- ALUMIINIUM
- VASK JA MESSING
- ROOSTEVABA TERAS
- TSINGITUD LEHED JA -RULLID
- METALLVÕRGUD
- PERFOREERITUD METALL - JAKOB ROPE SYSTEMS
- ARHITEKTUURSED LAHENDUSED
- STANDARDSED JA
ERIMÕÕDUS LEHED
- STANDARD JA ERIPROFIILID
- LAOSEIS
- TRANSPORT
- TEHNILINE TUGI
- METALLSÜSTEEMIDE PAIGALDUS
Tööstusmaailm on pidevas muutumises – eriti võib täheldada seda toidutööstuse puhul, mis peab vastama nii tarbijate ootustele kui ka majanduskeskkonna väljakutsetele. Millised on siis peamised väljakutsed ja võimalused toidutööstuses?
Oktoobrikuises Tööstuse lehes võtamegi vaatluse alla, kuidas läks Eesti toidutööstuste möödunud majandusaasta ja millised on ettevõtete tulevikuplaanid, võttes arvesse investeerimisotsuseid, tehnoloogilist arengut ning majanduskeskkonna mõjusid. Samuti vaatame, millist rolli mängivad tulevikuplaanides üha
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
enam kõneainet pakkuvad jätkusuutlikkuse ja automatiseerimise teemad. Peamiseks küsimuseks selle kõige valguses on, kuidas suudavad meie ettevõtted kiirete muutustega kohaneda, säilitades seejuures oma konkurentsivõime nii kodu- kui ka välisturul. Swedbanki 2024. aasta tööstusettevõtete uuringu tulemustest selgus näiteks, et toidutööstuse sektoris on plaanis vaid mõned suuremad investeeringud. Kui need kõrvale jätta, ei kavanda enamik ettevõtteid oma investeeringute olulist suurendamist. Ühelt poolt on see sektori spetsiifiline tunnus – suuri investeeringuid mate-
Toimetaja: Sigrid Aunap
Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
riaalsesse põhivarasse tehakse harva. Samas tekitab muret tõsiasi, et investeerida plaanitakse keskmiselt vaid kaks protsenti ettevõtte käibest. Siit ka mõttekoht – miks see nii on ja mis siis võimaldaks toidutööstustel jätkuvalt efektiivselt areneda ning konkurentsivõimeliselt toota, et olla edukas nii siseturul kui ka tugevdada oma positsiooni eksporditurgudel? Ühest vastust on keeruline leida, sest sektor on kompleksne ja väljakutsed pole kõigi puhul ühe vitsaga löödud, aga kindlasti oleks siinkohal abiks intressimäärade alanemine ning stabiilsem majanduskeskkond.
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
X-1R on sünteetiline vedel töötlemisvahend, mis vähendab oluliselt metallpindade vastastikkusest kokkupuutest ja liikumisest tekkivat hõõrdumist. Seetõttu sobib see mitmekülgselt kõige erinevamateks määrimisteks. Parandab mootorite, käigukastide, hammasrataste ja hüdraulika tööd, vähendades kulumist 45-75%.
• Hõlbustab külmkäivitust
• Vähendab kütusekulu
• Alandab seadmete töötemperatuuri ja õli temperatuuri
Doseerimine õlikogusele:
- kui ka
• Vähendab nii diisel bensiinimootori heitgaase
• Vähendab mootori müra
• Vähendab osade kulumist
• Hoiab ära kinnikiilumise
X-1R-GA TÄIUSTATUD MÄÄRDEAINED
Kütuselisandid, spetsiaalsed õlid ja muud määrded.
• Mootor 3% (esimene õlivahetus 6%)
• Käigukast 3%
• Diferentsiaal 3%
• Hüdraulika 1-2%
• Roolivõimendi 3%
Põllumajandus- ja kalandussektor ning toidutööstused annavad olulise panuse Eesti majandusse. Vaatame üle, kuidas möödus toidutööstuste eelmine majandusaasta ja millised on ettevõtete investeeringu- ning ekspordiplaanid.
Tekst: Sigrid Aunap
Toiduainetööstuse 2023. aasta kulud olid 2941 mln eurot, mida oli 6,7% rohkem kui eelmisel aastal. Tööjõukulud, mis moodustavad enam kui kümnendiku (12%) kogukuludest, jätkasid kiiret kasvu. Toiduainetööstuse tööjõukulud suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 14%, mis tulenes nii palgasurvest kui ka mõningasest hõive kasvust.
Sektori kasumlikkus kasvas võrreldes eelmise aastaga, kuid jäi siiski madalamaks nii koroonaeelsest ajast kui ka pikaajalisest keskmisest. 2023. aasta kogukasum oli 104,1 mln eurot, suurenedes aastases võrdluses enam kui kaks korda.
Lihasektori müügitulu langes
Eesti lihasektori müügitulu langes esimesel poolaastal üle kuue protsendi ja mahuindeks kukkus 2,2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Käibemaksu ja füüsilise isiku tulumaksu tõstmine vähendab järgnevatel aastatel omakorda veel tarbimist.
„Eesti lihasektor jäi eelmise aasta esimese kuue kuu jooksul 12,3 miljoni euroga kahjumisse, kuid selle aasta esimene pool tõi 4,9 miljoni euroga plussi,“ kommenteeris Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova. Foto: Argo Ingver
ri müügitulu kahanes aasta esimese kuue kuu jooksul üle kuue protsendi võrreldes eelmise aasta sama ajaga.“
Eesti lihasektori müügitulu oli eelmise aasta esimese kuue kuu lõikes statistikaameti andmeil 234 miljonit eurot, kuid selle aasta samal perioodil 219,5 miljonit eurot.
„Olukord lihaturul saadab vastandlikke sõnumeid, sest on mõned hakkamasaajad ja palju rohkem kaotajaid,“ kommenteeris Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova. „Lihasekto-
„Eesti lihasektor jäi eelmise aasta esimese kuue kuu jooksul 12,3 miljoni euroga kahjumisse, kuid selle aasta esimene pool tõi 4,9 miljoni euroga plussi. Kui arvestada samas, et sektoris tegutseb kokku suurusjärgus 60–70 ettevõtet, siis valdkond ei paista suure kasumlikkusega silma. Käibemarginaal on tugevamatel vaid 1–2%,“ kirjeldas Loova.
Maksuralli toob müügimahtude vähenemise
Tema sõnul võtab käibemaksu ja füüsilise isiku tulumaksu tõus lihatööstustelt võimaluse teenida isegi väikest kasumit, sest maksuralli toob kaasa müügimahtude vähenemise. „Ma ei näe, et lihasektoris tegutsevad ettevõtted oleksid nende seas, kelle majandusnäitajad võimaldaksid tasuda riigieelarvesse kasumimaksu,“ tõdes Loova.
Ta lisas, et oluline näitaja on ka eksport. „Eesti lihasektori eksport vähenes poolaasta võrdluses rahalises väärtuses kolm protsenti ja koguseliselt lausa kuus protsenti. Nõo Lihatööstus on eksporditurgudega strateegilist vaeva näinud ja leidnudki tarbijate poolehoiu ka piiri taga. Nii oli näiteks meil tulemuseks mõningane ekspordikasv,“ märkis ta.
Tooraineks on saematerjal, vineer, OSB-plaat, lainepapp, kärgpapp ja lisaks see, mis vaja.
Transpordime pakendid sinna kuhu vaja ja siis kui on vaja.
Kuumtöödeldud saematerjaliga (HT) ISPM-15 standardile vastavad lahendused teeme nii nagu vaja.
