Tööstus (Mai 2024)

TööSTUS

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Mai 2024

Iga muutus koosneb väikestest algatustest

Lennukatel ideedel ja uutel lahendustel on sügav mõju igale tööstusharule. Eestiga seoses pakub hoogsate ideede hulgast praegu enim kõneainet magusa joogi maksu seadus –arvamused jagunevad siinkohal kahte leeri ja tundub, et koostööd, kuulamist ja mõistmist jääb asjaosaliste vahel vajaka.

Suhkru tarbimise vähendamise tarvidusest räägitakse üha enam, kuid tähtis on mõista, mis on siis lõpuks sellise maksu eesmärk – on see pelgalt tulu kogumine või on otsustajate soov tõepoolest kahandada tarbimist ning seeläbi vähendada ka seotud terviseriske? Mida ütlevad aga senised uuringud ja kas neid on sajaprotsendiliselt arvesse võetud? Kas maksustamine aitaks üldse tarbimist vähendada? Arutelu on sel teemal igatahes elav,

mistõttu vaatamegi üle mõlema leeri seisukohad, et igaüks saaks teha oma järelduse, kas uus maks on vajalik või on siinsed toidu- ja joogitootjad teinud omalt poolt juba niigi piisava.

Teistest lennukatest ideedest rääkides väärib kahtlemata mainimist, et taas on käimas rohekiirendi Negavatt, mille kümme parimat tiimi on nüüdseks selgunud ning mille superfinaal toimub juba 4. juunil. Põnevaid lahendusi on seekordsel konkursil hulganisti ja kõik need võivad moel või teisel kaasa aidata erinevate tööstusharude edukale toimimisele, mistõttu tasub end noorte novaatorite tegemistega kurssi viia. Lõpuks koosneb iga suur muutus paljudest väikestest algatustest, niisiis soovime omalt poolt kõigile seekordsetele osalejatele palju edu!

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Sigrid Aunap

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

LINDIVENNAD

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.

KONVEIERLINDID

Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtpro liga, lainelise servaga jne)

TULEME KOHALE!

Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)

KIIRE TARNE!

Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi

Foto: Unsplash

Valitsus kiitis heaks magusa

joogi maksu seaduse –mida arvavad asjast aga tootjad?

Valitsus kiitis 11. aprilli istungil heaks terviseminister Riina Sikkuti esitatud magusa joogi maksu eelnõu, mille eesmärk on vähendada liigset suhkrutarbimist ning suunata inimesi eelistama vähem magusaid ja magustamata jooke. Seaduseelnõu saadeti arutamiseks riigikogule.

Tekst: Sigrid Aunap

Ühtlasi on magusa joogi maksu eesmärgina välja toodud vajadus motiveerida tootjaid vähendama joogiretseptides suhkrukogust ja magusainete kasutamist. Koos teiste tegevustega toetab magusa joogi maks rahvastiku tervisenäitajate parandamist ja tervislikke valikuid soodustava keskkonna loomist.

Sotsiaalministeerium tänab eelnõule saadetud tagasiside eest, on seda analüüsinud ja teinud vajalikud muudatused, sealhulgas on näiteks edasi lükatud seaduse jõustumise tähtaega ja seadus on nimetatud ümber magusa joogi maksu seaduseks.

Uus maks peab olema hästi sihitud ja selle maksmine välditav

Terviseminister selgitas, et limonaadid ja magusad joogid paistavad kõrge suhkrusisaldusega toodete hulgast hästi silma. „Me ei soovi praeguste hinnatõusude juures muuta kallimaks põhitoiduaineid, nagu leib või jogurt, uus maks peab olema hästi sihitud ja selle maksmine välditav. Magusad joogid ei ole vajalik osa toidulauast, nende joomine ei tekita täiskõhutunnet. Magusate jookide tarbimist seostatakse mitmete tõsiste tervisemuredega, nagu teist tüüpi diabeet, südameveresoonkonna ja maksa haigused,

samuti mõjutab see suutervist ning soodustab ülekaalu teket. Igaühel oleks kasulik nende tarbimist vähendada,“ selgitas Sikkut.

Ta lisas, et tervisenäitajate paranemiseks on vaja mitut üksteist täiendavat meedet, mis aitavad luua tervislikke valikuid soodustavat keskkonda: kulutõhus magusate jookide maks, küllastunud rasvhapete, soolaja suhkrusisalduse vähendamine toitude koostises, samuti kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toodete turunduse piiramine, tarbijale kergesti arusaadava toidumärgistuse rakendamine, teadlikkuse tõstmine. „Selle kõigega sotsiaalministeerium koos-

töös partneritega ka pühendunult tegeleb,“ lisas terviseminister.

Ka magusainete kasutamine maksustatakse

Eelnõu järgi maksustatakse ka magusainete kasutamine jookides. Magusainete pikaajaline tarbimine võib samuti tõsta näiteks südameveresoonkonna haiguste ja teist tüüpi diabeedi riski, ühtlasi ei soovita WHO magusaineid kasutada kehakaalu kontrolli all hoidmiseks. „Et tootjad ei asendaks suhkrut sünteetiliste magusainetega, mille pikaajaline mõju ei ole meile teada, tuleb ka need maksustada,“ sõnas Sikkut.

