Uued kodud Manufaktuuri Kvartalis on valmis sissekolimiseks!
OKTOOBRI LÕPUNI KEHTIVAD VALITUD KORTERITELE SOODSAMAD HINNAD!
hepsor.ee/manufaktuur/m7
Industriaalse võluga suurlinlikud kodud ajaloolises
Manufaktuuri Vabrikus!
MÜÜK ON ALANUD!
hepsor.ee/manufaktuurivabrik
Hubased kodud Kristiine südames on sissekolimiseks valmis!
VALITUD KODUD NÜÜD SOODSAMA HINNAGA!
hepsor.ee/lillekylakodud
Avarad perekodud Harku järve veerel on sissekolimiseks valmis!
TULE AVASTA NÄIDISKODU!
hepsor.ee/ojakalda
Tallinn ja Harjumaa on viimastel aastatel kinnisvaraturul läbi teinud ulatuslikke muutusi. Uued elamuarendused, mis kerkivad üle linna ja lähiümbruses, pakuvad laia valikut kaasaegse ja mugava kodu leidmiseks pea igale maitsele ning elustiilile.
Koos uusarendustega tõusevad esile aga ka erinevad kodu soetamisega seotud küsimused, nagu kuidas orienteeruda pidevalt kasvavates ruutmeetrihindades või missugused on kodulaenu taotlemise tingimused ja kodusisustuse kuumimad trendid. Kiiresti muutuvas maailmas on väga suureks abimeheks see, kui asjatundjad on turu ostjate jaoks lahti pakkinud ning nipid, soovitused, hoiatused ja selgitused ühte kohta kokku kogunud. Niisuguse „uusarendusaabitsa“ juurde oledki jõudnud!
Selles väljaandes toome lugejani erinevate spetsialistide hinnangud ja seisukohad seoses uusarendusmaailmaga ning tõenäoliselt leiad vastuse nii mõnelegi varasemalt segaseks jäänud küsimusele. Oleme uusarendusturu lahti harutanud nii energiatõhususe, kauni ja praktilise sisustuse kui ka laenu, kindlustuse ja garantii vaatenurgast.
Soovin sulle põnevat lugemist kodu soetamise telgitagustest ja edukat ostlemist uusarendusturul!
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Liisbet Estra, liisbet.estra@delfi.ee
Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
Kõik töökindlad akna katmise võimalused on esindatud AS Veepisara salongis Tallinnas Sõpruse pst. 176. Meie müügikonsultandid aitavad teil valida praktilise ja Lisainfo aadressil: info@veepisar.ee ja tel 660 6357 kauakestva aknakatte E–R 10–18, L 10–15, P oleme suletud.
Köögimööbel tasuta
Uus kodu rahulikus piirkonnas, kus kogu perel on mõnus elada ja lastel suureks kasvada. Järveotsa Kodud asuvad parajalt mitmekülgsete ajaveetmisvõimalustega piirkonnas, Haaberstis. Elamuid ühendab hubane majadevaheline hooviala, kus asuvad nii puhkealad kui ka laste mänguplatsid. Asudes parkimisalast eraldi, on siin pere pisematel turvaline mängida ning naabrilastega sõbruneda. B-energiaklassiga uued kodud on sissekolimiseks valmis. Tule tutvuma!
2-toaline kodu alates 158 990 €
Tutvu lähemalt: bonava.ee/jarveotsa
Kvaliteetsed, A-energiaklassi linnakodud on sissekolimiseks valmis. Jaluta virgutavaks supluseks Harku järve äärde või tee rattasõit ajaloolise asumi põlispuude roheluses – elu uues kodus on nautimist väärt. Neljast elamust moodustub poolkaar, mille südameks on hooviala, kus lapsed saavad kokku tuttavate mängukaaslastega ning ise saad nautida grilliõhtuid sõpradega või rahulikke puhkehetki iseendale. Lisamugavust pakub majaalune garaaž, kust liigud autost koju ilmastikukindlalt. Võta ühendust ja tule tutvuma!
Uus kodu alates 135 990 €
Tutvu lähemalt: bonava.ee/pikaliiva
Köögimööbel tasuta
Tasuta köögimööbel ja 5000 € sisustamiseks
Naabruskonna südameks on avar park, kus kogu pere leiab ühiseid ajaveetmisvõimalusi. Siit leiad mänguväljakud, viljapuud ja piknikuala; rohkelt tegevusi pakuvad ka välijõusaal ja unikaalne trikirada ekstreemspordi huvilistele. Uus-Mustamäel saad elada kaasaegses ja energiasäästlikus kodus, kus kõik detailid on põhjalikult läbi mõeldud. Igal asjal on oma koht ja kõigil pereliikmetel on siin hea olla. Leia sobiv kodu 2-4-toaliste B-energiaklassiga korterite seast. Suur valik kodusid juba sissekolimiseks valmis.
Tutvu lähemalt: bonava.ee/mustamae
Tutvu lähemalt: bonava.ee
Kehtiva detailplaneeringu
või kehtivate projekteerimistingimustega pealinna arenduste müüki jõudmata korterite kogumaht on praegu enam kui 11 000 korterit, mis tähendab, et korterite otsa lõppemise ees ei pea hirmu tundma. Hetkel on Tallinnas aktiivsemad ehituspiirkonnad Haabersti, Kesklinn ja PõhjaTallinn, millest populaarseimad Haabersti ja Põhja-Tallinn.
Tekst: Gerli Ramler
„Haabersti tõmbab ligi oma atraktiivsete hindadega, mis paiknevad Tallinna uusarenduskorterite hinnaskaala alumises osas, samas kui Põhja Tallinna võlu peitub terviklikus keskkonnas. Selles linnaosas leidub palju endisi tööstusalasid, mille mastaapsus võimaldab luua uusi piirkondi, kus on ühendatud elamine, töötamine ja vaba aeg. Hästi arenenud näideteks on Balti jaama ja Telliskivi kvartali ümbrus ning Noblessner, kuid samas suunas liiguvad ka Manufaktuuri, Põhjala ja Volta piirkond,“ kirjeldab Uus Maa juhatuse liige Igor Habal. Ta lisab, et Harjumaal on arendusmaht hinnatumates piirkondades vähenenud, mistõttu pakutakse koduotsijatele peamiselt sekundaarsetes piirkondades, nagu Rae küla ja Loo alevik, odavama hinnatasemega kortereid, mille on ostjad hästi vastu võtnud. Endiselt on väga populaarne ka Tiskre küla, mis asub otse Tallinna tagahoovis.
OÜ Fund Ehitus kinnisvaramaakler Kristina Sõmerik nendib, et jätkuvalt on trendikamad uuselamupiirkonnad juba välja kujunenud, hästi läbimõeldud ning logistiliselt hea asukohaga alad, mis pakuvad ka looduslähedust. Näiteks on tõusutrendis PõhjaTallinnas mere läheduses asuv Kopli liinide piirkond ja Astangu, mis on Harku järve kandis Õismäe külje all. Tema sõnul võiks lähiajal defitsiiti oodata niinimetatud Astangu suuremate korterite kui ka Kopli liinide korterite vallas. „On näha, et ostjad on elamuarenduste uute etappide ootel, kui nad pole hetkeseisuga leidnud sobilikku uut kodu või ei ole neil veel
piisavalt vabu vahendeid. Seoses sellega on praegu huvi suurem kui kunagi varem ka eelmüügis olevate projektide vastu.“
Hinnad näitavad veel stabiilsust
Üldse on kinnisvaraturg Sõmeriku sõnul viimasel aastal olnud põnevas seisus ja selles on suurt rolli mänginud üldised majanduslikud faktorid, näiteks käibemaksu ja teiste maksude muudatused, samuti pankade intressimuudatused. „Intresside teema on muutnud ostjaskonna väga ettevaatlikuks, aga kellel on kindel plaan uus kodu osta ja pangast aktsepteering olemas, see teeb tõenäoliselt ostuotsuse ära nüüd või lähiajal, aga kindlasti enne käesoleva aasta lõppu. Ostjaturg on elavnemas, intressid paremaks muutumas ehk laenuvõtjate jaoks langemas. Ja kuigi ostjate müüjate vahel käivad hinnaläbirääkimised endiselt aktiivselt, siis laiemas pildis näitavad uute korterite hinnad võrreldes aastataguse perioodiga pigem väikest tõusutrendi ja hinnalangust pole näha.“ Habal nendib samuti, et uusarenduste puhul võib endiselt rääkida hinna stabiilsusest. „Kuigi ostujõud on mõnevõrra paranenud, on pakkumist piisavalt, mistõttu on turgu dikteerimas ostjad. Seetõttu pole arendajatel veel võimalik hinda tõsta, lootuses, et ostjad sellega kaasa tuleksid. Esimesi hinnatõusu märke on näha pigem järelturul, kus korterite hinnatase on ostjatele vastuvõetavam,“ selgitab ta. „Vahel on ilmnenud ka kompositsiooniefekt – tehingusse
läinud korterite parem seisukord on tõstnud üldist hinnataset. Seega ei saa järelturul veel rääkida tegelikust hinnakasvust, aga kui tehingute arv jätkuvalt kasvab, võivad hinnad pooleaastase viitega sama trendi järgida, mis võib tähendada hinnatõusu järgmise aasta esimesel poolel.“ Hetkel on Habali hinnangul laojääk Tallinnas umbes 2600 korteri juures – siia on arvestatud kõik korterid, mis on avalikus müügis, olgu nad siis planeerimise, ehitamise või valmimise etapis. „Nende arenduste korterite kogumaht, mis pole veel müüki jõudnud, ent neil on olemas kas kehtiv detailplaneering või kehtivad projekteerimistingimused, on enam kui 11 000 korterit. Loomulikult ei lisandu need kõik lähiaastatel, kuid selline maht annab aimu, et seda on piisavalt, nii et ei pea hirmu tundma, et korterid hakkaksid otsa saama,“ kinnitab Habal.
Sõmerik leiab, et lähiaastad saavad kinnisvaraturul olema huvitavamad kui
kunagi varem, sest ehitatavad mahud pole otseselt väiksemaks jäänud ning tulemas on uued, väga põnevad uusarendusprojektid nii Tallinna kui ka Harjumaale. Nii et tema sõnul tasub kindlasti uusarenduste pakkumisi jälgida.
Mida praegune uue kodu otsija soovib?
„Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid soove. Kui neid soove grupeerida, siis väiksema eelarvega inimestele on kõige olulisem uus kodu kui selline, eriti neile, kes on varem üürinud või elanud vanas majas,“ ütleb Habal. „Uutel majadel on palju eeliseid, millest kõige olulisemad on ehitamine kaasaegsete standardite järgi ning ettevõtlikum naabruskond. Olulise tähtsusega on ka nutikas planeering, mis võimaldab väiksematel pindadel luua avarama mulje. Suurema eelarvega ostjad otsivad aga midagi erilist: kas unikaalseid vaateid, kõrgemaid lage
Haaberstis on 18 uusarenduse raames valmimas 37 maja, millest kõige uuemad on Rehelepa, Natura Park, Taludevahe ja Päevalille 17. Rehelepa arenduse korterite suurused jäävad vahemikku 42–97 m2, korteri hind on 142 400 – 319 900 eurot. Natura Pargi korterite suurus on 32–79 m2 ja hind 115 000 – 289 000 eurot. Taludevahe kodude suurus on 42–98 m2 ja hind 180 000 – 349 000 eurot ning tornmajal Päevalille 17 on korterite suurused 30–80 m2 ja hind 149 000 – 317 000 eurot.
Kesklinnas ehitatakse 27 uusarendust, mille käigus valmib 38 maja. Kõige uuem on Keldrimäele rajatav Tartu mnt 44 asuv A-energiaklassi ja maaaluse parklaga hoone.
Kristiinesse lisandub lähiajal 14 uut kortermaja. Uusimad neist on Tondil Dunte uusarendus, mille käigus saavad kasarmuhoonest kaasaegse ilmega avarad stuudiokorterid, ja Lillekülla Luige 5 kerkiv 50 korteriga maja.
Lasnamäe uusarendustest on suurim Lahekalda arendus nelja kortermajaga, mille korterite hinnad jäävad vahemikku 149 000 – 379 000 eurot.
Mustamäel on tulemas kõige uuemad arendused Sääse piirkonda, kus Kiili 14 aadressile on valmimas viie maapealse korrusega A-energiaklassi korterelamu, milles on kokku vaid 12 korterit. Teine uus arendus on Kadaka tee kandis asuv Nõmmemäe kodu, mis valmib 2025. aastal.
Nõmmel ehitatakse Kivimäe 27 asuvasse 1930. aastatest pärit funktsionalistliku arhitektuuriga hoonesse 12 omanäolist, ajastule omase karakteriga avara planeeringuga luksuskorterit. Arenduse nimi on Kivimäe Süda.
Pirita uusim arendus on Regati Kodud, mille 30–181 ruutmeetri suuruste korterite hinnad jäävad vahemikku 189 000 – 1 420 000 eurot.
Põhja-Tallinna on lisandumas lähiaastatel mitu uut arendust. Jahu 3a rajatakse kaheksa korteriga disainimaja ja Hipodroomi kvartali esimeses etapis kerkivad viis kortermaja ja 105 korterit, mille suurused on vahemikus 44–117 m2 ja hind 219 900 – 689 900 eurot. Kopli 2 on tulemas Elu Maja, mille korterite suurus on 42–111 m2 ja hind 289 000 – 795 000 eurot, ning Kalma tänavale tuleb Kotzebue Pargi arendus – kuus neljakordset maja, mille korterite suurus on 30–151 m2 ning hind 233 200 – 1 450 000 eurot.