Lainepapist ja kärgpapist valmistatud kaubaalused
2024. aastal liigub ettevõte automatiseerimise suunas, mis lisab efektiivsust, vähendab kulusid ning võimaldab valmistada hea hinnakvaliteedi suhtega tooteid. „Meie pilk on suunatud kõrgema lisandväärtusega toodetele, aga oleme ulatuslikult investeerinud ka seadmetesse ja toote arendusse, et saavutada tõhusus ja mahusääst ning tuua seeläbi tarbijani võimalikult taskukohaseid kvaliteettooteid,“ seisab ettevõtte majandusaasta aruandes.
Piimatööstuste jaoks oli 2023. aasta majanduslikult keeruline Lehmapiima tootmine maailmas kokku kasvas 2023. aastal esialgsete hinnangute kohaselt 0,9% võrra, kuid augustist alates jäi igakuine toodang aastatagusest väiksemaks. Olulisemate piimatooteid eksportivate riikide aastane piimatoodang tervikuna suurenes vaid 0,2% võrra.
Eesti piima kogutoodang kasvas 2023. aastal Eesti Statistikaameti esialgsetel andmetel 894 700 tonnini, kerkides aastaga 5,4% ehk 46 100 tonni võrra. Piimalehmade arv aasta keskmisena püsis eelmise aasta tasemel, kuid aasta esimese poole kerge tõus pöördus teises pooles languseks ja nii peeti aasta lõpu seisuga karjades aastatagusega võrreldes 400 piimalehma vähem. Piimalehmade keskmine produktiivsus tegi samal ajal tugeva tõusu, kerkides aastaga 4,6% ehk 463 kg võrra, 10 608 kg-ni.
Piimatööstuste jaoks oli 2023. aasta majanduslikult keeruline, sest kulud kasvasid tuludest rohkem. Aasta esimestel kuudel pii -
ma kokku ostuhinnast kiiremini langenud tootehindade mõjul kujunes esimese kvartali tulemuseks 0,5 mln euro suurune kahjum. Tootehindade stabiliseerudes ja piima kokku ostuhinna languse jätkudes tööstuste olukord paranes ning aasta kokkuvõttes jõuti 14,6 mln euro suuruse kogukasumini, mis jäi aastatagusest siiski 21,3% võrra madalamaks. Müügitulu kasvas sealjuures 6,3% ehk 36,4 mln euro võrra, 614,6 mln euroni, samas kui kogukulud suurenesid 7,2% ehk 40,4 mln euro võrra, 600 mln euroni.
Majanduse üldisest halvast seisust ja turuhindade langusest tulenevalt Eesti piima ja piimatoodete ekspordi-
väärtus aastatagusega võrreldes 2023. aastal veidi vähenes, kuid koguseliselt kasv jätkus.
Turbulentne hinnatõusude periood
Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus tugevas fookuses on ekspordi kasvatamine, samuti plaanitakse jätkata välja töötatud jätkusuutlikkuse strateegia elluviimist ja koostada täpsem tegevuskava.
„On turbulentne hinnatõusude periood, mil meie ülesanne on enneolematult kiiresti uute olukordadega kohaneda ja pakkuda lahendusi tarbijate probleemidele. Tunneme jätkuvalt vastutust varustada koduturgu igapäevaseks tarbimiseks mõeldud kodumaist päritolu kvaliteetsete põhipiimatoodetega, pöörates samal ajal ka tähelepanu lisandväärtustoodetele – tootesegmentidele, millelt eeldatakse, et need on üha tervislikumad, puhtama koostisega ning et neid on mugav tarbida. Kõige selle keskel peame oluliseks ka jätkuvalt investeerida automatiseerimisse ja digitaliseerimisse ning jätkame tööd pakendite keskkonnasäästlikumaks muutmisega,“ seisab ettevõtte majandusaasta aruandes.
2024. aastal planeerib ettevõte investeeringuid valdavalt erinevatesse tootmisetappidesse ja automaatikaseadmetesse.
Tooraine hind mõjutas tegevust enim Teraviljatooteid tootvate ettevõtete tegevuskeskkonda mõjutasid samuti peamiselt tooraine hinnaga toimunud muudatused. 2022. aastal tõusid oluliselt viljahinnad seoses sündmustega Ukrainas, mis tõstis üleüldist ebakindlust maailmas. Selle mõjust tingitult tõusis toote omahind, samas kui müügihindade suurenemine toimus viitega. 2023. aastal moodustas AS-i Tartu Mill müügitulu 72 160 075 eurot ja müügitulus suurenes omatoodangu müük 12,39%. Omatoodangu müük väljapoole Eestit moodustas toodangu müügitulust 33,42%. Ettevõtte puhaskasumiks kujunes 6 993 785 eurot. „Ettevõtte müügitulu suurenemine oli peamiselt tingitud Läti tütar-
ettevõttele müüdava omatoodangu mahu kasvust. Lisaks mõjutas ettevõtte finantsnäitajaid ühekordsest börsitehingust saadud tulu summas 1 845 346 eurot, mis on kajastatud finantstulude ja -kulude koosseisus,“ kommenteerib ettevõtte juhtkond. Firma panustab jätkuvalt tootmisprotsessi efektiivsuse tõstmisesse. Aruandeaastal investeeriti põhivara soetamiseks ja olemasoleva parendamiseks kokku 1 575 563 eurot, näiteks valmis tootmise abihoone ümberehitus tehnikaosakonnale ning kasutusele võeti ettevõtte uus kodulehekülg. Täiendavalt renoveeriti olemasolevaid hooneid ning tehti parendustöid nisu- ja rukkiveskile, et kasutada veelgi efektiivsemalt elektrienergiat, parandada ressursitõhusust ning see-
Peamine fookus efektiivsuse kasvul
Swedbanki tööstusettevõtete uuringus toovad toidu- ja joogitööstuse ettevõtted välja, et investeeringuid hoiavad peamiselt tagasi laenukapitali hind ja ebakindlus majanduskeskkonna suhtes. Sellele viitavad vastavalt 49% ja 46% uuringus osalenud ettevõtetest. Samas näitavad uuringu tulemused, et vastanud ettevõtted plaanivad tänavu investeerida ligi kolm korda rohkem kui mullu.
Kui aga uuringu tulemusi lähemalt vaadata, on näha, et sektoril on plaanis mõned üksikud suuremad investeeringud. Kui need välja arvata, siis suurem osa sektorist sisuliselt ei plaani investeeringuid kasvatada. Ühelt poolt võib öelda, et see on sektorile iseloomulik – suuri investeeringuid materiaalsesse põhivarasse ongi üldjuhul vähe –, aga murekoht on pigem see, et ülejäänud vastanutest plaanib investeerida keskmiselt ainult 2% käibest. Üheks, siiski positiivseks põhjuseks võib olla ka vastajate suhteliselt kõrge, üle 40%
automatiseerituse ja digitaliseerituse tase, kuid takistusena nähakse siiski kõrgeid intresse ning ebakindlat majanduskeskkonda.
Tööstusuuringust selgus, et investeeringute tegemise peamine fookus on efektiivsuse kasvul, mis arvestades toidutööstuse pigem tagasihoidlikku kasumlikkust on kasvavate püsikulude juures esmatähtis. Lähema paari aasta jooksul plaanitakse varasemast rohkem keskenduda tarkade laolahenduste, asjade interneti ja masinõppe arendamisele. Uuringus osalenud toidutööstuse ettevõtetest
läbi panustada keskkonnahoidu. Os teti uued mahutid, mis ootavad veel täiendavaid lisainvesteeringuid. Nagu igal aastal, uuendati ka aruandeaastal ettevõtte masinaparki.
