Targu Talita (märts 2024)

Krooniline väsimus Kuidas kurnatusega võidelda?

Uriinipidamatus Treenige vaagnapõhjalihaseid

Geeniuuring Aitab leida sobivaimat ravi

ÕIGE TOITUMINE TOETAB ÜLDIST TOITUMUST JA RAVI KA HAIGUSE KORRAL

VÄIKE JA KOMPAKTNE

Hoia tervist

KUIDAS SELJATADA VÄSIMUS?

Väsimusel võib olla mitmeid põhjuseid ning see võib viia tervisemuredeni. Kuidas ära tunda, kas tegu on ajutise väsimusega või probleemiga, mis nõuab sekkumist?

Väsimus on enam levinud põhjus, miks eestlased tervisekontrolli tulevad. Kuigi väsimusega ollakse tihtipeale harjunud elama, võib selles peituda mõni tõsisem terviseprobleem, mistõttu on oluline põhjuseid uurida.

Väsimuse põhjuseid võib olla sadu, kuid sagedamini on see seotud kiire elutempo, haiguste või vigastustega, vaimse tervise, vähese une, ravimite tarvitamise või mõne aine puudusega organismis. Esineb ka kroonilise väsimuse sündroomi, mida iseloomustab pikka aega kestnud väsimus, millel pole kindlat põhjust.

Kui väsimus on ajutine ja seotud näiteks unepuudusega või lühiajalise stressiga, võib see tavaliselt mööduda pärast puhkust või stressi lee-

vendavaid meetmeid. Aga kui väsimus on püsiv või oluliselt mõjutab igapäevast elukvaliteeti, võib see viidata tõsisematele terviseprobleemidele ning vajab täiendavaid vereanalüüse ja arsti hinnangut, sest sageli on selle taga oluliste mineraalainete ja vitamiinivarude vähenemine organismis.

Seetõttu soovitab laboriarst väsimuse põhjuste väljaselgitamiseks alustada organismi üldseisundit hindavate vereanalüüsidega: hemogramm, ferritiini ja vitamiini D taset ning kilpnäärme seisundit hindavad analüüsid võivad aidata selgitada väsimuse tagamaid.

Jätkub pöördel

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040

Toimetaja Jana Rand 661 3300 Kujundaja Mari Peterson Keeletoimetaja Ene Leivak

Korrektor Merike Järvlepp

Väljaandja

Delfi Meedia AS Trükk AS Printall

Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2024 Ilmub koos Maalehega

Pidev väsimustunne võib olla tingitud elustiilist, kuid ka tervisehädadest. Foto: Shutterstock

Algus lk 145

D-vitamiini ja raua vaegus

Madal D-vitamiini ja raua tase on kõige sagedasemad väsimuse ja energiapuuduse põhjustajad. Enam kui pooltes eelmisel aastal SYNLABis täiskasvanutele tehtud D-vitamiini analüüsides oli D-vitamiini tase alla normi.

D-vitamiini parim allikas on päike, mida meie laiuskraadidel külmal ja pimedal ajal on paraku vähe. Selle vaegus põhjustab lisaks väsimusele mitmeid tervisemuresid, sest vitamiin D mõjutab immuunsüsteemi, osaleb kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses ning on oluline ka luudele, lihastele, hammastele ja koordinatsioonile.

Ka rauapuudus põhjustab väsimust ning seega tuleks püsiva väsimuse korral hinnata rauasisaldust vereanalüüsis. Rauda on organismil vaja hapniku transpordiks kudedesse ning selle vähesuse tagajärgedeks võivad olla kahvatu jume, liigeste valulikkus, peavalud, hingeldamine vähimalgi füüsilisel koormusel, südame puperdamine ning mälu-, meeleoluja tähelepanuhäired, külmakartus.

Väsimust aitab võita füüsiline aktiivsus. Foto: Shutterstock

Ka teatud ravimite tarvitamine võib kõrvalmõjuna väsimustunnet põhjustada. Ravimitest võivad väsimust tekitada allergia-, külmetus- ja vererõhuravimid, antidepressandid, rahustid, uinutid, psühhoosivastased ravimid, vähiravimid, lihaslõõgastid, narkootilised valuvaigistid ja langetõveravimid. Ravimite tarvitamisega seotud väsimustunne möödub reeglina ravimi tarvitamise lõpetamise järgselt.

