Eesti Elu / Estonian Life No. 32 | August 14, 2020

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, August 14, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 32, 2020           Reedel, 14. augustil — Friday, August 14

Torontos avaldati meelt Valgevenes toimuva kohta

www.eestielu.ca

Leedu, Eesti, Läti ja Poola presidendid kutsuvad Valgevene riigipead lõpetama oma rahva vastu jõu kasutamine Nelja riigi presidendid kut­ susid neljapäeval üheskoos Valgevene presidenti üles leevendama tekkinud konflik­ tiolukorda ja lõpetama oma rahva vastu jõu kasutamine, samuti vabastama viivitama­ tult kõik kinnipeetud meele­ avaldajad ja alustama viivita­ matut dialoogi Valgevene rah­ vaga.

Seoses Valgevenes toimunud valimistega kerkis see Vene­ maa satelliitriik taas tähele­ panu alla ja mitmel pool ­maailmas avaldati seal toimu­ va kohta meelt nii enne kui pärast pühapäevast valimis­ päeva. Ka Torontos kogunes Queen’s Parki laupäeval kül­ lalt neid, kellele Valgevenes toimuv diktaatorlus ja inimõi­ guste eira­mine vastukarva on. Teiste hulgas esines rahumeel­ sel meeleavaldusel lühikese päevakohase sõnavõtuga Kesk- ja Ida-Euroopa kogu­ kondade nõukogu president Marcus Kolga, kelle sõnavõttu saab lugeda Eesti Elu tänases numbris lk. 10. Pühapäeval Valgevenes toi­ munud päris­-hääletamisele eel­ nes soovijatel ka võimalus ka­ sutada eelvali­mist. Ametlikud kanalid teatasid 26 aastat või­ mul olnud president Aleksander Lukašenka võidust, kellele ole­ vat poolthääle andnud 80,23 protsenti valijaist, nii teatas riiklik uudisteagentuur Belta kesk­valimiskomisjoni informat­ sioonile tuginedes. Oposit­­si­ooni­­­kandidaati Svjatlana Tsih­ hanovskajat toetas ametlike tea­ dete kohaselt vähem kui kümme protsenti valijatest. Pealinnas Minskis ja mitmel pool mujal Valgevenes puhkesid valimistulemuste selgumise järel meeleavaldajate ja julge­ olekutöötajate vahel kähmlused. Meeleavalduste käigus on huk­ kunud vähemalt üks inimene. Valgevene presidendivali­ mistele järgnenud meeleaval­ duste ajal on võimude poolt kinni peetud ka Eesti kodanik, teatas neljapäeval välisminister Urmas Reinsalu, kes lisas valit­ suse pressikonverentsil, et välis­

ministeeriumiga on ühendust võtnud Eesti kodaniku omak­ sed, kelle sõnul on Valgevene ametivõimud nende lähedase vahi alla võtnud. Välisminister ütles, et Eesti saatkond on ­esitanud noodi Valgevene ame­ tivõimudele ja praegu tegele­ takse täpsemate asjaolude välja­ selgitamisega. Minskis ja mujal on meele­ avaldajate hinnangul varastanud 1994. aastast riiki valitsenud Aleksandr Lukašenka võidu opositsiooni peakandidaadilt Svjatlana Tsihhanovskajalt, kes ise nõudis esmaspäeval riigi­ pealt võimu loovutamist. ,,Liiga palju inimesi on Lukašenko vastu,“ ütles 34-aastane meele­ avaldaja Pavel. ,,Meie eesmärk on Lukašenka võimult kõrval­ dada. Ta ei ole väärt olema president.“ Valgevene miilits teatas pä­ rast esimest meeleavalduste ööd, et on pidanud kinni umbes 3000 inimest, neist umbes tuhat Minskis. Opositsioonimeelne meedia on avaldanud sotsiaal­ meedias meeleavaldustel tehtud salvestusi, kus on näha ka ­mii­litsaautot, mis rammis kogu­ nenud rahvahulka. Samuti täna­ val lebavaid verega kaetud meeleavaldajaid ja protestijate ­ jõhkrat kinnipidamist. Sisemi­ nist­ eeriumi teatel said kümned inimesed pealinnas viga, lisaks süüdistas valitsus protestijaid kokkupõrgete pro­votseerimises. Kuna rahvusvahelistel vaat­ lusmissioonidel ei olnud võima­ lust Valgevene presidendi­va­li­ mistel osaleda, on alust ­amet­likult välja kuulutatud tulemuses kahelda, ütles teisi­ ­ päeval Euroopa Liidu (EL) välispoliitikajuhi Josep Borrelli (Järgneb lk. 2)

„Meie, Leedu, Eesti, Läti ja Poola presidendid kui Valge­ vene lähinaabrid, NATO ja Euroopa Liidu liikmed, soo­ vime, et Valgevene oleks sta­ biilne, demokraatlik, sõltumatu ja jõukas riik. Sestap kutsume Valgevene Vabariigi presidenti üles: 1.  leevendama konfliktiolukorda ja lõpetama koheselt oma rahva vastu jõu kasutamine. Kutsume tungivalt üles peatama vägivald ja austama põhivabadusi, inimja kodanikuõigusi, sealhulgas sõna-, meedia-, kogunemis- ja ajakirjandusvabadust; 2. vabastama viivitamatult kõik kinni peetud meeleavaldajad, lõpetama edasine tagakiu­sa­mise; 3. alustama viivitamatult dia­ loogi Valgevene rahvaga. Kuu­ lama oma kodanike häält ja laskma neil vabalt sõna võtta. Omaenda ühiskondade koge­ mustele ja isiklikele kogemus­ tele tuginedes kutsume üles istuma valitsuse ja kodani­ kuühiskonna esindajatega ühise riikliku lepituse laua taha. See oleks sobiv samm tõelise riikli­ ku dialoogi alustamiseks. Usume kindlalt, et dialoog on alati parim tee sotsiaalse arengu edendamiseks, reformide ja oma riigi tuleviku arutamiseks. Kui Valgevene ametivõimud peaksid need eeldused täitma, siis tuleks uksed koostööks rah­ vusvahelise kogukonnaga jätta avatuks. Isolatsioon ei ole ühegi rahva heaolu ja arengu tee. Oleme valmis pakkuma oma vahendusmeetmeid Valgevenes rahumeelse lahenduse saavuta­ miseks ja riigi iseseisvuse ja ­s­uveräänsuse tugevdamiseks.“ (VPK kommunikatsiooniosakond)

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kalmistupüha Hamiltonis

Nagu igal pool Ontarios, on pandeemia tõttu Hamiltoni eesti ühiskonna tegevus märtsi algusest saadik seisnud. Kuid esimene taasärkamise samm tehti pühapäeval, 9. augustil 2020 Woodlawn Cemetery’s kalmistupüha jumalateenistuse näol. Meid oli ainult viis praost Mart Salumäe teenistusest osa võtmas, kuid jälle­ nägemisrõõmu oli märgatavalt tunda. Distantsi hoidmisega pol­ nud probleemi. Kui kõik hästi läheb, algavad kirikus jumala­ teenistused septembri lõpupoole. Foto: Merike Koger

Ameerika Ühendriigid Euroopa Komisjon saadavad Eestisse kiitis heaks Nordica uue suursaadiku toetamise Ameerika Ühendriigid on lõpuks jõudnud nii kaugele, et eelmise suursaadiku, omal soovil tagasi astunud J. Melville’i asemele kinnitas senat 6.augustil uueks suur­ saadikuks Eestisse William Ellison Graysoni. President Donald Trump esitas J.P. Morgan & Co ja ­ Montgomery Securitiesi ase­ presidendina ning teistes in­ vesteerimisasutustes töötanud Graysoni saadikukandidaadiks juba eelmise aasta septembris. USA senati väliskomisjonis ei suudetud aga kuidagi leida sobivat aega Californiast pärit Graysoni kuulamiseks, kuniks juulis võeti asi uuesti menet­ lusse. Läinud nädalal andis Graysonile heakskiitva otsuse ka senati täiskogu. Uue suursaadiku kinnitamise protseduurid ei ole veel lõpule (Järgneb lk. 2)

