6
Uus sõltuvus Praegusel ajal ei tohi mõnel teemal nalja teha. Kuid olen veendunud, et naer on tervi seks, naeratus, muie parem kui hirmugrimass. Nii et loo daks arusaamist, kui ses mõttes teatan, et tänu hetke seisule olen kas just nakkuse ohvriks saanud, aga kõigun sõltuvuse kuristiku äärel. Süüdi on siin tehnoloogia ja kodusolek, mida mõistusega inimene peab nii tarvitama kui ka eeskirju ühiskonnast eemal damisega jälgima. Aeg, mis vanasti läks sellele, et ühest ko hast teise saada, on äkki vaba. Üllatavalt vaikses kodus on ka, vähemalt praegu, loominguline töö ladusam, saavutused jõua vad kiiremini lõpp-punkti. Nii, et mida nende jõudeoleku tun didega teha? Palju sa, hing, ikka loed? Just lugemise tõttu sündis see uus sõltuvus. Nagu kunstni kel on oma, näiteks sinine või muu, periood, elasin hiljuti üle oma Viljandi, mulkide huvifaa si. Sellest on mujal kirjutatud, aga piisab ehk siin, et Arnold Sepa mälestusi lugedes sattusin John Pori nime otsa (Viljandi koolipoisina Johannes Porisam mul. Pori ei lõpetanudki kooli, läks Tallinna musitseerima.) Teadsin, et ta oli populaarne orkestrijuht juba enne sõda ning „Viljandi paadimehe“ sõnade autor. Viis lätlaselt Alfreds Vintersilt. Sain hiljuti teada, et ka „Õllepruulija“ sõnad on Pori loonud sakslaste viisile, origi naali, „In München steht ein Hofbräuhaus“ esimesi ridu tun nevad vist paljud. Ka „Posti poisi“ sõnad on Porilt. Ning siis astusin otsustava sammu. Järeltulijad, pärijad, kellele ma õpetasin arvuti ka sutamist algkooliaegu, kas just pilkavad, aga muigavad küll, et paps on dinosaurus. Oskab küll üht-teist virtuaalses maailmas teha, aga muidu on lootusetu, vajab nende abi, kui midagi metsa läheb. Mis kahjuks tihti juhtub. Juttu on YouTube’iga
EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020
sõpruse tegemisega – mis on nüüdseks käest ära läinud. Tänu just John Porile. Otsisin sealt ta salvestusi ja leidsingi. Kuid kur javaimud soovitavad – kui see laul sulle meeldis, siis siin on nö esitusloend ehk lisalaulude valik, mis teistelegi meeldisid. Kui juba sinna satud, siis oled kadunud mees. Kahte ülal nimetatud Pori laule sai sõpradega koos pisi keses ansamblis, bänd ta küll ei olnud, lauldud Tallinna Festi valil. Andekust aga polnud, nooruse unelm kadus, harva võtan nüüd kitarri kätte. Küll aga laulan kodus tihti salves tatud lauludega kaasa. Hea, et mul töötuba on teistest eemal. Ei ma nii kedagi häiri, pean vaid meeles pidama, et mitte spontaanselt laulu valla lasta teatud kellaaegadel. YouTube on nagu kõik need head asjad – näiteks magus ja soolane. Kui kord maitsema hakkab, siis on vahel raske piiri pidada. Eesti sõjaeelsest ja – aegsest menu- või estraadi muusikast, šlaagritest olen lii kunud moodsamasse ajastusse, ja mitte ainult Eesti rockini. Kuigi enne Propellerit ja Singer Vingerit (ja vahelduseks sekka Sex Pistols ja Ramones) pidin ikka aega veetma Silvi Vraidi, Uno Loobi, Jaak Joala ja Marju Länikuga – teismelisena kuula sin neid Kanadas, kui okupeeri tud isamaad külastanud olid sealt mu muusikahuve teades helikassette mulle toonud, kin kinud. Neid kassette ei saa enam kuulata – lindid on veni nud ja kulunud, ka tehnika puudub. Aga YouTube ulatab abivalmis käe. Oli teismelisena ka kantri faas. Seda oli lihtne kitarril mängida ning tihti olid sõnad ülinaljakad. (Üheks lemmikuks oli (tõlkes) Kuidas võin Sust puudust tunda kui Sa ära ei lähe?). Meeldis väga Hank Williams, Hank Snow ja kahtle mata Merle Haggard. „Okie from Muskogee“, mida mängi sin ja laulsin teiste tüütuseni. Ja sealt edasi arenesin bluusini,
Ilmunud on Karl Laane päevikud Hiljuti ilmus trükist kogumik ,,Vanemuise unustatud lau lud“, mis sisaldab Karl Laane 16 unikaalset päevikut ajava hemikust 7. juuli 1944 kuni 10. veebruar 1947.
