Logistika (oktoober 2019)

LOGISTIKA Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

OKTOOBER 2019

KEIL M.A. OÜ | www.keilma.ee | www.man.ee | tel 605 2000

logistika

Kas gaasiküttel sõitvate veoautode trend on Eestis kohal?

Kui Põhjalas on gaasiautod väga hästi vastu võetud, siis Eesti on esialgu veel uudistaja ja katsetaja rollis.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks avaldab käesolevas numbris arvamust, et logistikaettevõtete puhul on elektriautode arengus soodsamate lahendusteni veel pikk tee minna, mistõttu on keskkonnasõbralikum ja taskukohasem kütus kindlasti rohegaas või LNG (veeldatud gaas).

“Praegu pingutame selle nimel et LNG tuleks tugevamalt logistikasektorisse.” Üks, kes on otsustanud gaasiga sõitvate veoautode kasuks, on Valio Eesti AS. Tegevdirektor Maido Solovjovi hinnangul on gaasiküttel sõitvate veoautode kasutuselevõtu trend Eestis kohal. Ta loodab, et investeering tasub ühe-kahe aastaga ära sest gaasikütus on diislikütusest soodsam.

Turvafirma G4S kommunikatsioonijuht Reimo Raja tõdeb aga, et jah,

keskkonnasäästlikud autod aitavad keskkonda hoida ja kütust säästa, kuid nende kogukulu on bensiini- või diiselmootoriga autoga võrreldes endiselt kallim. “Kui ostame hankega sada autot, siis praegu on gaasiauto ostuhind oluliselt kallim ega kompenseeri veel kütusekulu vahet.”

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni info ja veolubade osakonna juhataja Ermo Perolainen ütleb, et trendiks pole Eestis gaasiveokid veel kujunenud, ehkki esimesed ettevõtted on nende kasuks juba otsustanud ning arvata võib, et selles suunas tuleb arenguid veelgi.

Teatavasti eeldab võtmepartnerite leidmine eeltööd. Konkurentsiõigusele ja rahvusvahelisele kaubandusele spetsialiseerunud advokaat Risto Rüütel soovitab muu hulgas uurida ka seda, kes on huvipakkuva ettevõttega seotud isikud, eelkõige lõplikud kasusaajad – kas või selleks, et veenduda, et nende

kohta pole rakendatud rahvusvahelisi sanktsioone või et tegemist pole tagaotsitavate kurjategijatega.

Käesolevas numbris on juttu ka sellest, et toidukaupade ostmine e-poest on saamas uueks normaalsuseks.

Head lugemist!

Eve Kruuse Logistika toimetaja Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Eve Kruuse eve.kruuse@ekspressmeedia.ee Reklaam: Silver Kleimann-Leimann silver.kleimann-leimann@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

logistika

Rein Vaks: Eesti teeb endale karuteene,

kui keskkonnasõbralike kütuste kasutamisega tagaritta jääb “Kodumaise rohegaasiga sõitmine on kõige soodsam ja võimaldab meil keskkonnahoidu maksimaalselt enda kasuks tööle panna,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks kütuseturu muutusi kommenteerides.

Juuli Nemvalts Foto: erakogu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks 4 • OKTOOBER 2019

Euroopa Liidu liikmesriikidele pandud kohustused eeldavad tarbijate käitumise muutust, nii et kütusena tuleb rohkem kasutusele võtta roheenergiat. “Selleks et tarbijad roheenergiat kasutada saaksid, tulevadki mängu kütuse tarnijad. Kui vaatame tarbijate käitumismustreid, siis esimene samm puhtamate kütuste tarbimise suunas, arvestades praegust autoparki, väljendub just vedelate ja gaasiliste biokütuste kasutuselevõtus,” tõdes MKM-i energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks.

Keskkonnasäästlikkuse mõttes ei ole vahet, millist gaasi tarbitakse – nii rohe- kui maagaas sobivad selleks hästi. Vaks sõnas, et pärast seda on järgmine samm elektriautode tugevam turuletulek, kuid praegu on need tarbijatele veel liiga kallid. Kuid oma kasutegurit on elektriautod juba tõestanud ja tehnoloogia arenedes muutuvad need ka tarbijatele taskukohasemaks. Tasub meeles pidada, et kui kasutame autode puhul elektrienergiat, siis on see juba teatud ulatuses taastuvatest energiaallikatest toodetud. Peale selle ei tooda elektri kasutamine transpordisektoris lokaalseid jäätmeid juurde.

“Logistikaettevõtete puhul on elektriautode arengus soodsamate lahendusteni veel pikk tee minna, mistõttu on keskkonnasõbralikum ja taskukohasem kütus kindlasti rohegaas või LNG (veeldatud gaas). Praegu pingutame selle nimel, et LNG tuleks tugevamalt logistikasektorisse,” kinnitas ta. “Tõenäoliselt on meil olemas paar ettepanekut, mida võiksime LNG-taristu loomiseks ja kütuse kui sellise kasutamiseks lauale panna.

Selleks et sektor hakkaks ise arenema, on tarvis saada turule kriitiline kogus LNG tarbimist.”

logistika

Foto: Margus Pahv

Küsimusele, kui paindlikud on rohekütuse kasutamisel müüjad, vastas Vaks, et paljuski oleneb see müüjast.

Osa neist on juba kohanenud ja võtavad uudise hea meelega vastu. Teised kipuvad oma vanas rollis kinni olema ega ole senini uuendustega kaasa tulemiseks soovi avaldanud. Samas kinnitas ta, et kütusehinnatõusus ei saa kuidagi biokütuseid süüdistada – kütuseturu hinnad olenevad siiski maailmaturu hindadest ja konkurentsist siseturul.

Uus mõtteviis Praegusel üleminekuajal, kus etanooli või biodiislikütuse kogus kütuses võib kõikuda kuni kümme protsenti, leiab Vaks, et kuskilt peab ju muutus algama. “Usun, et vedelad kütused ei kao tervenisti ära, vaid asenduvad teatud mahus gaasiliste kütuste ja elektrienergial sõitvate autodega. Näiteks diislikütuste puhul saab juba rääkida biokütustest, mis tänapäeva mootorites on 100% kasutuskõlblikud.

Arvan, et mis iganes põhjustel tarbitakse vedelkütuseid mingil määral ka tulevikus, näiteks mõne väga spetsiifilise transpordiliigi puhul. Kindlasti loovutab ta oma turuosa, aga kuna 6 • OKTOOBER 2019

tema inerts on nii suur ja alternatiivide hinnad tihti veel liiga kõrged, ei saa vedelkütuste turg paugust ära kaduda,” kinnitas ta. “Teeme karuteene enda vedajatele, kui Eesti jääb rohekütuste kasutamisel tagaritta olukorras, kus kogu Euroopa on teel keskkonnasõbralike kütuste poole.”

“Juba praegu näitavad uuringud, et LNG ja biometaaniga on palju soodsam sõita kui diislikütusega.”

Rein Vaks Tarbijatelt suurt kriitikat saanud kütuse biolisandi teemat kommenteerides ütles Vaks, et kütuse kvaliteedi standard näeb ette võimalust kasutada mootoribensiinis biokomponenti kuni 10% ja biodiislikütuse puhul kuni 7% ulatuses kogu mahust.

Sellise biokomponendisisaldusega kütuseid saavad enamlevinud mootorid kasutada. “Kui vaadata diisli-

kütust, siis esimese põlvkonna kütustest on diislikütuse puhul FAME piirang 7% ja see oleneb samamoodi kütuse kvaliteedi standardist ehk enamlevinud mootorid suudavad 7% FAME-sisaldusega kütust kasutada,” kinnitas ta.

Peamine mure on tekkinud seetõttu, et esimese põlvkonna biodiislikütused kipuvad pikema (üle kolme kuu) säilitamise jooksul ebastabiilseks muutuma. “See tähendab, et need kütusetarbijad, kes säilitavad kütust eesmärgiga kasutada seda näiteks varugeneraatorites, peaksid hoiduma esimese põlvkonna ehk FAME-sisaldusega kütusest. Selle tunneb ära märgistuse B7 järgi. Liikluses kasutatavatele mootorsõidukitele on B7 märgistusega kütus täiesti ohutu, välja arvatud külmal talveperioodil.