USA uus suursaadik Eestis William Ellison Grayson. Foto: Valge Maja

ERR vahendas teadet, mille kohaselt Euroopa Komisjon otsustas anda Eesti valitsusele loa toetada Nordicat 30 mil­ joni euroga, et aidata lennu­ firmal koroonaviirusest tingi­ tud raskustega toime tulla. Komisjoni konkurentsipoliiti­ ka eest vastutav asepresident Margrethe Vestager selgitas, et koroonaviiruse puhang on len­ nundussektorit rängalt kahjusta­ nud ja ettevõte on kandnud suurt kahju. Komisjoni hinnan­ gul on Nordica kahju nii suur, et firma võib aasta lõpuks pank­ rotti minna. ,,Selleks, et Nordica saaks tegevust jätkata, tehakse talle ­ kapitalisüst ja antakse subsi­ deeritud intressiga laenu ilma ­l­iigseid konkurentsimoonutusi põhjustamata,“ lisas Vestager. Eesti otsustas kevadel, et soovib suurendada Nordica akt­ siakapitali 22 miljoni euro võrra ning anda ettevõttele kaheksa miljoni eurose subsideeritud intressiga laenu. See tähendab, ­ et kogu abimeetme summa on 30 miljonit eurot. Valitsus otsustas Nordicas aktsiakapitali 30 miljoni euro võrra suurendada juba aprilli lõpus. Samal ajal alustati väl­ ­ jaselgitamist, kas tegemist oleks ebaseadusliku riigiabiga. Nordica riigiabi on mõeldud eelkõige selleks, et koroona­ viiruse tõttu kannatada saanud lennufirma suudaks kriisist läbi tulla ja pakuks Tallinnast otse­ lende ka siis, kui teised ei lenda. (ÄL/EE)


2

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaal teeb läbi uuenduskuuri

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Tallinnas Maarjamäel asuv kommunismiohvrite memo­ riaal läbib 51 000 euro eest uuenduskuuri, mis peab val­ mi­ma enne 23. augustil tä­­his­ tatavat totalitaarsete režii­ mide ohvrite mälestuspäeva. Remondi ajaks jääb memo­ riaali kahe seina vaheline Teekonna ala suletuks. ,,Tööde käigus paigaldatakse täiendavad nimetahvlid ning pu­ hastatakse ja korrastatakse ole­ masolevad. Lisaks paigaldatakse betoonpinkide valgustite dim­ merid ning puhastatakse ja vär­ vitakse kahjustatud metall­ konstruktsioone,“ selgitas Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) brän­ di- ja turundusjuht Mariaana

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kärarikkus kontekstis Märatsetakse ja lärmitsetakse kõikjal, igas maailma nurgas. Põhjendatult ja põhjendamata. Kuhu on jäänud väärikad meeleavaldused? Ka need, kus skandeeriti küll, aga ei langetud lõhkumiste, kivide viskamiste, eraomandi vandaliseerimiseni? August on eestlastele oluline kuu – mõtelge ometi, missugust mõju avaldas Balti kett – vaikselt nõudes ühendatult, käsi-käes, õlg-õla kõrval iseseisvuse taastamist, enesevalitsemist, ausalt. Saavutatigi, ka augustis, eesmärk. On kohti, kus seda vabadust pole olnudki. Hongkongis on jõhker punane Hiina surumas demokraatia nõudmised väevõimuga maha. Nüüd siis Valgevene, kus demokraatiat ei tuntagi. Sealsete slaavi hõimude ajalugu õieti algab nende asuala ühendamisegae Kiievi-Vene riigiga 10. sajandil. Mille killustudes sündisid vürsti­ riigid, tuntuim neist Polotsk (Połack). Valitsetud on neid Leedu ja Poola poolt, viimase jagunemistel taas ühendati praegust Valgevenet Vene riigiga. Ja 1917. a kehtestati seal nõukogude võim, mis kehtis N. Liidu varisemiseni. Kuulub täna SRÜsse asutajaliikmena, autoritaarne kord sellest ajast saadik silmakirjalike valimiste esitusega muule, vabale maailmale. Rahvad, kes pole vabadust maitsnud ehk ei oska ka seda nõuda. Ehedamad näited on just need rahvad, kus kommunism kinnitas kanda – venelased ja hiinlased. Et slaavi rahvad pole kõik venelaste moodi, kinnitavad Poola ja Tšehhi riigid. Poola amet­ ühing Solidarnosc (Solidarnost) juhtis vabaduse nõudeid, mis vii­ sid Berliini müüri varisemiseni. Tšehhide sametrevolutsioon sündis tänu 1968. a. õppetunnile. Täidetakse täna Varssavi ja Praha käske, mis kuigi vahel karmid, ei ole võrreldavad Moskva ja Minski omadega. Aastast 1994 on Valgevene president Alaksandr Łukašenka. Raudse käega valitsenud. Äsjastel valimistel kogus ta väidetavalt 80,23% häälest. Peamise oponendi Svetlana Tihhanovskaja saagiks vaid 9,9%, mida vaatlejad ei pea sugugi õigeks. Vallandusid protestid. Nõutakse häälte ülelugemist. Rahutuste tõttu on Tihhanovskaja pagenud Leetu, kust palub vägivalla lõpe­ tamist ning toetajatelt, et need ennetaksid provokatsioone. Kuigi protesteerijatel on kahtlemata õigus, võib olla aga ka teisi põhjusi kui vastuhakk, mitte vaid maailmas toimuvat jälgides, märatsedes, protestivaimus, kui mingi asi ei meeldi. Indrek Kiisler kommenteeris proteste ERRis, märkides, et Valgevenes on koda­ niku väljavaated „nii materiaalselt kui ka vaimses mõttes olematud“. Protestid ei ole niisiis tingimata poliitiselt ajendatud kuid majanduslikult. Lisaks muidugi pandeemia pinged ja fakt, et Łukašenka, nagu Putingi, eitab selle realiteete ning tarvitab politsei ja militaarvõimu rahutuste taltsutamiseks. Vabaduse püüdlused võtavad erinevaid vorme, nagu eestlastena teame. Teades sama hästi aga, et temperament ja ajalugu on Valgevenes õiguste nõudmistel takistuseks. Hoiame kaugelt pöialt. TÕNU NAELAPEA

Alkoholivaba õlle müük Eestis on kasvanud Käesolev aasta on olnud Eesti alkoholimüüjatele edukas. Müüki kasvatas muuhulgas kevadine COVID-19 põhjus­ tatud karantiiniaeg, kuigi baarid olid kinni. Järjest rohkem on Eestis hakatud tootma ja ostma ka alkoholi­ vaba õlut, siidrit ja muud lahjat alkoholi, aga ka alko­ ­ holivabu piiritusjooke. ,,Ma ei räägiks mitte ainult alkoholivabadest õlledest, aga räägiks alkoholivabadest õlle­ dest, siidritest ja long drinki­ dest. Ja nende osakaal on olnud kogu aeg kasvav. See aasta on tõus eriti suur – A Le Coqi müügiportfellis on olnud just alkoholivabade õllede, siidrite ja long drinkide müügikasv 30