Karl Laane päevikud anna vad hea ülevaate keerulisest ajaperioodist, milles on õpetu sed Eesti rahva ja kultuuri kest ma jäämiseks võõras maailmas, rasketes oludes. Raamat annab ülevaate eest laste ränkraskest olukorrast sõja lõpul, eriti just lapseeas noorte poiste elust, kes saadeti üle kohtuselt lootusetutesse lahin gutesse surema. Samuti saab ülevaate igapäe vaelu toimetustest Saksamaa vangilaagrites. Aga ka pagu las-Eesti välja kujunemisest Saksamaal; kultuuriüritustest, reisikirjeldustest, mis on läbi põimunud filosoofia, mäles tuste, igatsuste ja patriotismiga. Raamat sisaldab ka palju omaloomingulisi luuletusi nii
Nr. 20
Niguliste ,,Surmatantsu“ looga saab veebis tutvuda Niguliste muuseum tõi Bernt Notke ,,Surmatantsuga“ seon duva loo Eesti näitlejate ja ajaloolaste abil Youtube’i, kus saab sellega tutvuda nüüd viies keeles. Teosel kujutatud seisuste tants Surmaga kulgeb erinevate tegelaste ja Surma vahelise dialoogi saatel. Esi mest korda saab veebis osa mõlemast – sõnast ja pildist. Maalil oleva dialoogi teksti Surma ja tegelaste vahel on viies keeles sisse lugenud Eesti näitlejad Jaanus Rohumaa, Sergo Vares, Nikolai Bentsler ja ajaloolane Juhan Kreem.
ainus kategooria, mis mõneks aastaks kannatas kuulamist ja mängimist. Takka samuti lihtne kidral, kolme akordiga tavali selt. Möödanikus elamine võib olla ohtlik. Aeg asub küll kii resti edasi astuma pärast elu poolesajandini jõudmist. Lap sepõlv on kuidagi üüratult pikk, kibeled suureks poisiks saama, kuid päevad mööduvad siis teokiirusega. Mõni tahaks neid murevabu, rõõmsaid päevi ta gasi. Küll on hea, et mälu kau du saab. Ühe asjaolu suhtes olen aga tänulik. Kui praegu võid enese teadmata sattuda kellegi teise poolt nutitelefoniga võetud videoga internetti, siis noist Karukringlite, Viisi Vendade ja Umbluu päevist (kes muide laulsid ülalnimetatud John Pori laule!) vist pole ühtegi salves tust. Kuid mine sa tea. Jaak Järve, kellega sai nimetatud lau
autorilt endalt kui ka kaaslastelt. Kasaritsa vallast pärit Karl Laane (1907-1986) päevikutest on esimesed seitse varem aval datud pealkirja ,,Sõjamärkmi kud“ all 2017.a kirjastuselt Fantaasia. Samuti on ilmunud katkendeid päevikutest ajakirjas ,,Tuna“.
