliente edasi teel heitmete vähendamisel nullini.

Lisateabe saamiseks külastage meie kodulehte.

Hydro Extrusion Baltics AS Sära tee 4/6, Peetri 75312 Harjumaa, Eesti +372 6512 991 www.hydro.com