Automaatselt suurendab energia tarbimist ja salvestamist odavamatel perioodidel ning vähendab energia sisseostu kallimatel tundidel.
GREN: heitsoojuse väärindamine ja kaugjahutus on osa muutuvast energiamaailmast
Innovaatiline, puhas ja tõhus energia on keskkonnamõju vähendamiseks ning meie tervise huvides möödapääsmatu. „Kaugjahutus ja heitsoojuse abil kütmine – mõlemad on uuenduslikud tehnoloogiad. Üks on tehtud, teist arendame. Kaugküttesüsteem võimaldab neid hästi siduda,“ ütleb Põhja-Euroopa energiakontserni Gren Eesti äride juht Margo Külaots ja põhjendab, miks kaugküte ning -jahutus on linnade kütmiseks ja jahutamiseks õige lahendus.
Kaugküte võimaldab integreerida palju rohelisi taastuvaid lahendusi Energiaettevõte Gren näeb heit- ja reoveesoojuse kasutamises suurt potentsiaali, seda nii energiasäästu kui ka süsinikuneutraalsuse võtmes. Kaugküte on suur süsteem, kus on võimalik madala temperatuuriga kusagil niikuinii tekkiv heitsoojus kokku korjata ja sellega ka keskkonnamõju vähendada. „Reovesi on juba soe ja ka tööstusprotsessis tekib heitsoojus iseenesest. Ka kaug jahutuse jääksoojuse saab suunata kaugküttesse, sest kui kuuekraadine vesi saadetakse välja, siis 16-kraadine tuleb kliendi juurest tagasi. Võib öelda ka nii, et kaugjahutuse kliendid kütavad omakorda kaugküttekliente. See kõik on väga roheline tehnoloogia, sest soojust ei pea spetsiaalselt tootma. Me korjame ta lihtsalt kokku ja kasutame ära,“ selgitab ärijuht, lisades, et mida rohkem suudame seda teha, seda vähem on tarvis sooja muudest energiaallikatest juurde toota.
Tööstusprotsessidest saadavat jääksoojust suunatakse kaugküttesüsteemi juba praegu – näiteks Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna kütmisel. Aga reoveesoojuse lahendus koostöös Tartu Veevärgiga on veel arendamisel. Uued seadmed hakkavad kohalikus reovee -
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
jaamas reaalselt tööle 2–3 aasta jooksul. Reovee temperatuur on vahemikus 10–17 kraadi ja see soojusenergia läheb praegu veel piltlikult öeldes torudest alla, aga üsna pea enam mitte.
Jääksoojuse kokku korjamine on tasuv nii tarbija kui ka energiaettevõtte jaoks
Külaots selgitab, et igale majale lokaalselt ei ole tasuv reovee soojuspumpa rajada. Kõige tehtavam on see just tsentraalselt – kohta, kuhu jookseb kokku suur reoveemass. Ainult reoveest külmal talvepäeval kogu Tartu linna kütma siiski hakata ei saa, katta saab aastase vajaduse 5–10% ulatuses. Ning suvel, kui linn vajab ainult sooja vett, on see protsent suurem.
Peamine kütus, mida Gren kaugkütteks Tartus ja Pärnus praegu kasutab, on hakkepuit (biokütus), kuid kütusevabu lahendusi tehakse järjest juurde, samuti otsib ettevõte heitsoojuse allikaid juurde tööstusprotsessidest. „Oleme Gren Tartu küttevõrgu juba praeguseks viinud ligi 95% ulatuses taastuvatele allikatele, kuid siit edasi on eesmärk sooja tootmiseks tervikuna vähem kütuseid põletada,“ kinnitab energiaettevõtja.
Kaugküttesüsteemi saab
liita erinevaid tööstuslikke lahendusi ja taastuvaid energiaallikaid, mille kasutamine lokaalselt pole võimalik või on liiga kulukas.
Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@delfi.ee
Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Eesti esimene soojussalvesti hoiab tasakaalu soojuse tarbimise ja tootmise vahel 2023. aasta oktoobris avas Gren Tartu koostootmisjaamas Eestis ainulaadse soojussalvesti, mis tööpõhimõttelt on isoleeritud veemahuti, mida juhib automaatika. „Kui jaam ühtlaselt töötab, siis mingi hetk toodetakse soojust rohkem, kui vaja, ning siis saame seda salvestada. Näiteks ööd on jahedamad, päevad on soojemad. Päevane ülejääk läheb salvestisse, öösel võtame salvestist päeval taastuvatest allikatest toodetud odavamat soojust,“ selgitab Külaots. „Kombineerituna soojussalvestusega saame samamoodi koguda heitsoojust –seda energiat, mis on hetkel kõige soodsam, puhtam ja kättesaadavam. Nii on ka linnal kõrgem varustuskindlus ja vastupidavus kriisidele. Koosluses muude kohalike ja taastuvate energiaallikatega vähendame me imporditavate fossiilsete kütuste osakaalu ega maksa kütustele kuluvat raha Eestist välja,“ toob ta välja eeliseid. Keskkonnahoiu vaatest: 45 m kõrguse seadme salvestusmaht on kuni 500 MWh/a ning see võimaldab vähendada süsinikuheidet ligi 2000 tonni aastas.
Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee
Trükk: AS Printall
Gren Eesti tegevjuht Margo Külaots.
Foto: Neeme Aria
Foto: Neeme Aria
Gren Tartu soojussalvesti.
TEKST: KADRI HURT
INTERVJUU
Ka põhjamaises kliimas on kaugjahutust vaja, see pole kaugeltki vaid mugavus „Ka põhjamaises kliimas on jahutust vaja,“ selgitab Külaots. Küsimus on linnades. Need katavad ligi 3% maast, aga toodavad u 72% kasvuhoonegaasidest ning aastaks 2050 elab linnastunud piirkondades 85% Euroopa rahvastikust. Ka Eesti 1,33 miljonist elanikust 61% elab linnalistes piirkondades. Viimasel 30 aastal on Euroopas temperatuurid tõusnud enam kui kaks korda kiiremini kui maailmas keskmiselt, ütleb meile Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) raport.
Kaugjahutus on seni meie uusim energiatootmise ja jaotamise viis. 2016. aastal avasime Tartus Baltimaade esimese kaugjahutussüsteemi.
Kaugjahutuse kasulikkust keskkonnamõju vaatest iseloomustab selline prognoos: katvusega 25% Euroopa jahutusturust võiks CO2 emissioone vähendada igal aastal 42 kuni 50 miljoni tonni võrra. See on võrdne 9 500 000 sõiduauto keskmise aastase heitkogusega. Kokkuhoiu vaatest võiks sellise katvusega aastast elektritarbimist vähendada 50 kuni 60 TWh võrra (keskmine 10 miljoni elaniku tarbimine) ja Euroopa Liit väldiks 30 miljardi euro investeerimist elektri tippvõimsuste tarvis.
Hoonete jahutamist ei lähe sugugi tarvis vaid palaval suvel
Suured hooned, kus on palju rahvast koos, vajavad jahutamist ka külmemal ajal. Selgituseks toob energiaettevõtte juht välja, et üks inimene on nagu üks sajavatine pirn – ta toodab sooja. Kui palju inimesi on ühes ruumis koos, muutub õhk seal üsna kiiresti pahaks. Kaugjahutus tagab hoone stabiilse aastaringse sisekliima. Selle tehnoloogia eripära eeldabki kõrget tarbimistihedust ja suuri mahte. Jahutuse klientideks on büroohooned, kaubanduskeskused, meditsiiniasutused, ühiskondlikud hooned, hotellid, õppehooned ja kontserdimajad.
„Kaugjahutus on seni meie uusim energiatootmise ja jaotamise viis. 2016. aastal avasime Tartus Baltimaade esimese kaugjahutussüsteemi. Juba 2017. aastal avasime ka teise Tartu kaugjahutusjaama ja 2019. aastal kolmanda jaama Pärnus,“ annab ärijuht ülevaate.