Ämaris valmis lennuraja arendus Ämari lennubaasis valmis Euroopa heidutusalgatuse (EDI) raames 10,8 miljonit dollarit maksma läinud aren­ dus, kus USA õhuvägi lõi len­ nuraja, millel mahub parkima 12 hävitajat ning on ruumi transpordilennukile manöö­ ver­damiseks. EDI investeeringu läbi loo­ dud lennuvälja arendus võimal­ dab Eesti õhujõududel teha koostööd mitmete eri tüüpi hävitajate ja muude õhusõidu­ kitega, mis NATO-s kasutuses on. Arendus suurendab Ämari lennubaasi valmisolekut NATO operatsioonideks, nagu näiteks on NATO õppused ja Balti õhumissioonid ja muud tree­ ­ ning­ lennud, teatas USA saat­ kond. Saatkonna teatel on USA panustanud koostöösse Eesti õhujõududega 2015. aastast 190 miljonit dollarit ja osaleb igal aastal üle 80 sõjaväelises pro­ grammis. Ämari lennubaas on NATO Balti õhuturbe ühe lennusalga baasiks, mille ülesandeks on vastu võtta liitlaste lennuva­ hendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. Samuti on lennubaasi korraldada kogu kaitseväe len­

Nr. 32

Torontos avaldati… (Algus lk. 1)

esindaja Peter Stano. EL teatas veidi hiljem ametlikult, et ei pea Valgevene valimisi vaba­ deks ega ausateks. Ühtlasi ­ähvardas ühendus sanktsioonide kehtestamisega isikutele, kes kasutavad vägivalda, ebaseadus­ likke vahistamisi ja valimis­ tulemuste võltsimist. ,,Valgevenelased on valimiste ajal näidanud, et nad tahavad demokraatlikke muutusi. Nad väärivad paremat,“ ütles Borell. Borell nõudis ühtlasi meelaval­ Foto: EE arhiivist duste ajal vahistatud tuhandete Sõnajalg. inimeste vabastamist. Hooldus- ja remonttööde Valimiste küsitava aususe ja kogumaksumus on 51 000 eurot, meeleavalduste julma maha­ millele lisandub käibemaks. surumise pärast on väljendanud Töid teeb osaühing Haart muret ka USA valitsus, samuti Ehitus. (ERR/EE) Saksamaa, kirjutas AFP. Samas Lukašenkat on õnnitlenud Venemaa president Vladimir protsenti, rääkis A Le Coq’i Putin ja Hiina liider Xi Jinping, ­õlletehase juhataja Tarmo Noop samuti Aserbaidžaani ja Ka­ uudistesaatele Aktuaalne kaa­ sahs­tani juhid. Teisipäeval kutsus Eesti vä­ mera. lisministeerium välja Valgevene ,,Alkoholivabade õllede seg­ suursaadiku Vjatšeslav Katša­ ment üldse on viimase kolme novi seoses presidendivalimis­ aastaga rohkem kui kolmekor­ distunud. Seda selle tõttu, et tele järgnenud protestide vägi­ esi­ teks on nende kvaliteet valdse maha surumisega. Eesti kutsub Valgevene läinud oluliselt paremaks ja võime üles koheselt lõpetama ­teiselt poolt on valikut oluliselt igasugune jõukasutus ja repres­ juurde tulnud,“ ütles Saku sioonid rahumeelsete protesti­ Õlletehase juhatuse liige Jaan jate suunal. Eesti jälgib Valge­ Härms. ,,Ja kui me vaatame venes toimuvat tähelepanelikult kogu turgu, siis suvekuudel ongi alkoholivabade õllede ning avaldame lootust, et riigis osakaal õlleturust nii seitse-­ saaksid toimuda demokraatlikud protsessid. kaheksa protsenti,“ lisas ta. Riigikogu väliskomisjon aru­ Õlletootjate sõnul peituvad tas neljapäevasel erakorralisel alkoholivabade jookide eelista­ istungil olukorda Valgevenes mise põhjused nii kvaliteetse pärast 9. augusti presidendivali­ valiku suurenemises kui ka misi ning võttis vastu samatee­ inimeste vastutustundlikumas ja malise avalduse. ,,Avaldus on tervislikumas käitumises. kahelauseline, ütles riigikogu (ERR/EE) väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa. ,,Kaalukad tõendid osutavad, et Valgevene presi­ ­ Eesti toetab Liibanoni dendivalimiste tulemusi on jämedalt võltsitud. Seetõttu ei plahvatuses saa Eesti Vabariigi Riigikogu väliskomisjon pidada ametlikult kannatanuid väljakuulutatud valimistulemust Välisministeeriumi ettepane­ legitiimseks,“ seisab avalduses. kul otsustas Vabariigi Valitsus Komisjon jätkab teema käsitle­ toetada 50 000 euroga misega teisipäeval, 18. augustil. Rahvusvahelise Punase Risti Neljapäeva õhtul toimus Föderatsiooni tegevust 4. au­ Tallinnas Vabaduse väljakul ka gustil Beirutis toimunud toetusmeeleavaldus Valgevene traagilises plahvatuses kanna­ rahvale. tada saanute abistamisel. (Erinevate allikate põhjal EE) Lisaks annetab välisminis­ teerium ÜRO Lastefondile hu­mani­taarabina 50 000 eurot plahvatuses kannatada saa­ Ameerika… nud laste abistamiseks. (Algus lk. 1) Välisminister lisas, et lisaks esmasele abile peab kindlasti jõudnud ning suursaadiku jätkuma ka poliitiline toetus Eestisse saabumise aeg pole Liibanoni stabiilsusele ja jul­ teada, ütles saatkonna esindaja geolekule ÜRO raames. Mark Naylor ERR-ile. ,,Härra Euroopa Liit on panustanud Graysoni Eestisse saabumise Liibanoni esmaste vajaduste aeg sõltub tema ja riigidepar­ katmiseks 33 miljonit eurot temangu otsustest. Lisaks ame­ ning lubanud annetada täienda­ tissevannutamisele tuleb enne vad 30 miljonit eurot. tema Eestisse akrediteerimist Beirutis 4. augustil toimunud astuda veel mõned administ­ plahvatuses on viimastel and­ ratiivsed sammud,“ selgitas metel saanud surma 171 ja viga Naylor, täpsustamata nende 6500 inimest. Kodu on kaota­ sisu. nud kuni 300 000 inimest. USA suursaadiku positsioon (VMPT/EE) Eestis püsis vabana 2018. aasta kevadest, mil James D. Melville lahkus ametist rahuolematuse nundustegevust. Lennu­vahen­dite tõttu Trumpi poliitikaga Vene­ esmane ülesanne on toetada maa, Euroopa ja NATO suhtes. (PM/ERR/EE) kaitseväe väljaõpet. (D/EE)


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

koolid sulgeda.