Tartu Millil on väljatöötamisel ka ESG strateegia ja eesmärgid ning te gevused, millega viia ellu ja mõõ ta seatud eesmärkide saavutamist. Selleks on koostatud tegevus millest lähtuda ja mis võtta aluseks järgmistel etappidel. Ettevõtte põhi eesmärk järgmisel majandus on sortimendi täiustamine ning olemasoleva turupositsiooni säili tamine ja kindlustamine, samuti toot misefektiivsuse tõstmine, logistika- ja IT-süsteemide arendamine ning in vesteeringud küberturvalisuse taga misse.
pea kaks kolmandikku toob välja, et nad arvestavad investeeringuid tehes ka süsiniku jalajäljega, mis on lähiaastate uus normaalsus.
Kuigi ekspordi osas on toidutöös tuse ettevõtete fookuses endiselt meie põhjanaabrid, kus uuringule vastanud kaotasid 2023. aastal ka enim turgu, siis 65% vastanutest toob välja, et plaanib laieneda uutele turgudele.
Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE vahendab, et sellise olulise tõdemuseni jõudsid küberturbeteemalises paneeldiskussioonis osalenud eksperdid, kui külastasid Põhjamaade suurimat metalluste tootjat Tammer OÜ.
Tekst: Juuli Nemvalts
Tammer OÜ tehasetuuril osalesid AI & Robotics Estonia klubiürituse külalised. Kui külastuse alguses võis nii mõnigi mõelda, et miks on vaja küberteemast tehasehoones rääkida, siis vastust oli tööruumides kerge märgata. Nimelt tähendab tark tööstus, et masinad on veebis, ja turvalisust, nii nagu päris hoones seadmeid kaitstes, ei tohi alahinnata ka seal.
Tuurile järgnes küberturvalisusele keskenduv vestlusring, kus arvamust avaldasid Lean Digitali äriarhitekt Aleksandr Miina, puitmajatehase EstHus juhatuse liige Diana Sosnovski, metallitööstusettevõtte Tammer ITjuht Indrek Kink ning OIXIO juhtiv turbeaudiitor ja turvainsener Livio Nimmer.
Millest alustada?
Jätkusuutliku kasvu nurgakivi on tootmisprotsesside automatiseerimine, kus arvestatakse küberturvalisuse nõuetega, tõdeti kohtumisel. Küberkurjategijad võivad krüpteerida ettevõtte olulised failid, ERP-süsteemid ja nõuda nende vabastamise eest tasu, nagu nii mõneski Eesti ettevõttes on juhtunud. Küberrünne võib põhjustada tööseisakuid, andmete kadumist, rahalist kahju ja halvemal juhul isegi ettevõtte pankrotti või füüsilist ohtu seadmetega töötavate inimeste tervisele.
Panelistide arutelu käigus toodi välja, et osa tegevusi turvalisuse tagamisel ei ole kulukad, vaid vajavad lihtsalt otsust, pealehakkamist ja ära tegemist. Alustada tuleb sellest, et
RIA ja EIS-i kübertoetust
taotlenud ettevõtete levinumad probleemid:
h Vananenud serverid
h Uuendamata vabavaralised lahendused
h Tootmises vanad juhtseadmed ja tarkvara
h Puudub võimekus tuvastada küberründeid – logid, monitooring ja pädev personal
h Puudub plaan, kuidas pärast rünnakut töö taastada
h Töötajate küberteadlikkus on madal
h Võrk pole segmenteeritud –ühest uksest sisse pääsedes saab kõigile andmetele ligi
h Puudub infoturbepoliitika ja selle eest vastutaja
h IT-riskianalüüs on vananenud või pole seda üldse olemas
h Pole ülevaadet IT-varadest –palju on arvuteid, litsentse jmt
Vestlusringis avaldasid arvamust Lean Digitali äriarhitekt Aleksandr Miina, puitmajatehase EstHus juhatuse liige Diana Sosnovski, metallitööstusettevõtte Tammer IT-juht Indrek
kontrollida, kas ettevõtte väärtuslikest andmetest on tehtud varukoopiad ja kas ettevõtte süsteemides on kasutusel tugevad paroolid ning kas tarkvara on uuendatud. Lisaks tuleb veenduda, kas ettevõtte arvutivõrk on piisavalt kaitstud, sest kui puudub ülevaade, millised on kriitilised andmed, riskikohad ja süsteemid, siis on raske ka teadlikult küberturvalisusega tegeleda.
Riskide kaardistamine
Seejärel soovitas OIXIO juhtiv turbe audiitor Nimmer kaardistada hetkeolukorra koos partneriga ja analüüsida, mis kulusid oleks mõistlik esimese hooga teha, ning panna paika edasine tegevuskava.
„Rahalised võimalused ei peaks olema takistuseks küberturvalisusega tegelemisel. Baasturvalisus tuleb tagada ettevõttel nagunii, alustades viirusetõrjest ja muust sellisest. Auditi käigus saad IT-partnerilt nimekirja tegevustest ja soovitustest. Ja sellest lähtuvalt saab juba järk-järgult ning vastavalt võimalustele hakata oma ettevõtte turvalisust tõstma,“ rääkis ta.
Nimmer sõnas, et juhtkond peab küberturvalisuse teemaga tegelemise võtma enda kanda, kuna ettevõtte äritegevus sõltub paljuski sellest.
Tehisintellekti tõus toob endaga kaasa plahvatusliku küberrünnakute hulga
TalTechi IT-teaduskonna dekaan ja AIRE juhtkomitee liige Gert Jervan ütles tööstusettevõtetele küberturvalisusest rääkides, et neil tuleb sellele teemale senisest enam tähelepanu pöörata, kuna ründed lähevad aina keerukamaks ja küberturbe vajadus ajas üha kasvab.
Gert Jervani sõnul ei maksa küberturbe küsimust kuidagi alahinnata, kuna rünnetest tulenev mõju võib olla kordades suurem, nii kannatajale kui ka ründajale, kes saavad oma tegevusest väga palju kasu. „Võtame kasvõi viimased andmelekked või ettevõtete töö halvamised, mis on toimunud just küberrünnakute kaudu. Sellele teemale peab palju rohkem tähelepanu pöörama. Siin on ilmselgelt vaja kaasata palju küberturbeeksperte, ennekõike ärikriitiliste protsesside või seadmete kaitsmisel,“ rõhutas Jervan Industry 5.0 konverentsil.
Eesti põhiprobleemiks nimetas ta seda, et meil napib küberturbespetsialiste ja seetõttu ei saa alati valdkonna probleeme vaadata kui ettevõtete tegemata tööd. „Sageli pole inimesigi, kellega neid teemasid põrgatada,“ tõdes ta. „Turvalisuse küsimus läheb erinevatesse sektoritesse. Need
valdkonnad, mis varem tundusid kaitstuna, ei ole seda enam. Neile, kes veel hästi magavad, on näiline turvalisus üürike, kuna tehisintellekti tõus toob endaga kaasa plahvatusliku küberrünnakute hulga.
Jervani sõnul tuleks kindlasti suhelda oma valdkonna küberturbe ettevõtetega, teha auditeid ja erinevaid harjutusi. Lisaks uurida, kuidas tagatakse turve arendusprotsessides jne. „Seal on süstemaatiline vaade ja oma valdkonna professionaalide usaldamine ning kuulamine olulised,“ lausus ta.
