Heitlik homne

Teame, et eilset muuta ei saa ja homset ei ennusta keegi. Kas või seda, et ta tulebki, kuna nagu kuulus statistiline ütlus rõhutab – ainsat, mida saab sajaprotsendiliselt kinnitada on, et iga inimene kunagi sureb. Loomulik ja inimlik muidugi, et me kõik sooviks elupäevi nii palju kui võimalik. Ka head tervist, rahulikku lõppu, vaevlemata, valudeta.

Selle saavutamisele aitab tublisti kaasa optimism, mis mõnel on hällist kaasas. Teisel aga valitseb äng, mida pingeline aeg vaid teravdab. Vajame siis teiste tuge, laenates lootust ja rahustamist. Selleks on elukutselised olemas, neid tuleb usaldada, mitte iseloomul lasta valitseda.

Kui jälgitakse nende kogemusi ja teadmisi, siis tavaliselt vaibuvad mured, tervis taastub. Kõik soovitused on ju loogilised. Kuid nagu möödunud nädala statistika näitab, kui märtsis võttis 75% protsenti hoiatusi tõsiselt, jälgis spetsialistide retsepte, immunuloogide tarkust, siis nüüd, ülekanadaliselt teeb nii vaid vähem kui kaks kolmest. Kuna Kanada on maailma kõige urbaniseeritum riik, siis linnades on olukord eriti terav, maal aga mitte. Uus fenomen, millele on isegi nimi antud kui viiruseväsimuspiir, olevat süüdi. Kui juba sadakond päeva inimesi kurnab, siis tuleb olla mures.

Kõik on ehitatud vabatahtlikule jälgimisele. Teadmine, eriti tänases kiirkärmes infovahetuses, sotsiaalmeedia poolt domineeritud maailmas peaks nagu rõhutama seda. Eriti, kui oled vältimatult olukorras, kus ei saa vajalikku distantsi hoida. Ent paljud nii ei tee. Teadlased paluvad testimist, kui arvatakse, et on olemas viiruse sümptomid. Ka tulemused pole 100% kindlad.

Nüüd pakutakse välja uut tehnoloogiat, mis aga mõistust ei asenda. Nutitelefoni äppiga mille nimeks on COVID Alert, annab teoreetiliselt teada, kui inimene on olnud kontaktis kellegagi, kes kannab viirust. Juuli alul asutakse Ontarios seda käivitama.

Probleeme aga on mitu. Esiteks, kõigil ei ole nutitelefoni. Teiseks, vähemalt 60% rahvast peab äppi maha laadima. Ent vaid 60% meist tegutseb, nagu peaks. Arvudega on raske siis arvestada – kas neil kõigil on nutitelefon? Alberta näide on ilmekas. Sarnane äpp käivitati seal lehekuu esimesel päeval. Tänaseks on seal vaid 4,75% rahvast ABTraceTogether äppi maha laadinud. Seda ei saa ju kohustuslikuks teha. Veel. Ja isegi siis on mõju küsitav.

Ontarios on äppi proovilepaneku taga mitme firma hulgas BlackBerry. Selle endiseks firmajuhiks on Jim Balsillie, kes sel nädalal ütles, et on võimatu ennustada äppi edu. Sama kehtib vaktsiini leidmisega. Tuleb inimestel enne katsetada, see kõik nõuab aega. Mis aga aega ei võta, on käituda heitluste keerises just nii, nagu immunuloogid soovitavad. Loogiliselt, mõistusega, mitte isekalt, kurtes väsimust, enese vajadusi üle teiste tervise asetades. Siis näeme homset, kui seda on meile lubatud.

TÕNU NAELAPEA