Loodi Mõisa Looduskeskus
Projekt „Turismi arendamise väljakutsed Põhjamaades ja Balti riikides”
V
6 Reisimaailm 3/2016
Loodi mõisa peahoone. www.nordtournet.com
Kas keskustest kaugemal on turismiteenus tasuv? 2010. aastal loodud MTÜ Loodi Mõisa Arendus seadis oma sihiks Loodi mõisa õppe- ja külastuskeskuse rajamise. Ideed toetas Rahvusliku Ehituse Seltsi huvi ja vajadus leida endale Viljandi lähedal statsionaarne tegevuspaik. Kolm aastat hiljem asutatud Loodi Mõisa Looduskeskus keskendub keskkonnasäästliku ellusuhtumise kujundamisele läbi erinevate tegevuste, milles turismil on oluline koht. Tänaseks on traditsioonilise ehitusega tegelevad noored meistrid end mõisa majandushoonetes sisse seadnud. Laieneval looduskeskusel on lisaks erinevatele koolitustele plaanis pöörata tähelepanu ka loodusturismile ja piirkonda laiemalt tutvustavatele pakettidele. Härrastemajal läheb aga enda sättimisega külaliste vastuvõtmiseks veel mitu aastat aega. Et tuleviku suhtes kindlust saada, otsustasime laiemalt tutvuda ja välja selgitada, kas turismiteenus väljaspool kruiisilaevade saabumise sihtpunkti end kuidagi üldse ära saab tasuda. Looduskeskus on kahe aasta jooksul osalenud projektis, mis uurib turismiteenuste arendamist isoleeritud piirkondades Põhja- ja Baltimaades. Isoleeritus on siin suhteline mõiste ja tõlgendatud osalevate riikide esindajate poolt, arvestades oma riigi turistide peamisi liikumissuundi.
Ivar Leidus
iljandimaal aastakümneid unustusse vajunud Loodi mõis on ärkamas uuesti ellu. Iga mõis peidab endas saladusi, millest on mõndagi võimalik päevavalgele tuua. Oleks vaid piisavalt tegusaid mõisaomanikke ja hea vaistuga kannatlikke otsijaid, kes teavad, missuguses arhiivis või keldris kaevama hakata. Loodi mõisa varasemad elanikud on selle koha pealt üsna abivalmid olnud ja jätnud endast maha palju jälgi. Nende uurimine peab aga esialgu ootama, sest rajatava õppe-külastuskeskuse renoveerimine võtab aega.
Tegemist on Nordplus Adult programmi poolt toetatud täiskasvanuhariduse projektiga (vaata www.nordtournet.com), mille üks tulemus on osalevate partnerite keeltesse tõlgitud heade praktikanäidete kogumik. Näited on valitud selliselt, et need oleksid kohandatavad otseselt või mingis arendamisetapis kasutatavad ka teistes piirkondades ja oludes. Projekti juhtpartner on Leedust (Education, Research & Consultancy Center – ERCC). Teised partnerorganisatsioonid on Austurbru Islandi idaosast ja
Härjedalens Kulturcentrum Rootsi keskosast. Leedu ERCC tegutseb Klaipeda piirkonnas ja peamiselt täiskasvanuhariduse valdkonnas. Islandi Austurbru on erinevate IdaIslandi organisatsioonide, institutsioonide ja ettevõtete ühendus, mis koordineerib piirkonnas majanduse-, kultuuri- ja haridusega lõimunud teenuseid. Rootsi Härjedalens Kulturcentrum tegutseb riigi keskosas kõige hõredama asustusega piirkonnas ja korraldab seal kultuuriüritusi – tantsu- ja teatrietendusi, kontserte, näitusi, samuti suve akadeemiat rahvusvaheliselt tun-
wikipedia