Harku valda on tulemas Harkumõisa uusarendus, seoses millega kerkib Aia ja Betooni tänavale 8 modernset neljakorruselist äärelinna kodumaja.
Jõelähtme valda Saha teele kerkib kõrge Uus Loo kortermaja, mille 26–82 m2 korterite hinnad jäävad vahemikku 109 900 – 269 700 eurot.
Keilasse Männipargi tänavale kerkib uus kvartal Keila Pargikodud, mille korterite suurus jääb vahemikku 42–98 m2 ja hind on 159 900 – 339 900 eurot.
Saku valda on tulemas uus Kirsiõue uusarendus.
sid, garderoobi, sisekujundajaga loodud lahendusi, katuseterrassi, mitmest toast avanevat rõdu või suuremate korterite puhul kahte vannituba.“ Habal ise jälgib kõiki piirkondi, aga keskmisest enam huvitavad teda projektid, mis aitavad linnakeskkonda muuta mõnusamaks ja elamisväärsemaks. Olgu nendeks siis infrastruktuuriprojektid, uued pargid, natuke maha käinud piirkondade uuesti elule puhumine.
Sõmeriku sõnul pole samuti ostjate ootused otseselt muutunud, see tähendab, et endiselt eelistatakse logistiliselt hea asukohaga piirkonda, oodatakse kvaliteetset ehitust ja madalaid ülalpidamise kulusid. „Eelistatakse nüüdisaegseid lahendusi, sealhulgas küsitakse oluliselt rohkem elektriautode laadimisvõimalusi ning oodatakse ka sisekujundaja poolt maitsekalt sisustatud täislahendusega kortereid.
Lisaks olen täheldanud, et kliendid ootavad pankadelt koduvahetusega seotud paindlikkust, kuna müügiperiood järelturul on kohati pikenenud.“
Ta lisab, et Tallinna linna areng on üldse läbi aegade väga põnev olnud ja paralleelselt arenevad ka Tallinna lähipiirkonnad, nagu Maardu, Saue, Saku ja Harku vald. „Inimesed otsivad siiski endale rahulikku ja samas mugavat elukeskkonda ning väga hinnatakse oma isiklikku ja lähedastega koos veedetud aega, välditakse või tahetakse vältida liiklusummikuid,“ kõneleb Sõmerik. „Minu isiklik huvi on Tallinnast ja Harjumaalt välja suunatud, näiteks saartele, kuhu on kinnisvaraturu elavnemine vaikselt jõudnud või uuesti jõudmas ning uusarendusi on juba juurde tulnud ning tulemas.“
Allikas: uuskorter.ee
Kinnisvaraarendusettevõtte Invego juhatuse
liige Kristjan-Thor Vähi tajub viimastel aastatel populaarsemate kodukohtadena Harku ja Rae valda, kuid lisab, et uusi kodusid rajatakse endiselt kõigis valdades ning linna piirid laienevad pidevalt. „Harku valla uusarendused said uue hoo sisse Invego rajatud 500 koduga Tiskreoja elurajooni, misjärel on seal arenduste hulk kasvama hakanud,“ selgitab Vähi.
Populaarseks piirkonnaks on Vähi sõnul kujunenud ka Keila linn, kus on peagi käsil mitu uut arendust. „Keila on minu arvates väga hea kinnitus sellele, kuidas üldine areng ja arendustegevus muutuvad hoogsamaks siis, kui kohaliku omavalitsuse jaoks on sisuline areng prioriteet ja päriselt pühendatakse kõvasti aega ning energiat linna või valla kasvu ja arengusse,“ räägib ettevõtte juht.
Äärelinnad võimaldavad mugavaid ja looduslähedasi elutingimusi
Kuigi äärelinnadesse kolitakse väga erinevatel põhjustel, peab Vähi levinumaks pere kasvamisest tingitud vajadust suurema elamispinna ning looduslähedasema keskkonna järele. „Uute elurajoonide rajamisel panustame praegu väga suures mahus mitte ainult majadesse, teedesse või parkimiskohtadesse, vaid just keskkonda, mängu ja spordiväljakutesse ning muusse eluruumist väljapoole tarbitavasse,“ rõhutab Vähi elurajooni ümbruse olulisust ja peresõbralikkust.
Ettevõtja sõnul on Tallinna ümbritsevates valdades kõik eluks vajalik olemas, ent kolimisotsust tehes ta
sub kindlasti läbi mõelda kogu pere vajadused. „Arendajana saame selle töö tulevaste koduomanike eest ära teha juba planeerimisfaasis ja veenduda, et kõik mugavused – nagu kaasaegsed koolid, lasteaiad, spordikeskused ja huviringid – oleksid kodu läheduses olemas,“ toob Vähi näiteid Tallinna lähivaldade elurajoonide põhjal. „Muidugi mängib alati inimeste koduostu otsuse juures olulist rolli ka hind: suurem kodu on tavaliselt kallim, aga lähivaldades siiski paljudele jõukohane,“ lisab mees.
Kinnisvaraarendaja leiab, et kuna tulevast kodu ümbritsev keskkond on väga oluline, on inimesed õppinud ka sellele juba varases valikufaasis üha rohkem tähelepanu pöörama: „Kui alustasime Keila Pargikodude müüki, siis inimeste esimesed küsimused olid kohe justnimelt „pargi“ teemal – nad tahtsid aru saada, kui palju kõrghaljastust jääb alles ja kui palju rajatakse veel juurde. See kõik on otsustamisel väga tähtsaks muutunud ja muidugi põhjusega – koduost on suur investeering, see tehakse reeglina aastateks ja nii on kogu keskkond palju tähtsam, kui nädalaseks puhkusereisiks hotelli valimine.“
Kontori saab „osta“ koduga kaasa
Kuna kodukontori võimalustega on inimesed praeguseks üsna harjunud, annab see ka rohkem vabadust kolida kontor füüsilisest asukohast kaugemale. Küll aga toob Vähi klassikalise kodukontori kõrval välja teise „kodust töötamise“ võimaluse – väikesed kontorimajad ja koostöötamise võimalused äärelinnades ning vallakeskustes. „Meil on positiivne kogemus nii Tiskre Ärimaja kui ka näiteks nn Arigato hoonega Haaberstis, kuhu on omajagu kontoreid rajatud, sest Harku valla inimestel on väga mugav seal tööd tegemas käia ja samas jook
sevad sinna kokku ka põhiteed nii kesklinnast kui ka teisest linna äärest,“ selgitab ta kodu ja töö vahelise harmoonia olulisust.
Invego juht rõhutab, et hästi planeeritud elukeskkond ja kvaliteet on koduostjate jaoks olulised hüved, mida kinnisvara soetamise juures silmas peetakse. Äärelinnade pidev laienemine ja elurajoonide mitmekülgsus pakub peredele mugavamaid ning taskukohasemaid tingimusi kodu ja töö vahel tasakaalu leidmiseks ning suurendab kahtlemata linna äärepiirkondade konkurentsivõimet ja sealsete elanike rahulolu.
Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Meelis Paldre näeb äärelinna kolimise kaalukaima kriteeriumina kinnisvarahindade taskukohasust võrreldes kesklinna korteritega: „Kui Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses on uute korterite pakkumishind umbes 5000 €/m², siis äärelinnas veidi alla 4000 €/m² ning Tallinna lähivaldades ligi 3500 €/m².“ Sarnaselt Tallinnaga on ka linna külje all müük suurem neis piirkondades, kus pakutakse soodsaimat hinda. „Heaks näiteks on Loo aleviku
Kastanikodude projekt, kus ostjad ei pelga arenduse paiknemist ladude piirkonnas,“ selgitab Paldre.
Tekst: Liisbet Estra Fotod: Uus Maa
Lisaks soodsale hinnale mõjutavad pealinna lähivaldadesse kodu otsijaid ka teised tegurid, nagu vaiksem ja rahulikum keskkond, turvaline ning kodune tunne ja väiksem kogukond. „Tihedama asustusega piirkondades on kõik eluks vajalik jalutuskäigu kaugusel ja lastel on lihtsam ka ise kooli minna,“ räägib maakler. Ebaoluliseks ei pea Paldre ka asjaolu, et Tallinna ümbruses on kinnisvarapakkumised mitmekesisemad: „Vastavalt eelistus
tele saab valida korteri, ridaelamu, paarismaja, üksikelamu või krundi vahel.“
Rahulik ja roheline Nõmme
Kuigi Tallinnas tuleb uusi kortereid turule rohkem, kui olemasolevaid ära müüakse, paistab Nõmme silma hoopis vastupidise trendiga. „Nõmme on paljude jaoks ihaldatud piirkond, sest siin on teiste linnaosadega võrreldes rahulikum elutempo, väärika ajalooga eramud, palju rohelust ja turvaline elu
A-energiaklassi korterid Sauel, Keskuse Kodude arendus.
keskkond,“ kiidab Paldre äärelinna hüvesid. Ei ole ka haruldane, et noored, kes on Nõmmel üles kasvanud, tahavad ka oma uue kodu sinna soetada –seetõttu on uued korterid Nõmmel väga nõutud ja hinnatud. „Järgmise aasta alguses valmib Pääskülas kaks butiikmaja kokku 18 korteriga,“ tutvustab maakler tulevasi arenguid ja mainib, et pideva nõudluse tõttu on uusarendused Nõmme ostjatele justkui sõõm värsket õhku.
Sauel on uute korterite defitsiit
Tallinna lähiümbruses tõstab Paldre viimaste aastate suurima korterimüügi poolest esile Rae, Harku ja Kiili valla, ent mõnes piirkonnas on tekkinud uute korterite defitsiit. „Üks selliseid piirkondi on Saue vald, kus uusi kortermaju on viimastel aastatel ehitatud peamiselt Saue linna. Nii on planeerimisel uus 1200 korteriga elamukvartal raudteest põhja poole, samuti uus keskuseala endises tööstuskvartalis,“ avab maakler
Saue valla arenduste tulevikku.
Tallinna lähivaldade järgmiste aastate suuremate arenduste seas mainib Paldre ka Laagrisse planeeritavat 800 korteriga uut keskuseala endise köögiviljakasvatuse piirkonda. „Suund
on võetud tasaarengule, mis kinnisvaraarenduses tähendab keskendumist väiksematele arendusaladele ning rohkem tähelepanu pööramist kinnisvara kestlikkusele,“ selgitab kinnis varaekspert.
Nagu Nõmmegi puhul, on Sauel elamise eelisteks pealinna lähedus, kiire ja mugav ligipääs nii auto kui ka rongiga ning rahulik ja turvaline elukeskkond. „Siin on mõnus väikelinnamiljöö, kus poed, söögikohad, kool ja lasteaiad on kõik lähedal. Saue on sõbralik ja kokkuhoidev kogukond, kuhu noored armastavad pidama jääda ja kus vanemad saavad mõnusalt oma eluõhtut nautida. Uued korterid on siin alati nõutud olnud,“ maalib Paldre pildi Saue õhustikust ja lisab, et linna keskuses on valmimas ka kaks A energiaklassi kortermaja nii äripindade kui ka rõdu või katuseterrassiga korteritega.
Tallinna servaalade ja naabervaldade kinnisvaraturg meelitab elanikke nii taskukohasemate hindade kui ka rahuliku ja turvalise elukeskkonnaga. Nõmme ja Saue rohelised alleed, mänguväljakud ning peresõbralikud kogukonnad ahvatlevad vanu olijaid ja uusi tulijaid ning on Tallinna kesklinnaelule suurepäraseks alternatiiviks.
BREM Grupp on kinnisvara haldus- ja hooldusteenust pakkuv ettevõte, mis on juba üle neljakümne aasta hoolitsenud pea miljoni ruutmeetri kinnisvara heaolu eest. Grupi ettevõtete klientide hulka kuuluvad nii riigiasutused, tuntud jaemüügiettevõtted kui ka väikesed korteriühistud, kuid BREM Avarii ja BREM Puhastuse juhatuse liikme Ahti Aloe sõnul pakub ettevõte aina enam lahendusi ka eraklientidele.
Lisaks BREM Avariile, mille põhiliseks tegevuseks on avariitööde ja pisiremondi teostamine, kuulub BREM Gruppi veel kolm ettevõtet ning tegevusala, mis aitavad pakkuda klientidele täislahendusi kinnisvaravaldkonnas. BREM Puhastus tegeleb kinnisvara heakorrateenustega, nagu sise ja välikoristus ning haljastustööd, BREM Kinnisvarahaldus pakub ärikinnisvara portfellihalduse täisteenust ja BREM Kinnisvarahooldus tegeleb hooldusning haldusteenusega.
Avariiteenus päästab hullemast ja aitab iga kell BREM Avarii juhatuse liikme Ahti Aloe sõnul soovib ettevõte lähiaastatel laiendada oma kliendibaasi ja liikuda üldiselt vaid ärikinnisvara avariiteenuse pakkumisest selleni, et olla kättesaadav kõigile abivajajatele.
„Meie avariitelefon 1881 on olemas kõigile, kellel seda vaja läheb. Olgu selleks veeavarii, mõni torustiku ummistus või kasvõi lukuabi, meie dispetšerid vastavad telefonile 24/7,“ rõhutab Aloe. „Ka nädalavahetustel ja õhtutel vastab telefonile inimene, mitte juturobot, seega võib alati kindel olla, et kõik olukorrad saavad kiire ning operatiivse lahenduse,“ lisab ta.
