Virtuaalne elu

TÕNU NAELAPEA

Olude sunnil on neil, kel see võimalik, praegu töökoht kodus. Tänu tehnoloogiale saab kirjatsura meilida kaastööd, ametnik arvutiühendusega, äärmisel juhul Skype’iga või Zoomiga oma töökaaslastega olla ühenduses, kui tekib küsimus, mida tuleb lahendada otse, mitte kirja teel, arst suhtleb nõu või ravi vajajatega kõnetraadi kaudu. Muide, päevikupidaja ei teadnudki, et Skype ja need teised tehnilised võimalused, mis lubavad teise inimese nägu näha, mis on ju vestluses oluline, on ammu millenniaalidele möödanik. Ainult „vanad inimesed“ suhtlevat nii.

Enesedistsipliin on alati oluline, eriti aga ajal, kui kodunt saab välja harva, sedagi ainult ülivajaliku jaoks. Need, kes elavad parkide lähedal, peavad isegi seal jälgima kahe meetri kauguses oleku reeglit. Mis on pargis õieti lihtne, kitsal kõnniteel küll mitte. Ning huvitav, kui palju sõbralikumad on inimesed, keda kaugelt hea sõnaga tervitad. Kriisid toovad tihti inimkonna hea külje esile.

Aga kui oled ühes ja samas kohas valdava osa ärkvelolekuajast, siis mitte ainult ei tule otsustada ilma vileta, kunas tööpäev on läbi, aga ka kuidas ennast siis lõbustada, et mõtteid mujale suunata. Palju sa ikka loed, eemaltvaatajat (alati see sõna meeldinud teleka kirjeldamaks) ei soovi lahti lüüa arusaadavail põhjustel. Siin kirjutaja on leidnud, et minevikku sukeldumine on hea antidoot pingete ning murede leevendamiseks. Ajaloolase kõrgharidusega on see kaua olnud nii, aga nüüd lubab arvuti kaudu, virtuaalselt kui soovite nii põgeneda.

Elektronpostiga saabus teade, et on võimalik YouTube’is vaadata VEMU ajaloolist filmi „Toidutoojad“. See on „humoorikas dokfilm populaarsete eesti toiduäride lugudest ja saatusest nende omanike ja külastajate pilgu läbi“. Pisut vähem kui tunnipikkune video viis minevikku ja oli samas ka valgustav. Tänu pagulaseestlastele oli sõjajärgses Torontos võimalik osta rukkileiba, ka meie ja teiste eurooplaste maitse järgi nii delikatesse kui peenemaid pagaritooteid. 2014. aastal valminud filmi rikastavad ajaloolised fotod ning mälestused neilt, kes seda aega mäletasid, ükskõik mis vanuses.

(Full story available via link below)