Tööstus (märts 2024)

TööSTUS

PÕNEV AEG

Tööstus on olnud inim konna arengu ja progressi oluline mootor, kuid samas seisab ta silmitsi mitmete väljakutsetega, millele tuleb leida jätkusuutlikud ja innovaatilised lahendused.

Tööstussektor on aastate jooksul kogenud suuri muutusi, alates esimesest tööstusrevolutsioonist kuni tänapäevaste tehnoloogiliste edusammudeni. Tänapäeval seisame silmitsi kiire tehnoloogilise arenguga, mis muudab tööstuse mängureegleid ja loob uusi võimalusi, pannes samal ajal proovile traditsioonilised mudelid. Nii on praegu aktuaalseks teemaks näiteks magustatud jookide maksustamine, mis tekitab asjaosalistes hulgaliselt küsimusi, näiteks – kas maksustamine on siis tõepoolest see viis, kuidas parandada inimese tervist?

Teine suur väljakutse on jätkusuutlikkus. Meie planeet vajab keskkonna­

säästlikumaid tootmismeetodeid, ressursitõhusaid lahendusi ja taastuvenergia kasutamist. Tööstusel on siin võimalus olla eestvedaja, rakendades uuenduslikke tehnoloogiaid, mis vähendavad ökoloogilist jalajälge ja edendavad keskkonnahoidlikumat lähenemist. Heaks näiteks on siinkohal Türil käivitatud innovaatiline kaerajoogitehas – piimavabade alternatiivide arendamine ja tootmine on kahtlemata maailma toiduainetööstuse üks suuri tulevikuteemasid.

Kokkuvõttes seisab ees põnev aeg, kus tööstus mängib olulist rolli ühiskonna kujundamisel. Meie ülesanne on leida tasakaal arengu, keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse vastutustundlikkuse vahel, tagades samal ajal, et tööstus jääb ühiskonna dünaamiliseks ning uuenduslikuks jõuks.

Head lugemist!

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Sigrid Aunap

Reklaam: Rain Prisk, rain.prisk@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

Sigrid Aunap

LINDIVENNAD

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.

KONVEIERLINDID

Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtpro liga, lainelise servaga jne)

TULEME KOHALE!

Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond) KIIRE TARNE!

Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi

Foto:

Võrreldes 2023. aasta detsembriga mõjutas indeksit eelkõige elektritootmise, puidutöötlemise ning puittoodete tootmise hinnatõus.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 1,5%

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis statistikaameti andmetel 2024. aasta jaanuaris võrreldes 2023. aasta detsembriga 2,0% ja langes võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%.

Tekst: Sigrid Aunap / Foto: Shutterstock

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman ütles, et indeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta jaanuariga kõige rohkem hinnalangus puidutöötlemises, puit­ ja metalltoodete ning kemikaalide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus,“ lisas Šokman.

Võrreldes 2023. aasta detsembriga mõjutas indeksit eelkõige elektritootmise, puidutöötlemise ning puittoodete tootmise hinnatõus. Samuti mõjutas indeksit metalltoodete ja elektriseadmete tootmise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks kasvas jaanuaris võrreldes detsembriga 2,1%.

Kõige rohkem tõusid elektrienergia, paberi ja pabertoodete ning tekstiilitoodete hinnad. Enim langesid hinnad mäetööstuses, kummi­, plast­ ja metalltoodetel. Võrreldes 2023. aasta jaanuariga langes ekspordihinnaindeks 0,6%.

Impordihinnaindeks kasvas jaanuaris võrreldes detsembriga 2,5%. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, põllumajandussaadustel ja jookidel. Enim langesid hinnad jalanõudel, mööblil ning tekstiili ­ ja rõivatoodetel. Võrreldes 2023. aasta jaanuariga kasvas impordihinnaindeks 1,0%.

Allikas: statistikaamet

Töötleva tööstuse tootjahinnad on aastaga langenud, kuid suunad tegevusaladel erinevad Lenno Uusküla, Luminor Eesti peaökonomist Aastavõrdluses on jaanuariks töötleva tööstuse tootjahinnad langenud 2,6%. Eelmise aasta jaanuaris olidki töötleva tööstuse tootjahinnad saavutanud tipu ja alates sellest ajast on toimunud hindade langus. Võrreldes aga 2019. aasta detsembriga on tootjahinnad jätkuvalt tervelt 31% kõrgemad.

Langus jätkus ka jaanuaris, sest võrreldes eelmise aasta detsembriga on hinnad 0,1% võrra väiksemad. Aasta jooksul langesid hinnad kaheksal kuul kaheteistkümnest. See on andnud selge trendi allapoole, kuid alanemise tempo on jätkuvalt minimaalne.

Väga suured on ka erinevused erinevate tootmistegevuste vahel. Selget langust on näha kemikaalide tootmise ja puidu töötlemise tegevusaladel. Toiduainete tootmine on muutunud 2,6% odavamaks ja ka mootorsõidukite tootmine on odavnenud. Samas on aga aastaga kallinenud arvutite ja elektriseadmete, rõivaste ning jookide tootmine.

Eesti ekspordihinnad on aastaga kasvanud ühe protsendi võrra ja on 2022. aasta augustikuisest tipust maast 3,4% jagu. Arvatavasti viisid jaanuarikuised kõrged elektrihinnad tootjate kulu võrreldes detsembriga taas üles, sest kuine hüpe üles oli lausa 2,5%. Koroonaeelse ajaga võrreldes on ekspordihinnad aga 35,4% kõrgemad.

Lühiajalises vaates on alanenud ka impordihinnad. Alates 2022. aasta novembrikuisest tipust on hinnad maas 1,9%. Samas on koroonaeelse ajaga võrreldes impordihinnad lausa 36,8% kõrgemad.

Jätkuvalt alanevad tootjahinnad annavad võimaluse kaupade hindadel poodides stabiliseeruda ja veidi ka langeda. Sellegipoolest võib kaubagruppide lõikes näha erisuunalisi arenguid.