Ka mootoribensiini puhul on kuni 10% etanooli mahusisaldusega (tähisega E10) kütus enamikule sõidukipargile täiesti ohutu. Vanemate autode puhul on mõningatel juhtudel vaja kasutada etanoolivaba kütust. Sellel otstarbel ei ole nõutud mootoribensiini 98 etanooli lisamist. Viite sellele nimekirjale leiab MKM-i veebist,” selgitas Vaks. “Biolisandiga kütust

Uus, 540 hj R6 Scania 13 l mootorite võimsus kasvas 540 hj-ni!

Scania uus, 540 hj 13-l R6 (DC13 166) mootor on mõeldud vedudeks, kus on vaja jõuallika suurt jõudlust, raske veoki kiiret juhitavust kuid samal ajal on tähtis ka sõiduki kergem tühimass ning esitelje väiksem koormus. Võrreldes V8 mootoriga on R6 300 kg kergem, võimaldades vastavalt suuremat veose kaalu.

Mootori pöördemoment on 2700 Nm.

logistika ei peaks ükski tavakasutaja kartma, see on vedelkütuse tarbijale täiesti mõistlik valik.”

Keerulised valikud Keskkonnasäästlikkuse nõuded panevad diislikütusel sõitvate autode omanikud valikute ette, sest diisliautode mootorid peavad vastama aina suurematele keskkonnanõuetele. Ka on nende mootorite tootmine üha kallim. “Pigem on küsimus nendes vedajates, kelle diisliveoki liisinguperiood hakkab läbi saama.

Neil on alati võimalus soetada keskkonnasõbralikum veok. Juba praegu näitavad uuringud, et LNG ja biometaaniga on palju soodsam sõita kui diislikütusega,” sõnas Vaks. “Usun, et selles vastupanus räägib paljuski kaasa mugavus. On ju hooldus ja varustatus selles kütuseliigis ammu välja kujunenud.”

Vaks tõi näite, et Saksamaa on asunud LNG-autode soetamist toetama ja ka maanteemaksust on sellised veokid vabastatud. “Praegu kipub nii olema, et vanad diislikütusel sõitvad autod suunatakse Ida-Eu-

Foto: Argo Ingver

Rohegaasitanklate arvukus on juba kriitilise massi ületanud ja neid luuakse üle Eesti pidevalt juurde.

Rein Vaks

roopa riikidesse. Siin on selliste autodega teenuse osutamine odavam kui Lääne-Euroopas, kus on sellisele keskkonna reostamisele konkreetsed CO2-põhised maksud.”

Need riigid, kes ei ole valinud biokomponendi lisamise teed või soovivad kohustust üksnes osaliselt vedelate biokomponentidega täita, saavad

logistika kütuseturu regulatsioonide järgi biokütuse statistikaga kaubelda. Isik, kes on oma kohustuse üle täitnud, saab ületäidetud osa teisele kütusemüüjale statistikana maha müüa. Samuti on kohustuse täitmiseks võimalik kasutada transpordisektoris kasutusele võetud biometaani statistikat.

Peale selle saab biokomponendi statistikat osta ka teistelt liikmesriikidelt. Vaks selgitas, et kuna Eesti on praegu taastuvkütuse kasutamisega Euroopa Liidus viimane, siis ei ole meil millegagi kaubelda.

“Statistika ostmine teistelt riikidelt on lühinägelik ega aita keskkonna hoidmisele pikas perspektiivis kaasa. Püüame järgmisel aastal oma kohustused täita. Kui 2018. aastal olime viimased, siis mulle tundub, et 2019. aastal oleme liikmesriikide seas tõusnud juba keskmisele positsioonile.

Usun, et aastaks 2020 suudame täita oma kohustuse ja meie maanteedel kasutatavatest kütustest 10% moodustavad taastuvast energiaallikast toodetud kütused. Seda mõõdetakse energiamahu, mitte volüümi järgi,” täpsustas ta.

LNG LOGISTIKASEKTORISSE Logistikaettevõtete puhul on elektriautode arengus soodsamate lahendusteni veel pikk tee minna, mistõttu on keskkonnasõbralikum ja taskukohasem kütus kindlasti rohegaas või LNG (veeldatud gaas). Praegu pingutame selle nimel, et LNG tuleks tugevamalt logistikasektorisse.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks

Tarbija teadlikkus Esimese põlvkonna ehk põllukultuuridest toodetud kütuse riknemise probleem pikaajalisel hoiustamisel on seljatatud. Vaks selgitas, et alates sellest ajast, kui Eestis biokütuse komponendi lisamise nõue tuli, on olnud müügil ka sellist diislikütust, millesse lisatud biokomponent ei muuda kütust pikaajalisel säilitamisel ebakvaliteetseks.

“Tarbija peab lihtsalt oskama sellist kütust küsida. Seda aga teeb ainult selline tarbija, kes teab, et tal on vajadus seda kütust väga pikalt säilitada,” rääkis

ta. “Eelnõu, mis läheb kohe Vabariigi Valitsusse kinnitamiseks, sätestab, et esimese põlvkonna biokütuse sisaldus kütustes viiakse miinimumini alates 2022. aastast. Seda eesmärgil, et 2022. aastaks on meie seniste ootuste järgi Eestis toodetud teise põlvkonna kütuse ehk rohegaasi osakaal piisavalt kõrge, et täita EL-i ees võetud kohustusi.

Sellisel viisil väldime teistest riikidest biokütuse importimist, säästame oluliselt keskkonda ja jätame kohustust täites raha Eestisse.”

Vaksi sõnul ei maksa omavahel vastandada surumaagaasi ja sururohegaasi. “Kui räägime biokütusest, siis räägime ikka kodumaistest kütustest ja ennekõike biometaanist ehk rohegaasist. Samas on maagaas fossiilsetest kütustest kõige kütusesõbralikum. Kindlasti ei taha me neid vastandada. Tahame hoopis juhtida tähelepanu sellele, et kodumaise kütusega sõitmine on kõige soodsam ja võimaldab meil keskkonnahoidu maksimaalselt enda kasuks tööle panna.” Õnneks on rohegaasitanklate arvukus juba kriitilise massi ületanud ja neid luuakse üle Eesti pidevalt juurde.

ADR KOOLITUSED VEOKIJUHI AMETI- JA TÄIENDUSKOOLITUSED TALLINNAS JA TARTUS

logistika

Võtmepartnerlus algab varajastest kokkulepetest “Võtmepartnerite leidmine eeldab korralikku eeltööd, kus ei tasuks ära põlata ka lihtsalt inimlikku uudishimu, mis ajendab näiteks partneri Instagrami või Facebooki kontole pilku heitma,” arutleb konkurentsiõigusele ja rahvusvahelisele kaubandusele spetsialiseerunud advokaat Risto Rüütel advokaadibüroost Eversheds Sutherland Ots & Co. Anne-Mari Alver

Konkurentsiõigusele ja rahvusvahelisele kaubandusele spetsialiseerunud advokaat Risto Rüütel

“Olulise ärisuhte loomist tuleks alustada tausta selgitamisest,” soovitab Risto Rüütel.

“Kõige parem on selleks rääkida inimestega, kes on kõnealuse ettevõttega kokku puutunud, äri ajanud või vähemalt sellest midagi kuulnud.

Mida suurema ettevõttega on võimaliku partneri puhul tegu, seda kergem taustainfo leidmine on. Väiksema või nišiettevõtte puhul on see tavaliselt keerulisem.

Eestis on hea võimaliku partnerluse loomise eel heita pilk avalikesse registritesse. Teistes riikides tuleks esmalt uurida, kas ja millised registrid seal on, ning siis leida keegi, näiteks kohalik advokaat, kes oskab sealsetes registrites orienteeruda ja teab soovitada, kuidas kõige aja- ja kuluefektiivsemalt taustakontrolli ära teha. Kindlasti tasuks uurida, ega ettevõte ei figureeri võlaregistrites, sh maksuvõlgnike omas.

Foto: Heiki Laan

Kindlasti tuleks lepingus piisava üksikasjalikkusega fikseerida toode või teenus, millega kauplemine on koostöö sisuks.

10 • OKTOOBER 2019

Iseenesest ka lihtne guugeldamine võib anda palju infot – eriti siis, kui uuritaval ettevõttel on olnud probleeme.”

