Uus sõltuvus

Praegusel ajal ei tohi mõnel teemal nalja teha. Kuid olen veendunud, et naer on terviseks, naeratus, muie parem kui hirmugrimass. Nii et loodaks arusaamist, kui ses mõttes teatan, et tänu hetkeseisule olen kas just nakkuse ohvriks saanud, aga kõigun sõltuvuse kuristiku äärel.

Süüdi on siin tehnoloogia ja kodusolek, mida mõistusega inimene peab nii tarvitama kui ka eeskirju ühiskonnast eemaldamisega jälgima. Aeg, mis vanasti läks sellele, et ühest kohast teise saada, on äkki vaba. Üllatavalt vaikses kodus on ka, vähemalt praegu, loominguline töö ladusam, saavutused jõuavad kiiremini lõpp-punkti. Nii, et mida nende jõudeoleku tundidega teha? Palju sa, hing, ikka loed?

(New story available via link below)