6 STATISTIKA

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ekspordi- ja impordihinnaindeks (2010 = 100)

170

160

130 150

jaanuar20…veebruar2022märts2022aprill2022mai2022juuni2022juuli2022august2022september2022oktoober2022november2022detsember2022jaanuar2023veebruar2023märts2023aprill2023mai2023juuni2023juuli2023august2023september2023oktoober2023november2023detsember2023jaanuar2024 120 140

Allikas: Statistikaamet

Töötleva tööstuse langus taandub

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Suurima kaupu eksportiva majandusharu – töötleva tööstuse tootmismahu langus eelmise aasta viimastel kuudel taandus, vähenedes aastases võrdluses ligi 2%. Kuises võrdluses suurenes tootmismaht juba teist kuud järjest, kusjuures detsembris oli see kasv ligi 6%. Sellise tugeva kuise kasvu taga oli peamiselt toiduainete, laevade, puitja elektroonikatoodete tootmise suurenemine.

Kuigi laevade tootmine on väike tegevusala, oli selle tootmismahu kasv aasta viimasel kuul erakordselt tugev. Kahekuuline tootmismahtude suurenemine toob töötleva tööstuse langusest väljumise varem prognoositust ettepoole. Sellegipoolest on selle majandusharu paljude tegevusalade, eriti just puidu­ ja keemiatööstuse, ehitusmaterjalide ning masinate ja seadmete tootmise languse mõju majandusharule jätkuvalt suur.

Ettevõtete majandustegevust piirab vähene nõudlus Eelmisel aastal vähenes töötleva tööstuse tootmismaht 10%, mis oli Euroopa Liidu riikidest kõige nõrgem tulemus. Ka 2022. aasta langusega jäime viimaseks, samuti oli kolme viimase aasta (2021–2023) tulemus EL­i nõrgim. Enim mõjutas eelmise aasta kukkumist esialgsete arvestuste järgi puittoodete, ehitusmaterjalide ning metalltoodete tootmismahtude vähenemine. Puittoodete tootmismahtude langus andis ligi kolmandiku ja nimetatud kolm tegevusala kokku ligi poole töötleva tööstuse tootmismahu vähenemisest. Need on teatavasti tegevusalad, mille toodangut kasutatakse peamiselt ehituses, mis on

intressimäärade tõusu ja nõudluse langusega suurema löögi saanud.

Kuigi töötlev tööstus annab 15% Eestis loodud kogulisandväärtusest, on selle mõju kaupade ekspordi ja kohaliku tarneahela kaudu oluliselt suurem. Töötleva tööstuse tootmismahu langus on küll taandumas, kuid veel ei saa prognoosida sise­ ja välisnõudluse kiiret paranemist. Jätkuvalt on tööstusettevõtete ekspordiootused lähikuudeks väga pessimistlikud ning ligi kolmveerandi ettevõtete majandustegevust piirab ebapiisav nõudlus.

Ettevõtted vajavad suuremaid investeeringuid Lähikuudel peaks nõudlus küll veel nõrgaks jääma, kuid sel aastal on siiski oodata selle paranemist. Euroala töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitab selle majandusharu languse taandumist. EL­i läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist. Inflatsiooni aeglustumine ning koos sellega reaalpalga kasv ja majapidamiste ostujõu paranemine peaksid hakkama tasapisi nõudlust suurendama. Intressimäärad küll langevad, kuid need peaksid majandusele kindlamalt tuge pakkuma alles mõne aja pärast. Järgmisel aastal ootame kaubanduspartnerite majanduskasvu ja nõudluse paranemise jätkumist.

Nõudluse paranemisel võib Eesti tööstusettevõtete tootmismahtude kasvu pidurdada aga kahanenud konkurentsivõime. Seepärast on riigil oluline tagada ettevõtetele ettearvatav ja soodne majanduskeskkond ning maksupoliitika. Ettevõtted vajavad suuremaid investeeringuid oma tootmise efektiivsemaks muutmiseks ja konkurentsivõime parandamiseks, samuti selleks, et muuta oma tootmine keskkonnasäästlikumaks ja jätkusuutlikumaks.

Esimene tööstuse juurde loodud päikeseelektrijaam alustas tööd

Valgamaa ühe suurema tööandja Combiwoodi ja energiaettevõtte KC Energy vahel algas koostöö, mille kohaselt rajas KC Energy Combiwoodi tootmisüksuse tarbeks päikesepargi, mis tagab ettevõttele energia hinnakindluse järgmiseks 25 aastaks.

Toimetas: Sigrid Aunap / Foto: KC Energy

Lõuna­Eestis Helme alevikus tegutsev puidufirma Combiwood lülitas 23. jaanuaril töösse Eesti ühe esimese, eraldi tööstusettevõtte tarbeks loodud päikeseelektrijaama võimsusega 1,4 megavatti.

Eesmärk tarbida elekter ära otse puidutööstuses

Combiwoodi ja KC Energy koostöölepingu kohaselt ei ole eesmärk edastada päikesepargi toodetavat elektrit mitte võrku, vaid tarbida ära otse puidu tööstuses. Tegemist on Eesti ühe esimese sellist tüüpi lepinguga, mis kindlustab tehasele pikaajalise kindluse energiasisendi osas ja tagab opereerimisele täisteenuse.

„Ehitasime Combiwoodile ärikliendi lahendusega päikesepargi, mis tähendab, et puidutööstus hakkab tänu pikaajalisele täisteenusele saama keskmisest turuhinnast soodsamat elektrit ja seda järgmised 25 aastat. See mõjutab oluliselt tehase kaalutud keskmist elektrihinda kogu aasta lõikes,“ märkis KC Energy te ­

gevjuht Mihkel Loorits ja täpsustas, et paneelidega kaetakse ära kolmandik tehase tootmiseks vaja minevast elektrist. „Selliseid lahendusi praegu Eestis väga ei ole, aga tegemist on väga perspektiivika ning tööstustarbijate jaoks pikaajalist hinnastabiilsust ja varustatust tagava koostöömudeliga,“ lisas ta.

Looritsa sõnul omab KC Energy võimekust, et sarnaseid hinnagarantii lepinguid turul ka laiemalt pakkuda nii kohapealsete energiatootmislahenduste kui ka suuremate taastuvenergia tootmisüksuste kaudu.

Otsiti kodumaisel kapitalil põhinevaid lahendusi Combiwoodi juhatuse liige Priit Koha märkis, et koostöö KC Energyga sujus ladusalt, mis võimaldas ettevõttel oma fookust täielikult enda põhitegevusalal hoida.

