Keskkonnasõbralik tarbija by Eesti Päevalehe

Keskkonnasõbralik tarbija

Märts 2010

Erilehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond, Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Reemet Kaldoja, 680 4628, reemet.kaldoja@epl.ee

Foto: Humana

Humana sorteerimiskeskus suunab kasutuskõlbmatud rõivad ümbertöötlusse.

Keskkonnasäästlik elamine Humana on Eestis juba kümme aastat. Kuulume rahvusvahelisse föderatsiooni Humana People to People, mis koondab 38 organisatsiooni ning tegutseb 42 riigis arenguprojektide rahastamise ja elluviimisega. Humanal on Eestis kolm tegutsemissuunda: Arengukoostöö – arengukoostöö valdkonnas toetame haridus- ja tervishoiuprojekte Angolas ja Mosambiigis. Vajaminevad vahendid saame sorteerimiskeskuse ja kaupluste tegevuse kaudu. Pükstest ja pluusidest koolimajasid ei ehita, küll saab aga koole püsti panna, õpetajaid koolitada ja tervishoidu arendada rõivaste müügist saadud tuluga. Maailmaharidus – eesmärk on tõsta Eesti elanikkonna teadlikkust globaalsetest väljakutsetest ning tutvustada meie enda võimalusi maailmas valitseva ebavõrdsuse vähendamiseks. Üks näiteid on projekt „Solidaarne kool”, mis koolitab õpetajaid ja pakub õppematerjale inimõiguste, PõhjaLõuna suhete ja paljude teiste globaalsete teemade käsitlemiseks.

Keskkonnasäästlikkus – keskkonnasäästlikkuse edendamisesse panustame mitmel moel. Poed, mis pakuvad suures ja tihti muutuvas valikus kasutatud rõivaid, vähendavad seeläbi nõudlust uute riiete järele. Kogumiskastid võimaldavad oma rõivaid äraviskamise asemel annetada. Sorteerimiskeskus suunab kasutuskõlbmatud rõivad ümbertöötlusse. Kõik see vähendab rõivaste mõju keskkonnale ning uute ressursside kasutuselevõtu vajadust. Ka elanikkonna teavitamine rõivaste mõjust keskkonnale on üks keskkonnasäästlikkuse näiteid.

15. aprillini toimub Humana kauplustes rõivakogumiskampaania „Kapid korda!”

Alates 2008. aastast korraldab Humana projekti „Pluus on minu pakend”. 2009. aastast toetab seda Vabaühenduste Fond, mida rahastatakse Islandi, Liechtensteini ja Norra EMP finantsmehhanismi kaudu ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Projekt pakub töötubasid igale vanusele, kus peale keskkonnaalase info on osalejatel võimalus uueks ja huvitavaks muuta üks T-särk. Samuti antakse väikelinnade ja alevite elanikele võimalus annetada oma seismajäänud rõivaid. Seni on toimunud 15 üritust, mille käigus on kogutud üle kümne tonni rõivaid. Taaskasutuse kriitika, et rõivaid transporditakse ühest maailma piirkonnast teise, on ju osalt õigustatud. Samal ajal veetakse ka uusi rõivaid sihtturule teiselt poolt maakera. Uuringud, mis

analüüsivad kasutatud rõivaste taas- ja korduskasutusse võtmist, näitavad ilmselt, et koos transpordikuluga vajab taaskasutus siiski vähem ressursse kui uute rõivaste toomine ja transport. Näiteks energiahulgaga, mis kulub ühe uue T-särgi valmistamiseks, saab taaskasutusse võtta 32 T-särki. Polüestrist valmistatud rõivaste puhul on see suhtarv veelgi suurem (allikas: Woolridge, A., Ward, B., Phillips, P., Collins, M. & Gandy, S. (2005). Life cycle assessment for reuse/recycling of donated waste textiles compared to use of virgin material: An UK energy saving perspective). Meie käest on tihti ka küsitud, mida me teeme oma kauplustesse seismajäänud riietega. Kas need saadetakse prügimäele? Vastus on ei. Meie kauplustes toimub täielik