Tervislikud eluviisid aitavad

Väsimusest võitu saamiseks keskenduge tervislikele eluviisidele. Oluline on piisav uni, tasakaalustatud toitumine, füüsiline aktiivsus ja ka regulaarne tervisekontroll. Väsimust ei tohiks lihtsalt ignoreerida. Kuigi väsimuse seljatamine võib nõuda mitmeid muudatusi elustiilis ja harjumustes, viib tervislike valikute tegemine suurema energiatasemeni ja parandab üleüldist heaolu.

ANNELI RAAVE-SEPP

SYNLABi laboriarst

Hoia tervist

Soovitusi väsimusest jagu saamiseks

• Piisav puhkeaeg. Jälgige, et töö- ja puhkeaeg oleks tasakaalus ning unetunde piisavalt. Täiskasvanud inimestele soovitatakse tavaliselt magada 7–9 tundi ööpäevas, kuid täpne unevajadus võib varieeruda sõltuvalt inimese individuaalsetest vajadustest, terviseseisundist, elustiilist ja geneetikast.

• Füüsiline aktiivsus. Igapäevane füüsiline aktiivsus või liikumine värskes õhus on võitluses väsimusega parim abiline, aidates kaasa nii füüsilise kui vaimse tervise paranemisele.

• Täisväärtuslik ja tasakaalustatud toitumine. Tervislik toitumine tagab kehale vajalikud toitained, sh süsivesikud, valgud ja tervislikud rasvad, mis on olulised energia tootmiseks. Regulaarsed toidukorrad hoiavad veresuhkru taseme stabiilsena, mis aitab säilitada püsivat energiataset kogu päeva vältel.

• Kontrollige tervist. Pidage nõu arstiga, et välistada oluliste ainete puudus ja haigused, mis võivad väsimust põhjustada.

• Vajadusel tarbige toidulisandeid. Kui toidulaud on mitmekesine, kuid siiski on tekkinud vitamiinide või mineraalainete puudus, pidage nõu arstiga, et konsulteerida, milliseid ja mis koguses toidulisandeid võiks tarbida.

• Turgutage immuunsüsteemi. Paljude nakkushaiguste läbipõdemisega kaasneb väsimustunne, mis võib kesta ka pikalt pärast haiguse taandumist. Tugev immuunsüsteem aitab organismil haigusetekitajatega võidelda, haigestudes kiiremini paraneda ja tulevasi haigusi vältida.

GEENIUURING AITAB RAVI PERSONALISEERIDA

Diagnoosi saamise järgselt lähtutakse haiguse ravimisel sageli standardsetest juhistest, mis määravad ravimi. Teatud ravimite lagundamisel organismis mängib aga olulist rolli farmakogeneetika, sest inimesed reageerivad samale ravimile ning annusele erinevalt.

Farmakogeneetika on personaalmeditsiini osa, mis lähtub ravi määramisel inimese individuaalsetest pärilikest omadustest seoses ravimite ainevahetusega.

„Farmakogeneetiline uuring on analüüs, mille puhul vereproovi või suu limaskestalt võetud proovi abil on võimalik tuvastada geenivariandid, mille puhul esineb seoseid inimese geeni ja ravimi toimeaine vahel. Need seosed omakorda mõjutavad ravimite tõhusust ja kõrvaltoimete esinemist. Uuringu abil on võimalik teada saada, kuidas inimese keha ravimite toimeaineid lõhustab. Selle põhjal saab teha järeldusi, millist mõju võivad need ravimid talle avaldada,“ selgitas SYNLAB Eesti tootmisjuht Laura Truu.

Uuring võimaldab muuta paljude patsientide ravi tõhusamaks ja kuluefektiivsemaks. Seda eelkõige nendes meditsiinivaldkondades, kus sobivaima ravimi leidmiseks peavad arstid patsiendist lähtuvalt erinevaid ravimtoimeaineid katsetama ning patsiendid pahatihti kannatama ravimite kõrvaltoimeid.

