Elektrisüsteemi kokkuvõte: 2012 31.01.2013
2012. aastal kasvas Eestis elektri tarbimine 4%, seejuures vähenes tootmine 8%;
Baltikumis ja Põhjamaades olid Eesti, Norra ja Rootsi jätkuvalt elektrit eksportivad süsteemid;
Baltimaades kokku vähenes elektri tootmine 5%, Baltikumi defitsiidiks kujunes 5,9 TWh;
2012. aastal eksporditi Põhjamaadest 15,8 TWh ulatuses elektrienergiat.
2012. aastal moodustas Eestis elektri tarbimine koos võrgukadudega kokku 8,1 TWh, mis on 4% suurem võrreldes eelmise aastaga. Elektri tarbimise kasvu peamisteks põhjusteks võib pidada SKP tõusu. 2012. aasta kolme kvartali kokkuvõttes tõusis SKP 3% võrra. Samuti oli talveperioodi keskmine õhutemperatuur eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2 kraadi võrra jahedam ning ka soodsamad hinnad elektriturul soosisid tarbimise kasvu. 2012. aasta tiputootmiseks kujunes 1571,7 MW, mis saavutati 6. veebruaril 2012 ajavahemikus 10:00 – 10:05. 2012. aasta elektri tarbimine jääb hinnanguliselt 2007. aasta elektri tarbimise tasemele.
EES elektribilanss, TWh
2012
2011
Muutus %
Võrku sisenenud elekter kokku
13,04
12,89
1,2%
Sisemaine tootmine
10,46
11,39
-8,2%
Sh taastuvenergia
1,37
1,16
17,9%
- tuuleenergia
0,45
0,36
22,7%
- hüdroenergia
0,04
0,03
27,5%
- biomass, biogaas
0,88
0,76
15,2%
Välisliinidelt import
2,59
1,50
72,5%
sh füüsiline import
0,03
0,01
285,1%
sh füüsiline transiit
2,55
1,49
71,3%
13,04
12,89
1,2%
Sisemaine tarbimine võrgukadudega
8,14
7,82
4,0%
Välisliinidele eksport
4,91
5,06
-3,1%
sh füüsiline eksport
2,35
3,57
-34,1%
sh füüsiline transiit
2,55
1,49
71,3%
Bilanss
2,32
3,56
-34,8%
Võrku läbinud elekter kokku
Taastuvenergiast toodetud elektrienergia kogus suurenes 2012. aastal 18%. Kõige rohkem kasvasid tuuleenergiast ja hüdroenergiast toodetud kogused, seda vastavalt 23% ja 27%. Samuti suurenes biomassist toodetud elektrienergia osakaal, kuid selle kogused on alates 2012. aasta septembrikuust märgatavalt kahanenud. Tuuleenergiast toodetud taastuvenergia kasvu peamisteks põhjusteks on nii eelmise aasta lõpus valminud Aseriaru tuulepark kui ka tänavu võrku ühendatud uued tuulepargid (Paldiski Tuulepark ja Tuhavälja Tuulepark Narvas). Kokku moodustas 2012. aastal taastuvenergia osakaal 13% kogu elektri tootmisest, mis on 3% kõrgem võrreldes eelmise aastaga.
8,0 7,5 7,0 TWh
Eesti elektrisüsteemi elektribilanss:
6,5 6,0 5,5
1000
Eleringi sisemaine ülekandeteenus
800
GWh
2012. aastal langes elektri tootmine 8% moodustades tootmiseks kokku 10,5 TWh. Elektri tootmise languse peamisteks põhjusteks on nii elektrikaubanduse ekspordi langus kui ka soodsamad elektrienergia impordivõimalused, mille tingis Põhjamaades ja Lätis toodetud soodsa hinnaga hüdroenergia. Netoeksport vähenes eelmisel aastal ligi kolmandiku võrra andes 2012. aasta bilansiks 2,3 TWh. Eleringi võrguga liitunud elektrienergia tootjate arvestuses langes tootmine võrreldes aastatagusega 9%, see-eest kasvas jaotusvõrkudega liitunud tootjate tootmine, seda 12% ulatuses.
