Uus energiamajanduse arengukava aastani 2030 – mida toob tulevik? Peep Siitam Eesti Arengufond
ENMAK 2030+
ENMAK 2030+ Soojus
Elekter
Elamumajandus
Transport
Kohalikud k端tused
2
Arengukava eesm채rkidest 1. Energiavarustuse tagamine; 2. Energiamahukuse v채hendamine; 3. Energiajulgeoleku suurendamine. Puudu: millist tulevikku tahame?
Milline on Eesti energiamajandus aastal 2030?
ENMAK 2030
Riigieelarve laekumiste kasv 2%/a võrreldes baasstsenaariumiga Majanduse energiamahukus väheneb 2030. aastaks 66% võrreldes 2012. aastaga (5,6 -> 2 MWh/1000 €/SKP) Imporditavate kütuste osakaal aastal 2030 on <25% On tagatud EL-i pikaajalise energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmine
4
30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 ,0 2000
2005
2010
2015
2020
2025
SKP püsivhindades_baasprognoos (2011 mlrd €) SKP püsivhindades ENMAK-i mõjul (2011 mlrd €) Energiamahukus, MWh/1000 € SKP püsivhindades ENMAK-i mõjul (2011 mlrd €) Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh
80 70 60 50 40 30 20 10 0 2030
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh
Energiamahukus, MWh/1000 €; SKP, mlrd €/a
Energiamahukus
5
Eesti 2030 vs EL 2030
EL-i energia- ja kliimapoliitika raamistik 2030
2020 ning 2030 jääb energia lõpptarbimine 2010. aasta tasemele (~32 TWh) 2030 moodustab taastuvenergia osakaal 45% energia lõpptarbimisest 2030 moodustab taastuvenergia osakaal 28% primaarenergia sisemaisest tarbimisest 92% puidu energeetilisest potentsiaalist kasutatakse soojuse (sh soojuse ja elektri koostootmine) tootmiseks Aastaks 2050 on KHG emissioonid energiasektorist vähenenud >80% võrreldes 1990. aastaga
[1] Puidu energeetiline potentsiaal on vastavalt Metsanduse arengukavas aastani 2020 defineeritud raiemahule (12 mln tm/a)
ningEnergiaressursside töögrupi prognoosile 12,3 TWh/a
6
ENMAK põhitulemused: energiajulgeolek + energiatõhusus
Energiajulgeolek
Energiatõhusus
2030. aastal on imporditavate kütuste osakaal 25% (vs 23% aastal 2012) 2030. aastal on imporditava elektri osakaal 0% (vs 0% aastal 2012) 2030 on primaarenergia sisemaine tarbimine 11% väiksem kui 2012. aastal Eesti majanduse energiamahukus väheneb 5,6 MWh-lt/1000 €SKP (2012) 2 MWh-ni/1000 €SKP2012
7
Majandusmõju
Majandusmõju
2015...2030 suureneb SKP ENMAK 2030 meetmete mõjul 16 mlrd €1 Riigieelarve laekumiste kasv 2%/a võrreldes baas-stsenaariumiga 1 Riigipoolsete investeeringute (sh toetused) kogumaksumus arengukavaga hõlmatud sektorites aastatel 2015...2030 on 2,9 mlrd €2 Riigi tulud kasvavad arengukavaga hõlmatud sektorite mõjul 2015...2030 5,2 mlrd €2
[1]
Arvutustulemused on esitatud 2011. aasta hindades ning võrreldes mittesekkuva (BAAS-stsenaariumiga). Detailsed arvutustulemused on nähtavad ENMAK 2030 majandusmõju mudelist ning ENMAK 2030 Teekaartide mudelist.