Neljapäevaks oli Kanadas re­gistreeritud 120.844 CO­­VID19 haigusjuhtumit. Briti Kolumbias registreeriti teisipäeval 46 uut haigusjuhust ja provintsi üldarvuks oli sel­ leks päevaks 4111. Kooliaasta algus on seal lükatud edasi – see ei alga 8. septembril, nagu varem plaanitud, vaid mõnevõrra hiljem, et võimaldada õpetajatel ja koolitöötajatel koole ette valmistada uute tervisereeglite sisseviimiseks. Albertas oli teisipäevane vas­ tav arv 85, viies provintsi üldar­ vu 11.772-le; haiglaravil oli selle päeva seisuga 64 inimest. Saskatchewanis registeeriti uusi juhuseid teisipäeval 29, provintsis on neid üldse kokku 1479. Manitobas oli teisipäevane arv 4 – pärast nelja päeva, kui uute haigusjuhtude arvu märgiti kahekordse arvuga. Haiglaravil oli selleks päevaks viis COVID-19 patsienti ja haigus­ juhuste üldarvuks provintsis 562. Quebecis oli teisipäeval teist päeva järjest päevane uute hai­ gusjuhtude arv alla 100, pro­ vintsi üldarv jõudis 60.718ni. Ontarios oli teisipäevase sei­ suga registeeritud COVID-19 haigusjuhuseid 40.194. Püha­ päe­ vaks oli terve nädala jagu päevi uute juhtude arv olnud alla saja. Esmaspäeval oli nak­ kusesaanute arv aga 115 ja tei­ sipäeval üllatuslikult 33, mis ligi viie kuu madalaim, kuid

kolmapäeval 95, ent siiski on tegemist stabiilse langustrendi­ ga. Viimase ööpäeva jooksul polnud ka ü­htki surmajuhust. Haiglaravil oli kolmapäevase seisuga COVID-19 patsiente 49. Windsor-Essexi regioon sai viimase piirkonnana provintsis samuti loa astuda majanduse taasavamise 3. järku, mis tä­ ­ hendab, et rohkem ärisid ja ava­ likke kohti saavad oma uksed avada. Üle provintsi on jätkuvalt tu­ lipunktis kooli algusega seotud küsimused. Koolid alustavad oma tegevust provintsivalitsuse plaanide kohaselt 8. septembril erinevate uuenduste ja kõrgen­ datud tervisemeetmetega. Muret ja küsimärke on sellega seoses siiski, näiteks kuidas on võima­ lik hoida kõiki viiruse leviku seisukohalt turvalisena, prakti­ seerida füüsilist distantsi jne. Algatatud on petitsioon, millega palutakse vähendada algkooli­ õpilaste arvu klassis; see on ko­ gunud üle 200.000 allkirja. Vanematel on siiski võimalus otsustada, kas saata laps kooli tagasi või jätkata koduõpet – mõnele see variant sobib, mõnele mitte. Ontario peaminister Doug Ford on öelnud, et õpilaste ­tervis ja turvalisus on prioritee­ diks, mille pealt kokku ei hoita – koolide taasavamise plaani koostamisel on võetud arvesse meditsiini- ja teadusekspertide soovitusi; ja kui peaks tulema COVID-19 uus laine, tuleb jälle

Teatavasti esitleti juunis provintsis plaani, mille kohaselt võivad inimesed hakata ehitama oma nn. sotsiaalseid ringe, kuhu kuuluvad kuni 10 inimest, kelle­ ga omavahel läbi käiakse, ilma maski kandmata või distantsi hoidmata. Näiteks koosneb üks pere viiest inimesest, siis nad võivad suhelda teise 5-liikme­ lise perega jne. Kõik ringi liikmed peavad olema osa vaid sellest kindlast ringist, väljas­ pool ringi teiste inimestega suheldes tuleb järgida kõiki dis­ tantsi- jm. meetmeid. Ringide loomine võimaldas taas mitu kuud lahus olnud pereliikmetel kohtuda. Ent nüüd, kus koolid algamas, on eksperdid hoiata­ nud, et september esitab selles suhtes taas uusi väljakutseid. On ju lapsed ja noored isolat­ sioonikuudel tundnud suurt puudust sõpradest ja seltskond­ likust elust. Seepärast peavad inimesed viiruse leviku seisuko­ halt säilitama valvsust, jälgima, kellega läbi käia ja mõtlema, kas ikka kõik oma sotsiaalse ringi liikmed võtavad olukorda tõsiselt.

Läti-Venemaa rahulepingust möödus 100 aastat

Munamäe tornist kukkus inimene surnuks

Sel nädalal märgiti Läti pea­ linnas sajandit Läti-Venemaa rahulepingu allakirjutamisest. Riiga saabusid sel puhul Eesti, Leedu, Soome ja Poola välisminister. Ühiskohtumisel oli lisaks ra­ hulepingu 100.aastapäeva tähis­ tamisele kõne all Valgevenes t oimuv. Läti välisminister ­ Edgars Rinkevic avaldas toetust võtta Valgevenes toimuva suhtes ühine seisukoht. ,,Esmaste eesmärkide seas on vägivalla peatamine, lihtsalt olukorra rahustamine. Peame avaldama võimudele Minskis survet. Järgmine eesmärk on poliitvangide vabastamine ja inimõiguste jälgimise taasta­ mine Valgevenes. Ja me saame ka kujutleda kaugemat ees­ märki, milleks on dialoog,“ kommenteeris Poola välisminis­ ter Jacek Czaputowicz. ,,Sanktsioonid peavad olema arutelu all, sest Euroopa Liidu kiire kohustus on avaldada tuge­ vat survet vägivalla peatamiseks rahumeelsete protestijate vastu,“ sõnas Eesti välisminister Urmas Reinsalu. ,,Loomulikult, kui spekulee­ rime sanktsioonide üle, siis peame olema ettevaatlikud, et ei rikuks noorte ja teiste kodanike kontakte Euroopa Liiduga. Meil on kindlasti nende ees vastu­ tus,“ ütles Soome välisminister Pekka Haavisto. (ERR/EE)

Esmaspäeva õhtul kella 17.30 ajal teatati häirekeskusele, et Võrumaal on Suure Muna­ mäe vaatetornist noormees alla kukkunud. Kahjuks tor­ nist alla kukkunud noormees suri. Nii vaatetorn kui ka pääs Suurele Munamäele suleti ning inimesed saadeti mäe jalamilt tagasi. Lõuna prefektuuri operatiiv­ juhi Argo Turba sõnul on tege­ mist äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga. ,,Inimesed peavad avalikus ruumis viibides alati järgima kõiki eeskirju ja ohu­ tusnõudeid, sest õnnetus võib meid tabada igal pool,“ sõnas operatiivjuht. Täpsemate asjaolude välja­ selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. (LEPM/EE)

Hongkongis kinni peetud lehekirjastaja lasti kautsjoni vastu vabaks

Suure Munamäe vaatetorn. Foto: EE

Kolmapäeval esitletud pro­ vintsi rahanduslikus aruandes teatati, et Ontario projekteeritud defitsiit kasvab tänavu rekordi­ lisele $38.5 miljardile, kuna provints on saanud märki­ misväärse finantsilise löögi COVID-19 mõjude tõttu. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Hongkongis võtsid võimud esmaspäeval uue julgeoleku­ seaduse alusel kinni mõjuka kirjastaja ja demokraatialii­ kumise ühe tuntuma tegelase Jimmy Lai (71), teatasid tema lähedane abi ja politseialli­ kad. Meediaväljaande CNA teatel peeti koos Lai’ga teiste hulgas kinni ka kaks tema poega, demokraatia-aktivist Agnes Chow ja vabakutselise­ na Briti ITV Newsile töötav Wilson Li. Politseiallika kinnitusel arre­ teeriti Lai süüdistatuna võõr­ võimudega kokkumängus ja pettuses. Lai annab välja ajalehte Apple Daily, mis on kriitiline Hiina suhtes. Lai varandust hinnatakse miljardile dollarile. ­ Hiina suhtes kriitilise intervjuu andis Lai hiljuti ka Kanada rii­ gitelevisioonile CBC. Hongkongi politsei korraldas Apple Daily peakorteris haaran­ gu ja otsis koha läbi. Apple Daily ajakirjanikud edastasid läbiotsimist otsepildis. Lai lasti pärast 40 tundi kinnipidamist kautsjoni vastu ­ vabaks. (CBC/CAN/ERR/EE)