Risto Rüütel soovitab muu hulgas uurida ka seda, kes on huvipakkuva ettevõttega seotud isikud, eelkõige lõplikud kasusaajad – kas või selleks, et veenduda, et nende kohta pole rakendatud rahvusvahelisi sanktsioone või et tegemist pole tagaotsitavate kurjategijatega.

Konkreetsete isikute vastu huvi tundes võiks aga korraks üle vaadata ka selle, mida nende kohta leiab või mida nad ise

Cella Transport OÜ Paju 5, Saue, 76505 Harjumaa Tel 617 7263

Cella Transport OÜ on 2011. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ekspedeerimis- ja logistikaettevõte. Meie põhitegevusaladeks on rahvusvahelise ja siseriikliku maanteetranspordi korraldamine ja ekspedeerimine osa- ja täiskoormatena.

www.cella.ee

Oleme orienteeritud pikaajalistele partnerlussuhetele ning alati avatud uutele kontaktidele ettevõtetega, kes otsivad usaldusväärset ja stabiilset partnerit.

logistika

Foto: Pixabay

Risto Rüütel soovitab uurida kes on huvipakkuva ettevõttega seotud isikud, lõplikud kasusaajad – kas või selleks, et veenduda, et tegemist pole tagaotsitavate kurjategijatega. enda kohta sotsiaalmeedias, näiteks LinkedInis, Facebookis või Instagramis teada lasevad saada.

Koht, kust võib leida nii positiivset kui ka negatiivset infot, on avalikes projektides osalemine. Tasub vaadata, kas huvipakkuv ettevõte on osalenud näiteks riigihangetel ning kuidas tal seal läinud on. Võidud ja edukad teostused on kindlasti positiivne info, samas mittevõitmine ei pruugi näidata, et ettevõttel oleks probleeme.

Info liikumise diskreetne tee Veel soovitab Risto Rüütel kindlaks teha, kas isikud, kellega algselt läbi räägitakse, on samad ning esindavad sama juriidilist isikut, kellega jõutakse lepinguni. Ettevaatlikuks võiks teha asjaolu, kui lepingu sõlmib vast asutatud äriühing või kui allkirju annavad inimesed, kellega läbirääkimiste protsessis kokku puututud ei ole.

Kõik läbirääkimised ei pruugi jõuda tegeliku koostöö ja lepingu sõlmimiseni. Ent ka sel juhul, kui esmane taustakontroll on loonud usalduse, et valitud partneriga edasi liikuda, on sobiv vahetada lepingu sõlmimiseks va12 • OKTOOBER 2019

jalikku infot, märgib Rüütel ning lisab: “Info vahetamiseks on soovitatav esimese asjana sõlmida konfidentsiaalsusleping, et kontrollida vahetatava tundliku teabe edasist liikumist.”

Konfidentsiaalsuslepingus peaks olema kirjas, kuidas ja milliste kanalite vahendusel toimub infovahetus ning mis saab tundlikust infost pärast läbirääkimiste lõppu – kas see tuleb hävitada või teisele osapoolele tagasi anda?

Kui tegu on tundliku teemaga, mida näiteks tootearendus või äriideed enamasti on, võiks konfidentsiaalsusleping sisaldada poolte vastastikust vastutust ning vajaduse korral ka leppetrahve.

KUUS SAMMU KOOSTÖÖNI VÕTMEPARTNERIGA • • • • •

Taustauuring Ärisaladuse kaitse Läbirääkimised Lepingu sõlmimine (Lepinguliste) riskide maandamine ja lepingu täitmine • Eelnev kokkuleppimine vaidluste lahendamise üksikasjades

Risto Rüütel rõhutab, et sellised lepingupunktid kaitsevad alati mõlemat poolt – näiteks on suured USA ettevõtted oma info suhtes sageli ülimalt tundlikud.

Edumaa on lepingumustandi koostajal Kui taustauuringud ning eelläbirääkimised on viinud sinnamaani, et pooled on huvitatud koostööst ja lepingu sõlmimisest, tuleks teada ühtteist ka partneri kultuurilisest taustast. Euroopas on eestlastel kerge – me saame hästi hakkama nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas, kuid kaugemal võivad kultuurilised erinevused suhtlemise keerulisemaks muuta, arutleb Risto Rüütel ning toob näiteid idamaadest või Venemaalt.

Advokaat soovitab kindlasti kaasata lepingu sõlmimisse ka professionaalsed nõustajad – nii lepinguõigusele spetsialiseerunud juristid kui maksunõustajad – ning teha valmis lepingu esimene mustand.

“Tavaliselt ei mõelda lepingu sisule enne, kui töö käigus probleemid on tekkinud,” on Risto Rüütel kogenud, seepärast peab ta korraliku lepingu koostamist partnerluses väga oluliseks.

Esmalt soovitab ta hoolikalt läbi mõelda, mis üldse lepingusse kirja tuleb panna. Kindlasti tuleks piisava üksikasjalikkusega fikseerida toode või teenus, millega kauplemine on koostöö sisuks.

Leping peaks olema selge ja lihtne ning välistama mitmeti mõistmised.

logistika

Foto: Pixabay

Leping ja selle täitmine Kas leping peaks olema pikk või lühike ja kas see peaks sisaldama eksklusiivset esindusõigust? Viimane võib tähendada, et koostööpartnerist on hiljem äärmiselt keeruline vabaneda – ka siis, kui ta seatud ootusi ei õigusta.

Hea oleks lepingus fikseerida ka tagatised ja garantiid ehk mis saab siis, kui äri ei edene plaanipäraselt. Osas lepingutes võib olla sees punkt, et teine pool on kohustatud oma tegevuse registreerima mingis oma riigi registris. Advokaadi soovitus on kindlasti selgeks teha, mis register see on ning mida see punkt teise lepingupartneri jaoks tähendab. On võimalik, et tegu on näiteks agentide registriga, kuid siinpoolne lepingusõlmija ei pruugi enesele agenti soovida. On võimalik ka see, et registrisse kantud ettevõtjaga äriliste suhete katkestamine võib hiljem osutuda äärmiselt keeruliseks ja kulukaks, mida oleks saanud vältida, kui leping oleks registreerimisõiguse välistanud. Mõnikord on sellistel registritel eksklusiivõiguse olemasolu tõendav toime ja seda isegi siis, kui leping tegelikult eksklusiivsust ei anna.

Pikk lepingutähtaeg eeldab, et varasem taustakontroll on tehtud hoolikalt ning koostööpartneri vastu on piisav usaldus.

Kui leping sisaldab intellektuaalomandit puudutavaid teemasid (eriti kui tegeletakse ühise tootearendusega), tuleks ka nende suhtes juba lepingut sõlmides kokku leppida – mis täpselt kellelegi kuulub ning millised õigused lepingupooltel on?

14 • OKTOOBER 2019

Oluline on kokku leppida ka lepinguline suhtlusvorm. Tänapäeval ei pea iga kokkulepe olema allkirjadega paberil, sageli piisab ka lihtsalt meilivahetusest, eriti tehnilist või üldisemat laadi teabe vahetamisel.

Korraks võiks mõelda ka sellele, kas näiteks Brexit puudutab kõnealust koostööd. Seda ka siis, kui kumbki pool pole Ühendkuningriigist, aga ühel võib seal olla näiteks põhitarnija või tegemist võib olla lepingupartneri põhilise sihtturuga.

Kui pretensiooni hiljem tõestada ei saa, siis poleks seda nagu olnudki. Samas aga võivad pretensioonid olla aluseks lepingu kergemale lõpetamisele.

Lepingu täitmine eeldab koostööd ning seda, et on korralikult kokku lepitud, mida ja mis ajaks täita tuleb.

Kui leping on vormistatud puudulikult, siis on hilisem korrektne kokkulepete täitmine keeruline.

Lepingus peaks olema kirjas ka see, kuidas töö või kaup üle antakse ning kuidas ja millal vormistatakse nõuetele vastavus ja puudused.

Kui koostöös tekib probleeme,

tuleb nende kohta kindlasti esitada pretensioon ning teha seda kirjalikus või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui pretensiooni hiljem tõestada ei saa, siis poleks seda nagu olnudki. Samas aga võivad pretensioonid olla aluseks lepingu kergemale lõpetamisele.

Vaidluste lahendamine Ka parim koostöösoov ega hästi koostatud leping ei pruugi olla kindlaks tagatiseks, et edasine tegevus vaidlusi kaasa ei too.

Seepärast soovitab Risto Rüütel juba aegsasti kokku leppida, mida teha siis, kui tekivad vaidlused, mida omavahel lahendada ei suudeta. Võimalused on näiteks pöördumine vahekohtusse või üldkohtusse.

Kohtusse pöördumiseks tuleks kokku leppida, mis riigi õigust järgitakse ning mis riigi kohtusse pöördutakse.

Eesti ettevõtjale on siinne kohtutee ja kohalik arbitraaž kindlasti kõige mugavam ja soodsam. Kuid kuna üldiselt on koduriigi kohtus ja vahekohtus alati eelis, lepitakse sageli kokku, et vaidlus toimub neutraalsel pinnal – näiteks inglise õiguse alusel Londoni arbitraažis. Samas on praktika näidanud, et inglise õigust tuntakse hästi ka mujal, näiteks Singapuri ja Hongkongi vahekohtutes, kus menetlemine on Londoniga võrreldes märksa soodsam.

Enne kohtu poole pöördumist on arukas pidada läbirääkimisi, kasutades võimaluse korral lepitajat-vahendajat.

28.10 Tarneklauslid Incoterms® 2020.

Baaskursus - Tiit Tammemägi UUS 19.11 Incoterms 2020 rules. Basic course UUS 29.11 Tarneklauslid Incoterms® 2020. Profikursus UUS 29.–30.10 Juhi finantskursus – bilanss ja raamatupidamine - Margus Tinits 21.–22.11 Juhi finantskursus – kogu finantstõde kahe päevaga!

27.–28.11 Juhi finantskursus – aruannete analüüs, investeeringud, rahastamine 17.–18.12 Juhi finantskursus – kuluarvestus, eelarvestamine 22.10 Enesekehtestamine ja toimetulek manipulatsiooniga - Toomas Osvet 24.10 Tugevama argumendi võim - Ivo Rull UUS 04.–05.11 Tõhusate läbirääkimiste treening - Toomas Osvet 14.–15.11 Avaliku esinemise võlu ja valu - Ivo Rull UUS

November 2019 - veebruar 2020

logistika

Truck4goods – mugav rakendus kaubavedude tellijatele ja vedajatele Tänavu kevadel alustas tegevust mobiiliäpi ja veebipõhise teenusena kaubavedusid vahendav platvorm truck4goods.com. Pärast pooleaastast stardiperioodi on paras aeg Truck4goodsi asutaja ning juhatuse liikme TARMO MAASELI käest uurida, kuidas uus teenuseplatvorm areneb.

Mida pakub Truck4goods tavainimestele?

Pakume võimalust leida oma veosele hõlpsasti parima hinnaga sobivaim vedaja. Samuti võimalust jälgida veose kulgemist reaalajas ning astuda vajaduse korral juhiga otsekontakti.

Veoste tellimiseks ei pea logistikule helistama ega tundma muret, millal kaup kohale jõuab või kus asub. Meie 16 • OKTOOBER 2019

rakendusega saavad vedajad saata tellijatele foto nii kaupade peale- kui ka mahalaadimise kohta ja seda koos allkirjastatud kinnitustega.

Rakendus sobib kasutamiseks nii eraisikutele kui organisatsioonidele.

Millist kasu saavad Truck4goodsi äpist vedajad?

Vedajal, kellel on autopark ja juhid,

on võimalik luua äpis oma juhtidele kontod ning suunata nad tellimusi täitma. Juhile ei ole tarvis muud kui nutiseadet ning kõik edasised juhised saab ta juba äpist.

Truck4goodsi äpp võimaldab vedajatel leida uusi kliente, vähendada seeläbi tühisõite ja saada juurde uusi vedusid. Vedajad saavad tellijatega otsekontakti ning valida omale sobivaid veoseid sobival ajal ja sobiva hinnaga. Tulevikus laieneme ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse. See loob transpordiautode omanikele uusi võimalusi välisturgudel töötamiseks, parandades ühtlasi rahvusvaheliste vedude kättesaadavust ja kiirust.

logistika Pakume vedajatele võimalust edastada veoteenuse hind otse kliendile, ilma et kolmandad isikud vedude pealt vahelt teeniksid. Ka ei pea vedajad muretsema tellimuste vormistamisega kaasneva paberimajanduse pärast, selle teeb ära Truck4goods.

Millistele nõudmistele peavad vedajad vastama? Äpiga liitumise põhitingimus on ettevõtte ja tegevusloa olemasolu. Ühtlasi tuleb vedude saamisel kasuks vedaja vastutuskindlustus, mille kohaselt korvab vedajaga kindlustuslepingu sõlminud kindlustusandja kindlustusjuhtumi korral veosele tekkinud kahju. Vastava kindlustuse olemasolu tekitab tellijas usaldust juhi vastu.

Samuti teeme vedajatele taustakontrolli. Nõuame kõikide vajalike kehtivate dokumentide olemasolu ning nende esitamist, et olla kindlad keskkonda üles laaditud andmete õigsuses.

Hinnapakkumiste puhul tagab parema tulemuse ka see, kui juhid teevad sõiduki profiili jaoks oma sõidukitest fotod. Elu on näidanud, et tellijale on oluline näha sõidukit, millega tema vedu tehakse.

Kuidas tellimus vormistatakse?

Vedajad saavad oma nutiseadmesse igast veosepäringust selge ja hea ülevaate, mille põhjal on neil võimalik

teha pakkumine. Kui tellija saab sobiva pakkumise, peab ta selle lihtsalt ära kinnitama.

Vedajatel on äpi kaudu imelihtne veoteenust pakkuda, sest kõik vajalikud kinnitused ja protsessid saab teha ühes keskkonnas. Samuti on tellija kinnitatud tellimuse korral võimalik saata vedajatele vajalikke saatelehti ja muid dokumente, mida võib kaupade transportimisel ning nende vastuvõtul ja üleandmisel vaja minna.

Kogu info liigub nutiseadme kaudu operatiivselt tellijate ja vedajate vahel. Kui tellimus on täidetud, garanteerime KredExi käendusel vedajale tasu laekumise hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

Kuidas olete oma teenust arendanud?

Koostöös Ehituse ABC ja paljude teiste firmadega on loodud kaubavedude vajajatele tellimiskeskkond, kuhu on lihtne vajalikku infot sisestada. Käivitasime nõuandeliini ning täiendasime mitmeid kaubaveo vormistamise detaile. Äsja tegime äpile uuenduse, et juhid näeksid iga päringu juures jooksvalt, kas ja mis summas on pakkumisi tehtud.

Kui pakkumisi veel tehtud ei ole, siis miks mitte olla esimene. Äpp on olemas nii eesti kui ka vene keeles.

Kuna lisatavat infot tuleb igapäevaselt juurde, siis oleme selle põhjal loomas uue disaini ja funktsioonide-

ga versiooni 3.0, mis peaks kasutajateni jõudma uuest aastast.

Millised on olnud Truck4goodsi turunduslikud tegevused?

Otsime igapäevaselt nii vedajate kui ka tellijate poolelt uusi kontakte, kes hakkaksid meie keskkonnas tellimusi tegema ja veoteenust pakkuma. Oleme pidevas otsesuhtluses rakenduse kasutajatega, proovides saada nende tagasisidet ning tehes saadud info põhjal muudatusi ja parandusi. Ka oleme loonud Truck4goodsi Facebooki lehe, kus jagame arenguid ja uudiseid äpi kohta. Peale selle oleme loonud Eesti vedajatele Facebooki suletud grupi „Truck4goods Eesti vedajad”, kuhu on oodatud kõik vedajad, kes soovivad kaasa rääkida, kommenteerida ja mõtteid avaldada.

Turunduslik tegevus on igapäevane osa meie keskkonna arendusest ning otsime tööprotsesside kaudu sobivaid turunduskanaleid, mis aitaksid jõuda võimalikul paljude tellijate ja vedajateni.

