4
EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020
Nr. 32
Ajaloolisest Schwarzwaldi kaunitarist Aino Siebert Šveitsi ja Prantsumaa piiri läheduses asuv kuurotlinna kene Badenweiler Saksamaal on igati mainimist väärt, sest siia on tulnud läbi aegade rik kad ja kuulsad oma tervist parandama. Kuulsuste keskel on eriliselt soositud hotell „Römerbad“ (roomlaste kuu rort), kus on ööbinud mh filosoof Friederich Nietzsche (1876), kirjanikud Anton Tšehhov koos abikaasa Olga Knipperiga (1904), Thomas Mann (1931) ja Luise Rinser (1953) või poliirikud Theodor Heuss (1957) ja Ludwig Er hard (1964), kunstnikud Andy Warhol (1980) ja Christo (Vladimiro Javatšeff (1984), liidukantsler Willy Brandt (1985), liidupresident Richard von Weizsäcker (2001) ja Arvo Pärt. Kahjuks ei õnnestunud hotelli külastajate nimekirjast leida, millal on Eesti kuulus helilooja „Römerbadis“ olnud, kuid tema foto seisab aukohal hotelli prestiižika „Wall of Fame“ galeriis. Juba asutamisest alates on noobel külalistemaja tõmmanud enda juurde mitte ainult tervi
separandajaid, vaid ka kunst nikke ja kunstihuvilisi. Nädala lõppudel kogunetakse siia eines tama, tassikest kohvi joo ma, muusikat nautima ja kirja nike või poliitikutega kohtuma. Omanike dünastia Juba 1823 andis Suurvürstlik Riigiministeerium Karlsruhes, tollal Badeni suurvüristiriigi pealinn, Rosenwirth Schnell von Bruchsalile loa hotelli ehi tamiseks. Plaanid neljatiivalise hoone jaoks tegi Freiburgi ehi tusmeister Christoph Arnold. Mõni kuu hiljem läks „Rö merbad“ aga Jacob Joneri omandusse jäädes perekonna valdusse kuni 20. sajandi kesk paigani. Hotelli populaarsus kasvas niivõrd, et juba 1846 tekkis vajadus külalistemaja laiendamiseks. Nelikümmend aastat hiljem ehitati hoone Šveitsi silmapaist va hotelliarhitekti Edouard Davinet’ plaanide kohaselt üm ber. Sisehoov sai katuse ja see muudeti kaheksanurkseks saa liks. Tänapäeval kasutatakse ruumi panoraamrestoranina. Jacob Jeoneri poeg Ludwig suri veel enne, kui uuendustööd lõ petati. Nüüd jätkas tööd tema abikaasa Bertha. Peale ema sur
Badenweiler
ma võttis poeg Louis ohjad oma kätesse, seejärel omakorda tema tütar Elisabeth Joner-Fellmann. Aastal 1956 oli kuulsust ko gunud külalistemaja viiendat põlve Jonerite omistuses. 1971 ehitati Grandhotelli keldrikorrusele kuumaveebas sein, on ju Badenweiler tuntud oma kuumaveeallikate poolest. Ideega organiseerida kuurortlin nas muusikafestivale, lõikas otsest kasu ka „Römerbad“. Nupukad omanikud oskasid aja ga kaasas käia, nad taipasid, et külaline soovib peale lõõgastus puhkuse kultuurigi. Alates 1983. aastast on hotell olnud avatud aasta läbi. Puh kajate torm tõi endaga kaasa jälle tubade moderniseerimis vajaduse, tööd lõpetati enne omaniku surma. Külalistehoonet hakkas juhtima tema väimees Klaus Lauer, kes polnud suute line ajalisi muudatusi tajuma. Sakslased veetsid nüüd meel samini puhkust kas Hispaanias või Itaalias ning tänu tervishoiu arenemisele kadus ka Baden weileri roll linnana, kuhu tuldi haigustest toibuma. Peale 180 aastat Jonereid ehk 2005 läks ajalooline hoone perekond Karl-Heinz Berkneri omandusse. Uus omanik viis omakorda läbi uuendustööd ja tõi kaasa hulga uusi ideid, kuid seegi kontsept ei kandnud vilja. Neli aastat hiljem ostis „Rö merbad“’i Hispaania Heyden grupp, kes määraks juhiks Mehhikos sündinud Vladimir Saali, kes oli juba juhtinud Bonni lähedal Königswinteris olevat kuulsat „Petersberg“hotelli, kus on ööbinud Liit vabariigi riigikülalised, nende hulgas Lennart Meri ja Mart Laar. Saal äratas koos elukaas lase Sandra Kunertiga uuesti ellu kultuuri, imeilusasse hoo visaali saavad tulla ka need, kes „Römerbad“’is ei ööbi. Oma mansardkatuste, tor nide, rõdude ja orginaal-fas saadiga on „Römerbad“ oivaline näide arhitektuursest mitme külgsusest, samaaegselt aga ka erinevate ehitusstiilide harmo neerumisest. Hoone meenutab suurt lossi, 1880. a valminud kuppel hoovisaalis on säilinud. Vanasti toodi siia hobustega külalisi, nüüd on see suure pärane jugendstiilis ehitatud kontserdisaal, mis kuulub kul tuurimälestiste niemkirja. Saatuslik „sinine pudel“
Ajaloolise Badenweileri linnuse varemed.
