Tartu College 49

Kingituste ja tänukirja andjad/saajad. Vasakult: Piret Noorhani, Kalle Voolaid, Toomas Koitmäe, Jaan Meri.

Foto: E. Purje

See pidulik üritus leidis aset laupäeva, 28. septembri õhtupoolikul Tartu College’i saalis. Algas vaikselt ja formaalse sissejuhatuseta fotomeenutusega varasema esimehe dr Vello Sootsi mitmekülgsetest elutahkudest.

Sünnipäevakõne pidas praegune president Jaan Meri, meenutades Tartu College’i saamislugu aupakliku kummardusega idee algataja Elmar Tampõllule. See institutsioon on läbi aastate sammunud kindlalt tõusuteed, on ellu kutsutud terve rida edukalt toimivaid allorganisatsioone. Majanduslikult ollakse kindlal järjel, aastate jooksul on toimunud mitmeid halduslikke ja struktuurilisi muudatusi, mis on osutunud positiivseks. Mõnes osas on ka lähitulevikus oodata olulisi muudatusi, millest avalikkust peatselt informeeritakse. Võib ette näha, et järgmisel aastal tähistame juubelipäeva uhkelt ja väärikalt.

VEMU peaarhivaar Piret Noorhani juhtis tähelepanu samaaegselt toimuvale näitusele ,,Eesti Sport Kanadas“ ja tutvustas ühtlasi Vello Sootsi mälestusloengu, arvuliselt üheksanda, kõnelejat, kelleks oli kutsutud võimlemisklubi Kalev Estienne asutaja, rütmilise võimlemise grand old lady Evelyn Koop.

Kõigepealt näidati videofilmi Kalev Estienne’i tegevusest, siis selgus, et grand old lady ei hooligi kõnepuldist, vaid eelistab istuda grandioosselt pehmes tugitoolis ja kõnelemise asemel vestelda. Kaasvestlejaiks-ergutajaiks kutsus ta enda kõrvale kolm daami: kunagine staarvõimleja Kati Tihane, Piret Noorhani ja Tartu College’i mänedžer Linda Karuks. Ergutamisest oli kasu – kord jutusoonele saanud, kadus esivestleja tagasihoidlikkus ja energiast pakatav tarmukas Evelyn sulas kaasvestlejate silme ees lahti.

Evelyn Koop tegi naisvõimlemisega algust Rootsis Ernst Idla rühmas. Idla juhendamine nakatas, selles oli hoogu ja lennukust. Omaaegses Toronto Kalevis tegutsesid juhtidena pea eranditult kunagised Idla õpilased. Kui Evelyn asutas oma rühma, siis oli tal kaks eesmärki: to put Canada on the map (inglise keeles kõlab see veenvamalt) ja jätta asjale eestilik ilme. Viimases osas oli tal valitsusvõimudega omajagu piikidemurdmist, kuid Ontario provintsivalitsuse juures läks see tal mõningate heade sidemete kaudu korda. Sealt järgmine samm oli laienemine ülekanadaliseks ja lõpuks jõuda olümpiamängudele, mis 1984. aastal õnnestus. Nüüd on asi võtnud juba globaalse ilme, Hiina ja Jaapani kaudu on kaasatud Aasia. Evelynil on aga uus mure: kuidas suurendada eestluse osatähtsust selles liikumises, mis originaalselt algas peaaegu sajaprotsendiliselt eesti tütarlastega. Ta peas ringlevad uued värsked ideed ja vist keegi ei imesta, kui need kord ka rakendust leiavad.

Lõpetuseks kinnitas Evelyn tänulikult, et tal on olnud head kaastöölised ja haruldane mõistev abikaasa.

Vestlejad. Vasakult: Linda Karuks, Evelyn Koop, Kati Tihane.

Foto: E. Purje

Näitusest kõneles Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid, kes koos arengujuhi Toomas Koitmäega andsid Tartu College’i esindajaile üle tänukirja ja kingitused. Lõpuks näidati nende koostatud videofilmi, kus vesteldakse kohalike tuntud sporditegelastega.

Üritus päädis piduliku vastuvõtuga fuajees. Veiniklaasi ja maitsvate suupistete juures oli võimalik vestelda osavõtjatega ning tutvuda väljapanekutega kohalikest sportlastest.

EERIK PURJE