Elanikkonna teavitamine rõivaste mõjust keskkonnale on üks keskkonnasäästlikkuse näiteid. kaubavahetus iga nelja või viie nädala tagant, müügitsükli lõpus jäävad järele kõigiti korralikud riided, mis saavad endale uue elu kohalike sotsiaalabiga tegelevate organisatsioonide kaudu. 2009. aastal toetasime kohalikke sotsiaalasutusi 190 tonni riietega. Samuti ei lähe kaotsi peaaegu mitte midagi sorteerimiskeskuses, kus igal nädalal sorteeritakse ligikaudu 120 tonni ehk seitse suurt veoautotäit kasutatud kraami, millest kasutamiskõlblik on vaid

teatud osa. Kandmiskõlbmatud esemed saavad uue elu ümbertöötleva tööstuse toorainena. Just praegu, kevade saabudes, on õige aeg ka oma garderoob kriitilise pilguga üle vaadata, sest hoogne labidaviibutamine või hoopis naha alla kogutud soojustus jätab paljud rõivad kasutult seisma. 15. aprillini toimub Humana kauplustes rõivakogumiskampaania „Kapid korda!”, mis innustab eestlasi oma seismajäänud rõivad ära andma. Igale annetajale anname tasuta kliendikaardi või kingituse. Rõivaannetusi võetakse vastu kõigis Humana kauplustes: Tallinn: Kaubamaja 0-korrus, Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18, Õismäe tee 107, Sütiste tee 30, Vikerlase 19, Kotzebue 27, Pallasti 1, Narva mnt 4, Pärnu mnt 66, Jaama 2 Nõmmel Tartu: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20 Pärnu: Jannseni 2a, Riia mnt 106a Lisainfo: www.humanae.ee

Keskkonnasõbralik tarbija sisu valmimist toetasid Ühendus Humana Estonia, Eesti Pandipakend OÜ, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, Rimi Foods AS, BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ

Keskkonnasõbralik tarbija Viis aastat keskkonnasäästlikku tarbimist Foto: Priit Simson

Rauno Peeter Raal OÜ Eesti Pandipakend tegevjuht Usun, et paljud meist mäletavad veel nõukogudeaegsete taarapunktide looklevaid järjekordi ja musta kummilinti, kuhu tuli oma piima- ja õllepudelid ning purgid kenasti rivvi laduda. Nõukogude kord ei viinud lahkudes endaga kaasa mitte ainult klaasist piimapudeleid ja koorepurke, vaid sisuliselt kogu taarakogumissüsteemi. Taastatud omariikluse tingimustes hakkas tarbimine kasvama, kuid sellest tekkiv mõju keskkonnale jäi esialgu tagaplaanile. Joogipakendite kogumine oli piirkonniti väga erinev, kohati suisa kaootiline – pakendeid sai küll garaažitüüpi kahtlastes taarapunktides olematu raha eest ära anda, kuid suurem osa sattus siiski prügimäele. Oli vaja uut süsteemi, mis oleks keskkonnasõbralik ja vastaks tänapäeva tingimustele. Usk pandipakendi süsteemi käivitumisse oli veel aastatel 2004–2005 suhteliselt nõrk. Eesmärgid oli kõrged – pakendiaktsiisiseaduses on taaskasutusmäärad metallist joogipakendile praegu 50% ja plastist ning ühekordse kasutusega klaaspakenditele 75%. Ent tarbijad võtsid süsteemi kiiresti omaks ja juba 2007. aastal saavutasime ettenähtud eesmärgid. Alates 01.01.2012 näeb pakendiaktsiisiseadus ette taaskasutusmääraks klaas- ja plastpakenditele 85%.

Pressitud pakendid võtavad poole vähem ruumi võrreldes pressimata pakenditega, samuti väheneb transpordi kasutamine ja sellest tulenev keskkonnasaaste. Toimiva süsteemi taga on pandipakendisüsteem, mille tugitalaks olev pakendipant ehk pakendi tagatisraha motiveerib inimesi pakendeid kogumispunktidesse viima. Samm-sammult on süsteemi arendatud – juba u 90% tagastusest on automatiseeritud moodsate taaraautomaatidega, mis võimaldavad plastja alumiiniumpakendeid kohapeal kokku

pressida. Kokkupressitud pakendid vähendavad oluliselt transpordi kasutamist ja sellest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale. Suureneb keskkonnateadlikkus Nagu uue süsteemi loomisega ikka, on ka pandipakendil ette tulnud väljakutseid, mille lahendamisega oleme õppinud ja arenenud. Näi-

teks oleme avastanud pettusi, mis pakuvad mõtlemisainet ja on hea õppimiskoht ka teiste riikide pandisüsteemidele. Koostöö teiste Euroopa riikidega on kahesuunaline – ühest küljest nõustame kolleege Eestis saadud kogemuste põhjal ja teisest küljest püüame õppida nendest süsteemidest, mis toimivad juba aastakümneid. Pandipakendisüsteemi ees-

märk pole ainult pakendite kogumine, vaid ka selle taaskasutamise korraldamine. 100% Eesti Pandipakendi kogutavast materjalist läheb taaskasutusse – klaasist tehakse uued supipurgid ja õllepudelid, metallpurgid lähevad ühte kahest Euroopa suuremast ümbersulatamistehasest, kus valmivatest alumiiniumkangidest tehakse uusi purke, auto kerede-