Riina Sikkut

Foto: Priit Simson

loodud Eesti tarbijate soove silmas pidades, välja töötatud Elrato inseneride poolt ja originaaljaotusseade testitud Saksamaal

Tervisekäitumist mõjutavad maksud on kasvav trend ja toitumise osas on kõige enam levinud just magusate jookide maksud – selline maks on praeguseks kehtestatud enam kui sajas riigis, näiteks Soomes, Lätis, Belgias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, Poolas, Hollandis ja Portugalis. Maailma Terviseorganisatsioon ja Maailmapank leiavad, et rahvatervise vaatest on magusate jookide maksustamine prioriteetne meede, mida kasutada võitluses ülekaalu ning toitumisega seotud krooniliste mittenakkushaiguste ennetuses. Samuti on Rahvusvaheline Vähiuuringute Fond, UNICEF, Ameerika Pediaatria ja Südame Assotsiatsioon jt organisatsioonid kinnitanud, et magusate jookide maksustamine on rahvatervise eesmärkidel põhjendatud.

Tootjad on jookide suhkrusisaldust juba vähendanud

Toidu- ja joogitööstused on viimase kaheksa aasta jooksul vähendanud jookide suhkrusisaldust 10–50%, sõltuvalt kategooriast, mida on tagant tõuganud 2019. aastal sõlmitud hea tahte lepe lisatud suhkrute vähendamiseks toodetes ja ettevõtete endi jätkusuutlikkuse tegevuskavad.

Leppe eesmärgiks oli vähendada lisatud suhkrute hulka 2020. aastaks 10% ning 2025. aastaks 15% võrreldes 2015. aastaga. 11. aprillil toimunud pressikonverentsil esitlesid tootjad vahekokkuvõtet suhkrute vähendamise tulemustest ja selgitasid, millised on võimalused või takistused toodete koostise muutmisel.

Näiteks on A. le Coq viimase kaheksa aastaga vähendanud kõikides mittealkohoolsetes jookides lisatud suhkru kogust 14%. Coca-Cola toodete suhkrusisaldus on vähenenud 20%. Saku Õlletehas on vahemikus 2015–2023 vähendanud energiajookide suhkrusisaldust 10,2%, karastusjookidel 13,9% ja vitamiinijookide, maitsevete suhkrusisaldust 46,2%. Orkla Eesti on lisatud suhkruga mahlajookides ja nektarites vähendanud lisatud suhkru sisaldust 15%, kogu joogiportfellis samal perioodil 23%. Tere on vähendanud joodavates piimatoodetes keskmiselt 36% lisatud suhkrute sisaldust ja Farmi keskmiselt 20%.

Hea tahte lepe

Tootjate hea tahte leppe lisatud suhkrute vähendamiseks toodetes on allkirjastanud A. Le Coq AS, Coca-Cola Balti Jookide AS, Coca-Cola HBC

Eesti AS, Farmi Piimatööstuse AS, Largo AS, Orkla Eesti AS, Saku Õlletehase AS, AS Salvest, Tere AS, Valio Eesti AS, Viru Õlu AS.

Kui uuendused jõustuvad planeeritud kujul, muutuvad nende toodete hinnad orienteeruvalt järgmiselt:

Toote nimetus

Keskmine jaehind praegu

Prognoositav keskmine jaehind maksu jõustudes

Doktor Active 0,5 l – 1,05 € 0,5 l – 1,45 € (+38%) 1,5 l – 1,69 € 1,5 l – 2,88 € (+71%)

Aura Supersmuuti

Karboniseeritud mineraalvesi NEPTUNAS, mündi

Põltsamaa Ploominektar 1 l – 1,55 € 1 l – 2,2 € (+42%)

Karl Friedrich kali 0,5 l – 0,99 € 0,5 l – 1,39 € (+40%)

Kas maksu nimetus on ekslik?

„Magusa joogi maksu õigustatakse aga väitega, et see motiveerib tootjaid vähendama suhkrute sisaldust jookides ja nii paraneks väidetavalt ka rahva tervis. Need numbrid näitavad ilmekalt, et tootjad ei vaja motiveerimist toodete koostise muutmisel ja tõestavad, et suhkrute vähendamine jookides, mis on tehtud viimase kaheksa

aastaga, ei pane kedagi tasakaalustatult toituma,“ rõhutas Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Maksu on ekslikult nimetatud limonaadimaksuks – kavakohaselt lähevad maksu alla aga ka mahlajoogid, nektarid, maitseveed, smuutid. Limonaadid moodustavad maksustavatest toodetest vaid kolmandiku ja seetõttu on maksu nimetamine

Foto: Unsplash

TASUB TEADA

Maksuobjektiks on magus jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub sellest, kui palju toode suhkrut sisaldab ja kas kasutatakse magusaineid: alla 8 g / 100 ml suhkrut sisaldavatele jookidele kehtib maksumäär 15 senti liiter, üle 8 g / 100 ml suhkrut sisaldavatele jookidele kehtib maksumäär 45 senti liiter. Magusaine sisalduse korral kehtib joogile maksumäär 15 senti liiter.

Maksust on vabastatud puuvilja- ja marjamahlad ning köögiviljamahlad, millele ei ole lisatud suhkrut ega magusainet. Samuti on vabastatud piim ja piimatooted ning piima asemel tarbitavad taimsed joogid. Selliseid tooteid ei maksustata, kuivõrd need on oluline osa täisväärtuslikust ja toitainete sisalduse poolest tasakaalustatud toidulauast.

Maks on astmeline, et motiveerida tootjaid suhkrukogust ja magusainete kasutamist joogis vähendama ning suunata inimesi kõrge suhkrusisaldusega jookide hinnatõusuga eelistama väiksema suhkrusisaldusega ja magusaineteta jooke. Tootjatel on võimalus joogiretseptide muutmisel vähendada enda maksukoormust.