Ööpäevaringne avariiteenus on universaalne abimees olukordades, kus on vaja kiirelt reageerida, et hoida ära suuremad kahjud – näiteks veeavarii või elektrisüsteemi rike. Kõrgeima tasemega avariilised väljakutsed lokaliseeritakse mõne tunni jooksul.
„Lepingulisi kliente teenindame alati eelisjärjekorras. Ka näiteks siis, kui avariiolukord toimub reede õhtul, on dispetšer kohe kättesaadav ja tehnikud paari tunni jooksul kohal, et olukord lokaliseerida,“ sõnab
Aloe. Lepingulistele klientidele on avarii väljakutsed ka alati tasuta. Kuigi paljud BREM Avarii kliendid on suured ettevõtted, näiteks üleriigilised tanklaketid või jaemüügiettevõtted, on avarii teenus universaalselt vajalik ja kasulik ka eraklientidele.
Seega on kuutasupõhine avariiteenus tema sõnul hea lahendus näiteks üüriinvestoritele, kellel ei ole alati võimalust üürikorteris juhtunud olukordi lahendama sõita. Avariiteenus annab aga meelerahu ootamatuteks olukordadeks. „Kliendil on näiteks võimalik jätta korteri võti BREM Avarii Tallinna või Tartu võtmekappi, kust avariibrigaad saab selle kohe kätte, kui kliendi objektil on avarii ja vaja kiirelt ligi pääseda,“ ütleb ta.
Niisamuti on BREM Avarii usaldusväärne partner pisiremondi teostamiseks – näiteks kui vannituba vajab värskendust või mõni sein tapeetimist. „Sageli on avariijuhtumi tagajärjel vaja veel parandustöid teha ja meil on ka selleks usaldusväärsed spetsialistid olemas,“ kinnitab Aloe.
Töötajate arendamine on samuti BREM Avarii jaoks oluline ja aitab Aloe sõnul kasvatada tugevat ning püsivat kollektiivi. „Ettevõtte arenedes on meil tekkinud näiteks vajadus viienda taseme objektijuhtide järele, mida varasemalt ei olnud. Hetkel ongi meil juba neli töötajat viienda taseme saavutanud ja neljas tase on muutunud objektijuhtidele normiks, seega jätkame pidevalt olemasolevate töötajate koolitamist,“ ütleb ta.
Kuigi olukord tööturul on Aloe sõnul stabiilne ja kaadrivoolavus ettevõttes väike, tõdeb ta siiski, et headest spetsialistidest on alati puudus. „Isegi kui meil ei ole aktiivset töökuulutust üleval, võivad elektrikud või santehnikud meiega alati ühendust võtta, sest head töökäed on meile alati teretulnud,“ kinnitab ta.
Professionaalne puhastusteenus kui organisatsiooni visiitkaart
BREM Puhastus OÜ pakub era ja ärikinnisvara puhastusteenust alates 2010. aastast, hetkel on nende hoole all üle 300 objekti üle Eesti, sealhulgas Saaremaal.
Ettevõtte tegevusalasse kuulub igapäevane hoolduskoristus, näiteks büroode, ladude ja tootmishoonete igapäevane korrashoid. Samuti on BREM Puhastus OÜ suuremahulise välikoristuse ekspert, teostades nii talvist teehooldust kui ka parkide ja haljasalade korrashoidu suvel.
„Me oleme paljude nimekate ettevõtete pikaaegne partner, teiste hulgas on meie kogemust usaldanud kaitseliit, mitmed omavalitsusüksused ja ka jae ettevõtted,“ sõnab juhatuse liige Ahti Aloe. BREM Puhastus on edukalt osalenud ka riigihangetel ja kohalike omavalitsuste hangetel ning hoolitseb mitmete koolide, muuseumide ja ministeeriumide korrashoiu eest.
Suurte ettevõtete ja klientide kõrval on ka paljud väiksemad organisatsioonid BREM i enda partneriks valinud, näiteks korteriühistud. „Väikese, mõne korteriga ühistu jaoks on puhastusteenus sisuliselt sisse ostetud kojamehetöö. Alati on olemas keegi, kes koristab koridori, lükkab lund või pühib lehed,“ ütleb Aloe.
BREM Puhastus on viimaste aastate jooksul investeerinud ka oma masinapargi uuendamisse.
„Koostööpartneritele toetumise asemel oleme investeerinud oma tehnikasse, näiteks soetanud tänavaharjamismasinad ja traktorid koos sahkadega suurtel objektidel lumetõrje tegemiseks, mis on kõik ka meeskondadega mehitatud,“ räägib Aloe. Loomulikult on masinapargi arendus protsess, mis jätkub ka lähiaastatel.
Ettevõte pöörab suurt tähelepanu ka töötajate koolitamisele ja arendamisele, vastavalt ettevõtte arengule ning vajadustele. „Näiteks oleme hiljuti toetanud mitmeid BREM Puhastuse töötajaid BEkategooria juhilubade omandamisel. Kliendibaasi kasvades oleme näinud vajadust suuremate haagiste kasutamiseks ja loomulikult on see ka hea võimalus meie töötajatele arenguvõimalust pakkuda,“ sõnab Aloe.
BREM Puhastuse kõrget professionaalset taset ja usaldusväärsust tõestavad ka hiljuti alustatud ISO 9001, ISO 14001 ning ISO 45001 sertifikaadi taotluse protsess ja süsteemi sisseviimine, mis on vastavalt kvaliteedi, keskkonnajuhtimise ning töötervishoiu ja tööohutuse standardid.
Kontaktid:
brem@brem.ee
Tel: (+372) 512 8946
Küsige pakkumist: brem@brem.ee tel 680 1335
Haldusteenus korteriühistule – personaalne ja kvalifitseeritud kinnisvarahaldur nõustab, korraldab üldkoosolekud ning planeerib hooldus- ja remonttöid ning on teie jaoks alati olemas:
• personaalne haldur
• raamatupidamisteenus
• üldkoosolekute korraldamine
• kommunaalkulude arvestus ja arvete koostamine
• tasuta nõustamine
• õigusabi konsultatsioon
• laekumiste kontroll ja võlgnikega tegelemine
• Sise- ja välikoristus • Eripuhastustööd • Akende ja fassaadide pesu
• Haljastusteenused • Muud heakorratööd
• Lume- ja libedusetõrje ning äravedu
24H
Küsige pakkumist: puhastus@brem.ee tel 512 8946 avarii@brem.ee
• Lepinguliste klientide teenindamine eelisjärjekorras
• 24 h avariiteadete vastuvõtmine ja registreerimine
• Avarii tekkepõhjuste väljaselgitamine
• Avariide lokaliseerimine 4 h jooksul (santehnilised tööd, veeavarii ummistused)
• Elektrisüsteemi peaautomaadi sisselülitamine
• Avariijärgsed remonttööd ja avariieelse seisukorra taastamine
lenderiaed.ee / lenderiaed@uusmaa.ee
w170.ee / w170@uusmaa.ee
Sinu uus elu
mereäärses Tiskres
taludevahe.ee / taludevahe@uusmaa.ee
keskusekodud.ee / keskusekodud@uusmaa.ee
Miks on Kotzebue Park täiuslik uue kodu ostuks?
Kinnisvara soetades on kolm kõige olulisemat tegurit asukoht, asukoht ja veel kord asukoht. See põhimõte kehtib ka kodu valimisel. Kotzebue Park täidab selle kriteeriumi 100% või isegi rohkem. Kus veel on Tallinnas uusarendus, mis külgneb rohelise pargikesega, on linna südames ning sealjuures vaikne ja rahulik? Kotzebue Parki iseloomustavad suurepärane asukoht ja kõrge elukvaliteet, luues koos unikaalse ning eksklusiivse elukeskkonna Kalamaja südames.
Kotzebue Pargi asukoht –linna süda, rohelus ja rahu
Kotzebue Pargi asukoht on tõeline haruldus – see pakub kõike, mida võiksid oma tulevaselt kodult oodata. Uusarendus asub Kalamaja parimas piirkonnas, 300 m Balti jaama turust, otse Vana Kalamaja tänava kõrval, jäädes samas peidetuks ning moodustades vaikse ja turvalise sisekvartali. Siin ei pea sa muretsema automüra või linnasagina pärast.
Kotzebue Park on planeeritud tulevase elaniku vajadusi silmas pidades –nii et kodust kujuneb tõeline pelgupaik, kus saad nautida rohelust ja rahu, olles samal ajal vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel kõikidest olulistest kohtadest. Suvel on Kalaranna ujumiskoht sinust viieminutilise jalutuskäigu kaugusel.
Autovaba ja läbimõeldud elukeskkond
Kotzebue Pargi elamispinnad ei koosne ainult ilusatest korteritest –see on elukeskkond, mis on planeeritud nii, et iga ruutmeeter pakuks maksimaalset mugavust. Arendus koosneb kuuest A energiaklassiga majast, mille vahel laiub täielikult autovaba sisehoov, mis omakorda pikeneb Kalma haljakuni. Kõik parkimiskohad on maa aluses parklas, mis jätab sisehoovi täielikult kergliiklejatele/elanikele ja lastele turvaliseks mängu ning puhkealaks.
Mõnusad istumiskohad, kenasti hooldatud haljastus ja privaatsed nurgakesed loovad tunde, et viibidki linnakärast eemal. Kotzebue Pargi elukeskkonna planeerimisel on mõeldud ka praktilisusele: maa aluses parklas on ette nähtud kohad peale autode ka jalgratastele/lapsekärudele
ning käpapesukoht lemmikloomadele. Kotzebue Pargi projekti iseloomustabki läbimõeldud keskkond, mis muudab siin elamise mugavaks ja hooletuks ning igapäevaselt nauditavaks.
Valgusküllased ja praktilised kodud
Korterite planeeringutes on keskendutud maksimaalsele mugavusele. Avarad aknad tagavad, et igas kodus on külluslikult loomulikku valgust. Iga korteri (v.a ühetoalised) juurde kuulub ka rõdu või terrass – ideaalne koht, kus nautida hommikukohvi või lõõgastuda pärast tööpäeva. Valikus on ühe kuni viietoalised kodud, seega leiavad Kotzebue Pargist oma kodu üles nii esmased koduotsijad kui ka väikesed ning suured pered. Esikutes ja tubades on arvestatud ruumiga mahukate kappide jaoks. Kõik see on loodud nii, et korterid vastaksid tänapäevastele vajadustele, pakkudes modernset ja mugavat elukeskkonda.
Kotzebue Pargi erilisteks pärliteks on iga maja viimasel korrusel asuvad üle
150 m2 kodud. Need penthouse tüüpi kodud saavad olema nagu rätsepaülikonnad, mis on loodud konkreetselt tulevaste elanike jaoks – iga detail on hoolikalt läbi mõeldud. Katusekorrusel on mitu rõdu/terrassi, oma koduspaa, lift, mis avaneb otse tuppa, kõrgema standardi ventilatsioonisüsteem ja veel palju muud unikaalset.
Võimalus hoida aega ja elada linna südames
Kotzebue Pargi asukoht Kalamaja südames tähendab, et kõik vajalik on käeulatuses. Lisaks on siin suurepärane transpordiühendus – rongi, trammi ja bussipeatused on kõik jalutuskäigu kaugusel. Samuti on lähedal populaarne Telliskivi loomelinnak, kus on palju kohvikuid, restorane ja lai valik kultuuriasutusi, kus toimub palju erinevale maitsele sobivaid sündmuseid.
Selline kodu asukoht võimaldab sul hoida kokku aega igapäevaste toimetuste pealt ning pühendada rohkem aega olulisele – oma perele ja hobidele. Kalamaja on alati olnud ideaalne koht neile, kes soovivad elada kesk
linna lähedal, kuid samas nautida vaikust, rohelust ja kogukondlikku elu.
Tulevikukodu, mis täidab unistused
Kotzebue Park ei ole lihtsalt koht, kus elada – see on elustiil. Privaatsus, rohelus, mugavus ja kaasaegne arhitektuur on kokku pandud viisil, mis teeb sellest arendusest tõelise pärli Tallinna kinnisvaraturul. Kalamaja piirkond, mis on juba tuntud oma kultuurirohkuse ja ajaloolise võlu poolest, saab Kotzebue Pargi elukeskkonna näol veel ühe uue kihistuse. Kui otsid uut kodu, kus saaksid nautida kaasaegset elukvaliteeti koos kõikide vajalike mugavustega, on Kotzebue Park just see, mida oled otsinud. Vaata lähemalt ja leia oma unistuste kodu juba täna: www.kotzebuepark.ee
Euribori langus toob kaasa kinnisvaraturu elavnemise.
Eluaseme energiatõhusus on laenu võtmisel oluline eelis.
Tekst: Kadri Hurt Foto: Shutterstock
Turg liigub ostjale soodsas suunas „Neile, kes soovivad kodu osta, on praegune aeg soodne, kuna pakkumisi ja valikut turul on, ning see toob kaasa hinnasurve ostjale soodsas suunas,“ hindab SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang, prognoosides euribori langemist selle aasta lõpuks ligi 3% tasemele ja 2025. aasta lõpuks 2% juurde.