„Olukorras, kus ümberkaudsed piirkonnas tegutsevad tööstused on olnud sunnitud kõrgete elektrihindade tõttu uksi sulgema, otsisime kodu­

Helme päikesepark

maisel kapitalil põhinevaid lahendusi, kuidas krõbedad sisendhinnad kontrolli alla saada. Seda sõlmitud leping energiafirmaga meile ka võimaldab,“ tõdes Koha.

„Lisaks ei pidanud Combiwood ise projekti töölepanemiseks ja päikesepargi rajamiseks täiendavaid investeeringuid tegema, vaid KC Energy ehitas päikesepargi valmis täielikult oma kuludega,“ märkis ta.

TASUB TEADA

Helme aleviku lähedal tegutsev puidutööstusfirma Combiwood on 170 töötajaga Valgamaa üks suuremaid tööandjaid. Ettevõtte põhitegevus on värvitud puitliistude tootmine ja 80% toodangust läheb ekspordiks. Combiwood toodab aastas 40 miljonit jooksvat meetrit värvitud liiste.

KC Energy on taastuvenergia arendusettevõte, mille põhitegevuseks on investeeringute tegemine energeetikaga seotud ettevõttetesse ja projektidesse. Ettevõtte opereerimisportfell on praeguseks kasvanud ligi saja megavatini. Lähiajal on ettevõte käivitamas järgmisi tootmisi, mis peaks taastuvenergia tootmisvõimsust suurendama 50 megavati võrra.

GaltTec annab enneolematu võimsuse väikeses vormis

Baltimaade suurima ärifestivali iduettevõtete võistlusel sTARTUp Pitching 2024 võitis 10 000 euro suuruse Swedbanki auhinna teadusel põhinev enneolematut võimsust pakkuvate kütuseelementide tootmise iduettevõte GaltTec. Millega firma täpsemalt tegeleb ja milles seisneb nende edu?

Tekst: Sigrid Aunap

Foto: Swedbank

Kestlik lahendus on kõige alus

GaltTec on veidi üle aasta tegutsenud Tartu Ülikooli hargettevõte, mille ajalugu ulatub aga 15 aasta tagusesse aega. Just nii kaua on Tartu Ülikooli

Vasakult paremale: Ivan Tito Wojsiat (GaltTec), Triin Preem (Swedbank), Laura Elise Arvisto, Glen Kelp, Joonas Hint ja Julladit Dejsupa (kõik GaltTecist).

materjaliteaduse kaasprofessor PhD Tanel Tätte selle patenditud kütuseelemenditehnoloogia kallal töötanud.

GaltTec toodab väikeseid ja võimsaid energiaallikaid, tahkeoksiidseid kütuseelemente, mida saab kasutada ükskõik milles, mis vajab energiat. „Meie lahendus annab enneolematut võimsust väikeses vormis, sobides hästi droonidele, kaasaskantavatele, aga ka väljaspool võrku töötavatele seadmetele, ja asjade internetile, kui tuua mõned näited. Nad on väikesed, kestavad kaua, füüsiliselt väga vastupidavad ja nendega saab kasutada ükskõik millist kütust, mis reageerib hapnikuga,“ selgitas GaltTeci kaasasutaja Laura Elise Arvisto.

„Meie näol on kokku saanud maailmaparandajatest materjaliteadlased, keemik ja füüsik. Kestlik lahendus on kõige alus ja nii koosnevad meie kütuseelemendid peamiselt inimestele ning keskkonnale ohututest materja ­

lidest, säästavad kütust ja nende kasutamise käigus tekib heitmeid vähemalt poole vähem kui sisepõlemismootoriga lahenduste puhul,“ lisas Arvisto.

Iga euro läheb tootearendusse

„GaltTeci loodud tehnoloogia on tulevikku suunatud, lahendades maailma mõistes olulist väljakutset. Meeskonna pühendumus jätkusuutlikkusele ja innovatsioonile on igati väärt tunnustust,“ kommenteeris Swedbanki iduettevõtete valdkonnajuht Triin Preem.

Praegu testib ettevõte oma esimest tööstuslikku prototüüpi ja kaasab raha, et aastaga jõuda 100 W võimsuseni. „Oleme Swedbankile auhinna eest väga tänulikud. Iga euro, mis me saame, läheb tootearendusse, et jõuda võimalikult kiiresti sellise võimsuseni, mida turg meilt juba väga ootab,“ rääkis Arvisto ja lisas, et nõudlust on turul tugevalt tunda.

TASUB TEADA

GaltTeci saavutused

Tartu Ülikooli hargettevõte GaltTec OÜ on Eesti esimene idufirma, kellel on õnnestunud pääseda läbi tiheda kandideerimise sõela ja jõuda NATO innovatsioonikiirendisse DIANA.

Mullu sügisel läbisid ettevõtte asutajad edukalt nii Tartu Ülikooli hargettevõtete programmi „Teadusest äriks!“ kui ka Tartu Teaduspargi Sparkup inkubaatori. NATO innovatsioonikiirendisse sobis ettevõte seepärast, et lisaks tsiviilsektorile on sellel suur potentsiaalne mõju ka kaitsevaldkonnale.

Baltimaade suurima ärifestivali iduettevõtete võistlusel sTARTUp Pitching 2024 võitis GaltTec 10 000 euro suuruse Swedbanki auhinna. sTARTUp Day raames toimunud pitching’u­võistlusele registreerus 322 ettevõtet 36 riigist. Sel osalesid iduettevõtted, kellel on valminud esmane prototüüp. Neljakümnele eelvooru edukalt läbinud ettevõttele avanes sTARTUp Day raames võimalus tutvustada end investoritele, partneritele ja klientidele.

Põhikooli baasil (3 a.)

Roboti operaator Mehhatroonik

Sõiduautotehnik

Klienditeenindaja kaubanduses Sisekujundaja assistent tekstiilialal

Kergete rõivaste rätsep Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist

Veokorraldaja – logistik

ABB jätkab inseneride järelkasvu panustamist

ABB tippspetsialistid viivad kevadsemestril Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) läbi praktilise loengusarja uute toodete arendusest ja juurutamisest tootmises. Tänavu viiendat korda toimuv ABB Engineering Masterclass on osa ettevõtte järjepidevast panusest inseneride järelkasvu.

Toimetas: Sigrid Aunap / Foto: Shutterstock

Tudengite poolt hästi vastu võetud praktilise loengusarja töötasid ABB insenerid välja juba 2019. aastal. Seni vaheldumisi TalTechis ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimunud loengusari on sel kevadsemestril tagasi TalTechis. Tänavu viiendat korda toimuv kursus koosneb 12 loengust ja on valikainena avatud kõigile TalTechi inseneeriatudengitele. Varasemate aastate kogemuse põhjal oodatakse osalema enam kui poolsada üliõpilast.

