Kohalikud Coopi ühistud 19Uue aasta lubadused ja eesmärgid 20Kaunis kodu 24Valmistume peoks 26Kuidas parandada kodus õhu kvali- teeti

Kohalikud Coopi ühistud

Võrtsjärve-äärses piirkonnas tegutsevad peamiselt kaks Coopi ühistut kaheksateistkümnest – Elva Tarbijate Ühistu ja Viljandi Tarbijate Ühistu. Alates 2015. aasta lõpust võib nende kahe ühistu kaupluste ustel, mida kokku on 43, kohata ka nimesid Coop Elva ja Coop Viljandi, kuna siis võtsid meie piirkondlikud ühistud kasutusele ühise kaubamärgi Coop, mis tuleb ingliskeelsest väljendist cooperative ehk tõlgituna ühistu. Nii on Coopi kaubamärgi endale saanud nii väikepoed, Konsumid kui ka Maksimarketid.

Kahtlemata on nende kahe Coopi ühistu suurimaks panuseks Võrtsjärve piirkonnas olnud kohalike väikeste kaupluste hoidmine. Viimase kolme kümnendi jooksul on paljud väikepoed oma kauplused üle Eesti sulgenud, kuid tarbijaühistute eesmärk on olnud ja on ka edaspidi hoida kaupluseid oma piirkonnas inimestele võimalikult lähedal, kuni see majanduslikult vähegi mõistlik ja võimalik on, nii ka Võrtsjärve piirkonnas. Praegu tegutsevad järveäärses piirkonnas Elva ühistu poolt Sangla ja Rannu kauplus ning Viljandi ühistu poolt Soe ja Suislepa kauplused ning Mustla Coop Konsum.

Lisaks kaupluste hoidmisele ja arendamisele on Coopi ühistutel oma tegutsemispiirkonnas sageli ka kohaliku elu toetaja roll, sest kuuluvad ju ühistud kohalikele inimestele endile ning kaupluste teenitud kasum suunatakse nii ehk naa tagasi kas kohaliku kaubandusvõrgu arengusse või sealse piirkonna oluliste spordi- ja kultuurisündmuste toetamisse.

Coop Viljandi toetab paljude muude projektide kõrval ka kohalikku käsipallimeeskonda Viljandi HC. Foto: Kenno Soo

Nii on Coop Elva püsivalt õla alla pannud kohaliku FC Elva tegutsemisele ja klubi suuremate ürituste korraldamisele, Karijärve Keelpilliorkestri iga-aastasele suvekoolile, Heli Rassi mälestusvõistlustele laskmises, Õru discgolf’i medalisar-

Foto: Coop Coop Elva on õla alla pannud teiste hulgas ka kohaliku jalgpalliklubi FC Elva tegutsemisele. jale ja Elvas asuva Tartumaa Tervisespordikeskuse tegemistele.

Coop Viljandi on Võrtsjärve-äärses piirkonnas toetanud Mustla jaanipäeva korraldamist ja kohaliku ettevõtluse toetamise eesmärgil alustanud koostööd sealse kurgikasvataja Nelja Tuule OÜga. Kuid Viljandimaa on suur ja lai, mistõttu on ühistu õla alla pannud ka paljudele teistele piirkondliku tähtsusega ettevõtmistele, näiteks Võhma linnapäevade, Vastsemõisa laada ja Viljandimaa Abipolitseinike MTÜ korraldatud maastikumängu V.Õ.M.M. korraldamisele. Samuti on ühistu kaasatud paljude spordivõistluste korraldamisse, sh Viljandi valla seeriajooks, Männimäe, Paala järve ja Viljandi Linnajooks, Sakalamaa Angerja ujumisvõistlus ning rannakäsipalli Viljandi etapp. Kohalikest sporditiimidest toetatakse käsipalliklubi Viljandi HC ja Viljandi Metalli võrkpallinaiskonda.