Head kogemused psühhiaatrias

Psühhiaatrias tuleb inimesele sobiva õige antidepressandi leidmiseks enamasti proovida mitmeid toimeaineid. Confido vaimse tervise kliiniku juht dr Mari-Liis Laanetu on farmakogeneetilist uuringut kasutanud oma patsientide ravimiplaani koostamisel paar aastat: „Senised kogemused maailmast on näidanud, et patsientidel, kellele on tehtud enne depressiooni ravi määramist farmakogeneetiline uuring, on tõenäosus saavutada haigusnähtude kadumine 1,71 korda kõrgem kui testimata patsientidel.“

Geeniuuring võimaldab inimest ravida vastavalt tema geneetilistele eripäradele. Foto: Shutterstock

Dr Laanetu selgitas, et tavapäraselt alustatakse antidepressantravi väikeste annustega, mida järk-järgult suurendatakse. Nagu kõikide ravimite puhul, võivad ka antidepressandid kaasa tuua nii ootuspäraseid kui ka ootamatuid kõrvaltoimeid, mis paraku võivad kujuneda ka ohtlikuks.

„Näiteks sotsiaalse ärevuse ja mõõduka depressiooniga patsiendil parandas määratud ravim tavapärases annuses tema enesetunnet mõnevõrra, ent vaevused ei taandunud lõplikult. Farmakogeneetilisest uuringust selgus, et tema geneetilise eripära tõttu ei metaboliseerinud tema organism ravimi toimeainet tavapäraselt, vaid see kuhjus organismis ning sellega seoses oli potentsiaalne oht eluohtlike südamerütmihäirete tekkeks. Tavapäraselt oleksin ma patsiendil ravimi annust tõstnud, kuna see oli tema enda sõnul siiski andnud positiivseid tulemusi, ent tänu far-

makogeneetilisele uuringule saime teada, et ravimi annuse suurendamine ei mõjuks sellele patsiendile hästi. Seega ei suurendatud annust, vaid asendati ravim patsiendile farmakogeneetiliselt paremini sobivama vastu,“ rääkis doktor Laanetu.

Ravimine muutub odavamaks

SYNLAB Eesti tootmisjuht Laura Truu selgitas, et farmakogeneetiline uuring uurib inimesel 29 geeni, mis on seotud enam kui 200 ravimi toimeaine metabolismiga: „Uuringusse on valitud geenid, mille variatsioonid mõjutavad paljude ravimite ainevahetust, et saada infot ravimravi alustamise ja sobiva annuse määramiseks, et ravim oleks inimesele sobiv ning ennetaks võimalikke kõrvaltoimeid.“

Uuringu abil on võimalik muuta haiguste ravi tõhusamaks ja kuluefektiivsemaks.

TARGU TALITA

URIINIPIDAMATUSE KORRAL OTSIGE ABI!

Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on laiemalt levinud tervisehäire, kui oskame arvata ning seda esineb igas vanuses inimestel.

Hinnanguliselt vaevlevad selle tervisehäire käes 28% meestest ja 57% naistest.

Kuna tegu on delikaatse probleemiga, püüavad inimesed seda varjata nii lähedaste kui ka arsti eest ja mõned ei otsi sellele probleemile kunagi lahendust. Samas võib inimese elukvaliteet seetõttu oluliselt langeda: ta ei julge enam käia kodust väljas ning elust kõrvale tõmbumine ja meeleolulangus võib kiirelt tekkida.

Naistel on sagedasemaks uriinilekke põhjustajaks rasedus, sünnitamine, menopausiikka jõudmine ja ülekaal. Meestel aga hoopiski eesnäärme probleemid. Nii naistel kui meestel võib uriinipidamatus tekkida mitmete neuroloogiliste haiguste, diabeedi, trauma või ka ravimite tarvitamise tagajärjel.

Põit ja kusejuha toetavad vaagnapõhjalihased. Kui need lihased nõrgenevad, võivad ka kõige tavalisemad toimingud, näiteks köhimine, naistel uriinilekke põhjustada.