SEB eraklientide panganduse divisjoni juht
Sille Hallang. Foto: Jake Farra
Kodulaenu intressimäär on euriboriga seotud ja SEB pangas on võimalik valida 3, 6 või 12 kuu tagant muutuv euribor. Euribori väärtusele lisandub kliendipõhine intressimarginaal. Soovi korral on võimalik kodulaenu intress ka fikseerida kuni viieks aastaks, mis annab kindluse, et laenumaksete suurus perioodi jooksul ei muutu. 2024. aasta kaheksa kuud on Hallangu sõnul olnud kodulaenude väljastamise vaates aktiivsemad kui eelmise, 2023. aasta sama periood. SEB on uusi laene andnud välja 14% rohkem ja 26% suuremas mahus.
Samas on kinnisvaraturu tehingute arv kaheksa kuu võrdluses langenud 9%, mis näitab divisjonijuhi sõnul seda, et uute kodulaenude väljastamine ei ole tulnud vaid uute kodude finantseerimisest. „Oleme uusi laene väljastanud ka klientidele, kes refinantseerivad oma laenud meile teistest pankadest. Laenuvõtjad soovivad soodsamaid laenutingimusi, mida oma kodupank võib olla alati ei suuda pakkuda. Refinantseerimiste aktiivsus on kindlasti üks märksõna, mis iseloomustab 2024. aasta kodulaenuturgu,“ ütleb ta. Swedbanki eluasemelaenude valdkonna juhi Anne Pärgma kinnituse kohaselt on eluasemeturg elavnenud ning alates jooksva aasta kevadest on eluasemelaenude käive hakanud taas kasvama. Ka Swedbanki ökonomistid prognoosivad euribori langust 2% lähedale järgmise, 2025. aasta lõpuks, mis ergutab suure
tõenäosusega aktiivsust kinnisvaraturul. „Langema hakanud euribor kahtlemata suurendab koduotsijate otsustuskindlust. Ka need, kes on seni olnud ootel, jõuavad oma kodu ostuni,“ hindab Pärgma. Swedbanki statistika järgi võetakse kõige rohkem Eestis kodulaenu Tallinnas ja Harjumaal –63% laenudest. Suurimad laenusummad võetakse vanusegrupis 31–35 aastat. Kodulaenu keskmine summa on 133 000 eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 5% kõrgem. Tallinnas ja Harjumaal on see 155 000 eurot (tõus 5%).
Swedbanki eluasemelaenude valdkonna juht
Anne Pärgma.
Foto: Swedbank
Loeb kinnisvara energiatõhusus ja arendaja usaldusväärsus „Laenudega finantseerimisel peavad pangad oluliseks seda, kui energiatõhusad on varad, mis on laenu tagatiseks. Energiatõhusus, sh ehitise energiamärgise olemasolu ja reaalne energiakulu, muutub kinnisvaraturul üha olulisemaks ning mõjutab ka laenu hinda,“ ütleb Swedbanki
esindaja Pärgma. Eluasemelaenu taotlemiseks on vajalik vähemalt 15% omafinantseering. Minimaalne rahaline omafinantseering saab olla 10% ja seda saavad kasutada muu hulgas ka energiatõhusama eluaseme ostjad. Kuni selle aasta lõpuni kehtib Swedbankis pakkumine A energiaklassi varadele: intress üheks aastaks on 0% + 6 kuu euribor. SEB panga esindaja Hallang toob välja, et uusarenduste finantseerimisel võetakse arvesse varasemat positiivset koostöökogemust arendajaga: „Meie jaoks on oluline, et ehitis on ehitatud vastavalt kvaliteedinõuetele ning saab valmimisjärgselt kasutusloa. Samuti soodustame keskkonnasäästliku ja energiatõhusa kinnisvara soetamist. Näeme, et kliendid eelistavad üha enam selliseid maju ja kortereid. Pakume A ja B energiaklassiga ob
jektide finantseerimisel soodsamaid tingimusi. Intress on alates 1,45% + euribor ning lepingu sõlmimine tasuta.“ Hallang tõdeb, et uusarenduste ja energiatõhusamate eluasemete hinnad on kõrgema sisendhinna ja standardite tõttu ka kallimad ega ole seetõttu paraku kõigile kliendisegmentidele jõukohased.
Eluasemelaene väljastatakse vastutustundlikult „Kodulaenu võttes tasub otsus põhjalikult läbi mõelda, et laen oleks pikaajaliselt jõukohane ja pere eelarvega vastavuses. Kõikide laenude kuumaksed (sh krediitkaart ja järelmaksud) kokku võivad olla kuni 50% sissetulekust,“ märgib Swedbanki esindaja Pärgma.
Liialt muretsema taotleja ei pea, sest pank hindab enne laenu väljastamist laenutaotleja(te) krediidivõimet ja muid tingimusi väga hoolikalt: „Konservatiivne lähenemine võetava laenu maksimaalsele summale on kasulik ja vajalik ennekõike laenuvõtjale endale. Laenuvõtja kodupangal on võimekus mängida laenuvõtja eest läbi kõikvõimalikud stsenaariumid –seejuures ka halvad – ja veenduda, et laenuvõtja väljuks ka neist viimastest alati võitjana.“ Pärgma kinnitusel võetakse Eestis kodulaenu keskmiselt 26 aastaks. Ja seega on nii pangale kui ka laenuvõtjale oluline veenduda, et laenuvõtja saab laenumaksetega hakkama kõikvõimalike majandus tsüklite tõusude languste ja muude muudatuste olukorras.
Kui ostad kodu uusarenduses, tuleb järgmisena mõelda kodu kindlustamise peale. Uurisime, mida peaks uusarenduses asuva kodu kindlustamisel silmas pidama. Selgitusi jagab If Kindlustuse Balti varakindlustuse tooteüksuse juht Veiko Sepp.
Toimetas: Kairi Prints Foto: Shutterstock
Millised on peamised erine vused kodukindlustuse tingimustes uusarenduste ja juba olemasolevate elamispindade kindlustamisel?
Me Ifis ei diferentseeri kindlustuskaitset sõltuvalt sellest, kas tegemist on uusarenduse või olemasoleva elamispinnaga. Kaitse ulatus sõltub kindlustuspaketi valikust.
If Kindlustuse Balti varakindlustuse tooteüksuse juht
Veiko Sepp.
Kas uusarenduses elamispinda kindlustades on olemas spetsiaalsed kindlustustooted või -lahendused?
Eraldi lahendust ei ole. Näeme, et klientide kindlustusvajadus ei sõltu mitte niivõrd sellest, kas tegemist on uue või vanema hoonega, kuivõrd sellest, milliste riskide vastu kindlustada saab (paketid). Hoone taastatakse
kahju korral taastamisväärtuse põhimõttel ning seda nii uusarenduse kui ka olemasoleva elamispinna korral (v.a hooned, millel vanust üle 50 aasta).
Kui arendus on veel pooleli, siis kas ja kuidas mõjutab see uue kodu kindlustust?
Kehtib turuülene põhimõte, et hoonet saab kodukindlustuse lepinguga kindlustada alates hetkest, mil n ö must karp on püsti, st seinad, katus, uksed ja aknad ees. Pooleliolevat hoonet ei saa reeglina kindlustada kõige laiema kindlustuskaitsega, kuid kaitse ulatust saab hilisemas faasis suurendada –st siis, kui elatakse sees ja hoone on valmis.
Millele veel uusarenduses asuva kodu kindlustamisel tähelepanu pöörata?
Kodukindlustus sõlmitakse tavaliselt siis, kui kinnisvaraarendaja annab vara omandiõiguse üle või kui toimub võtmete üleandmine. Kui vara on endiselt arendaja vastutusalas, võib see olla kindlustatud arendaja enda poolt.
Kodukindlustuse juures on eriti uusarenduste puhul oluline komponent vastutuskindlustus, kuna vigade ja ehituspraakide ilmnemine pole välistatud. Kui kahjud või probleemid ulatuvad ka naabervaradele (nt veelekked), võib vastutuskindlustus katta kolmandatele osapooltele tekitatud kahjusid.
Kui sul on juba kokkulepe kodu ostmiseks ja maja ehitus pole veel lõppenud, võib kaaluda ehitusperioodi kindlustust. Seda tüüpi kindlustus katab kahjusid, mis võivad tekkida kodu ehitamise ajal.
Uusarendustel on sageli ehitusgarantii, mis võib kehtida 2–5 aastat pärast ehituse lõppu. Samas tasub üle vaadata, mida garantii täpselt katab ja kuidas kindlustus seda täiendab.
Kas kindlustusmakse võib olla uusarenduses erinev, võrreldes vanemate hoonetega?
Üks kodukindlustuse hinna aluseid on hoone ehitusaasta ehk jah, hind uusarendustes ja vanematel hoonetel võib olla erinev.
Kuidas mõjutavad hoone ehitustehnoloogia või -materjalid (nt energiatõhusus, kaasaegsed isolatsioonimeetodid) kindlustuse hinda ja tingimusi?
Hinda mõjutab kasutatud materjal (puit, kivi) kindlasti, kindlustuskaitse ulatust mitte.
Kas uusarenduse puhul on levinud mõni kindel kindlustusrisk (nt ehitusdefektid, tulekahju, veekahjustused), millele pööratakse suuremat tähelepanu?
Üldiselt domineerivad korterite puhul veekahjud ja asjade purunemised (kodune vara) ning seda olenemata sellest, kas tegemist on uue või vanema hoonega. Uute hoonete puhul on aegajalt esinenud ka suuremal hulgal kahjusid, mis tulenevad ehituspraagist või valede materjalide kasutamisest. Siinkohal on jällegi oluline valida õige kindlustuspakett, mis kahju korral sellised õnnetused kataks.
Tasub hinnata, kas kinnisvara on piisavalt kaitstud potentsiaalsete kahjude vastu (nt turvasüsteemid, tulekustutid). Mõned kindlustusfirmad pakuvad allahindlusi, kui vara on varustatud kaasaegsete turvalahendustega.
Kindlustusleping võib sisaldada nõudeid, mis seonduvad vara hooldamisega. Näiteks on oluline hoolitseda kütte-, ventilatsiooni- ja torustikusüsteemide korrapärase hoolduse eest, sest nende hooldamata jätmine võib tekitada kahju, mida kindlustus ei kata.
Uusarenduse kinnisvara väärtus võib tõusta selle valmimise käigus, mistõttu tasub kindlustamisel arvestada vara tegelikku turuhinda, mitte ainult ehitus- või ostuhinda. Vajadusel saab tulevikus kindlustuslepingu uuesti üle vaadata ja tingimusi korrigeerida.
Delfi arhiiv
Kas uusarenduse puhul on soovitatav sõlmida mingeid lisakaitseid?
Kui uusarendus on plaanis välja rentida, soovitame juurde osta kindlustuskaitse, mis annab meelerahu olukordades, kus rentnik on kahju tekitanud kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Istudes Reterra tegevjuhi Reigo Randmetsa ja müügidirektor Kaspar Markusega ühe laua taha, on kiirelt selge, et kõik, mis on seotud innovatsiooni, põnevate väljakutsete ja kaasaegsete elukeskkondadega, paneb neil silma särama.
Reterra on kinnisvaraettevõte, kelle portfellis on ärikinnisvara ja elamuarenduse projektid Tallinnas, Tartus ja Riias. „Me oleme avatud uuele. Me keskendume nii elamu kui ka ärikinnisvaras sellele, et meie arendused oleksid kõrgel tasemel ning et meie partnerid oleksid parimad ehitajad ja arhitektid, kes suudavad luua innovaatilisi lahendusi,“ kirjeldab Reterra tegevjuht Reigo Randmets. „Vaid nii mõeldes on võimalik luua projektidele tugev turuväärtus,“ lisab ta. „Meie eesmärk ei ole täita ainult praeguseid vajadusi, me soovime ehitada tulevikku, kus iga uus kodu või kontor avavad uue peatüki. Tehes asju läbimõeldult ja hoolikalt, pöörame tähelepanu korraga nii suurtele tänapäevastele keskkonnasäästlikele teemadele kui ka väikseimatele detailidele, et luua päriselt funktsionaalsed keskkonnad, mis on väärtuslikud ka aastakümnete pä
rast,“ lisab Reterra turundus ja müügidirektor Kaspar Markus.
Hipodroomi – linnak looduses Hea näide suurelt mõtlemisest on Hipodroomi kvartal. „Me tahame luua rohkem kui lihtsalt maju ja kortereid. Me soovime luua terviklikku elukeskkonda, kus on linna mugavused ja looduse rahu koos,“ ütleb Randmets. Roheluse keskele rajatakse üle 350 000 ruutmeetri äri ja elamispindu koos maa aluse parklaga. „Enamik parkimisest oleme viinud maa alla, kuhu pääseb majade kõrvale rajatavast Eesti esimesest äri ja elamukvartali tunnelist, mis hakkab Merimetsa tänavat ühendama uue rajatava Hipodroomi tänavaga,“ räägib Markus. Nii ongi Hipodroomi kvartalis kaks hektarit autovabadust ning parkide ja puhkealadega promenaad.
„Kuigi kvartal on uhiuus, pole me unustanud seda, mis on vana ja hea. Hipodroomi piirkonna edulugu ulatub 18. sajandisse. Me plaanime kirjutada siia tulevikupeatüki, kus on au sees ajalugu,“ kirjeldab Randmets. Endine traavirada ja vanast väravahoonest inspireeritud paviljon jäävad ruumiliselt tajutavaks. Ajastu vaimu kannavad edasi arhitektuursed väikevormid ja promenaadi efektsed valgustid. „Me tahame pakkuda elamiseks ja töötamiseks inspireerivat keskkonda. Oleme mõelnud, et Hipodroomi kvartalis võiks elada nii, et elu mõte pole töö, ja töötada nii, et elu oleks mugav,“ ütleb Markus.
