Vormsi eestirootslastest 19. sajandil

EERIK PURJE

Sel teemal kõneles kolmapäeval, 8. aprillil VEMU loengutesarjas Uppsala ülikooli ajalooprofessor Trond Ove Tøllefsen. Loeng oli ingliskeelne ja viidi olude sunnil läbi skype’i vahendusel. Interneti kasutajail on seda võimalik kuulata Eesti Elu veebilehekülje kaudu. Teistele alljärgnevalt lühike kokkuvõte.

Rootsi soost elanikke leidus Eestis peamiselt lääneranniku saartel Ruhnu, Vormsi, Naissaar, Pakri saared, Osmussaar ja Noarootsi. Nende sinna asumise täpne aeg ei ole teada, kuid neid oli seal juba 13. sajandil. Algul nautisid nad teatud määral vabataluniku eelisseisundit. 1800. aastatel oli nende peamiseks kõnekeeleks eestirootsi dialekt, enamik valdas ka eesti keelt. Nad nimetasid endid aibodeks, mis rootsi keeles tähendab saarlast. Põldu harisid peamiselt naised, mehed tegelesid kala- ja hülgepüügiga.

Vormsi saar kuulus saksa aadlike Stackelbergide perele. Parun von Stackelberg oli ülbe ja karmikäeline valitseja, kes kohtles oma alamaid julmalt. Aastal 1861 saatis saarerahvas oma saadikud paadiga üle mere. Neil õnnestus pääseda Rootsi kuninga jutule ja kurta oma häda. Kuningas pöördus nende kaitseks kirjaga Vene tsaari poole, kes aga nägi Rootsi kuninga sõnumis teatud ohtu ja saatis saarele hulga sõdureid. Saarerahvast hakati värbama tsaari sõjaväkke, mis tollal teatavasti tähendas 25-aastast teenistust. Paljud noored mehed põgenesid värbamishirmus paadiga meritsi Rootsi.

(Full story available via link below)

8. aprillil esines VEMU loengutesarjas Uppsala ülikooli ajalooprofessor Trond Ove Tøllefsen. Loeng oli ingliskeelne ja viidi olude sunnil läbi skype’i vahendusel.

Foto: Rasmus Rattas