taile ja külmkapidetaile ning plastist toodetakse uued pudelid või tekstiilitööstuse produktid. Taaskasutusse suunatud pakendite kõrge arv näitab tarbijate keskkonnateadlikkuse suurenemist. Inimesed on pandipakendisüsteemi omaks võtnud ja igal aastal kogub Eesti Pandipakend üha rohkem nii taaskasutatavaid kui ka korduskasutusega pakendeid. 2009. aastal kogus Eesti Pandipakend ja suunas taaskasutusse 109 miljonit plastja 16 miljonit klaaspudelit ning 63 miljonit alumiiniumpurki – kokku 188 miljonit pandipakendit. Sel aastal täitub Eesti Pandipakendi loomisest viis aastat. Aastatel 2005–2009 on kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud 821 miljonit ühekordse kasutusega pakendit – plastja klaaspudelid ning alumiiniumpurgid. Lisaks on nende aastate jooksul kogutud umbes 350 miljonit korduskasutusega klaaspudelit. Kokku võime viie aasta jooksul rääkida üle miljardi pakendi kogumisest. Numbrid räägivad siinkohal enda eest – oleme koos tarbijate ja pakendiettevõtjatega loonud süsteemi, mis lubab meil elada puhtamas keskkonnas. Eriti tänuväärse töö on ära teinud kaupmehed, kelle korraldada on olnud esmatasandil pakendite kogumine ja automaatide paigaldamine, aga ka hooldus. Tarbijate käitumine pakendite tagastamisel on hea näide sellest, et igaühel meist on võimalik anda oma panus säästliku tarbimise suunas.

Pakendijäätmete sortimise juhend Fotod: Pille-Riin Pregel

Segapakendi konteiner

Klaaspakendi konteiner

Papi- ja paberikonteiner

Sinna pane: • Jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid. Kosmeetikaja hooldustoodete pakendid (nt šampoonipudelid), plastnõud ja -karbid. Muud plastpakendid. Joogipudelid, kilekotid, pakkekile. • Metallist konservpakendid (nt konservikarbid). Alumiiniumist joogipakendid. Toidu- ja joogipakendite metallkorgid ja -kaaned. • Kartongist piima-, mahla-, veini- ja jogurtipakendid

Sinna pane: • Värvilised ja värvita klaasist pudelid ja purgid (nt karastus- ja alkohoolsete jookide pudelid, klaaspurgid)

Sinna pane: • Pappkastid ja -karbid. Paberpakendid (nt paberkotid, pakkepaber). • Lamineerimata kartong, lainepapp

Ära pane: • Akna- ja lehtklaasi. Valguslampe, elektripirne. Eriotstarbelist klaasi, peegelklaasi. Keraamikat ja portselani (nt toidunõud).

Ära pane: • Määrdunud või vettinud paberit ja pappi. Fooliumit või kilet sisaldavat pappi, paberit ja kartongi (nt mahlapakid). • Pehmet paberit (nt tualettpaber) • Mähkmeid ja hügieenisidemeid. Kilet. Fooliumit, kopeerpaberit. Vahtplasti.

Ära pane: • Plastist mänguasju. Kummist tooteid. Hügieenisidemeid, mähkmeid. Ohtlike ainetega määrdunud pakendeid (nt kodukeemiapakendid). • Ohtlike ainetega määrdunud pakendeid (nt liimi-, värvi- ja lahustipakendid). Ohtliku aine märgisega tähistatud tooteid sisaldavaid pakendeid. • Määrdunud või toodet sisaldavaid kartongpakendeid

Keskkonnasõbralik tarbija Rimi soovitab kasutada ühte ostukotti korduvalt Foto: Pille-Riin Pregel

Tark inimene säästab loodust ka poes käies. Vanemad inimesed mäletavad veel aegu, kui kilekott oli Eestimaal haruldus. Kotte õmmeldi riidest ning tollal nii väärtuslik kilekott pesti pärast poeskäiku hoolega puhtaks ja seda kasutati seni, kuni see ribadeks kulus. Nüüd, mil maakera ägab kilekotilademete all, jõuame taas vana talupojatarkuseni – kokkuhoiu ja loodusest lugupidamiseni. Rimi soovib, et see mõtteviis jõuaks kõigi tema klientideni. „Rimi on oluliseks eesmärgiks seadnud vastutustundliku suhtumise ümbritsevasse keskkonda ning püüab igati tõsta ka oma klientide teadlikkust keskkonnasäästlikust eluviisist,” kinnitab Rimi Eesti Foodi turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja. „Mullu juunis vahetasime Rimi ja Säästumarketi kauplustes tavakilekotid välja loodussõbralikumate vastu, mis on 33% ulatuses valmis-

tatud ümbertöödeldud materjalidest. Samuti pakume klientidele kilekoti alternatiivina laia valikut ümbertöödeldud materjalist korduskasutatavaid ostukotte, ka on müügil riidekotid.” Juba aasta aega müüb Rimi keskkonnasõbralikke helkurribaga ostukotte, mis on nägusad, pakkudes ühtlasi õhtusel ajal kaitset liikluses. „Eestis on pimedat aega palju ja see aitab inimestel turvaliselt koju jõuda,” märgib Mägioja. Viin juba praegu eeskujulikult