Kust saab nõu ja abi?

Teresa abivahendispetsialistid ootavad sind tasuta konsultatsioonile üle Eesti.

• Tallinnas Mustika keskuses, Tõnismäe polikliinikus ja Lasnamäel Tähesaju Selveris.

• Tartus Lembitu Coopis, Pärnus Iseseisvuse väljakul Rüütli 47 (sissepääs Ringi t poolt).

• Rakveres vanas Turukaubamajas Laada 14.

• Jõhvis Pargi 25.

• Kohtla-Järvel Keskallee 4.

Rohkem infot leiad veebilehelt www.teresa.ee.

Pidamatusega on probleeme ligi kolmandikul meestest ja enam kui pooltel naistest. Foto: Shutterstock

Vaagnapõhjalihased võivad välja venida ja nõrgeneda raseduse ning sünnitusega, ka menopausiga seoses väheneb vaagnapõhjalihaste verevarustus ja nõrgeneb nende funktsioneerimine. Ka muutub naissuguhormooni ehk östrogeeni vähenemise tõttu põie ja kusejuha seina limaskest õhemaks.

Mehed tunnevad enam piinlikkust

Meestel on kõige sagedamini esinevaks uriinipidamatuse sümptomiks pidev tilkumine. Tavaliselt on see

tingitud asjaolust, et suurenenud eesnääre ei lase põiel tõhusalt tühjeneda ja põide koguneb palju uriini. Nii muutub põie sein lõdvaks ja uriini valgub aeglaselt kogu aeg.

Vanuse kasvades ei sulgu meeste kusejuha enam piisavalt efektiivselt. Kuigi meeste põiepidamatus on tunduvalt rohkem levinud, kui arvatakse, on paljudel meestel sellest siiski raske rääkida. Iga kaheksas mees kannatab mingil eluperioodil sellise tervisehäire käes. Selleks aga, et igapäevaeluga muretult jätkata, tuleks pidamatuse korral kasutada spetsiaalseid tooteid, mis on diskreet-

sed ega lase ebameeldival lõhnal levida.

Et probleemist lähemalt aimu saada, on hea pidada urineerimispäevikut, ehk siis märkida üles kõik urineerimisega seotud sündmused. Päevikut peab pidama vähemalt kahe järjestikuse ööpäeva jooksul, mis vastaksid tavapärasele elurütmile ja vedeliku tarbimise harjumustele.

Ei maksa loota, et probleem ise kaob

Häirekellaks võiks olla liiga sage urineerimine ning uriinileke pingutusel. Ei maksa loota, et probleemid iseenesest kaovad, vaid abi tuleb otsida. Alustada võiks perearstist ravivõimaluste leidmiseks ning seejärel valida õiged abivahendid. Ka lähedased saavad pidamatusega inimest aidata, kui ta ise ei oska või ei suuda abi leida.

Jätkub pöördel

Uriinipidamatuse liigid

• Stressinkontinetsus. Uriini eritub väikestes kogustes füüsilisel pingutusel, näiteks köhimine või raskuste tõstmine. Põhjuseks on vaagnapõhja- või sulgurlihaste nõrgenemine või menopaus. Kõhuõõne ja põie summaarne rõhk kasvab suuremaks sulgurlihase vasturõhust ning põielihas ei tõmbu kokku. Tahtmatut uriinipidamatust esineb näiteks siis, kui rõhk kõhuõõnes köhimise või aevastamise ajal järsku suureneb.

• Sundinkontinentsus. Sellisel puhul tekib tugev ootamatu urineerimisvajadus ja on tunne, et pole võimalik pissihäda kinni hoida. Uriin eritub reeglina suurtes kogustes. Lisaks esineb ka öist sagedast urineerimist. See on tingitud põieseinalihase ülitundlikust reaktsioonist ning selle puhul võib põis enne WCsse jõudmist täielikult tühjeneda. Põhjuseks võivad olla muu hulgas kuseteede põletikud, põiekivid või -kasvajad ning eesnäärme vohamine, samuti ärrituste tugevnemine, urineerimisrefleksi nõrgenemine.