Härjedalen on Rootsi üks hõredamalt asustatud piirkondi. Peamiseks sissetulekuallikaks on seal turism. tud artistide osavõtul. Juba esimesel projektipartneritega kohtumisel Klaipedas tõdesime, kui palju on meil sarnaseid probleeme ja küsimusi. Pealtnäha ei ole ju meie Viljandimaal ja IdaIslandil just väga palju ühist, aga kõrvalejäämine peamistest turistide liikumistrajektooridest on tänapäeval järjest olulisem ja väga sarnane joon, mis mõjutab paljusid erinevaid elualasid. Kõigil piirkondadel on veel mitmeid ühiseid jooni: palju looduskauneid kohti, rikas kultuuripärand; aga ka neid, mis kattuvad osaliselt: rahvastiku vähenemine ja vananemine (SW, EE, LT), hea internetiühendus (LT, EE), vähene koostöö turismisektoris (IS, EE), halvas seisus ja puudulikult eksponeeritud kaitsealused objektid (EE, SW). Härjedaleni kommuun Rootsis Rahvastiku hõreda asustuse ja osalt suure väljarändega tegi Rootsi Härjedaleni kommuun meie Viljandimaale ära ka kõige suurema madalseisu ajal. Tööstusettevõtted kommuunis puuduvad, sissetulekuid annab tal-
vine turism, mis on kontsentreerunud üksikutesse küladesse. Näiteks väikeses Lillhärdali asulas elas eelmisel sajandil üle 2000, aga 2014. aastal vaid 300 elanikku, enamik neist üle 65aastased. Lillhärdali keskus oli esmapilgul nagu kena väike rootsi külake ikka – punased puumajad, kauplused, kohvikud, juuksuritöökojad. Ainult enamik maju ja asutusi olid tühjad. Kohalikud käivad tööl enamasti 30 kilomeetri kaugusel Svegis, kus on rahvast kahe
siga, mis ei ole kunagi tööle hakanud. Selline olukord on meie partnerorganisatsioonile Lillhärdalis keeruline, sest majutuse puudumine ja toitlustusvõimaluste pidev kahanemine muudab nende korraldatavate ürituste – workshopid, tantsu- ja muusikalaagrid, kunstisündmused, residentuuriprogrammid – läbiviimise üsna keerukaks. Kuigi Härjedalens Kulturcentrumi asutajad Andreas ja Flavia on mõlemad väga laia haardega tegutLillhärdali asulas elas eelmisel sedes suure sajandil üle 2000, aga 2014. osa aastast mujal (Norras, aastal vaid 300 elanikku, enamik Tšehhis, Veneneist üle 65aastased. maal) oma loominguliste projektidega, siis suvised ürituja poole tuhande ringis. Tegemist on ühe kõige hõre- sed Lillhärdalis nõuavad neilt järdamalt asustatud piirkonnaga jest suuremat ettevalmistusaega ja Rootsis – 12 000 km2 kohta on 11 organiseerimist. 000 elanikku. Majutusasutus, kus Meie projekti raames toimus meie ööbisime, sättis ennast sul- Svegis paneeldiskussioon kohaligema klientide puudumise tõttu. ke omavalitsusjuhtide ja projekti Külla oli ehitatud mõni aasta tagasi partnerite osavõtul turismi arenperekeskus koos vabaaja veetmise gu võimalustest. Küsimuse all võimaluste ja toitlustuskomplek- oli kohaliku turismisektori liigReisimaailm 3/2016
7
ne orienteeritus suusakeskustele ja erinevate võimaluste otsimine turismivallas. Pikemaajalisi visioone ja plaane ei ole seni seal tehtud, ka ei ole selge, kui suur osa peaks olema omavalitsusel ja kui palju sõltub see kohalikest entusiastidest. Olulisemad erisused meie ja Rootsi vahel. Kindlasti pikad vahemaad. Sõitsime Stockholmist 500 kilomeetrit põhja poole ja sealt edasi erinevatesse muuseumidesse, milledest igaüks jäi saja kilomeetri kaugusele. Seega – ei ole alust kurta, et Viljandisse on näiteks pealinnast pikk maa! Igast Eestimaa servast jõuab siia maksimaalselt mõne tunniga. Entusiasm, sest väline pilk tabab tihti rohkem kohalikke väärtusi ja võimalusi! Meie partnerid ei ole