Emadepäev või emapäev?

,JÜRI PUUSAAG, Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

Arvan, et mõlemad vormid sobivad. Igale lapsele muutub üldine emadepäev oma ema päevaks. Meie koguduse kõige noorem ingliskeelne põlvkond laulab vapralt: ,,Emasid on palju, igal pool, kus käid. Ükski mind ei nõnda armastada või, kui mu oma ema, kui mu oma ema. Kõigest teistest kallim ta, MU OMA EMA!“

Minuealiste generatsioonile on oma ema meenutamisel suureks abiks perekonnaalbumid. Mäletan hästi lisatud pildi lugu. Pilt on tehtud 1943. aasta jõuludel Tallinnas. Minu kadunud ema noorepõlve unistus kooliõpetajaks saamisest ei täitunud. Seda püüdis ta realiseerida oma esimese poja koolitamisel. Poiss pidi kolmeaastaselt hakkama lugema ja tundma kõigi maailma maade lipud tollasest atlasest. Mu mälus on veel selgesti pildiks seadmine ja välgusähvatuse saamiseks süüdatud magneesiumi lõhn (välklampe asendas põlema süüdatud pulber). Isa pildistas, ema õpetas ja Jüri õppis. Ema ja isa läinud, aga poisil Jüril midagi tänuga meenutada veel emadepäeval 2020! Järgmistel emadepäevadel meil isa enam ei olnud. Vanaemad olid kaugel eemal. Nõukogude ajal emadepäeva teatavasti ametlikult ei tähistatud. Küll aga jätkus ilus traditsioon kodudes ja kirikuis.

Emadepäeva lugu

Tsiteerin Eesti Vikipeediat. ,,Emadepäev on Eestis ja enamuses Euroopa ja Ameerika maades maikuu teisel pühapäeval tähistatav perekonnapüha. Esimest korda tähistati maailmas emadepäeva 10. mail 1908 USAs Lääne Virginias Graftoni kirikus. Eestis tähistati seda päeva esimest korda Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestiliselt tähistati seda päeva 3. juunil 1923 tervisliku pereelu propageerimiseks. Eesti rahvusliku teadlikkuse tõusuga kogus see püha üha rohkem populaarsust kuni 1940. aastani. Uuesti hakati seda päeva tähistama riiklikult 1988. aastal.“ Nõukaajal otseselt ei keelatud püha tähistamist perekondlikult ja ka kirikus. Minu eluajal tähistati Eestis rahvusvahelist naistepäeva 8. märtsil ja emaks saanud naiste emadepäeva mai teisel pühapäeval. Ema on aga enam kui naine. Kuna meil kõigil on ja on olnud emad, siis kuulub emadepäev meile kõigile.

Meie koguduse emadepäeva jumalateenistusel saab iga osaleja lilleõie emade ja vanaemade meenutuseks.

Esimese ema lugu Piiblis

Walter Wangerin Jr. on kirjutanud omalaadse raamatu ,,The Book of God“, milles ta novellivormis edastab tähtsamad Piibli lood alates Aabrahamist. Tahaksin siinjuures jagada samalaadselt esimest emaks saamise lugu Eeva ja Aadama kaudu. See on sisuliselt algne perekonnalugu, kus üks pearollidest on Eeval.

Kuidas sai Eevast esimene ema? Juba enne Eeva emaks saamist on paika pandud terve peremudel. ,,Ja Aadam ütles: ,,See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud. Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nad on üks liha!“ 1. Ms.2:23,24.“ Tõlge heebrea keelest on sõnademäng, et edasi anda abiellu astuva mehe (ish) ja naise (ishsh) ühtsust.

Esimesel perekonnal toimub tegelik isaks ja emaks saamine juba algkodust Eedenist lahkununa. Milliseks oleks kujunenud Eeva ja Aadama perelugu Jumala originaalplaani alusel? Perekonnaasjadega hakkasid Eeva ja Aadam tegelema alles pärast Eedenist välja saatmist.

,,Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes jäi lapseootele ja tõi Kaini ilmale ning ütles: Ma olen Issanda abiga mehe (inimese) ilmale toonud.“ 1.Ms.4;1. Aadamast oli saanud isa ja Eevast ema! Mõned mõtted esimese Piibli perekonna emast.

Ema kui lapse ootaja

,,Ja Aadam sai kokku Eevaga, kes jäi lapseootele.“ Milline eriline ootuseaeg! Millal Eeva sellest teatas Aadamale? Igale noorele naisele on see erakordne periood. Eeval ei olnud seda kellelegi kuulutada peale oma mehe Aadama. Tänapäeval kuulutatakse uuest seisusest ülimalt kiiresti laiale avalikkusele. Lapseootele jääb seega kogu perekond. Inimesed ootavad, Jumal valmistab. Psalm 139: ,,Sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik mu päevad.“ .Meie päevil tohime seda ema ihus ,,kudumise“ protsessi mingil moel kaasa elada moodsa diagnostikatehnika abil. Siit ka moodsa ajastu suurprobleem: kui palju tohime sekkuda sellesse ,,kudumise“ protsessi. Emal on selles protsessis kõige suurem meelevald. Olgem eriti tänulikud oma emadele, kes andsid meile võimaluse siia ilma sündida!

Ema kui lapse ilmale tooja

Moodsas avatud maailmas kasutatakse väljendit ,,Imported by“ või eesti keeles ,,Maaletooja“. Emad saavad meie kõigi siia maailma toojateks.

Eeva jäi lapseootele ja tõi Kaini ilmale. Esimene ooteetapp emakssaamisel oli läbitud. Toimus järgmine, mille kohta Jumal oli öelnud: ,,Naisele ta ütles: Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead lapsi valuga ilmale tooma.“ 1.Ms.3:16. Emaarmastus on sünnitusvaluga läbi katsutud armastus. Isaarmastusel ei ole sellele midagi vastu panna. Kas oleme hoolega jälginud vastsünnitanud ema erakordset armastusepilku talle ulatatud beebi vastu!

Ema armastus jääb jätkusuutlikuks kuni siit ilmast lahkumiseni.

Arvan, et see on olnud ühesugune Eeval, Maarjal, kõigil emadel kuni tänase päevani välja...

(Full story available via link below)