See tehnoloogia toimib nii, et kaugjahutusjaamas toodetakse külma vett, milleks kasutatakse kas elektrilisi tööstuslikke külmakompressoreid või, Tartu ja Pärnu näitel, ka jõevett. Võib kasutada ka merevett. Külmemal ajal käib jõevesi läbi kaugjahutusjaama soojusvaheti ja jahutab vett, mis kaugjahutuse võrgus ringleb. Külmajaamast ehk kaugjahutusjaamast suunatakse see külm vesi
torustiku kaudu kliendi juures olevasse jahutussõlme, mille kaudu omakorda jahutatakse hoone ventilatsiooniõhku. Kaugjahutusel on võrreldes lokaalsete jahutusseadmetega ka keskkonnahoidlikud eelised Üks eelis võrreldes lokaalsete jahutusseadmetega, mida energiaettevõtte esindaja välja toob, on müra puudumine ja see pole sugugi tähtsusetu. „Müra on õhusaaste järel teine kõige olulisem keskkonnast tulenev terviseprobleemide põhjustaja Euroopas,“ märgib Külaots ja lisab, et kohapealse jahutuse kitsaskoht võib olla ka vajadus märkimisväärse elektri liitumisvõimsuse järele.
„Kaugjahutuse eeliseks on see, et üleinvesteerimist ei toimu ja tootmisseadmeid saab optimeerida, sest kõikidel klientidel ei ole tarbimise tipud samaaegsed. Puudub ka oht, et külmaaine võiks tarbimiskohal hoonesse lekkida –
kliendini jõuab ainult tavaline külm vesi. Kinnisvara väärtuse ja energiatõhususe seisukohast – kaugjahutusega saavad hooned ka parema energiaklassi. Lisaks vajab kaugjahutus kliendi juures vähem ruumi – arendajatele on oluline panna pind teenima, mitte hoida seda seadmete all. Samuti vähendab kaugjahutus linnades kuumasaarte tekkimist. Võrdluseks: lokaalne jahutus tekitab küll hoone sisse külma õhku, aga välja puhub ise selleks soojust. Keskkonnahoiu vaatest on oluline ka see, et kaugjahutusega
Vähe on ilmselt teada ka tõsiasi, et Grenil on näiteks enamusosalus Eesti ettevõttes Eleport, mis arendab Euroopas elektrisõidukite laadimisvõrgustikku.
saame külmal ajal külma tootmiseks elektri asemel jõevett kasutada – seega kasutame vähem elektrit.“
Ees ootavad uued väljakutsed aina rohelisema tuleviku nimel „Otsime ka uusi kohti, kus meie teadmised ja kapital võiks aidata kaugkütet ning -jahutust parendada või hoopis rajada. Üheks huvitavaks piirkonnaks, kus meie kogemust saab ära kasutada, on Ühendkuningriik, kuhu Gren laienes 2023. aasta esimesel poolaastal. Kui meil ja Põhjamaades on kaugküte tavaline ning levinud lahendus, siis Ühendkuningriigis on see lapsekingades,“ ütleb ärijuht.
Vähe on ilmselt teada ka tõsiasi, et Grenil on näiteks enamusosalus Eesti ettevõttes Eleport, mis arendab Euroopas elektrisõidukite laadimisvõrgustikku, aidates kaasa säästvamale transpordile üleminekut. Eleport on üks kiiremini kasvavaid tegijaid elektromobiilsuse turul, pakkudes energiat EL-i sertifitseeritud taastuvatest energiaallikatest. Ka tööstusettevõtted vajavad Külaotsa sõnul pikaajalisi lahendusi –energiasisendit, mis tagab nende tootmise sisendenergiaga varustatuse kindlal kujul ja parameetritel. „Näiteks mõni tööstus vajab sisendiks jäävett, teine aga hoopis kõrge temperatuuri ja rõhuga auru. Sellised investeeringud on suuremahulised ja pikaajalised. Lisaks kapitalile ligipääsule peab mõistma energiasektori tehnilisi ja pikaajalisi regulatsioone-arengusuundi, olema valmis energiaseadmete pikaajaliseks käitamiseks ning vajadusel ka moderniseerimiseks. Meie võtame selle oma õlule ja tööstusettevõttest klient saab keskenduda oma põhitegevusele ning suunata investeeringud sinna,“ selgitab ta.
Gren Eesti Tartu külmajaam.
Gren Eesti Tartu jahuti.
Foto: Gren Eesti
Foto: Gren Eesti
Plastist korduskasutatavate
kaubaaluste ringlusteenuse kasutus kasvab enneolematu kiirusega!
Bepco koos innovatiivsete ettevõtetega on jälle suutnud Baltimaades revolutsiooni teha Kvaliteetne, kuid kallis plastist kaubaalus on tänu Bepco ringlusteenusele muutunud soodsaks ja laialt kasutatavaks veopakendiks, mis asendab hoogsalt seni kasutatud puidust toodet.
„Ringlusteenuse kaudu suudame kontrollida aluste ringlust kogu ahela lõikes. Nii ei teki kardetud kadusid, musta turgu ega ebaõiglast kasutust, mis siiani on olnud suurimad väljakutsed kvaliteetsete korduskasutatavate veopakendite kasutuselevõtus,“ selgitab Bepco juht Margus Ärm.
„Oleme teinud kokkulepped üle Baltikumi enamiku jaekettidega, kes kõik on teenuse arengule õla alla pannud. Siiani ollakse tulemusega rahul. Ei ole vajadust kontrollida, kas alus vastab kvaliteedile või mitte – kogu kaup saab vastu võetud. Jääb ära hulk reklamatsioone ja vaidlusi,“ sõnab ta.
Tootjatele on lisaks oluline vastupidavus, kerge kaal, hügieen, toodete purunemise vältimine ja stabiilsus automaatliinidel. See on hoomamatu kulu, mis tarneahelates ja tootmises siiani tekkis, kui kasutati puidust alternatiivi.
„Bepco teenus võimaldab tarnida aluseid ka eksporditurgudele. Töötame
kogu Baltikumis, Skandinaavias ja mujal Euroopas. Liigume klientidega koos, kuhu vaja,“ räägib Ärm.
12 kuuga on Bepco alused teinud Balti riikides juba ligi
500 000 ringi
Üha suuremat tähelepanu pööratakse jätkusuutlikkusele ja töötajate ohutusele. Plastist kaubaaluse eluiga on keskmiselt 10 aastat. Seejärel töödeldakse katkine alus jälle samaks tooteks ehk sama materjal elab kümneid aastaid. See hoiab ära väärtuslike metsade üha suurema raievajaduse, CO 2 tekke ja pakendijäätmete tekke meie keskkonda.
Bepco järgmine väljakutse on tarneahelate digiteerimine Kõik Bepco veopakendid sisaldavad RFID-antenne. See loob eelduse paberivabade tarneahelate tekkeks ja kaubavoogude täpseks automaatseks jälgimiseks.
UURING: enam kui pooled eestlastest jätavad oma vana nutitelefoni koju seisma
Samal ajal seab Euroopa Liidu direktiiv kindlad eesmärgid elektroonikaprügi kogumiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks, et võidelda elektroonikaromude kuhjumisega. Ekspertide sõnul on üheks lahenduseks nutiseadmete renditeenus.
Hoolimata direktiivi eesmärkidest on eestlaste huvi seadmeid uuesti ringlusse viia lahja, selgus sel suvel Eestis läbi viidud uuringust. „54 protsenti eestlastest on jätnud oma viimase nutitelefoni, mille kasutamise lõpetas, lihtsalt sahtlisse seisma. Samas on paljud neist nutitelefonidest veel täiesti heas korras ja kasutuskõlblikud. Kui inimesed endale telefoni ostmise asemel näiteks rendiksid, oleks seadme uuesti ringlusse jõudmine tagatud,“ sõnas Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus. Inbank on koostöös iDealiga pakkunud Apple’i nutitelefonide ja sülearvutite renditeenust alates mullu sügisest ning hiljuti lisandusid renditavate seadmete hulka koostöös ONOFF-iga ka Apple’i ja Samsungi nutitelefonid ning tahvelarvutid.
Inbanki äriarenduse juhi sõnul on elektroonikaseadmete rent eelkõige mugavusteenus, mille puhul on fikseeritud kuutasuga võimalik seadme ostmise asemel see endale soovitud perioodiks rentida. „Rent on taskukohane viis omada kõige uuemaid seadmeid ja see on põhjus, miks teenus populaarsust kogub. Seejuures on renditeenus soodsam kui seadme väljaostmine, sest klient maksab renti ainult selle perioodi eest, millal ta reaalselt seadet kasutab. Seadmetel on jääkväärtus ehk klient ei tasu rendiperioodil kunagi seadme täisväärtust,“ selgitas Paulus, lisades, et rendiseadmed on valdavalt kaetud kindlustusega, mis teeb nende kasutamise tarbija jaoks muretuks.