Puudu hinnanguliselt 70% vajalikest inseneridest „Inseneride järelkasv on Eesti majanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks kriitilise tähtsusega, sest meie

tööstussektoris on lähiaastatel puudu hinnanguliselt ligi 70 protsenti vajalikest inseneridest. Jätkame ABB Engineering Masterclassi programmiga, et anda oma järje pidev panus tööturule palavalt oodatud järgmise põlvkonna inseneride koolitamisse,“ ütles ABB Balti riikide maajuht Signe Nurms.

„See on hea võimalus viia ennast kurssi valdkonna praktilise poolega ja kuulda inseneridest tippspetsialiste jagamas kogemusi oma igapäevatööst. Soovime anda tudengitele laiapõhjalise arusaamise inseneeriast ja näidata praktiliste näidete abil, et see valdkond on palju põnevam ja mitmekesisem kui vaid spetsiifiliste tehniliste probleemidega tegelemine,“

lisas tänavuse programmi ABB­poolne eestvedaja, sagedusmuundurite tehase personalijuht Indrek Lepner. Ta selgitas, et loengutes käsitletakse uute toodete juurutamise protsessi põhilisi väljakutseid ja nende lahendamist. „Me anname ülevaate, miks on vaja uut toodet arendada, kuidas arendus käib ning kuidas jõutakse tootmisprotsessideni. Uute teemadena oleme programmi lisanud loengud elektridisainist ja energiatõhususest, tarneahela juhtimisest ning toote elutsükli juhtimisest,“ täpsustas Lepner loengute sisu.

Aine läbimiseks peavad tudengid käima vähemalt kümnes loengus kaheteistkümnest ning läbima kursuse lõpus valikvastustega eksami. „Seekord on võimalus osaleda vaid kohapealsel loengul, et oleks parem tekitada elavat arutelu. Lisaks korraldame soovijatele kevadel ka tootmise ringkäigu ABB tehnoloogialinnakus, et tulevane spetsialist saaks oma silmaga näha, millised tooted ja seadmed ühes suurettevõttes kohapeal on ja kuidas inseneritöö praktilises elus välja näeb,“ võttis Indrek Lepner loengusarja kokku.

TASUB TEADA

ABB järjepidev panus järelkasvu kujundamisse on leidnud tudengite hulgas tunnustamist. Engineering Masterclassi loengusarja on aastate jooksul läbinud mitusada inseneeriatudengit.

Usku ABB­sse kui tööandjasse näitavad ka hiljuti pälvitud parima tööandja tiitlid.

ABB on elektrifitseerimise ja automatiseerimise valdkonna tehnoloogialiider, kes võimaldab luua säästvamat ning ressursitõhusamat tulevikku. Tuginedes enam kui 140­aastasele ajaloole, on ABB enam kui 105 000 töötajat pühendunud uuenduslike lahenduste leidmisele tööstuse ümber kujundamiseks.

TalTechi uuenenud maateaduste õppekava hakkab koolitama mere- ja kliimaeksperte

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut koostöös meresüsteemide instituudiga uuendas õppekava, et lisaks maateaduse ja mäenduse asjatundjatele koolitada ka mere- ja kliimateaduste eksperte. Uue magistriõppekava nimi on „Maa süsteemid ja geotehnoloogia“.

Toimetas: Sigrid Aunap

Foto: TalTechi geoloogia instituut

Uuendatud õppekava programmijuhi, geoloogia instituudi vanemteaduri Leeli Amoni sõnul tingisid uuendamise muutunud ootused nii ühiskonnas kui ka tööturul.

Eesmärk koolitada eksperte

„Uuendatud õppekava „Maa süsteemid ja geotehnoloogia“ on loodud vastamaks tänapäeva üha kasvavatele väljakutsetele, mis on seotud nii meie majanduse kui ka keskkonnaga. Meie eesmärk on koolitada tulevasi eksperte, kes on varustatud teadmistega, et toime tulla kliimamuutuste ja piiratud loodusressurssidega seotud globaalsete küsimustega. Uus õppekava pakub tudengitele senisest rohkem võimalusi spetsialiseerumiseks ja laiemat tulevikuametite valikut. Lisaks maateaduse ja mäenduse asjatundjatele hakkame nüüd magistriõppes koolitama ka mere­ ja kliimateaduste eksperte,“ selgitas Amon.

Kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja ja õppekava programminõukoja juhi Ene Jürjensi sõnul on geoloogia instituudi õppekava uuendamine oluline samm. „On hädavajalik, et meie õppeasutused arendaksid programme, mis valmistavad ette spetsialiste, kes mõistavad loodusprotsesse ja suudavad tänapäevase tehnoloogia abil välja töötada nutikaid

ning jätkusuutlikke lahendusi,“ kommenteeris Jürjens.

Tasuvad ja perspektiivikad tulevikuametid

Magistriõppes on kaks peaeriala suunda: geotehnoloogia ning maa­, mereja kliimateadused. „Geotehnoloogia peaeriala võimalikud tulevikuametid on tasuvad ja perspektiivikad spetsialisti ning keskastmejuhi töökohad mäetööstuses, projekteerimis­, konsultatsiooni­ ja uuringufirmades ning riiklikes asutustes,“ selgitas Amon ja lisas, et selle eriala lõpetajatel on ainsana Eestis eeldus mäeinseneri kutse saamiseks.

„Maa süsteemide erialal on valik veelgi laiem: geoloog, mereteadlane, keskkonnaandmete analüütik, meteoroloog – spetsialist, keda ootavad tööle keskkonna­ ja geoloogiliste uuringute ettevõtted, merenduse, keskkonna

ja ressurssidega seotud riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning akadeemiline sektor,“ tutvustas Amon teise peaeriala tulevikuvõimalusi.

TASUB TEADA

Vastuvõtt uuendatud õppekavale algas 1. märtsil. Õppekavaga saab lähemalt tutvuda veel 26. aprillil Loodusteaduste päeval.