OKTOOBER 2019 • 17

logistika

Võtmetarnijate

finantstervis väärib hoidmist “Suhtlus võtmetarnijatega on võrreldav töötajate värbamise või suisa abieluga: neis kõigis tuleb teha ära eeltöö ning olla valmis ka vaeva nägema, et suhe töötaks,” arutleb Telema tegevjuht ja EBS-i õppejõud Hele Hammer.

vähemalt sama oluliseks kui kliendisuhete juhtimist. Tarnijaid peaks valima hoolikalt ning koostööd nendega teadlikult juhtima (mõõtma, tagasisidestama, vajaduse korral muutma).

Tarnijasuhete juhtimise kohta on kirjutatud raamatuid ning äriülikoolides on see eraldi õppeaine.

Kuidas oma võtmetarnijaid tundma õppida ja kuidas maandada nendega seotud riske?

Kas ja kuivõrd Eesti etteKui tarnija on tõesti võtvõtjad mõtlevad oma võtmetarnija, siis on elemenmetarnijate finantstervitaarne, et enne temaga sele? Kas küllaldaselt või koostööle asumist uuritakon selles valdkonnas veel se hoolikalt tema tausta. arenguruumi?

Lihtne ja loogiline on tutKui veel kümmekond aasvuda tarnija viimaste aastat tagasi olid Eesti ettetaaruannetega või, veelgi võtjad väga enesekesksed, parem, tellida nt Krediisiis üha rohkem on ka meil diinfost ülevaateraport. levimas tarneahelaülene Võtmetarnijate puhul tavaade ärile. sub kindlasti küsida reMis see tähendab? See ferentse ja kohtuda enne tähendab seda, et äris on pikaajalise koostöö alushakatud tajuma endale tamist ka isiklikult. Siin Foto: Toomas Veersoo eelnevaid tarneahela lü- Telema tegevjuht ja EBS-i õppejõud Hele Hammer võiks tuua paralleele nii lisid (hankijad) või järgnetöötajate värbamisel tehvaid lülisid (kliendid) mitte vaenlaste, vaid koostööpartnerite- nud iseendale parimad tingimused tava eeltöö kui ka abieluga. Mõlena. “Vaenlane” on siinkohal muidugi (võimalikult madal hind, võimalikult mal juhul tuleb kodutöö ära teha ja liialdus, kuid selle mõte on see, et pikk maksetähtaeg), jõuame tegeli- pärast vaeva näha, et suhe toimiks näiteks tarnijatega läbi rääkides üri- kult selleni, et meie tarnija suutlikkus ning oleks mõlemale poolele katatati saada nii madalat hinda ja nii meile hea partner olla võib oluliselt sulik. Riske vähendab pidev suhtehaldus: ühine planeerimine, ühiste pikka maksetähtaega kui võimalik. väheneda.

Paljud on kuulnud ütlust: “tarne- eesmärkide seadmine, tulemuste Olenevalt ettevõtte positsioonist võis see teinekord väga hästi õnnestuda. ahel on nii tugev, kui on selle nõrgim mõõtmine ning regulaarne tagasisiPikas perspektiivis tähendab see aga lüli”. Praktikas tähendab see seda, et destamine. tarnijatest “viimase mahla” väljapi- tarnijatega läbirääkimisel tuleks alati gistamist ja eriti õnnetul juhul lausa veenduda, et neile liiga karmide tin- Kas ettevõttel peaksid olema ka vapankrotti ajamist. Kergemal juhul tä- gimustega liiga ei tehta. Lühiajaline ruplaanid ning mida tuleks nende hendas see tarnija finantstervise (ja võit võib pikas perspektiivis kaotu- loomisel silmas pidada? seeläbi ka tegevusvõimekuse) nõr- seks osutuda, kui partner teiega Kui ettevõte juhib oma tarnijasuhteid hästi, saab ta oma võtmetarnijate võigendamist määral, mis on lõpuks ka- koostööst piisavalt kasu ei saa. malike tegevusraskuste kohta vararuteene iseendale.

Mida oma võtmetarnijatest teadma kult teada. See võimaldab ka aegsasti alternatiivseid plaane luua ja/või vaMillised on peamised riskid, millega peaks?

Tarnijatega koostööd ning tarnijasu- jaduse korral uued hankijad partnetuleks arvestada?

Kui oleme kliendina alati välja kaubel- hete juhtimist peetakse tänapäeval riks valida.

Anne-Mari Alver

Ekspressveod üle kogu Euroopa Transport kaubikuga Kaubaruumi laius: 1600 mm (kuni kõrguseni 1450 mm) Kaubaruumi kõrgus: 1920 mm Kaubaruumi pikkus: 4800 mm Rattakoobaste vaheline laius kaubaruumis: 1340 mm Kaubaruumi ukseava mõõdud: 1540 x 1820 mm Külgukse mõõdud: 1260 x 1800 mm Kandevõime: 1200 kg

Transport haagisega Platvormhaagise sisemõõdud: 5,5 × 2,35 m Kandevõime: 1900 kg Pealesõiduteed Eemaldatavad ported Furgoonhaagise sisemõõdud: 4 × 1,99 × 1,9 m Kandevõime: 1164 kg Külgedele avanevad uksed

www.go3.ee

logistika

Toidukaupade ostmine e-poest on saamas uueks normaalsuseks Kuigi juhuküsitlus tarbijate seas näitas, et kõikide suuremate kaubanduskettide e-poodidega on klientidel esinenud probleeme, eelistavad fännid siiski e-poodi ise poes käimisele, sest see hoiab aega kokku. Millised arendustegevused on e-poodidel kavas, et osutada veel paremat teenust? “E-poodide arengupotentsiaal on võrreldes tavapoodidega tohutu suur ning praegused e-poed on kõikjal maailmas neid võimalusi alles avastamas,” tõdeb Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Lily Oja Kuidas on äri läinud ja millised arendustegevused on e-poodidel lähiajal kavas, sellest räägivad Selveri turundusspetsialist Rivo Veski, Maxima tegevjuht Deniss Osman, Prisma Peremarket AS ePrisma juht Helga Kumel ja Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Mitu toodet teil praegu e-poes on?

Kui suur on toidu- ja kui suur esmatarbekaupade osakaal?

RV: Ca 17 000 toodet, sortimendis on suhe 60/40 toidukaupade kasuks.

DO: Valikus on 14 000 toodet, millest 25% moodustab värske ja 40% kauasäiliv toidukaup, 30% esmatarbekaubad ning 5% muud tooted.

HK: Prismal on e-poe sortimendis u 40 000 toodet. Statistika näitab, et kõige rohkem ostetakse ikka toidukaupu.

MM: eCoopis on müügil üle 15 000 erineva toote, sellest ca 80% toidu- ja 20% esmatarbekaubad.

Foto: Selver

Mitu väljastuspunkti teil on, kuhu klient saab ise tellimusele järele tulla, ja kui paljud nendest on varustatud külmikuga?

RV: e-Selveril on 12 väljastuspunkti, kõigis on jahekapid ning sügavkülmikud.

DO: Kindlasti ei pea klient tundma muret toiduohutuse ja turvalisuse pärast – kõik meie autod on varustatud külmikutega. Külmutatud tooted jõuavad kliendini külmunult ning isegi jäätis ei ole kliendile üleandmise hetkeks sulanud.

HK: Meie klientidel on võimalik kaubale järele tulla Tallinnas Mustika keskuse Prisma drive-in- ning Tartu Sõbra Prisma drive-in-väljastuspunkti. Lähiajal plaanime avada veel ühe väljastuspunkti Rocca al Mare Prismas. Külmaahela reegleid järgime väga täpselt. Ka on meil võimekus saata tööstuskaupu pakiautomaatidesse üle Eesti.

MM: eCoopi klient saab soovi korral kaubale ise järele tulla kokku seitsmesse kohta. Kuus täisfunktsionaalset toidukappi on Tallinnas ning üks väljastuspunkt Pärnus. Coopi toidukapid on varustatud nii jahutus-, sügavkülmutus- kui ka soojendusfunktsiooniga.

Kui teil ei ole parasjagu kliendi tellitavat kaupa, siis kuidas toimite?

RV: Kui tellitud toodet ei ole soovitud koguses pakkuda, siis asendame selle analoogse tootega. Kui asendustoote müügihind või kogus on võrreldes tellitud toote omaga väiksem, tagastame müügihinna vahe. Kui asendustoode on kallim, ei pea klient juurde maksma. Kui klient ei ole asenduseks nõusolekut andnud või toode ei ole asendatav, tagastatakse puuduoleva toote maksumus.