3

Putin teatas Venemaal loodud koroonavaktsiinist Teisipäeval teatas Vene pre­ sident Vladimir Putin, et Venemaal on esimese riigina maailmas loodud koroonavii­ ruse COVID-19 vastasene vaktsiin, mille kasutamisele ta annab loa, kuigi vakstiini vii­ mane testimisfaas ei ole veel möödas. ,,Ma tean, et see (vaktsiin) töötab tõhusalt, tekitab tugeva immuunsuse ning ma kordan, et see on läbinud kõik nõutavad testid,“ sõnas president Putin. ,,Tean, et see vaktsiin, nagu te mainisite, loodi adenoviiruse vektorite alusel ja töötab täpse­ malt, tekitab stabiilse antikehaja rakuimmuunsuse, ja ma tean seda väga hästi, sest üks minu tütardest lasi end sellega pooki­ da. Arvan, et selles mõttes osales ta katses,“ ütles Putin valitsusele. Venemaa tervishoiuminister Mihhail Muraško kinnitas samal valitsuse istungil, et vaktsiini, mille nimeks sai ,,Sputnik V“ senised katsetused on näidanud selle efektiivsust ja ohutust. Vene president avaldas lootust, et Moskva-lähedases Gamaleja instituudis välja töötatud vakt­ siin läheb õige pea tootmisesse ning kõik soovijad saavad lasta ennast vaktsineerida. Paljude riikide teadlased ja poliitikud on aga vaktsiini tõhu­ suse ja ohutuse osas kahtleval seisukohal ja on küsinud, kas Venemaa ei sea oma riigi prestiiži ettepoole teaduslikust korrektsusest ja ohutusest. Reutersi andmeil tegeleb maailmas umbes sada erinevat uurimisrühma ja ettevõtet ko­ roonavaktsiini loomisega.

(CP/ERR/EE)

Euroopa suurimad tarbimise piirajad viiruse tõttu olid eestlased Krediidihaldusteenuste ette­ võtte Intrum uuringu kohaselt kärpis 65 protsenti Eesti inimestest COVID-19 mõjul oma igapäevaseid kulutusi, mis oli Euroopa võrdluses kõrgeim näitaja. Siiski on peale pandeemiat Eesti jae­ müük näidanud kiire taas­ tumise märke. Lisaks Eestile olid tarbimise piirajate tabeli tipus Prantsus­ maa (47 protsenti vastanutest kärpis kulutusi) ja Iirimaa (46 protsenti). Lätis ja Leedus piirasid oma kulutusi vastavalt 42% ja 38% vastanutest. Kõige vähem muutusi tarbi­ misharjumustes pandeemia ajal oli Intrumi uuringute järgi Ungaris (21%) ning Austrias, Taanis ja Saksamaal (kõigis 23%). Tarbimisharjumused Eestis on aga kiiresti taastunud. Statistikaameti andmetel oli maikuus jaekaubanduse käive peaaegu sama, mis mais aasta tagasi. Rohkem osteti majatar­ beid, kodumasinaid, rauakaupu ja ehitusmaterjale, samuti kau­ bagruppe nagu arvutid ja nende lisaseadmed, raamatud, spordi­ tarbed, mängud, mänguasjad, lilled, istikud, samal ajal vähenes tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste müügitulu. Intrumi COVID-19 uuringu raames küsitleti 24 Euroopa rii­ gis 4800 inimest. Uuringu vali­ misse kuulusid mehed ja naised alates 18. eluaastast, kes korral­ dasid kas täielikult või osaliselt oma leibkonna rahaasju. Intrum on krediidihaldus­ teenuste ettevõte, mis tegutseb aktiivselt 25 Euroopa riigis. (ERR/EE)


4

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

Nr. 32

Ajaloolisest Schwarzwaldi kaunitarist Aino Siebert Šveitsi ja Prantsumaa piiri läheduses asuv kuurotlinna­ kene Badenweiler Saksamaal on igati mainimist väärt, sest siia on tulnud läbi aegade rik­ kad ja kuulsad oma tervist parandama. Kuulsuste keskel on eriliselt soositud hotell „Römerbad“ (roomlaste kuu­ rort), kus on ööbinud mh filosoof Friederich Nietzsche (1876), kirjanikud Anton Tšehhov koos abikaasa Olga Knipperiga (1904), Thomas Mann (1931) ja Luise Rinser (1953) või poliirikud Theodor Heuss (1957) ja Ludwig Er­ ­ hard (1964), kunstnikud Andy Warhol (1980) ja Christo (Vladimiro Javatšeff (1984), liidukantsler Willy Brandt (1985), liidupresident Richard von Weizsäcker (2001) ja Arvo Pärt. Kahjuks ei õnnestunud hotelli külastajate nimekirjast leida, millal on Eesti kuulus helilooja „Römerbadis“ olnud, kuid tema foto seisab aukohal hotelli prestiižika „Wall of Fame“ galeriis. Juba asutamisest alates on noobel külalistemaja tõmmanud enda juurde mitte ainult tervi­

separandajaid, vaid ka kunst­ nikke ja kunstihuvilisi. Nädala­ lõppudel kogunetakse siia eines­ tama, tassikest kohvi joo­ ma, muusikat nautima ja kirja­ nike või poliitikutega kohtuma. Omanike dünastia Juba 1823 andis Suurvürstlik Riigiministeerium Karlsruhes, tollal Badeni suurvüristiriigi pealinn, Rosenwirth Schnell von Bruchsalile loa hotelli ehi­ tamiseks. Plaanid neljatiivalise hoone jaoks tegi Freiburgi ehi­ tusmeister Christoph Arnold. Mõni kuu hiljem läks „Rö­ merbad“ aga Jacob Joneri omandusse jäädes perekonna valdusse kuni 20. sajandi kesk­ paigani. Hotelli populaarsus kasvas niivõrd, et juba 1846 tekkis vajadus külalistemaja laiendamiseks. Nelikümmend aastat hiljem ehitati hoone Šveitsi silmapaist­ va hotelliarhitekti Edouard Davinet’ plaanide kohaselt üm­ ber. Sisehoov sai katuse ja see muudeti kaheksanurkseks saa­ liks. Tänapäeval kasutatakse ruumi panoraamrestoranina. Jacob Jeoneri poeg Ludwig suri veel enne, kui uuendustööd lõ­ petati. Nüüd jätkas tööd tema abikaasa Bertha. Peale ema sur­

Badenweiler

ma võttis poeg Louis ohjad oma kätesse, seejärel omakorda tema tütar Elisabeth Joner-Fellmann. Aastal 1956 oli kuulsust ko­ gunud külalistemaja viiendat põlve Jonerite omistuses. 1971 ehitati Grandhotelli ­keldrikorrusele kuumaveebas­ sein, on ju Badenweiler tuntud oma kuumaveeallikate poolest. Ideega organiseerida kuurortlin­ nas muusikafestivale, lõikas otsest kasu ka „Römerbad“. ­ Nupukad omanikud oskasid aja­ ga kaasas käia, nad taipasid, et külaline soovib peale lõõgastus­ puhkuse kultuurigi. Alates 1983. aastast on hotell olnud avatud aasta läbi. Puh­ kajate torm tõi endaga kaasa jälle tubade moderniseerimis­ vajaduse, tööd lõpetati enne omaniku surma. Külalistehoonet hakkas juhtima tema väimees Klaus Lauer, kes polnud suute­ line ajalisi muudatusi tajuma. Sakslased veetsid nüüd meel­ samini puhkust kas Hispaanias või Itaalias ning tänu tervishoiu arenemisele kadus ka Baden­ weileri roll linnana, kuhu tuldi haigustest toibuma. Peale 180 aastat Jonereid ehk 2005 läks ajalooline hoone perekond Karl-Heinz Berkneri ­ omandusse. Uus omanik viis omakorda läbi uuendustööd ja tõi kaasa hulga uusi ideid, kuid seegi kontsept ei kandnud vilja. Neli aastat hiljem ostis „Rö­ merbad“’i Hispaania Heyden grupp, kes määraks juhiks Mehhikos sündinud Vladimir Saali, kes oli juba juhtinud Bonni lähedal Königswinteris olevat kuulsat „Petersberg“hotelli, kus on ööbinud Liit­ vabariigi riigikülalised, nende hulgas Lennart Meri ja Mart Laar. Saal äratas koos elukaas­ lase Sandra Kunertiga uuesti ellu kultuuri, imeilusasse hoo­ visaali saavad tulla ka need, kes „Römerbad“’is ei ööbi. Oma mansardkatuste, tor­ nide, rõdude ja orginaal-fas­ saadiga on „Römerbad“ oivaline näide arhitektuursest mitme­ külgsusest, samaaegselt aga ka erinevate ehitusstiilide harmo­ neerumisest. Hoone meenutab suurt lossi, 1880. a valminud kuppel hoovisaalis on säilinud. Vanasti toodi siia hobustega külalisi, nüüd on see suure­ pärane jugendstiilis ehitatud kontserdisaal, mis kuulub kul­ tuurimälestiste niemkirja. Saatuslik „sinine pudel“

Ajaloolise Badenweileri linnuse varemed.

