EnergiaĂźhistu, selle Click to edit Master perspektiivid Eestis.title Kogemusi style muudest maadest Ăœlo Kask Erametsakeskus metsakonsulentide koolituse III tsĂźkkel, Tartu 30.10.2014
Teemad Mis on ühistu? Mis on energiaühistu? Taastuvenergiaühistu Milleks energiaühistu? Energiaküla Näiteid ühistutest Mida on vaja, et energiaühistute ideed Eestis ellu viia? • Ühistulise energiatootmise võimalusi Eestis • Väljakutsed • • • • • • •
Mis on ühistu? • Ühistu on ettevõtlusvorm, mis lähtub inimeste vajadustest ja kus tegevuse eesmärgiks on säästu saavutamine ühistegevuse läbi.
• Ühistu võimaldab hankida kaupu ja teenuseid õiglase hinnaga. Kuna ühistu tarbija ja omanik on samad isikud, siis muutub mõttetuks tarbijalt kõrgema hinna nõudmine lisandväärtuse vormis, sest parimal juhul saab sama isik nüüd juba omanikuna kasumi vormis pisut vähem tagasi sellest summast, mille ta tasus tarbijana. • Ühistu loomulikuks tegevusvaldkonnaks on tarnida oma liikmetele kaupu ja teenuseid, mida nad jätkuvalt tarbivad. Mida suuremaks kujuneb ühistu käive, seda suuremaks kujuneb ka liikme sääst. Seejuures tasub tähele panna, et sääst ei tähenda tulu, kuid inimese materiaalne heaolu kasvab võrdeliselt sellega, mida suuremat tulu ta teenib või mida enam ta säästab. Eesti Ühistegeline Liit 2009, http://www.eca.ee/
Mis on energiaühistu? • Sarnaselt korteriühistutega eksisteerivad ka energiaühistud, mis toodavad või koguvad erinevate tootjate poolt toodetud energia ja edastavad/suunavad selle oma liikmetele. • Lisaks enda energiaga varustamisele võivad energiaühistud toimida ka pensionisammastena, sest elektrivajadus ning selle hinnad pigem kasvavad kui kahanevad.
Taastuvenergiaühistu • Energiaühistute pioneerideks on Taani, Rootsi, Holland ja Saksamaa ning täna tekib üha rohkem ja rohkem uusi tuuleparke, mis on planeeritud ja/või mida käitatakse talunike, kodanike, koolide ja kogukondade poolt, mitte suurte energiafirmade poolt. • Täna on üle poole taastuvenergia tootmistest Saksamaal ja Taanis kogukonna omandis. • Energiaühistul on siinjuures oluline roll võimaldamaks kodanikel aktiivselt osaleda energia muundamisel / elektri genereerimisel.
Milleks energiaühistu? • Demokratiseerimine • Ise toodame ja otsustame. • Arukad investeeringud toovad kaasa väiksemad energiaarved • • Detsentraliseerimine • Vähenenud sõltuvus tsentraliseeritud elektritootmisest • • Dekarboniseerimine • Kohalik kogukond annab oma panuse CO2 vähendamisesse ja puhtamasse keskkonda 1970-ndatel peale I naftakriisi vaatasid mitmed riigid üle oma energiapoliitika. Taani otsustas liikuda detsentraliseeritud ja tõhusama energiamudeli poole ning on täna muutunud üheks kindlustatuma energiajulgeolekuga riigiks.
Milleks energiaühistu? Teine vaade Tarbija vaade: • „Pensionisammas“ • Tarbijate investeeringud energiatootmisse vähendavad energiakulutusi, ühtlasi on see kaitse energiahindade tõusu vastu; • Teadlikkuse ja oskusteabe kasv loob head eeldused energiasäästutegevusteks; • Investeering kogukonda tõstab piirkonna majanduslikku aktiivsust. Riigi vaade: • Energiaintensiivsus ja ressursikasutuse efektiivsus on ühiskonna konkurentsivõime kriitilised parameetrid; • Siire tsentraalsest energiajaotusest hajutatud energiatootmisele.
Skeem - energia체histu
V천ib olla ka energiak체la vormis (Saksamaa)
Energiak端la mudel
Näiteid maailmast • Näide Kanadast: ligi 60% ühistutest on peamiseks ülesandeks toota elektrit. Kanada suurimad taastuvenergia ühistud (26%) on biokütust tootvad kooperatiivid, sealjuures 68% neist on põllumeeste endi omad. Järgnevad tuule- (22%) ja päikeseenergia (13%) ühistud. • Näide Taanist: 20 tuulikuga Taani Middelgrundeni meretuulepark Kopenhaageni lähistel, kus pool kuulub 8500 liikmega energiaühistule, teine pool DONG Energyle.
