loode-eesti-meretuulepark-2013

Page 1

Loode-Eesti meretuulepark Konverents „‟Mere tuuled‟‟ Siim Paist

29-30 oktoober 2013


Teemad • Loode-Eesti meretuulepargist • Hiiumaa elektrivarustusest ja liitumine • Reaalsed kokkupuutepunktid ja ühised huvid Hiiumaa ja Loode-Eesti meretuulepargi vahel


Loode-Eesti meretuulepargist


Ăœleriigiline planeering Eesti 2030

4


L채채nemere rannikualad on hea tuulepotentsiaaliga

5


Natura 2000 jt piirangud

6


Kaitsev채e radaritest tulenevad piirangud

7


Keskkonnam천jude hindamise k채igus kasutatud esialgsed planeeringualad 2006 aastal

8


Keskkonnamõjude hindamise käigus välja tulnud kitsaskohad.

1.

Tuulikuid on mõistlik paigalda mitte sügavamale kui 30 m ning võimsus tuulepargil peab olema vähemalt 700 MW, et oleks tagatud optimaalne võrguga liitumine.

2.

Neupokojevi madalale (Kuivalõuka kuiv) planeeritud tuulikud jäävad liiga lähedale Hiiumaast (visuaalne mõju), võivad segada surfareid

3.

Apollo madalikul on ühel linnuloendamisel loetud arvukalt aule. Seoses sellega on avaldatud soovi osa Apollo madalikust võtta looduskaitse alla

9


V천imalikud kompromissid

10


Loode-Eesti meretuulepargi kaart

11


Loode-Eesti meretuulepargi parameetrid

Parameeter Koguvõimsus Tuulikute arv Tuulikute võimsus Aastane tootlikkus Tootlikke tunde aastas Keskmine tuulekiirus Asukohad Kaugus Hiiumaa rannikust Mere sügavus Vundament Võrguühendus

700 – 1100 MW 100 – 200 (oleneb tuuliku võimsusest) 3,6 MW – 7 MW 2.4 - 3.8 TWh/aastas Vähemalt 3 500 8,5 m/s Apollo ja Vinkovi madalad, madal 1 ja 2 Vähemalt 12 km Mitte rohkem kui 30 m Jääkindel gravitatsioonvundament Läbi Kanapeeksi alajaama

12


Hiiumaa elektrivarustusest ja liitumine (hetkeolukord, smart grid)


Hiiumaa elektrivarustusest Elektrivõrgu seisukord sõltub sellest, kui järjepidevalt on ajalooliselt võrku uuendatud. Kuna investeeringutes on olnud puudujääke, siis on kasvanud aasta aastalt elektri-katkestuste arv Hiiumaal. Hetkel on Elektrilevi võrgus veel ligi viiendik oma optimaalse eluea ületanud seadmeid ning nende osakaal kasvab. Praeguses tempos investeeringutega jätkates on aastaks 2025 ilmastikukindel umbes 75 protsenti elektrivõrgust, hetke number on umbes 40 %. Hiiumaa elektrivõrgu suurimaks mureks on, et umbes 41 protsenti elektriliinidest asub metsas, seega on liinikoridoride puhastamine väga tähtis osa hooldustöödest. Info: www.elektrilevi.ee Jaanus Tiisvend

14


Hiiumaa elektrivarustusest Elektrilevi OÜ poolt planeeritavad investeeringud 2013 Planeeritavad investeeringud- 340 tuh €

Uuendatavate alajaamade arv- 8 Uuendatavaid elektriliine- 32 km

Suuremad investeerimisobjektid Hiiumaal: 1.

Muda 10 kV õhuliini uuendamine, Emmaste vald

2.

Lauka alajaama uuendamine, Kõrgessaare vald

3.

Ühtri alajaama F1 liini uuendamine, Käina vald

4.

Kärdla alajaama uuendamine, Kärdla

5.

Metsalauka alajaama F4 liini uuendamine, Emmaste vald

6.

Nõmme alajaama F5 liini uuendamine, Käina vald

7.

