This newspaper was mailed on Friday, October 4, 2019
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11) Nr. 40, 2019
Reedel, 4. oktoobril — Friday, October 4
www.eestielu.ca
Ülle Baum Ottawas toimus 25.-29. sep tembrini juba 43. korda iga-aastane mainekas rahvus vaheline animafestival, mis tõi kokku tuhandeid animafilmi huvilisi üle kogu maailma. Festivali kunstiline juht Chris Robinson ütles allakirjuta nule, et festivali suure popu
laarsuse üheks põhjuseks on ka see, et see animafilmifesti val on ,,inclusive and fun“. Festivalile laekus 2,424 filmi 93 erinevast riigist ja žürii valis nendest välja võistlema 117 fil mi. Eesti filmidest oli esindatud seekord Ottawas võistlustules viis filmi: ,,Toomas Beneath the (Järgneb lk. 6)
Kingituste ja tänukirja andjad/saajad. Vasakult: Piret Noorhani, Kalle Voolaid, Toomas Koitmäe, Jaan Meri. Foto: E. Purje
võimlemise grand old lady Evelyn Koop. Kõigepealt näidati videofilmi Kalev Estienne’i tegevusest, siis selgus, et grand old lady ei hooligi kõnepuldist, vaid eelis tab istuda grandioosselt pehmes tugitoolis ja kõnelemise asemel vestelda. Kaasvestlejaiks-ergu tajaiks kutsus ta enda kõrvale kolm daami: kunagine staar võimleja Kati Tihane, Piret Noorhani ja Tartu College’i mänedžer Linda Karuks. Ergu tamisest oli kasu – kord jutu soonele saanud, kadus esivestle ja tagasihoidlikkus ja energiast pakatav tarmukas Evelyn sulas
Läänerindel muutusteta – 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest Pühapäeva, 22. septembri hommik 2019 oli Vancouveris vaikne. Vaid tasane tuulevine tõstis eestlaste Meie Kodu ja Eesti Kiriku parkimisplatsi servalt lendlema punakol laseks värvunud vahtralehe. Suve lõpp andis enesest märku. Madal päikesekaar oli veel piisavalt soe, et siluda kuldseid mälestuskilde Eestis toimunud suvisest XXVII laulu- ja XX tantsupeost; ent sellekski, et teha pai 75 aasta tagustele meenutuste hinge haavadele, mis iga sügise lähenedes tundlikuks muutu vad… Minna ei tahtnud, aga jääda ei saanud. Jumalateenistus eestlaste suur põgenemise 75. aastapäeva mälestuseks algas kell 11 enne lõunal kahtemoodi tunnetega. 69. lävepakuni jõudnud Vancou veri Peetri koguduse reisikotis on meenutusi 1950ndate sünni hetkist, edasiste kümnendite jul gest arengust ning sajandivahe tuse pulsilöökidest, mil valgus,
Üksiknumbri hind: $3.00
Eesti film sai eripreemia Ottawa rahvusvahelisel animafestivalil
Tartu College 49 See pidulik üritus leidis aset laupäeva, 28. septembri õhtu poolikul Tartu College’i saalis. Algas vaikselt ja formaalse sissejuhatuseta fotomeenutu sega varasema esimehe dr Vello Sootsi mitmekülgsetest elutahkudest. Sünnipäevakõne pidas prae gune president Jaan Meri, mee nutades Tartu College’i saamis lugu aupakliku kummardusega idee algataja Elmar Tampõllule. See institutsioon on läbi aastate sammunud kindlalt tõusuteed, on ellu kutsutud terve rida edu kalt toimivaid allorganisat sioone. Majanduslikult ollakse kindlal järjel, aastate jooksul on toimunud mitmeid halduslikke ja struktuurilisi muudatusi, mis on osutunud positiivseks. Mõnes osas on ka lähitulevikus oodata olulisi muudatusi, millest ava likkust peatselt informeeritakse. Võib ette näha, et järgmisel aastal tähistame juubelipäeva uhkelt ja väärikalt. VEMU peaarhivaar Piret Noorhani juhtis tähelepanu sa maaegselt toimuvale näitusele ,,Eesti Sport Kanadas“ ja tut vustas ühtlasi Vello Sootsi mälestusloengu, arvuliselt ühek sanda, kõnelejat, kelleks oli kut sutud võimlemisklubi Kalev Estienne asutaja, rütmilise
Postal Agreement No 40013472
mida homsest näed, ei ole enam koit, vaid eha. Ammu ei istu pühapäeva hommikuti kirikupinkides 100 inimest ega saadeta kevadisel leeripühal ellu paarkümmend eesti neidu ja noormeest. Kuid lootus pole veel kadunud. Sir guvad uued põlvkonnad. Omi mõtteid – ja need olid kaugelt isesugusemad –, mõlgutas aasta päeva noorim, 7–seks saanud Espen. Teenistusel kõlanud tuntud koraaliviis omaaegse Vancou veri täienduskooli õpetaja Adele Unti sõnadele „Ma kaugel kallist kodupinnast“, mis Bri gidi, Marie ja Vivieni ettekantuna ja Aarne Torki poolt kitarrikeel tel toetatuna meenutused mine viku radadele juhtis, oli koos ühise lõpulauluga „Kodumuld“ (sõnad: Ilmar Rebane, viis: Paul Tammeveski) päeva ülev hetk. Noormehest eemal, kiriku esimestes ridades istunud Leo Allas, äsja 98. aasta eluteed alustanud grand old man, oli
kaasvestlejate silme ees lahti. Evelyn Koop tegi naisvõim lemisega algust Rootsis Ernst Idla rühmas. Idla juhendamine nakatas, selles oli hoogu ja lennukust. Omaaegses Toronto Kalevis tegutsesid juhtidena pea eranditult kunagised Idla õpila sed. Kui Evelyn asutas oma rühma, siis oli tal kaks eesmär ki: to put Canada on the map (inglise keeles kõlab see veen vamalt) ja jätta asjale eestilik ilme. Viimases osas oli tal valit susvõimudega omajagu piikide murdmist, kuid Ontario provint (Järgneb lk. 4)
Sergei Kibus koos oma äramärgitud filmi ,,Teofrastus“ peategelasest kiisuga. Foto: ©Ülle Baum
nendest kahtemoodi tunnetest teistmoodi tundmustega. Leo paleuses oli kõik see Jumala 100 imeteo lihaks saamine, mis teda ja tema peret alates esi mestest pagenduspäevadest kuni tänaseni on saatnud. Pärast teenistust Meie Kodu keldrisaalis jätkunud päev mä lestuste-, tordi- ja kohvilauaga mahutas endasse Juta Kitchingu päevakohase ajaloolise ette kande ja mitmeid mälestusi. Leo kinnitas oma credo’t taas: „See on ainult tänu Jumalale, et olen siin. Minu käest küsitakse sageli, et miks ma palvetan. Ma vastan, et ma tänan Jumalat imetegude eest. Nii palju ime tegusid ei saa olla juhus,“ resü meeris Leo. Kui oleks midagi, see midagi, mida topelt–tähtpäevalt kaasa võiks võtta, nagu näpu otsa, et oleks miskit käe sees, vaimsele ja ülevale lisaks, siis oleks minu jaoks „see asi“ Alina Torki poolt gümnaasiumi kunstiklas sis valmistatud töö – minia tuurne ja sümboolne põgeniku kohver. Paljude mälestuskil (Järgneb lk. 12)
Meie Kodu allkorrusel oli välja pandud suurpõgenemist meenutaval sündmusel väljapanek Vancouveri eestlaste mälestusraamatutest, keskel püüab pilku Hilja Hanssoni põgenemisteel kaasas olnud kohver ja kunst, millest on juttu Algur Kaerma kirjutises. Foto: A. Tork
Leo Allas kõnelemas kohvilaua-koosviibimisel. Õp. Algur Kaerma ja kirikulised kuulavad. Osa võtsid külalised luterikogudusest, baptisti kogudusest ja õigeusukogudusest. Foto: A. Tork