Uue aasta lubadused ja eesmärgid

Foto: Shutterstock

Aasta lõpus ja ka uue alguses mõeldakse palju uue aasta ootuste, soovide ning lootuste peale. Kas sina oled üks nendest inimestest, kes seab uueks aastaks eesmärke või annab lubadusi? Lubadus on midagi, mida me võiksime anda ennekõike iseendale. Kokkulepe endaga. Eesmärk on tihtipeale tähtajaline sooritus. Siht, mida soovime saavutada. Mõlemal juhul võiksid need olla realistlikud ja läbimõeldud, et vältida hilisemat pettumist ja enesesüüdistamist, kui esmane entusiasm ja motivatsioon vähenema hakkavad. Tasub mõelda, kumb variant on sinu jaoks kindlam ja kõnekam. Kas lubadus endale või väikesteks sammudeks jagatud eesmärk? Tihtipeale alahinnatakse väikeste sammude olulisust. Suure saavutusvajadusega inimesel võib see pigem stressi ja lisapinget tekitada, kui ei nähta piisavalt kiiresti oodatavaid tulemusi. Kuigi just need pisikesed igapäevased või iganädalased otsused, valikud, tegemised aitavad suure või esmapilgul võimatuna näiva eesmärgini jõuda. Kindlasti tasub end mõlemal juhul kiita, julgustada ja tunnustada juba läbitud teekonna eest. Oluline on märgata väikseid võite ja õnnestumisi. Need omakorda tekitavad väikseid eduelamusi, mis annavad enesekindlust, eneseusku ja tahet ning indu edasi tegutseda.

Rõõmusta, koge tänutunnet, tähista. Soovitan nii lubaduse kui ka eesmärgi puhul see paberile kirja panna. Nii saab aeg-ajalt sellele pilgu peale heita ja rasketel hetkedel endale meelde tuletada, mida sai lubatud ja kuhu on soov jõuda. Ühtlasi mõelda läbi, mis on see MIKS. Miks ma selle lubaduse endale annan või seda eesmärki soovin? Mis see sügavam põhjus on? Kui see on selgelt kirjas või hästi läbimõeldud, on ka tahet tegutseda rohkem. Endast välja kirjutamine aitab teha peas ruumi uutele mõtetele ja luua vajalikku selgust.

Oluline on võtta teadlikult aega vahekokkuvõtete tegemiseks ja analüüsiks ning hetkeolukorra kaardistamiseks.

Kersti Rauts, kogemusnõustaja, mentor ja mõttetöö treener Foto: erakogu Kust alustati, kuhu on jõutud, mida on juba tehtud. Kindlasti nautida teekonda ja tuletada endale meelde, et ka vahepealsed etapid on olulised ning märkimisväärsed. Mitte ainult kohalejõudmine, vaid ka teekonna võlu, ilu ja keerdkäigud, mis meid arendavad ja õpetavad. Liigselt mõtetega tulevikus olles laseme märkamatult mööda praeguse hetke.

Kui tunned, et väsid ja tekib ülekoormus, siis puhka ja taastu, kuid ära anna alla. Järjepidevus on üks võtmetegureid edu saavutamisel. Aja möödudes tasub võtta paus ja kuulata oma sisetunnet, kas ollakse ikka õigel teel ja algselt antud lubadused või soovid on endiselt olulised ja südamelähedased. Ka siis on hästi, kui soovid ajas muutuvad. Hea tööriist on siinkohal enda küsitlemine. Kas need on ikka minu enda soovid või teen seda pigem kohustuse tõttu kellegi teise ees? Mis võiks olla tänane kõige olulisem tegu, mis mind edasi aitaks? Milles saaksin end arendada, et olla see inimene, kellena ennast tulevikupildis näen? Millised viisid ja tehnikad on hästi toiminud, mis vajaksid ülevaatamist ja muutmist? Millised harjumused mind toetavad? Mille üle saan juba praegu tänulik olla?

Alati usalda end rohkem, kui endas kahtled. Me oleme kõik palju võimekamad, kui me esmapilgul usume.

Ilusaid uusi alguseid!

Kaunis tulemus

vähese (?) vaevaga

Tegemist on Pärnu ühe peatänava äärde jäävasse stalinistlikku majja sisse seatud pisikese ja kompaktse katusekorteriga, kus on ruumi 45 ruutmeetrit. Noored, kes selle endale algselt suvekoduks tahtsid kujundada, kirjeldavad, et ega palju ette ei võetudki, kuid tegelikult oli askeldamist ikka parasjagu ja tulemus on nauditav. Lihtne ja hubane.

KÜSIS JA TOIMETAS Irmeli Karja VASTAS JA TEGI PILDID Marian Grau

Algselt oli seda tüüpi majades katusekorrusel külm pööning ja eluruumid asusid esimesel kuni kolmandal korrustel. Neljas korrus ehitati korteriteks välja üle kümne aasta tagasi. Seetõttu pole ka interjööris viiteid stalinistlikule arhitektuurile, mida tavapäraselt iseloomustavad kolm meetrit kõrged laed ja uhked laekarniisid.

Hilisem lisandus oma kaldlagede ja katuseaknaga mõjub tunduvalt modernsema ning tänapäevasemana. Ka planeering on mõnevõrra praktilisem – puudub ajastule omane „koridor“, kust avaneks pääs eraldi seisvatesse tubadesse ja tillukesse eraldatud kööki.

Tänapäevaste ideede ja voolava ruumi põhimõtte järgi loodud

Esikusse sisenedes avaneb paremal köögiga ühendatud elutuba. Elutuba on sisse seatud tänavapoolsesse ossa, vasakule jääv magamistuba on vaatega vanalinnapoolsesse rahulikku hoovi, kuhu tänavamüra ei kosta. Et korter asub linna ühel peamisel tuiksoonel, siis arvestab ruumijaotus müraga – magamistuba on rahulikumas tsoonis ja elutuba seal, kus just suviti pulbitsev linnaelu ning tihe liiklus ei häiri.

Omanike soov oli leida suvituskorter, kus ei oleks vaja liiga palju remonti teha ja kus saaks piirduda väiksema värskenduskuuri ning sisustamisega. Kuna eelnevad seitse aastat on noored teinud AINULT remonti ja olnud igapäevaselt kohustatud midagi remontima ning parandama, siis

suvekorteriga ei tahtnud sellist koormust võtta. Nad otsisid elamise, kus polnud vaja planeeringut lõhkuda ning piisas vaid pahteldamisest, värvimisest, põrandate hooldusõlitamisest ja uue sisustuse valimisest ehk jõukohastest töödest, mis ei veniks aasta(te)pikkuseks kohustuseks ja kapitaalremondiks.

Uus planeering ja uued värvid

Korteris ei olnud eelnevalt eraldi magamistuba ja elutuba. Elutoas oli n-ö vanemate tuba ja poja tuba asus praeguses magamistoas. Seega tuli teismelise poja toast kujundada helge magamistuba – varem hallid olnud seinad värviti valgeks, et luua õhulist muljet.

Sisustuses kohtab ka punutud detaile – käsitsi tehtud rotangist voodi või põrandavalgusti, mis aitaks luua mõnusalt hubast ja kerget kuurortlinnale omast meeleolu. Eesmärk oli vältida tugevaid värve ja raskeid detaile.

Värvilahendus on korteris väga lihtne: must, valge, hall ja naturaalsed puidutoonid. Kuna pinda on üsna vähe, siis ei olnud soovi seda vähest erinevate värvidega üle koormata. Ja ega suvekorter ei peagi olema midagi äärmiselt ekstravagantset. Ka silmad saavad puhata, kui kodus ei ole üleliigseid elemente ega liiga intensiivset koloriiti. Seega tundus lihtne, pisut skandinaaviapärane ja kuurordimeeleoludest kantud atmosfäär igati sobiv.

Kuna katusealune ruum võib juba ise loomulikult pisut pimedamana mõjuda, siis valge värvi valik tundus elementaarne ja igati õigustatud. Pärast remonti läkski ruum palju helgemaks ja avaramaks ning seal oli hoopis kergem tunne.

Elutuppa jäi kerge halli ja valge kontrast. Kööginurgas, kus valge tundus pisut ebapraktiline, jäid domineerima heledad hallid toonid. Elutoapoolne osa on aga saanud värske valge värvikihi ja valge koheva vaiba, mis tumedamaid põrandaid pisut mahendaks.

Uut ja vana

Köögimööbel on pärandus eelmistelt omanikelt. Kuna ümber asuvad Pärnu parimad kohvikud ja restoranid, siis ei näinud põhjust ka uut köögimööblit soetada ning seda viimase vindini paremaks tuunida. Kõik elementaarne on köögis olemas ja mugavuse huvides sai sinna üht-teist lisatud.

Põnevaks ja autentseks detailiks on punasest põletatud tellisest ehitatud vanad korstnad, mida ehitajad ei olnud õnneks kipsi alla peitnud. Kunagi oli majas ahiküte ja köökides pliidid, seega jooksid telliskorstnad läbi kolme korruse ning külma pööningu katusele. Kui alumistel korrustel on tellised krohvitud, siis tänu sellele, et pööningul keegi ei elanud, jäid need nõukaaegsest krohvist ja värvist puutumata ning näevad nüüd välja nagu tuttuued.