Renditeenus on seadme väljaostmisega võrreldes soodsam Rendiperiood ja seadme planeeritav kasutusperiood on omavahel tihedalt seotud. Arvutite puhul on populaarsem valik kahe-kolmeaastane
rendiperiood, sest üldjuhul ei soovita arvutit iga aasta vahetada. Nutitelefonide puhul on arvestatud ka lühema rendiperioodiga, sest paljud kasutajad tahavad näiteks uue iPhone’i saabumisel telefoni kohe värskema mudeli vastu välja vahetada.
Nutiseadmete rentimise hinnad varieeruvad 30–50 euro vahel. Kuna rendi kuutasu on järelmaksuga võrreldes soodsam, siis sõltuvalt seadmest ja rendiperioodist jäävad igakuised tasud 25–50 euro ringi. Renditeenuse puhul on võimalik rentida ka lisatarvikuid ja -teenuseid ning maksta ikkagi väiksemat kuutasu, mis teeb teenuse taskukohasemaks kui paarituhandene kallim seade kohe välja osta.
„Renditeenus ei ole krediiditoode, mistõttu on see meelepärane palju laiemale sihtrühmale – neile, kes eelistavad küll seadme eest tasuda kuumakse -
tena, kuid ei soovi sõlmida järelmaksuega laenulepingut. Madalad kuutasud teevad pakkumise atraktiivseks uutele tarbijatele, näiteks tudengitele. Samuti renditakse kindlustuspaketiga toodet sageli ka kooliealistele lastele, kellel võib seadmetega rohkem õnnetusi juhtuda,“ selgitas Paulus.
Seadmeid taaskasutades väheneb CO2 emissioon Renditeenuse kasuks räägib ka aina laiemalt kanda kinnitav ringmajanduslik mõtteviis. Iga aastaga kasvab nende inimeste hulk, kes püüavad teha keskkonnasäästlikumaid tarbijaotsuseid. Renditeenus tähendab nii tarbija kui ka müüja jaoks, et seadmed saavad alati uue elu, mitte ei jää sahtlisse seisma ega muutu juba pärast esimest kasutajat prügiks. Näiteks nutitelefonide puhul on näha, et tarbijad võtavad
rendimudeli üha enam omaks – Inbank Rendi rendiportfellist moodustavad 67 protsenti just nutitelefonid.
Inbanki äriarenduse juht lisas, et väikestel tarbeelektroonikaseadmetel, nagu mobiiltelefonid, tahvel- ja sülearvutid, on ringmajanduse jaoks suur väärtus, sest need sisaldavad erinevaid materjale ja kriitilise tähtsusega tooraineid, mida saab jäätmete tõhusa käitlemise korral ringlusse võtta või taaskasutada.
„Seega aitab igaüks, kes suunab seadmed taaskasutusse kas iseseisvalt või renditeenuse kaudu, vähendada ka CO2 jalajälge,“ rõhutas Paulus, kelle sõnul on keskkonnamõjusid arvesse võttes renditeenuse potentsiaal tulevikus veelgi suurem. „Rentida on ju võimalik ka muid kodu- või elektroonikaseadmeid, näiteks kohvimasinaid, tolmuimejaid, robotniidukeid jms.“
Foto: Shutterstock
Ringluspakend rokib
Alates käesoleva aasta algusest on kõikidel avalikel üritustel keelatud kasutada ühekordseid plastist nõusid ja selle asemel peaks kasutama ringluspakendeid. Kuidas sellega läheb?
TEKST: EVE KALLASTE FOTO: TAAVID MEEDIA
Eesti Pandipakend on kindlasti edulugu, mis puudutab joogipakendite kogumist ja materjalina ringlusse suunamist. Tegevjuht Kaupo Karba on Eesti Pandipakendi juures töötanud 2005. aastast. Ta ütleb, et Eestit on tihti nii Euroopas kui ka mujal maailmas esile toodud kui head näidet, kuidas on võimalik pakendite taaskasutamist kiiresti suurendada.
„Lisaks sellele tõime Eesti Pandipakendi alt turule Panditopsi-nimelise teenuse, mis keskendub avalikel üritustel ringluspakendite pakkumisele ehk toiduja joogipakendite prügi vähendamisele.“
Milliseid suuremaid pakendivabu sündmusi on Eestis viimasel ajal korraldatud? Kuidas läinud on? Kui rääkida sissejuhatuses märgitud regulatsioonist, siis käesoleva aasta nõuet täitsid paljud ürituste korraldajad. Suurematest sündmustest olid nendeks Harjumaa laulu- ja tantsupidu, Tartu laulu- ja tantsupidu, Viljandi Folk, Õllesummer, Stingi ja Bryan Adamsi kontsert jne. Lisaks kasutati ringlustopse paljudel spordivõistlustel, nagu Ironman 2024, Tartu ja Tallinna Maraton jt. Ürituse külastajad hakkavad vaikselt uue olukorraga harjuma. Segadust võis tekitada mõne sündmuse korraldaja otsus, kus toitlustajad võisid vabal valikul endale ringluspakendi teenuse pakkuja valida. Seadus oli muidugi seetõttu täidetud, kuid külastajate jaoks oli antud olukorras segadust päris palju. Seda seetõttu, et külastaja pidi topsi/ sööginõu tagastama samale toitlustajale, kellelt ta joogi/toidu oli ostnud. Aga kui üritusel on paarkümmend toit-
lustajat, tekitab see külastajates kindlasti segadust.
Kuidas pakendivaba süsteem toimib?
Pakendivaba süsteem võiks toimida selliselt, et ürituse korraldaja kehtestab antud valdkonnas reeglid ning valib välja ringluspakendite pakkuja ja teeb kokkuleppe selles osas, kas toitlustajad korraldavad nõude tagasivõtu ise või teeb seda välja valitud teenusepakkuja. Sellisel juhul ei teki tarbijal segadust, kuhu täpselt tuleb nõu pärast kasutamist tagastada.
Ringluspakend
ei ole veel võlusõna, vaid sellega peab kaasnema rida tegevusi, et pakend ka tegelikult oleks ringlev.
Kui ürituse korraldaja on need tingimused paika pannud, peavad toitlustajad hindama, kui palju nad kavatsevad üritusel jooki/toitu müüa, ning vastavalt sellele tellivad teenusepakkujalt vajaliku koguse nõusid. Sealt edasi toimib süsteem nagu tavaline pandisüsteem –külastaja ostab joogi ning maksab lisaks joogile ka topsi eest pandi, mille saab tagasi, kui topsi selleks ette nähtud kohta tagastab. Pärast üritust tagastavad toitlustajad nõud meile ning need lähevad pessu, et olla valmis uueks ürituseks. Pakendivaba kogemuseni on meil veel tükk maad minna ja võib-olla täielikult pakendivabaks ei olegi mõistlik minna. Võtame näiteks joogipakendid (plast -
Urissaare Kantri kasutas ringluspakendit.
pudelid, metallpurgid) – paljud üritused lubavad jooki müüa nimetatud pakendites ja on tekitanud ürituse alale piisava koguse konteinereid, kuhu joogipakendid koguda. Ürituse lõppedes kogutakse kõik joogipakendid kokku ja saadetakse Eesti Pandipakendisse, kus need omakorda sorteeritakse ja suunatakse materjalina ümbertöötlusesse, mille tulemusel sünnib uus pudel või purk.
Kuidas suhtuvad pakenditeemasse ürituste korraldajad ja külastajad? Ürituste korraldajad jagunevad siinkohal kolmeks. Üks osa korraldajatest on ringluspakendite lahenduse omaks võtnud ja seda rakendanud juba aastaid enne seadusest tulenevat nõuet. Nad on võtnud endale eesmärgiks muuta ürituste keskkonna jalajälg minimaalseks. Teine osa ürituste korraldajatest on samuti ringluspakendid kasutusele võtnud, kuid teevad seda seetõttu, et seadus kohustab. Ja siis on veel kolmas osa korraldajatest, kes üritavad leida võimalikke lahendusi, et seaduse täitmist vältida.
Külastajate osas on esimesse gruppi kuuluvaid kõige rohkem.
Millised on suurimad väljakutsed, millega puutute kokku pakendivabade lahenduste rakendamisel?
Kuna meie teenusepakkujatena ikkagi jätkuvalt leiutame, milline on kõige optimaalsem, efektiivsem ja mugavam lahendus, siis kogu protsessiahel pakub piisavalt väljakutseid.
Teavitus – seda nii külastajate kui ka toitlustajate suunas. Oleme aidanud ürituste korraldajatel koostada ennetavaid sõnumeid, lisaks aitame kaasa üritusel erinevate infomaterjalide ja sõnumite edastamisega.
