Uuesti hingama

Selleks et elus püsida, vajab inimene toitu ja hapnikku. Neist esimesele pöörame palju tähelepanu, kuid hapnikku võtame iseenesestmõistetavana. Aga kui ka hapnikule ja selle saadavusele senisest kasvõi natuke rohkem tähelepanu pöörata, tasub see kindlasti kuhjaga ära.

TEKST: Teele Teder FOTOD: Shutterstock

Hingamisega on seotud kõik füsioloogilised toimingud organismis. Selle protsessi kaudu satub organismi hapnik ja eemaldub süsihappegaas. Iga rakk meie kehas vajab oma elutegevuseks ja sihipäraseks toimimiseks hapnikku. Hapnik toetab raku ainevahetust, millest lähtub, et ilma hapnikuta oleksid kõik rakulised protsessid häiritud. Kui rakk korralikult hingata ei saa, hakkab ta, nagu peremeesorganismgi, vananema ja tema elutegevus hääbuma, samuti võivad tekkida erinevad põletikud ning muud haigused.

Hinga nii nagu laps

Selleks aga, et organism saaks rohkem hapnikku, on erinevaid võimalusi. Kui vaatad, kuidas laps magab, siis näed, et lisaks sellele, et rindkere liigub hingamise rütmis üles ja alla, teeb seda sama ka tema kõht. See on meie organismile loomuomane hingamine, mille kahjuks täiskasvanuks saades unustame. Täiskasvanud inimene hingab vaid pindmiselt ja seepärast jääb ta ka ilma suurest osast hapnikust. Kui aga paned hingates tööle ka kõhu nii, et sisse hingates kõhu ülaosa paisub ja välja hingates liigub selgroole vastu, teed oma organismile suure teene, sest läbi sellise hingamise saad oma organismi rohkem hapniku. Loomulikult on seda esialgu raske kogu aeg teha, kuid alustada võib sellest, et hingad nii iga päev kasvõi mõned minutid. Ühel hetkel on organism algupärase hingamismeetodiga harjunud ja suudad sel moel hingata pidevalt.

Loodus kutsub

Teine variant on minna loodusesse, sest seal on kõige enam hapnikku. Tunnike jalutuskäiku looduses ei ole mitte ainult meeltele mõnus ega aita vaid kilokaloreid kulutada, sealt saab ka organism rohkem hapnikku. Kõige enam on looduses hapnikku 90 minutit enne päikesetõusu ning kõige vähem õhtul ja öösel. Nii et kui vähegi võimalik, tee jalutuskäigud hapnikurikkal ajal. Kui elad maapiirkonnas, siis on hea mõte suvel lahtise aknaga magada. Nii saad päris kindlasti kõige hapnikurikkamal ajal oma osa.

Kui organism saab piisavalt hapnikku, muutub paremaks keha uuenemisprotsess, sest suureneb keharakkude võime end parandada. See võib tähendada nii enneaegse vananemise pidurdamist kui ka mõnede haiguste ja põletike olulist leevenemist, aga kindlasti ka reipamat enesetunnet.

Hingamisharjutus: selgemad mõtted ja rohkem energiat

Hinga sisse, sulge üks ninapool ja hinga kaks intensiivset korda välja. Seejärel tee sama teise ninapoolega. Nii sisse- kui ka väljahingamine peaksid olema pigem kiired. Kokku hinga nii paar minutit. Kõige parem on harjutust teha päeva esimeses pooles.

Testi oma hingamist!

Istu sirge seljaga, hoia pea püsti ja õlad vabad. Pane üks käsi rinnale ja teine alakõhule. Hinga sügavalt sisse ja jälgi, kumb käsi liigub rohkem. Kui liigub ülemine ehk rinnal olev käsi, siis on hingamine pinnapealne. Nii täidame kopsust vaid 20%. Hingamine on õige, kui alumine, kõhul paiknev käsi liigub rohkem.

Pindmise hingamise võimalikud tagajärjed

Kui südame ringlema pandud veri on hapnikuvaene, pingutab süda üle ja kurnab end ära.

Ilma hapnikurikka vereta muutub kogu organism happeliseks ja organid võivad haigestuda.

Kui inimene ei hinga piisavalt värsket õhku, ei saa veri täielikult puhastuda – jääkained, mis tuleks hapnikuga küllastamise protsessis välja viia, tuuakse hoopis kehasse tagasi ja veri kannab need organismis laiali.

Pindmine hingamine võib soodustada depressiooni ja ärevust.

Pinnapealne hingamine jätab suure osa kopsudest tegevuseta ja nii saavad kasutamata soppidesse koguneda haiguste tekitajad.

Puudulik hingamine mõjutab ka maovedelike ja -ensüümide koostist.

Aeglustub soolestiku läbimise protsess, mis toob kaasa jääkainete ladestumise kehasse.

Hingamisharjutus ärevuse maandamiseks

Sügavalt hingamine annab kehale käskluse lõdvestuda, pingetest lahti lasta. Ärevusega tekkinud kiire hingamisrütm aeglustub, vererõhk langeb normi suunas, higistamine väheneb.

Seda harjutust saab teha igal ajal ja igas kohas, ilma et keegi seda märkaks.

Hinga nina kaudu sügavalt sisse ja suu kaudu välja.

Katsu teha nii, et iga hingamistsükkel oleks eelmisest pisut pikem.

Ära pinguta ega sunni oma hingamist takka, pigem jälgi seda ja märka, kuidas hingamine muutub aeglasemaks.

Katsu teha vähemalt kümme sellist hingamist ja tunneta, kuidas ärevus ongi juba vähenenud.

Allikas: peaasi.ee