HK: Kui meil tellitud toodet saadaval ei ole, siis teavitab e-poe töötaja klienti ja pakub välja alternatiivid.

Meie hea tava kohaselt helistavad komplekteerijad kliendile ka siis, kui ta on asendamise keelatuks märkinud. Usume, et klientidele on info kauba puudumise kohta oluline.

DO: Kui klient on asendamise lubanud, asendatakse tooted automaatselt. Kui aga klient ei soovi asendusi, võtab meie klienditeenindus kliendiga ühendust ja küsib asendusvõimaluste kohta või siis tagastame juba

CF&S Estonia on Teie usaldusväärne partner rahvusvahelises transpordis, ladustamisel ja jaotuslogistikas Autotransport • rahvusvahelised veod Euroopas ja CIS riikides (ka ADR) • ülegabariidilised autoveod • kohalikud jaotusveod Eestis

Logistikakeskus • laopinda ca 12 500m2 • tavaterminal ja tavaladu, tolliterminal ja tolliladu • soodne asukoht Nehatu logistikapargis, Lool, Peterburi tee ääres • pick & pack teenus

Teenused • • • • • •

Ladustamine- ja jaotuslogistika Rahvusvaheline maanteetransport Konteiner-ja lennutransport Raudteetransport Ülegabariidilised veosed maal ja merel Tolliagendi teenused

CF&S Estonia AS

Ahtri 12, 10151 Tallinn tel +372 666 4400 cfs@cfs.ee www.cfs.ee

logistika makstud, kuid puuduolevate toodete eest raha kliendile.

MM: Üldjuhul võtame kliendiga ühendust ja pakume asendusvõimalusi. Kui on võimalus asendada kaup sama toote erineva pakendiga või sarnase tootega, näiteks teise tootja piimaga vms, siis asendame vaikimisi.

Foto: Maxima

Millised arenguplaanid on teil e-poega seoses lähimaks kolmeks aastaks?

RV: e-Selver on Eesti suurima käibe, kojuveopiirkonna ja sortimendiga e-toidupood. Meie eesmärk on seda positsiooni hoida ja kasvatada. Praegu elab meie teeninduspiirkonnas ligemale 700 000 elanikku. Tulevikku vaadates tahame teenindada kogu Eestit.

HK: Meie soov on pakkuda tulevikus veelgi laiemat tootevalikut ning muuta teenus kliendi jaoks järjest mugavamaks.

DO: Praegu on meie kõige olulisem ülesanne tugevdada Barbora e-teenust Tallinnas – lihvida protsessid selliseks, et me täidaksime alati oma kliendilubaduse, tõsta teeninduse kiirust. Teistesse piirkondadesse laieneda on mõtet ainult lõpuni viimistletud teenusega.

MM: Kuna e-poodide areng on väga kiire, siis on Coopil töös hulk arendusplaane, mis teeb teenuse kättesaadavaks senisest kiiremini, suuremale hulgale inimestele ning senisest oluliselt laiemas teeninduspiirkonnas.

Kas logistiliselt peate oma e-poodi täiuslikuks?

RV: Täiuslikku e-ladu pole olemas, sest turg on pidevas muutumises.

Näeme, et just logistika poolel on tulevikule vaadates arenguvõimalusi küll ja veel.

MM: Kindlasti mitte, e-poodide arengupotentsiaal on võrreldes tavapoodidega tohutu suur ning praegused e-poed on kõikjal maailmas neid võimalusi alles avastamas. Näiteks tõime kahe aasta eest eCoopis turule videoretseptid, mille koostisosad on võimalik ühe klikiga ostukorvi lisada ja koju tellida.

Kas on plaanis teha muudatusi kullerautode pargis?

RV: Meil on kakskümmend Euro-6 diiselmootoritega (BlueHDi) Opeli ja

logistika

Kas plaanite kasutusele võtta pakiroboteid?

RV: Selver teeb koostööd Starshipiga.

Kui Mustamäe piirkonnas on kliendil telefonis Starshipi äpp, toob talle kaubad kohale robot.

MM: Coop kasutab oma töös, sh logistikas, mitmeid põnevaid tehnoloogiaid, mis teeb kogu tarneahela kiiremaks. Meie toidukappide võimekus on hetkel kindlasti oluliselt suurem pakirobotitest, kuid tehnoloogia arenedes ei ole loomulikult välistatud ka teiste tehnoloogiate kasutusele võtmine.

DO: Meie kullerid viivad kliendi tellimuse koduukseni, see on kliendile kõige mugavam lahendus.

Foto: Coop

Peugeot’ kaubikut, mis on meie jaoks soodsaimad pidada, samas ka loodussäästlikud. Uuendame ja kasvatame autoparki vastavalt mahtudele.

DO: Barboral on Eesti üks suurim kullerautode park.

MM: eCoopi kaubikud on valitud kvaliteeti ja säästlikkust silmas pidades ning autoparki uuendatakse pidevalt.

KASUTAJA KOGEMUS Mina olen kasutanud nii eCoopi kui Barborat ja mõlemaga väga rahule jäänud. Kullerid on väga sõbralikud ja kaup on tulnud kokkulepitud ajal ning olnud värske. Ainult kaalukaupadega on vahel keeruline.

Mari-Liis Olen Selveri e-poodi kasutanud. Kõik on toiminud suurepäraselt ja olen alati saanud kõik tellitud tooted. Nüüd on aga kahjuks tõstetud minimaalset ostukorvi hinda, mille puhul on kullerteenus veel tasuta.

Helen Kõige kauem olen olnud e-Prisma püsiklient. Nüüd olen nördimusega märganud mitmeid teenuse muudatusi. Hiljuti tegid nad tasuliseks kojuveo. See oli viimane piisk karikasse ja läksin lõplikult üle Selverisse. Aga Prisma kliendiboonussüsteem on endiselt kõigi teistega võrreldes tulusaim.

Anne

MÜÜA TOOTLUSEGA LAO- JA TOOTMISHOONED TALLINNA LÄHEDAL Tootlus ca 8%

* Pilt on illustratiivne!

Tarvo Tavast +372 552 0931

Juhatuse liige tarvo@skanton.ee

SISUTURUNDUS

Aitame neid, kes mõtlevad suurelt meil transpordis. Viisemari raamatupidaminegi mäletab hetki, kus pole saanud endale palka lubada, vaid vaadanud, et kõigepealt ikka töötajad raha kätte saaksid ja riik oma maksud. Vastavalt turusituatsioonile on muutunud meie masinapark. Praegu sõidab ringi 12 sõidukit, aga neid on olnud ka rohkem.

Ülegabariidiliste asjade vedu ei märka just sageli, sest see sätitakse hetke, kus liiklus võimalikult väike, või aega, kui inimesed sootuks magavad. Nii ei pruugi sa märgatagi, kuidas jõuab kuusk Tartu raekoja platsile või ülipikk teraskonstruktsioon Tallinna kesklinna.

Tartumaalt pärit osaühing Viisemar on sedalaadi veostega seotud 1999. aastast ja nende kirjadega sõidukid vuravad teedel juba kaks kümnendit. Praegu pakutakse transporditeenuseid Eesti kõrval mitmes teises Euroopa riigis. Firma saamises mängis selle looja Ilmar Türbsali sõnul olulist rolli 1990. aastatel kauboikapitalismi musternäide, ülevõtmine, mis tuttav paljudele, kes on hetkega oma loodust ilma jäänud. „Tegime toona aktsiaseltsi Mobiil, läksime üle riiklikust väikeettevõttest erafirmaks. Aktsiapaki jagasime töötajate vahel ja siis ühel päeval juhtuski, et need osteti töölistelt salaja välja, tagandati juhatus, nagu see asi käib, ning oligi kõik. Meil olid tookord Eestis esimesena suured autokraanad, mida hankisime soodsalt Moskva Tehnoexpordi kaudu,” meenutab mees seika, mis viis otsusele asutada päris oma autoettevõte, mis spetsialiseerus kohe alguses erivedudele.

Algus oli rahulik. Esialgu üks auto, siis mõne aasta pärast teine. Praeguseks on sellest kõigest saanud 20-aastane Eesti autoettevõtte lugu, mida Ilmar Türbsal meenutada aitab.