Elevaator – vana viljaelevaatori uus elu Hiiul, Pärnu maantee ja Vääna tänava vahelise kolmnurga kohal kõrgub alates 1950. aastatest Tallinna Teraviljasaaduste Kombinaadi elevaator. Hoone saab ümberehituse järel uue näo ja hingamise – elevaatori olemasolev maht ja konstruktsioon säilitatakse, selle esimesele ja viimasele korrusele on kavandatud äripinnad ning ülejäänud korrustel hakkavad paiknema korterid. Ehituse roheline mõtteviis, mis rõhutab jätkusuutlikkust, muudab projekti veelgi ainulaadsemaks. Reterra juht Reigo Randmets rõhutab: „Jätame ehitusega nii väikese jalajälje kui võimalik. Kasutame ära olemasoleva karkassi, elevaatorist väljalõigatavad betoonplaadid lähevad teedeks ja vana ülejääv materjal täiteks ning taaskasutuseks.“
Elevaatori ala arhitektuurivõistluse võitis KOKO arhitektide töö. KOKO partneri ja arhitekti Raivo Kotovi sõnul on see neile põnev projekt.
„Elevaator on sümbolväärtus, see on justkui Hiiu omalaadne majakas. Lammutamise asemel hoiame elevaatori mahtu ja kõrgust, luues selle viimasele korrusele avaliku ühisala, kust avanevad vaated vanalinna ja mereni. Võluvad konstruktsioonid ja industriaalne tunnetus jäävad alles, eksponeerudes uues kvaliteedis ja kasutuses.“
Keskse Elevaatori väljaku ääres paikneb võidutöö järgi kogukonnamaja, mis oma olemuselt on saalhoone, kus hakkavad toimuma erinevad üritused, trennid jne. „Nii
kogukonnamaja kui ka ainulaadsed äripinnad esimesel ja viimasel korrusel on taas üks näide, kuidas lisaks elamuarendusele on võimalik pakkuda midagi rohkemat – elukeskkonda, mis loob lisaväärtust ja kus on hea igapäevaselt viibida,“ kirjeldab Reterra juht.
Aviaator – lennukad kodud Raadi südames Reterra on viimastel aastatel olnud Tartu suurim elamuarendaja, luues kokku ligi 500 uut kodu. Seetõttu ei saa Raadist rääkimata jätta. „Raadi puhul mängib rolli eelkõige hea asu
koht: linnast kiviviske kaugusel, samas on seal olemas kogu taristu, elukeskkond on välja arendatud ja kõik käejala juures,“ kirjeldab Markus. „Raadi on koht, kus kultuur, lennundus ja ajalugu põimuvad unikaalsel viisil. Õige pea kerkivad sinna Aviaatori kodud, mida võib pidada Raadi kõige omanäolisemaks elurajooniks.“
Aastakümneid suletud militaaralast on praeguseks saanud kõigile avatud kultuurne ja innovatiivne elurajoon, mille domineerivateks maamärkideks on Eesti Rahva Muuseum ning lennuvälja ruleerimisrajast arendatud kordumatu tänavaruum. Nii ongi vahetus läheduses looduskaunis ERM i park oma kergliiklusteede ja sportimiseks mõeldud matkaradadega.
Aviaatori kodudel on taas suur autovaba hooviala, mis loob elamiseks turvalise müravaba keskkonna, kus loodus pole ainult lähedal, vaid kõikjal ümber. „Me oleme aru saanud, et kliendid tahavad elada looduskaunites kohtades, kus on olemas linnaelu mugavused. See pole kättesaamatu unistus, kui arendada elukeskkonda, mõeldes nii praktilistele igapäevastele vajadustele kui ka sellele, kuidas end selles kiires elutempos looduse keskel laadida saab. Seda põhimõtet olemegi oma arendustes järginud ja nii ka Aviaatori kodudes,“ sõnab Markus.
Majaalune parkimine on lahendatud automaatikata, mis vähendab kogu hoone energiatarbimist.
Käsikäes keskkonnasäästlikkusega on hoone energiatõhusus arendaja üks olulisemaid väljakutseid. Ka kinnisvaraklient on pinda valides üha teadlikum ja nõudlikum. 2025. aastal jõustub Eestis mitu määruse muudatust, millega peavad kinnisvaraja ehitussektor arvestama.
Tekst: Kadri Hurt Fotod: Allar Vaha
Kinnisvaraspetsialist:
mida energiatõhusa pinna leidmiseks silmas pidada?
„Energiatõhususega seotud aspektid on kodu ostmisel ja üürimisel olulised, sest need mõjutavad nii elamiskulusid kui ka keskkonnasõbralikkust.
Eelistada tuleks kõrgema energiaklassiga elamispindu (A või B klass), mis tagavad madalamad küttekulud ja väiksema keskkonnamõju,“ märgib City24.ee portaalijuht Karin NoppelKokerov, kelle sõnul on sellistel pindadel tavaliselt kaasaegne kütte
süsteem, korralik soojustus, akendel on mitmekihilised klaaspaketid, ruumides toimib soojustagastusega ventilatsioon ja hoone katusel või õuealal on päikesepaneelid – kõik need on märgid energiatõhususest. Lisaks on oluline, et ka kinnistu ja eluhoone ühiskasutuses olevate süsteemide ning seadmete hooldus oleks võimalikult ökonoomne. „Pangad annavad meelsamini laenu kinnisvarale, mille energiaklass on kõrgem,“ toob kinnisvaraspetsialist välja koduostja jaoks olulise nüansi.
Uusarenduste sektorit ootavad Noppel Kokerovi sõnul lähitulevikus ees uued väljakutsed ja võimalused. Ettevõtetel tuleb investeerida kaasaegsematesse tehnoloogiatesse ja materjalidesse, et vastata kõrgendatud energiatõhususe nõuetele. See omakorda toob tõenäoliselt kaasa kinnisvarahindade kasvu. City24.ee esindaja hinnangul on suuremad ja finantsiliselt tugevamad arendusettevõtted tihti rohkem võimelised ja motiveeritud uusimasse tehnoloogiasse ning energiatõhusatesse lahendustesse investeerima.
Energiatõhusus on uue kodu
trump Keilas
YIT Eesti värskelt valminud arendus Keilas on energiatõhusast ja keskkonnasäästlikust moodsast elamust väga hea näide, sest uus A energiaklassi korterelamu aadressil Nurme 6 on varustatud arvukate loodust ning koduomanike rahakotti säästvate lahendustega. Lisaks on arendaja pannud
suurt rõhku piirkonna elurikkusele. A energiaklassiga kodudele omaselt leevendab korterite energiakulu katusele paigaldatud päikesejaam, kuid YIT esindaja Eva Liisa Tamme sõnul tuleb uute korterite elanike suurim kokkuhoid maaküttest, mis tagab kaugkütte praeguste hindadega võrreldes 25–45% madalamad küttekulud. „Maaküte ammutab puurkaevude kaudu toasooja 80 meetri sügavuselt maapõuest. Soojuspumba abil juhitakse maapinna sisse salvestunud soojusenergia hoone vesipõrandakütte ja sooja tarbevee süsteemi. Seetõttu on korter talviti meeldivalt soe, aga suviti aitab põrandajahutus vähendada ruumides kõrgemaid temperatuure. Mõnusa sisekliima hoidmiseks on korteritel ka keskkonnasäästlik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem,“ selgitab ta, lisades, et nende küttelahenduse suur eelis on ka see, et korteritel on individuaalne kaugloetav küttearvestus – iga pere maksab vaid enda tarbitud toasooja
eest. Samuti piiravad koduomanike kulusid ka ehituses kasutatud materjalid, mis annavad lisaks soojapidavusele ka hea heliisolatsiooni.
Hoone parkimislahendus on energiatõhus, kuna ei vaja liigseid tehnosüsteeme ega nende automaatikat. „Maa alused parklad kulutavad teatavasti hulgaliselt energiat nii kaldteede valgustuse ja talvise kütmise, uksemehhanismide, ventilatsiooniseadmete kui ka parkla valgustuse peale. Seetõttu otsustasime eraldada parkimisele hoone esimese korruse, mida ümbritseb betoonist ja klaasist fassaadiga maitsekalt sulanduv puitsõrestik. See lihtne ja kena lahendus tagab elanikele mugava ja madalate püsikuludega parkimisvõimaluse,“ selgitab YIT i müügijuht.
Targa kodu süsteem uusurbanistlikus kortermajas pealinnas
Arendaja Retori Estate kortermajas Tallinnas Pärnu mnt 43B toimivad läbimõeldud energiatõhusad tehnoloogiad elanike mugavuse arvelt lõivu maksmata. Hoone aknad on kolmekordse klaaspaketiga ja päikesepoolsed aknad on täiendava päikesekiirguskaitsega. Kütteallikana on kasutusel kaugkütte baasil vesipõrandaküte. Kõik korterid on varustatud eraldiseisva soojustagastusega sundventilatsiooniga. Hoone elektrienergia kulu aitab vähendada katusel olev päikesepaneelide süsteem. Kogu maja valgustus põhineb LED valgustitel. Majaalusesse kinnisesse parklasse pääseb Eesti kortermajades uudse ja moodsa lahenduse – autoliftiga, mis mujal maailmas
(eriti suurlinnade südameis) on garaaži kasutamiseks laialt levinud lahendus ega vaja, erinevalt pandusest, pidevat soojendamist. Kortermaja kesklinna asukoht võimaldab iseenesest elada ka autovabalt.
Retori uusarendustes on kasutusele võetud targa kodu süsteem –Bisly hooneautomaatika –, mis ongi loodud missioonist muuta energiasäästmine lihtsaks ja kõigile kättesaadavaks. Targa kodu funktsioone saab mugavalt kasutada ja seadistada korteritesse paigaldatud juhtekraanilt või telefoniäpis. Seadistada saab kütet, õhukvaliteeti, videofono, kiipidega ligipääse, autolifti. Samuti edastab Bisly näidud haldurile automaatselt ja kuvab korteriomanikule energiatarbimist reaalajas, mis võimaldab oma tarbimisharjumusi vajadusel korrigeerida.
Mida toovad kaasa energiatõhususe kolm uut määrust?
Energiatõhusate hoonete ehitamine on üks osa Euroopa Liidu kliimaeesmärgi täitmisest – hoida temperatuuri keskmine tõus 2100. aastaks alla 1,5 °C. Hooned, mille püstitamiseks on väljastatud Eestis ehitusluba alates 2020. aasta 1. jaanuarist, peavad olema liginullenergiahooned ehk saavutama energiatõhususe klassi A. Oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul tuleb pärast hoone olulist renoveerimist saavutada vähemalt energiatõhususe klass C.
Tagamaks hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ajakohasus, tuleb neid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu hoonete energiatõhususe
Energiatõhusa pinna leidmiseks soovitab City24.ee kinnisvaraspetsialist hinnata järgmisi aspekte:
Energiamärgis ja rohesertifikaadid – kontrollige hoone energiamärgist, mis annab teavet energiakasutuse efektiivsuse kohta. Samuti otsige hooneid, mis on sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelistele standarditele, nagu LEED või BREEAM, rohesertifikaadiga hooned on kõrgema energiatõhususega ja keskkonnasäästlikud.
Targa kodu süsteemid – need võimaldavad automaatselt reguleerida hoone valgustust, kütet, jahutust ja muid funktsioone, mis võimaldavad saavutada energiasäästu.
Taastuvenergiaallikate kasutamine – otsige arendusi, kus kasutatakse päikese-, tuuleenergiat või muid taastuvenergiaallikaid. Päikesepaneelid või tuulegeneraatorid aitavad elektrikulusid langetada.
Tõhus soojusisolatsioon – hea soojusisolatsioon on üks kõige olulisemaid tegureid, mis määrab hoone energiatõhususe. Eelistage uusarendusi, kus on kasutatud tänapäevaseid isolatsioonimaterjale.
Aknad ja uksed – eelistage aknaid, mis on varustatud mitmekordse klaaspaketiga, ja uksi, mis on hästi tihendatud.
Kaugjahutus- ja kaugküttesüsteemid – need võimaldavad keskkonnasäästlikumat ja tõhusamat temperatuuri reguleerimist suurtes hoonekompleksides. Ühine tootmisseade vähendab üksikute seadmete tarbimist.
Ventilatsioonisüsteemid – tõhusad on soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid, mis võivad oluliselt vähendada energiakulu, tagades samal ajal värske õhu ruumides.
Päikesepaneelid kortermaja katusel on märk energiatõhusast uusarendusest.
direktiivile uuendada vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Järgmised energiatõhususe määruste muudatused hakkavad kehtima Eestis alates 1. märtsist 2025.
Hoonete kliimakindluse suurendamiseks asendatakse energiaarvutustes varasemad baasaasta kliimaandmed uutega, arvestades vahemiku 1970–2000 asemel perioodi 1990–2020 andmeid. Samuti asendatakse olemasolevate hoonete energiaarvutustes kasutatavad normaalaasta kliimaandmed, periood 1995–2004 asendub perioodiga 2004–2023. Uuendatud andmed kajastavad viimaste kümnendite temperatuuritõusu ja sagenenud kuumalaineid. See toob selgemini esile hoone jahutusvajaduse ja aitab juba projekteerimisfaasis planeerida sobivaid passiivseid ning aktiivseid jahutuslahendusi, tagades seeläbi hea sisekliima.