TalTechi IT-teaduskonna dekaanina näeb ta ülikooli rolli küberturbe tagamisel just eelkõige inimeste koolitamise kaudu. „Meie eesmärk on ülikoolist välja lasta inimesi, olgu nad siis turbeeksperdid või arendajad, kes on väga teadlikud küberturbe aspektides. Neil on kompetentsid olemas ja nad suudavad neid adresseerida,“ lausus Jervan. Ta lisas, et vähetähtis pole seegi, et ülikool on üks ITL-i (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit) algatatud turvalise tarkvara arendamise hea tava koostaja. „Me oleme kokku leppinud, et seame fookusesse turvalise tarkvara arendamise koolitamise –oleme ühed selle initsiatiivi eestvedajad,“ kinnitas ta.
„Kui midagi juhtub, kannatab äritegevus. Küberturbe juurutamine on organisatsiooni muudatuste juhtimine, mis omakorda puudutab protsesse, personali jm. Olukorra kaardistus aitabki juhtidel seda mõista,“ lisas turbeaudiitor. Ta toonitas tõsiasja, mida paljud juhid kipuvad unustama – ettevõtte töötajad on küberturvalisuse nõr -
Tark tööstus tähendab, et masinad on veebis, ja turvalisust, nii nagu päris hoones seadmeid kaitstes, ei tohi alahinnata ka seal.
gim lüli. Seetõttu tulebki küberturbe teemat järjepidevalt ettevõtetes aktuaalsena hoida ja inimeste teadmisi värskendada.
Vastutusalad paika
Puitmajatehase EstHus juhatuse liige Diana Sosnovski ütles, et nad on varasemalt arvanud, et on pigem väikeettevõte, et kes neid ikka ründab. „Meil pole ka IT-spetsialisti. Oleme käinud ettevõtte inimestega koolitustel. Üle mõelda ei saa – töötame ju oma puitmajatehase partneritega sageli üle pilve,“ arutles Sosnovski. Ta tõdes, et tähtis on teadlikkuse tõstmine kogu meeskonnas, et kõik teeksid oma tööd turvaliselt. „Olulised on ka juhtnöörid, kuidas mingis olukorras käituda. Meeskond peab järgima kokku lepitud reegleid. Ettevõtte füüsilise vara kaitse on aru saadav kõigile, kuid andmevara peaks samamoodi kaitsma,“ lisas ta.
Vestlusvoorus jäi kõlama mõte, et IT-hooldusettevõttega tuleks vastutusalad kirjalikult fikseerida. On pigem sage, et väikeses ja keskmi -
se suurusega tööstusettevõttes oma IT-osakonda ei olegi ning teenust ostetakse IT-partnerilt. Ennatlik oleks eeldada, et küberturbega tegelemine kuulub kuidagi automaatselt IT-partneri vastutusvaldkonda. See on tundlik teema, mis vajab ohukohtade kaardistust, tegevuskava ja vastutuse fikseerimist. Kes sellest oma IT-partneriga rääkinud ei ole, sellel suure tõenäosusega selline kokkulepe puudub.
Rahalisest poolest rääkides toodi välja, et Riigi Infosüsteemi Amet koostöös EAS-i ja KredExi ühendasutusega pakuvad küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetust. Nende toetuse abil saavad Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted välise nõustaja kaasabil selgitada välja oma IT-süsteemide küberturvalisuse taseme ja teha vajalikke arendusi selle tõstmiseks, et kaitsta ennast küberrünnakute ja nendega kaasnevate (majandus)kahjude vastu.
Allikas: AIRE
Küberründe ohust rääkimine võib päästa halvimast
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ennetusjuhi Kaisa Vooremäe kinnitusel on kübermaailmas viimastel aastatel levivaks trendiks ka tarneahelarünnakud, kus just raamatupidamis- või IT-ettevõtte kaudu tungitakse tema äripartneri süsteemidesse.
Vooremäe kinnitas, et sel aastal on Eestis mõjuga küberintsidentide arv ligi kahekordistunud. Neist üle poole moodustavad õngitsused: petukirjad, sõnumid ja veebilehed, mis üritavad kasutajat, sh ettevõtte töötajat, panna oma andmeid sisestama. „Andmete õngitsemine on kõige tõenäolisem ja küberkurjategijale ka kergeim viis, mille kaudu ettevõtte süsteemidesse sisse saada. Siin on oluline nii töötajate koolitamine kui ka tehnilised abinõud, näiteks mitmeastmeline autentimine,“ selgitas Vooremäe.
Küberturvalisuses ei tohiks olla küsimus, kas teeme kõike või mitte midagi. Ka siin on võimalik alustada väikestest sammudest ja liikuda edasi vähehaaval – nii nagu ettevõtted vaatavad pidevalt üle ja täiendavad oma äriprotsesse ning töökorraldust. „RIA näeb oma töös, et kõik hakkab pihta juhtkonna hoiakutest: kas saadakse aru, et küberrünnak on äririsk, mis võib tekitada suurt majanduslikku ja mainekahju nii ettevõttele endale kui ka tema äripartneritele ja klientidele,“ toonitas Vooremäe.
Ta tõdes, et Eesti inimeste küberturvalisus sõltub otseselt sellest, kui turvaliselt suudavad ennast, oma kliente ja nende andmeid kaitsta ettevõtted ning asutused. Kui ettevõte pole varem küberturbe teemadega süvitsi tegelenud, tasuks alustada selle eest vastutava isiku määramisest, IT-varade kaardistamisest ja riskide hindamisest ning valida neile sobivad turvameetmed. „Selleks võib olla abi muu hulgas RIA tellimusel koostatud ettevõtte küberturvalisuse lühijuhendist,“ lausus ta.
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.
KONVEIERLINDID
Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtpro liga, lainelise servaga jne)
TULEME KOHALE!
Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)
KIIRE TARNE!
Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiavõi toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.
Soojamajanduses oleme küll jõudnud sinnamaale, et lõviosa meie linnade ja alevite soojusvajadusest kaetakse biomassiga. Hakkepuit, kui seda õigetes seadmetes ja õigesti põletada, on väga hea kütus ning sel on palju häid külgi. Üks väheseid miinuseid
hakkekatlamajade puhul on investeeringu suurus. Õiged seadmed õigesti põletamiseks on kallid ja võtavad ka palju ruumi.
Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis
gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.
Kas neil on üldse valikut?
Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, pelleti kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud –pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.
Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletitel töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks
viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergia hindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.
Pelletikütte eelised:
Kohalik kütus. Kogu selle tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse.
Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.
Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed.
CO2-neutraalne – pelletite põlemisel tekkiv süsihappegaas on eelnevalt nende puude poolt seotud.
Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.
Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.
Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.
Investeering pelletitega töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.
Pelletitel töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest.
Pelletihoidla on kompaktne ja soodne.
Pelleteid on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.
Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja pole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva – kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata. www.pelltech.eu
Viimase kaheksa kvartali jooksul on metalli- ja masinatööstus näidanud teiste tööstussektoritega võrreldes pigem positiivseid tulemusi. Siiski rõhutab Swedbanki metalli- ja masinatööstuse sektori juht Marko Keerd ülevaates, et see valdkond vajab hädasti stabiilsust ja etteaimatavust.