8
SKP muutus Sekkuvad // PK&UG vs baas 2015...2030 mln €
Hooned/Soojus Elektritootmine Kütused (BM)
Transport Elektrivõrgud 9
Arengukava maksumuse prognoos 2015…203056 57 Valdkond
Kogumaksumuse prognoos 2015…2030, mln €/a BAAS Sekkuv
sh riigi tegevuste Riigi tulud maksumuse prognoos, vs BAAS mln €/a 2015…2030, BAAS Sekkuv mln €/a
Elektrimajandus
70060
78060
-61
-61
Soojusmajandus
1440
1300
-62
-62
960
1160
3,860
12664
292063
253065
-
40
114
Kütusemajandus
-
23067
-68
1268
50
Teadus- ja arendustegevus
-
13
-
4
-
Energiavaldkonna haldussuutlikkus ja rahvusvaheline koostöö
-
2
-
2
-
6000
6030
3,8
184
331
-
920
-
-
-
Tööhõive muutus, in/a
-
-
-
-
Tööviljakuse muutus
-
-
-
-
Väliskaubanduse saldo muutus
-
16 000 1,7% 3%
-
-
10 -
Hoonefond Transport
Kokku SKP muutus 2015–2030 mln €/a
120 4763
Arengukava maksumuse prognoos 2015…2030 • 56 Org, M., Uiga, J. 2014. ENMAK 2030 teekaartide mudel. • 57 Grünvald, O., Lokk, A. 2014. ENMAK 2030 valdkondade stsenaariumide majandusmõju analüüsi aruanne. • 58 Ei sisalda kulu aktsiisimaksudele. • 59 ENMAK 2030 majandusmõjude analüüsimudeli alusel. Ei sisalda aktsiisitulu. • 60 Sisaldab investeeringuid elektritootmisvõimsustesse ning elektrivõrkudesse, 61 kulutusi kütustele (ei sisalda uute õlitehaste maksumust) • 61 Täiendavaid toetusmeetmeid lisaks olemasolevatele ei planeerita. Olemasolevad toetusskeemid on ümbervaatamisel. • 62 Kuni aastani 2020 on planeeritud SF toetusi 12 mln €/a. • 63 Elamu- ja soojusmajandust on vaadeldud koos, kuivõrd hoonete soojusvajaduse vähenemine mõjutab otseselt arenguid soojusvarustuses. Riigitulude vähenemine on osaliselt tingitud hoonete kütmiseks kasutatavate kütuste kasutamise vähenemisest • 64 Kuni aastani 2020 on planeeritud SF toetusi 23 mln €/a. • 65 Kogukulu kütustele, autode ostmisele ja hooldusele, taristu investeeringule ja hooldusele jms. Sh 63 mln €/a transpordi energiasäästu-alaste tegevuste kulu • 66 Alternatiivkütuseid mittesekkuvas stsenaariumis ei toodeta. • 67 Ei sisalda investeeringuid õlitootmisse ning kulusid kütusevarude hoidmiseks. Ei sisalda bioetanooli tootmiskulusi, mida on käsitletud KSH aruandes. • 68 Kuni aastani 2020 on planeeritud 7 mln €/a.
11
EKA, EAF (2014) – www.energiatalgud.ee
Energiatõhususe miinimumnõuded 2 Summaarne hoonefondi maht ~74,4 mln m 12
6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2010
2015
2020
2025
18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 2030
Korterelamute netopind, mln ruutmeetrit
Rekonstrueeritud korterelamute arv
Elamumajanduse v채ljakutse
Seni renoveeritud hooneted Renoveerimismaht planeeritud toetusega Vajalik renoveerimismaht 13
Liginullenergiahooned alates 2026 Aastane uusehitusmaht ~0,88 mln m2 EKA, EAF (2014) â&#x20AC;&#x201C; www.energiatalgud.ee
14
Liginullenergiahooned alates 2016 Aastane uusehitusmaht ~0,88 mln m2 EKA, EAF (2014) â&#x20AC;&#x201C; www.energiatalgud.ee
15