Hopi alajaama F3 liini uuendamine, Pühalepa vald Info: www.elektrilevi.ee

15


Hiiumaa elektrivarustusest Elering AS on alustanud investeeringuid Muhu-, Saare- ja Hiiumaa varustuskindluse tõstmiseks kokku summas 12 miljonit eurot, asendades mandri ja Muhu vahelise amortiseerunud kaabelliini uue oluliselt võimsamaga ning samuti ehitades kaabelliini üle Väikese väina. Leisi alajaam, mille kaudu saab elektritoite Hiiumaa, on kavas renoveerida aastaks 2016.

Info: www.elering.ee

16


Loode-Eesti tuulepargi liitumine Loode-Eesti tuulepargi liitumiseks on tellitud Tallinna Tehnikaülikoolist töö ‘’Hiiumaa avamere tuulepark ja selle liitumine elektrisüsteemiga’’, samuti on väljastatud OÜ Põhivõrk poolt liitumispakkumine ning Elering OÜ poolt elektrivõrguga liitumise eeltingimused. Arvestades ülekantavaid võimsusi, toimub liitumine pingel 330 KV. Üleminek pingele 330kV toimub Kanapeeksi alajaamas kahe 110/330 kV autotrafo abil (võimsus a’500 MVA).

Kanapeeksi alajaam omakorda ühendatakse kahe 330KV kaabeliiniga Aulepa alajaamaga. Aulepa alajaamast jätkub ühendus 330 kV õhuliinidega Harku ja Sindi alajaama.

17


Loode-Eesti tuulepargi liitumine

18


„‟Smart Grid‟‟ Hiiumaa- Hiiumaa tark elektrivõrk

VÕRGUÜHENDUS PÄIKESE ENERGIA

TUULEPARK AKUD VÄIKE ELEKTRI TOOTMINE

KOOSTOOTMISJAAM

VÄIKE ELEKTRI TOOTMINE

19


„‟Smart Grid‟‟ Hiiumaa- Hiiumaa tark elektrivõrk

Eelised: Targas elektrivõrgus osalemine annab tarbijatele teatud suurema vabaduse valida, kelle poolt pakutavat energiat on ühel või teisel ajahetkel soodsam tarbida. Targas elektrivõrgus on lihtsam optimeerida tarbimist. Targas elektrivõrgus saab vähendada katkestuste arvu miinimumini. Tark elektrivõrk annab energiatootjatele suuremad võimalused läheneda tarbijatele individuaalselt ning näiteks anda allahindlust nendele tarbijatele, kes väldivad energia kasutamist tipptundidel.

20


Reaalsed kokkupuutepunktid ja 체hised huvid Hiiumaa ja Loode-Eesti meretuulepargi vahel ning v천imalikud toetatavad projektid Hiiumaal


Koostöö tootjate ja valdade vahel - kohalikud MTÜ-d

Tuuleparkide arendamisel võib kasutada kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahelist konkreetse arendusprojekti kontekstis toimuvat koostööd, leidmaks lahendusi kohaliku eluolu edendamiseks. Näiteks kohalike taristute ehitamine või rekonstrueerimine, mis on vajalik nii tuuleparkide rajamiseks/toimimiseks kui muudeks piirkondlikeks vajadusteks- teed, sadamad, elektrivõrk jne. Nelja Energia on loonud mitmes Eesti ja ka Leedu kohalikus omavalitsuses MTÜ-d, kellele laekub iga tuulikute toodetud elektrienergia MWh-st. 2012. aasta jooksul annetasid tuulepargid MTÜ-dele kokku 76 tuhat eurot (2011 vastavalt 59 tuhat eurot). Milliseid projekte täpselt toetada, otsustab MTÜ juhatus, kuhu kuuluvad nii kohaliku omavalitsuse kui ka Nelja Energia esindajad. Energiaühistu eesmärgiks võib olla nii kohalik odavam ja varustuskindlam energiavarustus kui ka investeerimine tulu teenimise eesmärgil. Samuti võivad energiaühistud toimida lisaks enda energiaga varustamisele ka “pensionisammastena”, sest elektrivajadus ning selle hinnad pigem kasvavad kui kahanevad.