Tekst: Marko Keerd
Kvartal kvartali järel on avalikkuses räägitud, et Eesti majandus on stagnatsioonis. Nüüd on õhus esmaseid märke muutustest. Õnneks on muudes riikides laiemalt majandus pigem stabiilselt kasvanud. Mõningates riikides toetatakse tööstustootmist riiklikult. Üheks neist on Ameerika Ühendriigid, mille tööstustoodangu produktiivsus on viimastel aastatel kasvanud märkimisväärselt. Üks kasvu põhjustest on 2022. aastal Kongressi vastu võetud nn CHIPS and Science Act, mille kaudu suunati riigi majandusse ligikaudu 280 miljardit dollarit, osaliselt ka pooljuhtide (nagu räni ja muud sarnased ained, mida kasutatakse elektroonikatööstuses, muu hulgas kiipide valmistamiseks) uurimiseks ning tehastesse investeerimiseks. Viimasel on oluline
roll tagada varustuskindlus ja konkurents ning asendus Hiinast tulevatele tarnetele.
Lisaks tootlikkuse kasvule ja tarnekindlusele lükatakse Ameerika Ühendriikides sellega tagant töökohtade kindlustamist ja majandusstabiilsuse tagamist pikemaks kui järgmiseks kaheksaks kvartaliks. Üks lihtne näitaja, mis peegeldab majandusstabiilsust, on töötuse määr, mis Ameerika Ühendriikides on viimaste andmete järgi 4,3%, Euroopa Liidus keskmiselt 6,5% ja Rootsis 7,7%. Olgu toodud
Pikaajaline langus sööb ettevõtete sääste ja kasvatab ebakindlust.
võrdluseks ka Eesti, kus see on viimastel andmetel 7,6%.
Pikaajaline langus sööb sääste ja tekitab ebakindlust
Metalli- ja masinatööstus on viimased kaheksa kvartalit olnud teiste tööstussektoritega võrreldes pigem positiivses seisus, kuna sektori eripäraks on pikk tellimuste täitmise aeg ning 2022. aasta viimases kvartalis saavutas sektor tellimuste kasvulae. Siiski, etteruttavalt võib öelda, et kui Eestis üldiselt öeldakse majanduse kohta pigem, et põhi on käes ning ehk hakkab see nüüd tasapisi üles ronima, siis metallija masinatööstuses teiste sektoritega võrreldes hiljem alanud langus praegu veel jätkub. Pikaajaline langus sööb ettevõtete sääste ja kasvatab ebakindlust. Stabiilsus ja etteaimatavus aga aitavad kindlusel taas tõusule pöörata. Seega on sektori võtmeküsimus, millal stabiilne tase saabub ja kuidas on stabiilsus kestlikult tagatud.
Nagu Ameerika Ühendriikide pika plaani näide peegeldas, on nii riigi kui ka ettevõtja vaatest oluline investeerida perspektiivi ja seda arusaamisega, miks ta midagi teeb. Eestis on viima-
Sektori võtmeküsimus on, millal stabiilne tase saabub ja kuidas on stabiilsus kestlikult tagatud.
sel viiel aastal investeeringuid tehtud selleks, et tagada sektoris tarnekindlus, seejuures mitte vaid kriitiliste toodete suhtes, nagu kiibid, vaid mõttega arendada välja kogu toote valmistamiseks ja hankimiseks vajalikud tarnekanalid fookusega lähipiirkonnale. Nii võib täheldada ühe kaubamärgi omaniku tellimusi tehaste omanikule, kes on võimeline oma tehastes tootma kõike alates metallosadest kuni elektroonika valmistamiseni. Sellisel moel on väljundiks valmis toode tõstemehhanismi näol sadamas, laos või tootmistehases, välistades vahepealsed mahukad allhanked kaugematest tarnepiirkondadest.
Veelgi suuremat stabiilsust Eesti majanduskeskkonnale loovad metalli- ja masinatööstuse ettevõtted, kes on suutnud mitmekümneaastase in-
vesteerimise tulemusena luua tugeva kaubamärgi, mille vastu tunnevad huvi ka välisinvestorid, andes sellega ettevõttele väga selge ja positiivse kvaliteedihinnangu. Ühe näitena saab välja tuua avalikult teada oleva ETS Nordi vähemusosaluse müümise Hispaania samas valdkonnas tegutsevale ettevõttele.
Kuidas ja millal (ei ole mõtet küsida, kas) võiks Eesti metalli- ja masinatöös-
Eesti masinatöösturid koondamisi ei plaani
Samal ajal, kui mitmed sektorid koondavad, plaanib kümnetele tuhandetele inimestele tööd andva masinatööstuse juhtidest 85% töötajaid hoida või juurde värvata, kuigi muret teeb tänapäevase kutseharidusega noorte vähesus tööturul, hoolimata pakutavast kõrgest palgast, selgub Eesti Masinatööstuse Liidu värskest uuringust.
Eesti Masinatööstuse
Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul viitavad augusti teises pooles masinatööstuse ettevõtete omanike ja juhtide seas läbi viidud küsitluse tulemused, et masinatööstuses hoitakse tublisid inimesi enamasti tööl kasvõi kasumi arvelt, sest uue kasvu ajal poleks asendust kusagilt võtta.
endiselt sama või isegi kasvanud,“ tõi Haran välja.
Masinatöösturite eestkõneleja kinnitusel värsked uuringutulemused masinatööstuses ka ettenähtavas tulevikus laialdastele koondamistele ei viita.
tusse taas kasv saabuda? Selleni jõudmist on võimalik tagant lükata. Näiteks kui Eestis olevad ettevõtjad investeerivad teadlikult, olles leidnud tee tootmismahtude kasvatamiseks. Kasvamise suund on olemas – ilmselt praegu veel nõrk, aga kindlasti kosuv vana Euroopa. Too on sunnitud olema konkurentsis Hiina ja Ameerika Ühendriikide majandusega ning seeläbi leidma võimalusi hoogsalt investeerida.
kärpimise asemel hoopis inimesi juurde värvata, tervelt viiendiku võrra rohkem,“ ütles liidu juht.
Andri Haran selgitas, et Eesti masinatööstuses jätkub uuenemine, mis tähendab, et lihtsama töö osakaal väheneb ja Eesti kõrgtehnoloogiline masinatööstus kasvab. Asjatundja sõnul pole Eesti masinatööstuse rahvusvaheline tugevus enam ammu tööjõu odavus, vaid kiirus, täpsus ja kvaliteet.
„Tähelepanuväärne näitaja on see, et kuigi enamiku vastanute ettevõtetel on viimase kuue kuu jooksul langenud nii käive kui ka uute tellimuste maht, on tervelt kahel kolmandikul töötajate arv
„Tulevikku vaadates prognoosib lausa ligi 85% vastanud omanikest ja juhtidest, et poole aasta pärast on neil sama palju või rohkem töötajaid kui praegu. Loomulikult ei lähe kõigil ettevõtetel korraga hästi ja kindlasti nii mõnigi tõmbab ka tegevust koomale. Aga väärib märkimist, et uuringu kohaselt on neid, kes plaanivad tiimi
„Tõsine probleem on aga oskustööjõu puudus. Rohkemgi kui ülikoolide inseneriõpet toodi uuringus murekohana esile kutsehariduse lõpetajate liiga vähest hulka. Kohe võetaks tööle tänapäevase kutsekeskharidusega 20-aastaseid tublisid noori ja makstaks neile 2000 eurot palka, aga neid lihtsalt pole võtta. Liiga vähe noori tehnoloogiavaldkonna kutseõppes on selgelt Eesti majanduskasvu üks pudelikael,“ nentis Eesti Masinatööstuse Liidu juht.