Optimaalne nõude kogus – iga-aastased regulaarselt toimuvad üritused ei ole sarnased, kuna tarbimine on muutu-
mises, erinevad üritused on erineva iseloomuga ja loomulikult ei ole väga pikalt ette võimalik planeerida ürituse päeval olevat ilma. Erineva ilmaga tarbitakse erinevaid jooke ja sööke. Ringluspakendite kogumislahendus on minu hinnangul üks kriitilisematest lõikudest, kuna kui toitlustajad müüvad tooted ringluspakendisse, aga neid kokku ei koguta ja uuesti pärast pesu ringlusesse ei suunata, võib see olla keskkonnale kahjulikum kui ühekordse pakendi kasutamine, mida kokku kogutakse ja taaskasutatakse.
Seaduse kitsaskohti kasutavad toitlustajad – soetati ringluspakendid, kuid pakendite tagasivõtt külastajatelt tehti nii ebamugavaks või segaseks, et suur osa pakendeid lõpetas prügikastis.
Ringluspakend ei ole veel võlusõna, vaid sellega peab kaasnema rida tegevusi, et pakend ka tegelikult oleks ringlev. Lisaks on vaja täpsemat regulatsiooni valdkonna sees – a) pakendite valik, mis tagab toiduohutuse ka pärast mitmekümnendat pesu; b) pesu kvaliteedi tagamine – millise pesumasinaga avalikel üritustel kasutatavaid nõusid pestakse. Pean siinkohal mainima, et plastist ringluspakendi pesu erineb olulisel määral keraamilise nõu pesust.
Järelevalve – kuna suund pakendivabade ürituste poole tuleb muu hulgas seadusest, siis seaduse täitmist ei ole võimalik kontrollida ringluslahenduse pakkujal, vaid juriidiline pädevus on vastavatel institutsioonidel.
Et üritused muuta pakendivabaks ja külastajatele mugavaks, ei piisa ainult ringluspakendite teenuse pakkujate uutest lahendustest, vaid siin peavad koonduma kogu ahelas tegutsevad ettevõtted –nii korraldaja, toitlustaja kui ka ringluspakendi teenuse pakkuja. Samuti peab ka külastaja muudatused omaks võtma, kuna see täidab meie ühist eesmärki.
Pellet on CO2neutraalne kütus – kas on?
Pellet, hakkepuit, saepurubrikett ja ka tavalised puuhalud on kõik meie oma kohalik kütus, mille kasutamist kütteks peetakse CO 2 -neutraalseks. See tähendab, et nende põlemisel vabanev süsihappegaas on puude poolt kasvades juba seotud. Pellet ja saepurubrikett erinevad muudest puidupõhistest biokütustest, sest nad on toodetud põhiliselt puidutööstuse jäätmetest. Suur osa puidus sisalduvast süsinikust jääb seotuks pikaks ajaks, sest puitu on kasutatud kauakestvate asjade – ehitised, mööbel –valmistamiseks ja kütust valmistatakse vaid jäätmetest. Pelleti põletamisel vabaneb vähem kui pool puude poolt salvestatud süsinikust.
Kuid see ei ole veel kõik. Kui te kasutate kütteks pelletit, saepurubriketti või muid puidupõhiseid kütuseid, jääb ju sama koguse sooja tootmiseks vajalik fossiilne kütus põletamata. Seega võib öelda, et puidupõhiste kütuste põletamine hoopis seob süsinikku , mitte ei ole ses suhtes neutraalne.
Vastuseks pealkirjas olevale küsimusele: pellet ei ole CO 2 neutraalne kütus, selle põletamine hoopis seob süsihappegaasi.
Aavo Isak, Pelltech OÜ.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energia- või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi. Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on. Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, selle kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud – pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.
Pelleti eelised:
CO2 siduv – pelleti põlemisel tekkiv CO2 on eelnevalt puude poolt seotud ja samavõrra fossiilset kütust jääb ju põletamata.
Kohalik kütus. Kogu tema tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse.
Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.
Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed.
Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd.
Pellet on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.
Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.
Investeering pelletiga töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse.
Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletil töötavaid aurukatlaid kui ka kuumaõhupuhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergiahindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.
Pelletil töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest. Pelletihoidla on kompaktne ja seda on soodne rajada.
Pelletit on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.
Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja ei ole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva –kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata – www.pelltech.eu.
Aavo Isak Pelltech OÜ
ROHELISE TULEVIKU võimalused linnaruumis
Kliimamuutused ja linnade kiire areng toovad üha enam esile vajaduse leida lahendusi, mis aitaksid säilitada ning parandada elukeskkonda. Üheks oluliseks kontseptsiooniks sel teekonnal on roheline infrastruktuur. Aga mida see täpsemalt tähendab?
TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK
Roheline infrastruktuur hõlmab palju enamat kui ainult parkide rajamine või puude istutamine. Tegemist on tervikliku lähenemisega, kus looduslikud ja tehnoloogilised lahendused on ühendatud, et rahuldada nii linnade kui ka nende elanike vajadusi. Selline infrastruktuur aitab suurendada linnade vastupanuvõimet kliimamuutustele ja leevendada keskkonnaprobleeme. Selle all peame silmas ka looduspõhiste lahenduste integreerimist linnaarhitektuuri, kus looduslikud ökosüsteemid ja inimtekkelised struktuurid töötavad käsikäes. Sellised lahendused hõlmavad vihmavee kogumise süsteeme, mis suunavad sademevee taaskasutusse näiteks haljastuse
kastmiseks; rohelisi katuseid, mis aitavad soojust säilitada ja vähendavad vihmavee äravoolu koormust; ning vett läbi laskvaid teekatteid, mis võimaldavad vihmaveel pinnasesse imbuda, vältides nii üleujutusi ja säilitades põhjavee taset.
Samuti toetab kõnealune mõtlemine linnade haljastust, ökoloogilisi koridore ja looduslikke puhkealasid, mis aitavad tasakaalustada kiiret elutempot ja pakkuda elanikele tervislikumat keskkonda.
Eesmärk on toetada ökosüsteemi teenuseid, nagu õhu ja vee puhastamine, elurikkuse säilitamine ning kliima muutuste leevendamine. Lisaks füüsilistele struktuuridele hõlmavad rohelise infrastruktuuri lahendused ka poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis toetavad nende rakendamist. Näiteks linnaruumi planeerimisel võetakse arvesse, kuidas looduselemente saab kasutada linna probleemide, nagu üleujutused ja saaste, leevendamiseks.
Kus roheline infrastruktuur juba töötab?
Edukaid näited leiab näiteks Stockholmist, Singapurist ja Washingtonist, mis tõestavad roheliste infrastruktuuride lahenduste loomise tõsiseltvõetavust ning toimivust. Ent see eeldab linna planeerijatelt ja valitsustelt pikaajalist ning terviklikku lähenemist. On oluline, et rohelise infrastruktuuri lahendused
saaksid õigesti finantseeritud ja neid integreeritaks olemasolevatesse süsteemidesse. Sellised investeeringud toovad kaasa suurema vastupidavuse kliimamuutustele ja loovad tervislikuma elukeskkonna, mis on kasulik kõigile.
Roheline infrastruktuur ei ole pelgalt luksus, vaid tulevikuvajadus.
Rootsi pealinn on üks juhtivaid rohelise infrastruktuuri edendajaid. Kogu Stockholmi Hammarby Sjöstadi linnaosa rajati eesmärgiga vähendada keskkonnajalajälge poole võrra võrreldes tavaliste linnadega. Piirkond kasutab taastuvenergialahendusi, nagu päikeseenergia ja jäätmekütusel põhinev elektritootmine. Lisaks on linnaosa ehitatud selliselt, et maksimeerida vihmavee kogumist ja taaskasutust. Kõik need meetmed on vähendanud oluliselt linna energiatarbimist ja heitgaaside emissiooni.
Teisel pool ookeani asuva New Yorgi üks tuntumaid rohelise infrastruktuuri projekte on High Line – mahajäetud raudteevõrgustikust ümber ehitatud park, mis on linna südamesse toonud rohelise ala. High Line’ist on saanud linlastele meelelahutuskoht, mille raja-
mine tõi kaasa piirkonna elavnemise ka majanduslikus mõttes. Samuti aitab park juhtida ja filtreerida sademevett, vähendades üleujutusohtu tihedalt asustatud piirkonnas.