Seadus on määratud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Prognoosi kohaselt laekub maksust riigieelarvesse 2026. aastal umbes 25 miljonit eurot. Eelduste järgi maksu laekumine järgnevatel aastatel väheneb, sest magusate jookide maksustamine suunab inimesi tarbima vähem jooke.

limonaadimaksuks ekslik. Samuti on hämmeldust tekitav sotsiaalministeeriumi seisukoht, et needsamad smuutid, maitseveed ja nektarid on tervisele kahjulikud, sisaldades vaid tühje kaloreid,“ lisas Potisepp. Maksu vajalikkust põhjendades on eelnõu seletuskirjas toodud eeskujuks Suurbritanniat, kus magustatud jookide maksustamise tulemusel vähenes lisatud suhkrute kogus maksustatud jookides keskmiselt 30%. „Lisatud suhkrute kogus 100 ml kohta vähenes keskmiselt 15,5 grammilt 10,8 grammile. Eestis on aga juba praegu karastusjookide keskmine lisatud suhkrute kogus 7,6 g / 100 ml. Jääb üle vaid järeldada, et valitsus on võtnud eesmärgiks jõuda suhkrusisalduse pingereas Euroopa viie magedama riigi hulka,“ tõi Potisepp välja.

Euroopa kõrgeim maksumäär

Eesti planeeritav maksumäär on Euroopa kõige kõrgem olukorras, kus Eesti elanike ostujõud on 87% EL-i keskmisest, kuid toiduainete hinnad on juba 108% EL-i keskmisest. Tuleb ka arvestada, et tooted ei kalline vaid maksumäära võrra, sest lisandub ka kaubanduse juurdehindlus ja käibe maks 22%. See tõstab toodete hinna naaberriikidest kõrgemale. Näiteks kui üks liiter Cido virsikunektarit maksab Lätis 2,25 eurot, siis Eestis hakkab see keskmiselt maksma 2,85 eurot. Frooshi smuuti maksab Rootsis praegu 2,25 eurot, Eestis hakkab sama toode maksma keskmiselt 2,89 eurot. Tootjad tõid välja, et suhkur pole toodetes ainult magustaja, vaid sellest sõltub ka toote struktuur, säilivus ning maitse stabiilsus säilivusaja jooksul. Samuti tuleb muudatusi teha toodetes järk-järgult, et tarbija jõuaks uue maitsega harjuda.

Potisepp lisas, et kuna ühegi riigi kogemus ei näita magusate toodete maksustamise mõju ülekaalu vähenemisele ning Eesti tootjad on juba omal initsiatiivil suhkrute sisaldust toodetes vähendanud, on maksueelnõu argumentatsioon sisutühi ja selle eesmärk on vaid raha kogumine riigieelarvesse, arvestamata maksu kahjulikku mõju ettevõtetele. „Eelnõu on täis valeandmeid ja vigu, viidatakse uuringutele, mis on praeguseks juba tühistatud. Valede abil ühe maksu läbisurumine on häbiväärne ja tugevdab vaid usaldamatust valitsuse suhtes.“

Sirje Potisepp

Foto: Sven Tupits

Tööstuskokkulepe: Antwerpeni deklaratsioonil üle tuhande allkirja

Antwerpeni deklaratsiooni üleskutsele sõlmida Euroopa tööstuskokkulepe on toetus märkimisväärselt kasvanud ja ajaloolise ühtsuse avaldus on jõudnud juba enam kui tuhande toetajani.

Toimetas: Sigrid Aunap

Euroopa Keemiatööstuse Assotsiatsiooni peadirektor Marco Mensink. Foto: CEFIC

Ühinenud on ettevõtete juhid, ettevõtlusorganisatsioonid ja ametiühingud, kes esindavad 25 sektorit üle Euroopa. Eestis on üleskutsega liitunud Eesti Keemiatööstuse Liit, kuhu kuulub üle 55 liikme kümnest eri valdkonnast.

Tungiv vajadus kooskõlastatud tegevuste järele

Esmakordselt esitlesid Antwerpeni deklaratsiooni 73 tööstusharu juhti 20. veebruaril toimunud Euroopa tööstuse tippkohtumisel Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von

der Leyenile ja Belgia peaministrile Alexander De Croole. Allkirjade kiire kasv deklaratsioonile rõhutab tungivat vajadust kooskõlastatud tegevuse järele, et seista silmitsi enneolematute majanduslike väljakutsetega.

Euroopa Keemiatööstuse Assotsiatsiooni (CEFIC) peadirektor Marco Mensink rõhutas olukorra kiireloomulisust, tuues välja, et Euroopa tulevikku loob tööstus. „Ühine ja terviklik Euroopa lähenemisviis tööstuskokkuleppele on hädavajalik. Praeguseks on üle tuhande organisatsiooni ühinenud tugeva üleskutsega Euroopa tööstuskokkuleppe loomiseks, et viia ellu rohelist kokkulepet, tagada tööstuse globaalne konkurentsivõime ja säilitada Euroopa töötajate jaoks kõrgekvaliteetsed töökohad Euroopas. Kutsume Euroopa Liidu juhte tungivalt üles li-

sama meie üleskutse uude EL-i strateegilisse tegevuskavasse ja järgmise viie aasta poliitikasse ning integreerima tööstuskokkulepet uude Euroopa Komisjoni struktuuri, eelarvesse ja raamistikku,“ rääkis Mensink.