600 400 200 0 biogaas
biomass 2012
tuul
vesi
2011
Taastuvenergiast tootmise jaotus 2012. ja 2011. aastal
Taastuvenergia toetuse taotlusi esitati 2012. aastal 62,7 miljoni euro eest, s.o. ligi 10% võrra enam kui 1
Elering AS | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee
Tõhusa koostootmise toetuse taotlusi on 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga esitatud ligi 11% vähem, 4,2 miljoni euro eest (2011.a.: 4,7 mln eurot). Toetatava elektrienergia kogus kahanes 147 GWh-lt 132 GWh-ni. Kõik suuremad tõhusa koostootmise režiimis elektritootjad nagu Anne Soojus, Tallinna Elektrijaam ning Pärnu koostootmisjaam tootsid 2012. aastal tõhusa koostootmise režiimis vähem kui 2011. aastal ning seda keskmiselt 21% ulatuses. Arvestades, et aasta keskmine õhutemperatuur oli tänavu ligi poolteist kraadi jahedam kui möödunud aastal, võiks arvata, et soojuskoormuse nõudlus oleks elektri ja soojuse koostoomisele kaasa aidanud, ent paraku oli kuude lõikes jahedam eelkõige suveperiood, talvekuud ( välja arvatud 2012. aasta detsember) olid hoopis veidi soojemad kui möödunud aastal. Taastuvenergia toetused, MEUR
2012
2011
Muutus, %
Taastuvenergia kokku
62,7
57,2
10%
- tuuleenergia
13,7
14,6
-6%
- hüdroenergia
2,1
1,6
31%
- biomass
45,9
40,1
14%
- biogaas
1
0,9
11%
- päikeseenergia
toetused
0
-
Tõhusa koostootmise toetused kokku
4,2
4,7
-11%
Toetused kokku MEUR:
66,9
61,9
8%
Taastuvenergia toetused, MWh
2012
2011
Muutus, %
Taastuvenergia kokku
1 167
1 066
9%
- tuuleenergia
254
272
-7%
- hüdroenergia
39
31
26%
- biomass
855
747
14%
- biogaas
19
16
19%
- päikeseenergia
0
-
132
147
toetused
Tõhusa koostootmise toetused kokku Toetused kokku MWh:
1 299
1 213
-10% 7%
Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetused 2012. ja 2011. aastal.
2
Elektri tarbimine ja tootmine Baltikumis
TWh
2012. aastal kahanes Baltikumis elektri tootmine kokku 5%. 22 20 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0
Tootmine Eestis
Tootmine Lätis
Tootmine Leedus
Baltikum kokku
2012
10,46
5,51
3,70
19,67
2011
11,39
5,53
3,72
20,64
Elektri tootmine Baltikumis 2012. ja 2011. aastal Lätis jäi elektri tootmine võrreldes eelmise aastaga samale tasemele moodustades tootmiseks kokku 5,5 TWh. Lätis asuv Daugava hüdroelektrijaamade kaskaad tootis 2012. aastal 28% rohkem elektrienergiat kui möödunud aastal. Läti elektri tootmine võimaldas 2012. aastal katta ligi 77% Läti oma elektritarbimisest ning kokkuvõttes kujunes 2012. aasta elektribilanss 1,65 TWh ulatuses defitsiitseks. Läti koguimpordist moodustas import Eesti kaudu 53% koguimpordist, ülejäänud 47% imporditi Leedu turuosalistelt. Leedus toodeti 2012. aastal 1% vähem elektrienergiat kui aastatagusel perioodil, moodustades tootmiseks 3,7 TWh. Leedu elektri tootmine võimaldas 2012. aastal katta vaid 36% Leedu oma elektritarbimisest ning kokkuvõttes kujunes 2012. aasta elektribilanss 6,6 TWh ulatuses defitsiitseks. Leedu koguimpordist moodustas import Eesti kaudu ligi 19% ja import Läti kaudu 22%. Leedu import kolmandatest riikidest moodustas 59% koguimpordist. Asjaolu, et tootmine jäi Lätis ja Leedus tarbimisele alla, ei viita tootmisvõimsuste puudumisele, vaid sellele, et Läti ja Leedu tootmisvõimsusi polnud majanduslikel põhjustel mõistlik käivitada. 1200 1100 1000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0
GWh
2011. aastal (57,2 mln eurot). Tuuleenergiast tootmise toetused kahanesid aasta lõikes 7% võrra, sest 2012. aasta jooksul on töösse tulnud küll mitmed uued tuulepargid (Paldiskis kaks 22,5 MW võimsusega parki ning Virumaal, Aseris ligi 25 MW võimsusega park), ent neist mitmed ei saa erinevatel põhjustel veel toetust ning lisandunud toetusesaajate maht ei kaalunud üles toetussummade üleüldist kahanemist keskmiselt 14% võrra. Aasta lõikes Pakri ja Virtsu keskmisi päeva tuulekiirusi võrreldes on märgata ka mõningane keskmise tuulekiiruse vähenemine võrreldes 2011. aastaga.