22


Reaalsed kokkupuutepunktid ja ühised huvid Hiiumaa ja Loode-Eesti meretuulepargi vahel ning võimalikud toetatavad projektid Hiiumaal

1. Smart Hiiumaa 2. Ringtoide ehk meretuulepargi ühendus läbi Hiiumaa 3. Investeerimisseltsid

4. MTÜ‟d kohaliku elu edendamiseks

23


LOODE-EESTI RANNIKUMERRE KAVANDATAVA TUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Liis Tikerpuu KMH koordinaator, konsultant 30.10.2013 Hiiumaa


TAUSTAST

• KMH on algatatud vee-erikasutusloa menetluse käigus Keskkonnaministeeriumi poolt 05.05.2006 • Vee-erikasutusloa menetlus on peatatud kuni KMH aruande heakskiitmiseni

• 15.04.2010 esitas Arendaja hoonestusloa taotluse Eesti Vabariigi Valitsusele. Hoonestusluba annab tähtajalise (50 aastat) õiguse koormata merepõhi avameretuulikutega. Hoonestusloa taotlus on oktoober 2013 seisuga menetluses.

30.10.2013

25


KMH MENETLUS OTSUSTAJA KKM

KMH ALGATAMINE VEELOA TAOTLUSE ALUSEL 2006

ARENDAJA KMH EKSPERT

KMH ARUANNE

KMH PROGRAMM

OTSUSTAJA KKM

TEAVITAMINE

PROGRAMMI HEAKSKIIT

ARUANDE HEAKSKIIT

TEAVITAMINE

2010

AVALIKKUS JA KAASATUD OSAPOOLED

AVALIK ARUTELU JA KAASATUD OSAPOOLTE SEISUKOHAD

E2015

AVALIK ARUTELU JA KAASATUD OSAPOOLTE SEISUKOHAD

30.10.2013

26


KMH EKSPERTGRUPI KOOSSEIS

• Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut • juhtekspert 2007-2010

• Ramboll • juhtekspert al 2013

• Tallinna Tehnika Ülikooli Meresüsteemide instituut • Eesti Geoloogiakeskus

• Tallinna Ülikooli ökoloogiainstituut • Eesti Maaülikool

30.10.2013

27


ASUKOHA ALTERNATIIVID 2007-2012

30.10.2013

28


KESKKONNAUURINGUD 2007-2010

• Meteoroloogiline ja hüdroloogiline režiim, mõjud lokaalsele hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile, hinnang süvendamisel ja ehitamisel tekkiva heljumi levikule, U.Lips, 2007 • Potentsiaalsed keskkonnariskid tuulepargi ehitamisel ja peale seda, sh navigatsiooniriskid ning jää mõjuga seonduvad riskid, U.Lips, 2007 • Hiiumaast läänes, loodes ja põhjas asuvate madalate põhjasetete uuringud, A.Kask, J.Kask, 2007 • Hiiumaa avamere tuulepargi mõju lainetuse režiimi muutusele Hiiumaa lääne- ja põhjarannikul, V.Alari, 2008 • Hiiumaa looderanniku avamere tuulepargi merepõhjaelustiku ja – elupaikade inventuur, G. Martin, 2008

30.10.2013

29


KESKKONNAUURINGUD 2007-2010

• Hiiumaa madalike piirkonna kalastiku uuring, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut M. Vetemaa, 2008 • Linnud ja käsitiivalised, A.Leito, 2008 • Hiiumaa tuulepargi mõjude hindamine Eesti Vabariigi sisejulgeoleku tagamisele (Piirivalve mereseiresüsteemi tööle), Tõnu Sisask, 2008 • Sotsiaal-majanduslikud mõjud, Hendrikson & Ko 2008 • Õhu turbulentsi mõju hindamine, T. Sørensen, 2010