Reklaamplagu kotiks Eelmisel aastal viis Rimi taaskasutuse propageerimiseks ellu N = kõik vastajad projekti, kus ettevõtte vanadest PVC-reklaamplagudest valmistati ostukotid. PVC pole küll loodussõbralik materjal, kuid tähtis on, et saab ära kasutada vana reklaammaterjali ja sellele uue elu anda. Kotid on vastupidavad ja iga inimene, kes sellise ostab, annab oma panuse keskkonnasäästliku mõtteviisi kujundamisse. Need kotid meeldisid tarbijatele nii

Fakte kilekotist: Kilekottide tootmiseks kulub 4% kogu maailma naftast. Maailmas võetakse minutis kasutusele miljon uut kilekotti. Taaskasutusse läheb neist alla 1%. Eestlased soetavad aastas ligi 700 mln kilekotti, millest korduskasutusse läheb vaid murdosa. Naftast toodetud kilekotid lagunevad 700–1000 aastat või ei lagune üldse.

liselt visatakse prügikasti. Rimi on võtnud sihiks, et see arv väheneks lähiaastatel tunduvalt.”

Kilekotid on keelatud Bangladeshis, Rwandas, Er itreas, Indias Mumbais, USA-s San Franciscos ja Oaklandis ning mitmes Inglismaa omavalitsuses. Kilekotte ei saa osta Iirimaal, Iisraelis, Botswanas, Kenyas, Tansaanias, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Taiwanis. Allikas: www.bioneer.ee

Protsent vastajaist

väga, et praeguseks on need läbi müüdud. Biolagunevaid ostukot te Rimi ei müü, sest nende keskkonnahoidlikkus on ekspertide hinnangul kaheldav. Biolagunevaid ostukotte on kahte tüüpi. Ühed valmistatakse kõdunemist soodustavate lisanditega nafta baasil. Need lagunevad looduses tavalistest kilekottidest kiiremini, kuid ei muutu täiesti olematuks. Järele jäävad väikesed tükid, mis

ohustavad loomi ja linde, ning lõpuks jõuavad mürgised jäägid ka inimese toidulauale. Uuringud näitavad, et tänapäeva inimese organismi on viimase poole sajandi jooksul lisandunud üle saja keemilise ühendi, mida seal varem polnud. Teised biolagunevad kotid tehakse toidutoorainest, nt maisitärklisest, ja nõuavad seetõttu palju loodusressurssi. Need lagunevad looduses küll täielikult, kuid pole kuigi vastupidavad ja neid ei

anna ka ümber töödelda. „Selle tõttu on meie ettevõte otsustanud ümbertöödeldud plastkottide kasuks,” selgitab Mägioja. „Rimis ostetakse keskmiselt iga kolmanda ostuga kilekott, mis tava-

Helkurribaga ostukott pakub ühtlasi õhtusel ajal kaitset liikluses.

Vähem kilekotte pakendamisel Rimi on osalenud mitmetes kilekottidega seotud projektides ja teavituskampaaniates ning oli ka mulluse aktsiooni „Kilekott tapab” partner. Kampaania tulemused olid head: Rimi kauplustes kasvas riidekottide läbimüük kahe nädalaga ligi kaks ja pool korda. Puuviljade ja muude toidukaupade pakendamiseks kasutatavad õhukesed kilekotid jäävad Rimi kauplustes veel kasutusse, kuid kassapidajad panevad tooteid neisse ainult siis, kui klient seda eraldi palub. Samal ajal on Rimi välja vahetanud sooja toidu pakendamiseks kasutusel olnud fooliumsisuga kuumakotid keskkonnasõbralikumate polüpropüleenkottide vastu. „Nagu tavalisi kilekotte, ei tohi ka polüpropüleenist kotte olmeprügi hulka visata. Need tuleb viia koos muude plastjäätmetega vastavasse konteinerisse või jäätmejaama,” rõhutab Mägioja. Rimi Eesti Food AS-i kauplused kuuluvad Rootsi kapitalil põhineva Rimi Baltic AB kaupluste hulka, mille ainuomanik on ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Eestis on Rimil 78 kauplust: 10 hüpermarketit, 10 supermarketit ja 58 Säästumarketit, kus töötab kokku ligi 3000 inimest.