rootslased, vaid tulnud sellesse karmi kliimasse Saksamaalt ja Šveitsist. Nad leidsid selle koha matkates ning hoolimata kõigist raskustest ja eraldatusest, või just selle pärast, armusid sellesse paika. Leidnud seal inspiratsiooni, soovisid nad seda jagada ka teistega. Loodus. Tunnistan, et mulle oli kaua aega mõistatuseks, miks meie inimesed lähevad kevadel põhjamaale talve pikendama, kui siin on suveootus ja päikese järele vajadus juba kõike muud välistav. Nüüd sain vastuse – kuiv ja karge õhk ning valget aega väga pikalt. Kuigi järved olid jääs ja vahepeal kattis
8 Reisimaailm 3/2016
päris paks lumevaip maad, siis see valgus ja avarus, mis kõrgustikul meeltesse tungib, võib inspireeriv olla küll. Külastasime Jämtlandis mägede ja järvede vahel kõrgmaal asuvat küla Klövsjöt. Ma ei tea, millisel aastaajal sattus sinna Thor Heyerdahl, kelle pilgus talletus koht mällu maailma kauneima külana. Meie aprillikuist retke saatis lumetuisk, mis kerget riietust arvestades kippus esmalt ilumeele poolt tekitatavad emotsioonid tagaplaanile jätma. Tiitli maailmarändurilt pälvis Klövsjö aga avarusega, sest seal oli võimalik mõlemas suunas vaadata ja näha väga kaugele.
mikul, kui Eestis oli just üks soojemaid nädalaid, oli ka Islandile lõpuks, pärast pidevat udu ja vihma, suvi saabunud. Pealinnas oli 13 kraadi sooja! Islandlased ise ilmamuutustele tähelepanu ei pööra. Kui hetkeilm ei meeldi, siis tasub vaid viis minutit oodata ja pilt võib muutuda kardinaalselt. Kõige olulisem on õige riietuse valimine! Meie kogesime nädala jooksul temperatuure +2 ja +15 kraadi vahel, olime vihma, päikese ja udu käes. Ka riietus jättis aeg-ajalt soovida. Pealinna Reykjavik olid vallutanud turistid ja kohalikke kohtas seal suhteliselt vähe. Turismist on saanud riigi kõige kiiremini arenev majandusharu: alates 1990ndaTurismi seisukohast ei ole Island test on saareriiki külastavakindlasti isoleeritud paik, kuigi te turistide arv maailmakaarti vaadates võiks see pidevalt kasju nii olla. vanud, lähenedes 2014. aastal Atraktiivne Island miljonile. Vastavalt Islandi turisTurismi seisukohast ei ole Island miameti andmetele, oli see siis kindlasti isoleeritud paik, kuigi 23% suurem kui eelneval aastal. maailmakaarti vaadates võiks see Kui ametlike andmete järgi oli 3/4 ju nii olla. Reykjaviki lennujaamas külastajatest pärit Kesk- ja Põhjamaandub iga päev üle viiekümne Euroopast ning Põhja-Ameerikast, rahvusvahelise lennu, teist sama- siis meile tundus selle suve tänavapalju tõuseb õhku. Suveperioodil pildi järgi, et Aasia riikide osakaal see arv kahekordistub. Aga suvi on teinud suure hüppe. on lühike, nende endi hinnangul Miks on see saar maailmas saavaid kaks kuud. Meie hinnangul ... nud nii atraktiivseks sihtkohaks? ütleme siis, on sõnal „suvi” natuke Island kuulub kõrgeima elatustateine tähendus. 22. augusti hom- semega riikide hulka, pealinn on
wikipedia
