Kuidas saada väikelaevajuhiks

„Hea koolitaja seletab lihtsalt ja huvitavalt ära ka kõige keerulisemad asjad,“ ütleb pikki aastaid maailmameredel seilanud väikelaevajuhtide koolitaja Erki Tulk.

Tekst: Eve Kallaste

Fotod: paadiluba.ee

Meremeheks saadakse ikka merel, mitte koolis, aga fakt on ka see, et turvaliselt omal käel kipperina merele minekuks tuleb esmalt läbida väikelaevajuhi kursused. Lisaks olulistele teadmistele annavad kursused võimaluse luua sama valdkonna huvilistega pikaajalised, soolase veega köidetud sidemed.

Paadiluba.ee koolitaja Erki Tulk rõhutab, et hea koolitaja suhtub alati valdkonda kirega ja õpilastesse lugupidamisega.

Pisema puupaadiga aerutada võib ilmselt ka niisama, aga millisest paadisuurusest või võimsusest alates peab juba vee peale minekuks ka luba olema?

Väikelaevajuhi tunnistust ei nõuta juhul, kui purjepind on kuni 25 m2 või mootoril võimsust kuni 25 kW (u 34 hj).

Aga ilma lubadeta tohib merele minna ainult valgel ajal ja hea nähtavusega ning kaldast mitte kaugemale kui 5 miili (sisevetel 9 km).

Kui võimsuse piirang on inimestel vägagi hästi teada, siis kaldast kaugenemise ja valge aja piirang on märgatavalt vähemate jaoks selge.

Mida üldse väikelaevajuhtide kursustel õpitakse?

Eks see sõltub õpilasest. Aga õpetatakse riigi poolt ette nähtud õppekava järgi: laevaehitus, navigatsioon, hüdrometeoroloogia, liiklemise reeglid merel ja sisevetel, navigatsiooni- ja sideseadmed ning muu asjakohane ja nõutud. Ohutuse ja päästevahenditega seonduv on samuti väga oluline.

Kumb on raskem, kas autojuhilubade tegemine või väikelaevajuhi paberite saamine?

Enda praktiline kogemus on küll pisut enam kui kümne aasta tagune ja CE-kategooria lubade tegemisest, aga õpilase pilguga oskaksin võrrelda just protseduurilist poolt – väikelaevajuhi koolitus on mugavam ja vast isegi lihtsam.

V Ikelaevajuhtide Koolitused Tartus

2023. aasta KEVAD/SUVI

Algus 9. mai (Eksam ~ 9. juuni)

August-september

Oktoober- november

Praktika Emajõel ja Saadjärvel. Eelregistreerimine: www.kiprikool.ee

INFO: tel 53 720 185, kiprikool@gmail, Kipri kool

Kursused toimuvad T, N õhtuti kell 17–20.30 ja 2x L 10–16

Transpordiamet korraldab riikliku lõpueksami koolitaja juures. Ära jäävad igasugu järjekorrad ja ootamised ning üleliigne närvipinge, sest eksam toimub oma n-ö koduväljakul, samas klassis, kus õppiminegi. Ning muidugi on tulevased paadijuhid ülimalt hästi motiveeritud, seega läbitakse eksam tavaliselt kohe esimesel katsel positiivselt.

Missugune on hea koolitaja?

Kehval koolitajal võivad olla erakordselt säravad teadmised, aga ta ei hooli, kas õpilased asjast aru saavad.

Hea koolitaja seletab lihtsalt ja huvitavalt ära ka kõige keerulisemad asjad ning loob turvalise tunde, et keegi ei häbeneks küsida ühtegi küsimust. Ja kui vaja,

Tule õpi meremeheks!

Vali endale sobiv koolitus:

• Vanemmadrus

• Vanemmotorist

• Vanemmehaanik

• Jetijuht

• Väikelaevajuht

• Raadioside (SRC)

Registreeri kodulehel! Merenduskeskus.ee/koolitused

NB! Pärnu Merenduskeskus on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner

Uuri lisa töötukassa konsultandilt!

Meilt on võimalik soetada Eino Otsa õpikut „Õpime madruseks“

Pärnu Merenduskeskus

Aida 5, Pärnu • tel 5597 6666 parnumerenduskeskus@gmail.com siis seletab ka kolmandat korda järjest sama asja uuesti ära ilma nina kirtsutamata. Kes peab küsimusi lollideks või õpilasi aeglasteks, ei tohiks koolitaja olla.

Millised asjad on koolitusel osalejate jaoks kõige keerulisemad omandada? Mida nad kõige suurema naudinguga õpivad?

Kõige rohkem kardetakse navigatsiooni õppimist ja kaarditööd. Ning põhjusega. Seda võib nii õpetada, et absoluutselt aru ei saa, millest jutt. Aga saab ka selliselt õpetada, et õpilased naudivad kaarditööd ja ülesannete lahendamist.

Navigatsiooni õppimise tunnid mööduvad hea õpetaja käe all märkamatult kiiresti, nii et mõned võrdlevad seda isegi sudoku või ristsõna lahendamisega – lihtsalt huvitav väljakutse ja intelligentne ajaviide.

Mootorratturitel näiteks on klannitunne ja komme teel kohtudes viibata, mida väikelaevajuhid merel trehvates teevad?

15 aastat tagasi, kui meie oma koolitustega alustasime, tervitasid purjetajad omavahel ja mootorpaadi rahvas omavahel.

Nüüd aga seda vahet enam ei märka – „käppa tõstavad“ möödudes ikka kõik.

Usun, et meie purjepraktika meeskond on siin suureks eeskujuks ja vanade harjumuste muutjaks. Olles regattidel Eestis ja ka rahvusvaheliselt esikohtadel ning õpetades samas kannatlikult ja sõbralikult väikelaevajuhte, kellest võib-olla suurem osa hakkab ainult mootorpaatidega sõitma, on nad purjeka ja mootorpaadi vahelise kohatise vastasseisu asendanud huvi ning austusega mõlemas suunas.

Üks tahab kodu lähedal kalal käia ja teine läheb teeb purjekaga maailmale tiiru peale.

Millised on enamasti koolitustel osalevate inimeste tulevikuplaanid merega seoses?

Plaanid on väga-väga erinevad.

Üks tahab kodu lähedal kalal käia ja teine läheb teeb purjekaga maailmale tiiru peale.

Aga kõiki ühendab see, et merelt leitakse see miski – vaheldus, kosutus, huvitav kogemus, ilus foto või hoopis maitsev kala.

Mida uute väikelaevajuhtide väljaõpetamine sulle endale annab?

Siinkohal tänan kõiki endisi õpilasi, kellega mul on olnud au koolitustel kokku saada. Sellist üdini lahedat seltskonda mujal juba naljalt ei kohta!

Just selle pärast me neid koolitusi teemegi.