Iga pakendijäätme jaoks on ootamas oma konteiner Graafikud: Alari Paluots

Aastate lõikes väheneb vähehaaval, ent järjekindlalt nende elanike osakaal, kes pakendeid olmeprügisse viskavad – möödunud aastal oli neid 34%. Mullu sügisel käis MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) tellimusel küsitlus teemal, mida elanikud teevad pakendijäätmetega ja kuidas on olukord võrreldes varasema kolme aastaga muutunud. Uuringu valimisse kuulus 1000 eestimaalast vanuses 15–74. Uuringust selgus, et ligi pool (47%) rahvast viib oma sõnul pakendid sorteeritult vastavatesse konteineritesse, kolmandik viskab pakendi olmeprügi hulka, 6% viib pakendid ükskõik millisesse pakendikonteinerisse. Paljude majade juures on eeskirjade kohaselt olemas eraldi mahutid olmeprügi- ja paberi jaoks, suurte majade juures ka biojäätmete oma. Selle valiku kohaselt sordivad paljud elanikud ka oma jäätmeid – paber- ja papppakendid küll eraldi, ent muu taara visatakse olmeprügisse. Nelja aasta jooksul tehtud uuring näitas, et aastate lõikes väheneb vähehaaval, ent järjekindlalt nende elanike osakaal, kes pakendeid olmeprügisse viskavad – eelmisel aastal oli neid 34%. Kasvanud on keskkonnateadlike inimeste osakaal. Kui 2006. aastal oli pakendijäätmete sorteerimise valdkonnas elanike jaoks palju ebaselget (ainult 34% elanikest arvas, et teavad, kuidas peab sorteerima), siis aastal 2009

Uuring

Mida tehakse pakendijäätmetega, millel pole pandipakendi märget?

53 47 40

PROTSENT KÕIGIST VASTAJATEST

23 18

2006–2009

Viin pakendi koos kõigi tekkinud jäätmetega olmeprügikonteinerisse

06 07 08 09

12 12 6

06 07 08 09

Viin pakendid sor- Viin pakendid sor- Põletan põlevad teeritult, kuid mit- teeritult ja vaja- pakendijäätmed te loputatult vas- dusel loputatult ahjus või lõkkes tavasse selle pa- vastavasse konkendiliigi konteiteinerisse nerisse

oli keskkonnateadlike inimeste arv kasvanud 54 protsendini. Konteiner kodu lähedale Endiselt väitis iga üheksas vastaja, et pakenditeema neid ei huvita. Oli ka neid, kes ei saanud aru, miks üldse peab pakendijäätmeid eraldi koguma. Lahtiste vastuste põhjal toetasid seda hoiakut etteheited, et mitme avaga pakendikonteinerites või prügiautodes satuvad sorteeritud pakendid uuesti kokku. Kolmandik vastajaskonnast nentis, et viib pakendijäätmeid kogumiskonteineritesse eeskujulikult. Ülejäänute puhul oli mitteviimise põhjuste pingereas eesotsas endiselt kogumiskonteinerite kaugus kodust, tegevuse tülikus ja pakendijäätmete vähesus. Kõik

Viin juba praegu eeskujulikult 32 Kogumiskonteinerid on liiga kaugel 21

10 11

06 07 08 09

Põhjused, miks pakendijäätmeid ei viida pakendikonteinerisse

Ebamugav ja tülikas tegevus 19 3

06 07 08 09

Viin sorteerimata, sh määrdunud pakendid ükskõik millisesse pakendikonteinerisse kokku

Viin pakendid prügikasti või pakendikasti kõrvale

Kompostin või kaevan mittebiolagunevad pakendijäätmed maasse

põhjused on paariprotsendilise kõikumisega samad, mis 2008. aasta samateemalises küsitluses. Küsimusele, mida peaks tegema, et pakendijäätmete sorteerimist edendada, tuli kõige enam vastuseks, et kogumiskonteinerid peaksid olema kodule lähemal. Ka muude lahenduste pingerida vastas varasemale – esimesele järgnes soov, et kogumispunkte peaks rohkem olema ja kõik eri liikide konteinerid paigutada ühte kohta. Lahtistes vastustes toonitati samuti vajadust panna kodu juurde konteinerid mitte vaid olmeprügi ja paber- või biojäätmete, vaid eri liikide jaoks. Nagu ikka, oli juttu ka konteinerite sagedasemast tühjendamisest. Nõutust tekitas, millisesse konteinerisse panna katkised pudelid,