Baltimaade suurima puidu jaemüüja Puumarket ostudirektori Raul Kadaru kinnitusel on Soomest ja Rootsist eksporditava saematerjali hind tõusnud kümme protsenti, mis on Eesti puidutööstused tagasi konkurentsi toonud.
Toimetas: Sigrid Aunap
Raul Kadaru sõnul oli Soomes ja Rootsis toorpuidu hind mullu Eestist kohati kümmekond protsenti odavam. „Skandinaavia kinnisvarasektor langes rohkem ja kohalikud puidutootjad müüsid oma ülejäägi isegi kahjumiga maha. Praeguseks on ühest küljest Skandinaavia
Avolux OÜ Gaasi 6A, Tallinn 13816 www.avolux.ee
puidutehased oma tootmist vähendanud, teisalt sealsed kohalikud kinnisvaraarendused vaikselt üles sulama hakanud. Nõudlus ja pakkumine läksid tasakaalu ning hinnad tõusid tagasi normaalsele turutasemele,“ ütles Kadaru ja lisas, et see on Eesti puidutööstustele soodne trend.
TEHNILINE INFO:
• 3D-lõikepea 45°
• Nelikanttorud 10 × 10 mm –220 × 220 mm
• Ümartorud 10–240 mm
• Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm
• Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm
• Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-profiile
SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm )
ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm)
ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )
„Puidutööstused töötavad mahu pealt, marginaalid on madalad ning kümneprotsendiline erinevus oli väga suur vahe. Nüüdseks on Skandinaavia ja Eesti puiduhinnad ühtlustunud ning nii Puumarket kui ka enamik Eesti jaemüüjaid eelistavad kohalikku toodangut,“ sõnas Kadaru.
„Kui ehitamine väheneb, mõjutab see muidugi puidutootjaid, kuid tundub, et kõige hullem on sektoris möödas. Mullu võtsid paljud puidutootjad ja -töötlejad kahjumid sisse, aga paistab, et tellimused on hakanud vaikselt taastuma ja mõni saeveski töötab jälle mitmes vahetuses,“ rääkis ta.
Paistab, et tellimused on hakanud vaikselt taastuma ja mõni saeveski töötab jälle mitmes vahetuses.
„Puiduhinnad on praegu siiski paari aasta tagusest tipust 30–40 protsenti odavamad. Samas on puidu tootmise sisendhinnad tõusnud nii energia kui ka tööjõu osas, mille katmiseks võib neljandas kvartalis kerge hinnakorrektuur tulla. Samas on konkurents ülitihe ja suuremat hinnatõusu näha pole,“ lisas Kadaru.
„Puidu ja laiemalt ehitusmaterjalide soodsad hinnad jätkuvad seni, kuni Eesti, lähiriikide ning olulisemate kaubanduspartnerite majandus kiratseb. Kui Skandinaavia ja Saksamaa turg taastuvad ning majatehased tavapäraselt tööle hakkavad, mõjutab see kindlasti nii puidu kui ka laiemalt üldehitusmaterjalide nõudlust ja hindu,“ sõnas Kadaru.
Metsa- ja puidusektoriga on seotud ligi kuuendik Eesti majanduse lisandväärtusest ning sektor on jätkuvalt üks olulisemaid tööandjaid paljudes Eesti regioonides, andes otseselt ja kaudselt tööd igale kaheksandale Eesti elanikule. Valdkonnas tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet. Sektori panus Eesti riigieelarvesse oli 1,15 miljardit eurot, kogu Eesti maksulaekumisest moodustas see 11%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta augustis võrreldes juuliga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 1,7%. Tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta augustiga enim hinnatõus puittoodete tootmises ning puidutöötlemises.
Eesti on juba saavutanud maailmas märkimisväärse tuntuse ITsektori ja e-riigi lahendustega, kuid tugev koduturg ning riigi toetus võivad aidata kaasa ka metsanduse sektoris märkimisväärse eduni jõudmisele.
Tekst: Hetlin Villak-Niinepuu
Viimasel Arvamusfestivalil arutlesid eksperdid vestlusringis „Eesti – maailmakuulus innovaatiline metsariik“, kuidas saaksime muuta Eesti metsad ja puidutööstuse uueks rahvusvaheliseks visiitkaardiks.
Eesti puidusektor on juba maailmas tuntud Arhitekt ja EKA teadur Siim Tuksam rõhutas kohe vestluse alguses, et Eesti puidusektoril on juba praegu midagi pakkuda nii Euroopale kui ka maailmale. „Meil on arenenud puitmajatööstus, oleme ühed suuremad eksportijad ja sellest lähtuvalt oleme vähemalt viimased kümme aastat tegelenud igasuguse automatiseerimise ja innovatsiooniga,“ tõdes ta. Kuigi see on midagi, mida saame maailmas pakkuda, oleme Tuksami hinnangul jõudnud punkti, kus status quo ei vii meid enam edasi. „Väga tervitatav on RKAS-i nägemus, et avalikke hooneid peab puidust ehitama. See kasvatab meis kompetentsi. Meie koolivõrgus on palju puitarhitektuuri häid näiteid.“
Oluline ongi, kui puitmajasektoris läheb halvasti, siis peaks panustama rohkem ühiskondlikult ja teaduses sellesse, kuidas puitu kõige paremini kasutada. „Puidu kasutamine on innovaatiline ja keskkonnasäästlik lahendus, mille poole peaksime liikuma. Kuid selleks on vaja teha teadlikke ja läbimõeldud valikuid, et tagada jätkusuutlik areng,“ ütles Tuksam.
Innovatsioon viib Eesti metsanduse maailma tippu
Ka RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson viitas, et Eesti puidusektori potentsiaal on suur, kuid hetkel on oluline suunata tähelepanu kohaliku puidu väärindamisele. „RMK müüb igal aastal umbes 3,5 miljonit tonni puitu,“ ütles Tõnisson. „Meie eesmärk on, et puitu väärindataks Eestis, mitte ei eksporditaks toormena. Kui suudame kohalikult puidust kõrgema lisandväärtusega tooteid luua, tõstame kogu sektori konkurentsivõimet.“
Just Tõnissoni mõttele tuginedes tõi paralleele visionäär ja ettevõtja Taavi Kotka, kes on olnud üks Eesti
IT-sektori eduloo arhitekte. „Kui me räägime, kuidas Eesti saab suuremaks, siis vastus on eksport. Mida rohkem eksporti, seda suurem on meie majandus,“ nentis Kotka, kelle sõnul võiks riik mängida olulist rolli kohalike ettevõtete toetamisel ja ekspordivõimekuse kasvatamisel.
Kotka usub, et Eesti metsanduse areng sõltub innovatsioonist ja suutlikkusest luua kõrge lisandväärtusega tooteid, mis on võimelised rahvusvaheliselt konkureerima. „Kui suudame luua tugevad kohalikud ettevõtted, kes on võimelised konkureerima rahvusvahelisel turul, siis saame olla edukad. Oluline on leida tasakaal, kus kapital jääb Eestisse ja võimaldab meil teha jätkusuutlikke ning innovatiivseid valikuid,“ ütles ta.
Arutelu lõpuks jõuti järeldusele, et Eesti metsanduse ja puidutööstuse maailmakuulsaks tegemine nõuab tasakaalustatud lähenemist, kus majanduslik, kultuuriline ja keskkondlik aspekt töötavad käsikäes. Eesti metsanduse tulevik on täis võimalusi, kuid nende saavutamiseks on vajalikud koordineeritud pingutused regulatiivsete muudatuste, teadus- ja arendustegevuse ning rahvusvahelise koostöö valdkonnas. Kotka rõhutas, et me peame oma sõnumites olema järjekindlad ja ühtsed. „Eesti metsandusel on kõik võimalused, et saada maailmas tuntuks,“ ütles Kotka.