maailma kallimaid linnu ja kohale jõudmine võtab igalt poolt omajagu aega. Päikesevalgust napib isegi suviste pikkade päevade ajal, rääkimata talve lõpututest öödest. Lisaks külm, udu ja tuul, viimane ikka selline, et prillid lendavad peast. Kõigile on teada siinne vulkaaniline aktiivsus, laavaväljad laiuvad 11% ja liustikud 12% saare pindalast, suur osa (üle 50 %) on lihtsalt kiviklibu või samblaga kaetud tühermaa. Kokkuvõtvalt kõlab see kui üks jube, kallis, kauge ja depressiivne koht, millest oleks mõistlik eemale hoida. Selle kõige juures on aga Islandil kõrgeim keskmine eluiga Euroopas, sündivus on üks suuremaid ja väljarändajaid suhteliselt vähe (enamik naaseb mõne aja pärast). Ka immigrante on, kuid pikemaks ajaks jäävad neist sinna vähesed. Pikka talve, vihmast suve ja lühikest hooaega on ju Eestis turismi arendamisel peetud takistavaks teguriks. Suhteliselt madalat hinnataset aga meie tugevuseks ja külastajatele atraktiivseks. Islandil näib kõik toimivat vastupidi ja sealjuures väga edukalt. Kas inimasustus on juba maailmas nii tihe, et tühermaa on muutunud luksuseks või atraktsiooniks? Tegelikkuses õitseb turism rohkem siiski pealinnas, saare idaosas tehakse suuri jõupingutusi, et külastajaid kohale meelitada. Kui Reykjavikis saavad spaad oma
Unikaalsed vaatamisväärsused meelitavad Islandile aasta aastalt aina rohkem turiste. vee ja hooned soojaks looduslikest kuumaveeallikatest, siis idaosas seda luksust ei ole, vesi tuleb ise kuumaks ajada. Sellele vaatamata on ujulad kõikjal vabas õhus ja külma tuule käes, kusjuures isegi vihmasajus oli basseinis ujujaid. See oli meilegi üks parim veekogemus – ei väävli- (termaalbasseinis) ega kloorihaisu (Eestis). Island on lähemal kui arvata võib, ainult kolm lennutundi Londonist ja viis New Yorgist ning seiklus algab niipea, kui saabute – kas pole atraktiivne tutvustus? Kuigi saare nimi tähendab jäist maad, siis kõiki külastajaid tervitatakse väga soojalt. Peaaegu kõik islandlased valdavad inglise keelt ja rääkides ei laskuta formaalsustesse – kõiki kutsutakse ja end tut-
vustatakse eesnime pidi (neil nimelt puuduvad perekonnanimed). Talvel on suhteliselt soojem kui mujal põhjapoolkeral – Golfi hoovus hoolitseb, et temperatuur allapoole kümmet miinuskraadi ei vajuks. Meie projektipartner Austurbru oli valinud üheks oma parima praktika tutvustuseks „Meet the Locals” teenuse, mis meilegi väga huvitav tundus. See sisaldab endas mitmesuguseid kohtumisi kohalike inimestega. Meile korraldati ühe kohaliku pere juures mõnus õhtusöök. Svanhvit ja Agnar on pärit Heimaey saarelt, kuid pärast 1973. aasta vulkaanipurset asusid nad elama idakaldale Eskifjordurisse. Õhtusöögil pakuti Plokkfiskuri (kalahautis rohke võiga) ja
Reisimaailm 3/2016
9
10 Reisimaailm 3/2016
Emajõe Lodjaselts
Skyrcake, mis olid erakordselt maitsvad. Lisandiks lugusid Islandi elukorraldusest, ajaloost, laste kasvatamisest. Peres on kuus last, kelledest noorim elab veel kodus. Pereisa on kalur, kes rääkis meile tööst suurel kalalaeval nii Põhjamerel kui ka Gröönimaa rannikul. Pereema töötab koolis õpetajana. Suuremad lapsed liikusid kõik järjest pealinna, sest kodus on võimalik olla vaid põhikooli lõpuni. Pikad talveõhtud on paljudel islandlastel sisustatud malemänguga, tegutsevad aktiivsed maleklubid ja korraldatakse asulatevahelisi turniire. Eestiga seostus pereisale kohe Jaan Ehlvest. Seltsielu käib ka spaades ja kaardimänguringides. Paljudel on loomingulisi hobisid, musitseeritakse, maalitakse, kogutakse midagi ja tehakse käsitööd. Kui Islandil on kolm korda vähem inimesi kui meil, siis