Eesti
Läti
Leedu
Elektri tootmine Baltikumis 2012. aastal
2012. aastal kasvas Baltikumis elektri tarbimine 2%. Lätis kasvas elektri tarbimine 6%, seejuures vähenes elektri tarbimine Leedus 1% võrra.
Elering AS | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee
TWh
1200,00 1000,00 800,00 MWh
26 24 22 20 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0
600,00 400,00 200,00 0,00
Tarbimine Eestis
Tarbimine Lätis
Tarbimine Leedus
Baltikum kokku
2012
8,14
7,16
10,31
25,61
2011
7,82
6,78
10,46
25,06
Elektri tarbimine Baltikumis 2012. ja 2011. aastal
Balti riikide summaarne elektrienergia defitsiit oli 2012. aastal kokku 5,9 TWh, mis suurenes võrreldes eelmise aasta perioodiga 36%. 2012. aasta defitsiit moodustas kogu Balti riikide aasta tarbimisest 23%. Baltikumi suurim elektrienergia defitsiit oli märtsikuus 0,6 TWh ulatuses, mis vähenes aprillikuus, mil Lätis kasvas suurveest tingituna elektrienergia tootmine.
Eesti/Läti-Vene füüsiline voog
Eesti - Läti NTC
Ülekandevõimsus (NTC) ja füüsilised vood Eesti-Läti piiril juulis ja augustis 2012. aastal
2012. aastal (sulgudes 2011. aasta) jagunesid füüsilised elektrivood järgnevalt (GWh):
393 (1734)
400 200 1459 (460)
0
899 (584)
GWh
95 11 (112) (28)
-200 -400 3361 (2632)
-600 -800
293 (443) 3230 (2735) Eesti
Läti
Leedu
Baltikum kokku
2602 (2435)
Elektrisüsteemide bilansid Baltikumis 2012. aastal
2012. aastal avaldasid Eesti turuosalistele suurimat mõju kolmandas kvartalis tehtud ülekandevõimsuste vähendamised. Juulis otsustas Läti süsteemihaldur täiendavalt vähendada Eesti ja Läti vahel kaubanduseks antavat ülekandevõimsust (kuni 200 MW ulatuses), mida põhjendati vajadusega tagada süsteemi töökindlus seoses ristlõiget läbivate suurte transiit- ja ringvoogudega kolmandatest riikidest. Augustikuuks nendest piirangutest loobuti. Augustis vähendas EestiLäti ristlõikel ülekandevõimsust Venemaa süsteemioperaatori liini (L412) hooldustööd vahemikus 18.08.–26.08. Piirangu kehtivuse ajal oli Eesti-Läti suunal neto- ehk kaubanduslikuks ülekandevõimsuseks (NTC) 400 MW, tavapärase 650 MW asemel.
