Ajaloolisest Schwarzwaldi kaunitarist

AINO SIEBERT

Šveitsi ja Prantsumaa piiri läheduses asuv kuurotlinnakene Badenweiler Saksamaal on igati mainimist väärt, sest siia on tulnud läbi aegade rikkad ja kuulsad oma tervist parandama.

Kuulsuste keskel on eriliselt soositud hotell „Römerbad“ (roomlaste kuurort), kus on ööbinud mh filosoof Friederich Nietzsche (1876), kirjanikud Anton Tšehhov koos abikaasa Olga Knipperiga (1904), Thomas Mann (1931) ja Luise Rinser (1953) või poliitikud Theodor Heuss (1957) ja Ludwig Er­hard (1964), kunstnikud Andy Warhol (1980) ja Christo (Vladimiro Javatšeff (1984), liidukantsler Willy Brandt (1985), liidupresident Richard von Weizsäcker (2001) ja Arvo Pärt.

Badenweiler

Kahjuks ei õnnestunud hotelli külastajate nimekirjast leida, millal on Eesti kuulus helilooja „Römerbadis“ olnud, kuid tema foto seisab aukohal hotelli prestiižika „Wall of Fame“ galeriis.

Juba asutamisest alates on noobel külalistemaja tõmmanud enda juurde mitte ainult terviseparandajaid, vaid ka kunstnikke ja kunstihuvilisi. Nädalalõppudel kogunetakse siia einestama, tassikest kohvi jooma, muusikat nautima ja kirjanike või poliitikutega kohtuma.

Omanike dünastia

Ajaloolise Badenweileri linnuse varemed.

Juba 1823 andis Suurvürstlik Riigiministeerium Karlsruhes, tollal Badeni suurvüristiriigi pealinn, Rosenwirth Schnell von Bruchsalile loa hotelli ehitamiseks. Plaanid neljatiivalise hoone jaoks tegi Freiburgi ehitusmeister Christoph Arnold. Mõni kuu hiljem läks „Römerbad“ aga Jacob Joneri omandusse jäädes perekonna valdusse kuni 20. sajandi keskpaigani. Hotelli populaarsus kasvas niivõrd, et juba 1846 tekkis vajadus külalistemaja laiendamiseks.

Nelikümmend aastat hiljem ehitati hoone Šveitsi silmapaistva hotelliarhitekti Edouard Davinet’ plaanide kohaselt ümber. Sisehoov sai katuse ja see muudeti kaheksanurkseks saaliks. Tänapäeval kasutatakse ruumi panoraamrestoranina. Jacob Jeoneri poeg Ludwig suri veel enne, kui uuendustööd lõpetati. Nüüd jätkas tööd tema abikaasa Bertha. Peale ema sur­ma võttis poeg Louis ohjad oma kätesse, seejärel omakorda tema tütar Elisabeth Joner-Fellmann. Aastal 1956 oli kuulsust kogunud külalistemaja viiendat põlve Jonerite omistuses.

1971 ehitati Grandhotelli keldrikorrusele kuumaveebassein, on ju Badenweiler tuntud oma kuumaveeallikate poolest. Ideega organiseerida kuurortlinnas muusikafestivale, lõikas otsest kasu ka „Römerbad“. Nupukad omanikud oskasid ajaga kaasas käia, nad taipasid, et külaline soovib peale lõõgastuspuhkuse kultuurigi.

Alates 1983. aastast on hotell olnud avatud aasta läbi. Puhkajate torm tõi endaga kaasa jälle tubade moderniseerimisvajaduse, tööd lõpetati enne omaniku surma. Külalistehoonet hakkas juhtima tema väimees Klaus Lauer, kes polnud suuteline ajalisi muudatusi tajuma. Sakslased veetsid nüüd meelsamini puhkust kas Hispaanias või Itaalias ning tänu tervishoiu arenemisele kadus ka Badenweileri roll linnana, kuhu tuldi haigustest toibuma.

Peale 180 aastat Jonereid ehk 2005 läks ajalooline hoone perekond Karl-Heinz Berkneri omandusse. Uus omanik viis omakorda läbi uuendustööd ja tõi kaasa hulga uusi ideid, kuid seegi kontsept ei kandnud vilja. Neli aastat hiljem ostis „Römerbad“’i Hispaania Heyden grupp, kes määraks juhiks Mehhikos sündinud Vladimir Saali, kes oli juba juhtinud Bonni lähedal Königswinteris olevat kuulsat „Petersberg“- hotelli, kus on ööbinud Liitvabariigi riigikülalised, nende hulgas Lennart Meri ja Mart Laar. Saal äratas koos elukaaslase Sandra Kunertiga uuesti ellu kultuuri, imeilusasse hoovisaali saavad tulla ka need, kes „Römerbad“’is ei ööbi.

Oma mansardkatuste, tornide, rõdude ja originaal-fassaadiga on „Römerbad“ oivaline näide arhitektuursest mitmekülgsusest, samaaegselt aga ka erinevate ehitusstiilide harmoneerumisest. Hoone meenutab suurt lossi, 1880. a valminud kuppel hoovisaalis on säilinud. Vanasti toodi siia hobustega külalisi, nüüd on see suurepärane jugendstiilis ehitatud kontserdisaal, mis kuulub kultuurimälestiste nimekirja.

Saatuslik „sinine pudel“

Nurgake Tšehhovi sviidist.