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
Niguliste kiriku Antoniuse kabelis asuv maal ,,Surmatants“ on kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis. Tallinna ,,Surmatantsust“ on alles vaid 7,5 meetri pikkune algustükk. Maal võis algselt olla koguni 30-meetrine ning sellel võis olla kujutatud kuni 50 figuuri. Maalil juhatab tantsu kants list sisse jutlustaja, kellele järg nevad torupilli mängiv Surm ja sarka kandev Surm. Esimene tantsija on paavst, surelikest jätkavad tantsu keiser, keisrinna, kardinal ja kuningas. Figuuride all on tekstilint, kuhu on maali
tud alamsaksakeelne värssdia loog Surma ja kujutatud tege laste vahel. ,,Surmatantsu“ on Niguliste kirikus esimest korda mainitud 1603. a ning see telliti tõenäoliselt 15. sajandi lõpul Antoniuse kabelisse.
lupoiste/noortemeeste gruppides koos lauldud, üllatas mõne aasta eest laserkettale üle kantud videoga, kus sain ennast püünel teistega näha 1984. aasta Estol Elmar Maripuu lavastuses „Superesto“. (Selle näitemängu samanimelist laulu kuulsin oma rõõmuks Jõekääru kasvandike suust mõne aasta eest). Pole piinlikumat kogemust kui enese nägemist selliselt. Ning vist ei tahaks enese lauluhäält salves tatult kuulda kah. Tänu alul Viljandile, John Porile ja siis sealt mitmele eri muusikalisele rännakule sattu mine YouTube’i vahendusel, ei peagi enam kodunt lahkuma ja kartma, et ma juhuslikult videole jääks. Lisaks, et mõni nakkus on kasulik, polegi vaja enesekaitset leiutada. Ja kahjuks on nüüd kõrvade tähelepanu ka Spotify hõivanud. Kust kuulen just neid viise, mida sai enne järeltulijate tulekut kontsertidel nauditud. Mida praegu teadagi küll ei saa. Vilistades ja kaasa lauldes nii edasi elurajal astuda on mõnus, tõrjub ängi kaugele.
Lennusadama sünnipäeval esitleti raamatut vesilennukitest
TÕNU NAELAPEA
Ansambel Collage’i plaat ,,Tähemõrsja“ 1960ndatel tegevust alustanud ansambli Collage’i endised liikmed algatasid jazzfolk pro jekti ,,Kadunud ehted“ ning andsid välja plaadi ,,Tähe mõrsja“, kus on ansambli liik mete sõnul pööratud tähelepa nu eesti keelele ja rahvusele. Plaadil kõlavate lugude autor on helilooja Aarne Vahuri. Bändi loomingus on rahva viise esitatud džässilikus võt mes, millega käib kaasas ka improvisatsioon. Plaadil on uusi lugusid, aga ka Collage’i vanemat loomingut. (ERR/EE)
Maal on omistatud hiliskes kaegse Põhja-Euroopa ühele kuulsamale kunstnikule Bernt Notkele, kes maalis samateema lise teose 1463. a Lübecki Maarja kirikusse. Tallinna maal on ainus tänaseni säilinud lõuendile maalitud keskaegne surmatants kogu maailmas.
(ERR/EE)
Tallinna Lennusadam avati 12. mail jälle pärast eriolu korda. Samal päeval sai Lennusadama kaheksa-aasta seks. Seda tähistati veebikesk konnas uue raamatu ,,Ve si lennukid Lennusadamas“ esit lusega. Raamatu koostasid Urmas Haug, Mihkel Karu ja Toomas Türk. Raamatus on ülevaade vesilennundusest, Lennusadama angaarides hoitud Eesti lennu väe lennukeist ja teadaolevalt maailma ainsa Short 184 tüüpi vesilennuki elusuuruses koopia valmistamisest. Raamat on osa Meremuuseumi uuest eesti- ja ingliskeelsest raamatusarjast ning seda illustreerib ajalooline pildimaterjal. Tänavu möödub ka kümme aastat Lennusadama renoveeri mise algusest. Eesti Meremuu seumile on angaaride renoveeri mise eest omistatud Euroopa Liidu kõrgeim kultuuripärandi auhind Europa Nostra Grand Prix. (ERR/EE)