30.10.2013

30


KAVANDATUD TUULEPARGI ASUKOHAD 2013

30.10.2013

31


KAVANDATUD UURINGUD JA TÄIENDUSED 20132014 • Põhjasetete uuringud, A. Kask, Eesti Geoloogiakeskus • Kalastiku uuringud, M. Vetemaa, TÜ Mereinstituut • Merepõhjaelustik, G. Martin, TÜ Mereinstituut • Müra modelleerimine 2013 a lahendust arvesse võttes, Ramboll Eesti AS, 2013

• Eksperthinnangute uuendamine • Merelised protsessid, U. Lips, TTÜ MSI • Geoloogia, K.Orviku, Tallinna Ülikooli ökoloogiainstituut

• Linnustik, A. Leito 30.10.2013

32


HINNATAVAD MÕJUVALDKONNAD

• Hüdrodünaamika (lainetusele, setete liikumisele) • Merepõhjaelustik • Kalastik, kudealad • Mereimetajad

• Üldine majanduslik mõju • Mõju kalapüügile • Visuaalne mõju • Mõju tervisele, heaolule, varale • Navigatsioonile

• Linnustik ja käsitiivalised • Kaitsealused liigid • Müra mõju • Looduskaitsealad ja muinsuskaitseväärtused

Aluseks varasemad ja täiendavad väliuuringud 2013-2014

30.10.2013

33


KMH AJAKAVA

TEGEVUS

PERIOOD

1

KMH programm

2007

2

Baasuuringud

2007-2010

3

KMH aruande avalikustamine

2011

4

Huvigruppide kirjadele vastamine ja kohtumised

07-08/2013

5

T채iendavad uuringud ja eksperthinnangute t채iendamine

10/2013-09/2014

6

KMH aruande koostamine ja alternatiivide hindamine

09/2013-12/2014

7

KMH aruande avalikustamine ja avalik arutelu

01/2015

8

KMH aruande esitamine Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks

kevad 2015

30.10.2013

34


TOIMUNUD KOHTUMISED HUVIGRUPPIDEGA N r 1

Huvigrupp

Kohtumise toimumise aeg ja koht

Kalana Küla Selts (esindaja Ain Veide)

11.09.2013 Tallinnas, Ramboll Eesti AS kontoris

2 3

Karin Lindroos Eesti Purjelaua Liit (esindaja Taavi Tiirik)

11.07.2013 Käina vallamajas Hiiumaal 11.09.2013 Tallinnas, Ramboll Eesti AS kontoris

4

MTÜ Ühendus Kodukant Hiiumaa (esindaja Ester Tammis) Hiiumaa Turismiliit ja Kõpu Piirkonna Arendusselts Valguskiir Eesti Lohesurfi Liit (esindaja Tarmo Richard Klamp) Ristna elanikud (esindaja Paap Kõlar)

11.07.2013 Käina vallamajas Hiiumaal

5

6 7 8 9

11.07.2013 Käina vallamajas Hiiumaal

15.07.2013 Tallinnas, Ramboll Eesti AS kontoris 29.08.2013 Ristnas, Hiiumaal

Võitlus tuuleveskitega (esindajad Kristi 11.07.2013 Käina vallamajas Hiiumaal Ugam, Inge Talts) Emmaste põhikooli õpetajad (esindaja 11.07.2013 Käina vallamajas Hiiumaal Kristi Ugam)

30.10.2013

35


HUVIGRUPPIDEGA KOHTUMISTEST

• Tutvustasime projekti arenguid asukoha valiku osas • Kohalike ja huvigruppide murekohad seoses Hiiumaa avamere tuulepargi rajamisega: • Müra ja infraheli mõju • Visuaalne mõju • Neupokojevi madal • Kasu Hiiumaa inimesele

30.10.2013

36


JÄRGMISED SAMMUD

• Täiendavate väliuuringute teostamine • Keskkonnamõju hindamise aruande koostamine sh • kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldamine • mõjude hindamine valdkonniti • alternatiivide hindamine

• KMH aruande avalikustamine ja avalik arutelu • KMH aruande esitamine Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks

30.10.2013

37


TĂ„NAN

Liis Tikerpuu KMH koordinaator, konsultant E-post: liis.tikerpuu@ramboll.ee

Siim Paist Arendaja esindaja E-post: siim.paist@neljaenergia.ee

38


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.