Avastamist väärivad paigad Võrtsjärve ümber

Maantee ja Oiu sadam

Võrtsjärve piirkonda võib nimetada müstiliseks looduslikuks paigaks oma kalurikülade ja Tondisaarega. Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv on selle ümber elava rahva jaoks justkui mere mõõtu. Järve ümber on ajalooliselt välja kujunenud rannakultuur, mis eriti viimastel aastatel on inimeste teadvusesse hoogsalt tagasi jõudmas.

FOTOD: Shutterstock

Võrtsjärv on suurim täielikult Eestis paiknev sisejärv pindalaga 270 km², kuhu koguvad vett 18 jõge, millest peamine on Väike Emajõgi. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ning kolme vallaga (Viljandi, Elva ja Tõrva). On väidetud, et oma nime võis järv saada veekogus vohava pilliroo järgi, mida rahvakeeles kutsutakse võrritsaks.

Elu Võrtsjärve-äärsetes rannakülades on saanud turgutust muu hulgas tänu Euroopa Kalandusfondi toetusrahale, millest osa läheb otseselt kalanduse arendamiseks, kuid lisaks ei jää kõrvale ka tegevused, mis on seotud kalandussektori majandustegevuse ümberkorraldamise, kaluritele koolituste korraldamise ning turismi ja rannakülade taaselustamisega.

Salapärane läbi ajaloo

Salapärane ja suursuguse auraga Võrtsjärv on läbi aegade lummanud nii loomeinimesi – kirjanikke ja luuletajaid – kui ka täiesti tavalisi elanikke. Järveteadlased on sealset elu uurinud juba 18. sajandist. Võrtsjärv ja seda ümbritsev looduse ilu on läbi aegade ligi meelitanud külalisi, pakkunud võimalusi aktiivseks puhkuseks ja vaba aja veetmiseks. Iga aastaaeg on omamoodi mõjutanud järveümbruse looduskeskkonda ning jätnud oma kindla jälje piirkonna kultuuri- ja ajalukku. Nõukogude aja lõpu ja iseseisvumisaastate raskused küll pidurdasid piirkonna puhkemajanduse arengut, samas otsekui ärganuna varjusurmast on toimunud ja toimub ka praegu jätkuvalt Võrtsjärve taasavastamine. Eesti suurima sisejärve äärsed omavalitsused on otsustanud muuta Võrtsjärve tundmatust paigast

magnetiks. Korrastatakse turismiobjekte, viidastatakse matkaradu ja avatakse vaateid järvele. Võrtsjärve piirkonnal on äärmiselt suur potentsiaal kujuneda atraktiivseks turismipiirkonnaks, mis toob kaasa piirkonna veelgi suurema majandusliku arengu.

Rahulikust avastamisest kuni aktiivse puhkuseni

Võrtsjärve ümbritsevas kolmes maakonnas ja kolmes vallas leidub nii mõndagi, mis suudab nii kohalikke kui ka turiste tegevuses hoida. Võrtsjärve-äärsed alad sobivad suurepäraselt nii rahulikuks avastamiseks kui ka aktiivseks puhkuseks.

Jõesuu vaatetorn –15 m kõrge puidust Jõesuu vaatetorn asub Võrtsjärve külastuskeskuse lähedal Emajõe alguses. Tornist avaneb hea vaade Võrtsjärvele ja Emajõe luhtadele, pakkudes võimalust vaadelda kaunist päikeseloojangut või nautida sumedat hommikut. Samuti on torn sobiv linnuvaatlusteks. Torni kõrval oleval Jõesuu puhkealal saab telkida ja piknikku pidada ning sealt leiab ka pisikese mänguplatsi lastele.

Järvemuuseum – muuseum, mille põhiekspositsioon koosneb elusatest Eesti mageveekaladest. Sellist liigilist kogust mageveekalu mujal Eestis ei eksponeerita. Siin elavad umbes pooled Eesti mageveekaladest, sekka eksootilisemaid liike, lisaks kilpkonn, järvepallid ja jõevähid. Uudistada saab kahte ägedat põrandaakvaariumit ja kahte suurt silinderakvaariumit. Kokku on erinevaid akvaariumeid üle 25. Muuseumis on ka kalastusvahendite kollektsioon, ürgkalade näitus ja palju muud põnevat! Võimalik tellida lõbusõiduks või saunatamiseks saunaparve, kasutada miljonivaatega seminariruumi. Suveperioodil töötab kohvik.

Võrtsjärve rattarada – nagu teada, siis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Suuruselt jääb see alla Peipsile, millest osa asub Venemaa piirides. Võrtsjärve rattarada saab alguse Võrtsjärve külastuskeskuse juurest, kulgeb ümber Võrtsjärve ja läbib kolme maakonda. Raja pikkus on umbes 140 km. Rada on viidastatud ja rajal on 11 infotahvlit.

Jõesuu vaatetorn

Võrguga kaetud puidust aed Võrtsjärve ääres

Oiu sadama matkarada –Oiu sadamas ootab ligi poole kilomeetri pikkune jalutussild, mis on ehitatud sealsamas olevale luhale. Matkarada saab alguse paadisilla juurest, kulgedes kaarja tõusuga peaaegu Võrtsjärveni välja. Kõrgeimas kohas jääb jalge alla neli meetrit tühja ruumi. Rada nimetatakse ka vabaõhumuuseumiks, kuna selle ääres paikneb 12 kahepoolset infotahvlit, mis pajatavad vahvaid lugusid kohalikust elust, loomadest ja taimestikust.

Võrtsjärve külastuskeskus – Emajõe algusesse, Rannu-Jõesuu puhkealale, on ehitatud turistide tarbeks ökoloogilistest materjalidest külastuskeskus. Seal ootab kultuuri- ja loodushuvilist National Geographicu kollane aken, olles ka üks Lõuna-Eesti 21 avastamist väärt paigast. Perede päralt on võimalused ujumiseks ja mängimiseks ning aega saab veeta hubases järveterrassiga kohvikus. Teadmist väärib fakt, et Võrtsjärve põhjakaldast 1,3 km kaugusel põhja pool asub Leie ohvrikivi, millel olevat imettegev ravivõime ja mille all mängivat öösiti moosekandid.

Kalepurjeka sõidud Võrtsjärvel – tublid paadimeistrid on ehitanud Võrtsjärvele sõitma uhke kalepurjeka nimega Laura. Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust traalerpurjekas, mida selle graatsilise välimuse tõttu tihti ka lõbusõitudeks kasutati. Sihvaka kerega purjekal on kaks kolmnurkset purje. Kalepurjekas Laura lasti vette 2014. aastal ja praeguseks on see ainus omalaadne. Vanemad õed – 2005. aastal valminud Paula ja 2009. aastal vette lastud Liisu – on igaviku tuultesse seilanud. Kalepurjekas Laura ootab kõiki huvilisi Võrtsjärvele laineid katsuma. Laura kodusadam on Valma sadam, kuid tellimisel on võimalik väljuda ka teistest sadamatest nii Tartu-, Viljandi- kui ka Valgamaalt.

Võrtsjärve purjetamiskeskus – Võrtsjärv on ideaalne paik purjetamisega esmatutvuse tegemiseks ja veemõnude nautimiseks. Purjekate kodusadam asub Võrtsjärve põhjakaldal Vaibla külas Veldemani puhkemaja juures. Võrtsjärve laevastikku kuuluvad RS Questid ja Terad, Mariner 19 ja Jeanneau Sun 2000. Purjekaid saab rentida nii iseseisvalt kui ka koos kipperiga. Populaarsed on firmade suvepäevad, meeskonnaüritused, sünnipäevad, purjetamiskoolitused jne.

Valma seikluspark – Valma puhkelaagri seikluspark on Võrtsjärve kaldal asuv enam kui 50 takistusrajaga ronimisseinte, 2 km pikkuste ziplinelaskumisliinide ja kõrge vaatetorniga ronimiskompleks. Takistusrajad on paigaldatud neljakorruselise maja kõrgusele tehismastidel platvormidele, mis on ainulaadne meetod Eestis. Lisaks pakub seikluspark hulgaliselt aktiivseid vabaajategevusi: kiiking, lasketiir, palliväljakud, minigolfipark jms. Seikluspargis on tegevusi igas vanuses seiklejale. See on sobilik paik firmaüritusteks, suvepäevadeks, lastelaagriteks, koolitusteks ja seminarideks ning kokkutulekuteks.

Kala, kala ja veel kord kala

Võrtsjärvega seonduvalt ei saa üle ega ümber mereandidest ehk täpsemalt kalapüügist kui meeldivast tegevusest ja gastronoomiast ehk kalaroogadest. Võrtsjärvel on läbi aegade käinud ja käib ka praegu küllaltki intensiivne kutseline kalapüük. Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas, sellest 60–70% moodustab hea toidukala.

Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35 liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ka ahvenat ja särge. Järve kaldal asub kalakohvik Võrtsu Sahver, mis on alguse saanud kahe Võrtsjärve põhjakaldal tegutseva sõbra ja kaluri ühisest kirest looduse, kalastamise, toiduvalmistamise ja rannaäärse elu vastu.

Kalurikülade ja taludega ääristatud järvele saab ka ise koos kohalikega kalale suunduda ja hiljem saagist maitsvaid sööke valmistada. Võrtsjärve kalurite saak on kõrgelt hinnatud kohalike kokkade seas. Nii võib leida kohalikku kala nii järveäärsetest restoranidest ja kalakohvikutest kui ka Viljandi lokaalidest.

Allikad: visitviljandi.ee, vortsjarv.ee, puhkaeestis.ee, visitestonia.com