Endine markkrahvi kümblemiskoht, tänapäeval Cassiopeia termid.

Anton Tšehhov saabus „Römerbad“’i 1904. a juuni alguses oma Moskva saksa ­ päritolu arsti soovitusel ravima ­ tuberkuloosi. Schwarzwaldist saatis ta teele hulga kirju, kus kurtis sealse elu üle: sakslased olevat küll suured korraarmasta­ jad ja hea elujärje peal, kuid ­igavad ja talenditud. Kirjanikule sai saatuslikuks „sinine pudel“: kopsuhaiged võisid diskreetselt sinna oma lima sülitada. Keegi kuurordi külalistest märkas aga hetke, kui Tšehhov seda kasutas ja nii läks väikelinnas kohe liikvele jutt, et venelane põeb nakkavat kopsuhaigust. Hotelli juhatus palus seepeale literaadil hotellist lahkuda – liialt suur oli

Hotelli sissekäik.

Arvo Pärdi portree Römerbad ,,Wall of Fame“ seinal.

Kirjanik Anton Tšehhovi portree ehib tema nimelise sviidi seina.

Nurgake Tšehhovi sviidist.

oht, et kui Anton Pavlovitš jääb, tekitavad teised külastajad skan­ daali. Kuid tuba, kus tuntud kir­ janik elas, on nimetatud Tšeh­ hov-sviidiks ja seal on sama ­sisustus. Ainult voodi madratsid on välja vahetatud ja vannituba uuendatud. Kuigi venelase tervis alguses paranes, siis kuu aega pärast saabumist Badenweilerisse vajus ta mitu korda südamenõrkuse tõttu kokku ja suri 15. juulil 1904. Schwarzwaldi kuurortlinn ei ole Tšehhovit tänaseni unus­ tanud, ta mälestab literaati mälestussamba, muuseumi ja kirjanduslike üritustega. Looduse romantika ja vallutajad Badenweiler asub LõunaSchwarzwaldis Markfräferlandi rajoonis. Linnas on suurpärane kliima, siia puhub soe õhk edelast, ida pool on kuurort kaitstud Schwarzwaldi mägede­ ga. Ümbruses kasvavad Saksa­ maa jaoks haruldased viinamar­ jasordid nagu Burguner ja Gutedel. Ka lõunamaised tai­ med tunnevad ennast Baden­

weileris hästi. Juba aastal 70 peale Kristust hakkasid Reini jõe idapoolsed alad vallutanud roomlased ­keiser Titus Flavius Vespa­ sianuse juhtimisel kultiveerima. Keldid assimileeriti vallutajate poolt. Roomlased ehitasid prae­ guse Badenweileri kohale Aqua Villae, sest koht oli strateegili­ selt heal kohal, pealegi oskasid nad hinnatada koha tervislikku kliimat. Teatavasti armastasid roomlased kümblemist, kuid ko­ halike veekogude vesi oli suple­ miseks külm. Nii kasutasid nad kuumaveeallikaid termide ehita­ miseks. Ehitised on siiani näha lossipargis. Praeguse Baden­ weileri ala Reini jõe paremal kaldal, Agri decumates, oli piiratud piirikatserajatisega, mida nimetati Limes. Germaanide hõimu liikmetel õnnestus 230 peale Kristust saa­ da alad tagasi. Vallutajate tüh­ jaks jäänud ehitised lammutati. Alemannid ehitasid nüüd oma­ korda linnuseid vaenlaste mär­ kamiseks ja tagasitõrjumiseks ning võtsid ette röövretki (Järgneb lk. 12)


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Sallivusest türanniani Toronto linna raamatukogu­ süsteem (TPL) on harul­dane, eriti kui võrrelda paljude suurlinnade omadega. Enam kui 100 haruga, nii suurte kui väikeste, ka liikuva raamatu­ koguga, furgoonautodega, mis külastavad vanadekodusid või ostukeskuseid, võimaldades neil, kel kohalik raamatukogu on kaugel, materjale kohale tellida. TPL oli ka esimesi ­linnavalitsuse haldusosakondi, mis pandeemia tõttu uksed sulges. Arusaadav – seal käivad tihti nii öelda margi­ naalsemad inimesed, kodutud, sõltlased, kel on TPL näiteks ainuke koht, kus arvuti juurde pääseda, talvel soojas olla, WCd leida. TPL tööliste palk on jooks­ nud märtsi algusest saadik, aga kodust ju nad tööd teha ei saanud. Seoses teise faasi ­aeglase avanemisega, kui lubati jälle mõnele teenusele, juuksu­ rile näiteks, taas ligi pääseda, on TPL mitte kõigis, aga ena­ mikus oma harudes lubanud lugejale raamatulaenu. Ent mis­ suguse ettevaatusega. Hindame kõik maskikandmise vajadust, distantsi hoidmist, saame val­ davalt toidukaupluses toime. Kuid TPL süsteem on kumma­ line. Arvutiühendusega saab raamatuid kinni panna, ootejär­ jekorda pääseda, kui on tege­ mist eriti populaarse teosega.

Kuid sealt edasi on elu tehtud keeruliseks. Eks ole süüdi lin­ napalgaliste ametiühingud. Arvutiga tuleb, andes kõik­ võimalikke kontaktandmeid, kaasa arvatud elektronpost ja mobiiltelefoni number, reser­ veerida aeg, kui ukse taga tuleb maskiga, vabas õhus, kahe meetri kaugusel punase joone ­ taga seista. Kümneminutiliste vaheaegadega, alul pidi näda­ lapäevi ootama. Selleks, et 30 sekundiga saada raamatuid kätte. Mis tuuakse käruga, raa­ matukoguhoidja lükkab, taga­des distantsi. Jubagi õues olles. Kindlaks teeb turvatööline. Milline paranoia! Tolle üle­ jäänud ajaga saaks, kes kodunt interneti kaudu asju uurinud, siseneda, olles seal üksi, dis­ tantsi hoida nagu toidupoes ja valida, millest muidu ei oleks teadlik, kuna riiulit ei näe. Aga võimalus on olemas. Vabandage torisemast, aga kui juba peab natuke üleliigselt tegutsema, siis jubagi olema­ ­ solevad pinged kasvavad. Selle tõttu ongi oluline keskenduda hiljuti saadud ja läbi loetud teosele, tänu TPL teenustele. ­ Ajaloolane ja ajakirjanik Erna Paris on kanadalane, kelle sulest ilmus intrigeeriva pealkirjaga raamat Long Shadows: Truth, Lies, and History (Pikad varjud: tõde, valed ja ajalugu), mis va­ liti kõikide aegade Kanadas ilmunud raamatute saja tähtsa­ ­ ma-olulisema hulka. Saavutus missugune, kui arvestada Vaht­ ralehemaa autorite ampluaad ja arvu üle sajandite. Kuid just pandeemia tõttu