nõud, konservikarbid või läikivad, metallik-kommipaberid jms. Väikelinnades olukord hea Nii nagu 2008. aastal, paistsid ka aasta hiljem pakendi sorteerimisel kohusetundlikkuse poolest silma eriti maakonnakeskuste, väikelinnade ja alevite elanikud. Suurtes linnades, eriti Ida-Virumaal on muudest taustrühmadest endiselt sagedasem pakendite äraviskamine koos muu olmeprügiga. Kõige enam on olukord paranenud väikelinnades-alevites. Kui 2008. aastal paistis LääneEesti silma erilise korralikkusega – pakendite loputamisega, siis küsitluse teostamise ajaks oli see tendents seal tugevasti tagasi tõmbunud ning esikohale oli tõusnud

Ei teki nii palju pakendijäätmeid 16 Majapidamises pole ruumi pakendijäätmete eraldi sortimiseks 12 Ei tea, kuhu viia 11 Pakendikonteinerites lähevad kõik 11 sorteeritud pakendiliigid jälle kokku Sellega tegeleb peres keegi teine 8 Pole rahalist motivatsiooni 7 Pakendikonteinerid on pidevalt täis 6 Ei tea, mida viia 5 Muu 6 Ei oska öelda 6

pakendite viskamine muu olmeprügi hulka. Ida-Virumaal on ilmselt tulemusrikkalt tegeldud konteinerite paigaldamisega, sest sellealane küsimus (kus asuvad?) on seal võrreldes 2008. aastaga märgatavalt taandunud. Pakendikonteinerite ülesleidmisega on kõige vähem probleeme alevites ja väikelinnades, mõnevõrra esineb neid aga maal ja suurtes linnades, sh Tallinnas. Põhjustest, miks pakendijäät-

meid ei viida, on suurtes linnades ja ka maal endiselt esikohal konteinerite kaugus elukohast – seda eriti Ida-Virumaal ja Lääne-Eestis. Ilmselt selle tõttu peetakse eriti suurtes linnades sorteerimistööd ülekaalukalt ebameeldivaks ja tülikaks tegevuseks. Tallinna linnaosade lõikes eristub teiste seas Haabersti, kus kõige enam on ebaselged konteinerite asukohad. Koos Põhja-Tallinnaga on seal silmapaistval kohal kaebus, et konteinerid asuvad kodust kaugel.

Keskkonnasõbralik tarbija Tõeline hoolimine algab valikutest ja õigest sortimisest Kristiina Dreimann Tootjavastutusorganisatsioon OÜ Kui veel viis aastat tagasi oli jäätmete valikkogumine vaid mõne üksiku kodu n-ö huvitav hobi, on sellest nüüdseks saanud kasvav trend. Siiski võib veel vestlusringides või kommentaariumites kohata segaduses isikuid, kellele on siiani arusaamatu, kuidas peaks jäätmeid kodus sorteerima, miks seda üldse vaja on või miks peaks prügi vee ja seebiga pesema? Selgitame siis veidi tausta ja alustame algusest. Millest tekib prügi? Prügi tekib tarbimisest ehk kõikide elutegevuseks vajaminevate kaupade lahti pakkimisest või kasutuks muutumisest. Et meie eluspüsimine põhjustaks keskkonnale võimalikult vähe kahju, peaksime seega üle vaatama oma tarbimisharjumused. Kas kõike seda, mida me sageli emotsioonide ajel poest koju tassime, on meile ka tegelikult vaja? Ja mis saab siis, kui me oste enam ei vaja või nende kasutusomadused eesmärgile ei vasta? Kas seda on võimalik ka taaskasutada? Kui suur hulk ja millisest materjalist on mulle vajamineva

Hooletu pakendite kogumine võib keskkonnale hoopis kahju tuua.

mõnda pakendit on keeruline toiduainetest puhastada (nt piima või koore kilepakend või jogurti kartongpakend), pole sellise määrdunud pakendi koht pakendijäätmete konteineris. Samal ajal näitavad kogemused, et ka neid pakendeid on võimalik puhastada. Väga levinud on arvamus, et pakendijäätmete eraldamine muudest olmejäätmetest pole kodus vajalik, sest kõik jäätmed läbivad enne ladestamist sortimise ning taaskasutuseks sobilik võetakse välja. Kahjuks pole see nii. Kõik olmejäätmete konteinerisse pandud jäätmed liiguvad otsejoones prügilasse ladestamiseks ning ootama oma nn lõppu, mis mõne materjali puhul saabub alles 1000 aasta pärast või veel hiljem.

