Elektrisüsteemi 2011. aasta kokkuvõte
Eesti elektrisüsteemi elektribilanss EES elektribilanss, TWh
27.01.2011
2010
Muutus %
Võrku sisenenud elekter kokku
12,886
13,05
-1%
2011. aastal vähenes Eestis elektri tarbimine 2%, tarbimise vähenemine leidis aset ka kõigis teistes Balti- ja Põhjamaade riikides;
Sisemaine tootmine
11,387
11,321
1%
Sh Taastuvenergia
1,159
0,867
34%
--tuuleenergia
0,365
0,276
32%
2011. aastal olid Baltikumis- ja Põhjamaades elektrit eksportivad süsteemid Eesti, Rootsi ja Norra;
- hüdroenergia
0,031
0,027
15%
- biomass, biogaas
0,763
0,564
35%
Välisliinidelt import
1,499
1,729
-13%
Toetused taastuvenergiale ja tõhusale tootmisele kasvasid kolmandiku võrra.
sh füüsiline import
0,008
0,006
33%
koos-
2011. aastal moodustas Eestis elektri tarbimine koos võrgukadudega kokku 7,8 TWh, mis on 2% vähem kui eelneval aastal. Viimase aastakümne suurim elektritarbimine saavutati 2008. aastal, kuid sellele järgneval 2009. aastal langes elektritarbimine majanduslanguse tingimustes 2005.-2006. aasta tasemele. 2011. aasta elektri tarbimise languse peamiseks põhjuseks oli nii aasta algusesse kui ka aasta viimasesse kvartalisse jäänud keskmisest soojem talveperiood, mille tulemusel langes 2011. aasta elektritarbimine 2006. aasta tasemele.
EES tarbimine 2000-2011 8,5 TWh
2011
7,5 6,5 5,5
2011. aastal moodustas Eestis elektri tootmine kokku 11,4 TWh, mis on 1% rohkem kui eelneval aastal. Põlevkivist toodetud mittetaastuv elektrienergia kogus vähenes 2% (0,2 TWh) ulatuses kogutootmisest ning taastuvenergia tootmine kasvas ligi kolmandiku võrra (0,3 TWh), sh enim kasvas biomassi ja tuulenergia osakaal. 2011. aastal toodeti Eesti elektrisüsteemis elektrienergiat sisemaisest tarbimisest 45% rohkem moodustades süsteemi aastaseks bilansiks 3,6 TWh.
sh füüsiline transiit
1,491
1,723
-13%
12,886
13,05
-1%
Sisemaine tarbimine võrgukadudega
7,824
8,006
-2%
Välisliinidele eksport
5,062
5,044
0%
sh füüsiline eksport
3,571
3,321
8%
sh füüsiline transiit
1,491
1,723
-13%
Bilanss
3,563
3,315
7%
Võrku läbinud elekter kokku
Toetused taastuvenergiale ja tõhusale koostootmisele 2011. aastal Taastuvenergia toetuse taotlusi esitati 2011. aastal 57,2 miljoni euro eest, s.o. ligi 40% võrra enam kui 2010. aastal (41,5 mln eurot). Taotletud summade suurenemise taga on valdavalt tuuleenergiast ning biomassist elektrienergia tootmisele toetuse taotlemine. Nimelt tulid 2010. aasta lõpul töösse Pärnus asuv Fortum Termesti koostootmisjaam ning Virtsu III tuulepark. Samuti alustati Vanaküla tuulepargile (osaliselt ka tagantjärele) taastuvenergia toetuse maksmist alates 2011.a. teisest poolest. Lisaks alustasid Narva Elektrijaamad biomassi põletamist elektrienergia tootmiseks. Tõhusa koostootmise toetuse taotlusi esitati võrreldes 2010. aastaga 21% rohkem ehk kokku 4,7 miljoni euro eest (2010.a.: 3,9 mln eurot). Toetatava elektrienergia kogus kasvas 121 GWh-lt 147 GWh-ni ja ka siinkohal oli tõusu peamiseks põhjuseks uue koostootmisjaama töösseviimine Pärnus, aga ka see, et 2011. aastal alustati tootjaliini kaudu edastatud tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergiale toetuse maksmist.
Taastuvenergia jaotus 2011
31%
Tuuleenergia Hüdroenergia
66% 3%
1
Jäätmed ja biomass
Taastuvenergia toetused, MEUR
2011
2010
Muutus, %
Taastuvenergia toetused kokku
57,2
41,5
38%
-tuuleenergia - hüdroenergia - biomass - biogaas Tõhusa koostootmise toetused kokku
14,6 1,6 40,1 0,9
10 1,4 29,5 0,6
46% 14% 36% 50%
4,7
3,9
21%
Elering AS | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee
Toetused kokku MEUR:
61,9
45,4
36%
Taastuvenergia toetused, GWh
2011
2010
Muutus, %
Taastuvenergia toetused kokku
1 066
775
38%
-tuuleenergia - hüdroenergia - biomass - biogaas Tõhusa koostootmise toetused kokku
272 31 747 16
187 27 550 11
45% 15% 36% 45%
147
121
21%
1 213
896
35%
Toetused kokku GWh:
elektritootmise asemel ning juba 2011 aasta alguses vähenes Leedu suurima elektrijaama Lietuvos EJ tootmine ja see asendus impordiga Kaliningradis. Soojuselektrijaamal „Kaliningradi HPP-2“ sai tööle teine energiaplokk. Füüsiline vool Kaliningradist Leetu 2011. aastal kasvas 1,8 TWh võrra, seevastu füüsiline vool Valgevenest Leetu langes 1,6 TWh võrra. Aastal 2011 (sulgudes 2010) elektrivood järgnevalt (GWh):
jagunesid
füüsilised
Põhjamaade ja Baltikumi elektrisüsteemide bilansid: Tootmine, TWh Eesti Läti* Leedu* Balti riigid kokku Soome** Rootsi** Taani** Norra** Põhjamaad kokku Tarbimine, TWh Eesti Läti* Leedu* Balti riigid kokku Soome** Rootsi** Taani** Norra** Põhjamaad kokku Bilanss, TWh Eesti Läti* Leedu* Balti riigid kokku Soome** Rootsi** Taani** Norra** Põhjamaad kokku
2011 11,4 5,5 3,7 20,6 68,3 146,7 33,7 126,5 375,3 2011 7,8 6,8 10,5 25,1 81,9 139,2 35,0 123,1 379,3 2011 3,6 -1,2 -6,7 -4,4 -13,6 7,5 -1,2 3,4 -3,9
2010 11,3 6,2 4,6 22,1 74,9 144,1 36,5 124,0 379,4 2010 8,0 7,1 10,6 25,6 85,1 146,5 35,5 131,1 398,3 2010 3,3 -0,9 -6,0 -3,5 -10,3 -2,4 1,0 -7,2 -18,8
Muutus % 1% -11% -19% -7% -9% 2% -7% 2% -1% Muutus % -2% -4% -1% -2% -4% -5% -1% -6% -5% Muutus % 7% 42% 13% 25% 33% -415% -223% -147% -79%
Baltikumi elektrienergia defitsiit oli 2011. aastal kokku 4,4 TWh, mis kasvas võrreldes eelmise aastaga 25%. Kalendrikuude lõikes oli Baltikumi suurim elektrienergia defitsiit oktoobrikuus 0,7 TWh ulatuses ja positiivne bilanss kujunes aprillikuus, mil Lätis kasvas suurveest tingituna elektrienergia tootmine. Elektrisüsteemi bilansid Baltikumis 2011
Võrreldes eelmise aastaga vähenes 2011. aastal elektri tootmine Baltikumis kokku 7% võrra – Lätis kujunes elektritootmise languseks 11%, Leedus 19%, Eestis kasvas aga elektri tootmine 1%. Lätis langes elektri tootmine peamiselt põhjustatuna Läti hüdroelektrijaamade tootmise vähenemisest, näiteks tootis Daugava hüdroelektrijaamade kaskaad elektrienergiat 18% vähem kui eelmisel aastal. Aasta kokkuvõttena võimaldas Lätis sisemaine tootmine katta 82% Läti omatarbimisest ning defitsiidiks kujunes 1,2 TWh. Leedus võimaldas 2011. aastal elektrienergia tootmine katta 36% omatarbimisest ning Leedu defitsiidiks kujunes 6,7 TWh, mis on 13% suurem kui 2010. aastal. Leedus on elektri tootmise vähenemine tingitud soodsamatest importvõimalustest kodumaise
2
GWh
*Scada andmed, ** Nord Pool Spot veebilehe andmed
600 400 200 0 -200 -400 -600 -800
Eesti ES bilanss Leedu ES bilanss
Läti ES bilanss Baltikumi bilanss kokku
2011. aastal Baltikumis tootmisvõimsuste defitsiiti ei olnud. Summaarselt oli 2011. aastal Baltikumi
Elering AS | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee
elektrijaamade installeeritud netovõimsuseks 8,7 GW, mis võimaldaks katta kogu Baltikumi elektritarbimise. Elektri tarbimine vähenes keskmisest soojema talveperioodi tõttu kõikjal Baltikumis ja Põhjamaades. Põhjamaade elektribilanssi iseloomustab 2011. aasta suveperioodist alates hüdroreservuaaride taseme tõusust tingitud elektri tootmise kasv. Samaaegselt tarbimise vähenemisega tulenev positiivne bilanss tõi kaasa ka märksa odavamad elektrienergia hinnad, mis omakorda soodustas Soomest Eestisse elektrienergia importi. Elektrisüsteemi bilansid Põhjamaades 2011 3000 2000 1000 0 -1000 -2000 -3000
Koguimpordist moodustas import Lätist 2011.aastal 46%, import Soomest 31% ning import Leedust 23%. 2010.a aastal imporditi Lätist 54%, Soomest 19% ning Leedust 27%. Seega on aastate lõikes enim muutunud Lätist ning Soomest impordi osakaalud, kusjuures Lätist impordi osakaal kahanes ning Soome osakaal kerkis tunduvalt.
500
Energiakaubandusbilanss, GWh
300 100 -100
GWh
-300
Eksport 2011 Import 2011
Eksport 2010 Import 2010
Elektrikaubanduse import 2011/2010 Norra ES bilanss Soome ES bilanss Põhjamaade bilanss kokku
Rootsi ES bilanss Taani ES bilanss
Elektrikaubandusbilanss Elektrikaubandusbilanss, mille koostamise aluseks on bilansihaldurite poolt esitatud määratud tarned, on 2011. ning 2010. aasta kohta alljärgnev: Elektrikaubandus, GWh
2011
2010
Muutus %
Import kokku
1 627
1338
22%
sh Eesti-Läti piiril*
1 127
1 082
4%
501
256
96%
1 040
533
95%
sh Eesti-Soome kaubanduses Import läbi elektribörsi Import kahepoolsete lepingutega
800 700 600 500 400 300 200 100 0
2000 1500
2010
1000
Eksport kokku
5 173
4 663
11%
500
sh Eesti-Läti piiril*
3 475
2 672
30%
0
1 697
1 992
-15%
3 770
2 251
67%
1 403
2 414
-42%
3
Soomest
2500
-27%
Elektrikaubanduse koguekspordist moodustas eksport Lätti 2011. aastal 39%, eksport Soome 33% ning eksport Leetu 28%. 2010. aastal olid need osakaalud vastavalt 32%, 43% ning 25% ehk enim kahanes aastaga Soome ekspordi osakaal, samas kui ekspordi osakaalud Lätti ning Leetu jäid sarnastesse suurusjärkudesse.
Leedust
Elektrikaubanduse eksport 2011/2010
805
Eksport kahepoolsete lepingutega
2011
Lätist
587
sh Eesti-Soome kaubanduses Eksport läbi elektribörsi
2010
2011
Lätti
Leetu
Soomesse
Piiriülene elektrikaubandus saldeerituna näitab, et 2011. aastal eksporditi nii Lätti, Leetu kui Soome rohkem kui imporditi. Saldeeritud elektrikaubandus, GWh eksport Lätti eksport Leetu eksport Soome Eesti saldo:
2011
2010
Muutus %
1259 1090 1197 3545
780 810 1735 3326
61% 35% -31% 7%
Elering AS | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee
2011. aasta elektribörsi hindadest, müüdud ja ostetud kogustest ning võimsusvoogudest saab põhjalikuma ülevaate Eleringi poolt avaldatavast elektrituru kokkuvõttest „NPS Eesti 2011“.
Bilansiselgitus Aastal 2011 müüdi bilansihalduritele 16% võrra vähem bilansienergiat kui 2010. aastal ent samas osteti sisemaiselt bilansienergiat 21% võrra rohkem. Selgelt oli 2011. aastal Eesti elektrisüsteem bilansienergiat eksportiv süsteem. See tähendab, et summaarselt oli süsteemis tootmist rohkem kui bilansihaldurite käsutuses olevat bilansienergiat ja tarbimist kokku, mistõttu tekkis ka Eesti energiasüsteemil bilansienergia ülejääk. Juhtimistarnete ost, mis sõltub eelkõige sellest, kui palju avariisid süsteemis on, oli möödunud aastal väiksem kui 2010. aastal. Samas oli juhtimistarnete müük, mida teeb süsteemihaldur juhul, kui tootmine ületab tarbimist ja on tarvis tootmist vähendada, võrreldes 2010. aastaga kasvanud. Samuti kasvasid 2011. aastal nii süsteemiteenuste ost kui ka müük. Peamisteks põhjusteks olid 2011.aasta suvel aset leidnud Eesti-Läti-Vene piiriüleste liinide ristlõigete ülekoormused, mille vähendamiseks tuli naabersüsteemihalduritega läbi viia vastukaubandust. Samuti oli süsteemiteenuse ostu ja müügi kasvu taga naabersüsteemihalduritele süsteemiteenuse pakkumine. Bilansiselgituse kokkuvõte Bilansiselgituse kokkuvõte, GWh Bilansienergia import Süsteemihalduri poolt sisemaiselt bilansienergia ost Estlinki katkestuse vastukaubanduse energia
Juhtimistarnete ost Süsteemiteenuse ost
2011
2010
Muutus %
63
94
-33%
177
146
21%
24
5
380%
82
92
-11%
11
4
175%
357
341
5%
Bilansienergia eksport
81
54
50%
Süsteemihalduri poolt sisemaiselt bilansienergia müük
224
267
-16%
0
2
-100%
19
14
36%
33
4
725%
357
341
5%
Kokku:
Estlink vastukaubanduseks bilansienergia müük Juhtimistarnete müük Süsteemiteenuse müük Kokku:
2011. aasta kõrgeimaks bilansienergia müügihinnaks Eestis oli 131,75 €/MWh, mis oli tingitud kõrgest ülesreguleerimistarne hinnast juunikuus. See jäi aga tublisti alla 2010. aasta kõrgeimale hinnale 485,85 €/MWh, mis toona tulenes Soomest ostetud
4
reguleerimistarne hinnast, mille kallidus oli tingitud Soome süsteemis samal ajal aset leidnud avariidest. Madalaimaks bilansienergia ostuhinnaks kujunes 2011. aastal 0 €/MWh, kuna septembris osteti ühel tunnil allareguleerimist nullhinnaga.. 2010. aasta madalaim bilansienergia ostuhind oli 2 €/MWh, mistulenes allareguleerimise hinnast EstLink 1 kaudu. Bilansienergia hinnad
12 kuud 2011
12 kuud 2010
Muutus %
Eesti
47,47
47,82
-1%
Läti
51,48
47,48
8%
Leedu
53,59
52,33
2%
Soome (tootmine)
53,91
61,21
-12%
Soome (tarbimine)
49,74
53,72
-7%
Eesti
42,98
44,63
-4%
Läti
50,97
40,97
24%
Leedu
31,48
34,11
-8%
Soome (tootmine)
44,51
49,37
-10%
Soome (tarbimine)
49,74
53,72
-7%
131,75
485,85
-73%
Läti
97,24
119,52
-19%
Leedu
118,16
147,85
-20%
Soome (tootmine,tarbimine) BILANSIENERGIA MIN OSTUHIND
1000,00
1400,11
-29%
Eesti
0,00
2,00
-100%
Läti
13,75
15,57
-12%
Leedu
4,22
11,35
-63%
Soome (tootmine,tarbimine) EES AVATUD TARNE KESKMINE HIND
-20,00
-20,01
0%
Keskmine ostuhind
68,30
59,34
15%
Keskmine müügihind
27,86
24,55
13%
€/MWh BILANSIENERGIA KESKMISED MÜÜGIHINNAD
BILANSIENERGIA KESKMISED OSTUHINNAD
BILANSIENERGIA MAX MÜÜGIHIND Eesti
Allikad: Elering, Nord Pool Spot, Baltpool, Latvenergo, Augstsprieguma tīkls, Litgrid, Fingrid, Finnish Energy Industries. Käesolevas kokkuvõttes koostatud bilansside metoodikad asuvad Eleringi kodulehel aadressil http://elering.ee/elektrisusteemi-kuukokkuvotted. * Käesolevat raportit ja selle lisasid ei saa käsitleda juriidilise, finantsalase või muu nõuandena ega ettepanekuna osta või müüa elektrienergiat või finantsinstrumente. Elering ei vastuta kulude või kahjude eest, mis raportis ja selle lisades toodud informatsiooni kasutamisega seoses võivad tekkida.
Elering AS | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee