2015
MISSIOON Pärnu Haigla missioon on toetada inimeste tervist ja elukvaliteeti.
VISIOON Pärnu Haigla visioon on olla usaldusväärne, uuendusmeelne ja hooliv arsti- ning õendusabi keskus Eesti tervishoiuvõrgus.
PÕHIVÄÄRTUSED Eneseareng ja eneseteostus. Hindame professionaalset ja isiklikku arengut. Tunnustatus. Meie tehtav töö on inimestele ja ühiskonnale vajalik. Partnerlus. Teeme kollegiaalset tööd inimestega ja inimeste heaks. Vastutustunne ja eetilisus. Oleme sotsiaalselt vastutavad, pühendunud ja hoolivad.
Hea lugeja
Tugevatel alustel ja selgete pikaajaliste eesmärkidega haigla on regionaalse arengu eestvedaja ning piirkondliku
Pärnu Haigla missioon on toetada inimeste tervist ja elu-
konkurentsivõime tugitala.
kvaliteeti. Meie haigla peamine tegevus selle rolli täitmisel on Pärnumaa ja naabermaakondade lähivaldade elanike teenin-
2014. aasta oli Pärnu Haiglale edukas. Kõik planeeritu on ellu
damine piirkondlikult vastutava keskhaiglana. Sellega kaasneb
viidud. Haigla töötab tingimustes, kus suuremad investeeri-
vääramatult vastutus tagada kõigile abivajajatele kvaliteetne
misprojektid on realiseeritud ja tegevused on peamiselt
ja ööpäevringi kättesaadav arstiabi. Teisisõnu, Pärnu Haigla
keskendunud uute loodud võimaluste maksimaalsele
on Edela- ja Lääne-Eesti sotsiaalse turvalisuse nurgakivi ning
kasutamisele. Jätkub keemiaravi ja muude eelmistel
oluline kompetentsikeskus Eesti tervisevõrgustikus.
perioodidel lisandunud tervishoiuteenuste arendamine. Aina enam pakutakse inimestele terviseteenuseid
Nüüdisaegne haigla peab suutma oma arengus eluga kaasas
taastusravi- ja heaolukeskuses.
käia ja mitte ainult meditsiinis, vaid ka ühiskonnas tervikuna. See omakorda tähendab vastutust meie kohustuste patsien-
2015. aasta võtmetegevused on suunatud jätkuvale juhtimis-
dikesksel täitmisel. Parim võimalus selleks on kompleks-
protsesside arendamisele ja motivatsioonisüsteemi aja-
sete teenuste arendamine, nende integreerimine ja koordi-
kohastamisele. Kulude ohjeldamine, tark töökorraldus ja
neeritud juhtimine. Nii tagame inimestele selguse, kuhu vaja-
tõhus juhtimine on endiselt meie haigla prioriteedid. Sel
dusel pöörduda, ja kasutame piiratud ressursse efektiivselt.
aastal jätkub Pärnu Haiglale ja kogu Pärnumaale
tähenduslik projekt “Kool haiglas”, mis käivitus tihedas koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga. Pärnu Haigla baasil saavad nüüd rakendusliku kõrghariduse omandada paljud tulevased tublid õed. 2015. aasta keskel alustab Pärnu Haigla erakorralise meditsiiniteenistuse koosseisus tööd uus kiirabibrigaad asukohaga Häädemeestel. Peale igapäevaste tegevuste langeb tänavusse aastasse ka üks pidulik sündmus. 8. aprillil täitus kümme aastat Ristiku tänava hoonekompleksi pidulikust lindilõikamisest. See kollektiivne saavutus kannab auga nime “Terve Pärnumaa nurgakivi”. Edukat ja teguderohket aastat!
Urmas Sule juhatuse esimees
ia
6 m
idu
Ri
Pa pin i
R lin av na i k
nt
u-Ikla mnt.
Tallinn-P채rn
Oja
Rist ik linna u k
.
M ai
Pärnu Haigla teeninduspiirkond Narva
Tallinn
Piirkondlik haigla Keskhaigla Üldhaigla Kärdla
Haapsalu
Kuressaare
Jõhvi
Rakvere
Rapla Paide
Pärnu
Jõgeva
Tartu
Viljandi
Põlva
Valga
Võru
Pärnu Haigla struktuur HAIGLA NÕUKOGU
HAIGLA JUHATUS
MEDITSIINILISED TEENISTUSED KLIINIKUD TUGITEENUSED
7
8
14 322
14 520
14 458
3 590
3 791
4 285
4 926
5 749
2010
2011
2012
2013
2014
2010
2011
2012
2013
2014
213 984
212 952
227 509
238 456
19 622
21 667
20 903
20 632
18 590
Kiirabi v채ljakutsed
203 388
Ambulatoorne abi
2010
2011
2012
2013
2014
2010
2011
2012
2013
2014
10 aastat n체체disaegses majas
15 815
P채evaravis ravitud haiged
16 318
Statsionaaris ravitud haiged
9
Meie patsiendid elukoha järgi 2014. a andmed, võrdluseks 2010. a andmed Harjumaa 2 597 (2 036)
Hiiumaa 51 (28)
Läänemaa 4 578 (3 443)
Jõgevamaa 117 (76)
Tartumaa 611 (395)
Viljandimaa 988 (597)
Pärnu Linn 132 520 (115 700)
10
Järvamaa 343 (183)
IdaVirumaa 185 (108)
Pärnumaa 98 856 (86 531)
Saaremaa 591 (244)
Välismaalasi: 1 380 (871)
Raplamaa 3 962 (2 605)
LääneVirumaa 190 (114)
Valgamaa 144 (77)
Põlvamaa 44 (47)
Võrumaa 91 (58)
Keskmine ravikestus
28 096
28 935
29 041
29 416
30 648
kokku sh. aktiivravi
2010
2011
2012
2013
2014
Voodihõive
7,4
7,5
5,4
5,5
2010
7,8
2011
8,1
8,4
5,8
5,7
5,8
2012
2013
2014
Ennetustegevus 129
732
245
1 851
76,7%
76,4%
75,3%
74,2%
73,5%
531
2010
2011
2012
2013
2014
921
1 067
Rinnavähi varajane avastamine Emakakaelavähi varajane avastamine Vastsündinute kuulmisskriining Noorsportlaste tervisekontroll Fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi uuringud Suitsetamisest loobumise nõustamine HIV testimine ja nõustamine
10 aastat nüüdisaegses majas
Vältimatu arstiabi EMO-s
11
12
Operatsioonid
7 749
7 158
7 388
7 398
31 949
32 149
32 431
35 351
37 169
2010
2011
2012
2013
2014
2010
2011
2012
2013
2014
128 554
124 335
139 293
141 765
671 060
744 384
745 576
823 724
842 398
Laboratoorsed uuringud
118 172
Radioloogilised uuringud
2010
2011
2012
2013
2014
2010
2011
2012
2013
2014
10 aastat nüüdisaegses majas
8 050
Kirurgiline töö
13
14
9 325
10 851
10 131
523
509
604
730
875
2010
2011
2012
2013
2014
2010
2011
2012
2013
2014
Koduõdede külastused
956
869
831
829
804
2 815
3 315
3 303
4 896
3 759
Vastsündinud
2010
2011
2012
2013
2014
2010
2011
2012
2013
2014
10 aastat nüüdisaegses majas
9 041
Hooldusravil viibivad patsiendid
9 313
Ämmaemandate ambulatoorsed vastuvõtud
15
Patsientide tagasiside Patsientide tagasiside ja arvamused on Pärnu Haiglale väga olulised. Seetõttu käsitleme süsteemselt patsientide ja nende omaste kaebusi, kiitusi ja ettepanekuid.
Kiitusi aastal 2014
Kaebusi
Ettepanekuid
506
125
16
2005
16
2007
2009
2011
2013
1301
1186
1094
1060
1020
980
955
928
763
870
769
Töötajate arvud 2005-2015
2015
Ravijärjekorrad Pärnu Haigla jälgib ravi kättesaadavust eesmärgiga võimal-
Pärnu Haigla jälgib ambulatoorse töö tõhusust. Haigla
dada kõikidele abivajajatele õigeaegne arstiabi. Kujundame
ressursside paremaks kasutamiseks oleme rakendanud
pidevalt ümber ambulatoorsete vastuvõttude korraldust,
meetmeid vastuvõttude täitmiseks.
nii oleme ravijärjekorra pikkuse viinud ligilähedale seatud standardiga. Perearstidele oleme avanud perearstiliini tel 447 3303
Lubatud ravijärjekorra pikkuse ületamine erialade kaupa 2014. aastal
ning võimaluse oma patsientide registreerimiseks haigla infosüsteemi kaudu spetsiaalsetele perearstiaegadele, mis on tavapärasest järjekorrast lühema ooteajaga. Eesti Haigekassa nõukogu on kehtestanud ravijärjekordade maksimummäärad. See tähendab aega, mille jooksul peab inimene kindlasti arsti vastuvõtule pääsema. Määrade kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et patsient saab vajamineva tervishoiuteenuse sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene.
Eriala Kardioloogia Endrokrionoloogia Naha- ja suguhaigused Gastroenteroloogia Ortopeedia Sisehaigused Neuroloogia Silmahaigused Uroloogia
2014 ületatud kuude arv
Keskmine ooteaja ületamine päevades
11 12 7 9 3 3 2 1 1
46,8 25,0 26,2 20,0 21,3 14,3 10,5 11,0 1,0
Eriarstiabis on selleks ajaks ambulatoorse abi korral 6 nädalat
2014 ambulatoorsetele vastuvõttudele
(42 päeva) ja plaanilise haiglaravi korral üldjuhul 8 kuud.
mitteilmumiste keskmine protsent oli 4,46%
17
SISEHAIGUSTE KLIINIK STATSIONAARSED OSAKONNAD
I SISEHAIGUSTE OSAKOND (nakkushaigused, sisehaigused)
II SISEHAIGUSTE OSAKOND (kardioloogia, neuroloogia, sisehaigused)
ÕENDUS- JA HOOLDUSKESKUS
AMBULATOORSED VASTUVÕTUD
sisearst; endokrinoloog: füsiaatria ja taastusravi arst; gastroenteroloog; hematoloog; kardioloog; naha- ja suguhaiguste arst; nakkushaiguste arst; nefroloog; neuroloog; pulmonoloog; reumatoloog; töötervishoiuarst
(iseseisev õendusabi)
FÜSIOTERAPEUDID
GERIAATRILINE HINDAMINE
LOGOPEEDID
TAASTUS- JA JÄRELRAVIOSAKOND
TEGEVUSTERAPEUDID
(taastusravi, geriaatria, dermatoveneroloogia, rehabilitatsioon)
SOTSIAALTÖÖTAJAD
ERIARSTIDE VASTUVÕTUD TÖÖTERVISHOIUKESKUS ÕDEDE ISESEISVAD VASTUVÕTUD REHABILITATSIOONITEENUSED ANONÜÜMNE AIDSi NÕUSTAMISKABINET FUNKTSIONAALDIAGNOSTIKA
(EKG Holter monitooring, spirograafia, kopsude difusioonivõime hindamine, KPKT, Ehho KG, vererõhu monitooring, glükoosi pidev monitooring, ENMG, EEG)
TUBERKULOOSI KABINET (otseselt kontrollitav ravi)
REISIMEDITSIINI KABINET
18
PÄEVARAVI
Sisehaiguste kliinik Nüüdisaegsesse majja kolimisest on möödas 10 aastat.
Taastusravivõimaluste parendamiseks avasime kaasaegse
Uues majas tegutsedes on interventsionaalse kardioloogia
taastusravi- ja heaolukeskuse. Eraldi linnakuna arendasime
osas lisandunud südamestimulaatorite paigaldamine, südame
välja uue, nüüdisaegse õendus-hoolduskeskuse. Teenus
ja veresoonte kateteriseerimine ja koronaarangioplastika.
laienes 10 voodikohalt 103 voodikohale. Alustasime õdede
Onkoloogilistele haigetele osutame onkospetsiifilist ravi.
iseseisvaid vastuvõtte. Nüüd saame statsionaaris monitoorida haigeid tsentraalselt.
19
Sisehaiguste kliiniku uued erialad on gastroenteroloogia, endokrinoloogia, nefroloogia, hematoloogia ja onkoloogiline keemiaravi. Lisandunud on uued funktsionaaldiagnostika uuringud: haigla sisevõrgu põhine täisdigitaalne funktsionaaldiagnostika ja ehhokardioloogia; söögitorukaudne ehhokardiograafia; neurofüsioloogia – EEG, ENMG; bronhoskoopia; bronhide provokatsioontest; kopsude difusioonivõime hindamine; spiroergomeetria; glükoosimonitooring; SAPO 2 monitooring. Uued ravimeetodid on laserravi; krüoteraapiaja termokoagulatsioon; botuliinravi – dermatoloogias, neuroloogias, taastusravis; vesiravi. Uute teenustena pakume sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooniteenuseid.