3
1050 (898)
127
218 (112) 1280 (935)
1(1)
2229 (2915)
(157) 1022 (746)
Elektri tarbimine ja tootmine Põhjamaades 2012. aastal kasvas Põhjamaades elektri tootmine võrreldes mullusega 7%. Põhjamaades esines tootmise kasvu Norras 16% ja Rootsis 10%, kuid samas vähenes elektri tootmine Soomes 4% ning Taanis 15%. Põhjamaade elektri tootmise kasvu taga on keskmisest kõrgem hüdroreservuaaride tase, mis suurenes võrreldes eelmise aastaga 20%. Lisaks oli 2012. aasta talveperioodi keskmine õhutemperatuur ligi 3 kraadi jahedam võrreldes 2011. aastaga. Sarnaselt eelneva
Elering AS | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee
aasta talveperioodiga olid Norra ja Rootsi jätkuvalt füüsiliselt eksportivad riigid ning Soome ja Taani endiselt defitsiitsed riigid.
TWh
180 160 140 120 100 80 60 40 20 0
Tootmine Rootsis
Tootmine Soomes
Tootmine Taanis
2012
146,34
161,64
65,71
28,68
2011
126,52
146,73
68,31
33,75
16000
Norra
Rootsi
Soome
Taani
Elektrisüsteemide bilansid Põhjamaades 2012. aastal
Elektrikaubandusbilanss
Eesti elektrikaubanduse koguimpordist moodustas samal perioodil import Soomest 61%, import Leedust 21% ja import Lätist 19%.
14000 12000 10000
GWh
0
2012. aastal moodustas Eesti elektrikaubanduse koguekspordist eksport Lätti 49%, Leetu 42% ja Soome 9%
18000
8000
Elektrikaubandusbilanss, mille koostamise aluseks on määratud tarned, on 2012. aasta kohta alljärgnev:
6000 4000 2000 0
Norra
Rootsi
Soome
Taani
Elektri tootmine Põhjamaades 2012. aastal
Võrreldes eelmise aastaga kasvas 2012. aastal elektri tarbimine Põhjamaades 2%. Suurima kasvuga oli Norra (4%), millele järgnesid Rootsi (2%) ja Soome (1%). Tarbimise langus esines 2012. aasta kokkuvõttes ainsana Põhjamaadest Taanis, seda 3% ulatuses. 160 140 120 100 TWh
1000
-2000
Elektri tootmine Põhjamaades 2012. ja 2011. aastal
80 60
Piiriülene elektrikaubandusbilanss, GWh
2012
2011
Muutus %
Import kokku
2653
1627
63%
sh Läti-Eesti sh Leedu-Eesti sh Soome-Eesti Import läbi elektribörsi Import kahepoolsete lepingutega
496 545 1611 2392
752 374 501 1053
-34% 46% 222% 127%
261
574
-55%
Eksport kokku
4841
5173
-6%
sh Eesti-Läti sh Eesti-Leedu sh Eesti-Soome Eksport läbi elektribörsi Eksport kahepoolsete lepingutega
2391 2022 428 3547
2011 1464 1697 3770
19% 38% -75% -6%
1294
1403
-8%
Bilanss
2189
3545
Elektrikaubandusbilanss ei sisalda piiriüleseid ebabilansi katmiseks ega juhtimistarneid.
40 20 Tarbimine Norras
Tarbimine Rootsis
Tarbimine Soomes
Tarbimine Taanis
2012
128,24
141,72
82,86
33,78
2011
123,14
139,22
81,92
34,98
Elektri tarbimine Põhjamaade 2012. ja 2011. aastal
4
2000
-1000
Tootmine Norras
0
3000
GWh
Soomes langes võrreldes aastataguse perioodiga elektri tootmine 4% võrra, moodustades tootmiseks kokku 65,7 TWh. 2012. aastal baseerus Soome elektri tootmine 42% ulatuses soojuselektrijaamadel, 33% toodeti elektrienergiat tuumajaamadest, 24% elektri tootmisest oli hüdroenergia ning 1% oli tuuleenergia. Soome koguimpordist moodustas import Rootsist 75%, import Venemaalt 23% ning import Eestist 2%.