Ajalooline hetk Euroopa tööstuses Euroopa Ülemkogu aprilli keskpaigas, konkurentsivõime nõukogu mais, Letta ja Draghi raportid, puhtale energiale ülemineku dialoogid ning Antwerpeni deklaratsioon koonduvad Euroopa tööstuse jaoks ajaloolisel hetkel. Antwerpeni deklaratsioon toimib äratuskellana Euroopa otsustajatele, sätestades laialdaselt kokku lepitud kümnest põhipunktist koosneva raamistiku, milles rõhutatakse vajadust tegeleda kõrgete energiahindadega, luua ühine Euroopa infrastruktuur, tagada toorainega varustatus, edendada arukamat innovatsiooni ja ergutada nõudlust jätkusuutlike toodete järele. Deklaratsioonis toetatakse ka tugevat tehnoloogiainvesteeringute raamistikku ja nõutakse ühtse turu võimendamist, et tagada ettevõtete jäämine Euroopasse.

Juba üle tuhande organisatsiooni on ühinenud pöördumisega EL-i liidrite poole, et toetada Euroopa tööstuskokkuleppe raames Euroopasse investeerimist. FOTO:

TASUB TEADA

Alla kirjutanud ettevõtted ja organisatsioonid väljendavad oma täielikku toetust Euroopa tööstuskokkuleppele, mis täiendaks rohelist kokkulepet ning säilitaks Euroopa töötajatele kvaliteetsed töökohad Euroopas.

Nüüd on Antwerpeni deklaratsioon Euroopa tööstuskokkuleppe toetuseks avatud ka üksikisikutele, kes soovivad oma poolehoidu näidata.

Lisateabe saamiseks ja liitumiseks kasvava toetajaskonnaga koalitsiooniga külastage veebilehte antwerp-declaration.eu.

Pixabay

Tooraineks on saematerjal, vineer, OSB-plaat, lainepapp, kärgpapp ja lisaks see, mis vaja.

Transpordime pakendid sinna kuhu vaja ja siis kui on vaja.

Kuumtöödeldud saematerjaliga (HT) ISPM-15 standardile vastavad lahendused teeme nii nagu vaja.

Lainepapist ja kärgpapist valmistatud kaubaalused

Kastoram

NEGAVATT 2024 –millised ideed jõudsid seekordse rohekiirendi finaali?

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) korraldatava rohekiirendi Negavatt viisteist parimat tiimi astusid žürii ette, et pääseda kiirendi järgmisesse etappi. Kümme parimat meeskonda saavad arendusraha, läbivad koolitusprogrammi ja jätkavad võistlemist 20 000 euro suuruse auhinnafondi nimel. Negavati võitjad selguvad 4. juunil.

Tekst: Sigrid Aunap

Foto: Negavatt

Mõeldakse teemadele, millega teised ei tegele

Negavati projektijuhi Kadi Kivimäe sõnul on Negavatt aastatega kasvanud üliõpilastele suunatud konkursist sisukaks kiirendiprogrammiks.

„Negavati rohekiirendis saab osaleda ilma eelnevate teadmiste ja oskusteta – peamine, et oleks tahet ning indu hakata üheskoos idee kallal töötama. Negavatt püüab noortesse süstida särtsu ja julgust, olles turvaline stardi platvorm oma idee valideerimiseks ning katsetamiseks. Anname noortele kõik vajalikud tööriistad, et üks maailma muutev roheidee teoks teha,“ selgitas ta.

KIK-i arengu- ja koostöökoja juht ning žürii liige Helen Sulg tõi välja, et tänavused ideed on kõik väga särtsakad ja žüriil oli keeruline nende hulgast edasipääsejad välja valida. „Ootan huviga, millise metamorfoosi tiimid arenguprogrammi järel läbivad ja millistest tiimidest saavad mustad hobused,“ sõnas ta.

Sule sõnul mõtlevad noored nendele keskkonnateemadele, millega teised ei tegele, ja Negavatt pakub head võimalust need probleemkohad päriselus lahendada. „Noored käivad ringi, silmad lahti, ja on väga kursis, mis

Negavatt on KIK-i ja kliimaministeeriumi koostöös sündinud noorte rohekiirendi, kuhu oodatakse 18–30-aastaste noorte ideetasandil või algusjärgus olevaid ressursse säästvaid ettevõtmisi.

toimub ökoinnovatsiooni ja teenusedisaini maailmas,“ lisas Sulg, kelle sõnul aitavad kümne parima tiimi ideed leida jätkusuutlikke lahendusi ehituses ja põllumajanduses, kohalikul tasandil ning jäätmete väärindamisel.

KIK-i rohearenduste projektijuhi ja hindamiskomisjoni liikme AivarErik Pärna sõnul on hea näha, et ressursisääst ja loodushoid on noorte jaoks olulised teemad. „Sel aastal paistis mitme idee puhul välja, et noored näevad jäätmeid kui väärtuslikku toorainet, millele toodete või teenuste näol uus hoog sisse anda.

Negavati 11. hooaja 15 parimat tiimi kahepäevasel koolitusel, et liikuda edasi jätkusuutliku toote või teenuse valmimise suunas.

Positiivselt üllatas, et enamik tiime olid ideede esitamiseks teinud hulga eeltööd ja neil on silmis selge suund, kuhu edasi liikuda,“ sõnas ta. Tiimid kohtuvad žüriiga uuesti 4. juunil, mil toimub superfinaal, kus finalistidel tuleb näidata oma idee arengut. Rohekiirendi peaauhind on 10 000 eurot, teisele kohale 5000

ja kolmandale 3000 eurot oma idee elluviimiseks. Lisaks panevad nii sisulisi kui ka rahalisi auhindu välja kiirendi partnerid.

TASUB TEADA

Negavati žüriisse kuuluvad KIK-i arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg, Stockholmi Keskkonnainstituu-

KÜMME PARIMAT TIIMI JA NENDE IDEED

Emba – unikaalse disainiga raskustekid, mis on toodetud korduvkasutuseks kõlbmatutest tekstiilijäätmetest. Raskustekid aitavad vähendada ärevust ja tõsta elukvaliteeti.

Sademeveesüsteemid linnaruumi – sademeveesüsteemid integreeritakse linnaruumi, et muuta vihmavesi väärtuslikuks ressursiks, mitte raisatud potentsiaaliks. Linnadesse luuakse süsteemid, mis koguvad vihmavett ja kasutavad seda näiteks autopesulates, vihmutites, pesumasinates ning WC-pottides.

TaaraBox – tänavatele paigaldatavad taarakastid, et inimestel, kelle kasin sissetulek sõltub pudelite korjamisest, oleks lihtsam ja neil oleks puhtam seda teha.

Vajalik – keskkonnasäästlik elustiiliplatvorm, mis võimaldab rentida ja jagada igapäevaseid esemeid majapidamistarvetest hobitoodeteni. Kõik vajalik olemas!

Fruct – jook, mis päästab jaekettides järele jäänud puuvilju ja on oma koostiselt võrdväärne ühe toidukorraga. Fructi on lisatud kõik vajalikud vitamiinid, mineraal- ja toitained, et olla täitev vahepala kiirel tööpäeval.

di Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok, Cleantech Estonia tegevjuht Kädi Ristkok, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kestliku arengu nõunik Madis Tilga ja ringmajanduse ekspert ning roheettevõtja Mayri Tiido. Rohekiirendisse on 11 hooaja jooksul laekunud kokku 600 ideed, mida KIK on toetanud kokku üle veerandi miljoni euroga. Sel hooajal saabus konkursile 31 ideed. Negavati 11. hooaja toetajate ja partnerite ridadesse kuuluvad Balbiino, DPD Eesti, Tehnopol Startup Inkubaator, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tallinna Loomeinkubaator, Tartu Loomemajanduskeskus, Junior Achievement Eesti, Cleantech Estonia, Prototron ning Beamline.

Praegu on käsil konkursi kolmas etapp, mis tähendab, et KIK sõlmib esikümne hulka jõudnud võistkondade esindajatega stipendiumilepingu, mille alusel saab iga võistkond oma käsutusse tuhat eurot, millega rahastada ideede väikesel skaalal testimist. Meeskonnad saavad oma idee arendamiseks kasutada ekspertide ja koolitajate abi. Etapi lõpus koostab iga meeskond kirjaliku projekti kavandi KIK-i poolt ette antud vormis. Lisaks loob iga võistkond 2–3 minuti pikkuse videoklipi oma projekti tutvustamiseks.

Bautlet – esimene ehituspood Harjumaal, mis võtab vastu ehitusest üle jäänud ehitusmaterjale ja müüb neid alla turuhinna uutele klientidele. Projektiga antakse ehitusmaterjalidele uus elu, säästes sellega nii loodust kui ka inimeste rahakotti.

Sidrun – looduslik ja keskkonnasäästlik puhastusvahend, mis ei sisalda keemilisi ega toksilisi aineid ning on valmistatud tsitruste jääkidest.

SqueakyChestnut – kastanitest valmistatud pesuvahendid ja seebid, mis on looduslikud, keskkonnasäästlikud ning sobivad ka allergikutele. Tooted vähendavad kemikaalide kasutamist ja keskkonnasaastet, pakkudes samal ajal naudingut nii tarbijatele kui ka loodusele.

PissIn – piimhappebakteritega kääritatud uriinist toodetud keskkonnasäästlik väetis.

Automated Fire Stop Systems – elektriautode süttimise oht suureneb iga aastaga, kuid puuduvad vajalikud meetmed suure põlengu ärahoidmiseks. Lahenduseks pakub AFSS automatiseeritud süsteemi, mis tuvastab põlengu väga varakult ja kõrvaldab selle tuleteki abil.

MÄRK USALDUSEST –

Elcogen kaasas USA suurinvestori

Euroopa tehnoloogiaettevõte Elcogen, mis omab efektiivset tehnoloogiat saastevaba vesiniku ja elektrienergia tootmiseks, annab teada, et Baker Hughes on teinud ettevõttesse strateegilise investeeringu. Baker Hughesi strateegiline investeering paneb punkti Elcogeni käimasolevale rahastamisvoorule, mille tulemusel kaasati kokku 140 miljonit eurot tahkeoksiidse vesinikutehnoloogia skaleerimiseks.

Koos varasemate Hydrogen One Capital Growth plc, HD Hyundai ja Mirae omakapitali investeeringute, samuti Euroopa Komisjoni projektitoetustega, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuva IPCEI projekti raames, mida on kokku üle 24 miljoni euro, ja kavandatud 15 miljoni euro suuruse võlakohustusega on Elcogen nüüdseks kaasanud üle 140 miljoni euro. See summa võimaldab ettevõttel jätkata valdkonna juhtiva tahkeoksiidse tehnoloogia arendamist ja laiendamist, eesmärgiga teha võimalikuks taskukohane saastevaba vesinik ning kiirendada energiapööret.

Eesmärgiks saastevaba vesiniku tootmislahendused Pärast investeeringu tegemist, ja võttes aluseks HD Hyundai varasema strateegilise investeeringu ning koostöö Elcogeniga, kavatsevad Baker Hughes ja Elcogen ühiselt välja töötada saastevaba vesiniku tootmislahendusi, mis põhinevad Elcogeni tahkeoksiidse elektrolüüsi elemendi tehnoloogial. Kaasatud vahendite -

Elcogen on 2001. aastal Enn Õunpuu asutatud vesinikutehnoloogia ettevõte, mis arendab ja toodab maailma tõhusaimat kütuseelemendi(SOFC) ning elektrolüüsi (SOEC) tehnoloogiat, mida kasutatakse olme-, äri- ja tööstusrakendustes.

ga laiendatakse Elcogeni tootmisvõimsust, jätkates ettevõtte uue, 360 MW võimsusega tehase ehitamist Tallinnas, et rahuldada kasvavat nõudlust Elcogeni toodete järele. Samuti jätkub ettevõtte tootearendusprogramm.