Näpuotsaga on lisatud antiiki ja möödunud aegadele viitavaid detaile. Näiteks marmorplaadi ja ohtra dekooriga

kummut elutoas, vanaaegne ümar söögilaud köögis või roosa sametiga kaetud antiiktool esikus. Kuigi üldmulje on kaasaegne, siis iseenesest on stalinistlikku arhitektuuri esindav maja inspireeritud ju klassitsismist ja historitsistlikest stiilidest ning pisut viidet ajaloole on ka sisekujunduses igati paslik.

Noored on renoveerinud juba mitu kodu ja kõik eelnevad on olnud ühest küljest lihtsad ja tagasihoidlikud, teisalt väikese eklektilise nüansiga. Kui kõik on liiga modernne ja ühest ajastust pärit, on tulemus veidi igav. Vähemalt nii arvavad nemad.

Teisalt ka rahaline pool – kui pead korraga ära sisustama terve korteri või maja, siis vanavarapoodidest esemeid leides võib ka pisut eelarvet kokku hoida. Neile meeldib ka IKEA, sealt on pärit näiteks diivan ja laua kohal rippuv valgusti ning magamistoa valge kummut, aga samas ei olnud eesmärk kujundada korterist IKEA näidissaalist tuttavat tuba. Jälgiti, et mööblit saaks võimalikult erinevatest kohtadest, ja vanavarapoest leitud esemed aitavad kindlasti näidissaali meeleolu vältida. Ringi sai vaadatud ka disainmööbli outlet’ides, kust on pärit näiteks marmorist diivanilaud. Valged vaibad on Skandinaavia brändilt HK Living, magamistoa hanesulgedest valgusti on pärit Taani disainibrändilt Umage, samuti on hanesulgedest elutoa põrandavalgusti.

Saagu valgust ja kunsti

Valgustus on noorte jaoks oluline nüanss ja tähtis on, et saaks vastavalt tujule või ilmale luua erinevaid valguslahendusi ning kombineerida üld- ja meeleoluvalgust. Valgusteid on väikese korteri kohta tegelikult uskumatult palju, kuid ongi tore, kui saab valida, millised valgustid parasjagu sisse lülitada ja milliseid ruumi osasid valgustada ning millist meeleolu rõhutada.

Seinal kohtab ka pisut kunsti – magamistoast leiab näiteks Jaak Kikase suure mustvalge lõuendil foto. Rohkem on aga Fotografiskast pärit plakateid, mis on soliidselt mustvalged. Ei tahtnud seinale midagi julget ega värvikat, mis liiga palju tähelepanu röövib. Suvepealinna melu võib olla just suviti väga väsitav ja lõpuks pärast elamusterohket päeva nelja seina vahele jõudes on tore, kui vastu võtab rahulik miljöö, mis enam liigset tähelepanu ei nõua.

Ise tehtud, hästi tehtud

Sisearhitekti nõu nad ei küsinud, kuna sisustamine on liiga tore loominguline protsess, et see kellelegi teisele teha anda. Ruum ise oli ka nii lihtne, et ei tekitanud erilisi väljakutseid. Sisearhitekt on kindlasti põhjendatud olukorras, kus on vaja luua nutikaid erilahendusi, rakendada ruumi säästvaid ideid või tahta midagi väga erilist või vastupidi – just üdini harmoonilist. Kuna nende eesmärk oli teha kiire värskendusremont ja tuua sisse uut sisu, mida kombineerida eelmise omaniku pärandiga, siis ei olnud lähteülesanne üleliia keeruline ja kõrvalist abi ei vajatud.

Nii sai sellest suvekodust hoopis täiesti oma näoga päriskodu, kus on enda leitud ja valitud esemed.

Valmistume peoks

Küünlavalgus, piparkoogid ja õhus hõljuv maitsvate roogade lõhn – need on pühadeaja lahutamatud osad. Me kõik teame, et jõulud on käes siis, kui rikkalik pidulaud saab kaetud ja kogu pere laua taha istub. Pidusöögid ei valmi aga iseenesest tühja koha peale, nende valmimiseks läheb vaja nii hulganisti oskusi, hoolt ja armastust kui ka korralikke potte, panne, plaate ja vorme.

Spaas teeküünal 8 h 50 tk 7,69 Spaas küünal 80*200 mm 100 h 5,59 valge, elevandiluu, punane Bolsius Rustic Shine lauaküünal 68*130 mm 3,79 valge, kollane, punane, sinine, roheline

Asi Collection Copper presskann 350 ml 15,99

Borgo Olmo S teekann 4,49

Kingiidee

Iittala Taika 15. aastapäeva kruus 0,4 l 21,90 Asi Collection Copper presskann 1 l 22,90

Olmo Teekann 1,2 l 5,19

Guardini Classic keeksivorm Ø23,5 cm 28,90 Pyrex ahjunõu kaanega 4,3 l 37*22 cm 14,99

Kingiidee

Tescoma Delicia ahjuvorm 22*13 cm 11,99

Tescoma Delicia ahjuvorm 28*18 cm 18,99 Luminarc Smart Cuisine Trianon ahjuvorm 32*24 cm 3 l 250 °C 7,99

Pyrex malmpott 3,8 l 29 cm 79,90 Soehnle Style Compact 300 personaalkaal 24,90  Kvaliteetne turvaklaasist platvormi ja madala disainiga digitaalne kaal on stabiilne, vastupidav ja kompaktne.

Kaiser Classic leivavorm 25 cm 6,99

Kaiser ahjupann non-stick kattega 29*23*4 cm 8,99

Kaiser Classic koogivorm Ø 24 cm 11,49

Kuidas parandada kodus õhu kvaliteeti

Parema kliima nimel tasub appi võtta nii tavaline tuulutamine kui ka moodsamad võtted, millega saab õhu klaarimaks ka sundventilatsioonita kodus.

TEKST: Sven Sula FOTOD: Shutterstock

Oma koduõhu peamised saastajad oleme me ise: hingame hapnikku ning paiskame välja hingates ruumidesse süsihappegaasi ja niiskust. Niiskus ei satu tuppa ainult kopsude kaudu, vaid ka näiteks kokkamise, pesupesemise, duši all käimise ja niiske lapiga tolmu võtmise tõttu. Seejärel kipub niiskus puuduliku õhuvahetuse korral kondenseeruma jahedamatele pindadele, kõige sagedamini akende sisekülje alaserva. Kuigi liigniiskuse ruumist välja saamiseks võib kasutada õhukuivatit, peetakse mõistlikumaks lahenduseks korralikku õhuvahetust, mis selle elamisest välja juhib. Ventilatsioon on tervisliku kodukliima a ja o, olgu see siis loomulik, väljatõmbe- või sundventilatsioon, sest puuduliku õhuvahetuse korral saastub toaõhk kiiresti.

Pane tähele!

D Õhksoojuspump ei vaheta toas õhku. D Puhta õhu vaatevinklist on tänapäevased plast- ja puitaknad võrdsed, sest on ühtmoodi soojapidavad ja õhutihedad. D Toataimed ei suuda asendada ventilatsiooniseadet ega õhupuhastajat.

Liigne niiskus pole kodukliima ainus vaenlane

Terviseameti andmeil võib siseõhk sisaldada hulka tervisekahjustusi põhjustavaid saasteaineid, mille kogus võib olla siseruumides isegi suurem kui õues. Seepärast ei maksa tubade tuulutamist linnaski peljata, sest välisõhk on puhtam kui umbses toas. Siseõhu saasteained võivad pärineda ehitus- ja sisustusmaterjalidest, lemmikloomadest, toiduvalmistamisest, kodukeemiast ja muust.

Õhukvaliteedi halvenemine võib tunda anda mitmel moel. „Esmapilgul seletamatu uimasuse, keskendumisvõime vähenemise, pearingluse ja -valu, kinnise nina ning kähiseva kurgu või allergianähtude ja selle kõigega kaasneva kurnatuse, närvilisuse, isegi töövõime vähenemise taga võib seista kodune halb õhk,“ ütleb sisekliimaprobleeme lahendava ettevõtte Pro Air tootejuht Jaanus Liba. Tema sõnul peaks toaniiskus olema 40–60%, et inimene end kodus mugavalt tunneks.

Esimesed sammud parema kodukliima poole

Liba sõnul on vanaemade aegne lihtne tuulutamine esimene käepärane võte, et CO2-rikas õhk elamisest välja saada. Asja lihtsustamiseks võib hankida süsihappegaasi sisalduse mõõtja, mis jälgib CO2 hulka õhus ja annab normväärtuste ületamise korral tuulutamisvajadusest märku.