Ăœhistuline meretuulepark
Näiteid maailmast II • Samsø on 114 km2 ja 4150 elanikuga Taani saar, mis on tuntud oma põllumajanduse, eelkõige kartuli ja maasikate kasvatamise, kuid ka oma täielikult taastuvenergial toimiva isemajandava kogukonna poolest: – 100% elektrist tuleb tuuleenergiast, – 10 avamere tuulikut toodavad elektrit võrku, – 75% soojusest päikese- ja biomassi energiast.
Saare üheteistkümnest elektrituulikust kaks kuuluvad 450 aktsionäriga kohaliku kogukonna ühistule Samsø Vindenergie.
Energia ja p천llumajandus k채sik채es
Soojusettev천tjate (energia체histute) poolt k채itatavad katlad P천hja-Karjalas, tk 40 35 30 25 20 15 10 5 0 1997
2000
2005
2009
2010
Mida on vaja, et energiaühistute ideed Eestis ellu viia? • Reguleerivat keskkonda, mis võimaldab/soodustab energiaühistu loomist; • energiatootmise seadmetele omakapitali ja finantseeringu leidmist; • lihtsustatud ja taskukohast ligipääsu võrgule; • juurdepääsu teadmistele, toetusele ja nõule; • head pealehakkamist ja tugevat kogukonda.
Ühistulise energiatootmise võimalusi Eestis • Küla/kogukonna kompleksne energiavarustus (kütuse hange, soojus, elekter, elektri ja soojuse ülekanne); • Mitme majapidamise elektrivarustus (tuul, PV, mikrokoostootmine); • Elamupiirkonna (kaugküttepiirkonna) kaugküttesüsteemi varustamine soojusega; • Biogaasi tootmine ja kasutamine soojuse ja elektri koostootmiseks või puhastamine biometaaniks ja müük transpordivahenditele; • Kogukonna biotöötluskompleks (biorefinery) – kemikaalid, materjalid, kütus, energia, väetis.
Väljakutsed • Energiaühistu elektrituruseadusesse subjektina; • Energiaühistu vabastamine energiaühistule kuuluva ja liikmete elektrivarustuseks vajaliku elektrivõrgu ehitamise piirangutest, otseliini regulatsiooni muutmine energiaühistutele sobivaks; • Energiaühistule võrku antava toodangu eest toetuse maksmine; • Elujõuliste projektide esilekutsumine, eestvedajate leidmine.
Eno Energia端histu
Organisatsiooni skeem Ühistu üldkoosolek Juhatus Juhatuse esimees Teuvo Hirvonen
Toorme varumise osak Peametsavaht Tuomo Turunen
Varustaja Matti Saramäki
Hakke hankija Tero Liimatta
Personali ja majandus osak Haldusjuht Urpo Hassinen
Raamatupidamine Tarja Kasurinen
Hakketootmise osak Käidujuht Tuomo Tanninen
Tööline Vesa Mutanen
Tööline Ahti Soikkeli
Tööline Lauri Vallius
KONTIOLAHTI Tööline Kari Holopainen
Tööline Ilkka Lukkarinen
Õliküttelt hakkpuidu küttele Kaugküttesüsteemi rajamise ettevalmistused ja nn “küpsetamine” algasid 1996. aastast, varem kasutati hakkpuidukütet vaid mõnes talus. Ühistu asutamise koosolek 15.9.1999. Asutajaliikmeid 12, tänasel hetkel liikmeid 52. Hallatakse (käitatakse) järgmisi katlamaju: Eno yläkylä: 0,8 MW (2000) Uimaharju: 1 + 1 MW (2002) Eno alakylä: 0,8 + 1,2 MW (2004)
Ühistu käitab ka Kontiolahti kaugküttesüsteemi ja teostab Kontioniemi hakkpuidu katlamaja järelvalvet. Tegeleb Tuuliharju hooldekodu pelletikatlamaja kütusevarumisega ja järelevalvega. Kokku käitatakse 8 biomassi katlamaja koguvõimsusega 9,66 MW.
Katlamajad Eno yläkylä köetavad hooned: alg- ja keskkooli kinnisvara, raamatukogu, gümnaasiumi hooned, spordihall, ridamajad, koguduse hoone ja elamud.
Katlamajad II Uimaharju köetavad hooned: alg- ja keskkooli hooned, tervisekeskus, koguduse hooned, kevadel 2002 valminud valla teeninduskeskus, milles on ka S-Market’i ärihooned. Lisaks 9 ridaelamuühistut.
Katlamajad III Enon alakylä köetavad hooned: vallamaja ja tervisekeskus, tuletõrjedepoo, Osuuspanki hoone, K-Market Hiltunen, S-Market Eno, ärihooned, Sampo, Ysi ja Eno büroohooned, vanadekodu ja teenindusmaja ning 13 ridaelamuühistut.
TUULIHARJU 160 kW pelletikonteiner
Statistilisi andmeid Köetav maht - 266 300 m³, mis vastab umbes 800 ühe-pereelamu mahule ja soojuse kasutusele. Aastane hakkpuidu tarbimine 27 000 puiste m³. Enon yläkylä: soojuse vajadus - 2 500 MWh/a. kaugküttetorustiku pikkus – 1 940 m. Uimaharju: soojuse vajadus - 6 000 MWh/a. kaugküttetorustiku pikkus – 2 800 m. Enon alakylä: soojuse vajadus - 7 500 MWh/a. kaugküttetorustiku pikkus - 3 950 m. Kaugküttetorustike kogupikkus - 8,7 km.
ENO ALAKYLÄ KAUGKÜTTEVÕRK
Tarbijad Tarbijad maksavad ühistule soojuse eest igakuiselt ja investeeringute eest ühekordset liitumismaksu. Ühistu hangib kütust, käitab ja hooldab kaugküttesüsteeme, edastab ja müüb soojust.
Ühistu on sõlminud lepingud oma liikmetest ettevõtjatega katlamajade käitamiseks ja järelvalveks samuti hakkpuidu valmistamiseks ja transpordiks. Sisseostetud teenusteks on ka raamatupidamine ning haldusjuhtimine.
Soojuse hinnakujunduse alused Liitumistasu – investeeringute hüvitamiseks. Tasutakse ühekordse maksena soojusega varustamise alguses.
Püsitasu – tasu investeeringute, hoolduse ja remondikulude korvamiseks, tasutakse igakuuliselt ühetaolise osana. Soojusetasu (energiatasu) – tasutakse otseste kulutuste eest katlamaja käitamiseks, kütusega varustamiseks ja valveks igakuuliselt hoonete soojusarvestite näitude (MWh) alusel.
TA M M H I EL M MI A A LI H S U H TO TI U K O K ES H Ä EI N Ä EL O SY YS LO M K A A R R A JO S U LU
MWH
Soojuse müük kuude kaupa ENO ALAKYLÄ
1200
1000
800
600
400
200
0 2009
Soojuse maksumuse võrdlus (kaugküte versus individuaalne õliküte), €/MWh AS OY KESKIARVORIVITALO, ALV 0 % Aluelämpö
Öljylämpö
INVESTOINTI
INVESTOINTI 18 600 € 16 000 € € 34 600 €
Liittymismaksu Lämmönvaihdin asennuksineen ym. Suunnittelu Bruttoinvestointi MUUTTUVAT KUSTANNUKSET Tuotettu energia, ml. verkostohäviö Aluelämmöllä tuotettu energia, % Öljyllä tuotettu energia, % Aluelämmön energiamittarihinta Öljyn hinta Aluelämpöenergian vuosikust. Öljyn vuosikustannus Perusmaksu Sähkökulut Hallintokulut, kiinteistövero Laitoksen hoitotyö
0€ € € 0€
Öljylaitteistojen uusiminen
Bruttoinvestointi MUUTTUVAT KUSTANNUKSET
100 % 0%
hyötysuhde hyötysuhde €/MWh(tuotettu)
100 % 83 % 0
220 220 0 47,6 86,3 10 479 0 2 900 0 0 0
MWh/a MWh/a MWh/a €/MWh €/MWh €/a €/a €/a €/a €/a €/a
VUOSIKULUT YHTEENSÄ LÄMMÖN HINTA
13 379 €/a 61 e/MWh
KANNATTAVUUS Vuosikustannukset nykyisellä järjestelmällä Vuosikustannukset uudella järjestelmällä Erotus Investointi Koroton takaisinmaksuaika ilman investointitukea
23 336 13 379 9 957 34 600 3,5
Mahdollinen energia-avustus Koroton takaisinmaksuaika investointituki huomioituna
20 %
€/a €/a €/a € vuotta
27 680 € 2,8 vuotta
Tuotettu energia, ml. verkostohäviö Sähköllä tuotettu energia Öljyllä tuotettu energia, % Sähkön hinta Öljyn hinta Kiinteän vuosikustannus Öljyn vuosikustannus Korjaus, huolto Sähkökulut Hallintokulut, kiinteistövero Laitoksen hoitotyö
0% 100 %
hyötysuhde hyötysuhde
100 % 83 %
€/MWh(tuotettu)
VUOSIKULUT YHTEENSÄ LÄMMÖN HINTA
220 0 220 100,0 86,5 0 22 936 100
MWh/a MWh/a MWh/a €/MWh €/MWh €/a €/a €/a €/a 0 €/a 300 €/a
0
23 336 €/a 106 €/MWh
Taloyhtiössä on öljyä kulunut 26 500 litraa vuodessa. Lämmitettäviä kuutioita n. 3 700 r-m3 Öljyn hintana vuoden 2011 tammi-heinäkuun keskiarvohinta öljyalan kuluttajahintaseurannan mukaan.
Kasutatud materjale • Tuulikud ja energiaühistud koos näidetega. Tuuliki Kasonen (tuuliki@tuuleenergia.ee), Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, • Energiaühistutest. Peep Siitam, Eesti Arengufond. • Näide Soome puiduenergia kasutamise edulugudest. Kuidas lahendatakse probleeme Soomes. Jouko Parviainen. Josek. www.enonenergia.fi