Lisaks muutuvad kütte ja jahutuse seadeväärtused. Erinevatel hoonetüüpidel arvestatakse kütmise seadeväärtuseks senise 21 °C asemel 21,5 °C. Väikeelamu, kasarmu ja püstitatava korterelamu jahutuse seadeväärtus langeb 27 °C pealt 26 °C le. Eesmärk on viia energiaarvutuses kasutatav temperatuur paremasse vastavusse hoonete tegeliku toatemperatuuriga.
Päikeseelektri arvutamiseks võetakse kliimaministeeriumi andmeil edaspidi kasutusele veebipõhine lihtsustatud kalkulaator, mis asendab seni kasutusel olnud ebatäpsed tabeliväärtused ning vastab kaasaegsete päikeseelektrisüsteemide võimalustele. Uus kalkulaator on oluliselt täpsem, võimaldades arvutada tunnipõhiselt elektrienergia toodangut, salvestust, kasutust ja ka eksporditava elektrienergia kogust, juhtides aku kasutust omatarbe osakaalu maksimeerimiseks.
Samuti uuenevad energiamärgiste skaalad. Eestis seni kehtinud energiatõhususe klasside skaala A st H ni asendub uue skaalaga A st G ni. Energiamärgiste skaalat uuendatakse kogu Euroopa Liidus.
„Aastatepikkuse praktika põhjal on selgunud hoonete energiatarbimises muutunud või arvestamata jäänud komponente, nagu näiteks sooja vee ringlus ja jaotuskaod, üleminek LEDvalgustitele, elektrilise põrandakütte mõju, vajadus edendada passiivseid jahutuslahendusi jpm. Mida paremini suudame neid tingimusi arvutustes ette näha, seda usaldusväärsemad on hoonete energiamärgised,“ on varasemalt selgitanud kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo
Kuna elu meie ümber muutub pidevalt, muutub ka nõudlus erinevate uusarenduste järele. Milline on aga popp korter ja kuhu on uusarendustrendid liikumas? Oma kogemusi ja teadmisi jagavad Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Laura Barbo ning Domus Kinnisvara kutseline maakler Iris Öpik.
Tekst: Liisbet Estra Foto: Shutterstock
Kodu valik lähtub elustiilist ja võimalustest
Laura Barbo tõstab esile soovide erinevused noorte ja esmakordsete koduostjate ning perede ja kõrge sissetulekuga klientide vahel: „Nooremad ja eriti esmakordsed kodu ostjad eelistavad tihti väiksemaid ning kompaktsemaid kortereid ja nende eelarve on tavaliselt rohkem paigas. Pered ja kõrge sissetulekuga ostjad otsivad sageli aga suuremaid ja avaramaid kortereid, ridaelamuid või eramuid, mis pakuvad rohkem privaatsust ja oma individuaalset roheala.“ Iris Öpiku kogemusel on hetkel uusarendusturul kõige keerulisem leida 4–5 toalist korterit, mis vastaks klientide soovidele ja vajadustele. „Pigem ollakse nõus kauem otsima, kui tegema kompromisse kodu valikul,“ selgitab Öpik. Ka üüriinvesteeringuks või esimeseks koduks soetatavate korterite seas tajub ta muutunud trendi: kui varem olid populaarsed ühetoalised, siis praegu pigem kahetoalised korterid. „Ruutmeetrid ja avarus ei ole nii määravad kui funktsionaalne kasutusmugavus,“ täpsustab maakler.
Parimad ruumilahendused
Uusarenduste puhul toetub kinnisvarahind tugevalt ruutmeetrihinnale, mistõttu on Öpiku sõnul suure korteriga võrreldes tasku kohasem soetada optimeeritud ruutmeetritega, kuid hea planeeringuga kodu. „Optimeeritud ruumilahendused võimaldavad väiksemaid ruume maksimaalselt ära kasutada, mis on
populaarne linnaelu ja kiire elutempo korral. Samuti aitab väiksem pind optimeerida kõrvalkulusid,“ põhjendab selliste korterilahenduste populaarsust ka Laura Barbo.
Küll aga kinnitavad mõlemad maaklerid, et turul on huvilisi igas suuruses ja hinnaklassis korteritele. Eelistused kõiguvad lihtsalt vastavalt sellele, missuguses eluetapis parasjagu ollakse ning millist elustiili viljeletakse.
Populaarsemad planeeringud
Ei ole saladus, et inimesed armastavad mugavust ja funktsionaalsust. Öpiku sõnul ongi uusarenduste puhul kõige populaarsem just mugav planeering, kus on läbi mõeldud nii see, kuidas inimene päriselt oma kodus liigub, kui ka panipaiga olemasolu. Barbo lisab, et hetkel eelistatakse
lahendusi, kus elukondlik pool ehk elutuba ja köök jäävad privaatsetest ruumidest, nagu magamistoad ja garderoobid, korteri eri tiibadesse ja on omavahel selgelt eraldatud.
„Avatud köögid on tulnud, et jääda,“ nendivad aga nii Öpik kui ka Barbo justkui ühest suust. Kui avatud köögi plussiks on suurem avarus ja avatus, mis toimib nii suurtes kui ka väikestes kodudes, siis miinuspoolena tõstab Barbo esile toidu valmistamisel tekkivaid lõhnu ja helisid. Kuigi nende summutamiseks on olemas spetsiaalseid seadmeid, ei ole see sugugi odav lõbu. Küll aga tõdeb Barbo, et kuhugi ei ole kadunud ka kinniste köökide armastajad: „Eraldi asetsev köök on mõnus siis, kui kodus on piisavalt ruumi. Sellises köögis ei pea hoidma piinlikku korda, sest ta täidabki vaid köögi funktsiooni.“
Kontor kodus
Kuna kodukontoris töötamine on endiselt kasvav trend, mõjutab ka see inimeste eelistusi korteri ostul. „Kahetoalise korteri puhul vaadatakse, kas on võimalik elutoa või magamistoa nurka tekitada kontoriala,“ räägib Öpik. „Samuti on nende korterite puhul olulised aknast avanevad vaated, avarus ja valgus. Hästi populaarsed on väiksemad majad, kus on võimalus ka rohelisse sisehoovi minna lõunapausi nautima,“ lisab maakler.
Ka Barbo kinnitab, et rõdu, terrass või hooviala lisab kinnisvarale palju väärtust. „Praegu on levimas trend oma väliala taimedega dekoreerida ja suviseks perioodiks sellest lausa lisaruum teha – seda pooldan isiklikult väga,“ räägib Barbo. Samuti nendib naine, et ka arendajad on hakanud kaasama aiaplaneerijaid ja kujundajaid, et uute kodude ümbrus oleks võimalikult roheline ning kaunite vaadetega.
„Samuti näen uut trendi, mis on alles lapsekingades, aga ilmselt üsna pea hakkab see hoogu koguma,“ mainib Barbo veel üht olulist rohefaktorit. Nimelt tajub maakler, et tuleviku uus arenduste ehitusel hakatakse üha enam silmas pidama katustele rajatavaid haljasalasid koos kastmissüsteemidega. „Niisugune lahendus on parem ka meid ümbritsevale õhule, sest need taimed aitavad siduda õhusaastet ja ehk on see väike samm selles suunas, et vähendada kuumus efekti, millega suurlinnad praegu suuresti võitlevad,“ loodab ta pisut rohelisema tuleviku peale.
Korter uusarenduses võlub oma nutika ruumilahenduse, moodsa disaini ja atraktiivse asukohaga alguses ära ilmselt iga koduotsija. See võlu kipub aga tihti üsna üürikeseks jääma, sest kõrval hinnalipikut nähes peab suurem osa inimesi sellisest eluasemest suu puhtaks pühkima. Kuigi praeguseks on turul taas näha teatavat elavnemist, mõjutab elukondlikku kinnisvaraturgu endiselt Eesti inimeste nõrk kindlustunne tuleviku suhtes, ütleb Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik.
Toimetas: Georg-Marten Meumers Foto: Shutterstock
Viigi sõnul tegi uute korterite hinnatase märkimisväärse hüppe aastatel 2021–2022, kui hinnad kasvasid pea kolmandiku võrra. „Praegu on uute korterite pakkumishinnad püsinud rekordtasemel, ulatudes pea 5500 euroni ruutmeetri kohta,“ sõnab ta. Siiski võiks hinnalagi nüüdseks olla saavutatud ja olulist pakkumishindade kasvu tema sõnul hetkel ei prognoosita, sest ostjate maksevõime piir on käes.
Kuigi järsu hinnatõusu ja hindade kõrgel püsimise tõttu ei saa paljud pangalaenuga praegu endale korterit uusarenduses lubada, näeb Viik tehingute arvu põhjal siiski, et nõudlus uute korterite järele on olemas.
„Viimased viis kvartalit on nõudlus uute korterite järele jäänud samaks –ühes kvartalis müüakse 300–400 korterit,“ ütleb ta ja ennustab, et sellises mahus jätkub uute korterite müük ilmselt ka järgnevatel kvartalitel. Sellest tulenevalt hinnatakse Swedbankis kogu selle aasta uute korterite müügimahuks kuni 1600 ühikut, mida on umbes kolmandiku võrra rohkem võrreldes eelmise aastaga. „Seda taset võib võrrelda 2014. aastaga, võrdluses kinnisvaramulliga aastal 2021 on seda aga 70% vähem,“ lisab Viik.
Seejuures on uusarenduste korterite müüki eest vedamas endiselt
Hinnalangust ei paista
Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul näitab uute korterite ruutmeetrihinna järsk tõus seda, et fookus on võetud eksklusiivse ja Tallinna kontekstis atraktiivse asukohaga uusarenduste arendamisele, mida saab lubada keskmisest jõukam klient. Üldisemat hinnalangust uute korterite puhul ei tasu tema sõnul oodata. „Ühel hetkel leiab iga korter omaniku, seda ka siis, kui müügitsükkel on pikem,“ sõnas Rebane augusti lõpus Ärilehele.
Tallinn ja Harjumaa. „Harjumaa elanike arv jätkuvalt kasvab, mis toob kaasa ka ostjate huvi parema elujärje vastu,“ ütleb Viik. Ta lisab, et Tallinnas (sh Rae, Viimsi ja Harku vallas) tehti käesoleva aasta esimeses kvartalis ligi kaks korda rohkem uusarendustega seotud tehinguid kui samal ajal eelmisel aastal, kuid ta nendib, et võrdlusbaas eelmise aastaga on madal.
Mida toob tulevik?
Nii lähitulevikus kui ka juba praegu ergutab kinnisvaraturgu Viigi sõnul kahtlemata langema hakanud euribor. „Swedbanki ökonomistide prognoosi järgi langetab Euroopa keskpank int
uusarendustes võrdluses 2022. aastaga
Korteritehingute andmete põhjal maksis käesoleva aasta augustis Tallinnas uue korteri ruutmeeter keskmiselt 4204 eurot ja järelturu korteri ruutmeeter 2912 eurot. Uute korterite ruutmeetrihind on pealinnas aasta algusega võrreldes 6% võrra langenud, järelmüügist ostetud korterite ruutmeetrihind umbes sama võrra tõusnud.
Kui järelturult soetatud korterite puhul pole viimase kahe aasta jooksul ruutmeetrihinnas liiga suurt muutust toimunud, siis uusarenduste ruutmeetrihind on kerkinud kui pärmi peal. 2022. aasta augustis sai Tallinnas uue korteri kätte keskmise ruutmeetrihinnaga 3227 eurot, praegu aga hinnaga 4204 eurot, mis tähistab umbes 30% hinnatõusu.
Allikas: Maa-amet
ressimäära sel aastal veel ka detsembris – 0,25 protsendipunkti võrra. Järgmisel aastal peaks intressimäärade kärpimine jätkuma, kuni aasta lõpuks jõutakse 2% lähedale,“ märgib ta. „Seega, kuigi uusarenduste turgu iseloomustab hetkel nii arendajate, finantseerijate kui ka ostjate teatav ettevaatlikkus, siis neil, kel kodu tarvis, selle pärast läbimõeldud otsust ka ostavad,“ ütleb Viik.
Eluasemeturu aktiivsusest annab märku ka panga väljastatavate eluasemelaenude kogusumma. „Eluasemelaenude käive on alates kevadest kasvule pöördunud ja aasta esimese seitsme kuuga on kinnisvara tagatisega laenude käive suurenenud aastases võrdluses 11%,“ märgib Viik.
Eduka laenuotsuse saamise ja panga pakutava laenusumma juures saab üha olulisemaks aga see, milline vara on laenutagatiseks pandud. „Laenudega finantseerimisel peavad pangad oluliseks seda, kui energiatõhusad on varad, mis on laenutagatiseks pandud. See tähendab, et järgneva kahe aasta jooksul hakkab energiatõhusus ja süsinikujalajälg oluliselt kinnisvaraturgu ning selle finantseerimist mõjutama,“ sõnab Viik.