Õhupuhastajat valides soovitab ekspert küsida nõu asjatundjalt. „Seadmete turg on üpris kirju. Olemas on väga häid tooteid, kuid paraku ka selliseid, mille efektiivsus on pehmelt öeldes kesine. Ka siin kehtib reegel, et head ja odavat asja enamasti ei ole, sest õhupuhastaja hinnas kajastuvad investeeringud tehnoloogiatesse, patenteeritud lahendused ja muu seesugune. Sama kehtib õhupuhastajate tarvikute kohta. Valida tasub hoolega, sest tegemist on ikkagi seadmega, mis peaks aitama tervist säilitada,“ soovitab Liba asjasse tõsiselt suhtuda.

Räägime rahast

Meeletut elektrikulu õhupuhastaja majja toomisega ei kaasne, sest voolu tarbib seade tunnis kõigest 7–60 vatti. Küll võib kuluda raha kuluosadele, mille hulk oleneb puhastuse efektiivsusest ja osakestest, mida (ja kuidas) õhust eemaldada soovitakse. Suurema mustuse eemaldamiseks läheb kindlasti vaja filtrisüsteemiga seadet ja olenevalt sellest, kas see puhastajal on või mitte, ulatub aastane tarvikute kulu 0–160 euroni.

Mida teha, kui tervet elamist katva puhastussüsteemi loomine käib üle jõu? „Keskmiselt veedame kodus olles 4–6 tundi elutoas ja 8 tundi magamistoas. Siit järeldub, et esmatähtis oleks õhk korda saada magamistoas. Kui pole võimalik osta mitut seadet, saab hakkama ka ühega, mis päevasel ajal töötab elutoas ja ööseks paigutatakse magamistuppa,“ soovitab Jaanus Liba.

Leia poest

Grundig värvi vahetav difuuser USB-juhtmega 8,99  Olenevalt lõhnast mõjub aroomihajuti lõõgastavalt või ergutavalt. Lavendli- ja apelsinilõhn võivad stressi vähendada. Lisades nt eukalüpti-, sidrunheina- või teepuuõli, võib pihusti leevendada külmetushaigusi. Difuusor töötab ultraheli nebulisatsiooni teel ja pakub 360 kraadi jaotust. Kombineerib ka aroomiteraapiat meeleoluvalgustusega, mida saate sisse või välja lülitada. Soovi korral muudab lamp aeglaselt värvi.

Leifheit Airfresh Clean 400 õhupuhastaja 119,00  Efektiivne õhupuhastaja toas puhta õhu saavutamiseks. Eemaldab õhust 99,95% allergeenidest ja saasteainetest: hallituspooridest, bakteritest, tolmuosakestest, ebameeldivatest lõhnadest, suitsust.

Soehnle Bari difuuser 48,90  Elegantne ultraheli tehnoloogial põhinev aroomidifuuser aitab luua hubase tunde ja meeldiva lõhnakogemuse, mis eraldab õrnalt toasooja auru. Sobib nii parfüüm- kui ka eeterlike õlide jaoks.

Adler õhuniisutaja 18 W 29,90  Vaikne ja väga tõhus õhuniisutaja on eriti kasulik kontorites või konverentsiruumides. See on väga mugav ja võtab väga vähe ruumi. 18 W võimsusega õhuniisutaja võib töötada isegi 10 tundi kasuteguriga 100 ml tunnis. Samuti on see varustatud oma töö intensiivsuse regulaatoriga. Adler digitaalne õhuniisutaja 25 W 49,90  Varustatud kõrgsagedusliku ultraheli ostsillaatoriga, kasutatav ventilatsioonisüsteem eemaldab mikroskoopilised veeosakesed õhku, seejärel niisutab aurustumisel õhku kuni soovitud niiskustaseme saavutamiseni. Niisutav efekt on nähtav seadme otsikust väljuva õrna uduna. Seade on varustatud veepaagiga pealt täitmiseks ning jälgib ja kuvab pidevalt hetkeniiskust. Adler 7966 õhuniisutaja on varustatud ka aroomiteraapia funktsiooniga – eeterlike õlide dosaatoriga.

Fancy Home difuuser 200 ml 13,99 White Tea, Pomegranate, Lemon Grass  Tescoma elegantne kodulõhnastaja Fancy Home eraldab meeldivat aroomi, olles ka kaunis sisekujunduselement. Lõhnastaja on tugevas läbipaistvas klaasist pudelis, millel on väärispuidust dekoratiivne kork. Lõhna intensiivsust on võimalik reguleerida rotangist aroomipulkade arvu ja pulkade pööramise tihedusega. Parfüüm püsib 7–9 nädalat. Sobib armsaks kingituseks sinu lähedastele.

Elektri kokkuhoid

sünnib tegevuste koosmõjus

Kas veeboiler tuleks reguleerida jahedama vee peale? Kas veekeedukann on suur elektrineelaja? Kas uus külmkapp annaks tuntava energiasäästu? Kas leedlambid on tõesti nii kasulikud? Mis on müüt, mis tegelikkus, vastab Eesti Energia Eesti turu juht Dajana Tiitsaar.

TEKST: Einar Ellermaa FOTOD: pexels.com, Delfi Meedia

Kas suuremat

elektritarbimist tuleks ajastada ööseks ja nädalavahetustele, kui elekter on odavam?

Tarbimine öisel ajal ja nädalavahetustel annab energiasäästu esiteks siis, kui on fikseeritud hinnaga kahetariifne pakett ja inimene tarbib rohkem odavama tariifiga ajal. Teiseks, kui on börsipakett ja inimene suunab oma tarbimist börsihindade järgi. Sageli on öösiti börsihind odavam, aga nädalavahetustel ei pruugi olla. Samuti võib nädala sees päevasel ajal olla soodsa hinnaga tunde.

Kui elektrihind on fikseeritud ja mõõtmine toimub ühe tariifi järgi, siis pole vahet, kas tarbida rohkem päeval või öösel.

Mis kraadini võib alandada veetemperatuuri veeboileris ja kas seda tasub vahepeal välja lülitada või läheb seejärel vee soojendamiseks liiga palju elektrit?

Veeboileri puhul piisab 55-kraadisest temperatuurist. Seejuures väheneb ka katlakivi teke, mis omakorda veeboileri

energiakulu mõjutab. Lühikeseks ajaks ei ole mõtet boilerit välja lülitada. Kui pikemaks ajaks kodust ära minna, siis küll. Mida Dajana Tiitsaar lähemal on boiler tarbimiskohale ja mida soojemas ruumis ta paikneb, seda vähem elektrienergiat kulub. Boileri suurus peaks vastama pere tarbimisvajadustele. Saadaval on ka nutikaid boilereid, mis reguleerivad oma tööd vastavalt pere harjumustele ja börsihinnale.

Paljudel on vähemalt vannitoas-duširuumis põrandaküte. Mida sellega annab teha?

Põrandakütte temperatuuri võib madalamaks reguleerida ja pikemaks ajaks kodust lahkudes selle välja lülitada.

Põrandakütte tööd saab ka taimeriga timmida. Neil, kes kasutavadki põhisoojusallikatena elektriradiaatoreid, põranda- või ahikütet ja said juba suuremad elektriarved, oleks mõistlik teha investeering ja paigaldada õhksoojuspump. Kui õhksoojuspump toodab 5 kWh soojusenergiat, siis tänu targale tehnoloo-

Targad seadmed

Energia kokkuhoidmiseks majapidamises on mitmeid seadmeid: lülitiga pikendusjuhtmed, kaugjuhitavad pistiklülitid, programmeeritavad termostaadid, ooterežiimi tuvastusseadmed, ukse-akna andurid ja koduautomaatika, mille abil saab lisaks muudele mugavus- ning turvateenustele kõikjal oma majapidamise energiatarbimist kontrollida.

Energiat saab säästa ka kaudsete seadmete abil: regulaatorlülitid, aeglülitid, liikumis- või infrapunaandurid ja hämarlülitid.

Koduse elektrisüsteemi kontrollimine tuleks kindlasti usaldada spetsialisti hoolde. Lisaks saab tänu energiaauditile teada, millised seadmed kõige rohkem energiat kulutavad ja kui suur on üleüldine soojuskadu.

giale tarbib selleks vaid 1 kWh elektrit ja ülejäänud 4 kWh on õhust saadav tasuta soojusenergia. Elektriradiaator kasutab 5 kWh soojuse tootmiseks 5 kWh elektrit ja on seetõttu väga ebaefektiivne.

Kas veekeedukann on hull elektrikulutaja ja teevett tasub soojendada pigem pliidi peal?

Kui vett just puupliidi peal ei soojendata, siis on mõistlik ikkagi veekeedukannu kasutada. Küll aga võiks keeta täpselt nii palju vett, kui parasjagu kulub.

Kui selleks raha on, kas tasub 10–15-aastane boiler või külmkapp välja vahetada uuema vastu?

Jah, kui võimalus on, siis tasub kindlasti kõrgema energiaklassiga seadme vastu välja vahetada. See tasub end ära – võrreldes madalamate klassidega hoiavad A-energiaklassi seadmed hinnanguliselt kokku 45% rohkem energiat.

Kui vanema külmiku energiatarbimine kuus jääb u 50 kWh ehk 9,62 euro kanti, võttes aluseks elektri universaalteenuse hinna, siis uuemad ja energiasäästlikumad kulutavad sellest umbes kolm korda vähem.

Kas pesu pesemine 40-kraadise vee asemel 30-kraadise veega annab tuntavat kokkuhoidu?

Kindlasti. Vähem määrdunud pesu võiks pesta 30-kraadise tsükliga, kokkuhoid on kuni 30%. Samuti on kuivati töö väga energiamahukas. Keskmise tarbimise juures võib pesu restile kuivama pannes säästa ligikaudu 12 eurot kuus.

Kuidas elektripliidil harvemini söögi tegemisega saaks kokku hoida?

Elektripliit ei ole kõige säästlikum energiatarbija, mistõttu on mõistlik valida toidukogusele vastava suurusega pott või pann ja õige suurusega pliidiplaat. Elektriahju energiakulu vähendamiseks võib kasutada õhuringlusega programmi. Samuti võib ahju 10–15 minutit enne toidu valmimist välja lülitada, sest jääksoojus küpsetab toitu edasi. Kes tahavad veel sammu võrra edasi liikuda, võiksid kaaluda induktsioonpliidi soetamist. Võrreldes elektripliidiga säästab induktsioonpliidiplaat 2/3 võrra rohkem elektrit.

Kas videvikus istumine annab suurt kokkuhoidu?

Päris pimedas istumist soovitada ei julgeks. Kui kasutusel on hõõglambid, siis võiks need leedlampide vastu välja vahetada. Hariliku hõõglambi eluiga on umbes 1000 tundi ja valgustamiseks kasutab ta energiat umbes 20% ulatuses, ülejäänud 80% kulub sooja väljaandmisele. Leedid suunavad aga 80% energiat just valgustamisele ja töötunnid jäävad 25 000–50 000 vahemikku.

Kas hetkeks poodi või prügikonteineri juurde minnes tulede kustutamine annab suurt kokkuhoidu?

Nagu tuleks pistikust välja võtta kõik need seadmed, mida parasjagu ei kasutata, tuleks ka tuli ära kustutada, kui selle põlemiseks mingit vajadust ei ole.

On olemas pistikusse asetatav mõõtmisseade, mis näitab, kui palju üks või teine kodumasin elektrit tarbib. Kas selline tasub osta?

Kui on tahe oma tarbimist jälgida ja seda suunata, siis tasub selline seade kindlasti ära. Kindlasti on mõistlik ka oma vara kindlustada. Kui tavaline kodukindlustus on liiga kallis või liiga keeruliste tingimustega, siis Eesti Energia pakutava kindlustuse kuumakse jääb 1,99–4,49 euro vahemikku. See on hea valik neile, kel on kodus kalleid elektriseadmeid ja pigem vanem elektrisüsteem.

Telefoni laadimisest

Mobiililaadija pidevalt pistikus hoidmine elektrit märkimisväärselt ei kuluta, küll aga ei tohiks ülekuumenemise ja ohutuse põhjustel telefoni kogu aeg laadimas hoida.

Kui laadija on jäetud pistikusse ja sel telefoni küljes ei ole, siis võtab laadija voolu ka sellisel juhul, ent elektrikulu on väga väike ja mitte rohkem kui 0,5 vatti. Eelkõige tasub siiski vältida pistikupesade ülekoormust ja seadmete akude ülekuumenemist, mis kujutavad endast reaalset ohtu. Nii näiteks ei ole soovitatav panna telefoni ööseks laadima, sest uuematel mudelitel kulub aku täislaadimiseks vaid 2–3 tundi. Selle asemel tuleks aku täis laadida näiteks kohe pärast koju jõudmist või enne magamaminekut.