TalTechi geoloogia instituut kuulub loodusteaduskonda, ühendab loodusteadused ja tehnoloogia ning koolitab maapõuespetsialiste ja mäeinsenere. Instituudi teadlaste uurimisvaldkondadeks on mineviku kliima­ ja keskkonnamuutused, maapõueressursid nii Eestis kui ka maailmas ja nende kasutamise tehnoloogiad.

Uus õppekava pakub tudengitele senisest rohkem võimalusi spetsialiseerumiseks ja laiemat tulevikuametite valikut.

www.ssab.com

Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.

Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.

SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.

SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.

SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.

Kas tööstusel on valikut?

Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiavõi toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.

Soojamajanduses oleme küll jõudnud sinnamaale, et lõviosa meie linnade ja alevite soojusvajadusest kaetakse biomassiga. Hakkepuit, kui seda õigetes seadmetes ja õigesti põletada, on väga hea kütus ning sel on palju häid külgi. Üks väheseid miinuseid

AAVO ISAK, PELLTECH OÜ

hakkekatlamajade puhul on investeeringu suurus. Õiged seadmed õigesti põletamiseks on kallid ja võtavad ka palju ruumi.

Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis

gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.

Kas neil on üldse valikut?

Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, pelleti kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud –pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.

Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletitel töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks

viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergia hindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.

Pelletikütte eelised:

 Kohalik kütus. Kogu selle tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse.

 Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.

 Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed.

 CO2­neutraalne – pelletite põlemisel tekkiv süsihappegaas on eelnevalt nende puude poolt seotud.

 Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.

 Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.

 Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.

 Investeering pelletitega töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.

 Pelletitel töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.

 Pelletihoidla on kompaktne ja soodne.

 Pelleteid on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.

Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja pole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva – kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata –www.pelltech.eu.

Investeering globaalse ja targa kaitsevaldkonna ehitamiseks

Riskikapitaliettevõte Specialist

VC tegi investeeringu kaitsetööstusettevõttesse SensusQ, et aidata kaasa Eestis loodud globaalse ja targa kaitsevaldkonna ehitamisele. Ukrainas, Suurbritannias ja Eestis tegutsev SensusQ plaanib kaasatud rahaga jätkata rahvusvahelist kasvu ning kiirendada tootearendust.

Tekst: Sigrid Aunap

Foto: Specialist VC

Tehnoloogiaettevõte SensusQ suudab suurel hulgal erinevaid andmeid ja allikaid terviklikuks teabeks sünteesida. See muudab infovahetuse sõjalistes üksustes kiiremaks ja vähendab luuretsüklite ebaõnnestumist. Kuigi praegu keskendutakse peamiselt kaitsetööstusele, on SensusQ eesmärk lähitulevikus pakkuda lahendust ka teistele tsiviilsektori valdkondadele, mis igapäevaselt suurte andmehulkadega töötavad.

Kõik pilgud kaitsetööstusel

Specialist VC asutajapartner Riivo Anton ütles, et suurem fookus kaitse tööstusega seotud ettevõtete analüüsimisele võeti juba üle aasta tagasi. „Nüüdseks on kogu Euroopa oma pilgud kaitsetööstusele suunanud. Lisaks olulisele panusele meie turvalisusesse pakub see sektor ka huvitavaid võimalusi tehnoloogiainvestoritele ning sellest mööda vaadata pole mõistlik,“ sõnas Anton.

„Teised riigid panustavad kaitsevaldkonda miljardeid eurosid. Meie riik on küll väike, aga tehnoloogiliselt peame teistest ees olema. SensusQ tarkvaratoote omapära seisneb muu hulgas ka selles, et seda vajatakse sarnases mahus nii sõja­ kui ka rahuajal,“ tõi ta välja mõtlemapaneva aspekti.

SensusQ asutaja Marko Kaselehe sõnul aitab investeering liikuda veelgi kiiremini uutele turgudele ning võtta ette järgmine arenguetapp tootearen­

duses. „Meil on hea meel, et riskikapitalifondid, nagu Specialist VC, näevad üha suuremat potentsiaali ka kaitsevaldkonnas. SensusQ missioon on revolutsioneerida luuremaailma ja oluline osa investeeringutest läheb tehisaruga seotud teadusarendusse,“ ütles ta.

TASUB TEADA

Specialist VC

„Oleme Ukrainas ja Eestis tõestanud, et meie tehnoloogia toimib. Uued investeeringud võimaldavad meil ettevõttena kasvada ning tarnida maailmas ainulaadset luureinfosüsteemi ka teistele liitlasriikidele,“ kommenteeris SensusQ strateegiajuht Erik Markus Kannike.

Specialist VC investeerib varajase faasi ettevõtetesse Baltimaades ja Soomes. Praegu investeerib ettevõte oma 50 miljoni euro suurusest fondist, mille võtmeinvestoriteks on Euroopa Investeerimisfond, LHV pensionifondid, fondi meeskond ning paljud piirkonna tehnoloogiaettevõtjad ning varahaldusfirmad. Ettevõtte portfoolios on ligi 60 ettevõtet, teiste seas Bolt, Salv, Veriff, Cybexer ja Starship.

SensusQ

Marko Kaseleht ja Villiko Nurmoja asutasid SensusQ 2020. aastal. Praeguseks on ettevõte kaasanud üle 3 miljoni euro ja tiimiga on liitunud ligi 40 eksperti Eestist ning Suurbritanniast. SensusQ investorite hulka kuuluvad teiste seas StartUp Wise Guys ja Lemonade Stand.

Specialist VC on seni peamiselt investeerinud internetitehnoloogiatega seotud ettevõtetesse. Fotol Specialist VC tiim.

Türil alustas tootmist 13 miljonit maksev Baltimaade esimene kaerajoogitehas

Türil alustas tootmist Baltimaade esimene kaerajoogitehas, millesse Eesti ettevõtjad on investeerinud üle 13 miljoni euro.

Tekst: Sigrid Aunap / Fotod: Sigrid Aunap / YOOK

Kaerast valmistatud piimaalternatiivid on globaalses kasvutrendis, mõnusa maitsega, allergeenivabad ja väga madala keskkonnajäljega, mistõttu on tänu sellele tegemist ka kõige jätkusuutlikuma alternatiiviga tavapiimale,“ rääkis YOOK Production AS­i juht Katre Kõvask.