Mis need suuremad asjad olid, mida kahetuhandete alguses vedada tuli?

Kindlasti raudbetoonelemendid, mida minu mäletamist mööda sai hakatud E-Betoonelemendi Tamsalu tehasest Tallinna vedama.

Ega neid objekte täpselt enam ei mäletagi, linn ju a l a te s S i k u p i l l i ka u b a n duskeskusest meie veetud asju täis. Pealinna poole sõites jääb pilk alati peale näiteks Vaida raudbetoonsillale. Alguses oligi Tamsalu tehas meie suurim klient.

Siiani meenutan koostööd sealse logistikaosakonna juhataja Eero Kaberiku ja logistiku Harry Lembergiga, klappis kuidagi hästi nendega.

Mis on muutunud, kui võrrelda suurveoste turgu praegu ja kakskümmend aastat tagasi?

Palju. Esiteks on konkurente rohkem. Siin Lõuna-Eestis õnneks mitte, ega peale meie vist polegi eriti kedagi, kes niisuguseid hästi suuri vedusid teeks.

Läinud aasta septembris sai Eesti transpordisektori eriala-

liitude mõõt täis. Riigikogu rahandus- ja majanduskomisjoni jõudis ühisavaldus, kus öeldi, et veonduse ja transpordi sektor on riigi otsuste tõttu kaotanud konkurentsivõime. Kuidas teile see tundub?

Autotransport on meil suur lüpsilehm. Küll on peal raskeveokimaks, täies mahus kütuseaktsiis, mille tõttu tangitakse usinalt naaberriikides, jättes sinna miljoneid eurosid.

Puudub igasugune mehhanism, mis aitaks natukegi luua teiste riikide vedajatega võrdseid tingimusi. Siseturul käib ka kõva hinnaga üle trumpamine.

Meie pole kunagi välisabi kasutanud, oleme oma asjad ise korda ajanud läbi ja lõhki Eesti firmana. Näiteks soomlastel on väikseim võimalik kilomeetri hind, mis välistab kahjumiga vedamise. See kaitseks kohalikke ettevõtteid väga hästi meilgi.

On olnud loobumismõtteid?

Mõtteid on olnud igasuguseid, aga siiamaani pole nagu lusikat nurka visanud. Kõikidest jamadest tuleb lihtsalt üle olla.

Majandusest tuttav tõusude ja mõõnade ellips töötab ka

Masinad masinateks, neid teevad tehased iga päev juurde. Kuidas on aga lood roolikeerajatega?

Autot on tänapäeval tõesti lihtne võtta, kui sul majapidamine enam-vähem korras, aga juhtide osas valitseb Eestis tõsine kriis. Viisemaris on mehi, kellega alustasime 20 aastat tagasi koos, kuid leida juurde uusi, kes saaksid kas või välismaal keelega hakkama, on Eestist praktiliselt võimatu.

Eelmine aasta tegime taotluse võtta tööle üks õppinud autojuht Ukrainast. Mees oli olemas ja kokkulepe meile tulla ka.

Ajasime kõik vajalikud paberid korda ja kui vormistama hakkasime, oli eelmise a a s t a vä l i s m a i s e tö ö j õ u kvoot täis. Öeldi, et võtke ühendust 2019. aasta alguses. Võtsime – selle aasta kvoot ka juba eelmise aasta lõpus täis võetud.

No vabandage!

Vaadates Viisemari südikust, pole vist konkurentidel lootustki, et pillid kotti panete?

Kaugel sellest.Praegu oleks tarvis soetada hoopis uut tehnikat.

Tahaks hankida pikendatava madalhaagise, millega saaks vedada päris kõrgeid asju, suuremaid mahteid, teraskonstruktsioone ja muud.

Me veel veame! Vaja on ju aidata neid, kes mõtlevad suurelt – väljaspool tavagabariite.

www.viisemar.ee

logistika

Rainer Rohtla:

ainult keerukad olukorrad annavad meile väärtuslikke teadmisi Via 3L OÜ juht Rainer Rohtla on kogu gruppi juhtinud sellest talvest alates. Pingelised seitse kuud on andnud rohkem elukogemust, kui seda on mõnel teisel kümne aastaga kõrvale panna. Rohtla juhtimisel on uue hingamise saanud ka ettevõtte paljaksriisutud tütarfirma. Peale selle on Rohtla Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige.

Juuli Nemvalts Via 3L-i juht Rainer Rohtla. Kuigi laomahud suurenevad, näevad Via 3L-i töötajad Baltikumi siiski ühtse turuna.

PAKUME TÖÖD AUTOJUHTEKSPEDIITORITELE!

TEENUSED: • Eesti sisene kaubavedu • Ekspedeerimine • Laoteenused

Kontaktid: 5661 1601 | 5698 1460 | info@ktlogistika.ee

logistika Töötasite pikka aega DPD Eestis, mis pani Via 3L-iga liituma?

DPD on suurepärane ettevõte nii Eestis kui ka üleeuroopaliselt. Need rohkem kui kümme aastat ettevõtte juhtkonnas ja viimastel aastatel ka ettevõtte tegevjuhina andsid suurepärase arusaama, kuidas üks hea gruppi kuuluv ettevõte peab töötama. Samas olin enda seatud eesmärgid ettevõttega täitnud ja tegevjuhi kohalt ei olnud mul ka võimalust karjääriredelil edasi liikuda. Kui Via 3L pakkumise tegi, köitis mind võimalus luua Eesti kapitalil põhinevatest eraldiseisvatest ettevõtetest Baltikumi suurim kolmanda osapoole logistika (3PL) teenuseid pakkuv grupp, kasutades selleks varasemaid kogemusi ja mulle tuttavaid häid praktikaid. Praegu oleme sellega tugevalt algust teinud, kuid annan endale selgelt aru, et suur töö on alles ees.

Kui alustasite tööd juhina, oli ettevõte läbinud suure kriisi. Mida tegite?

Siinkohal tuleb selgelt eristada, et suur kriis oli grupi tütarettevõttes Via3L Spedition, mitte Via 3L-is, kes pakub laologistika teenuseid. Kui alustasin

Üks peamine põhjus, miks sellised kriisid nagu Via3L Speditionis aset leiavad ja kuidas üldse terved ettevõtted või osakonnad ära kanditakse, on omanike liigne usaldus ettevõtte juhtkonna või töötajate vastu. tööd, siis oli kriisist möödas peaaegu seitse kuud ja Via3L Speditioni nullist ülesehitamine oli alles väga nõrkadel jalgadel, sest ettevõte tehti juulis 2018 endiste juhtide poolt täiesti tühjaks.

Põhimõtteliselt ei alustanud me ettevõtte ülesehitamist nullist, vaid miinusest, sest klientide ees tuli täita vanu kohustusi, mille kohta ei olnud infot jäetud. Samuti ei teadnud me, kas veofirmade nõuded on põhjendatud või ei.

Ma ei ole kunagi sellist olukorda näinud ega soovi seda ka vaenlasele.

Sellisest olukorrast välja tulemiseks on vaja suurt tahet ja nägemust, mida Via3L Speditioni juhid omasid, samuti julgust liita kiirema kasvu saavutamiseks uusi sama valdkonna ettevõtteid. Sellest tulenevalt liituski meie grupi ettevõttega Via 3L Freight

OÜ selle aasta juunis AB Logistika Grupi rahvusvahelise transpordi osakond, andes kohe ka uut hingamist kogu Via3L Speditioni uuele meeskonnale. Nüüdseks on ettevõte tugevatel jalgadel. Plaanime järgmisel majandusaastal saavutada poole käibest, mis oli enne kriisi.

Mida on võimalik kriisist õppida?

Ma olen alati jaganud seda arvamust, et kui oleme edukad ja asjad lähevad hästi, siis sellest ei õpi me midagi.

Ebaõnnestumised on need, mis annavad meile oskusi neid tulevikus vältida ja südikust keerukate aegadega toime tulla. Üks peamine põhjus, miks sellised kriisid nagu Via3L Speditionis aset leiavad ja kuidas üldse terved ettevõtted või osakonnad ära

Haagised igale maitsele!

www.haagiseabi.ee

telefon 516 1671

logistika

Foto: Raigo P ajula

Via 3L-i moodne ladu on ühendatud kontoriga. kanditakse, on omanike liigne usaldus ettevõtte juhtkonna või töötajate vastu. Siinkohal aitab kõige paremini vanasõna “usalda, aga kontrolli”.