Tiheda asustuse poolest tuntud Singapur on rohelise infrastruktuuri üks edulugusid. Linnas töötab laiaulatuslik vihmavee kogumise süsteem, kus kaks kolmandikku linna pindadest, sealhulgas katused ja kõnniteed, aitavad koguda sademevett 18 reservuaari. Lisaks on Singapur tuntud oma ainulaadsete projektide, nagu „Gardens by the Bay“ poolest, kus ühendatakse looduslikud elemendid ja tehnoloogilised lahendused, pakkudes ökoloogiliste eesmärkidele lisaks ka esteetilisi väärtusi.
Roheline infrastruktuur ei ole pelgalt luksus, vaid tulevikuvajadus. Kui seda tehakse läbimõeldult ja süsteemselt, võib see pakkuda olulisi ning mõõdetavaid tulemusi nii keskkonnale, majandusele kui ka sotsiaalsele heaolule. Samuti on oluline mõista rohepesu ohte – olukordi, kus rohelisi lahendusi kasutatakse pigem turunduslike eesmärkide saavutamiseks kui tegeliku keskkonnamõju vähendamiseks. Seepärast peab rohelise infrastruktuuri mõju olema mõõdetav ja läbipaistev tagamaks, et rakendatavad lahendused toovad kaasa reaalse kasu nii keskkonnale kui ka majandusele.
Allikad: IISD, Blue and Green Tomorrow
Kütmine olgu efektiivne, mugav ja tervislik!
Kütteperioodi algus ei pea tähendama tüütuid kohustusi, müra ega kuiva õhku siseruumides.
Austria ettevõte Redwell Manufaktuur GmbH on spetsialiseerunud infrapunaküttepaneelide arendamisele ja tootmisele juba aastast 1998. Redwell järgib keskkonnasäästlikku põhimõtet nii tooraine valikul kui ka tootmisprotsessis, kasutades ainult rohelist energiat ja kvaliteetseid materjale. Nad pakuvad ainukesi infrapunaküttepaneele Eestis, mis vastavad ökodisaini nõuetele (EU Ecodesign Directive 2009/125/EG määrus 2015/1188) ja mille efektiivsusnäitajad lubavad neid nimetada küttekehadeks (standard IEC 6075-3:2020)*. Redwelli küttepaneelid on koduses kasutuses alates 2002. aastast ja toodete valik täieneb pidevalt, et pakkuda iga ruumi jaoks sobivat lahendust.
Infrapunaküttel on teiste kütteviiside ees palju eeliseid: optimaalne energiakasutus; sobib nii põhi- kui ka lisakütteks; lihtne paigaldus; hooldusvaba ja hääletu kasutamine; mitmekülgne valik, kaunis disain; sobib nii niisketesse kui ka kõrgetesse ruumidesse; tervislik sisekliima, ühtlane temperatuur; parim allergikutele ja lastele; toodetud Austrias; garantii 10 aastat!
* www.redwell.ee/infrapuna-kutte-kvaliteedinaitajad-2/
Jagame meeleldi oma teadmisi ja kogemusi ning aitame leida parima lahenduse. Kirjutage oma soovist info@redwell.ee või helistage +372 5326 8795, Külli Kodasmaa. www.redwell.ee
Mahe võiks olla kogu argitoit
„Järgmise aasta algusest läheb mul tavatootmisse 900 hektarit mahemaad,“ teatas eelmisel aastal Võrumaa mahetalunik Janek Erik, kes on maheviljeluses pettunud. Tänavu kasvatas ta Põlgaste talus mahedalt kaera, rukist, tatart ja ristikut. „Nii kurb kui see ka pole, hinnad on tavas ja mahedas võrdsustunud. Mahetatart ei osta tänavu praktiliselt keegi,“ ütles aga Pärnumaa mahelihaveisekasvataja Andres Vaan.
TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: PEXELS.COM
Samal ajal, kui põllupidajad taanduvad mahetootmisest, kuna hind ja pusimine ei tasuvat ära, soovitavad restoranipidajad ning entusiastid just hinnaühtlustuse tõttu pöörduda maheusku. Restorani Peet Ruut asutaja ja juht Jaagup Jalakas leiab, et pole paremat aega kui praegu, et hakata mahetoiduga katsetama. Liikuda tasub samm-sammult ja maitsta sama toorainet nii mahe- kui ka tavakasvatusest. Jalakas ütleb, et maitsevahe on juba see, mis paneb toorainet muutma.
Jaagup, mida peaks tegema, et inimesed ostaks ja sööks rohkem mahetoitu?
Kui keegi oskaks sellele anda ühese vastuse, siis ilmselt ei peaks tänasel päeval seda küsimust üldse formuleerima. Muidugi mõista mõjutab tarbija käitumist kõige enam, eriti praegu, just hind. Evib levinud arvamus, et mahetoit on kallis. Eks ta paljudes kategooriates olegi kallim, aga vahest tasuks küsida hoopis teistpidi: kuidas mõni toiduaine saab olla üldse nii soodne?
Rukkil on traditsiooniliselt kindel koht eestlaste toidulaual. Jahu-Jaan kasutab rukkitoodete valmistamisel 1875. aastal Eestis aretatud rukkisorti ’Sangaste’. Kiviveski jahud on eripärased ja omanäolised, heade maitseomaduste ning kõrge kvaliteediga, mis aitab saavutada maitsvamat lõpptulemust nii koduküpsetajal kui elukutselisel pagaril. Toodame nii püüli-, sõre- kui ka täisterajahusid.
Meie tooted on müügil üle Eesti Rimi Talu Toidab lettidel, Selverites ja Jahu-Jaani e-poes.
Toon näiteks kanaliha. Mahebroileri nii-öelda küpseks kasvamise aeg on kolm korda pikem kui tavalises kasvanduses kasvamisel, selle aja jooksul kulub ka täpselt nii palju rohkem toitu, energiat, tööjõudu. Kolme kuuga broileri valmis paisutamine ei olegi normaalne kasvatusviis ja võime vaid aimata, mida kõike see sisaldab, et sellise tempoga tibust valmis broiler kasvatada. Kokkuvõttes on küsimus ennekõike tarbija teadlikkuses ja nii-öelda jalgadega hääletamises. Hinnapoliitikat aitaks kujundada mahetoidule käibemaksu soodustus, mis on levinud paljudes Euroopa riikides.
Tarbija teadlikkuse tõstmisel on restoranil võtmeroll eeskuju näitamises.
Kuidas saavad sellele aidata aga kaasa näiteks restoranid?
Tarbija teadlikkuse tõstmisel on restoranil võtmeroll eeskuju näitamises. Minu meelest peaks olema tänapäeval standardiks juba kujunenud mahemuna kasutamine restoranides. Samuti näiteks kohalikud mahejahud ja piimatooted. Juur- ja puuvilja puhul on oluline
jälgida hooajalisust ning selles osas reguleerib hind väga konkreetselt. Ma arvan, et kevadel ei peakski pakkuma lillkapsast või tomatit – ikka siis, kui on selle parim hooaeg ja seda külluslikult saadaval.
Kuidas mõjutab mahetoidu tarbimist hind? Mis seis sellega hetkel on? Nagu ennist ütlesin, on levinud arvamus, et mahetoit on kallis. Tegelikkuses see nii päris ei ole. Õigupoolest ei ole mahetoit olnud muu toiduga võrreldes kunagi nii odav, sest nii-öelda tavalise tooraine hind on tõusnud kiiremini kui mahetoorainel. Lisaks on lahendus ka jällegi hooajalisuse jälgimises ehk mis aastaaegadel mis toitu tarbida. Kui võtta suund selle järgi, nagu meil siin on juba esiisadest saati kombeks olnud, võiks ju süüa värsket kraami rohkem siis, kui on palju päikest, ja hautiseid, hoidiseid, kuivaineid ja liha siis, kui päikest vähem. Kolmanda mõjutajana toon välja mahu aspekti: mida rohkem me kohalike inimestena tarbiks kohalike mahetootjate toorainet, seda odavamaks see muutuks.