asja ümber pakendeid, millega mul kodus enam midagi peale hakata pole? Kui me enne ostu nendele küsimustele mõttes vastaks ja oma ostuotsused targalt teeks, oleks meil tarbimisest järele jäävate jäätmetega palju vähem muret. Pakendijäätmete käitluse eest maksame juba poes Kui paljud teist teavad, et selle pakendi kokku kogumise eest, mille te koos toodetega koju kaasa saate, on kaupade tootjad ja maaletoojad juba maksnud ning selle kulu tootehinnale lisanud. Et teenuse eest on juba makstud, on meil, tarbijatel, õigus tekkivatest pakendijäätmetest tasuta vabaneda. Majanduslikult mõistlik ja keskkonna seisukohast hooliv oleks oma õigusi kasutada. Selleks tuleb leida oma kodule lähim pakendijäätmete kogumispunkt ja hoolitseda selle eest, et pakendijäätmed saaksid muudest jäätmetest eraldi kogutud. Siinkohal tahan kõigile südamele panna, et hooletu pakendite kogumine võib keskkonnale oodatud kasu asemel hoopis kahju tuua. Miks? Miks on õige sortimine oluline? Kõik pakendijäätmed transporditakse vastavatesse sorteerimisjaamadesse. Et vajalike sorteerimisvõimalustega jaamu on Eestis vähe ja need asuvad vaid suuremates linnades, tuleb pakendijäätmed Eesti eri punktidest sinna kokku koguda. Sorteerimisjaamades pakendijäätmed järelsorditakse,

Õigesti sorditud pakendijäätmed. eristatakse eri materjalid tüüpide kaupa ja taaskasutamiseks ebasobilikud jäätmed. Viimased liiguvad omakorda ladestamiseks lähimasse prügilasse. Kujutage nüüd ette, et elate näiteks Pärnumaal. Te olete otsustanud, et ei hooli sellest, et tarbimisaja ületanud jogurtist on veel pool alles ja panete selle koos muude pakenditega pakendijäätmete konteinerisse. Või näiteks on väga tavaline, et paljude emade arvates on ka beebimähkmed mõeldud n-ö kauba paken-

Valesti sorditud pakendijäätmed.

damiseks ning pärast kasutamist jõuavad ka need pakendikonteinerisse. Lisaks sellele, et alati pole tegemist taaskasutuseks sobilike jäätmetega, hakkavad toiduaineid jms sisaldavad pakendid lekkima ja rikuvad ära ka teised hoolikalt puhastatud pakendijäätmed. Pärnumaa pakendikonteinerite sisu läheb sortimisse Tallinnasse. Sorteerimise käigus eraldatud olmejäätmed ja väga määrdunud pakendijäätmed liiguvad edasi ladestusse, Tallinnast 20 km kau-

gusele. See kõik tähendab liigseid keskkonnakahjusid – kütusekulu ja saastust. Oluliselt keskkonnasõbralikum olnuks nende jäätmete ladestamine kohapeal.

Kust saada infot? Infot pakendijäätmete kogumispunktide asukohtade ja muude mugavamate kogumislahenduste kohta leiate meie kodulehelt www. tvo.ee. Et keskkonnasõbralik käitumine algab teadlikkusest, oleme valmis andma oma panuse selle tõstmiseks, külastades koole või lasteaedu. Kutsuge meid külla!

Kui puhas on puhas? Pakendijäätmeid pole vaja piinliku põhjalikkusega pesta, piisab loputamisest. Oluline on, et pakend oleks toiduainetest vaba ja kui see peaks kuu aega pakendikogumispunktis tühjenduskorda ootama, ei tohiks see haisema hakata. Kui

BAO vabastab ohtlikest jäätmetest Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed, alates kasutatud määrdeõlidest kuni eri kemikaalideni, tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Firmale, kus tegevuse käigus tekivad ohtlikud jäätmed, pole neist vabanemine keeruline – ohtlikud jäätmed tuleb kas ise viia kogumiskohta või kutsuda kohale jäätmekäitleja. BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ on Rae vallas Soodevahe külas Tallinna linna piiril asuva Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskuse operaator, kus töötab üheksa inimest. Kogumiskeskus teenindab eelkõige Põhja-Eesti regiooni, kuhu kuuluvad Tallinn ja Harjumaa, Hiiu-, Lääne-, Rapla-, Järvaja Lääne-Virumaa. „Korraldame ohtlike jäätmete kogumist paljudes suurtes ja nimekates tootmis-, transpordi-, remondi- ja muudes ettevõtetes. Kliendi soovi ja vajaduse järgi oleme paigaldanud tema juurde mitmesugused ohtlike jäätmete kogumiseks vajalikud mahutid ja korraldanud nende tühjendamise,” ütleb Kert Kesküla, BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ müügijuht.