Tema sõnul on kaerajoogi peamised tarbijarühmad kõikjal sarnased. „Tarbijad on oma valikutes iga päevaga üha teadlikumad. On nii keskkonnateadlikke inimesi, veganeid kui ka neid, kes ei saa tervislikel põhjustel lehmapiima juua, samuti paindliku toitumiskavaga inimesi, kes aeg­ajalt ka piimaalternatiive tarbivad,“ selgitas Kõvask, kelle sõnul produtseerib

kaerajoogi tootmine tavapiima omaga võrreldes kuni 80% vähem kasvuhoonegaase, vajab kuni 60% vähem energiat ja kulutab kuni 20 korda vähem vett.

Selge siht ja suund ekspordile Eestis on YOOK saadaval kõigis kaubanduskettides, Kaupmehe ja Sanitexi sortimendis, aga ka kohvikutes ning restoranides. „Suudame ühes vahetuses toota aastas maksimaalselt 20 miljonit liitrit kaerajooke ja meie selge siht ning suund on edukas eksport. Alustame oma koduturust – Balti riikidest, kuid selle kõrval on praegu sihikul ka näiteks Aasia ja laheriigid, samuti soovime kanda kinnitada Põhja­ ja Lääne­Euroopa riiki­

des,“ rääkis Katre Kõvask geograafilise laienemise perspektiividest ning viitas samas, et konkurents on väga tihe ja selgelt parem ning nutikam tuleb olla väga tugevatest globaalse haardega ettevõtetest ja brändidest.

Suudame ühes vahetuses toota aastas maksimaalselt 20 miljonit liitrit kaerajooke.

„Me jälgime hoolsalt trende, oleme paindlikud ja kavatseme pidevalt tootesortimenti täiendada,“ lubas Kõvask, kelle kinnitusel kasutab YOOK puhtuse, parema maitse ja toodete kõrge kvaliteedi hoidmiseks ainult mahedaid täisterakaerahelbeid ega lisa toodetesse suhkruid. Mahedad täisterakaerahelbed jõuavad YOOK­i tööstusse 450 km raadiusest. „Nii on toore kodulähedane ja mahe. Keskkonnajälje minimeerimine on üks meie kesksetest tegevusprintsiipidest: võidab keskkond, võidavad inimesed.“

Keskkonnasäästlikud tulevikuplaanid

YOOK­i esmavalikus on kolm toodet: mahedatest täisterakaerahelvestest toodetud gluteenivaba baristajook,

Katre Kõvask

mis on eelkõige mõeldud piimavahuga kohvide ja matcha latte jaoks; organic -jook, mis on mahetoode ja sobib nii joomiseks, kohvile valamiseks kui ka pudru ja hommikuhelveste sisse, ning kolmandaks vitamiinide ja kaltsiumiga rikastatud kaerajook, mis on ideaalne kohvile valamiseks, niisama joomiseks, aga ka smuutide lisandiks. Kõik tooted on saadaval üheliitrises kartongpakis.

YOOK kasutab alternatiivse energiaallikana tootmishoone katusel olevat päikeseparki, väärindab tootmisjäägi ning pikemas perspektiivis soovib liikuda nullkeskkonnajälje suunas. „YOOK Production AS­i juhid ja omanikud on suure juhtimis­ ning ettevõtluskogemusega ja teinud tehase edukaks käivitamiseks ära suure töö. Tunnustame keskkonnasäästlike ja ambitsioonikate plaanidega ettevõtte ning tootmishoone tööle seadmist Kesk­Eestis, sest see panustab uute töökohtade loomisega kohaliku elu arengusse ning samal ajal aitab saavutada ka suuremaid toiduainetööstuse ja kliimaeesmärke,“ kommenteeris tehase rajamist finantseeriva Coop Panga ärikliendi finantseerimise äriliini juht Lehar Kütt.

Uus hingamine Türi

piimatööstusele

YOOK­i vastne, enam kui 2200 ruutmeetri suurune tootmiskompleks annab uue hingamise ligi sajandipikkuse ajalooga Türi piimatööstusele. Moodsad seadmed ja maksimaalne automatiseeritus aitab hoida tootmise

maade teadlased ja arendustöö kestis aasta jagu.

Kaerajookide tootmine on nõudlik protsess, kus omavahel peavad suurepärast koostööd tegema nii seadmepark kui ka välja töötatud retseptuur.

efektiivse ning paindliku, ettevõttes töötab praegu 15 inimest. Kaerajookide tootmine on tehnoloogiliselt nõudlik protsess, kus omavahel peavad suurepärast koostööd tegema nii seadmepark kui ka välja töötatud retseptuur. Viimase väljatöötamisse on panustanud nii Eesti kui ka Põhja ­

Kaerajook kui uus piimavaba alternatiiv

Piimavabad alternatiivid on nii Eestis kui ka Euroopas viimastel aastatel aina populaarsemaks muutunud.

Alates 2020. aastast on kaerajook olnud Euroopas kõige populaarsem taimne jook, mis näitab, et inimesed on hakanud üha enam mõtlema tervislikele ja jätkusuutlikele valikutele oma toidulaual. Piimavabade alternatiivide arendamine ja tootmine on ka maailma toiduainetööstuse üks suuri tulevikuteemasid, mille eestvedajaks Eestis ja Baltimaades soovib saada värskelt oma tootmise avanud YOOK.

Kaerast valmistatud piimaalternatiivid on jätkusuutlikumad ja keskkonnasäästlikumad kui lehmapiim. Kaera kasvatamine kasutab 80% vähem põllumajandusmaad, vajab 20 korda vähem vett ja toodab 80% vähem kasvuhoonegaase võrreldes piima tootmisega. Lisaks on kaerajook piimavabade alternatiivide kategoorias

Kõvaski sõnul on Türi asukohana väga eriline ka sellepärast, et seal on suurepärane vesi – just vesi määrab kaerajoogi kvaliteedis väga palju. „Vee kvaliteet oli üks olulisemaid kriteeriume, mille järgi tootmise asukohta otsiti. Sümboolne pool on see, et Eesti piimanduse süda on alati olnud Järvamaal – sealt on tulnud valge kuld –, aga aeg on muutunud ja katsume sellele valgele kullale nüüd kaerast tehtud väärtust kõrvale pakkuda,“ selgitas Kõvask.