Anna soovitusi, kuidas mahetoitumisega ise pihta hakata. Mina soovitan teha lihtsaid katsetusi ja võrrelda toorainet. Näiteks teha mõni lihtne roog maheporgandist ja järgmine päev sama roog tavalisest porgandist –
olen kindel, et see maitseb paremini. Ma isegi ei hakka siin rääkima praegu mahetoidu kasulikkusest ega muust –lähtuks lihtsalt maitsest. Teine näide: kanatiivad. Kunagi ammu grillisin kodus kanatiibu ja ahjust välja võttes meenus, et pagan, unustasin neile soola panna. Mekkisin tiibu enne maitsestamist ja vajadus lisasoola järele täielikult puudus: tulemus oli juba ise sedavõrd maitsekas! Aga tegelikult on soovitused siiski väga lihtsad: söö vähem liha, aga kui
sööd, siis mahedalt. Vaheta näiteks tavaline oliiviõli maheda vastu. Kindlasti soovitan tähelepanu pöörata maitseainetele, näiteks levinud sinistes pakendites olevate maitseainete sees on palju maitsetugevdajaid ja lisandeid, mis seal olema ei peaks, eriti igasugustes maitsesegudes. Kokkuvõttes aga ütlen lihtsalt: toeta kohalikku mahetootjat ja vali teinekord poest mõni mahefarmeri jogurt, munad või jahu – see on kvaliteedimärk ja toetab ka kohalikku tootjat.
Ringmajandus saab aidata
Eesti uuele tõusule
Ringmajandus on hea võimalus muuta keskkonnaprobleemid majanduslikeks võimalusteks, millest võidavad nii keskkond, tarbija, ettevõtja kui ka riik.
TOIMETAS: KAIRI PRINTS
Mis on ringmajandus?
Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale lineaarsele majandus mudelile ehk „tooda-tarbi-viska minema“, mis vajab suurt kogust sisendit ning tekitab ühtlasi palju kasutuid jäätmeid. Lineaarne majandusmudel, mis on ekspansiivne, ei ole jätkusuutlik lahendus, ei suuda tagada inimkonna ja keskkonna heaolu ega vasta tänapäevase ühiskonna vajadustele pikemas ajavaates. Maa loodusvarad on piiratud, mistõttu on keskkonna ja majandusarengu seisukohalt oluline leida jätkusuutlik viis nende kasutamiseks.
Ringmajandus on valdkonnaülene põhimõte, mistõttu on olulisel kohal ettevõtete omavaheline koostöö ja rahvusvahelised kokkulepped, mis loovad märkimisväärseid võimalusi uute turgude ning partnerluste loomiseks. Edukat ettevõtete koostööd iseloomustab hästi tööstussümbioos, mille eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte jäätmed, jääksoojuse või muud kõrvalsaadused kasutab ära teine ettevõte.
Suuri muudatusi on vaja teha ka selles, kuidas tooteid ja teenuseid tarbitakse. Miljonite tarbijate igapäevastel valikutel on oluline mõju keskkonnale.
Eesti ringmajanduse visioon
Ringdisaini põhimõtetest lähtumine
Ringmajanduse
Allikas: Keskkonnaportaal
aluspõhimõtted
Toimimiskeskkond Vajaduspõhine tootmine ja tarbimine
Toimimispõhimõtted
Kestlike valikute soodustamine
Eesti ringmajanduse arengusuunad
1. Ressursse kasutatakse vastutustundlikult ja nõudlusest lähtuvalt, ressursikasutus on läbi mõeldud ja jäätmeteke on viidud miinimumi.
Keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamine ning kasutamise soodustamine
Keskkonnahoidlike (sh ringhangete) riigihangete rakendamine
Jagamismajanduse soodustamine
Ohutu materjaliringluse tagamine
Parima võimaliku lähenemise kasutamine
2. Eesti ettevõtete ärimudelid on jätkusuutlikud ja ringmajandussuunitlusega.
Tarneahelate koostöövõimekuse suurendamine
Teaduse kaasamine ringmajanduslike lahenduste loomisesse
Ettevõtete ning ettevõtete ja teadusasutuste partnerluste ergutamine
Ettevõtjate ja riigi koostöö soodustamine
Teadlikkus Parima võimaliku lähenemise kasutamine
Korrastatud õigusmaastik
Materjalihierarhiast lähtumine
Süsteemne ja koordineeritud lähenemine
Koostöö ja kaasamine
Nutikad lahendused
Allikas: Kliimaministeerium
3. Eestis on ringmajanduse rakendamiseks vajalik oskusteave ja eksperdid ning toimiv koostöö erinevate valdkondade ja sektorite vahel.
Ekspertide järelkasvu ja vajaliku oskusteabe olemasolu tagamine
Kvalifitseeritud tööjõu, sh välistööjõu, kasutamise võimaluse tagamine
Valdkondadevahelise koostöö, sh rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemise, soodustamine
4. Loodud on toimivad digitaalsed IT-lahendused ringmajanduse toetamiseks ja tagatud kvaliteetsed andmed olukorra seiramiseks.
Jagamis- ja koostööplatvormide juurutamine
Kvalifitseeritud tööjõu, sh välistööjõu, kasutamise võimaluse tagamine
Innovaatiliste, sh tehisintellekti kasutavate, digitaalsete lahenduste rakendamine
Teadlikkuse suurendamine ja nõudluse tekitamine jätkusuutlike toodete järele aitab kaasa keskkonnaga arvestava majanduse arengule.
Ringmajandus Eestis
Riigi roll ringmajandusele üleminekul on soodsate tingimuste loomine ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks ja takistavate barjääride eemaldamine. Keskkonnakestlik tootmine ja tarbimine peab tuginema ühtsetele alustele. Seetõttu on oluline olla üksmeelel nii sihi osas, kuhu soovime ringmajandust edendades jõuda, kui ka ringmajanduse põhimõtetes, mille järgimine tagab, et majandustegevus toetab keskkonna hoidmist. Selleks loodi ringmajanduse valge raamat, mis koondab ministeeriumide ja huvirühmade arutelude tulemusel kokku lepitud visiooni, ringmajanduse aluspõhimõtted ja arengusuunad, millest lähtutakse edasistes tegevustes. Dokument toetab erinevaid osapooli, et ringmajandus oleks läbiv raamistik planeerimises, tarbimises, tootmises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. Valgele raamatule järgneb ringmajanduse tegevuste kava, milles tuuakse välja erinevate valdkondade tegevused ja mõõdikuid. Selleks, et erinevate ühiskonnaliikmete poolt eraldi ja koos tehtavad jõupingutused oleksid kooskõlas ning tagaksid tõhusa ringmajanduse toimimise Eestis, on oluline lähtuda ühtsest visioonist.
Allikad: Kliimaministeerium, Keskkonnaportaal
5. Ringmajandus on riiklikul tasandil hästi koordineeritud ning loodud on ringmajandust toetav õigus- ja majanduskeskkond.
Õigusmaastiku kaasajastamine
Erinevate osapoolte rollide, funktsioonide ja vastutuse selge määratlemine
Ringmajanduse korraldamiseks ja seiramiseks vajaliku info kogumise põhimõtete kehtestamine ning standardi loomine
Digitaalsete platvormide loomine info kogumiseks, analüüsimiseks ja vahetamiseks
Keskkonnahoidlike riigihangete õigusloome
6. Juurdunud on keskkonnateadlik mõtteviis ja keskkonnahoidlik käitumine.
Kõigi osapoolte keskkonnateadlikkuse suurendamine
Turu osapoolte, sh tarbijakäitumise, suunamine Keskkonnakorralduslike meetmete kasutamise juurutamine
Toorained, mis on sõelutud välja meie (olme)prügist
Öeldakse, et mis ühe jaoks prügi, see võib teisele näida kuld. Jäätmetega on sama seis: ära visatud elektroonikaseadmetes, olmeprügis, ehitusjäätmetes ja muus leidub palju vajalikke tooraineid, mida uuele elule suunata. Plasti, paberi ja riidematerjali kõrval korjatakse jäätmetest välja väärismetalle, erinevaid sooli, keemilisi aineid ning veel palju muud.
TEKST: MARTIN HANSON
Jäätmekäitleja Ragn-Sells on põhjamaades ja mujal võtnud jäätmetest toorainete loomise tugevalt fookusse. Ettevõtte Eesti haru juht Kai Realo ütleb, et lisaks loodussäästule ja jäätmekäitlusele on sel ka selge äriline aspekt. Aga lisaks jäätmekäitlusele, mis tähendab kas nende ladustamist, nende toasoojaks kütmist või neist gaasi valmistamist, on nüüd tähelepanu all jäätmete ringmajanduslik käitlemine. „Kütmine ja gaasitootmine pole seotud ringlusega, jäätmeid saab kasutada veel vaid ühe korra. Ringlust siin ei toimu. Ringmajanduseks peetakse jäätmete valdkonnas aga sellist töötlust, kus jäätmetest saadakse uut toormaterjali. Eestis oleme hetkel rohepöörde ja ringmajanduse ideedega ikka väga arengu algusjärgus ja seda just sellest vaatest,
kuidas jäätmetesse suhtutakse, kuidas neid käideldakse ning hinnatakse. Väga palju tekib tootmise käigus just selliseid jäätmeid, mida ei saa ringmajanduses enam kasutada, kuna tootja ise on need jäätmed ära rikkunud ja prügiks muutnud,“ leiab Realo.