huvitas teos, mis leidub ka päeviku pealkirjas – From ­ Tolerance to Tyranny. A Cau­ tionary Tale from Fifteenth Century Spain. Katkend katkua­ jast (andestage eestlaslikku sõnade nautimist) sellest ilmus mais Toronto Staris. (Juuli ­lõpus ilmus Globe and Mailis ta sulest huvitav lugu, kuidas ­hoolimatus ei erine eriti kirest, mõlemad on surmavad!, ­hin­­nates äsjast SS vanglavalvuri kohtu­ protsessi Saksamaal. Pee­gel­da­ des tänapäeva realiteete. Külas­ tage mõlema lugemiseks ta ­võrgulehte, ernaparis.com.) Ent tagasi TPLst laenatud t­eose juurde. Vähesed teavad, et Hispaania oli – ja seda just mauride ajastu tõttu – Euroopa tolerantsemaid ja arenenumaid riike kuni Musta Surma, kat­ kuni. Maurid, Lääne-Aafrika berberid, araablased, kes asusid Pürenee (tollal Ibeeria) pool­ saarele aastal 711 elasid, kui just mitte harmoonias, siis rahu­ likult õlg õla kõrval kristlaste ja juutidega. Kaliifid ei diskrimi­ neerinud, kõik alamad olid võrdsed. Kuid katk, mille levi­ kus süüdistati juute, ning krist­ laste hirm, muutsid kõike, viies Hispaania kuulsa inkvisitsioo­ nini. Hullemaid asju, mida ris­ tiusu nimel, isegi arvestades ristisõdade ja –retketega, on ­ ­tehtud. Sunniti alul juute krist­ laseks, usku muutma. Teadagi aga olid nemad just poliitikas ning ärimaailmas valitsejatele asendamatud. Neid tunti his­ paania keeles kui conversosid. Maure, mosleme ei kiusatud niivõrd taga.

Kuid käsikäes paavstide tülit­ semisega, oli ju sel ajal neid kaks (ühel ajastul isegi kolm!), üks Roomas, teine Avignonis, kirikulõhe või skisma kestis kaua, oli olukord ebastabiilne. Rooma kirik oli korrumpeeru­ nud ja ahne. Kuni areenile astusid Hispaania maa-alade ­ Kastiilia ja Aragóni ühendamise huvides abielu kaudu Fernando ja Isabel. Võib vaielda, et aja­ loos polnud sellist pahatahtlikku valitsejatepaari enne nähtud. Isabel oli vaga ja harras kato­ liiklane, äärmuseni. Ta nõunik Tomás de Torquemada, keda tunneme kui Suurt Inkvisiitorit, kasutas olukorda ära. Kõik juu­ did, kes olid conversoks astu­ nud, lasknud ristimisveega usku muuta, olid luubi all. Et ehk kodus harrastavad ikka juudiusu kombeid. Paris toob võikaid näiteid esile, valesüüdistusi ja karistusi. Tu­ handeid põletati tuleriidal ink­ visitsiooni tõttu. Need, kellega preestrid ei soovinud tegeleda, anti ilmalike võimude kätte, kellel tavaliseks karistuseks oli pea maha raiumine, kiirem lõpp aga kui tuleriidal. Pagendati ja põgeneti, varandus aga jäi ku­ ningakotta. Millega majandasid sõdu ja ka Kolumbuse ekspedit­ siooni Indiat otsides. Teadagi, mis tulemused olid, mis saatus Põhja-Ameerika indigeenidel. Hispaanlaste pärand on võigas. Lõppnöögina vallutati Granada, Ibeeria-aegne ja viimane mau­ ride kalifaat. Juutide käest vägi­ valdselt võetud rahadega. Paris esitab võrdlusi möö­ dunud sajandi juuditapjate nati­

Vaade praegusele poliitilisele seisundile USA-s Kas on Raul Pettai Et saada enam-vähem õiget pilti käesolevast sisepoliiti­ lisest seisundist Ameerikas, tuleb vaadelda inimkonna ruumilise ja ajalise eksistentsi laiemat tagapõhja. Esiteks: laienev globaalsus ja infotehnika, lisaks suurenev automatiseering. Ehk lihtsas ­ keeles: kui ma New Jersey’s köhatan, siis kümme minutit hiljem teab sellest Beijing ja teeb vastavad järeldused… Privaatsus on kadunud. Teiseks: maailm võitleb suure epideemiaga COVID-19, mis Ameerikas on senise elu alusmüüre otsustavalt mõjuta­ nud, kuid millele efektiivset vastuabinõu pole veel leitud. Jah, ta levikut saab karmi karantiini abil kontrollida, kuid siis variseb kokku ka tihedas sõltuvuses olev tänapäeva ma­ jandus. Ka kui viirus viimaks taandub, jäävad praegusest krii­ sist püsivad jäljed nii majanduskui eraelus, mis mõjutavad olu­ liselt miljonite eksistentsi. Kolmandaks: osalt viiruse­ probleemi tõttu on USA-s aktivi­seerunud rassiprobleem. Tänu senisele majanduslikule arengule ja näilisele heaolule on ta hoitud tagaplaanil, kuid prae­

gune katastroof on seda eriliselt esile tõstnud. Nii on mõistetav, miks ini­ mesi valdab ebakindlus- ja hir­ mutunne. Seda süvendab veelgi praegune isolatsiooni nõue, sest just hädas vajatakse teiste lähedalolekut, millest nüüd tu­ leb aga hoiduda. Ja nii saavad alguse äärmuslikud reaktsioo­ nid: (a) Kihutatakse üles sotsiaal­ sed/rassilised/rahvuslikud vas­ tuolud. (b) Tavalised protestiavaldused muudetakse korrapäratuteks mäs­sudeks. (c) ,,Vabaduse, demokraatia ja õigluse“ ettekäändel antakse vaba voli piiramatult tappa, purustada ja põletada. Siiski leidub ka vastupidist: (a) Olenedes juhtkonnast, mo­ biliseeritakse vajalik riigivõim, et see oma autoriteedi ja sea­ duspäraste vahendite abil korra taastaks. (b) Asjasse sekkuvad vastu­ tustundlikud eraisikud, kes ennastsalgavalt püüavad aidata hätta jäänud kaasinimesi. (c) Püütakse rahulike protes­ tiavalduste kaudu toetada ühis­ kondlike probleemide – näiteks rassiprobleem – lahendamist. Siiski on praegune seisund

Ameerikas tõsine. Nüüd aga lisandub eelnenud teguritele sügisene USA presidendivali­ mine, mis sel korral on eriliselt keeruline. Esikohal on viiru­ seepideemia, mis raskendab va­ limise tehnilist läbiviimist nagu kõnekoosolekud, paraadid ja aktused. Mõelgem lisaks ras­ ­ kustele tegelikul hääletamisel – kas otsene või kirja teel? Segadust suurendab terav ­vasak-/parempolarisatsioon vali­ jaskonnas ja asjaolu, et soovida jätavad mõlemad kandidaadid, nii praegune president Donald Trump kui ta vastane, endine asepresident Joe Biden. Ehkki president Trump on oma ame­ tiajal mõndagi positiivset korda saatnud, paneb väga mõtlema ta irratsionaalne isiksus ja käitu­ mine. Tuuakse küll ette kõlavat hüüdlauset ,,Make America Great Again!“, kuid ei see ega Trumpi parempoolsuse rõhuta­ mine ei garanteeri veel midagi. Vastaskandidaadi Joe Bideni miinuseks omakorda on eba­ määrane, vasakule kalduv vali­ misprogramm ning ta vanus (78). Viimane pole vanaduse halvustamine, vaid tõsiasi, et nagu lennukikapteni ametikoht, nii ka USA presidendi oma nõuab erakordseid võimeid,