Anton Tšehhov saabus „Römerbad“’i 1904. a juuni alguses oma Moskva saksa päritolu arsti soovitusel ravima tuberkuloosi. Schwarzwaldist saatis ta teele hulga kirju, kus kurtis sealse elu üle: sakslased olevat küll suured korraarmastajad ja hea elujärje peal, kuid igavad ja talenditud. Kirjanikule sai saatuslikuks „sinine pudel“: kopsuhaiged võisid diskreetselt sinna oma lima sülitada. Keegi kuurordi külalistest märkas aga hetke, kui Tšehhov seda kasutas ja nii läks väikelinnas kohe liikvele jutt, et venelane põeb nakkavat kopsuhaigust. Hotelli juhatus palus seepeale literaadil hotellist lahkuda – liialt suur oli oht, et kui Anton Pavlovitš jääb, tekitavad teised külastajad skandaali. Kuid tuba, kus tuntud kirjanik elas, on nimetatud Tšehhov-sviidiks ja seal on sama sisustus. Ainult voodi madratsid on välja vahetatud ja vannituba uuendatud.

Kuigi venelase tervis alguses paranes, siis kuu aega pärast saabumist Badenweilerisse vajus ta mitu korda südamenõrkuse tõttu kokku ja suri 15. juulil 1904. Schwarzwaldi kuurortlinn ei ole Tšehhovit tänaseni unustanud, ta mälestab literaati mälestussamba, muuseumi ja kirjanduslike üritustega.

Looduse romantika ja vallutajad

Hotelli sissekäik.

Badenweiler asub Lõuna- Schwarzwaldis Markfräferlandi rajoonis. Linnas on suurpärane kliima, siia puhub soe õhk edelast, ida pool on kuurort kaitstud Schwarzwaldi mägedega. Ümbruses kasvavad Saksamaa jaoks haruldased viinamarjasordid nagu Burguner ja Gutedel. Ka lõunamaised taimed tunnevad ennast Badenweileris hästi.

Juba aastal 70 peale Kristust hakkasid Reini jõe idapoolsed alad vallutanud roomlased keiser Titus Flavius Vespasianuse juhtimisel kultiveerima. Keldid assimileeriti vallutajate poolt. Roomlased ehitasid praeguse Badenweileri kohale Aqua Villae, sest koht oli strateegiliselt heal kohal, pealegi oskasid nad hinnatada koha tervislikku kliimat. Teatavasti armastasid roomlased kümblemist, kuid kohalike veekogude vesi oli suplemiseks külm. Nii kasutasid nad kuumaveeallikaid termide ehitamiseks. Ehitised on siiani näha lossipargis. Praeguse Badenweileri ala Reini jõe paremal kaldal, Agri decumates, oli piiratud piirikatserajatisega, mida nimetati Limes.

Germaanide hõimu liikmetel õnnestus 230 peale Kristust saada alad tagasi. Vallutajate tühjaks jäänud ehitised lammutati. Alemannid ehitasid nüüd omakorda linnuseid vaenlaste märkamiseks ja tagasitõrjumiseks ning võtsid ette röövretki naabruses olevasse Galliasse, kus valitsesid veel roomlased. Seda aega on kirjeldatud hästi teoses „Asterix ja Obelix“ (autor René Goscinny, illustraator Albert Uderzo). Alles 455 õnnestus alemannidel roomlased välja ajada. Järgnesid konfliktid frankidega, kes olid samuti huvitatud headest maaaladest.

Peale kolmteist aastat kestnud sõda (496-507) tulid võitjatena välja frankid. Lorchi kloostriraamatus on kirjas, et nüüd ehitati linna 775 kirikut. Aastatel 900-955 röövisid ja laastasid omakorda ungarlased Badenweileris, kuni piirkonda asus valitsema keiser Otto I esindaja. Vallutusretked aga ei lõppenud. Võim vahetus pidevalt ja ka Badenweileris möllas Kolmekümneaastane sõda (1618- 1648), linna tungisid vaheldumisi rootsi, saksa keisri ja prantsuse väeosad. See tähendas järjekordset piirkonna laastamist ja elanikkonna vähenemist. Elu normaliseerimiseks toodi sisserändajaid Šveitsist.

Vaevu lahingutest toibunud, algas Hollandi sõda (1672- 1679), mis tõi uuesti sisse prantslased. Laastamine jätkus ka Pfalzi sõjas (1689-1697), seekord tulid saksa keisri sõdurid viskama välja prantsuse väeosi. Piirkonna elanikele ei antud ka seekord aega toibumiseks, sest juba 1701. a algas Hispaania pärismisjärjekorrasõda kestvusega 13 aastat. Ülesehitustöö sai alguse 1783 mil Baden-Durlachi markkrahv Karl Friedrich andis talupoegadele vabaduse ja pani aluse viinamarjakasvatusele. Kuigi rahu ei olnud seegi kord kauaks, 1791.a tungisid aladele Napoleon I väed, siis liideti Badenweiler Badeni suurvürstiriigi koosseisu. Friedrich I (1826- 1907) oli rahva seas armastatud. Tema abikaasa, Preisimaa printsess Luise oli edumeelne. 1906. a pidas suurvürst Badenweileris oma 80. sünnipäeva. Tollal oli ta Euroopa vanim monarh. Tänapäeval kuulub kuurortlinn halduslikult Baden-Württembergi koosseisu.

Badenweilerisse tullakse ja minnakse luksusautodega.

Hotell Römerbadi õuepoolne vaade.