Aga konkreetseid näiteid on lähedalt võtta. Ragn-Sellsil on kaks koostööprojekti: üks Enefiti ja teine VKG-ga. Enefitiga koostöös purustab jäätmekoguja kindlas fraktsioonis kõik kokku kogutud vanad rehvid, millest siis Enefit pürolüüsib õli, täpsemalt kütteõli. Lisaks võetakse rehvipurust välja ka kogu metall, mis samuti uuele ringile saadetakse. VKG projektis valmib kütteõli aga plastijäätmest. Realo sõnul on ringluses palju sellist komposiit-plastpakendit, mida ei saa kasutada näiteks uue plasti
valmistamiseks, kuid millest saab teha kütteõli.
„Kuid meil on tänapäeval ka vahendid, millega see kütteõli puhastada veelgi puhtamaks õliks, mida saab kas valada otse diislina auto kütusepaaki või saata edasi keemiatööstusse. Keemiatööstuses on võimalik valmistada veelgi peenemaid tooteid, mida omakorda kasutab näiteks kosmeetikatööstus. Piltlikult saavad vanad plastpudelid elada uut elu naiste vananemisvastases kreemis,“ selgitab Realo.
Piltlikult saavad vanad plastpudelid elada uut elu naiste vananemisvastases kreemis.
Elemendid prügist välja Lisaks füüsikalisele ja käegakatsutava tooraine ringlusele on olemas ka uus valdkond, mis keskendub keemilistele ühenditele. Euroopa Liidus on avastatud, et kriitiliste toormaterjalidega on lood väga halvad, kuna 90% neist pärineb Hiinast või Aafrikast ning viimase kümne aastaga on kriitiliste toorainete arv kasvanud 16-lt 34-le.
Fookus on nüüd pandud sellele, et saada need kriitilised keemilised ühendid kätte tekkinud jäätmetest.
„Ragn-Sellsil on taas mitu projekti käimas. Reoveemudast võetakse ühe projekti raames välja fosforit, mis on näiteks puhtam kui see, mida saame loodusest. See läheb uuesti väetiste tootmiseks, kuid töötame ka selle nimel, et seda saaks kasutada näiteks loomasöödas. Samast reoveemudast eraldame ka lämmastiku, mis on samuti hea materjal väetistes. Jäätmepõletuse lendtuhast võtame kolmanda projekti raames välja erinevaid sooli. Osa neist saab kasutada väetistes ja suurem osa läheb talviseks tänavahoolduseks, täpsemalt jäitetõrjeks. Sellest tuhast saab kätte aga ka palju muid elemente – tsinki, rauda, räni, alumiiniumi, kulda ja nii edasi –, mis kõik on väärtuslik toore,“ mainib Realo. Tähelepanu peab tõmbama ka sellele, et millest me jäätmete teemal üldse räägime: 80% meil tekkinud jäätmetest on põlevkivitööstuse tekitatud, 8% tuleb tööstusest, 8% ehitusest ja vaid 3% kogu probleemist on olmejäätmete tekitatud. „Kisa selle mõne protsendi tõttu on meeletult, samas kui midagi pole tehtud, et nii tööstus- kui ka ehitusjääde läheks paremini ringlusse,“ kommenteerib Ragn-Sellsi juht.
Foto: Anni Õnneleid
Prügi sorteerimise konteinerid.
JÄÄTMED
Olmeelektroonika läheb teisele ringile
Elektroonikat ja plasti ümber töötleva WeeReci juht Hans Talgre ütleb, et neil toimub kogu demonteerimine käsitsi, tehnikat ei visata purustisse ja seetõttu saadakse elektroonikast kätte 12–16 erinevat materjaliliiki. Peamiselt on need metallid, nagu alumiinium, vask, teras, vase-terase segud, aga ka erinevad juhtmed, plast ja nii edasi.
„Näiteks kineskoop-televiisorid, täpsemalt nende pealmine klaas muutub WeeRecis uueks tooteks.
Puhastame selle klaasi, teeme graanuliteks ja seda kasutatakse betoonitööstuses paekivi asemel. Nii jääb umbes tuhat tonni paekivi kaevandamata, sest meilt saadud klaas asendab selle. Hetkel töötame välja ka viisi, kuidas lamineeritud klaasi uuesti ringlusse lasta: need pärinevad LED-telekatest ja turult tagasi tulevatest eelmise generatsiooni päikesepaneelidest,“ mainib Talgre, kes lisab, et ligi 60% Euroopas ringlevast mustast metallist on juba teisel ringil, osa sellest pärineb ka elektroonikast.
Elektroonika lammutamisel eraldatav plast – polükarbonaadist, ABS-ist ehk akrüülnitriilbutadieenstüreenist ja nende segudest – läheb graanulitena tagasi plastitootmisse: neist tehakse
nii terrassilaudu, uuesti elektroonikas kasutatavaid plastdetaile kui ka ehitusmaterjale. WeeRecis ümber töödeldud plastist graanulid liiguvad näiteks kaablikaitsetorude valmistamisse, mis omakorda on kasutusel tuuleparkides, alajaamades.
Uued tekstiilid ja materjalid
tõrjuvad lambavilla traditsioonilistest kasutusaladest välja ning villa jääb järjest rohkem üle.
„Mul on endal ka väikene hobiprojekt, mille käigus me toodame kasutatud plastkanistritest uusi plastkanistreid. Paljuski ei saa neid enam küll toiduainetööstuses kasutada, kuid laiemalt tööstustes on need väga edukalt läbi löönud,“ selgitab Talgre, kes lisab, et nende majast läheb 80% sisse tulnud jäätmetest uue toorainena taas ringlusse.
Talgre rõhutab, et nemad töötlevad aastas ringi 3000 tonni elektroonikat ja 4000 tonni plasti. „Tegemist on kindlasti äriga, sest me tegeleme uute toorainete loomisega. See, millest me seda teeme, pole ju oluline,“ mainib ettevõtte juht.
Määä ...
Lambavillast graanulite tootja Mää juht Sander Veskimeister räägib, et eelmisel ehk 2023. aastal varus Mää juba endale hinnanguliselt 15% Eesti lammaste villast. See on päris suur edenemine, kui mõelda, et 2021. aasta sügisel alustati ettevõtmisega nullist ja ilma ühegi tehnoloogiata. „Praegu meid juba tuntakse ja teatakse,“ lisab Veskimeister. Ettevõttel on tekkinud ka püsikliendid nii kodu- kui ka välismaal.
„Lambavill iseenesest jäätmeprobleem ju ei ole. Probleem on pigem selles, et see materjal on jäänud natuke unarusse ja võrreldes paari dekaadi taguse ajaga kasutavad inimesed villa vähem. Uued tekstiilid ja materjalid tõrjuvad lambavilla traditsioonilistest kasutusaladest välja ning villa jääb järjest rohkem üle. Mää proovib olla selles vallas abiks ja seda kasutusalade ringi laiendada. Kui riieteks enam ei sobi, siis aiandusse paneme sobima. Lambavillal on palju häid omadusi ja see on osa loomulikust looduse süsiniku ringlusest,“ räägib ettevõtte juht.
Mää alustas lambavillast väetisegraanulite tootmisega ja suhteliselt kiiresti lisandusid tootevalikusse ka villast valmistatud geotekstiilid. Mõlema kasutusala on aiandus. „See on meie praegune põhiline suund. Villaga
Toonekurgedele on jäätmejaam nagu Rootsi laud. Foto Lääne-Viru jäätmejaamast.
Lendtuhk ja asfalfijäägid
Heidelberg Materials Kunda (endise nimega Kunda Nordic Tsement) kasutab tsemendi tootmisel kütusena näiteks erinevaid jäätmeid, nii mõnegi toote puhul on kasutuses tööstusjäätmed ja näiteks betooni tootmisel kasutatud vesi võetakse uuesti ringlusse.
Lisaks kasutatakse olenevalt turust, kuhu toode müüakse, tsemendi või betooni tootmisel lendtuhka. Lendtuhk asendab osa süsinikdioksiidimahukast vahetootest – klinkrist. Lendtuhktsementi müüakse näiteks Norras ja Rootsis, Taani müüdavatel toodetel lisatakse lendtuhka hoopis betoonile.