Kui soovid aeda mõnusat suvemaja, siis nüüd on õige aeg tellida!
ABB Balti riikide ärijuhi Jukka Patrikaineni sõnul on vastutusrikas roll tunnustus ABB Eesti maailmatasemel tiimile ja usaldusväärsele tööle.
ABB Jüri tehnoloogialinnakus olevas hoolduskeskuses on toimunud suured muudatused. Nimelt hakkab ABB Jüri tehnoloogialinnakus olev hoolduskeskus täitma grupi ülemaailmse juhtiva tuulegeneraatorite hoolduskeskuse ülesandeid.
Toimetas: Sigrid Aunap
Globaalne suund taastuvenergia poole on suurendanud nõudlust tuulegeneraatorite hoolduse järele. „ABB-l on selles vallas juba märkimisväärne kogemus – oleme aastaid tuulegeneraatoreid tootnud. Nõudlus generaatorite hoolduse järele aga kasvab, sest rahvusvahelised
TRABIFLEX OÜ valmistab Keilas tellijatele hüdrovoolikuid ka ootetööna. Samuti valmistame hüdrovoolikuid
Vene tehnikale.
VÄGA SOODSAD HINNAD!
PAKUME laias valikus maaletooja hindadega hüdraulika pumpasid, jagajaid, bensiinikindlaid voolikuid, nipleid, klambreid, stutsereid, klappe, hüdraulikakraane, manomeetreid, silindrite mansette, tihendeid jne.
LÜHIKESED TARNEAJAD!
LAI VALIK hüdrosilindreid kohapeal olemas. Teleskoopsilindrid otse tootjalt tellimisel.
Hüdrojaamade komplekteerimine.
TULE JA KÜSI LISA!
LEPINGULISTELE
KLIENTIDELE
SOODUSTUSED!
Saadame kaupa ka kulleriga.
ASUME KEILAS
Rõõmu Kaubamaja kõrval
aadressil Haapsalu mnt 57d. tel 5551 0930
kliendid on mõistnud, et õigeaegne hooldamine on kõige jätkusuutlikum,“ selgitas ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen.
ABB Eesti kompetents ja usaldusväärsus jäid silma Patrikaineni sõnul on globaalse hoolduskeskuse Eestisse rajamine (ametliku nimega ABB-s Center of Excellence for Wind Generator Services) tunnustus senisele kvaliteetsele tööle. „See näitab, et meid usaldatakse. Oleme seni selles valdkonnas head tööd teinud, meie inimestel on selles vallas kõrge kompetents ja oskused, kliendirahulolu on kõrge ning oleme suutnud tähtaegadest ja kokkulepetest 100% kinni pidada – need on põhjused, miks otsustati globaalne hoolduskeskus just Eestisse rajada,“ lisas ta.
ABB Eesti ajamite ärivaldkonna hoolduskeskuse juhi Vitali Boiko kinnitusel on Eesti tiim lisaks headele tulemusmõõdikutele jäänud silma ka hakkaja tiimi poolest. „Grupi tasemel on märgatud, et me ei karda väljakutseid vastu võtta,“ ütles ta.
Nõudlus generaatorite hoolduse järele aina kasvab, sest rahvusvahelised kliendid on mõistnud, et õigeaegne hooldamine on kõige jätkusuutlikum.
ABB on elektrifitseerimise ja automatiseerimise valdkonna tehnoloogialiider, kes võimaldab luua säästvamat ning ressursitõhusamat tulevikku. Ettevõtte pakutavad lahendused ühendavad insenerioskusteabe, et optimeerida seadmete tootmist, elektrifitseerimist ja opereerimist. Kontsernil on enam kui 105 000 töötajat.
ABB tegutseb Eestis alates 1992. aastast. Ettevõtte tegevus jaotub nelja valdkonda: müük, tootmine, korrashoiuteenused ning äriteenused.
Hoolduskeskuse rajamine tähendab mitmekordset ärikasvu
Uus roll tähendab ABB-le Eestis ka olulisi arendusi. „See toob kaasa olulisel määral investeeringuid, sh uute inimeste värbamist ja nende koolitamist,“ rääkis Boiko. „Globaalne hoolduskeskus vajab ka rohkem tootmispinda ja seadmeid,“ märkis ta ja lisas, et sellise hoolduskeskuse rajamine tähendab ka mitmekordset ärikasvu.
„Me pakume maailmatasemel teenuseid ja seame standardiks turvalisuse, efektiivsuse ning õigeaegse hoolduse. Eesmärgiks on kiire teenuste kättesaadavus ja optimeeritud toimingud, et toetada globaalset tuuleenergia sektori arengut,“ rääkis Boiko.
„Kuigi meie kliendid on suures osas rahvusvahelised, siis siia rajatav maailmatasemel hoolduskeskus võimaldab ka kohaliku turu vajadustele vastata. Laiem portfoolio ja oskused on kasuks ka meie kohalikele klientidele ning jätkub meie võimekus pakkuda tipptasemel teenuseid kogu toote elutsükli jooksul,“ avas ABB Balti riikide ärijuht.
ÄIO loojad
Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee.
Foto: Andrei Ozdoba
Iduettevõte ÄIO kaasas riskikapitalifondide kaudu 6,1 miljonit eurot. Eesmärk on Eestisse rajada demotehas, et toota puiduja põllumajandusjääkidest keskkonnasäästlikke õlisid ja rasvu, mis on alternatiiviks toiduainetööstuses massiliselt kasutatavatele õlidele.
Toimetas: Sigrid Aunap
2022. aastal Tallinna Tehnikaülikoolist välja kasvanud idufirma ÄIO on arendanud unikaalse meetodi, tänu millele võib toiduainetööstus loobuda keskkonda saastavate loomsete rasvade, palmi- ja teiste taimsete õlide massilisest kasutamisest.
Innovatsioon ja jätkusuutlikkus ÄIO kaasasutaja Petri-Jaan Lahtvee sõnul aitavad jääkidest valmistatud õlid oluliselt vähendada põllumajandusest ja loomakasvatusest tingitud keskkonnakahju. „Tööstusjääkidest
toodetud ÄIO õlid aitavad vähendada maakasutust kuni 97% ja veetarbimist võrreldes praeguse palmiõli ja loomse rasva tootmisega koguni kümme korda. Lisaks on õlide ja rasvade tootmise kiirus fermentatsiooni teel kümme korda kiirem,“ rääkis Lahtvee. Investorid näevad ÄIO-s suurt tulevikupotentsiaali peamiselt kahel põhjusel. Ühelt poolt lahendab ÄIO meie ajastu üht suuremat õlidega seotud keskkonnaprobleemi ja tei-
salt hoogustab majanduskasvu. Nordic Foodtech VC on üks esimesi investoreid, kes uskus ÄIO-sse juba kaks aastat tagasi, kui ettevõte TalTechi laborist välja kasvas, ning julgustas teisi investoreid liituma. „Testid ÄIO toodetega toiduainetööstuses on olnud edukad ja tagasiside esimestele toodetele julgustav. Uue rahastusvooruga juhatame sisse skaleerimise faasi,“ rääkis ettevõtte partner Mika Kukkurainen.