Endine markkrahvi kümblemiskoht, tänapäeval Cassiopeia termid.
Anton Tšehhov saabus „Römerbad“’i 1904. a juuni alguses oma Moskva saksa päritolu arsti soovitusel ravima tuberkuloosi. Schwarzwaldist saatis ta teele hulga kirju, kus kurtis sealse elu üle: sakslased olevat küll suured korraarmasta jad ja hea elujärje peal, kuid igavad ja talenditud. Kirjanikule sai saatuslikuks „sinine pudel“: kopsuhaiged võisid diskreetselt sinna oma lima sülitada. Keegi kuurordi külalistest märkas aga hetke, kui Tšehhov seda kasutas ja nii läks väikelinnas kohe liikvele jutt, et venelane põeb nakkavat kopsuhaigust. Hotelli juhatus palus seepeale literaadil hotellist lahkuda – liialt suur oli
Hotelli sissekäik.
Arvo Pärdi portree Römerbad ,,Wall of Fame“ seinal.
Kirjanik Anton Tšehhovi portree ehib tema nimelise sviidi seina.
Nurgake Tšehhovi sviidist.
oht, et kui Anton Pavlovitš jääb, tekitavad teised külastajad skan daali. Kuid tuba, kus tuntud kir janik elas, on nimetatud Tšeh hov-sviidiks ja seal on sama sisustus. Ainult voodi madratsid on välja vahetatud ja vannituba uuendatud. Kuigi venelase tervis alguses paranes, siis kuu aega pärast saabumist Badenweilerisse vajus ta mitu korda südamenõrkuse tõttu kokku ja suri 15. juulil 1904. Schwarzwaldi kuurortlinn ei ole Tšehhovit tänaseni unus tanud, ta mälestab literaati mälestussamba, muuseumi ja kirjanduslike üritustega. Looduse romantika ja vallutajad Badenweiler asub LõunaSchwarzwaldis Markfräferlandi rajoonis. Linnas on suurpärane kliima, siia puhub soe õhk edelast, ida pool on kuurort kaitstud Schwarzwaldi mägede ga. Ümbruses kasvavad Saksa maa jaoks haruldased viinamar jasordid nagu Burguner ja Gutedel. Ka lõunamaised tai med tunnevad ennast Baden
weileris hästi. Juba aastal 70 peale Kristust hakkasid Reini jõe idapoolsed alad vallutanud roomlased keiser Titus Flavius Vespa sianuse juhtimisel kultiveerima. Keldid assimileeriti vallutajate poolt. Roomlased ehitasid prae guse Badenweileri kohale Aqua Villae, sest koht oli strateegili selt heal kohal, pealegi oskasid nad hinnatada koha tervislikku kliimat. Teatavasti armastasid roomlased kümblemist, kuid ko halike veekogude vesi oli suple miseks külm. Nii kasutasid nad kuumaveeallikaid termide ehita miseks. Ehitised on siiani näha lossipargis. Praeguse Baden weileri ala Reini jõe paremal kaldal, Agri decumates, oli piiratud piirikatserajatisega, mida nimetati Limes. Germaanide hõimu liikmetel õnnestus 230 peale Kristust saa da alad tagasi. Vallutajate tüh jaks jäänud ehitised lammutati. Alemannid ehitasid nüüd oma korda linnuseid vaenlaste mär kamiseks ja tagasitõrjumiseks ning võtsid ette röövretki (Järgneb lk. 12)