Elcogeni nõukogu esimees Christopher Nash väljendas heameelt selle üle, et näeb Baker Hughesi strateegilise aktsionärina. „Pean sedavõrd suure energiatehnoloogia ettevõtte panust usaldusavalduseks meie tehnoloogia vastu. Loodame seda suhet koostöö jätkudes edasi arendada,“ kinnitas Nash.

Elcogeni tegevjuht Enn Õunpuu tõi omalt poolt välja tõsiasja, et rasketööstusele avaldatakse praegu tohutut survet vähendada CO2 heitkoguseid ja saavutada kliimaneutraalsus. „Meil on väga hea meel, et Baker Hughes on

Tekst: Sigrid Aunap

Baker Hughesi uus Houstoni peakorter.

Foto: Baker Hughes

Elcogeni tegevjuht Enn Õunpuu.

otsustanud Elcogeni investeerida ja tunnustada seeläbi meie patenditud tahkeoksiidse tehnoloogia rolli energiapöörde toetamisel,“ sõnas ta.

Baker Hughesi kliimatehnoloogialahenduste vanemasepresident Alessandro Bresciani sõnas, et investeering demonstreerib järjekordselt

Praegu varustab

Elcogen enam kui 160

üle maailma paiknevat äriklienti. Elcogeni eesmärk on saada maailma juhtivaks kütuseelemendi (SOFC) ja elektrolüüsi (SOEC) tehnoloogia tootjaks. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas.

Baker Hughesi tahet toetada energiapööret ja vesinikupõhise majanduse arengut, sest ettevõttes peetakse seda oluliseks komponendiks tulevikuenergiaallikate jaotuses. „Kõnealune uudis kinnitab meie strateegiat teha koostööd, et luua lahendusi energia ökosüsteemi dekarboniseerimiseks, ning tähistab järjekordset verstaposti Baker Hughesi portfelli laiendamises kogu vesiniku väärtusahela ulatuses,“ kommenteeris Bresciani.

Elcogeni nõustas Arrowpoint Advisory (Rothschild & Co ettevõte).

TASUB TEADA

Baker Hughes on mitmekesise seadme- ja teenuseportfelliga energiatehnoloogia ettevõte, mis tegutseb kogu energiatööstuse ning tööstusliku väärtusahela ulatuses. Enam kui sada aastat tagasi asutatud ettevõttel on üle 55 000 töötaja. Ettevõte võtab üha aktiivsemalt osa energiapöördest ja on seadnud eesmärgi aidata tööstusel saavutada kliimaneutraalsus. Baker Hughesi täiustatud tehnoloogiad ja lahendused on kasutusel kogu vesiniku väärtusahela ulatuses alates

tootmisest kuni transpordi ja kasutamiseni.

Elcogen toodab puhta energia tehnoloogiat, et teha kättesaadavaks taskukohane saastevaba vesinik ja elektrienergia. 2001. aastal asutatud Eesti juurtega Euroopa ettevõte teenindab kliente üle kogu maailma ja pakub paindlikku tahkeoksiidset tehnoloogiat. Elcogeni tegevuskoht asub Ühendkuningriigis ja tootmisüksused Eestis ning Soomes. Ettevõte on kokku teenindanud 160 klienti 30 riigis. Elcogen arendab ja tarnib tehnoloogiat, mis aitab tagada energiajulgeoleku ning loobuda fossiilkütuste kasutamisest. Ettevõtte eesmärk on aidata saavutada kliimaneutraalsus, kasutades ümberpööratavat tehnoloogiat, mis muudab kütuseallikad heitmevabaks energiaks ja heitmevaba energia saastevabaks vesinikuks. Elcogeni tahkeoksiidse kütuseelemendi ja tahkeoksiidse elektrolüüsielemendi tehnoloogia pakub tõhusat lahendust saastevaba vesiniku tootmiseks, vähendades ärikulusid ning võimaldades klientidele pakkuda taskukohaseid energialahendusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

Foto: Raigo Pajula

Otseliinide rajamine elavdab ettevõtlust

„Elcogeni uue tehase asukoht Looväljal, Iru elektrijaama vahetus läheduses võimaldab meil pika plaani alusel ja varustuskindlalt hankida keskkonnasäästlikku elektrit, mida vajame tahkeoksiidsel tehnoloogial põhinevate kütuseelementide tootmiseks. Oleme

Enefit Greenile tänulikud pühendumuse ja koostöö eest,“ sõnas Elcogeni tegevjuht Enn Õunpuu.

Kaasik lisas, et sarnast lahendust on võimalik kasutada teistelgi suuremahulistel tarbijatel, kes on huvitatud otseliini rajamisest elektrijaamade läheduses. „Huvilistel tuleb arvestada seaduses toodud tingimusega, mille kohaselt peab otseliin jääma elektrijaamast kuue kilomeetri raadiusesse. Enefit Greenil on võimekus pakkuda otseliini lisaks olemasolevatele tuuleparkidele ka ehitatavate parkide vahetus läheduses. Otseliinide rajamine elektrijaamade

Iru elektrijaam.

läheduses elavdab ettevõtlust ja aitab hoida töökohti kogukondades,“ kommenteeris Kaasik.

TASUB TEADA

Enefit Tehnoloogiparkide sihiks on pakkuda terviklikke lahendusi laia energiavajadusega suurklientidele: elekter, mis on võrguteenuse võrra odavam, täielikult arendatud infrastruktuur, head logistilised ühendused ning täiustatud turvalisuse ja valvega perimeeter.

Enefit Greeni hallatav Iru elektrijaam toodab samal ajal nii elektrit kui ka kaugkütte soojusenergiat Tallinna linnale. Tänu tänapäevasele WtE (Waste-to-Energy – jäätmed energiaks) tehnoloogiale on segaolmejäätmete prügimägedele ladustamine viidud Eestis miinimumini, tagades keskkonnasäästlikuma ja puhtama tuleviku. Elektrijaama elektritootmise võimsus on 17 MW, pakkudes võimalust ühendada suured, üle 10 MW tarbijad otse elektrijaamaga.

Foto: Elcogen

Pellet on CO2-neutraalne kütus – kas on?

Pellet, hakkepuit, saepurubrikett ja ka tavalised puuhalud on kõik meie oma kohalik kütus, mille kasutamist kütteks peetakse CO2-neutraalseks. See tähendab, et nende põlemisel vabanev süsihappegaas on puude poolt kasvades juba seotud. Pellet ja saepurubrikett erinevad muudest puidupõhistest biokütustest, sest nad on toodetud põhiliselt puidutööstuse jäätmetest. Suur osa puidus sisalduvast süsinikust jääb seotuks pikaks ajaks, sest puitu on kasutatud kauakestvate asjade –ehitised, mööbel – valmistamiseks ja kütust valmistatakse vaid jäätmetest. Pelleti põletamisel vabaneb vähem kui pool puude poolt salvestatud süsinikust.

Kuid see ei ole veel kõik. Kui te kasutate kütteks pelletit, saepurubriketti või muid puidupõhiseid kütuseid, jääb ju sama koguse sooja tootmiseks vajalik fossiilne kütus põletamata. Seega võib öelda, et puidupõhiste kütuste põletamine hoopis seob süsinikku, mitte ei ole ses suhtes neutraalne.

Vastuseks pealkirjas olevale küsimusele: pellet ei ole CO2-neutraalne kütus, selle põletamine hoopis seob süsihappegaasi.

Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energia- või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi. Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.

Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et

Aavo Isak, Pelltech OÜ

see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, selle kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud – pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued või-

malused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.

Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletil töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergiahindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.

Pelleti eelised:

CO2 siduv – pelleti põlemisel tekkiv CO2 on eelnevalt puude poolt seotud ja samavõrra fossiilset kütust jääb ju põletamata.

Kohalik kütus. Kogu tema tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse. Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.

Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed.

Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.

Pellet on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.

Mõistlikul määral hooldevaba.

Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.

Investeering pelletiga töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.

Pelletil töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.

Pelletihoidla on kompaktne ja seda on soodne rajada.

Pelletit on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.

Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja ei ole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva – kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata – www.pelltech.eu.

Aavo Isak

Metallitööstuse ettevõte

Birger laieneb Ida-Virumaale

Eesti juhtiv metallkonteinerite ja -veoplatvormide tootmise ning ekspordiga tegelev ettevõte Birger sai õiglase ülemineku fondist (ÕUF) 2,3 miljonit eurot toetust, et luua Ida-Virumaale uus tootmisüksus.

Toimetas: Sigrid Aunap

Praegu tegutseb Birger Jõgevamaal Maetsma külas, kus pakutakse tööd rohkem kui 200 lähipiirkonna elanikule. Ettevõtte tooteportfelli kuuluvad tooted alates prügikonteineritest, lõpetades asfaldikonteinerite ja pressidega. Üle 90% toodangust läheb ekspordiks.

Õiglase ülemineku fondi toel laienetakse Kohtla-Järvele Uus, rohkem kui 6500-ruutmeetrine tootmis- ja ladustamisala võimaldab ettevõttel laiendada tooteportfelli ning seeläbi paraneb ka ettevõtte ja kontserni konkurentsipositsioon rahvusvahelises mastaabis.

„Planeeritud tootmisüksus IdaViru maakonnas on oluline samm meie ettevõtte laienemisplaanide realiseerimisel. See aitab suurendada eksporti, käivet, kasumit ja rentaablust ning võimaldab jätkata tootearendusega,“ selgitas Birgeri juhatuse liige Tarmo Toomela. Tema sõnul oleks ilma õiglase ülemineku toetuseta toimunud sellise projekti elluviimine oluliselt pikemas ajaraamis.

Birger

Asukoht ja tänapäevane töökeskkond on samuti olulised tööjõu seisukohalt. „Uue tootmisüksuse asukohaga kolime lähemale ka potentsiaalsetele töötajatele ja plaanis on käesoleval aastal juurutada uut töötervishoiu ning tööohutuse juhtimissüsteemi,“ sõnas Toomela. Projekti elluviimise tulemusena luuakse 2026. aastal vähemalt 15 uut töökohta.

Kaasatakse väliseid spetsialiste

„Meie eesmärk on kõik tootmisprotsessid maksimaalselt optimeerida ja tagada erinevate tootmisliinide koostöö. Selleks kaasame ka spetsialiste väljastpoolt oma ettevõtet, tegeleme paralleelselt digitaliseerimise ja automatiseerimisega ning kombime ka tehisaru võimalusi,“ rääkis Toomela.

Ta nentis, et need tegevused ei ole eesmärk omaette, vaid peamine on ikkagi efektiivsuse kasv ja parem konkurentsipositsioon.