Oma varasemast kogemusest võin öelda, et imestasin tihti, miks grupi omanikfirma soovib läbi viia erinevaid auditeid, luua erinevaid protsesse, et tagada vastutuse segregeeritus jne.

Nüüd olen veendunud, et see on ainuõige tee, kuidas tagada omanikele ettevõtete väärtuse säilimine. Samuti aitab see vältida ebaausate töötajate või ettevõtete juhtide ebaeetilise käitumisega põhjustatud suuri kahjusid või isegi ettevõtte jätkusuutlikkuse tõsisesse ohtu seadmist.

Ettevõte pidi palkama juurde palju inimesi. Mis on kõige keerulisem ülesanne töötajate meeskonnaks vormimisel?

Nii tõepoolest on, et kõik Via 3L grupi ettevõtted said eelmisel aastal juurde palju uut verd ja mitmed vanad pikaajalised juhtivtöötajad lahkusid. Ei saa siinkohal kuidagi öelda, et selle põhjus oli seotud isikliku antipaatiaga minu ja nende vahel. Tegemist oli erineva arusaamaga väärtustest, mida Via 3L 28 • OKTOOBER 2019

peab kandma hakkama, et käia kaasas kogu maailma ja eriti logistikavaldkonna kiire arenguga. Minu jaoks on paigalseis alati olnud tagasiminek, sest konkurendid lähevad alati edasi.

Selleks, et saada edukaks logistikaettevõtete grupiks peavad kõik meie töötajad jagama samu väärtusi, milleks on avatus muutustele, võime kiiresti kohaneda, soov panustada ettevõtte arengusse ja, mis kõige olulisem, panna asjad toimima just sellel õigel viisil. Sellises muutuses on kaks kriitilist kohta. Tuleb leida uued meeskonnaliikmed, kes jagavad samu väärtusi, ja tunda nad ära juba töövestlusel.

Samas ei tohi ära unustada, et on olemas ka praegune meeskond, kus on nii selliseid liikmeid, kes on neid väärtusi oodanud ja nende üle rõõmustavad, kui ka neid, kes tegelikkuses soovivad, et asjad ikkagi vanamoodi jääksid. Neil, kes tahavad asju vanamoodi edasi teha, on kaks võimalust: kas olla aus enda ja ettevõtte vastu ning lahkuda ise või siis teha nägu, et nad on meiega, mis aga tegelikkuses nii ei ole. See viib lõpuks ikka selleni, et teed viivad kahjuks lahku, aga sel juhul on raisatud nii enda kui

ettevõtte väärtuslikku aega. Saan öelda, et me ei ole kaotanud ühtegi liiget, kellega oleme jaganud samu väärtusi, mille üle on mul tõeliselt hea meel.

Milliste investeeringute üle tunnete enim heameelt?

Kui vaadata B2B IT investeeringuid Eestis, siis kindlasti on oluline e-saatelehtedega puidu vedu, kus pabersaatelehti enam ei kasutada. Seda sama teed peaks minema ka rahvusvaheline transport.

Praegu arenduses oleval single window projektil on suur tulevik, kui seda õigesti rakendada suudetakse.

Enda juhitavas ettevõttes on loomulikult kõige parem meel selliste arenduste üle, mis on lihtsad, odavad ja kiiresti rakendatavad ning mõjutavad suurt hulka inimesi. Näiteks oleme viimase kuue kuu jooksul saanud kasutusele võtta e-arvete lahenduse koostöös Fitekiga, testversioonis on paberivaba jaotusvedu, kaugele maha ei jää ka paberivaba kauba vastuvõtt jne.

Juhite kogu Via 3L gruppi Baltiku-

Kiirus – Täpsus – Usaldusväärsus

Teenused: • Eesti-Soome liiniveod • Osa- ja täiskoorma transport • Eesti siseveod • Terminaliteenus

Navaka Transport AS Paljassaare tee 41, 10313 Tallinn, Estonia Tel: +372 626 4020 www.navaka.ee

logistika

Foto: Pixabay

mis, millisena näete regiooni logistika arengut?

Baltikum on väga väike turg. See on ka peamine põhjus, miks enamik suuremaid välisettevõtteid ja ka Via 3L grupp vaatab seda ühtse turuna. Samuti on see põhjuseks, miks me sõlmisime lepingu Leedu laologistikaettevõtte soetamiseks. Soovime siseneda ka sellele turule ja katta tervet Baltikumi.

Kui vaadata natuke laiemat pilti ja muid sektoreid, siis on selgelt näha, et need ettevõtted, kes jäävad ühele turule ja Baltikumi haaret ei saavuta, ei ole edukad. Nad kas hääbuvad vaikselt või liituvad mõne suuremaga. Ettevõtete konsolideerumine on tugev kõikides sektorites ja sellega kaasas käimiseks tuleb ka ise agressiivne olla ning tempos püsida. Mina usun, et Baltikumi turule jäävad tulevikus need, kes ei ole keskendunud ainult ühele turule, vaid on laiema haardega ja saavutavad teatava mastaabiefekti.

Millised asjaolud Eesti logistikaettevõtteid kõige rohkem takistavad?

Oleme väike riik, meil on piiratud ressursid nii rahaliselt kui ka tööjõu kättesaadavuse mõistes. Samuti on Eesti elatustase, palgad ja aktsiisid palju kõrgemad kui Lätis ja Leedus.

Need on kindlasti kõige suuremad 30 • OKTOOBER 2019

takistavad tegurid. Ambitsiooni on Eesti ettevõtjatel piisavalt.

Milliste seadusemuudatuste järgi tunneb Eesti logistikaturg enim vajadust?

ELEA-ga oleme aastaid vaeva näinud sellega, et saada Maksu- ja Tolliamet rohkem tegelema tööjõumaksudest tekkiva ebaausa konkurentsiga. Meie pingutused koos Eesti Autovedajate Assotsiatsiooniga (EAA) on vilja kandndud ning asi liigub paremuse suunas, kuid palju on veel saavutada.

Väga oluline on rahvusvaheliste vedude juures ka kütuse konkurentsi-

Kui vaadata B2B IT investeeringuid Eestis, siis kindlasti on oluline e-saatelehtedega puidu vedu, kus pabersaatelehti enam ei kasutada.

Via 3L-i juht Rainer Rohtla

võimeline hind. Oleme nii eelmise kui praeguse valitsuse rahandusministrile välja pakkunud, et kasutusele võiks võtta osalise aktsiisitagastuse veofirmadele, et jätta maksuraha Eestisse ja konkureerida edukamalt rahvusvahelistel vedudel Leedu ja Läti kütusega teenust pakkuvate vedajatega.

Vähemtähtis ei ole ka meie autopargi keskkondliku jalajälje vähendamine, millega seoses on tehtud valitsusele ettepanek viia teekasutustasu suurus jõulisemalt vastavusse autode euroklassiga. Praegune erisus on nii väike, et tegelikkuses ei tasu investeering kõrgema eurostandardiga mootoriga autosse ettevõtjale ära, aga kus need jaotusveokid peamiselt sõidavad – linnades, kus õhukvaliteedi küsimus on just kõige teravam ja kvaliteet raskemini saavutatav.

Kõik sektorid kannatavad tööjõudefitsiidi käes ja see pärsib juba mõnda aega Eesti majanduskasvu. Valitsus peab ühel hetkel mõistma, et meie demograafiline kõver ei võimalda praegustele maksumaksjatele tulevikus pesnione maksta ega hoida üleval meie tervishoidu. Praeguse elu jätkumiseks vajame abi väljastpoolt ja kui saame seda meie kultuuriruumiga riikidest, siis seda kergemini läheb nende inimeste lõimumine Eestis.

Läbimõeldud ja tõhusad riiulisüsteemid otse meie tehasest.

Uuri lisaks ajtooted.ee

AJ Grupp on loonud sisustuslahendusi ladudesse ja tööstusele juba üle 40 aasta. Tänu laiale tootevalikule ning oma tootmisüksustele, saame pakkuda kohandatud lahendusi vastavalt kliendi personaalsetele vajadustele.

Telli mugavalt ajtooted.ee või helista 6000 270.