Teaduslik areng äriliseks eduks Riskikapitalifondi 2C Ventures partner Hendrik Reimand usub, et ÄIO suudab muuta teadusliku arengu äriliseks eduks. „Jätkusuutlike alternatiivide pakkumine palmiõlile või loomsetele rasvadele on ülioluline selleks, et vähendada toiduaine- ja kosmeetikatööstuse keskkonnamõju.“
Voima Venturesi partner Pontus Stråhlman rõhutab, et biotehnoloogia idufirma pakub lahendust palmiõlitööstuse probleemile, mis hävitab mitmekesiseid metsi näiteks Indoneesias. „ÄIO loob põllumajanduse ja metsanduse tööstusjääkidest väärtuslikku materjali ning see omakorda vähendab märkimisväärselt CO2-heidet ja maakasutust,“ sõnas Stråhlman.
ÄIO-sse investeerimine annab SmartCapi fondijuhi Sille Pettai sõnul võimaluse skaleerida tipptasemel tehnoloogiat, mis ei tegele ainult jäätmeprobleemiga. „Lisaks jäätmeprobleemile pakub ÄIO keskkonnasäästlikke alternatiive eri tööstusharudele ja vähendab sõltuvust traditsioonilisest toorainest,“ lisas Pettai.
Flekstar OÜ missioon on pakkuda kvaliteetseid kaitseja töökindaid, mis toetavad klientide turvalisust ja mugavust, ning edendada tervislikku ja ohutut töökeskkonda.
Flekstar OÜ 5853 4767
Meie visioon on olla eelistatud partneriks kaitse- ja töökinnaste valdkonnas, luues innovatiivseid ja keskkonnasõbralikke lahendusi ning toetades klientide vajadusi turvalisuse ja mugavuse osas.
flekstar.oy@gmail.com info@flekstar.ee www.flekstar.ee
Katuse remont tasub usaldada kogemustega spetsialistidele usaldusväärsest ettevõttest. FOTO: OÜ EVARI EHITUS
Kortermajade üks populaarsemaid valikuid on lamekatus, mis on visuaalselt kaunis ja kestab õige hoolduse korral kaua. Kuidas käib katuste hooldamine ja millele on oluline seejuures tähelepanu pöörata, selgitab Lõuna-Eesti juhtiva lamekatuste ehitusfirma OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.
Hooldust ei tohi edasi lükata Rein Kala nendib, et kortermajade puhul on reeglina hoone korrashoiuga seotud ülesanded antud korteriühistule või haldurile. Ta toonitab aga, et katuse hooldamine on siiski iga peremehe südameasi, mida ei tohiks unustada või edasi lükata.
„Terve ja korras katus toob majaelanikele südamerahu ning kind -
lustunde ja kaitseb neid paljude võimalike kulukate probleemide eest,“ põhjendab ta. Üheks oluliseks aspektiks on selle ülesande täitmisel kindlasti katuse õigeaegne ülevaatus, mille peab lamekatuste puhul ette võtma minimaalselt kaks korda aastas ehk sügisel enne külmade tulekut ja kevadel pärast lume sulamist. Katuse tervist mõjutavad nii sooja- ja
külmakraadide kõikumised kui ka päike, tuul, sademed, inimtegevus – loetelu võiks veelgi jätkata.
Kala ütleb, et näiteks külmakraadidega tõmbub katusekattematerjal kokku ehk kahaneb ning suvel soojade ilmadega paisub. Vaadates tagasi möödunud suvele, kus soojaks läks alles juunis ning siis püsis nii mõneski kohas Eestis õhutemperatuur viis nädalat järjest üle 30 kraadi, võis juhtuda, et materjal hakkas ebaharilikes oludes järele andma ega täitnud enam oma funktsiooni.
„Kui tundub, et katuse visuaalne väljanägemine on muutunud, tasub kohe pidada nõu spetsialistiga. Vastasel juhul võivad talvel oodata
majaelanikke ees kulukad ebameeldivused,“ lisab Kala.
Prahi ja puulehtede koht ei ole katusel
Koristamata jäänud puulehed, okkad, käbid ja muu praht tekitavad aja jooksul lamekatusele huumusekihi, millel aegamööda hakkavad kasvama sammal, taimed ja isegi puud. Taimede juurestik rikub omakorda katusekatte, tekivad läbijooksud ning lõpuks võivad selle tagajärjel kandekonstruktsioonid koguni puruneda. Seetõttu on oluline nii kevadel kui ka sügisel katusele pilk peale visata ning see lehtedest, prahist ja kõigest ebavajalikust puhastada.
Unustada ei tohi katuse vihmavee äravoolusüsteeme, vihmaveerenne ega -torusid, sest neil kõigil on tähtis ülesanne kaitsta katust liigse vee ja niiskuse eest. Ummistunud vihmavee äravoolu- ehk katuselehtrite tõttu võib katusele koguneda nii suur hulk vett, et see hakkab kahjustama maja katusekonstruktsioone ja kogu hoonet.
Kindlasti tuleb nii kevadel kui ka sügisel kontrollida, et vihmavesi saaks katuselt korralikult ära voolata ja vihmavee äravoolusüsteemid ei oleks umbes. Ummistunud vihmaveerennid ja -torud hakkavad ajapikku roostetama ning lagunema.
Soodsam on katust remontida üks kord ja põhjalikult kui mitu korda lappida
Vahel tuleb lisaks katuse ja vihmaveesüsteemide puhastamisele ette võtta mõned pisemad hooldustööd,
Kui jätta probleemne koht liiga pikaks ajaks karmide ilmaolude räsida, on selle parandamine ja tagajärgede likvideerimine tunduvalt kallim ning ajamahukam kui õigeaegne remont.
näiteks asendada mõni tormituulega minema lennanud plekk või kinnitada uuesti kattematerjali serv.
Rein Kala viitab, et õigel ajal avastatud mure lahendamine hoiab kokku palju raha ja aega. „Kui jätta probleemne koht talvistele heitlikele ilmadele räsida, on selle parandamine ja tagajärgede likvideerimine tunduvalt kallim ning ajamahukam,“ annab ta nõu.
Kala soovitab katuse visuaalse vaatluse käigus alati üle kontrollida, et katusekate ja erinevad katuse elemendid ei oleks lahti või mingil muul moel ohtlikud nii katusele kui ka ümbritsevale keskkonnale.
„Kõik katusekatte mehaanilised vigastused, näiteks augud materja -
lis või keevisõmbluste rebendid, tuleb kohe parandada,“ räägib OÜ Evari Ehitus juht, lisades, et alati on soodsam ehitada või renoveerida üks kord ja korralikult kui mitu korda ikka uuesti ja uuesti.
Kontrollida ja vajadusel hooldada tuleb ka kõiki katusel olevaid käiguradu, katuseaknaid, -luuke, turva pollareid, läbiviike, parapette, parapetiplekke, räästaid, räästa-, lõpetus- ja harjaplekke, varikatuseid ning muid katusega seotud elemente.
Kui olukorda kaardistades selgub, et katus on amortiseerunud, on just sügisel õige aeg asuda otsima spetsialiste, kes võiksid renoveerimistöödega alustada kevadel kohe pärast lume sulamist.
Rohkem kui 30 aasta pikkusele töökogemusele toetudes soovitab OÜ Evari Ehitus juht katuse renoveerimise tellimisel kindlasti huvi tunda töövõtja usaldusväärsuse ja seni tehtud tööde vastu.
OÜ
Evari Ehitus
tel 738 0927, 506 0579 evari@evari.ee evari.ee