Köök on olnud läbi aegade kodu süda. Ajad on nii palju muutunud, et köögi kõrvale soovitakse sageli ka söögituba. Kui vähegi mahub ja võimalik, on see väga hea lahendus. Nii tekib köögist – ka avatud planeeringu korral – väike eraldatus ja potidpannid ei torka niivõrd silma. Söögitoas kõlab naer ja söögiriistade kõlin, pudiseb saiapuru ning sünnib rõõm ühiselt veedetud ajast. Samuti saab seal võtta aja maha ja nautida lummavas hommikuvaikuses tassikest aromaatset kohvi ning lehitseda ajalehte. Sisearhitekt Anita Karma annab nõu, kuidas see ruum kujunduslikult toimima panna.
Fotod: Shutterstock
Söögitoas võtame vastu külalisi, veedame aega oma lähedaste või iseendaga. See on ruum, kus on oluline tunda end hästi ja kuhu on alati kõik oodatud. Söögituba võib olla osa nii köögist kui ka elutoast või tegelikult asuda täpselt nende kahe vahel, kuna sellist lahendust soodustavad tänapäeval meie eramud. Kuidas seda erilist ruumi kujundada aga nii, et seal tunneksid end võrdselt hästi nii pereliikmed kui ka külalised?
Kuidas leida sobiv valgustus?
Valgusti – olgu selleks industriaalne rippvalgusti, retrostiilis kuppel või uhke lühter – on ruumi üks peamisi aksessuaare, mis rõhutab kujundusstiili ja määrab söögilaua asukoha. Ruumi sisustades tuleb võimalikult vara mõelda nii laua kui ka valgusti paigutusele, et vajalikud eeltööd saaks tehtud ning elektrijuhtmed remondi või ehituse käigus õigesse kohta veetud. Oluline on meeles pidada, et valgusti paikneks täpselt laua kohal, mitte üksildaselt keset ruumi. Valgusti õigesse kohta nihutamine ei pea tähendama põhjalikku
remonti – pinnapealsete kangasjuhtmete abil on lihtne valgustit ühest kohast teise tõsta.
Millist mööblit valida?
Söögilauda ja toole on võimalik soetada enamasti komplektina, kuid aina rohkem on inimestel julgust katsetada ning kombineerida erinevaid stiile. Tegelikkuses võib iga tool olla vabalt eri ooperist ja sellegipoolest moodustada söögilauaga ideaalse terviku. Oluline on jälgida, et ülejäänud mööbel ja aksessuaarid hoiaksid ühte joont, sest siis püsib üldmulje maitsekas ega muutu häirivalt kirjuks. Visuaalselt rohkem avarust saab luua, kasutades klaaslauda või läbipaistvaid plasttoole. Esimese hooga võib pähe tulla kõige odavam aiamööbel, ent tänapäeval on saadaval ergonoomilise vormiga mugavad disaintoolid (nn ghost chair ), mis on valmistatud kvaliteetsest plastist. Plasttoolid sobivad suurepäraselt naturaalse puitlaua ümber ja toolidele võib aksessuaariks lisada lambanahad –tulemus on äärmiselt õdus ja skandinaavialikult elegantne.
Väiksema söögilaua juurde on nutikas soetada ratastel funktsionaalne abilaud või kapike, kuhu saab paigutada näiteks veekarahvini, leiva ja muu vajaliku. Abilaud tagab, et kõik tarvilik oleks mugavalt käeulatuses. Hubasust ruumi ja soojust jalgadele lisab kindlasti laua alla asetatud vaip. See annab võimaluse katsetada ning tuua ruumi mustreid ja värve. Oluline on meeles pidada, et vaiba mõõdud peavad olema suuremad kui laud ise, vastasel juhul võib tulemus osutuda visuaalselt kohmakaks.
Aseta lauale või abilauale võimalikult palju lilli, rohelust ja maitsetaimi. Need annavad ruumile meeldiva aroomi ja mõjuvad rahustavalt. Kui lauale ruumi
selleks hästi ei jagu, riputa lillepotid hoopis lakke. Mänguline ja loov lahendus on igas ruumis alati teretulnud. Mis puutub lauanõudesse, siis ära hoia kalleid serviise erilisteks sündmusteks, söö ja naudi neilt toitu ka kõige hallimal argipäeval, ka üksinda olles. Ilusad taldrikud, kausid ja teetassid loovad meeleolu ning lisavad meie argipäeva vajaliku annuse luksust. Hästi sisustatud ja mugav söögituba on tunduvalt olulisem investeering kui moodne teler ja lai diivan. Laua taga, pere keskel, maitseelamuste, maheda muusika saatel sünnib kordades rohkem emotsioone ja lähedust, kui seda pakub üks teleriekraan.
Selleks, et oma unistuste kodu planeerides harmoneeruvas lõpptulemuses kindel olla, on mõistlik oma mõtted esmalt virtuaalselt läbi katsetada.
Kodukujundusrakendused, -tarkvarad ja veebilehed aitavad eksperimenteerida ning ideed enne teostamist läbi mõelda. Eriti suur kasu on virtuaalabimeestest siis, kui tegu on väikese ruumiga.
Tekst: Birgit Õigus Toimetas: Liisbet Estra Fotod: Shutterstock
Kõikvõimalike virtuaalsete „assistentide“ valik on väga suur, mistõttu koondasime siia lihtsaimad ja kasutuselt mugavaimad äpid, tarkvarad ja veebilehed, mille kasutamisega peaks igaüks toime tulema. Mis seal salata, kõigi nende programmidega on lihtne jääda ka niisama „mängima“.
Enamikule kodukujundushuvilistele on Pinterest ilmselt ammu tuttav. Tegemist on suurima visuaalse otsingumootoriga, mis aitab alati informatsiooni ja inspiratsioonipuudust lahendada. Kui täpselt ei tea, kust alustada, siis on Pinterest parim koht mõtete kogumiseks. Piltide abil on ka lihtsam oma ideed teistele seletada ja õigeid tooteid leida.
Morpholio Board
Kui inspiratsioon on koos, tuleb ette võtta järgmine samm – moodboard ehk inspiratsiooni või tujulaud. Parim tööriist moodboard ’ide loomiseks on Morpholio Board. Selle saad lihtsalt ühendada oma Pinterestiga ja sealt fotosid importida ning iga toa (või projekti) tarbeks inspiratsioonilaudu luua.
Coolors.co
Suurepärane generaator värvipalettide loomiseks. Tead, et tahad kasutada tumerohelist, aga pole aimugi, missugune toon täpselt olla võiks või millega seda ruumis kombineerida? Kui palju värve üldse kasutada?
Coolors on värvidega mängimiseks parim koht. Kui endal visiooni ei ole, saad uurida teiste kasutajate loodud palette.
Floorplanner
Floorplanner on suurepärane tööriist, mis mõeldud algajatele ja hobi korras kujundajatele, kes soovivad ruume
2D ja 3D vaates kujundada. Tarkvara võimaldab teha natuke kõike: luua maja või korteriplaan, värvida pindu ja valida materjale, lisada mööblit (üle 150 000 eseme) ning muidugi vaadata oma tööd nii 2D kui ka 3D vaates. Et seda mugav kasutada oleks, tuleb küll veidi õppida, kuid üldiselt on tegu intuitiivse tööriistaga.
Floorplanner on koostanud mitmeid kasutusjuhendeid, mis aitavad kiiremini soovitud tulemusteni jõuda, ning kuigi tegu on keerukama programmiga, on vaev aega igati väärt. Loodud kujunduse saab importida kauni 3D renderdusena ning selle põhjal ruumi edukalt ümber kujundada.
Room Planner
Room Planner on mugav 2D ja 3D kujundusäpp, kus saab kerge vaevaga oma toa telefonikaamera abiga virtuaalruumi dubleerida ning planeerima hakata. Tasuta versioonis on mööbli, materjalide ja muut
misvõimaluste valik küll pigem väike, ent baaslahenduse, visiooni ja värviskeemi saab edukalt luua. Tarkvara on kasutatav nii telefonis kui ka arvutis.
Magicplaniga on võimalik ära planeerida terve oma kodu: luua korruseplaane ja panna paika ka väiksemad detailid – näiteks lülitite ja stepslite asukohad. Magicplan on hea valik, kui eelistad pigem 2D vaates kujundada ning ruumiplaane luua. Valmis plaani saad PDF või JPG formaadis alla laadida.
IKEA on loonud mitmeid mugavaid planeerijaid, mis aitavad kiirelt nende tootevalikust endale sobiva ruumi või eseme kokku panna. Soovid garderoobi, diivanit või hoopis kogu magamistoa sisustust – vali alguspunkt ja kombineeri enda koju sobiv komplekt. Kui oled oma visiooni teostanud, saad vajaminevate toodete nimekirja salvestada ning sellega ise poodi minna või kogu komplekti mugavalt koju tellida.
Kas mängid mõttega parketti vahetada või katta tuba vaibaga? Carpet One on tasuta tööriist, mis võimaldab olemasoleval fotol kerge vaevaga põrandakatet vahetada. Valikuid on tuhandeid, nii et ka kõige nõudlikum kasutaja leiab kindlasti endale sobiva variandi. Juurde kuvatakse ka Carpet One’i poe tooted, mida küll Eestis osta ei saa, ent tooteinfo põhjal pole keeruline kohalikult turult vastet leida. Loodud foto on võimalik alla laadida, et seda oma projektis kasutada või ehituspoodi kaasa võtta.
Kui varasemalt olid targa hoone lahendused midagi, mida kohtas vaid luksuslikumates elamutes, siis Bisly on seadnud oma missiooniks muuta need lahendused igale koduostjale kättesaadavaks. Bisly uue ajastu hooneautomaatikasüsteem ühendab kodused tehnosüsteemid ühte võrku ja aitab automatiseerida nende tööd ning optimeerida energia tarbimist.
Nutikad lahendused ei tähenda ainult mugavust, vaid ka märkimisväärset kokkuhoidu kodukuludelt – nii kütte, jahutus kui ka ventilatsioonisüsteemid töötavad tõhusalt ja täpselt vastavalt vajadusele.
Kui oled uue kodu otsingutel, tasub kindlasti arendajalt uurida, kas saad oma tulevases kodus kõiki intelligentse hoone lahendusega kaasnevaid hüvesid nautida. Sellega tagad, et investeerid tulevikukindlasse kodusse, mis mitte ainult ei paku sulle rohkem mugavust ja turvalisust, vaid säästab ka aega ning raha.
Meelerahu ja mugavus
Kujuta ette kodu, mis pakub sulle täielikku kontrolli ja kindlustunnet. Bisly intelligentsed hooneautomaatikalahendused võimaldavad sul hallata koduseid funktsioone mugavalt oma nutitelefonist või koduse seinapaneeli kaudu. Saad jälgida ja juhtida oma kodu kütet, jahutust, ventilatsiooni ning energiatarbimist reaalajas, olenemata sellest, kus sa parajasti asud. Lisaks pakub videofono otsepildi funktsioon võimalust näha, kes on sinu välisukse ees, andes sulle veelgi rohkem turvatunnet ja kontrolli. Intelligentse kodu lahendused pakuvad sulle vabadust ja mugavust olla oma koduga ühenduses igal hetkel –ole sa kodus või eemal.
Väiksem energiatarbimine ja madalamad kulud
Kui kodune küte ja jahutus töötavad käsikäes automaatselt juhituna, väheneb energiakasutus ning alanevad igakuised kulud. Õhu ja põranda temperatuuri andurid hoolitsevad selle eest, et küttesüsteem töötaks vajaduspõhiselt. Kodust lahkudes võid süsteemi mugavalt seadistada minimaalsele energiatarbimisele – toatemperatuur langeb,
tuled kustuvad, ventilatsioon töötab minimaalsel kiirusel jpm. Nii väldid üleliigset energiakasutust ja saad keskenduda sellele, mis on tõeliselt oluline, ilma et peaksid muretsema unustamise või raiskamise pärast.
Õhk värskeks
Lisaks energiasäästule hoolitseb Bisly intelligentne hooneautomaatika ka selle eest, et sinu kodu õhk oleks alati puhas ja värske. Hapnikutase ruumis mõjutab meie tähelepanuvõimet, keskendumist ja isegi enesetunnet. Kehvasti ventileeritud ruumides levivad viirused kiiremini ja ebapiisav õhuvahetus võib põhjustada tervisehädasid. Bisly süsteemi CO2andurid reguleerivad ventilatsiooni automaatselt, tagades pidevalt optimaalse õhukvaliteedi. Nii saad olla kindel, et sinu kodus hingatakse alati värsket ja tervislikku õhku, mis toetab sinu igapäevast elukvaliteeti.
Juhitud valgustus
Üheks võimaluseks, kuidas säästa energiat ja muuta meid ümbritsevad keskkonnad tervislikumaks, on tark valgustuse juhtimine. Bisly intelligentne hooneautomaatikalahendus koos tarkade sensorite ja moodulitega tagab, et valgustus töötab ainult siis, kui seda päriselt vajatakse. Liikumis ja kohalolekuandurid lülitavad valgustuse automaatselt sisse, kui keegi ruumis viibib, ning reguleerivad valgustust vastavalt vajadusele, hoides seeläbi kokku energiat ja vähendades elektriarveid. Lisaks praktilisusele aitab juhitud valgustus luua kodus sobiva ja hubase õhkkonna – nii saab igast toast koht, kus on mugav ning mõnus olla.
Turvalisus
Tänu Bisly hooneautomaatikaga integreeritud videofonosüsteemile saad alati olla kursis, kes on sinu koduukse
taga, olenemata sellest, kas oled kodus või eemal. Saabuvaid külalisi näed nii kodus asuvalt seinaekraanilt kui ka otse oma nutitelefonist. Nii on sul võimalik enne ukse avamist veenduda, et kellahelistaja on oodatud külaline.
Lisaks võimaldab süsteem ka eemal olles uksi avada – ideaalne lahendus, kui kuller toob paki ajal, mil sind kodus ei ole. See on lihtne ja mugav lahendus, mis hoiab sinu kodu turvalisena ning igapäevased toimetused stressivabad.
Planeeritud energiakasutus
Kodusest juhtpaneelist või nutiseadme äpist näed jooksvalt ülevaadet ka oma energiatarbimisest – nii kütte , elektrikui ka veenäitudest. Tarbimisgraafiku või hetke kasutusnäitajate järgi saad teha informeeritud otsuse, kas soovid midagi oma tarbimisharjumustes muuta. Lisaks edastatakse igakuised tarbimisnäidud majahaldurile Bisly nutikodu süsteemis automaatselt ja nii on sinul üks kohustus vähem, mida iga kuu meeles pidada.
Bisly pakub mugavaid ja kasutajasõbralikke lahendusi nii kortermajadele kui ka eramutele, tehes koostööd paljude arendajatega Eestis. Kui soovid saada osa jätkusuutlikumast tulevikust, pakkudes endale ja oma lähedastele mugavamat ja tervislikumat elukeskkonda, uuri uue kodu valimisel arendajalt, kas nemad on juba lisanud Bisly intelligentse hooneautomaatika süsteemi, mis sobib igasse majja. Bisly tagab modernsed mugavused ja energiatõhususe, muutes sinu igapäevaelu mugavamaks ja meeldivamaks. Kui oled huvitatud süsteemiga lähemalt tutvumisest, on võimalik eelneval kokkuleppel kogeda Bisly lahendusi Vektori majas.
Bisly meeskond jagab meelsasti täiendavat infot, vaata lähemalt: www.bisly.com
Aina olulisemaks muutub, et õuealad täidaksid mitmeid funktsioone – need ei paku lihtsalt silmailu, vaid on ka praktilised, jätkusuutlikud ja kogukonnatunnet tugevdavad keskkonnad. Innovaatiline maastikukujundus mängib siin olulist rolli, võimaldades luua dünaamilisi ja funktsionaalseid lahendusi, mis vastavad elanike erinevatele vajadustele ning ootustele. Millised uuenduslikud lahendused aitavad muuta õuealad põnevaks ja lõõgastavaks kohaks?
Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock
Läbimõeldud õueala toetab vaimset ja füüsilist tervist Õuealad korterelamute juures on midagi enamat kui pelgalt visuaalne esteetika. Hästi läbi mõeldud väliruum mitte ainult ei paranda korterikompleksi välimust, vaid loob ka tervikliku keskkonna, mis toetab elanike vaimset ja füüsilist heaolu. Loodusliku roheluse olemasolu linnakeskkonnas on seotud stressitaseme vähenemise, meeleolu parandamise ja üldise heaolu tõstmisega. Samuti on leitud, et õuealade loomine suurendab kogukonnatunnet, kuna need toimivad kohtumispaikadena, kus elanikud saavad omavahel suhelda ja osaleda erinevates ühistegevustes. Õuealade kujundamisel on oluline arvestada mitme teguriga: ruumi tõhus kasutamine, esteetika, funktsionaalsus ja jätkusuutlikkus. Õigesti kavandatud ala peab olema piisavalt paindlik, et rahuldada erinevaid vajadusi – olgu sel
leks mängimine, sportimine, sotsiaalne suhtlus või lõõgastumine.
Vertikaalsed aiad
Üks populaarsust koguv innovaatiline lahendus on vertikaalsed aiad, mida saab paigutada kortermajade seintele. Need aitavad kaasa nii õhukvaliteedi parandamisele kui ka ruumi visuaalsele rikastamisele. Lisaks sellele aitavad vertikaalsed aiad vähendada hoonete ümbruse temperatuuri, kuna taimed jahutavad keskkonda. Need loovad silmailu pakkuva ümbruse, kus loodus ja urbanistika kohtuvad.
Kogukonnaaiad
Kogukonnaaedade kontseptsioon, kus elanikud saavad ise toitu kasvatada ja kogukondlikult aega veeta, muutub üha populaarsemaks. Need aiad pakuvad võimalust füüsiliseks tegevuseks ja toovad elanikud loodusele lähemale. Sellised aiad soo
dustavad jätkusuutlikku eluviisi ja toidavad sidet loodusega, pakkudes samal ajal ka sotsiaalset kogemust, kus naabrid saavad ühiselt panustada ja oma teadmisi jagada.
Multifunktsionaalsed ruumid Tänapäeva elukeskkonnas on üha olulisem, et õuealad oleksid paindlikud ja kohandatavad. Multifunktsionaalsed ruumid võimaldavad korraldada mitmesuguseid tegevusi, olgu selleks joogatunnid, filmivaatamised vabas õhus või kogukonnaüritused. Praktilisuse suurendamiseks kasutatakse sellistes ruumides modulaarset mööblit, mida saab hõlpsalt ümber paigutada vastavalt vajadusele. Näiteks võivad ühel hetkel olla toolid ja lauad seatud õhtusöögi jaoks, aga mõne minutiga saab samast alast luua ruumi trenni tegemiseks või seltskondlikuks koosviibimiseks.
Jätkusuutlik maastikukujundus
Jätkusuutlikkus on muutunud üheks olulisemaks teguriks maastikukujunduses. Õuealade lahendused keskenduvad aina enam energiatõhususele ja keskkonnahoidlikkusele. Näiteks kasutatakse disainis üha enam taaskasutatud materjale, mis aitavad vähendada süsinikujalajälge. Lisaks rakendatakse veesäästlikke lahendusi, nagu vihmavee kogumissüsteemid, mis võimaldavad hooldada haljastust vähemate ressursikuludega. Õuealade taimestuse puhul eelistatakse kohalikke taimeliike, mis vajavad vähem vett ja hooldust. Selline lähenemine vähendab nii hoolduskulusid
kui ka vee tarbimist, tehes samal ajal õuealast jätkusuutlikuma ja loodussäästlikuma keskkonna.
Tehnoloogia integreerimine Tehnoloogia mängib suurt rolli ka õuealade funktsionaalsuse parandamisel. Tänapäeva elanikud ootavad, et õuealad oleksid mitte ainult looduslähedased, vaid ka tehnoloogiliselt arenenud ja mugavad. Näiteks kasutatakse üha enam nutikaid valgustussüsteeme, mis kohandavad valgustust vastavalt kellaajale ja ilmastikutingimustele.
Tehnoloogiliste lahenduste hulka kuuluvad ka WiFiühendusega alad, mis võimaldavad elanikel töötada või vaba aega veeta ühenduses olles. Need lahendused pakuvad elanikele täiendavat mugavust ja teevad õuealadest palju enamat kui lihtsalt traditsioonilise puhkekoha. See tehnoloogia ja looduse kooslus aitab luua multifunktsionaalse ning innovaatilise keskkonna.
Lemmikloomadele mõeldud mugavused
Kuna paljudes peredes on lemmikloomad saanud lahutamatuks osaks elust, ei saa õuealade disainimisel jätta tähelepanuta lemmikloomasõbralikke lahendusi. Lemmikloomadele mõeldud pargid, pesemisalad ja isegi treeningrajad mitte ainult ei rahulda lemmikloomaomanike vajadusi, vaid aitavad kaasa ka kogukondlike sidemete tugevdamisele, kuna inimesed saavad oma lemmikloomi ühiselt jalutada ja nendega mängida.
Allikad: vdbg.com, colorworks.design
Kui järelturult ostetud eluasemega seotud probleeme ja õnnetusi aitab paljudel juhtudel hüvitada kehtiv kodukindlustusleping, siis uusarenduses asuva korteri puhul võib omanik tabada end küsimast: ehk katab garantii võimalikud kulud? Millised parandustööd kuuluvad uusarenduses garantii alla, kui kaua garantii kehtib ja kuidas arendaja korteriomanikku murede korral aitab, selgitab Domus Kinnisvara arendusjuht Ingvar Allekand.
Toimetas: Georg-Marten Meumers Fotod: Shutterstock
1. Millised tööd on uusarendustes kaetud garantiiga, milliste probleemide korral läheb vaja isiklikku kindlustust?
Domus Kinnisvara arendustes on ostjal kaks kaitset: õigusaktidest tulenev müüja vastutus ja lepingus kokku lepitav garantii. Teatud osades need dubleerivad teineteist, kuid lepingulise garantii olemasolu ei vähenda kuidagi õigusaktidest tulenevat müüja vastutust, vaid loob protseduurilise selguse, kuidas ehitus tehnilisi kvaliteediküsimusi lahendatakse. Näiteks see, et kaheaastase garantiiperioodi lõpus vaadatakse hoone ja ruumid üle, kirjeldatakse probleemid ning nendega tegeletakse garantiiperioodi lõpus. Aga sõltumata garantii olemasolust on kindlustus ikkagi vajalik ja mõistlik, sest kindlustus katab riske, millel pole ehitusliku kvaliteediga mitte mingit pistmist. Korralikult tehtud kindlustus katab ka neid ehituslikke probleeme, mis ei ole garantiiga kaetud (näiteks vale kasutamise või majandamisega põhjustatud tehnilised probleemid).
2. Kui pikka garantiid te oma uusarendustes pakute? Domus Kinnisvara arendustel on lepinguline garantii kaks aastat. Õigusaktidest tulenev müüja vastutus kehtib teatud juhtudel kauem ja praktikas on ka pärast garantiiaja lõppu tulnud mõnikord kliendi tõstatud küsimustega tegeleda.
3. Millised on protseduurid pärast garantiiteate esitamist? Kuidas ja millal kliendile lahendust pakutakse? Esmalt juhin tähelepanu, et avariiolukordadele tuleb kliendil ikkagi reageerida vastavalt olukorra eripäradele, st ei saa jääda ootama, kuni arendaja kuidagi garantiiteatele reageerib. Avarii korral tuleb kohe kutsuda näiteks Toruabi või muu spetsiaalne firma, kes kiiresti avarii lokaliseerib ning suurema kahju ära hoiab. Meie arendatavates majades valime majahalduriks firma, kes suudab sellised avariiabi teenused ära korraldada ehk kõige lihtsam on helistada murega haldusfirma avariinumbrile.
Kui probleem ei ole avariiline, aga siiski reaalselt segab oluliselt või suisa takistab kasutamist, korraldab arendaja suure tõenäosusega koos maja ehitajaga vastava spetsialisti kohale, kes probleemi olemuse selgeks teeb ja kõrvaldab. Need garantiiprobleemid, mis hoone kasutust ei sega, kogutakse kokku, tehakse garantiiperioodi lõpu ülevaatus, räägitakse kliendiga punktid üle ning hakatakse erinevate töövõtjatega neid järjest kõrvaldama.
4. Kuidas saab klient juba eos end kurssi viia sellega, millised probleemid ja tööd liigituvad garantii alla ning millised mitte?
Ma arvan, et detailideni kurssi viimine ei olegi tegelikult vajalik. N ö terve mõistus on üldjuhul abiks ning kliendil tasub oma mured ikkagi garantiisuhtluse käigus esitada. Kliendil on alati võimalik ka spetsialist endale appi kaasata – pädev ekspert teeb tegelikult protseduurid lihtsamaks. Küll aga tasub kõigil koduostjatel üsnagi detailselt tutvuda kasutus ja hooldusjuhenditega, sest valed kasutus ja hooldusvõtted põhjustavad probleeme, mis ei kuulu garantii alla. Igas kortermajas avastab mõni korteriomanik teatud aja möödudes, et duši kanalisatsioon ei tööta korralikult, sest ta pole lihtsalt tulnud selle peale, et trapist tuleb regulaarselt sinna kogunenud juukseid eemaldada. Sellisel juhul ei tasu imestada, kui garantiikorras välja kutsutud torumehe visiidi eest arve esitatakse.
Miks tasub tellida enne garantiiaja lõppu korteri ülevaatus?
Reeglina on pärast garantiitähtaja kukkumist korteriga seotud probleemid, mida kindlustusleping ei kata, korteriomaniku enda kanda. Garantii lõpu ülevaatus ehituseksperdi poolt aitab korteriomanikul enne ehitusgarantii lõppemist kindlaks teha, kas on ilmnenud probleeme, mida ei pruugi korteri igapäevasel kasutamisel sel hetkel veel märgatagi. Garantiiaja jooksul on mitmete selliste probleemide (välja arvatud loomulikust kulumisest tekkinud vigade) likvideerimine ehitaja kohustus.
Pane tähele! Eriti nutikas on kaasata ehitusekspert ostuprotsessi esimesel võimalusel, juba enne uue kodu ostu.
Ehituskaitse Büroo toob näite olukorrast, kus köögi-elutoa aluspõrand läheb garantiikorras parandusse ja parkett vahetusse. Kuigi põranda vahetuse maksab ehitaja või arendaja kinni, tuleb sellisel juhul ajutiselt teisaldada ka mööbel, mille väljakolimine, ladustamine, tagasivedu ja uuesti komplekteerimine jääb korteriomaniku enda teha. Seega oleks mõistlikum probleemne aluspõrand välja selgitada ja lasta korrastada juba enne koju sisse kolimist.
Allikas: Ehituskaitse Büroo