Kokku eksporditi 2012. aastal Põhjamaadest elektrienergiat 15,8 TWh ulatuses, mis on ligi kaks korda enam kui Eesti aastane tarbimine. Elektrienergia ülejääk eksporditi peamiselt Saksamaale ja Hollandisse. Eelmisel aastal olid Põhjamaad seejuures kuni juulikuuni elektrienergia defitsiidiga ning 2011. aasta kokkuvõttes importisid Põhjamaad kokku 3,9 TWh ulatuses elektrienergiat.
tarneid
-38% süsteemi
Võrreldes aastataguse perioodiga suurenes eksport Leetu 38% ja eksport Lätti 19%, seejuures vähenes eksport Soome, seda 75% ulatuses. Suurim osakaal ekspordis oli endiselt Lätil ja Leedul. Eksport Soome oli 2012. aastal üsna väike, kuna Põhjamaades oli hüdroressursside täituvus suhteliselt kõrge.
Elering AS | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee
Ekspordi kasvu Leetu saab osaliselt põhjendada sellega, et NPS Leedu keskmine börsihind oli 2012. aasta viimase kuue kuu keskmisega võrreldes megavatt-tunni eest ligi 6 eurot kõrgem kui NPS Eesti ja 10 eurot kõrgem kui NPS Soome piirkonnas.
importi Soomest. Eesti süsteemi summaarne saldo püsib endiselt positiivsena ehk ekspordirežiimis. 300 200 100 GWh
600
GWh
500
0
400
-100
300
-200
200
-300
100 Saldeeritud kaubandus: Läti Saldeeritud kaubandus: Leedu Saldeeritud kaubandus: Soome
0
Elektrikaubanduse eksport ja import saldeerituna 2012. aastal Eksport Lätti
Eksport Leetu
Eksport Soome
Eksport kokku
Elektrikaubanduse ekspordi jagunemine 2012. aastal
Bilansiselgitus
350
2012. aastal oli Eesti elektrisüsteemis bilansienergia import 6% madalam kui aastatagusel perioodil, ent samas osteti sisemaiselt bilansienergiat 38% võrra rohkem. 2012. aasta kokkuvõttes müüdi Eestis bilansienergiat 62% tundidest süsteemist välja ning koguseliselt ületas bilansienergia eksport importkoguseid ligi kaks korda. See, et summaarselt oli Eesti elektrisüsteemis elektrienergiat bilansienergiana pigem üle, tulenes kas suuremast elektrienergia toomisest kui oli planeeritud (nt tuuleenergia toodang) või väiksemast elektritarbimisest kui oli planeeritud.
300
GWh
250 200 150 100 50 0
Import Lätist
Import Leedust
Import Soomest
Import kokku
Elektrikaubanduse impordi jagunemine 2012. aastal
Võrreldes aastataguse perioodiga suurenes koguseliselt import Leedust 46% ning import Soomest enam kui kolm korda, seejuures vähenes import Lätist 34% ulatuses. 70% 60% 50%
Bilansiselgituse kokkuvõte: Bilansiselgituse kokkuvõtte, GWh Bilansienergia import Süsteemihalduri poolt sisemaiselt bilansienergia ost Estlink vastukaubanduseks energia ost Juhtimistarnete ost Süsteemiteenuse ost
2012
2011
Muutus %
59
63
-6%
243
177
38%
12
24
-50%
32 77
82 11
-61% 600%
40%
Kokku:
423
357
18%
30%
Bilansienergia eksport
109
81
36%
20%
Süsteemihalduri poolt sisemaiselt bilansienergia müük EstLinki vastukaubanduseks energia müük Juhtimistarnete müük Süsteemiteenuse müük
206
224
-8%
12
0
3132%
20 75
19 33
8% 129%
423
357
18%
10% 0% Import Lätist
Import Leedust
Import Soomest
2012
Eksport Lätti
Eksport Leetu
Eksport Soome
2011
Elektrikaubanduse osakaalude muutused 2012. ja 2011. aastal
Elektribörsi hindadest, müüdud ja ostetud kogustest ning võimsusvoogudest saab põhjalikuma ülevaate Eleringi veebilehel avaldatud elektrituru kokkuvõttest „NPS Eesti 2012“. Piiriülene elektrikaubandus saldeerituna näitab ekspordi trendi Lätti ja Leetu ning elektrienergia
5
Kokku:
Bilansi juhtimiseks tehtud reguleerimistarnete kogus võrreldes 2011. aastaga pigem vähenes. See-eest aga kasvas mitmekordselt süsteemiteenuste osakaal. 2012. aasta süsteemiteenuse kogus sisaldab valdavalt bilansiteenuse pakkumist EstLink 1 kaabli kaudu Soome süsteemihaldurile (tulenevalt Fingridi soovist
Elering AS | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee
reguleerida Põhjamaade sünkroonala sagedust), kuid ka hulgaliselt reguleerimisteenuse vahendust Leedu süsteemihaldurile. Lisaks sisaldavad süsteemiteenuste tarned Eesti-Läti ristlõikel ülekoormuse tõttu tehtud vastukaubandustarneid (kokku 3,76 GWh ulatuses maksumusega Eleringile 79 916 EUR). EstLink 1 katkestuse tõttu tehti vastukaubandustarned ligi 24 GWh ulatuses.