YOOK Production AS ­ i omanikud on Eesti ettevõtjad Armin Karu, Martin Kangur, Paavo Pettai ja Mark Eikner, kellele lisaks on tootmiskompleksi valmimist rahastanud Coop Pank ja PRIA ning ettevõtte protsesside digitaliseerimisele on õla alla pannud EIS.

kõige jätkusuutlikum, olles kõige väiksema jalajäljega taimne jook. Võrreldes riisi­, mandli­ ja sojajoogiga kulub kaerajoogi valmistamisele 6–7 korda vähem vett ja kuni poolteist korda vähem CO2 liitri kohta.

Kaerajook on välimuselt sarnane lehmapiimaga, sobib hästi kohvile, kokkamiseks ja joomiseks. YOOK kasutab ainult mahedaid täisterakaerahelbeid, mis kasvatatakse Eestis või naaberriikides. Põhjamaade kliima on kaera jaoks ideaalne, kuna vili vajab kasvamiseks niisket ja jahedat keskkonda. Toormaterjalina kasutatakse tootmises valmis siirupi asemel kaerahelbeid, mis annab joogile parema kvaliteedi. Kaerajoogi eeliseks teiste piimavabade alternatiivide seas on naturaalselt magusam maitse ja kreemjam tekstuur, mis äratab huvi paindliku toitumiskavaga inimestes, kes aeg­ajalt piimaalternatiive tarbivad.

Praeguseks on toimunud hulgaliselt demopäevi, tehnoloogia on märkimisväärselt edasi arenenud, esimesed suurtootjad on lisanud Vegvisiri oma lahingumasinate rahvusvahelistesse pakkumistesse.

mitmeid – näiteks võib lahendus aidata laevadel silduda, üks operaator suudab opereerida samaaegselt mitmeid masinaid ladudes jpm,“ rääkis ta.

Tema hinnangul on innovaatiline kaitsetööstus nii Eestile kui ka Balti riikidele väga vajalik, kuid ta oli algusest peale kindel, et Vegvisir suundub globaalsele turule. „Kaitsetööstuse rahvusvahelises äris ei pruugi eestimaisus olla just tugev argument. Sa­

mas on Eestis start-up’ide arenguks väga hea ökosüsteem ja Vegvisir on osanud seda oma kasvu hoogustamiseks edukalt ära kasutada,“ sõnas ta.

Reeglina eelistatakse kodumaisust

2023. aasta algul Vegvisiri investorite ringiga liitunud Amalfi AS­i partneri Ott Jalakase sõnul on esimene müügileping tänastele ja tulevastele investoritele kahtlemata hea uudis. „Teatavasti on start-up’idel mõne aasta taguse ajaga võrreldes oluliselt keerulisem investoreid kaasata. Euroopa Investeerimispanga negatiivne hoiak militaaridude rahastamisel ei võimalda Euroopa VC fondidel kaitsevaldkonna ettevõtetesse investeerida. Ettevaatlikuks teeb ka see, et suurte riikide valitsused eelistavad reeglina enda riigi kodumaiseid ettevõtteid. Meil jätkus optimismi – olime Amalfiga saanud positiivse kogemuse Milremi vägagi edukast exit’ist,“ rääkis Jalakas.

„Oleme saanud Vegvisiri tegevusele nüüd aasta aega investorina kaasa elada ning selle ajaga on toimunud

tohutu edasiminek. Meeskond teab, mida on vaja teha, ning nad teevad seda olemasolevate vahendite raames vägagi efektiivselt. Praeguseks on toimunud hulgaliselt demopäevi, tehnoloogia on märkimisväärselt edasi arenenud, esimesed suurtootjad on lisanud Vegvisiri oma lahingumasinate rahvusvahelistesse pakkumistesse. Lahenduse Ukrainasse viiv esimene tehing oli igati loogiline sündmuste jätk ning avab usutavasti peatselt ukse ka järgmistele müükidele,“ lisas ta.

TASUB TEADA

Vegvisiri toimimispõhimõte Soomukimeeskond saab masinale paigaldatud kaamerate, ülimadala latentsusega peakomplekti ning soomuki süsteemiga integreeritavate täiendavate andmekihtide abil 360­kraadise ülevaate sõiduki lähiümbruses toimuvast ning suudab tänu sellele lahinguväljal paremini orienteeruda ja otsuseid langetada.

•

•

•

•

•

Magusamaksu õigustatakse ekslike näidetega

Magustatud jookide maksustamise puhul on nii sotsiaalministeeriumi kui ka WHO põhiline argument olnud selle mõju ülekaalulisusele. Kui eelmisel korral üritati Eestis suhkrumaksu kehtestada, ei suudetud ühtegi konkreetset näidet selle tulemuslikkuse kohta tuua. Nüüd on hakatud viitama Portugalis 2017. aastal kehtestatud magustatud jookide maksustamise edukusele. Millised on aga faktid?

Tekst: Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Toiduliit on alates 2015. aastast, mil suhkrumaksu teema Eestis päevakorda tõusis, läbi töötanud sadu uuringuid, mis on tehtud üle maailma hindamaks suhkrumaksu mõju. Jah, uuringud viitavad maksustatud toodete müüginumbrite vähenemisele, kuid mitte selle mõjule ülekaalulisusele. Väitele, nagu aitaks maksustamine kaasa ülekaalulisuse vähendamisele, pole me seni leidnud ühtegi tõestusmaterjali.

WHO Eesti esindaja väited panid meid põhjalikult uurima Portugali magusamaksu näidet, sest sealne väidetav edu on toodud peamiseks argumendiks Eestis suhkrumaksu kehtestamisele. Väide kõlas nii: „Teatud uuringuid on nii WHO kui ka teadlased teinud. Portugalis hoiti aasta pärast maksu kehtestamist ära 1600 rasvumis­ ja 27 surmajuhtu. Hoiti kokku ka 11 miljonit eurot, mis muidu oleks kulunud rasvumisega seotud haiguste raviks. Samuti langes esimese klassi ehk seitsme ­ kuni kaheksa ­ aastaste laste seas ülekaaluliste osakaal.“ Kui hakata suurusjärkudesse süvenema, on need ambitsioonikad numbrid ja tekitavad küsitavust.

Prognoos või tegelikkus?

Oleme palunud selle väite esitanud WHO esindajalt konkreetseid viiteid uuringutele, mis seda tõestavad, kuid tulemuseta.

Avalikest kanalitest ei ole võimalik leida ühtegi tõenduspõhist uuringut selle väite tõestamiseks ei inglise ega portugali keeles. Küll aga leidsime Inglismaa ühe vanema teadusajakirja The Lancet artikli aastast 2018 (aasta pärast maksu kehtestamist), kus öeldakse: „Maksustatud toodete müügi vähenemine Portugalis ja toodete reformuleerimine annab WHO­le julgust prognoosida, et on võimalik vähendada rasvumisjuhte 1600 inimese võrra ning edasi lükata või vältida 27 surmajuhtumit aastas.“

Toiduliidu eestvedamisel kirjutasid toidu- ja joogitööstused 2019. aastal alla pikaajalisele hea tahte leppele.

Ehk et täpselt samad numbrid, aga selle vahega, et tegemist on WHO prognoosiga aasta pärast suhkrumaksu kehtestamist. Mitte tegeliku mõjuga, millele tuginedes soovitakse Eestis suhkrumaksu kehtestada. Tänaseni pole tehtud ühtegi uuringut, mis ana­

lüüsiks, kas magustatud jookide maksustamine ka tegelikkuses inimeste ülekaalulisust vähendaks.

Veelgi enam – WHO Euroopa laste ülekaalulisuse järelevalve (COSI) ametliku aruande järgi suurenes Portugalis aastatel 2019–2022 rasvumine 1,6 protsendipunkti ja laste ülekaalulisus 2,2 protsendipunkti võrra. Need on suhkrumaksu kehtestamise järgsed aastad. Miks sellest ei räägita?

Kas Portugali suhkrumaks on edulugu?

Portugal kehtestas maksu magustatud jookidele 2017. aastal – maks on kaheastmeline: magustatud joogid, mille suhkrusisaldus on alla 80 g/l lõpptoote kohta (8,22 eurot 100 liitri kohta), ja joogid, mis sisaldavad üle 80 g/l lõpptoote kohta (16,46 eurot 100 liitri kohta). Esimesel rakendusaastal kogus see maks umbes 80 miljonit eurot ja kogu tulu investeeriti Portugali riikliku tervishoiuteenistuse rahastamisse. Tasub märkimist, et Portugali rahvaarv on 10,3 miljonit ehk ligi kaheksa korda suurem kui Eestis. Samadel tingimustel võiks see Eestis tähendada vaid 10 miljoni suuruse maksutulu kogumist versus planeeritav 25 miljonit eurot.

Sirje Potisepp

Foto: Sven Tupits

Nii nagu teisteski riikides, vähenes ka Portugalis maksustatud toodete müük. Küll aga on ilmunud mitmeid artikleid nii Eesti kui ka välismeedias, kuidas Portugal on pärast maksu kehtestamist hädas piiriülese kaubandusega. Pärast maksu kehtestamist täheldati, et magustatud jookide smugeldamine pole mitte üksnes kasvanud, vaid seda organiseeritakse professionaalsel tasemel. Näiteks oli ühe suurema politseioperatsiooni käigus avastatud maksustamata limonaadi kogus 600 hektoliitrit. Kogus, mille magusamaks oleks pidanud olema 40 000 eurot, oli mõeldud tarnimiseks Suur­Lissaboni poodidesse ja restoranidesse.

Samuti ei ole analüüsitud, kui palju ja kas üldse vähenes inimeste päevane kaloraaž. Näiteks Soomes vähenes jäätise (maksustatud tooted) müügimaht 9%, samas kui maksustamata jäätisepõhiste magustoitude müük kasvas 6%.

Kohaliku

On kahju, et valefakte esitades üritatakse Eesti inimestele pähe määrida

järjekordset maksu, mille mõju pole tõendatud.

Seega tuleb mõista, et maksustatud toodete müügi vähendamine ei tähenda, et eesmärk ülekaalulisuse osas oleks täidetud. See on vale.

Maksuga inimeste tervist ei paranda

On tõsi, et Portugali joogitööstus vähendas aastatel 2018–2022 toodete suhkrusisaldust 20,8%, kuid siin pole maksuga tõestatud seost, kuna toi­

du­ ja joogitööstused on üle maailma võtnud kasutusele eneseregulatsiooni suhkrusisalduse vähendamiseks. Nii ka Eestis. Toiduliidu eestvedamisel kirjutasid toidu­ ja joogitööstused 2019. aastal alla pikaajalisele hea tahte leppele, mille eesmärgiks oli vähendada toodete suhkrusisaldust 2020. aastaks 10% ja 2025. aastaks 15%. Olenevalt sektorist on ettevõtteid, kes on seda praeguseks juba rohkemgi teinud ja seda ilma toodete maksustamiseta.

Rasvumise probleem on kompleksse ja multidistsiplinaarse päritoluga, mis tuleneb pärilikest põhjustest, istuvast eluviisist, elustiilist, tasakaalustamata toitumisest ning nõuab erinevatel tasanditel sekkumist. Ühegi maksuga inimeste tervist ei paranda. On kahju, et valefakte esitades üritatakse Eesti inimestele pähe määrida järjekordset maksu, mille mõju pole tõendatud.

lihasektori jõud on taastumas, kuid püsib üks väljakutse

Lihasektori mahulangus on peatumas, ent tähelepanu vajab kohaliku toidutööstuse ekspordi olukord.

„Lihatööstuste mahuindeksi jõuline langus näitas 2023. aasta neljandas kvartalis raugemise märke –langus oli võrreldes eelmise aastaga 7,8%. Arvatavasti on siin oma mõju ka võrdlusbaasi mõningases muutuses, kuid võrreldes kolmanda kvartali ligi 13 ­ protsendilise langusega on hullem ilmselt möödas ning saame lihaturu puhul lõpuks rääkida stabiliseerumisest,“ kommenteeris juhtiva kodumaise Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova

Murelikumaks teeb aga Eesti lihasektori ekspordidünaamika. „Ebavõrdne konkurentsiolukord ning lähiriikide teistlaadi majanduspoliitika peegeldub lihatoodete ekspordi languse kiirenemises alates 2023. aasta teisest poolest,“ ütles Loova.

„Neljandas kvartalis kukkus eksporditud lihatoodete maksumus üle kümne protsendi, mis oli detsembris väiksem isegi 2021. aasta samast kuust. Sisenõudluseta loomulikult ei saa, veel

vähem saab Eesti suhteliselt väike majandus hakkama eksporti toetavate ja konkurentsivõimet tõstvate riiklike toetuste ning stabiilsust tagava majanduskeskkonnata.“

Toimetas: Sigrid Aunap

Ragnar Loova Foto: ???????

SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER