1 minute read
Nädala Portree: Tiiu Sildva
Kanadast Austraaliasse siirdunud Tiiu Sildva: ,,Kuigi on väga tore teha jõulu-BBQ-d rannas, igatsen siiski ka valgeid jõule…“
Küsis: KAIRE TENSUDA
Advertisement
Ma olen alati teadnud, et soovin töötada tervishoius. Mäletan, kui olin noor ja külastasin kedagi haiglas – sellest ajast peale olen olnud väga motiveeritud aitamaks inimestel terveks saada. Pärast keskkooli lõpetamist läksin õppima õendust Deakin Ülikooli Geelongis, Austraalias.
Minu varased aastad õenduses sütitasid minus huvi sotsiaalsete tervist, epidemioloogiat ja tervisepoliitikat mõjutavate tegurite vastu. See huvi juhtis mind saavutama magistrikraadi rahvatervises (Public Health) ja läbima internatuuri Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures. Siis ma kolisin Darwinisse, mis asub Austraalia Põhjaterritooriumil, et toetada terviseprogramme kohalikes Aboriginal ja Torres Strait Islander ühiskondades, kus paljude kogukondade juurde pääseb ainult väikese lennukiga. Seal ma juhtisin projekti, mis tegeles krooniliste haiguste ennetamisega.
See oli minu jaoks tõeline privileeg – õppida kohalikku kultuuri ja keelt, ja ma loodan sinna ühel päeval tagasi minna.
Seejärel lahkusin Austraaliast mõneks aastaks ja töötasin kliiniliste uuringute alal Cambridge’i Ülikoolis Ühendkuningriikides ning viibisin ka Torontos, et aktiveerida omaõendusalane registratsioon. Sellel ajal töötasin nii õendushariduse alal kui ka U fof T teadustöös. See oli raske ja väga pingeline aeg, aga olen õnnelik, et seda tegin, sest minu eesmärk oli see, et saaksin praktiseerida mõlemas riigis. Ja selle protsessi ajal kohtasin ka oma partnerit. Praeguseks naudin juhtivat kliinilist rolli Melbourne’is, koordineerides haigla patsientidele koduhooldust, mis vähendab survet haigla voodikohtadele. Ma arvan, et niisugused programmid aitavad inimestel taassaavutada iseseisvust, olles ka olulised laiema ühiskonna tervise edendamisel.
Oli väga tore käia eesti koolis, Jõekäärul ja Kotkajärvel, kui kasvasin üles. 2009.a. kohtusid paljud meist Tallinnas laulupeol ÜhesHingamine. Ma väga väärtustan, et olen osa eesti ühiskonnast ning saan edasi kanda meie unikaalseid traditsioone. Olen väga tänulik, et meie vanemad ja vanavanemad õpetasid meile kultuuri...
(Full story available via link below)