Mõnes täitematerjalitehases võetakse uuesti ringlusse ka kasutatud asfalt: sel moel aidatakse kohalikel omavalitsustel ja teistel tööstusettevõtetel tegeleda jäätmeprobleemidega. Samal ajal vähendatakse enda tootmise süsinikdioksiidiheidet. Allikas: Heidelberg Materials
saab väetada, hoida pinnases niiskust, tõrjuda tigusid, teha katmikalasid, luua erosioonitõkkeid. Erinevad kogemused laiendavad meie teadmisi igal hooajal ja peab ütlema, et kasutajad on väga rahul. Oleme alati olnud väga avatud tagasiside suhtes ja innustame igati Mää toodete kasutajaid kogemust meiega jagama,“ lisab Veskimeister.
Küsimus tekib, et kui lambavilla asemel valmistataks samu tooteid millestki muust, siis mis oleks selle roheline jalajälg? Mää juht ütleb, et nende tooted täiendavad väetiste ja geotekstiilide nimekirja.
„See on kliendi valik, kas eelistada rohelist ja looduslikku toodet või
mitte. Ehk see on kasutajate teadlikkuse küsimus. Kindlasti on ka Mää üks ülesandeid selgitada, millist toodet on pikas perspektiivis jätkusuutlikum kasutada ja mida mitte. On selgelt näha, et inimesi see teema kõnetab, ning väljendid „ringmajandus“ ja „rohemajandus“ ei ole inimestele enam võõrad. Mää eesmärk on pakkuda klientidele jätkusuutlikke lahendusi aianduseks ja omalt poolt loodame, et Mää kasvab just selliseks, nagu on meie klientide ootused,“ mainib Veskimeister.
Artikkel ilmus 2024. aasta kevadel esimest korda ajakirjas Kestlik Eesti.
Tee oma päikesejaam
targalt juhitavaks
Kuidas meie lahendused Sind aitavad?
Varustuskindluse tagamine. Akud tagavad katkematu elektrivarustuse isegi siis, kui võrguühendus katkeb.
Väiksemad elektrikulud. Salvestatud energia ja tark juhtimine aitavad vähendada elektriarveid.
Kvaliteetne elektrienergia. Ühtlane ja stabiilne pinge kaitseb sinu elektriseadmeid ning pikendab nende eluiga.
Andmete reaalajas jälgimine. Jälgi oma päikesejaama tootlikkust ja akude olekut mugavalt oma telefonist või arvutist.
Tulu sagedusreservide turult. Kasuta salvestatud energiat võrgu tasakaalustamiseks ja teeni lisatulu.
Optimeeritud võrgu kasutamine. Pole vaja osta lisaampreid –meie lahendused optimeerivad energiakasutust ja -tootmist.
Soleron energiajuhtimislahendused (EMS)
Vilion EnerCube salvestus
Võimsus kuni 800 kW ning salvestusmaht kuni 1,72 MWh
Megarevo inverterid
Võimsus 30 kW kuni 500 kW
Oleme Eestis välja töötatud tarkvarapõhise juhtimislahenduse Soleron EMS pakkuja ning ametlik maaletooja Vilion EnerArk, EnerCube ja Megarevo salvestussüsteemidele ja inverteritele.
Foto: Tiit Blaat
Mis veab rohelust moeäris?
Moetööstus on paratamatult üks suuremaid õhusaaste tekitajaid maailmas, luues hinnanguliselt 10% ülemaailmsetest süsinikdioksiidi heitmetest. Sektoris kasutatav veekogus ja tekstiilide massiline raiskamine on aga äratanud tarbijate ja brändide seas kasvava teadlikkuse jätkusuutlikumast moetööstusest. Mängu tulevad taaskasutus ja uuenduslikud tehnoloogiad, mis aitavad moetööstusel kasvada keskkonnasäästlikumaks ja edendada ringmajandust.
TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Taaskasutus
Teise ringi riided ei ole enam pelgalt nišitoode, vaid need moodustavad üha suurema osa ülemaailmsest moeturust. Riiete taaskasutuse normaliseerimine tuleneb suurenenud teadlikkusest keskkonnamõjude suhtes, samuti eelistavad tarbijad üha enam odavamaid, ent samas kvaliteetseid pre-loved-esemeid. Digitaalsete müüdiplatvormide kiire areng on samuti second-hand -riiete populaarsuse kasvule tugevalt kaasa aidanud, pakkudes tarbijatele lihtsat ligipääsu kvaliteetsetele kasutatud rõivastele üle maailma.
Uued tehnoloogiad
Tehnoloogia areng mängib ringmajanduse ja rohelise moe toetamisel võtmerolli. Näiteks kasutatakse üha enam digitaalse tootetuvastuse võimalust, st igale esemele on antud unikaalne digitaalne identiteet. Nii saab jälgida toote teekonda kogu selle elutsükli vältel ning samal ajal pakkuda tarbijatele läbipaistvust ja kindlustunnet toodete autentsuse kohta. Lisaks võimaldab see brändidel säilitada oma hea maine ka second-hand-turul.
Ringmajandus moemaailmas Moeäris on muutumas populaarseks ka ringmajandus, kus rõivaste elutsüklit pikendatakse ning tootmisprotsessis kasutatakse üha enam taaskasutatud
materjale. Taaskasutatud tekstiilidest ja toorainetest tootmine aitab vähendada loodusvarade kurnamist ning toetab süsiniku jalajälje vähendamist. Tänu sellele lähenemisele jääb vähem riideid prügimägedele ja ressursse kasutatakse maksimaalselt ära.
Tarbijate ja brändide kasvav huvi ringmajanduse vastu on toonud esile vajaduse arendada ka uusi ärimudeleid, nagu rõivaste rentimine, parandusteenused ja ringlusse võetud materjalidest valmistatud riided. Kõik need meetodid aitavad vähendada rõivaste tootmisele ja tarbimisele kuluvat energiat ning ressursse.
Tänapäeva moemaailmas on taas kasutus ja uued tehnoloogiad muutumas normiks, mitte erandiks. Need suunad aitavad kaasa keskkonna säästlikuma ja jätkusuutlikuma moetööstuse arengule ning pakuvad samal ajal ka tarbijatele kvaliteetseid ning taskukohaseid lahendusi. Tooted, mis on disainitud kestma, mida saab ümber töödelda ja taaskasutada, on moetööstuse rohelise tuleviku jaoks võtmetähtsusega. Neist lahendustest saavad osa mitte ainult tarbijad, vaid ka globaalsed brändid, kes soovivad säilitada konkurentsivõime ja aidata kaasa keskkonna säästmisele.
Halvad uudised kiirmoele?
Võib-olla, kuid paremad uudised planeedile.
Rohelisem mõtlemine võib paratamatult endaga kaasa tuua kiirmoe allakäigu, ent pikas perspektiivis teeme sellega endale ja loodusele teene. Siin on veel kaks uuendust Maailma Majandusfoorumi UpLink innovaatoritelt, mille eesmärk on edendada ringmajandust ja muuta kiirmoetööstust jätkusuutlikumaks.
Allikad: World Economic Forum (2024), tehisaru Naha ja tekstiilide „istutamine“ USA-s asuv idufirma Natural Fiber Welding toodab taimsetest materjalidest jätkusuutlikku „nahka“ ja tekstiili. Ettevõtte tooted ühendavad taimseid aineid kiududeks, mis käituvad nagu sünteetilised materjalid, sealhulgas taime põhine nahk nimega MIRUM, mis ei sisalda sünteetilisi sideaineid. MIRUM luuakse loodusliku protsessi abil, milles ei kasutata kahjulikke kemikaale, ning see laguneb bioloogiliselt tagasi looduslikeks koostisaineteks. Sellised uuendused aitavad vähendada keemilist reostust ja jäätmete teket ning muuta tootmisprotsessi vähem kahjulikuks nii loodusele kui ka inimestele.
Vana uueks
Saksa ettevõte Re-Fresh Global tegeleb vanade riiete ümbertöötlusega lõhnaaineteks, ravimiteks, kingadeks, kangasteks, sõidukite polstriks ja muuks. Re-Fresh kogub oma tehastest kokku tekstiilijäätmete ülejäägid ja patenteeritud biotehnoloogilise protsessi abil muudetakse jäätmed biolagunevaks tooraineks, mida saab hiljem kasutada ehitus-, auto-, tekstiili- ja moesektoris.
Allikas: World Economic Forum (2024)