20
21
PSÜHHIAATRIAKLIINIK STATSIONAARSED OSAKONNAD
AMBULATOORNE OSAKOND
AKUUTRAVIÜKSUS
Psühhiaatrid
AMBULATOORNE VASTUVÕTT
EBASTABIILSE REMISSIOONI ÜKSUS
Psühholoogid
REHABILITATSIOONIÜKSUS
Õe iseseisvad vastuvõtud
PÄEVAKESKUS, PÄEVASTATSIONAAR
DEPRESSIOONI- JA ÄREVUSHÄIRETE ÜKSUS ÜLDPSÜHHIAATRIAÜKSUS
TUGIISIKU TEENUS Igapäevaelu toetamise teenus
Toetatud töötamise teenus
22
PSÜHHIAATRILINE PÄEVARAVI ERIHOOLEKANDE TEENUSED
Psühhiaatriakliinik Psühhiaatriakliinik osutab vaimse tervise probleemidega
Psühhiaatriakliiniku töömeetodeid iseloomustab kõige enam
seonduvat kõrgetasemelist statsionaarset ja ambulatoorset
integratiivsus - tihe koostöö ja infovahetus mitmesuguste
arsti- ja õendusabi ning teisi vaimse tervisega seonduvaid
vaimse tervise probleemidega tegelevate spetsialistide
tervishoiuteenuseid.
vahel. Psühhiaatrid koos patsiendiga sõnastavad eesmärgid
23
ja soovitavad ravi, õed jälgivad patsientide seisundit ning
Psühhiaatriakliiniku eesmärk on integratiivse psühhiaatrilise
abistavad raviplaani elluviimisel, psühholoogid tegelevad
abi edendamine. Selle elluviimiseks on viimase 10 aasta
psühholoogilise diagnostika ning psühhoteraapiaga,
jooksul jõudsalt suurendatud ja koolitatud personali.
sotsiaaltöötajad ja tegevusjuhendajad aitavad infot koguda
Kliiniku kolimine uutesse ruumidesse on suurendanud nii
sotsiaalse toimetuleku ning tegevusvõime kohta.
patsientide kui ka personali rahulolu olmetingimustega ning võimaldanud veelgi jõudsamalt kliiniku eesmärke ellu viia.
Viimastel aastatel on osutatav psühholoogiline abi oluliselt
Teiste erialaarstidega õlg õla kõrval töötamine on muutnud
mitmekesistunud – tööl on kliiniline lastepsühholoog, eri
terviklikumaks ka somaatiliste haiguste käsitlemise meie
psühhoteraapia väljaõppega terapeudid, neuropsühholoog,
patsientidel.
leinanõustaja. Psühholoogilisteks uuringuteks on kasutusele võetud nüüdisaegsed standardiseeritud hindamispaketid. Järjest on suurenenud õe vastuvõttude arv. Õendusnõustamist pakuvad vaimse tervise õed, toitumisnõustaja ja laste vaimse tervise õed.
24
25
KIRURGIAKLIINIK
STATSIONAARSED OSAKONNAD
AMBULATOORNE OSAKOND
ORTOPEEDIAÜKSUS
ERIARSTIDE VASTUVÕTUD
ÜLD- JA LASTEKIRURGIAÜKSUS
lastekirurg; nina-, kõrva- ja kurguarst; silmaarst; traumatoloog-ortopeed; üldkirurg; uroloog; neurokirurg; vaskulaarkirurg
KÕRVA-, NINA-, KURGUHAIGUSTE ÜKSUS UROLOOGIAÜKSUS
PÄEVAKIRURGIAÜKSUS ENDOSKOOPIAÜKSUS ÕDEDE ISESEISVAD VASTUVÕTUD
26
Kirurgiakliinik Viimase 10 aastaga on arenenud ja laienenud miniinvasiivne
kubeme-, reie- ja armisongade laparoskoopiline kirurgiline
laparoskoopiline kirurgia. Miniinvasiivsete meetodite eeliseks
ravi, söögitorulahi songade laparoskoopiline likvideerimine.
on väiksem kudede trauma, vähem haavainfektsioone,
Uroloogias on arenenud alumiste ja ülemiste kuseteede
väiksem postoperatiivne valu, kiirem naasmine igapäevaellu
endoskoopiline ravi. Uroloogias on juurdunud fotodünaamiline
ja kosmeetiline efekt.
diagnostika (PDD) kusepõievähi ja selle retsidiivi varaseks diagnoosimiseks ja raviks. Samuti on kasutusel laserkirugi-
Varasematele laparoskoopilistele sapipõie operatsioonidele ja
lised operatsioonid kusejuhade ja neeruvaagna patoloogiate
kõhu eesseina songade operatsioonidele on lisandunud terve
korral. Kõigi nende tegevuste puhul on oluline roll aparatuuril
hulk laparoskoopilisi operatsioone mitmesuguste patoloogia-
ja lisavahenditel. On soetatud praegu kõige moodsam video-
te kõrvaldamiseks. Erakorralises kirurgias on levinum laparos-
aparatuur ja optika, laserlitotriptor. Tehniliselt täiustunud on
koopiline apendektoomia ja laparoskoopiline perforeerunud
ultraheliskalpellid (koelahutajad). Lisandunud on endoskoopi-
mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandi sulgemine. Samuti on
lised staplerid kudede ühendamiseks. Songaplastikates on
võetud laparoskoopiline kirurgia kasutusele eri soolesulguse
kasutusele võetud mitmesugused spetsiaalvõrgud (soolte
e. iileuse vormide lahendamiseks (liidete vabastamine, anas-
vastu asetatavad võrgud, positsioneerimissüsteemiga
tomoosi ja stoomi rajamine) ja perforeerunud divertikuliidi
võrgud, kolme-dimensionaalsed võrgud jts) mitmesuguste
ravis. Plaanilises kirurgias on laparoskoopiline kaalukirurgia,
kõhuseina defektide sulgemiseks.
27
Kõrva-nina-kurguhaiguste erialal oleme kasutusele võtnud
Silmaosakonnas kasutame paar viimast aastat OCT-d –
uued diagnostilised meetodid (rinomanomeetria, fiiberoptiline
okulaarset koherentstomograafiat – silmapõhja ja silma
rinofarüngoskoopia koos pildimaterjali salvestamise võimalu-
eessegmendi patoloogiate tänapäevast diagnostikat.
sega TPP-s); oleme nina ja pehmesuulae kirurgias juurutanud
Viimaste aastate jooksul oleme igal aastal opereerinud
uued raadiosageduslikud operatsioonimeetodid. Teostame
üle 600 katarakti. Tegeleme anti-VEGF raviga, diabeetilise
digitaliseeritud pulssoksümeetria uneuuringuid.
retinopaatia ja veenioklusioonide laserraviga, silma eessegmendi laserraviga. Alates 2013. aastast võtab patsiente vastu optometrist.
28
Endoskoopilises ja bariaatrilises kirurgias toimub endoskoopiline gastrostoomia operatsioonitoas tehtava asemel. Viime läbi laparoskoopiliste operatsioonide moodsaimaid variante nagu laparoskoopiline Nisseni fundoplikatsioon ja bariaatriline kirurgia. Oleme sisehaiguste kliiniku ja psühhiaatriakliinikuga sisse seadnud bariaatrilise patsiendi integreeritud käsitluse. Ortopeediaüksuses on kardinaalselt muutunud tehniline riistapark ja operatsioonitoa sisustus. Traumakirurgias oleme üle läinud AO süsteemsel rahvusvahelisel koolitusel ja filosoofial baseeruvale tehnoloogiale ja kõrgkvaliteetsetele implantaatidele. Liigeseproteeside operatsioonidel oleme juurutanud keerulistele esmastele ja revisioonproteesimistele vajaliku operatsioonimetoodika ja tehnilise varustatuse. Oleme kaasanud Eesti tunnustatud ortopeedid nii taastavas artroskoopias (Madis Rahu) kui ka käekirurgias (Andrus Metsa). Juurutasime igapäevase ja posthospitaalse koostöö taastusravispetsialistidega. Ortopeedia on Eestis kujunenud arvestatavaks residentuuribaasiks.
29
NAISTE- JA LASTEKLIINIK
STATSIONAARSED OSAKONNAD
AMBULATOORSED VASTUVÕTUD
NAISTEHAIGUSTE JA SÜNNITUSOSAKOND
ERIARSTIDE VASTUVÕTUD naistearst; lastearst
SÜNNITUSEELNE JA SÜNNITUSÜKSUS NAISTEHAIGUSTE ÜKSUS
LASTEHAIGUSTE OSAKOND PÄEVARAVI
30
ÄMMAEMANDATE JA ÕDEDE ISESEISVAD VASTUVÕTUD PEREKOOL
Naiste- ja lastekliinik Sünnitusabis oleme kasutusele võtnud loote sünnitusaegse monitooringu ST-analüüsi abil. Kõik sünnitustoad on ühendatud keskjälgimissüsteemiga, mis võimaldab valvearstil jälgida loote seisundit väljaspool sünnitustuba ja isegi kodust. Liigume loomuliku sünnituse ning beebisõbraliku haigla suunas, eelistame ja propageerime rinnaga toitmist, kohest ema ja lapse nahk-naha kontakti. Naistearst kaasatakse sünnitusse ainult vajadusel - ligi poolte sünnituste juures viibib ainult ämmaemand. Enamik sünnitusi on peresünnitused ning perega koos olemiseks on sisustatud mugavad perepalatid. Aastast 2010 alustasid ämmaemandad iseseisvaid vastuvõtte (rasedate nõustamine, imetamise nõustamine, sünnitusjärgne läbivaatus). Toimub rasedate ja laste diabeedi/dieedi nõustamine.
31
Naistehaiguste ravis oleme kasutusele võtnud väheinvasiiv-
Lastehaiguste osakonnas ravime lapsi lastepärastes tingi-
sed operatsioonitehnikad. Enamik operatsioone güneko-
mustes. Osakonnas saab laps viibida koos perega. Laste-
loogias on laparoskoopilised, hüsteroskoopilised või vagi-
nurgas tegutseb koos lastega tegevusjuhendaja, koolilapsi
naalsel teel. Nn lahtisel meetodil teostati ainult 9 operat-
aitab õpetaja. Pakume lastele päevaravi võimalust. 2005.
siooni 447st. Seetõttu on patsientide haiglas viibimine
aastast viib lastearst-allergoloog läbi immuunravi.
oluliselt lühenenud. Oleme loonud perepalatid ka operatsioonijärgsetele haigetele.
Taastusravi- ja heaolukeskuse rajamisega avanesid uued võimalused perekooli arenguks. Lisandusid beebide ujutamine vannis, beebide ujumine basseinis, beebide massaaž, rasedate võimlemine saalis ja basseinis. 2013. aastal alustas beebi- ja mängukool. Täienenud on perekooli loengute teemadering. Eraldi nimetamist väärib isade loeng, mis on mõeldud ainult isadele ja väga hästi vastu võetud.
32
33
ANESTESIOLOOGIA-, OPERATIIV- JA INTENSIIVRAVITEENISTUS
OPERATSIOONIPLOKK INTENSIIVRAVIOSAKOND KESKSTERILISATSIOON ERIARSTI VASTUVÕTUD
ANESTESIOLOOG VALURAVI KABINET
34
Anestesioloogia-, operatiivja intensiivraviteenistus Viimase kümnendi jooksul on intensiivravi Pärnu Haiglas
sest nüüdisaegsed hingamisaparaadid võimaldavad venti-
arenenud ja täiustunud koos eriala arenguga kogu maailmas.
leerida ka väga halvas seisus kopsudega patsiente. Ka
Üha enam oleme ravinud hingamispuudulikkusega patsiente,
hemodialüüside arv on suurenenud ning näidustused on
35
laienenud. Oleme hakanud varakult dialüüsima sepsisehai-
Anesteesia poolest oleme eelkõige nüüdisajastanud oma
geid, kasutusele võtnud tsitraatdialüüsi ning edukalt katseta-
ravimite arsenali. Kasutusele on tulnud uued anesteetikumid,
nud uut tüüpi, firma Oxiris dialüüsifiltrit. Samuti oleme
valuvaigistid ning lihaste relaksandid. Üha enam kasutame
kasutusele võtnud invasiivse hemodünaamika jälgimise
operatsiooniaegset patsiendi soojendamist vältimaks patsien-
termodilutsiooni või pulsskontuuri meetodil. See võimaldab
tide jahtumist operatsioonilaual. Uut tüüpi operatsioonidega
veelgi paremini jälgida infusioonravi efekti, südame pumba-
seoses oleme mugandanud ka anesteesia tehnikaid.
funktsiooni jms. Täiesti uutest metoodikatest on meil kasutusel patsientide elustamisjärgne intravasaalne jahutamine
Uude majja kolimisel võtsime kasutusele recovery ehk ope-
Coolgardi seadme abil, et potentsiaalselt vähendada võima-
ratsioonijärgse palati. Kuna operatsioonitubade koormus on
likku ajukahjustust. Intensiivravis ravil olnud patsientide arv
piisavalt suur, siis operatsioonitubade läbilaskvuse suuren-
aastas on püsinud 500 lähedal, voodipäevade arv püsinud
damiseks võtsime mõni aasta tagasi kasutusele operatsiooni-
2100–2500 vahel ning suremus 10% juures, mis on III astme
eelse ruumi, kus kanüleeritakse patsiendil veen ning teosta-
intensiivravi seisukohalt täiesti arvestatav. III ja IIIa astme
takse regionaalanesteesia, et hoida kokku kallist operatsioo-
intensiivravi päevade arvu osakaal on kasvanud 45 protsendilt
nitoa aega.
tänaseks 65-le.
36
Pärnu Haigla valukabinet ja seal töötavad spetsialistid on
infotehnoloogia võimalusi arvestades on meil kasutusel ka
juhtivad valuravi spetsialistid, keda teatakse kogu Eestis.
implantaatide elektrooniline haldamissüsteem. Paar aastat
Meie valukabinetti pöörduvad sageli patsiendid ka väljast-
tagasi sai valmis ka kuues operatsioonituba, kus tehakse
poolt meie maakonda.
praegusajal ainult invasiivseid kardioloogilisi protseduure, kuid operatsioonilaua hankimisel on plaanis hakata seda
Operatsiooniosakonnas oleme nüüdisajastanud nii teadmisi
kasutama tavalise operatsioonitoana.
kui ka kasutatavaid vahendeid vastavalt kirurgia arengule. Üha rohkem toimub operatsioone laparoskoopiliselt, songalõikustel on kasutusele tulnud enam võrguplastikaid. Oleme ka üks Eesti bariaatrilise kirurgia keskusi. Viimastel aastatel on operatsioonide nimistusse lisandunud ka õlaoperatsioonid, mida 10 aastat tagasi Pärnu Haiglas ei tehtud. Koos kolimisega uude haiglahoonesse käivitus kesksterilisatsioon. Operatsiooniosakonnas oleme kasutusele võtnud konteinerid, mis on samuti uus kvaliteet teenuse osutamisel. Nüüdisaegse
37
ERAKORRALISE MEDITSIINIABI TEENISTUS
KIIRABIOSAKOND
PÄRNU KIIRABI
ERAKORRALISE MEDITSIINIABI OSAKOND
KILINGI-NÕMME KIIRABI PÄRNU-JAAGUPI KIIRABI VÄNDRA KIIRABI LIHULA KIIRABI HÄÄDEMEESTE KIIRABI
38
Erakorralise meditsiiniabi teenistus 2005. aastal kuulus Pärnu Haigla kiirabiosakonna koosseisu
Uue haiglahoone avamisega 2005. a tekkis võimalus kiirabi-
4 brigaadi Pärnus (2 arstibrigaadi ja 2 õebrigaadi) ning
auto sissesõiduboksi kasutades patsient turvaliselt ja muga-
õebrigaadid Pärnu-Jaagupis, Vändras ja Kilingi-Nõmmes ning
valt EMOssse üle anda, kohe auto korrastada, vajadusel
arstibrigaad Kohilas. 2006. a lisandus ka Läänemaal paiknev
varustust täiendada ja asuda uuesti operatiivvalmidusse.
Lihula brigaad. 2014. aastal läks üleriigilise kiirabikonkursi tulemusena Kohila baas Tallinna läheduse tõttu üle PERH-
Kuna kiirabitöö on paljuski välitöö, siis on väga oluline pide-
ile ja lisandus uus baas Häädemeestel. Häädemeeste baasi
vate koolitustega oma oskusi täiendada ning koostööõppus-
avame tänavu 1. juunil. See muudatus on oluline eeskätt
tel operatiivstruktuuridega (politsei ja päästeamet) seda ka
meie maakonna inimestele, et kiirabi jõuaks võimalikult
realiseerida. Peale igapäevatöö on meil suur roll kanda ka
kiiresti ka keskusest eemal paiknevate inimeste juurde.
avalike suurürituste ja spordivõistluste meditsiinilises turvamises.
Kiirabiosakonna põhitähelepanu on pööratud professionaalsete oskuste parandamisele ja kvaliteetse erakorralise haigla-
10 aasta jooksul on arstide osa kiirabitöös vähenenud. Õdede
välise meditsiiniabi osutamisele. Üks oluline komponent
puudust on leevendanud Tartu ja Tallinna tervishoiukõrgkooli-
on nõuetekohase varustuse ja aparatuuriga kiirabiautode
de erakorralise meditsiini tehnikute uue eriala lõpetajad. Era-
olemasolu. Kui 2004. aastal olid linna brigaadide käsutuses
korralise meditsiini tehnikud võivad brigaadis sõita õe asemel
veel Hollandi sõpruslinna abiga saadetud Chevy-Van tüüpi
teise liikmena.
kiirabiautod, siis 2005. aastast oleme soetanud uued autod ja sisustanud need nüüdisaegse varustusega.
39
Väljakutsete üldarv 10 aasta jooksul on püsinud 20 000 piires,
asemel kõige kiiremini kohale jõudva brigaadi. Kogu selle
nendest hospitaliseeritakse haiglasse u 7000 patsienti.
süsteemi rakendamine on üks osa e-kiirabi kasutuselevõtul alates 1. juulist 2015, mil hakatakse edastama kiirabivisiidil
2011. aastal võtsime kasutusele nüüdisajastatud raadioside
kogutud infot e-tervise andmebaasi.
vahendid kiirabi väljakutse töötlemiseks, mis koos positsio-
40
neerimisseadmetega on oluliseks abivahendiks kiirabi
Kasutusele on võetud kiirabi ravijuhised, mis tagavad pat-
kiiremaks jõudmiseks patsiendi juurde. 2014. aastast saadab
siendi ühtse käsitlemise põhimõtted ning standardiseeritud
Häirekeskus patsiendi juurde endise piirkonnapõhise kiirabi
tegevused abi osutamisel.
Ristiku t hoonesse kolides 21. veebruaril 2005 alustasime
seisus patsientidele abi andmiseks. Analüüside, uuringute
tööd EMO osakonnas ühe ööpäev läbi töötava arstiga,
tellimine ja vastuse saamine on muutunud elektroonseks.
3 ööpäevase õe ja 2 hooldajaga. EMOsse pöörduvate
Patsiendikaarti on pidevalt täiendatud ja parandatud. 2014.
patsientide arv on aja jooksul oluliselt kasvanud (2005. a –
aastast on töös uue patsiendikaardi loomine.
23 916; 2014. a – 29 771). Seetõttu on personal suurenenud. Praegu töötab EMOs 3 arsti ning puhkepäevadel lisandub
Uues hoones tegutsemise aja jooksul on lisandunud tri-
abiarst. Kuna patsientide arv suvel on peaaegu kahekordne,
aažituba, laste läbivaatuse ruum ja personalituba. Suure-
siis on toimunud muudatusi ka sekretäride töös, suveperioo-
nenud vastuvõtu tõttu on kasutusel senisele 9 voodi-
dil suurenenud koormuse tõttu töötavad Pärnu Haigla EMOs
kohale lisaks veel 6. Monitooritud on 11 voodikohta, st
ka öised sekretärid. Osakonnas on tihti abiks ka arsti, õe,
patsiente saab jälgida keskmonitorist. Kõikidel töötajatel ja
parameediku praktikandid. 0–5 aastasi lapsi vaatab lastearst.
arst-konsultantidel on kindel arvutikoht. EMOs teostatakse ka elektrilisi kardioversioone.
2009. aastast toimus EMOs patsientide triaaž patsiendikaardi pabervormil, täies mahus sai see rakenduse 01.03.2010. a koos elektroonse patsiendikaardi kasutuselevõtuga. Triaaž on patsientide jagamine raskuskategooriatesse eluliste näitajate ja kaebuste alusel ning on vajalik esmalt kõige raskemas
41
DIAGNOSTIKATEENISTUS
VERETALITUS
PATOLOOGIAOSAKOND
LABORATOORIUM
Diagnostikateenistus Enne uue maja valmimist paiknes labor viies eraldi hoones. Põhitegevus oli koondatud küll Sillutise tänavale, aga nn butiikides tegid inimesed oma spetsiifilist tööd. Nii oli Sääse tänava laboris nahahaiguste ja osaliselt ka suguhaiguste diagnostika ning Roosi tänaval tuberkuloosi diagnostika. Uus maja andis võimaluse mikrobioloogia labori rajamiseks, milleta kaasaegset diagnostikat ja ravi on raske ette kujutada.
42
Nüüd on lisandunud veel üks valdkond – molekulaardiagnos-
Üleminek paberdokumentatsioonilt digitaalsele laboriinfo-
tika. Uude majja kolimisel hankisime kaks uut analüsaatorit –
süsteemile (LIS) algas tegelikult juba üle 10 aasta tagasi.
ühe biokeemiliste ja teise immunoloogiliste analüüside
Täies mahus laboritöö elektroonne dokumenteerimine algas
tarbeks. Tänapäevaks on aga kõik need seadmed juba
aga uues majas. Kõik uued seadmed ühendati LISiga,
vahetunud. Nüüd on laboris integreeritud süsteemid ning
mille tulemusena oskas analüsaator ise valida analüüse
seadmete hankimisel on jälgitud, et töö järjepidevuse
konkreetsele patsiendile registraatori sisestuse järgi.
tagamiseks oleks dubleeritud kõik olulised valdkonnad.
43
2007. a toimus infosüsteemide kasutuses kvalitatiivne hüpe.
Meie laborites töötavad kompetentsed laborandid, regist-
Haigla infosüsteem (HIS) ühendati labori infosüsteemiga,
raatorid ja spetsialistid. Töö koordineerimisse on kaasatud
mis võimaldas andmete täpsemat sisestust. AS Genneti
vastutavad bioanalüütikud. Viimase kümne aastaga on
poolt valmis mikrobioloogia labori arendus, mis võimaldas
töömaht kahekordistunud. Viimase kaheksa aasta jooksul
mikrobioloogia labori töö tulemuste elektroonset sisestust.
on spetsialistid töö kõrvalt koostanud vähemalt 7 posterit
Samuti hakati HISi sisestama väljast ostetud analüüside
rahvusvahelistel erialastel kongressidel esitamiseks.
tulemusi. HISi ja LISi arendamine kestab pidevalt, aga täpsemalt on eristunud nende kasutusfunktsioonid. Kui HISi
Labori töö on mõeldamatu toimiva kvaliteedisüsteemi
arendus laboris on mõeldud vajaliku info kättesaadavuse
olemasoluta. Ühe korrektse analüüsivastuse saamiseks on
parandamiseks nii patsiendile kui ka töötajatele, siis LISi
vaja teada, missuguse reaktiiviga on analüüs tehtud, kuidas
kasutatakse laboritööprotsesside jälgimiseks nii rutiintöö kui
on seda kontrollitud, kalibreeritud, kas reaktiivi säilivusaeg
ka töö kvaliteedi jälgimiseks ja tööprotsessi kiirendamiseks.
on sobiv, kas seade on hooldatud ja töökorras, kas nn puhas
Siia kuulub automaatanalüsaatoritel tulemuste autovalideeri-
vesi on ikka korras, kas töötaja oskab seadmega töötada
mise kasutuselevõtt ja paberkandjal vastuste väljastamise
jne. Kvaliteedisüsteemi rajamine algas vanas majas, aga
lõpetamine.
põhisüsteem on loodud Ristiku tänavas. 2007. aastal sai labor akrediteeringu standardile ISO15189. Täiendame ja lihtsustame süsteemi pidevalt. Laboritöö on meeskonnatöö, kus on oluline kõikide töötajate panus.
44
45
RADIOLOOGIATEENISTUS
ANGIOGRAAFIA ULTRAHELI ÜLDRADIOLOOGIAÜKSUS
MAMMOGRAAFIA
MRT
KOMPUUTERTOMOGRAAFIA RÖNTGEN
Radioloogiateenistus 2005. aastal kolimisega uude vastvalminud haiglasse soetati
Koos OÜ Mammograafiga alustati 2007. aastal kohapealset
kaasavõetud aparatuurile lisaks UH aparaat GE Logiq 7, mis
MRT teenuse pakkumist ja iganädalast OÜ Mammograafi
teenis edukalt patsiente ja haiglat tänavuse aastani. Samal
radioloogide ning Pärnu Haigla neuroloogide ja ortopeedide
aastal soetati uus mobiilne röntgeniseade ja radioloogia osa-
koostööd.
konda paigaldati üks Eesti esimesi täisdigitaalseid kopsustatiiviga röntgeniseadmeid.
46
Suur samm edasi Pärnu Haiglal kui tervikul ning radioloogia-
SIEMENSi KT Definition täiendati 40realiseks, et suurendada
teenistusel oli biomeditsiinitehnika spetsialisti Joosep Kepleri
diagnostilisi võimalusi. Pärast KT nüüdisajastamist alustati
tööle asumine 2008. aastal. Samal aastal soetati 2 veidi pruu-
KT-koronarograafiate teostamist. Selleks hetkeks aeguma
gitud AGFA radioloogilist tööjaama koos spetsiaalse diagnos-
hakanud ultraheliseadmetele on lisaks hangitud uus UHD-
tilise tarkvaraga Loimaa haiglast.
aparaat GE Logiq 9, mis oli parajasti üks parimaid saadaolevaid seadmeid Euroopas. Skriiningmammograafiate kvali-
2009. aastal soetati uus 20realine kompuutertomograaf
teetseks ja nõuetekohaseks hindamiseks hangiti uus radio-
firmalt Siemens.
loogiline tööjaam Barco 5mpx monitoridega.
2011. aastal asus radioloogiasse tööle dr Aadu Simisker, kelle
2012. aastal soetati uus täisdigitaalse radiograafia süs-
ettepanekul ja eestvedamisel 2009. a hangitud 20realine
teemiga Discovery XR656 firmalt GE Hualun Medical
47
Systems Co. Uus aparaat võimaldas diagnostilises kvali-
2013. aastal paigaldati uus 1,5T MRT seade Optima
teedis suure sammu edasi astuda. Traditsioonilisele tööle
MR450W. Aasta lõpuks saavutati MRT seadme optimaal-
lisandus ortopeedia tarbeks võimalus teostada jäseme ja
ne koormus. Hangiti senistele juurde 1 diagnostiline tööjaam
lülisamba telje mõõtmisi. Samal aastal soetas haigla uue
6 MP monitoridega. See tööjaam võimaldab paralleelselt
angiograafi firmalt Siemens Artis Zee Seal ning käivitati
MRT kujutisega vaadata patsiendi teisi radioloogilisi
kardioangiograafia protseduurid. Aparaadiga töötamiseks
uuringuid otse andmebaasist ilma neid radioloogilisse
sai väljaõppe 2 radioloogiatehnikut. Hangiti 4 diagnostilist
tööjaama tagasi tõmbamata.
tööjaama monitoridega 6 MP. Nende tööjaamade hange võimaldas varem radioloogias kasutusel olnud 3 radioloogilist
Ultrahelispetsialistide tööle asumise tõttu hangiti 2013. a
tööjaama üle viia: EMO-, neuroloogia- ja kirurgiaosakonda
uus ultraheliaparaat LOGIQ P-5 firmalt GE, mis võimaldas
klinitsistidele kasutamiseks. Koostöös dr Jõgistega käivitus
käivitada ultrahelispetsialistide plaanipärased vastuvõtud.
regulaarne kilpnäärme biopsiate ja punktsioonide teostamine
Teenust hindavad perearstid kõrgelt. Samuti liitus mees-
ultraheli kontrolli all. Dr Aadu Simiskeri eestvedamisel käivitus
konnaga 2013. a uus biomeditsiinitehnika spetsialist Nele
pleura- ja astsiidivedeliku dreenimine ultraheli kontrolli all.
Münter-Trušin.
Tööle asus Joosep Keplerile lisaks uus biomeditsiinitehnika spetsialist Katrin Tuude.
48
2013. a jagunes diagnostikateenistus ning sündis radio-
Viimase 10 aastaga on radioloogia liikunud analoogapara-
loogiateenistus iseseisva teenistusena.
tuurilt täisdigitaalsesse ajastusse. Kohe-kohe loobume viimastest süsteemidest, mis pildi kuvamiseks kasutavad
Aprillist 2014 alustati MRTs südameuuringuid ning sama
fosforplaate. Sellega oleme teinud tohutu hüppe nii kujutise
aasta oktoobrist tehakse Pärnu Haiglas südameklappide
kvaliteedis kui ka protsessi ajakulukuses. Kui aasta lõpuks
uuringuid. 2014. a juunis alustati koostöös SA TÜK kolleegi-
vahetame välja oma amortiseerunud mammograafia ja
dega kontrastainega liigeseuuringuid – artrograafiaid.
soetame uue täisdigitaalse mobiilse röntgeni, on üleminek
Samuti alustati rinnanäärme biopsiate teostamist ning
täisdigitaalsele tehnoloogiale lõppenud. Välja on vahetatud
liigesekapslites ja kõõlustes olevate lubistumiste purus-
amortiseerunud ultraheliseadmed ja soetatud juurde uued
tamist ultraheli kontrolli all.
seadmed, mille hulk ja võimekus on vastavuses tellimusega. Meil on üks parimaid MRT seadmeid Eestis. Oleme
2015. aastal soetati uue röntgeniaparaat Philips Digital
loonud suurepärase meeskonna, mis tagab teenistusele
Diagnost 4.1 konfiguratsioonis High Performance Room
jätkusuutliku arengu.
(VS based).
49
Sisehaiguste kliiniku õdede iseseisvad vastuvõtud
Aidsi- ja nakkushaiguste nõustamine Inkontinentsuse nõustamine
Kirurgiakliiniku õdede iseseisvad vastuvõtud
Kopsuhaigete nõustamine Krüoteraapia ja termokoagulatsioon
Epitsüstostoomiga patsientide nõustamine
Peavaluga patsientide nõustamine
Glaukoomihaigete nõustamine
Reumahaigete nõustamine
Kaeoperatsioonile suunatud patsientide operatsioonieelne nõustamine
Suhkruhaigete nõustamine Südamepuudulikkuse nõustamine
50
Kuiva (ärritatud) silma sündroomiga patsientide nõustamine
Tromboosi ennetuse nõustamine
Kuulmisuuringud ja kuuldeaparaadiga patsientide nõustamine
Vererõhuprobleemidega patsientide nõustamine
Liigese endoproteesimiseelne nõustamine
Ülekaaluliste nõustamine
Sidumisõe vastuvõtt
Nahahaiguste triaaž õe nõustamisel
Stoomiga patsientide nõustamine
Õendustegevus Õendustegevuse visioon on olla integreeritud
Pärnu Haiglas toimuvad iseseisvad õe- ja ämmaemanda
õendusabikeskus Pärnu linnas ja maakonnas, avatud
vastuvõtud. Vastuvõtud on patsiendile tasuta. Õed ja
sotsiaalne partner kõigile siduserialadele, õenduse
ämmaemandad on tänapäevases Eestis kõrgharidusega
täiendõppe keskus Lääne-Eestis. Õendustööd juhib Pärnu
spetsialistid, kes iseseisva vastuvõtu ajal juhendavad
Haigla õendusteenistus, eesmärk on ühtlustada õenduse
patsiente, teevad vajalikke meditsiinilisi manipulatsioone,
kvaliteeti ja arendada patsiendikesksust.
annavad informatsiooni haigusest, profülaktikast ja tüsistustest ning nõustavad, kuidas probleemidega toime tulla. Eesmärk on tagada parem juurdepääs tervishoiuteenustele. Osutame ka koduõendusteenust ja iseseisvat statsionaarset õendusabi teenust. Teenusele saab patsiendi suunata pere-
Psühhiaatria kliiniku õdede iseseisvad vastuvõtud
või eriarst saatekirja alusel. Saatekirjal peavad olema selgelt määratletud patsiendi diagnoosid, ravi ja toimetulek.
Depooneuroleptikumi saavate patsientide nõustamine Narkoloogia ja sõltuvusravi nõustamine Psühhotroopsete ravimite kasutajate nõustamine
51
Õdede õpe Pärnu Haiglas. Projekt „Kool haiglas“ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Pärnu Haigla, Eesti Õdede Liit ja
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli poolt allkirjastas leppe rektor
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž allkirjastasid 4. aprillil 2014 Pärnu
Ülle Ernits, SA Pärnu Haigla poolt juhatuse esimees Urmas
Haigla konverentsisaalis koostööleppe, mis tõi alates 2014.
Sule, Eesti Õdede Liidu poolt juhatuse liige Gerli Usberg ning
aasta sügisest õenduse põhiõppe Pärnusse.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži poolt direktor Henn Vallimäe.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe rühmas alustas õppetööd 30 tudengit, kes saavad omandada õenduslikku kõrgharidust oma kodu lähedal. Õppekorralduslikult toimub enamik õppetööst Pärnu Haiglas selleks spetsiaalselt kohandatud õpperuumides. Mõnede praktiliste õendustoimingute harjutamine, mis nõuab kõrgtehnoloogiliste õppevahenditega simulatsioonikeskkonda, toimub üksikutel päevadel siiski ka Tallinna kooli ruumides. Õe põhiõppe õppekava eesmärk on pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetset rakenduskõrgharidust töötamiseks tervishoiu valdkonnas.
52
53
Kontaktid Sisehaiguste kliiniku juhataja Veiko Vahula Kliiniku ülemõde Kaie Raedov Kliiniku juhiabi Ülle Mitt tel. 447 3311 sise@ph.ee Polikliinilise osakonna juhataja Svea Reim I sisehaiguste osakonna juhataja Krista Jaago Sisehaiguste üksus (vastutav arst) Reet Rannik II sisehaiguste osakonna juhataja Katrin Antsov Kardioloogia ja sisehaiguste üksus (vastutav arst) Anne Press Taastusraviosakonna juhataja Kaja Elstein Õendus-hooldusosakonna juhataja Margit Seppik Töötervishoiukeskuse juhataja Svea Reim
Naiste- ja lastekliiniku juhataja Kadri-Liina Vahula Kliiniku ülemämmaemand Karin Kütt Kliiniku juhiabi Jana Tähemaa tel. 447 3525 nlk@ph.ee Naistehaiguste üksus (vastutav arst) Kadri Talving Sünnituseelne ja sünnitusüksus (vastutav arst) Anu Lilleste Lastehaiguste osakonna juhataja Ilona Lind Ambulatoorse üksuse juhataja Reet Tamla Perekool perekool@ph.ee
Psühhiaatriakliiniku juhataja Ants Puusild Kliiniku ülemõde Luule Evert Kliiniku juhiabi Grete Tähiste Kirurgiakliiniku juhataja Guido Ratnik tel. 447 3273 Kliiniku ülemõde Pille Käärid psuh@ph.ee Kliiniku sekretär Ede Brand Statsionaarse osakonna juhataja Raine Pilli tel. 4473401 Ambulatoorne vastuvõtt Helen Saluri kir@ph.ee Rehabilitatsiooniüksuse juhataja Ester Reinsalu Ambulatoorse osakonna juhataja Guido Ratnik Päevakeskuse juhataja Indrek Linnuste Statsionaarse osakonna juhataja Peep Kortspärn Ortopeediaüksus (vastutav arst) Aldin Talving Endoskoopiaüksuse juhataja Mart Niidu
Tellinud: Pärnu Haigla. Koostanud: Piret Hallik-Sass, Turundustugi. Kujundanud: Villem Hallik, Turundustugi. Fotod: Olev Mihkelmaa, Piret Hallik-Sass, Eda Amur, Pärnu Haigla. Trükkinud: Lakrito. ISBN: 978-9949-38-407-5
Diagnostikateenistuse juhataja Teenistuse ülemõde Teenistuse juhiabi
Laboratooriumi juhataja Patoloogiaosakonna juhataja Veretalituse juhataja Radioloogiateenistuse juhataja Teenistuse ülemõde Teenistuse juhiabi
AIO juhataja Teenistuse ülemõde Teenistuse sekretär
Erakorralise meditsiiniabi teenistuse juhataja Kiirabiosakonna juhataja Teenistuse sekretär
Erakorralise meditsiiniabi osakonna juhataja
Ruth Pulk Anneli Pärn Merit Arumäe tel. 447 3571 labor@ph.ee Ruth Pulk Järvi Tähtla Alli Tiik Aadu Simisker Piret Vahtramäe Kadri Kollamaa tel. 447 3550 rad@ph.ee Raido Paasma Tiiu Sinikas Reenika Mälk tel. 447 3499 aio@ph.ee
Marit Õun Marit Õun Doris Tõniste tel. 4473290 emt@ph.ee Merike Lepp
Ravijuht Õendusjuht Kvaliteediteenistuse juhataja Apteegi juhataja
Veiko Vahula Margit Seppik Ilmi Leesman Liina Hussar
Haigla informatsioon tel. 447 3301 ph@ph.ee www.ph.ee Haigla registratuur tel. 447 3300 registratuur@ph.ee Taastusravi- ja heaolukeskus tel. 449 4800 heaolukeskus@ph.ee Õendus- ja hoolduskeskus (Ravi 2) tel. 447 3203