Energiaühistute programm: Algatatud Eesti Arengufondi eestvedamisel 2013. aastal. EESMÄRK: 1) Kogukondade ja lõpptarbijate kulude vähendamine ja parema elukeskkonna loomine 2) Uute ettevõtlusvormide motiveerimine ja investeeringute kaasamine energiavaldkonna projektidesse SELLEKS: • Targemate initsiaatorite ettevalmistamine • Faktide kogumine ja analüüs – uuringud • Kommunikatsioon • Energiaühistute algatuste pilootimine ja mentorlus • Parimate mudelite leidmine ja mastaabi arendamine • Veebipõhise nõustamise pakkumine: Tööriistakast: kalkulaator, ressursid, teenuste arendus, crowd-funding • Võrgustumisele kaasa aitamine ja ökosüsteemi loomine Täpsem info: www.energiatalgud.ee või kristiina.sipelgas@arengufond.ee
EKA, EAF (2014) â&#x20AC;&#x201C; www.energiatalgud.ee
17
EKA, EAF (2014) â&#x20AC;&#x201C; www.energiatalgud.ee
18
EKA, EAF (2014) â&#x20AC;&#x201C; www.energiatalgud.ee
19
EKA, EAF (2014) â&#x20AC;&#x201C; www.energiatalgud.ee
20
Transpordi stsenaariumide kulud kokku 2015-2030, M€ Väliskulud-tulud
-800,0
900,0
3900,0
Enegiatõhus (EE)
2000,0 4300,0 1800,0 -100,0
400,0 2100,0
Vähesekkuv (VS)
1900,0 4600,0 2000,0
18800,0 16600,0
Energiasäästu tegevuste kulu Transpordimaksud Kulutused kütustele
Sõiduautode soetamine ja hooldus 21700,0 Ühistranspordi toetused 17800,0 Taristu hooldus Taristu investeeringud
2800,0
,0 400,0 Mittesekkuv (BAU)
1700,0 4900,0 2100,0 -5000,0
,0
17900,0
24600,0
5000,0 10000,0 15000,0 20000,0 25000,0
EKA, EAF (2014) â&#x20AC;&#x201C; www.energiatalgud.ee
22
EKA, EAF (2014) â&#x20AC;&#x201C; www.energiatalgud.ee
23
EKA, EAF (2014) â&#x20AC;&#x201C; www.energiatalgud.ee
24
EKA, EAF (2014) â&#x20AC;&#x201C; www.energiatalgud.ee
25
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOODANGU MÜÜK EUR/HA
60% pindalast annab 90% müügituludest 40% pindalast annab 10% müügituludest 40% pindalast vastab 375 tuh. Ha PRIA maakasutajate andmete, Äriregistri ja Maksu- ja Tolliameti andmete võrdlus
CO₂₂ekv, 1000 t
KHG – Sekkuvad // PK&UG 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0
Paiksed saasteallikad, 1000 tCO₂ Mobiilsed saasteallikad, 1000 tCO₂ Ülejäänud saasteallikad, 1000 tCO₂ekv
27
ENMAK 2030
osapooled
SiM
MV-d ja KOV-d
MKM X
KeM X X
RM
X
X X
X
X X
PõM X
Riigikantselei
X X
X
X X
X
X
X X
X X X X X X X X X X X
X X X X X X X X X X
X X X X
X X X X
X
X X X X
X X X X
X
X X
3.4. Energeetikaalane haldusvõimekus
HTM 3.3. Teadus- ja arendustegevus
X
3.2. Energiasääst muudes sektorites
X 3.1. Avaliku sektori eeskuju
ENMAK 2030 juhtimine ja rakendamine
2.7. Tõhus soojusenergia ülekanne
suurendamine
suurendamine 2.6. Uute hoonete energiatõhususe
2.5. Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe
2.4. Tõhus sõidukipark
Varustuskindlus
nõudluse vähendamine
kasutuselevõtt transpordis 2.3. Motoriseeritud individuaaltranspordi
2.2. Alternatiivkütuste tootmine ja
2.1. Põlevkivist sekundaarkütuste tootmine
1.6. Energeetikaalane väliskoostöö
1.5. Soojuse tõhus tootmine
1.4. Kütusevarude säilitamine
1.3. Gaasivarustuse tagamine
1.2. Elektrienergia tõhus ülekanne
1.1. Elektrienergia tootmise arendamine
ENMAK 2030+ seire Primaarenergia sääst Majanduse seisund
X X X X X
X X X X
X X X X
X X X X
X
28
Kokkuvõte • Soovime energiamajandusest majanduskasvu peame käituma tänasega võrreldes teisiti; • Otsekulude põhjal otsustuste tegemine on väär; • Mistahes plaanid ja eesmärgid jäävad paberile, kui igapäevast süsteemset tööd eesmärkide saavutamiseks ei tee.
Ait채h kuulamast! K천ik materjalid ENMAK 2030+ kohta on tutvumiseks www.energiatalgud.ee/ENMAK
Peep Siitam Peep.siitam@arengufond.ee