2012. aastal kujunes Soome kõrgeimaks bilansienergia müügihinnaks 2000 EUR/MWh, mille põhjustas 24. aprillil Olkiluoto tuumaelektrijaama reaktori avariiline väljalülitumine. Kuna Põhjamaades on bilansienergia hinna üheks referentsiks elektribörsi hinnad, siis tänu madalamatele hindadele börsil olid ka Soome bilansienergia keskmised hinnad ligi viiendiku võrra väiksemad kui 2011. aastal.
Bilansienergia hinnad: 2012. aastal kujunes kõrgeimaks bilansienergia müügihinnaks 168,82 EUR/MWh, mis saavutati 3. veebruaril ajavahemikus 07:00 – 08:00 ning mille põhjustas kõrge ülesreguleerimistarne hind. Madalaimaks bilansienergia ostuhinnaks oli 2012. aastal 1,90 EUR/MWh, mis saavutati 17. juunil ning mis tulenes sel tunnil Eesti bilansi tasakaalustamiseks tehtud allareguleerimise hinnast. Võrreldes aastataguse perioodiga olid bilansienergia hinnad keskmiselt odavamad, süsteemis oli rohkem bilansienergia ülejääki. Bilansienergia hinnad
12 kuud 12 kuud 2012 2011
Eesti kuna
Allikad: Elering, Nord Pool Spot, Scada, Baltpool, Latvenergo, Augstsprieguma tīkls, Litgrid, Fingrid, Finnish Energy Industries, Käesolevas kokkuvõttes koostatud bilansside metoodikad asuvad Eleringi kodulehel aadressil http://elering.ee/elektrisusteemikuukokkuvotted. * Käesolevat raportit ja selle lisasid ei saa käsitleda juriidilise, finantsalase või muu nõuandena ega ettepanekuna osta või müüa elektrienergiat või finantsinstrumente. Elering ei vastuta kulude või kahjude eest, mis raportis ja selle lisades toodud informatsiooni kasutamisega seoses võivad tekkida.
Muutus %
BILANSIENERGIA KESKMISED MÜÜGIHINNAD Eesti
41,75
47,47
-12%
Läti
47,81
51,48
-7%
Leedu
58,67
53,59
9%
Soome (tootmine)
46,28
53,91
-14%
Soome (tarbimine)
41,42
49,74
-17%
Eesti
39,26
42,98
-9%
Läti
47,29
50,97
-7%
Leedu
30,91
31,48
-2%
Soome (tootmine)
31,71
44,51
-29%
Soome (tarbimine)
41,42
49,74
-17%
Eesti
168,82
131,75
28%
Läti
120,93
97,24
24%
Leedu
132,94
118,16
13%
Soome (tootmine,tarbimine)
2000,00
1 000,00
100%
BILANSIENERGIA KESKMISED OSTUHINNAD
BILANSIENERGIA MAX MÜÜGIHIND
BILANSIENERGIA MIN OSTUHIND Eesti
1,90
0,00
Läti
8,35
13,75
-39%
Leedu
2,84
4,22
-33%
Soome (tootmine,tarbimine)
-8,10
-20,00
-60%
Keskmine ostuhind
70,59
68,30
3%
Keskmine müügihind
23,55
27,86
-15%
EES AVATUD TARNE KESKMINE HIND
6
Elering AS | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee