Tiit Pruuli: mulle meeldib kõik 12Coop Pank

Tiit Pruuli:

mulle meeldib kõik!

Tiit Pruuli on eelkõige tuntud kui suur reisimise fänn. Tema sõnul teeb reisimine targemaks ja annab emotsionaalselt positiivseid surakaid. „Iga inimene tahab saada targemaks, iga inimene tahab positiivseid emotsioone. Kõik, mis meile seda annab, on inimõigus. Järelikult on reisimine inimõigus,“ leiab ta.

TEKST: Teele Teder FOTOD: Hendrik Osula, erakogu

Tiidu jaoks kaasneb reisimisega veel ka vabaduse tunne. „Tihti lisandub minu jaoks reisidel mingi raskesti seletatav vabaduse tunne. Kohe, kui lennuk õhku tõusma hakkab või laev kai äärest eemale liigub, toimub minus mingi rollivahetus ja ma astun kuhugi teise maailma, kus kõik vana „päris“ maailma reeglid enam ei kehti. Ma olen maa peal seistes vahtinud taevasse, jälginud rattaid maast rebivaid lennukeid või seisnud kai peal ja lehvitanud lahkuvatele laevadele. Mul on hea tunne, et inimesed neis lennukites ja laevades saavad vabaks.“

Ligi 150 riiki

Tegelikult pole Tiidu jaoks isegi vahet, kuhu reisida. „Mulle meeldib kõik. Meeldivad mäed ja meeldib meri. Tahan kõrbesse ja vihmametsa. Ligi 150 riigi seas, kus olen käinud, pole ühtegi, mille kohta võtaksin ülbelt öelda, et see on jama, sinna ma tagasi ei läheks. Kui midagi pole meeldinud, järelikult pole osanud ise aru saada, järelikult tuleb rohkem süveneda,“ ütleb ta. Siiski leidub ka erilisi lemmikuid. „Kui siiski mõnd konkreetset kohta nimetada, siis väga on meeldinud mulle olla Himaalaja jalamil. Mitte väga kõrgel, aga kusagil nii 1500–2000 meetri kõrgusel, kus hõre õhk veel kopsudele ei suru, aga juba tunned mägede vägevust.“ Viimastel aastatel on temast saanud ka suur polaaralade fänn. Sealne puutumatu loodus veab Tiitu ikka ja jälle enda juurde tagasi. Sellegipoolest ei soovita ta reisides liialt ühte sihtkohta kinni jääda. „Kõikjal maailmas on ägedaid kohti, võta ainult nende jaoks aega. Ära tuhise läbi, vaid tee põhjalik eeltöö, jaluta rahulikult ringi, vaata inimesi ja õpi kultuurimärke. Siis läheb põnevaks, muidu on lihtsalt pealiskaudne puhkus. Mida, tõsi, on ka mõnikord vaja,“ soovitab ta.

Inimese tõeline olemus

Ütlus, et kui soovid inimest tundma õppida, mine temaga reisile, vastab ka tema arvates tõele. Eriti siis, kui reis pole kerge bussiekskursioon Riiga. „Rasketes oludes avaldub inimese tõeline olemus, siis on näha, kes hakkab virisema, kes otsib lahendusi, kes süüdistab teisi, kes jagab oma joogipudelit. Jah, ma olen reisides sõbraga tülli läinud. Me mõlemad õppisime sellest valusast kogemusest, kus me ei suutnud kumbki oma isiklikke huvisid ja egosid ühise eesmärgi nimel alla suruda.“

Suured reisisellid jätavad tihti oma kodumaa ja kolivad kuhugi mujale elama. Eriti siis, kui kodumaa kliima pole kõige soodsam. Ka Tiit on selle peale mõelnud. „Olen nooruses tõsimeelselt planeerinud kahte kohta elama minna – Tonga saartele ja Kanadasse. Õnneks läksid mõlemad plaanid viimases ettevalmistusfaasis untsu. Kanada ja Tonga on huvitavad kohad, aga ma olen loodud elama Eestisse.“ Mõnikord, kui õlaliiges valutama hakkab, tabab ta end samalt mõttelt uuesti. „Mõtlen siis, et äkki oleks tore elada Kreekas või Hispaanias. Olen seal olnudki mõne nädala või kuu kaupa, aga siis tulen ikka rõõmsa kapakuga siia sombusesse, rõskesse, pimedasse, kõledasse … armsasse Eestisse tagasi. Ma vajan enda ümber oma inimesi – Kaido suitsusauna, Johani kontserte, Marguse maalikogu ja muid selliseid pisiasju, mis kokku on kodumaa.“

Teistsugused paigad kodumaal

Suure reisisellina on ta mõistagi avastanud ka kodumaad. „Väike Eesti on piisavalt mitmekesine ja mitmekihiline ning siin võib leida ka väga toredaid, nii-öelda teistsuguseid paiku, igapäevarütmist välja astuda. See, mis on „teistsugune“ tallinlase ja võrokese jaoks, on aga väga erinev. Minu jaoks on juba mõnda aega põnev olnud Ida-Virumaa oma seikluslikkusega. Paaril viimasel aastal olen taasavastanud meretaguse maa – Hiiu saare, kus aeg liigub hoopis teistmoodi kui mandril. Saan aru, miks paljud väga tegusad linnainimesed on sinna oma suvekodu rajanud – seal ongi võimalik juhe seinast välja tõmmata.“ Lisaks kiidab ta RMK tänuväärset tööd matkaradade ja laagriplatside rajamisel. „On rõõm, kui paljud inimesed neid juba kasutavad. Rattamatkad metsateedel, paadimatkad jõgedel – meil on tohutult palju ilusat, mida teha.“

Mida talv toob?

Pojaga mäesuusatamist Kiviõlis ja ehk ka kaugemal. Tegelikult on alanud ettevalmistused, et läbida purjelaeval Admiral Bellingshausen 2023. aasta suvel Loodeväil. See on väljakutse. Kosmoses on tänaseks käinud rohkem rahvast, kui on Loodeväila läbinuid. Kui see õnnestub, on see tarkuse, julguse ja õnne hea kokkumäng. Peab olema hea jää- ja heade tuulte aasta. Peab olema korralik alus, asjatundlik meeskond ja pühendunud toetajad. Meil on olemas kõik eeldused see trikk eeloleval aastal ära teha. Hoidke meile pöialt!

Tiit ja vanamees Yunnanis

Sage reisimine tähendab ka erinevaid maitseelamusi. Eksootilistest roogadest on Tiit ära proovinud elevandi londi, mao südame, lamba silma, fermenteeritud hailiha ja praetud rohutirtsud. „Need pole toidud, mida ma teist korda himustama kipuks. Ära on nad kultuurilise tutvuse mõttes proovitud, rohkem ärge serveerige.“ Maitse-eelistustest rääkides meeldib Tiidule Aasia köök oma vaheldusrikaste vürtsidega. „Samas leiab põnevat pea kõikjalt – Mehhiko toidud on ägedad, Siberi pelmeenid mõnusad, Jaapani mereannid hõrgud, Vahemere saarte oliividel on oliivi ja tomatitel tomati maitse.“

Üks meeldejäävamaid mälestusi seoses toiduga pole Tiidul üldse mitte kuskilt restoranist või seotud ääretult hea maitseelamusega. „Alati ei pea olema gurmeemaitseid, meeleolu loeb. Mul ei lähe iialgi meelest, kuidas me kunagi proovisime Tiibeti platool liha küpsetada. See ei valminud ega valminud. Tuli ei tahtnud tuule käes põleda, vesi ei tahtnud 3500 meetri kõrgusel keema minna, jakiliha oli neetult vintske ja pott täis liivateri. Aga see oli üks imeline õhtu väga heade sõpradega looduslikult põnevas ja kultuuriliselt täiesti uudses ümbruses. Maitsetud lihatükid täitsid pärast suus ringi käimist kõhu ja meil oli väga hea olla.“

Mustade päevade varud

Maailmamaitseid on küll põnev avastada, kuid eestlaslikult ei saa ka Tiit ilma kodumaise toiduta ning võtab seda reisile kaasa. „Me võtame alati pikemale matkale minnes natuke kodumaiseid toiduvarusid kaasa. Ei söö neid kohe ära, jätame nii-öelda mustadeks päevadeks. Kasutan siinkohal juhust ja tänan Coopi, kes on meie laeva aidanud varustada nii Antarktika kui ka Arktika reisi eel.“ Koduigatsus avaldub Tiidu sõnul kaugel olles mitmel moel. „Esmalt muidugi inimesed – vanemad, elukaaslane, lapsed, sõbrad. Neid kõiki hakkad unes nägema ja rasketel hetkedel enda kõrvale kujutama. Seejärel tulebki igatsus selle järele, mida me nimetame emapiimaga sisse imetud kultuuriks – tahad eesti muusikat, tahad eesti ajalehti-ajakirju ja tahad ka olmekultuuri – muu hulgas eesti toitu. Kui musta leiba pole, tulevad musta masenduse päevad. Noil päevil on eriti tähtis, kui saad helistada koju, mängima panna Kukerpillide plaadi, võtta Kalevi kommi, Felixi pohlamoosi ja sinna kõrvale klõmmu Viru valget. Uskuge, sellised lihtsad abivahendid aitavad palju.“

Enda kokakunsti Tiit väga kõrgelt ei hinda. „Olen halb kokk. Mida aasta edasi, seda rohkem mulle meeldivad head toidud. Varem, ja reisides eriti, polnud üldse tähtis, mida süüa. Nüüd olen hakanud valima. Mis ei tähenda seda, et mulle meeldiks ainult peened toidukohad ja peenutsev stiil. Ei, isegi vastupidi. Ma

tahan päris asja! Ma tahaks osata teha selliseid kalaroogi, nagu teeb Vladislav Koržets. Ja rõhutan, et küsimus pole ainult maitses, vaid lugudes ja kunstilises ehedas ning ausas etenduses, mis selle toiduvalmistamise juurde käib.“ Siiski on Tiit valmis köögis meeleldi assisteerima ja aitama lihtsamatel abitöödel. „Pikkadest reisidest on nii palju abi olnud, et olen õppinud ära, kuidas Santa Maria maitseainetega lihtsad purgi- ja pakitoidud põnevaks maitsestada.“ Lihaküpsetamisega saab ta ka hakkama, kuid magustoitudega nii hästi pole. „Ärge mind crème brûlée või mõne muu keerulisema magustoidu ligi laske. Sellest ei tule välja muud kui üks Kaali meteoriidi vähendatud koopia – kärssav ja tuline käkerdis,“ naljatleb ta.

Reisiselli identiteet

Kuigi Tiiduga on äärmiselt huvitav reisimise teemal rääkida, on ta reisiselli identiteedist väsinud. „Vahepeal tekkis tõesti tunne, et võõramad inimesed tahavad minuga rääkida ainult reisimisest kaugetele maadele. Et kuidas sinna saab, mis maksab, kui palju raha kaasa võtta ja muu selline reisikorralduslik jutt. Kauged maad on enamasti põnevad, aga tehnilised üksikasjad muutuvad mulle järjest vähetähtsamaks. Ma tahan teada, mis selle kauge maa inimesi õnnelikuks teeb, millesse nad usuvad, mida ei salli.“ Tiit on tõesti palju muud kui reisisell. Ta on Go Groupi ühe omanikuna ka näiteks tööandja ligi tuhandele inimesele. „See on mu kõige olulisem ja vastutusrikkam roll. Eriti praegu, kui majanduslikus mõttes pole ajad kõige paremad.“ Lisaks huvitavad teda veel mitmed asjad – näiteks meri kõige laiemas mõttes. „Koos sõprade ja abikaasaga oleme püsti pannud Käsmu lahe merekooli, mis peaks Lahemaa rannalastele merealast haridust andma. Kevadel avatakse Mikkeli muuseumis Kadriorus mu mereteemalise kunstikogu näitus. Kodustes vetes sõidan ringi oma pisikese purjeka Muinasjutukuningaga.“

Tiit on oma elus palju jõudnud ning ütleb, et talle ei meeldi kurtmine, et elu on liiga lühike ja aega pole. „Inimesele antud päevad on tegelikult päris pikad ja nende jooksul jõuab väga palju, kui just molutama ei jää. Sooviksin veel lendama õppida.“

Millised on Tiidu jõulude ja aastavahetuse traditsioonid?

Aastavahetus on pidu – laul ja tants ja möll. Ei salga, et mulle meeldib sõpradega pidutseda. Jõulud aga on ikka Tartus vanematekodus. Kalmistulkäik, jalutamine Toomemäel. Ja siis tuleb külla üks kangesti Johansoni Antsu moodi mees, aga ma usun, et ta pole seda kindlasti mitte. Ta on osake jõulumuinasjutust. Ta on osake sellest unistuste maailmast, mida me ei tohi kunagi ära unustada, ei jõululaupäeval ega muudel päevadel. Ma ütlen – ta on olemas!

Abikaasa Marisega

Uudishimulik käivitaja

Tiit ütleb enda kohta, et on pigem käivitaja-tüüpi inimene. „Mul on palju häid kolleege ja partnereid, kellega on suurepärane koos ideesid genereerida. Minu viga on mõnikord ehk see, et kui näen, et asi jookseb, keegi hoiab teemat elus, siis mul endal hakkab huvi kaduma. Olen pigem käivitaja kui igapäevase käigus hoidmise tagaja. Selleks vajan enda kõrvale parema rutiinitaluvusega inimesi, kui ma ise olen.“ Suurimaks motivaatoriks peab ta aga uudishimu. „Tahan olla tark, tahan teada, kuidas asjad töötavad, tahan teada, mis on silmapiiri taga. Ja muidugi tahan kogeda uusi emotsioone, proovida uusi trikke.“

Tunnustatud kiirabiarst

sai tänu Coop Pangale endale unistuste suvemaja

Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Lilian Lääts leidis mere äärest kiviselt Lahemaa rannikult unistuste suvila, kus käia ennast pingelisest tööst väsinuna laadimas.

Foto: erakogu

„Kiirabitöö on stressirohke ja otsuseid tuleb langetada kiiresti. See on väga põnev, aga ka kurnav. Selleks vajasin kohta, kus on rahu ja vaikus,“ põhjendas ta vajadust suvila järele.

Lilian ei kujuta oma elu ette võimaluseta sõita nädalavahetuseks kusagile loodusesse. „Mulle meeldib väga jalutada, lastega rabas matkata. Juba lapsepõlves Lasnamäel üles kasvades veetsin kõik suved ikka maal suvilas,“ kirjeldas ta armastust looduse vastu.

Nüüd ostis ta paarsada meetrit merest asuva suvila, kus saab olla täiesti omaette. See jääb teest veidi eemale, mistõttu keegi juhuslik sinna ei satu. „Seal hing puhkab. Õhtuti jalutan mere ääres, ujun palju ja suvel käin sealt ka Tallinnasse tööle.“

Lilian tõdes, et varem võttis tööst välja lülitamine tal rohkem aega. Inimestega juhtunu puges hinge. Nüüd, mil ta vastutab kogu kiirabikeskuse juhtimise eest, on töömured veidi teistsugused. „Kuigi ka väljaspool tööaega telefon ikka heliseb, oleme oma keskuses korraldanud asjad nii, et kui väga suurt jama ei ole, siis puhkusel olevat inimest ei tülitata,“ rääkis ta.

Vaatamata stressirohkusele pakub kiirabiarsti töö Lilianile suurt rahuldust. Tema sõnul saab ta sellest adrenaliini, sest iga hetk võib sündida midagi väga ootamatut. „Mulle meeldib, et suudan kriitilises situatsioonis jääda rahulikuks ning teha

Lilian Lääts

Kümme põhjust, miks hakata Coop Panga kliendiks

Tasuta igapäevapanganduse teenused kuni 27-aastastele ja alates 55. eluaastast. Tasuta sularaha väljavõtmine pangaautomaatides üle maailma. Tasuta sularaha väljavõtmine ja arvele maksmine kõigis Coopi kaupluste kassades. Pangakaart, mis annab Coopi kauplustes parimad hinnad. Pangakaart, mis annab kestvuskaupadele tasuta ostukindlustuse. Paindlikud laenu- ja liisingutingimused. Kasulikud raha hoiustamise tingimused. Mugav ning lihtne internetipank ja mobiiliäpp. Pangakontorid on avatud 12 Eesti linnas. Soodsad ja mitmekülgsed pangateenused ettevõtetele.

Foto: Division inimeste aitamiseks vajalikke otsuseid. Mõnel jookseb pingelises olukorras mõistus kokku, kuid mul hakkab just mõte jooksma. Järelikult minu isikuomadused on selleks tööks sobivad,“ tõdes doktor. Praeguseks on ta oma erialal töötanud enam kui 15 aastat.

Nii nagu tema suguvõsas on palju meedikuid, mängib nende pere erinevate põlvkondade elus olulist rolli Lahemaa rannik. Just sinna leidis Lilian endale ja oma lastele sobiva suvemaja.

See unistus sai teoks üksnes tänu panga vahetusele, kuna senine kodupank ei pidanud võimalikuks doktorile laenu anda. „Mul kadus soov olla seotud pangaga, kes on sinu murede ja soovide suhtes ükskõikne ja heidab sulle ette nende reeglite mittetundmist. Minu varasemale kodupangale ei sobinud laenu tagatiseks kaasomandis korter,“ selgitas ta. Lilianile tuli appi Coop Pank, kelle jaoks ei olnud kaasomand probleemiks. „Nad nägid lepingu taga inimest, kellel on omad mured ja soovid. Coop Panga jaoks omab kinnisvara väärtust ka väljaspool Tallinna ning Tartut.“

Lilianile on oluline, et ta saab oma uue kodupangaga ka maal suvilas olles rahaasju muretult korraldada – selleks kasutab ta mugavat internetipanka ja lihtsat mobiiliäppi. Sealhulgas võtab ta aeg-ajalt lähimast Coopi poest sularaha, et naabrile kartulite eest tasuda. „Nüüd olen ka selle panga aktsionär,“ sõnas Lilian, kes ka kõigile oma sõpradele ja tuttavatele Coop Panka soovitab.