Küsimus: Mida energiaühistud endast üldse kujutavad? Vastus: Energiaühistu on kas asukoha põhiselt või muude ühiste huvidega seotud isikute koostegutsemise vorm, mille peamine eesmärk on toota ja jaotada oma seadmete kaudu oma liikmetele vajalikku elektrienergiat ja soojust.
Küsimus: Mis vahe on energiaühistul ja mikro(väike)energiaettevõttel, mõlemad ju tegelevad energia tootmisega? Vastus: Sarnasus või erinevus sõltub peamiselt sellest, mis on mõlema ettevõtmise eesmärk: tulu teenimine või enda vajaduste katmine. Olulist rolli mängivad ka järgmised tegurid: energiaühistu tegevusalade valik - tootmine ja müük või lisaks ka energiasääst, ühisost vmt; energiaühistu tegevuspiirkonna ulatus - üks kinnistu või kogu Eesti territoorium; energiaühistu liikmeskond - ühe elamu elanikud või laiem huvitatute ring sh ettevõtted, korteriühistud ja kohalikud omavalitsused; juhtimisotsuste vastuvõtmise kord energiaühistus - võrdne hääleõigus või osaluse suurusest sõltuv hääleõigus.
Küsimus: Kas energiaühistu rajamise osas on Eestis kogemusi? Kas mõni energiaühistu on Eestis tänaseks loodud ja tegevust alustanud? Kuidas neil on läinud? Vastus: Traditsioonilisi energiaühistuid, kelle põhitegevuseks oleks energiavarustuse tagamine oma liikmetele, Eesti seadused praegu ette ei näe ja äriregistrisse neid kantud pole. Samas kogukondi, kelle tegevuste hulka kuulub ka täna oma liikmete energiaga varustamine, on Eestis kindlasti. Näiteks korteriühistu elektri ühisost kõigile korteriomanikele võib samuti olla energiaühistuline tegevus.
Küsimus: Kus kohast oleks võimalik saada/leida rohkem informatsiooni teiste riikide energiaühistute kogemuse kohta? Vastus: Lähimad riigid, kus energiaühistuid on palju, on Taani, Rootsi ja Saksamaa. Nende kogemuse kohta leiab internetis piisavalt palju materjali. Infot võib küsida ka Arengufondist ja taastuvenergiaühenduste katusorganisatsioonidest või tutvuda mõistete ja materjalidega veebis: www.energiatalgud.ee.
Küsimus: Kui ma hakkan oma pere tarbeks elektrit ja soojust tootma ning püstitan selleks tuuliku või paigaldan päikesepaneeli, kas ma siis olen energiaühistu? Kui ma teen kõike eelnimetatud koos sõbraga, kes elab naabruses, kas me siis moodustame energiaühistu? Mitmest inimesest algab energiaühistu? Vastus: Oma pere tarbeks elektri ja soojuse tootmisel on tegemist mikrotootmisega, st tegemist ei ole energiaühistuga. Kui ka sõber kampa tuleb, siis võib juba tulundusühistu asutada. Siinkohal tasuks tähelepanelikult uurida nii elektrituruseadust kui kaugkütteseadust, sest sealt võivad tulla nii lisanõuded kui tegevuspiirangud, millega peab oma tegevuses arvestama.
Küsimus: Kui minu naaberküla inimesed moodustavad energiaühistu, hakkavad ise soojust ning elektrit tootma, kas siis minul tuleb nende eest võrgutasud ning muud kulud katta? Kas minu väljaminekud suurenevad? Vastus: Praegu on ühe kinnistu piire ületava energiaühistu puhul oma võrgu ehitamise ja kasutamise võimalused õigusaktidega üpris piiratud, mistõttu tuleks enda toodetud energia edastamiseks tavapäraselt kasutada võrguettevõtja võrku. Naaberkülas energiaühistu moodustamine võrgutasude tõusu kaasa ei too.
Küsimus: Kus kohast tuleb kasu energiaühistu loomise puhul? Vastus: Tavapärane põhjus energiaühistu loomiseks on eesmärk saada odavamat elektrienergiat ja soojust. Majanduslik kasu tuleb kahest peamisest asjast: konkreetsete tarbimiskohtade jaoks spetsiaalselt loodud sobivaimast nutikast energialahendusest ning sellest, et tänased energiakulud saab muuta tasuvaks investeeringuks. Ehk siis piltlikult öeldes – energiatarbijast saab energiavarustuse omanik. Lisaks majanduslikule kasule on kindlasti olulised ka elukeskkonna paranemine, ühistegevuse ning regionaalne areng.
Küsimus: Kas energiaühistu saab tegeleda ka energia (nii soojus kui elekter) müügiga ja tegutseda äriühinguna? Vastus: See, millise õigusliku vormi energiaühistu oma tegevuseks valib, sõltub ühistu eesmärgist ja osapoolte kokkuleppest. Võimalikuks õiguslikuks vormiks on ka osaühing või aktsiaselts.
Küsimus: Miks peaksid tänased võrguettevõtted olema huvitatud kogukondlike energiaühistute tekkimisest? Vastus: Võrguettevõtjad võiksid energiaühistutest olla huvitatud eelkõige kahel peamisel põhjusel: esiteks vähenevad võrgukaod ning teiseks paraneb varustuskindlus. Eelkõige on ühistuline tegevus kasulik hajaasustustega ja isoleeritud piirkondades, kus võrgu ülevalpidamine ning hooldamine on kulukas tegevus. Jaotusvõrguga ühendatud energiaühistu võrgu puhul on võrguettevõtjal paljude klientide asemel ainult üks klient, mis vähendab võrguettevõtja koormust ja vastutust.
Küsimus: Kas energiaühistu poolseks energia jaotamiseks on võimalik kasutada ka olemasolevaid võrke või peab rajama nn oma võrgu? Vastus: Võimalus optimeerida võrgutasusid, lisaks energiahinnale, on energiaühistute loomiseks oluline motivaator. Energia jaotamine muul viisil, kui läbi võrguettevõtja võrgu, on praegu õigusaktidest tulenevalt üpriski piiratud. Kui õigusaktid võimaldavad ja võrguettevõtjad nõustuvad, võib kokku leppida ka olemasolevate võrkude energiaühistu kasutusse andmises.