kuidas neid küll igale poole jagub? Kõik olidki väga laia profiiliga ja tegusad. Aga lisaks jäi neile kindlasti rohkem vaba aega ka aiatöö arvelt. Paari mahajäetud kasvuhoonet me nägime, kuid enamasti piirdus haljastus majade ümber üksikute põõsaste või puudega. Praktiliselt kõik vajalik puu- ja köögivili imporditakse. Lambakasvatus on väga intensiivne, nad viiakse kevadel karjamaale ja sügise saabudes käivad maaomanikud sõna otseses mõttes oma maatüki läbi, et loomad kokku ajada. Samas ei tea keegi täpselt, palju neid olema peaks – suvel on mõni juurde sündinud, vahel mõni auto alla jäänud, mõni teise orgu rändama läinud ja mõni kusagilt juurde tulnud ... Ka hobuseid kasvatatakse suhteliselt palju. Mõnel pool paistsid tee ääres ka üksikud väiksemad lehmafarmid. Kui üritada kirjeldada Islandi loodust, siis on see karm, eriline ja paarile leheküljele ei mahu. Sama erilised on ka kõik kohalikud elanikud. Ega inimesi, kes on maast madalast arvestama õppinud vulkaanipursetega, ei olegi võimalik enam väga millegagi üllatada. Geisreid vaatama minnes võis teeraja ääres mitmel pool näha kaseriisikaid, ka puravikke paistis kaljulõhede vahel madalates kohtades. Meie tuttavad seal seeni korjanud ei ole ja neid ei tunne.
Lodjaretked viivad külastajaid Peipsi-äärsesse väga hõreda asustusega ja raskesti ligipääsetavasse piirkonda Seega võiks ju Eestis kohalikega kohtumise ühe teenusena välja pakkuda seente tundmaõppimist. Tõenäoliselt hakkab selle projekti tulemusena arenema sama teenuse Leedu variant. Parimate praktikanäidete kogumik Eestis toimus viimane projektikohtumine sel kevadel. Selleks ajaks oli valmis saanud parimate praktikanäidete kogumik. Leedu poolt on välja pakutud Klaipeda giid Igoris Osnach, kes viib turistid kaasa merevaigu püügiretkele piki Balti mere kallast. Teda tuntakse kui kõige originaalsemat giidi Klaipedas ja kogu Lääne-Leedus, kes pakub lisaks temaatilisi tuure erinevatest ajastutest. Teine praktikakoht on Kura säärel tegutsev ettevõte Irklakojis, mis võimaldab mitmekesist meelelahutust igal aastaajal. Külastajale pakutakse laias valikus tegevusi: treeninguid, giidituure, võidusõite, meistrivõistlusi, blokarts purjekate ja muu inventari müüki-renti. Islandi partneri poolt on suhteliselt uus, aga juba head vastukaja leidnud teenus „Meet the Locals”. Turist saabub kui külastaja, aga lahkub kui kogukonna liige. Islandi teiseks praktikanäiteks on Mjóeyri reisiteenused: majutus, matkaretked, suusatamine, kaljuronimine, paadirendiga restoran, mootorkelguretked, ajaloo- ja erinevad temaatilised giidituurid,
sealhulgas põhjapõtrade vaatlemine. Suvehooajal on 90% külastajatest välisturistid, talvel valdavalt islandlased ise. Åsarna suusakeskuses Rootsis pakutakse erinevat tüüpi majutusteenuseid (hotell, hostel, kämping) ja toitlustust. Keskuses on müügiletid, postkontor, sporditarvete laenutus ja valik meelelahutuslikke tegevusi. Matupplevelse Jämtland Härjedalen on maakonna ja omavalitsuste turismiühingu Upplev Jämtland Härjedaleni eestvõttel arendatav projekt, mille sooviks on propageerida piirkonnas kulinaarturismi kohaliku toidu ja jookide tootjate võrgustiku kaudu. Nende giidituuridel ühendatakse gastronoomia spordi, kunsti ja ajalooga, samuti korraldatakse toiduvalmistamise koolitusi ja kokandusvõistlusi. Eesti valik on Tipu Looduskool ja Emajõe Lodjaselts Meie valisime praktikanäidetes Tipu Looduskooli Soomaalt ja Emajõe Lodjaseltsi Tartust. Tartu otseselt ei ole küll turismi mõistes isoleeritud, aga lodjaretked viivad külastajaid Peipsi-äärsesse väga hõreda asustusega ja raskesti ligipääsetavasse piirkonda. Oma külalistega veetsime kaks päeva Viljandimaal ja ühe Tartus. Tipu Looduskooli (Dagmar Hoder, 53536961, www.tipulooduskool.ee, info@tipulooduskool.ee)
külastus oli elamus omaette eriti neile, kes pole harjunud meie mõistes metsaga. Looduskooli keskkonnahariduse pakkumine ja õppeturism erinevates vormides kogub hoogu. Tegutsemine piirkonnas, kus kevadeti on laiaulatuslikud üleujutused, ei ole lihtne. Loodus dikteerib siin elurütmi rohkem kui mujal. Mida enam muutuvad populaarsed puhkepiirkonnad maailmas ühesuguseks, pakkudes sama toitu kõikjal, müües samu suveniire, seda rohkem otsitakse nišitooteid ja kohalikku eripära. Mida on looduskoolist mujale üle võtta? Lisaks entusiasmile ja pühendumisele on see näide, kuidas piirkonna ebasoodsad olud ja nõrkused saab ära kasutada hoopis eelisena turismiteenuse arendamisel. Privaatsus, mida meie hõreasustus pakub, on ju väga suur väärtus! Emajõe Lodjaselts (LiisaLota Kaivo, 55599100, www.lodi. ee, info@lodi.ee,) avas meile linna jõepoolsest küljest. Varakevadine Tartu on veelt vaadates väga pilkupüüdev, rohkemgi kui suvel, sest raagus puud ei varja vaateid. Nii lodjakoda kui lodi ja inimesed oma pühendumisega olid muljetavaldavad. Kui kunagistel tippaegadel seisis Tartus korraga ankrus kaupade vedamiseks 200 lotja, siis täna organiseeritakse maailma ainsa ehtsa lodjaga menukaid loodusretki Euroopa suuruselt neljandale järvele – Peipsile – ning sinna suubuvatele jõgedele ja märgaladele. Kinolodi on üllatanud spetsiaalse filmiprogrammi, töötubade ja seminaridega, jõululodi on mitmel aastal olnud Tartu jõulumelu keskpunktiks. Mis on Emajõe Lodjaseltsi praktikast mujal võimalik üle võtta või kohandada? On erinevat liiki vanu tavasid, millede väärtused on ajaga tõestatud. Samas peab selleks koonduma piisavalt palju pühendunud entusiaste, kes suudaksid kombineerida oma töö, sissetuleku ja hobid sellisel viisil. Meie projektipartnerite tähelepanekul on Eestis asjad seest palju suuremad kui väljast paistavad. Eriti kehtis see lodja puhul, aga ka Viljandi Pärimusmuusika Aida ja Loodi mõisa kohta. Viimasel päeval õnnestus meil oma külalisi üllatada „Meet the
Locals” Viljandimaa versiooniga. Suured tänusõnad siinjuures kohalikule perele Metsarõõmu talust Sultsi külas ja peretütar Madli Saarele, kes projektiseltskonda võõrustas ja oma tegemistest rääkis. Küsimusi oli palju ja seinast seina, eriti taheti teada, mida ometi teeb üks noor neiu tänapäeval maal, kuidas ja kui kaugel käib ta koolis, tööl, hobiringides jne. Külastades jutuvestjat Piret Pääri tema jutumajas ja Mulgi savikoda, ei jõudnud meie partnerid ära imestada, et nii palju huvitavat näha saab. Imestasime isegi, sest arvestades, et viimasel päeval käidud kohtade vahemaad sai läbida autoga vaid paari minutiga, siis peaks meie oma „Meet the Locals” teenuse arendamiseks piisavalt potentsiaali olema.
võtteid ilmestavad suured julged investeeringud, kuigi hooaeg on lühike. Ettevõtjad tegelevad ka seal erinevate valdkondadega, milledest vaid üks on turism. Kõik meie kogutud ja kirjeldatud praktikanäited tõestavad, et keskendumine olemasolevale ja kohalikele vahenditele on jätkusuutlik algus turismi arendamisele geograafiliselt isoleeritud paikades. Nii mõnigi idee on hoogu saanud faktist, et turistid juba tulevad konkreetsesse kohta ja tunnevad vajadust erinevate tegevuste valiku vastu. Neis piirkondades on külastajate arv stabiilne, sest asutakse mõne muu turismiobjekti või liiklussõlme lähedal. Teised aga rõhuvad väga erilisele ja ainulaadsele kogemusele. Enamike näidete puhul on keskmes kohalik keskkond ja loodusvarad, mis on tihedalt seotud mõne Geograafiliselt isoleeritud või kindla tegevuse või kogemusega. hõreasustusega piirkondades Vastutustundlik asuvad turismisihtkohad suhe loodusepakuvad tänu loodusele ja ga on jätkusuutliku eluviisi üks olemasolevatele tingimustele aspekt. ainulaadset kogemust. Kohalikke olusid arvesse võtHariv ja inspireeriv projekt tes ja teemat laiemalt vaagides on Kokkuvõttes oli see väga hariv iga toodud näide uutes tingimusja inspireeriv projekt. Alates sel- tes rakendatav – merevaigupüügi lest, kui suured erinevused või- võib mõnes teises kohas asendada vad ka lähiriikidega olla mõiste- ravimtaimede, seente või marjade tes (haridus, ettevõtja) ja lõpeta- korjamisega. des emotsioonidega, mida üks või Teisalt on osapooltel võimalik teine koht esile kutsub. Viimane oma ideid ellu viia uutes paikades, ei olene niipalju rahvusest ja kul- vahetada omavahel teadmisi, rajatuuritaustast, kui üldiselt arvatak- da haruettevõtteid ja defineerida se, vaid ikka isiklikust kogemu- veelgi täpsemalt idee päritolukoha sest. Kui Islandi ja Rootsi praktika- eripära. Geograafiliselt isoleeritud tes domineeris jätkusuutlikkusena või hõreasustusega piirkondades kasumi teenimise perspektiiv, siis asuvad turismisihtkohad pakuvad meil ja Leedus ei ole turismiette- tänu loodusele ja olemasolevatevõtjad väga riskivalmid. Paljudel le tingimustele ainulaadset kogeon turism kõrvaltegevusharu või must. elustiiliettevõtlus, kus hobi ja töö Uute ettevõtmiste rajamisel on tihedalt seotud. Kumb lähene- on innustavaks jõuks külastajate mine tänasel päeval edu tagab – ja uudishimu. Nad soovivad piirkonmis see edu siis kellegi jaoks üldse da tundma õppida, kohalike seltsis on! –, näitab aeg. aega veeta ja sealsest eluviisist osa Lahendus, mis mujal toimib ja saada. Kohalike kaasatus soodusmille üle tasub mõelda. Rootsi ja tab uute tegevuste väljapakkumisel Islandi erinevaid valdkondi (partner koostööd mitmel tasandil. Austurbru) või erinevaid teenuseid seob koostööks (Rootsi kulinaarUrve Künsar, Ene Sillamaa turismi võrgustik Mattupplevelse Tel. 53458699 Jämtland) omavalitsuse palgal olev urve@loodi.ee koordinaator. Islandi turismiettewww.loodi.ee Reisimaailm 3/2016
11