• Ülevooluinkontinetsus. Tegu on põie tühjenemishäirega. Põhjuseks on väljavoolu takistus või põie ülemäärane täitumine. Ülevoolust tingitud uriinipidamatuse puhul hakkab uriin üleveninud põiest välja voolama kohe, kui põiesisene rõhk ületab sulgurlihase rõhu. Meeste puhul takistab põie tühjenemist sageli suurenenud eesnääre. Põhjuseks võivad olla ka urineerimisrefleksi nõrgenemine ja harva ka mehaaniline takistus.

• Täielik uriinipidamatus. Seda esineb reeglina lamavatel haigetel.

Algus lk 152

Ravi ja abi on olemas

Olenevalt uriinipidamatuse tekkepõhjustest saab seda ka ravida või siis pidamatuse raskusastet oluliselt leevendada. Õige ravi põhineb kusepõie funktsiooni häirete täpsel diagnoosimisel. Uriinipidamatuse diagnoosimisega tegelevad uroloogid koostöös neuroloogide ja günekoloogidega. Ravi lõpuleviimine jääb perearstide, taastusraviarstide ja füsioterapeutide ülesandeks.

Inkontinetsuse ravi on medikamentoosne, kirurgiline, füsioteraapia, taastusravi ja psühholoogiline abi. Eduka ravi oluline osa on ka õiged individuaalsed abivahendid, mille valikul on abiks Teresa abivahendispetsialistid.

Õigesti valitud hooldusvahendid, sidemed ja mähkmed on lekkekindlad, mugavad ning tagavad kindlustunde, mis aitab säilitada eneseväärikust ja normaalset elurütmi.

MERIKE MIKKO kontinentsusnõustaja

Treenige vaagnapõhjalihaseid

Vaagnapõhjalihased asuvad vaagnapõhjas häbemeluu ja õndraluu (sabakondi) vahel. Meie vaagnapõhjalihased nõrgenevad iga päevaga, sest istume pidevalt selle osa peal, mis peaks liikuma! Seega saab iga inimene ise selle ärahoidmiseks või peatamiseks palju ära teha.

Kuidas õiged lihased üles leida?

• Tualetis põit tühjendades proovige paar korda järjest peatada-vallandada uriinijuga. Nõnda tehes leiate õiged lihased, mida treenida. See harjutus on mõeldud vaagnapõhjalihaste leidmiseks.

• Kui õiged lihased on tuvastatud, alustage treeningut järgmiselt: pinguldage vaagnapõhja lihaseid kaks sekundit, lõdvestuge kaks sekundit ja nii 5–10 korda järjest. Alustage lühemast pingutuse ajast, kuid eesmärk on jõuda vähemalt viiesekundilise pingutuseni ning pikema korduste arvuni. Tulemusi märkate pärast paarikuulist korrapärast harjutuste tegemist. Peale esimeste tulemuste saavutamist ärge lõpetage treenimist, vaid jätkake seda lihaste toonuses hoidmiseks.

• Oluline on teha harjutusi tühja põiega kas lamades, istudes või seistes. Jälgige, et pinguldate just vaagnapõhjalihaseid. Ärge pingutage või painutage keha samal ajal muul moel. Tehke harjutusi iga kord ka siis, kui tunnete, et lähenemas on aevastus, köha või kui miski ajab naerma.

HOIDKE OMA NAHA NÄHTAMATUT KAITSEKIHTI!

Talvised temperatuurid ja lõikav tuul võib kahjustada meie nahka ning muuta selle kuivaks, ketendavaks ja punetavaks. Seetõttu tuleks just jahedal ajal oma nahka välismõjude eest kaitsta.

Nahk on inimese suurim organ, mis kaitseb organismi nii päikesekiirguse, mikroobide kui ka kemikaalide eest. Lisaks osaleb nahk ka toksiinide eritamisel.

Nahk koosneb kolmest kihist: pealisnahk ehk epidermis, pärisnahk ehk dermis ja nahaalune rasvkude. Pealisnaha pinnal on kaitsev happeline kiht ehk hüdrolipiidkiht. See õhuke kaitsekiht koosneb surnud marrasnaharakkudest, lipiididest, vabadest aminohapetest, higist ja rasust. Kuid just tänu hüdrolipiidkihile suudab meie nahk taluda tuult, külma, kuumust ja sagedast pesemist.

Hüdrolipiidkiht hoiab naha mikrofloora korras, aitab säilitada naha niiskustasakaalu ning tagab naha uuenemise. Naha keskmine pH tase on 5,5 – terve naha pealispind on kergelt happeline. Madalam pH piirab bakterite vohamist ning vähendab aknet, allergiat ja mitmeid muid nahaprobleeme.

Kui hüdrolipiidkiht saab kahjustada, on tagajärjeks naha enneaegne vananemine ja liigtundlikkus. Kui naha loomulik mikrofloora ja pH on häiritud, muutub nahk ka nahaärritustele ja infektsioonidele vastuvõtlikuks.

Nahk vajab hooldamist

Naha hüdrolipiidkihti saame ka ise täiesti tahtmatult rikkuda, kasutades liiga kõrge või madala pHga, säilitusja värvaineid, pindaktiivseid sulfaate või sünteetilisi aineid sisaldavad kreeme ning puhastusvahendeid.

Ka liiga intensiivne ja sage naha pesemine võib kahjustada selle kaitsekihti. Pesemisel tuleks vältida liiga kuuma vett ja nahka kuivatades pigem rätikuga tupsutada kui hõõru-

da. Tundliku naha korral ei sobi pesemiseks tavaline seep, mis on liiga aluseline ning tuleks kasutada dušiõlisid või õliseepe.

Õige nahahooldus on vajalik sõltumata sellest, kas nahal on mingi probleem või mitte. Pesemisvahenditeks sobivad kõige paremini dušikreemid ja -õlid, mis sisaldavad niisutavaid komponente nagu uurea, laktaat, linool- ja linoleenhape.

Pärast duši all või vannis käimist kasutage niisutavaid baaskreeme, millega toetate nahabarjääri. Rasvasemad kreemid ja salvid sobivad kuivale ja ketendavale nahale. Kreemide olulised koostisosad on näiteks hüaluroonhape, lanoliin, tseramiidid, taimsed õlid ja uurea.

Ka päikesekreem kuulub hea nahahoolduse juurde olenemata aastaajast. Talvel, mil päike väga ak-

tiivne ei ole, võiks näol kasutada päevakreemi, mis päikesekaitset juba sisaldab.

Nahka kahjustab elustiil

Lisaks välistele mõjutustele mõjutavad hüdrolipiidkihti sisemised tegurid: stress, elustiil (suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ebatervislik toitumine), ebapiisav vedeliku tarbimine, rasvavaene dieet ja mõned ravimid.

Seespidiselt saab nahka turgutada, tarvitades oomega-3 ja -6 rasvhappeid, erinevaid B-grupi vitamiine ning A-, D- ja E-vitamiini. Apteegikosmeetika valikust leiab häid nahahooldustooteid kogu perele nii probleemide ennetamiseks kui ka juba olemasoleva nahaprobleemi ravi toetamiseks.

TARGU TALITA

Rasvarikkad kreemid toetavad naha kaitsekihti. Foto: Shutterstock

Mälu ja närvisüsteemi toetuseks

Ajuvitamiin letsitiin hoiab mälu ja tugevdab när ve, aga mitte ainult...!

Tu d eng i t e p ing el in e k ooliaa st a ja t öölkäija t e in t ensiivse d t öö p ä e vad v õ i vad vä s i t ada nin g s tressi t ekitada . Milles t ot s ida ab i m e e l t e ja k eh a erks a n a hoidmiseks? Üks v õimali k ab i m e es o n n n ajuv i ta mii n le tsit i i n . Hea uudis o n s e e , e t le t s itii n i v õ ib nim e t ada k a il u v it a m iiniks , sest s e e mõju b s ood s alt k eh a k aal u le , n a h al e ja j u us t ele .

MIS ON LETSITIIN?

Letsitiin on rasvadele sarnane aine ja eluliselt tähtis rakkude koostisosa Selle toel toimub kõikide elusrakkude kasv, küpsemine ja toimimine. Organismis aitab letsitiin kaasa näiteks vitamiinide A, D, E ja K omastamisele. Samuti täidab letsitiin väga olulist rolli aju ainevahetuses, varustades lihaseid ja när vikudesid hapnikuga ning aidates edastada när viimpulsse.

Hea ter vise ja mitmekülgse toitumise korral on letsitiin inimorganismis sünteesitav ehk teisisõnu suudab keha ise piisava letsitiini tootmise tagada Arvestada tuleb aga sellega, et nii füüsilise kui psüühilise koormuse puhul kasvab organismi vajadus letsitiini järele. Ka tasub teada, et näiteks dieedi pidamine ja vananemine pärsivad organismi võimet end letsitiiniga varustada

OLULINE AJULE, VERESOONKONNALE JA ILULE

Teadlased on leidnud, et letsitiinil on positiivne mõju ajufunktsioonidele, när visüsteemile, maksale ja veresoonkonnale Umbes kolmandik letsitiinist ehk nn ajuvitamiinist paiknebki meie ajus, mistõttu on letsitiinile omistatud mälu halvenemise protsessi aeglustav ja koguni mälu taastav toime Samuti ar vatakse sel olevat seniilsust ning Alzheimeri tõve ennetav mõju Letsitiini head omadused ei ole seotud ainult ajutegevuse turgutamisega Näiteks on uuringute tulemusel selgunud, et sojaletsitiin, mis on eraldatud sojaubadest ja sisaldab palju linoolhapet, aitab normaliseerida vere kolesteroolitaset ja mõjub soodsalt veresoonkonnale üldiselt. Letsitiinil on

oluline roll ka rasvade ainevahetuses Kuna letsitiin on tõhus rasvade (sh kolesterooli) siduja ja soodustab nende väljaviimist kehast, vähendab letsitiin halva kolesterooli taset organismis. Kuna sapikivid koosnevad suures osas just kolesteroolist, aitab letsitiin ka sapikivisid ära hoida

Samuti säilitab letsitiin loomulikku ilu, sest aitab parandada naha üldseisundit, leevendab aknet ja hoiab naha niiskena Ühtlasi kaitseb letsitiin juuste väljalangemise eest.

KUIDAS KOMPENSEERIDA LETSITIINI PUUDUJÄÄKI?

Letsitiinipuudusest organismis võivad märku anda krooniline väsimus, keskendumishäired ja kõrgenenud ärrituvus, samuti sapikivid ning halva ehk LDL-kolesterooli (LDL – low-density lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin) taseme tõus

Üks kapsel sisaldab 500 mg sojaletsitiini, B-rühma vitamiine ja E-vitamiini.

seda juurde manustada, ostes apteegist vastavaid preparaate Letsitiin on saadaval erinevate annustena. Samuti leidub seda kombinatsioonis eri vitamiinidega, näiteks B- või E-vitamiiniga, aga ka foolhappega, nagu toidulisandi Doppelherz Letsitiin, mis on sobilik nii õppuritele, pingelise vaimse töö tegijatele kui ka vanematele inimestele, kes kurdavad mälu halvenemise üle Doppelherz Letsitiini koostises on sojaletsitiin

Oluline on teada, et letsitiinipreparaatide tõeline mõju ei saabu üleöö, vaid muutuse saavutamine võtab vähemalt ühe kuu Soovituslik kasutamisaeg on tavaliselt 4–8 kuud ja manustamine peaks kindlasti toimuma kuuridena, mitte pidevalt ja aastaringi.

Vitamiinid B1, B3, B6 ja B12 aitavad kaasa närvisüsteemi talitlusele, energiavahetusele ja psühholoogilistele funktsioonidele. Letsitiin, mida kutsutakse nn ajuvitamiiniks, mängib tähtsat rolli ajurakkude toitumises. Piisavas koguses letsitiini mõjub hästi mälule, keskendumisvõimele ja närvisüsteemile.

Saadaval apteegis.

Tootja: Queisser Pharma, Saksamaa. Turustaja: Sirowa Tallinn AS

KÕHUHAIGUS, MIS RIKUB EKSOOTILISE PUHKUSEREISI

Paljudele Kagu-Aasias puhkamas käinud inimestele on tuttav väljend Bali Belly. Rõõmsa kõlaga sõnapaari taga ei peitu aga midagi toredat, vaid see vastik kõhuhaigus on toonud palju pahandust.

Bali Belly ehk Bali kõht on tavaline reisihaigus, millega kaasneb kõhulahtisus. Eelkõige tuntakse seda Bali, Indoneesia ja teiste sealsete troopiliste sihtkohtade külastajate seas, sest nendes piirkondades on see väga levinud. Vaatamata laiale levikule, on tegu raske haigusega, mis võib põhjustada reisijatele suuri reisikahjusid.

Haigusega kaasnevad tihti kõhukrambid, kõhulahtisus, oksendamine, üleüldine nõrkus ja valud. Nõrgema organismi puhul on haigus vedelikupuuduse tõttu lõppenud isegi surmaga. Heal juhul leevenevad sümptomid ööpäevaga, kuid samas võivad need kesta neli-viis päeva.

Eesti inimesi on neis piirkonnis palju reisimas ja see haigus on tänavu kaasa toonud mitmeid reisikindlustuse juhtumeid.

Suured kulud tekivad siis, kui ägeda haiguse tõttu peab näiteks jätkuvõi kojulennu edasi lükkama, sest sümptomid ei luba toast pikemaks ajaks lahkuda. Samal ajal peab aga pikendama oma hotellis olemise päevi või teisi broneeringuid tühistama. Selliste juhtumite puhul saame rääkida kahjudest, mis ulatuvad mitme tuhande euroni.

Sageli peab kõhuhäda käes vaevleja pöörduma kohalike arstide poole või olema ravil haiglas, kuna valud ja vedelikukaotus on suured.

Kuidas kõhuhaigusest hoiduda?

Enamasti põhjustab haigust kohalik kraanivesi või toit. Seega on teatud määral võimalik haigestumisest hoiduda.

• Jooge pudelivett. Hoiduge kraanivee joomisest ning ärge kasutage seda isegi hambaid pestes.

Ebameeldiva kõhuhaiguse vältimiseks tuleks eksootilistel maadel eelistada kohalikule kraaniveele pudelivett. Foto: Shutterstock

• Ärge tellige jääga jooke. Kohalikud söögikohad ja baarid kasutavad jääkuubikute tegemiseks tihti kraanivett.

• Koorige puuviljad ise. Kohalikud viljad on imehead, kuid eelistada võiks selliseid, millelt ise koore eemaldate (banaanid, apelsinid jne), kuna siis saab kontrollida, et võõrad pesemata näpud haigusi edasi ei kannaks.

• Üritage vältida tooreid toite. Näiteks salatid pestakse tihti kraanivee all, seega võiks eelistada küpsetatud toite.

• Desinfitseerige hoolikalt käsi.

• Hankige reisikindlustus.

• Võtke kaasa kõhulahtisuse ravimeid. Kui olete juba haige, siis on keeruline apteeki minna. Tihtilugu tuleb seal suheldes ette ka keelebarjäär. Seega on hea, kui vajalikud ravimid on juba koduriigist kaasa võetud.

Kuidas toimida kõhuhaiguse korral?

Kõhulahtisus ja oksendamine tekitavad vedelikupuudust, mida omakorda võib süvendada kohalik kuum kliima. Seetõttu on äärmiselt oluline piisavalt vett tarbida. Kõhulahtisuse korral võib kohalikust apteegist otsida näiteks Diapeti või Imodiumi nimega ravimit.

Pudelivee kõrval on hea tarbida mineraale ja muid vajalikke aineid taastavaid jooke. Selleks sobivad spordijoogid. Kohalikes poodides on olemas näiteks Gatorade või Pocari Sweat.

Kui haigus on juba käes, siis kindlasti tasub kindlustuse tarbeks alles hoida kõik arved ning kindlustusele võimalikult varakult juhtumist teada anda.

DENIS NIKOLAJEV

Balcia Eesti tegevjuht