98% uue tootmisüksuse toodangust plaanitakse müüa Eestist välja poole, peamiselt Skandinaavia turgudele. Toetuse suurus on 2,3 miljonit eurot ja ettevõtte omaosalus 4 miljonit eurot.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on Birger hea näide sellest, kuidas tootmisettevõte tänu ÕUF-ile Ida-Virumaale laieneb. „Kõik ÕUF-i meetmed on endiselt avatud ja meie poole on oodatud pöörduma nii juba Ida-Virumaal tegutsevad ettevõtted kui ka need, kes plaanivad sinna laieneda. Praegu on unikaalne võimalus laieneda ja teha arendusi suuremas mahus ning soodsamalt kui mujal,“ selgitas Harjo.

TASUB TEADA

Õiglase ülemineku fond on Euroopa Liidu loodud rahastusmehhanism, millega toetatakse majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees märkimisväärsed sotsiaalmajanduslikud väljakutsed kliimaeesmärkide täitmisel. Eestis on õiglase ülemineku fondi mahuks 340 miljonit eurot ja sihtpiirkonnaks on põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa.

Birgeri toodang – liftdumper-konteiner värvimises. Foto:

Galerii: Eesti kaitsetöösturid külastasid Ukrainat

3.–4. aprillini toimus Kiievis välisministeeriumi, kaitseministeeriumi, Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liidu (EKTL) ning Defence Estonia klastri koostööna ärifoorum. Esimest korda toimunud ärifoorumi fookuses oli tutvumine kaitsetööstuse valdkonna ärivõimalustega Ukraina sihtturul ning Eesti ettevõtetele ärikontaktide loomine.

Toimetas: Sigrid Aunap Fotod: EKTL

Kaitseministeeriumi asekantsleri Tiina Uudebergi juhitud äridelegatsiooni visiit algas ettevõtete välinäitusega Ukraina kaitseväe väljaõppekeskuses ja selle käigus tutvustati Eesti ettevõtete tooteid Ukraina kaitseväe erialaspetsialistidele. Esimesel päeval osales ärifoorumil koos Eesti ettevõtetega kokku 110 Ukraina kaitseministeeriumi, kaitseväe ja teadusasutuste esindajat ning ärifoorumi teisel päeval ligi 50 Ukraina kaitsetööstuse ettevõtjat, lisaks teiste riikide saatkondade kaitseatašeed ja võimalikud doonororganisatsioonid. Kokku toimus üle 30 bilateraalse kohtumise.

EKTL-i tegevjuhi Kalev Koidumäe sõnul täitis visiit oma eesmärki ja huvi Eesti kaitsetööstuse vastu oli märkimisväärne, mis annab tunnistust, et EKLT-i liikmete tooted on oma innovatsiooni ning kvaliteedi poolest hinnatud tööriistad. „Ettevõtted said väärtuslikku tagasisidet, kuidas arendada oma tooteid veelgi efektiivsemaks,“ sõnas Koidumäe.

Esimesel päeval osales ärifoorumil koos Eesti ettevõtetega kokku 110 Ukraina kaitseministeeriumi, kaitseväe ja teadusasutuste esindajat ning ärifoorumi teisel päeval ligi 50 Ukraina kaitsetööstuse ettevõtjat.

Eesti kaitsetööstuse esindajad Ukrainas.

PROFESSIONAALSED

Visiit täitis oma eesmärki ja huvi Eesti kaitsetööstuse vastu oli märkimisväärne.

EKLT-i liikmete tooted on oma innovatsiooni ja kvaliteedi poolest hinnatud tööriistad.

Eestis käivitatakse FPVdroonide suurtootmine

Visiidi käigus sõlmis Eesti kaitsetööstusettevõte DefSecIntel Solutions koostöölepingu Ukraina ettevõttega, mille alusel käivitatakse Eestis FPV- ehk first-person-view-droonide suurtootmine. DefSecIntel Solutionsi koostööpartner on Ukrainas suure tootmisvõimsuse ja kompetentsiga droonitootja, kelle kaasamisel on lahinguväljalt saadud tagasisidet kasutades võimalik FPV-droone tootma hakata

Ettevõtted said väärtuslikku tagasisidet, kuidas arendada oma tooteid veelgi efektiivsemaks.

Ärifoorumi fookuses oli tutvumine kaitsetööstuse valdkonna ärivõimalustega Ukraina sihtturul ning Eesti ettevõtetele ärikontaktide loomine.

ka Eestis. FPV-drooni puhul näeb operaator silme ees sama pilti, mida drooni kaamera reaalajas edastab, nagu lendaks ise drooniga kaasas. Seesugused droonid on praegu Ukrainas kasutusel ka vaenlase tehnika kõrvaldamisel.

DefSecInteli tegevjuhi ja EKTL-i nõukogu liikme Jaanus Tamme sõnul on Ukrainas kasutusel DefSecintel Solutionsi kõrgetasemelised seire- ja olukorrateadlikkuse platvormid ning tehisintellekti tarkvara. „Kokkuleppega, et me hakkame Ees-

tis arendama ja tootma uut võimekust FPV-droonide näol, võib rahul olla. Ennekõike aitab see kaasa Ukraina edusammudele rindel, aga aitab tõsta ka Eesti kaitsetööstuse ja tööstuse konkurentsivõimet Euroopas ning mujal maailmas,“ ütles Tamm.

EKTL avaldab erilist tänu visiidi korraldajatele – välisministeeriumile, kaitseministeeriumile ja Eesti suursaatkonnale Kiievis. Äriseminari korraldamist kaasrahastas Euroopa Liidu NextGenerationEU programm.

TORU- JA PROFIILILASER

Küsige pakkumist: services.exmet.ee