Kuigi jäätmeseadus sätestab ohtlike jäätmete käitlemise korra ja nõuded ning lubab seda teha vaid vastavat luba omaval firmal, leidub ikka veel ettevõtteid, kes jäätmeseadust rikuvad, püüdes kokku hoida jäätmekäitluskulutusi lootuses mitte kohata keskkonnainspektsiooni kontrollreidi. Riskitakse ettevõtte maine ja praegu veel kuni 50 000-kroonise rahatrahviga, millele võivad lisanduda kulutused keskkonda viidud jäätmete kokkukogumiseks ja pädeva jäätmekäitleja juurde suunamiseks. Kogumiskeskuse asemel jõuavad ohtlikud jäätmed keskkonda kas siis olmeprügi hulgas või koguni lihtsalt metsa alla valatuna. Keskkonda saastab samavõrd näiteks vanaõli või õliga määrdunud kaltsude ja muude näiliselt põlevate jäätmete põletamine selleks vastavat luba mitteomavas katlamajas või isegi töökoja nurgas asuvas ahjus. Vanaõli sisaldab metalliühendeid ja tahma, mis nõuetele mittevastaval põletamisel välisõhku satuvad ja keskkonda saastavad. Vanaõli pole kütus, vaid ohtlik jääde ja seda tohib põletada vaid spetsiaalses jäätmepõletuse luba omavates

rajatistes. „BAO kliendid saavad tekkiva vanaõli meile nullhinnaga üle anda ning võivad kindlad olla, et seda vanaõli käideldakse nõuetekohaselt,” kinnitab Kesküla. 550 tonni ohtlikke jäätmeid Et keskkonnainspektsioon kontrollib ettevõtteid, kus tekib ohtlikke jäätmeid, on neil vaja ette näidata dokumendid, mis tõestavad ohtlike jäätmete üleandmist. Nende dokumentide vormistamine ja vastuvõetud-töödeldud jäätmete üle peab arvet ohtlike jäätmete käitleja. Juhatuse esimehe Urmas Maiveli sõnul võttis BAO eelmisel aastal vastu 550 tonni eri ohtlikke jäätmeid, kusjuures Tallinna ohtlike jäätmete keskusesse koliti alles teisel poolaastal ning reaalset jäätmekäitlusteenust on osutatud umbes 1,5 aastat. Üha suuremat poolehoidu võidab klientide seas BAO poolt ainsana Eestis pakutav lahendus, mis BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ

BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ •• Tegevuskoht: Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskus •• Asukoht: Suur-Sõjamäe 37/39, Tallinn •• Avatud: tööpäevadel kl 9–16 •• Kontakt: tel/faks 600 1026 või 506 2782, e-post: info@bao.ee •• Koduleht: www.bao.ee

võimaldab vähendada ettevõtte olmejäätmete hulka. Eraldades jäätmekütuse valmistamiseks sobivad materjalid olmejäätmetest, on nii võimalik saavutada märkimisväärset kokkuhoidu olmejäätmete üleandmisega seotud kulutustelt. Firma spetsialistid otsivad uusi võimalusi eri jäätmete taaskasutusele suunamiseks, et vähendada prügilatesse ladestatavate jäätmete koguseid. Koos sellega pakutakse oma klientidele soodsamaid käitlusvõimalusi, vähendades hinnakomponenti, mille nimetus on saastetasu jäätmete viimise eest keskkonda. Nn praktilise jäätmekäitluse kõrval ei jäeta oma kliente hätta ka siis, kui on vaja nõu jäätmekäitluse korraldamisel, keskkonnalubade vormistamisel ja muude probleemide ning küsimuste ilmnemisel – ettevõtte spetsialistid osutavad ka jäätmekäitlusealast konsultatsiooniteenust.

Kert Kesküla, BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ müügijuht

•• Omab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ning keskkonnakompleksluba, samuti jäätmelubasid jäätmete vastuvõtmiseks enamikus Eesti maakondades. •• Korraldab eraisikutelt ohtlike jäätmete vastuvõttu mitmetes Harju-, Tartu-, Rapla- ja IdaVirumaa omavalitsustes. •• Pakub kohalikele omavalitsustele ohtlike jäätmete kogumise täisteenust – täiskomplektne kogumiskonteineri paigaldus, jäätmete vastuvõtu kor-

raldamine, jäätmete transport ja edasine käitlemine. •• On valmis efektiivselt opereerima kogu KOV jäätmejaama töö korraldamist koos kõige selleks vajaminevaga. •• Pakub järgmiste ohtlike jäätmete käitlust: õli sisaldavad jäätmed, värvid, lakid, liimid, lahustid, kemikaalid, ravimid, väetised, asbest, galvaanika, elavhõbe, saastunud pakendid, akud, patareid, elektroonikaromud, vanad rehvid.