linnukesel muret? Kas on linnukesel muret, kust ta saab, mis ta sööb? Kas ta nälga sureb? Tema loodab Looja pääle, hüppab seal oksa peal, rõõmsalt tõstab hääle. Nii lauldakse kirikulaulus (nr 357 „Miks kui pagan, ini­ mene“). Linnu ülesandeks oleks justkui vaid oksal istudes rõõm­ salt siristada – rõõmustada ini­ mesi oma kauni lauluga. Küll kõige muu eest hoolitseb loodus /Looja. Tegelikult see muidugi nii ei ole. Ühe linnukese elu on täis muret ja ohte. Umbes 90% Eesti lindudest on rändlinnud, kes veedavad meil ainult teatud osa aastast. Talvel tullakse Eestisse põhja ja ida poolt, kus on veelgi kül­

mida aastad ei soodusta. Jääme siiski lootma, et ameeriklaste pragmaatilisus ühiskondlikes küsimustes ka seekordse tormi vaigistab. Eel­ kõige aga tuleb loota võitu COVID-19 viiruse üle, et taas­ tuks enam-vähem normaalne elu ühiskonnas. Alles siis saab ajaga jagu ka teistest problee­ midest.

sonaalsotsialistidega. Kahjuks ei tule esile teise totalitaardiktaa­ tori kuriteod – ehk selle tõttu, et paljud Stalini käsilased olid ise juudid. See aga ei muuda fakti, et Hispaania eeskuju jälgiti mu­ jal ja seal riigis kuni Francisco Franconi välja. Pidage meeles, et Franco jäi pärast võitu Hispaania kodusõjas, kommu­ nistide ponnistustele vaatamata, diktaatoriks riiki Caudillona juhtima kuni surmani 1975. aas­ tal. Kui taastati monarhia kaas­ neva parlamentaarse valitsusega nagu Inglismaal. Teos on paeluv isegi tava­ lugejale, mitte ainult ajaloo­ lasele. Huvitavalt julgeb aja­ loolane Paris võrrelda USAd ja Kanadat, seda muidugi 2015. aasta kontekstis. Kuidas Kana­ das ollakse tänu multikulturalis­ mile palju tolerantsemad, immi­ grantidega leppivad inimesed kui selles kuulsas sulamipotis, Ühendriikides on olnud. Prae­ guse pandeemia käigus on see, eriti raamatu pealkirjaga arves­ tades, tabav coda. Et valikuliselt sallivust oma huvides suunatakse, on paraku pandeemiate tulemusi. Vähe­m­u­ sed türanniseerivad valjult vas­ taseid. Minevikus ja nüüd. Kõik muidugi, kes näiteks Black Lives Matter liikumist toetavad, ei ole sellised. Kuid katsu sa, hing, ütelda, et iga elu on tähtis – oled rassist. Loogika puudub. Tänu Rooma kirikule kanna­ tasid paljud – nii usu kui naha­ värvi tõttu. Õnneks moodsa inkvisitsioonini pole liigutud, kuid mõnel päeval on tunne küll, et palju sest ei puudu. TÕNU NAELAPEA

mem. Kevadel lendavad linnud siia pesitsema ja poegi kasvata­ ma ning külmade tulekul lahku­ takse tagasi lõuna poole. Mitte külma ilma pärast, vaid see­ tõttu, et lindude toidulaud (pu­ tukad, konnad, taimed) hakkab sügisel kaduma. Mõni linnupaar jõuab suvega suureks kasvatada mitu pesakonda poegi. Ellu jäävad neist aga vähesed. Rändamine on riskantne ja vae­ valine, kuid erinevad ohud varit­ sevad linde ka siinsamas Eestis. Liiklusõnnetuste ohvrid Eesti Ornitoloogiaühing (eoy. ee) kogus andmeid 2019. a Eesti teedel hukkunud lindude kohta. Siis registreeriti 770 linnu surm, tegelikult hukkus muidugi kordades rohkem tiivulisi. Ornitoloogiaühingu ülevaatest saab teada, et enim linde huk­ kub Eesti teedel juunis ja juulis. Umbes pooled on noorlinnud, kes ei tunne veel ohte ega oska autode eest kõrvale hoida. Asfalt tõmbab ka ligi putukaid, mida linnud sinna sööma tu­ levad. Eestis on uuritud lindude hukkumist teedel alates 1990. aastate algusest, kuid viimasel ajal on liiklus palju tihedamaks läinud ning selle mõju loo­ dusele järjest kasvab. (Järgneb lk. 12)


6

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

Nr. 32

Parimaks naislauljaks valiti Silvi Vrait nii solistina kui ka mitmes an­ samblis, kõige pikemalt Tartu bändis Fix. Eesti rock-klassi­ kasse on läinud eeskätt Ultima Thulega esitatud palad nagu ,,Muld“ (R. Sibul/ P. Ilmet), ,,Haiguslugu“ (R. Sibul/ V. Kangur) ja ,,Roosa toss“ (R. Sibul/ P. Ilmet). Teiseks tuli Kare Kauks (ans. Mahavok solist) – ,,Mägede hääl“ (H.

Luunjas esietendus Henrik Visnapuu näidend ,,Keisri usk“ Kirjanik Henrik Visnapuu 130. sünniaastapäevaks esi­ etendus sel suvel Tartumaal Luunjas 80 aastat oma aega oodanud näidend ,,Keisri usk“, mis poliitiliste tuule­ keeriste tõttu 1939. aastal enne esietendust ära keelati. ,,Keisri usk“ räägib 1840. aastatest, kui näljahädast tingi­ tud vaesus ja paremate maade lootus pani eestlasi Venemaale välja rändama. Räägiti, et keiser eelistab õigeusklikke ja nii küsibki Visnapuu läbi oma teks­ ti – missuguste valikute ees oli inimhing oma kodu jättes ning elu ja surma eest võideldes. Näidendi käsikiri säilis Teatri- ja muusikamuuseumi ­arhiivis, kuni jõudis autori 130. sünniaastapäeva tuultes draama ajaloolisse tegevuspaika Luun­ jasse, kus asus ka Visnapuu ­isatalu. Visnapuu teksti aitas sobi­ vaks kohandada Loone Ots ja näidendi lavastas Raivo Trass, kes enne esietendust andis Eesti Rahvusringhäälingule intervjuu, milles selgitas Visnapuu näiden­ dit. Trass ütles: ,,Visnapuu ,,Keisri usk“ räägib sündmustest Euroopas ning Vene Keisririigis ajal, mil meie olime Baltimaa kubermangud. Tänapäeval ei

mõisteta ka seda, mida tähendas Balti erikord. Balti parunid olid end Vene Keisririigis väga hästi sisse seadnud ning olid Peter­ buris juhtivatel kohtadel, kus nad surusid läbi oma tahtmisi. Balti parunid omasid mõisaid ja neil olid ka eriõigused. Nad tundsid end ikka härrasrahvana. Tol ajal oli taludes eluolu väga vilets, väga-väga vilets. Meil oli nüüd kevadel koroo­ na, tol ajal olid loomakatkud, ikaldused, põuad. Kliima oli hoopis teine ja inimesed said vaevu-vaevu hakkama. See oli väga julm aeg ja meile, talu­ poegadele, anti iga väikese nuri­ na peale peksa. Kui mõtleme selle peale, millal toimus esimene Eesti l­ ­ aulupidu, siis oli see ime, et Läänemaalt, Harjumaalt, Viru­ maalt ja muudest kohtadest inimesed Tartusse kokku tulid. Balti parunid ei pidanud meid kellekski ega millekski. Meie elasime oma elu, meil oli oma keel, omad traditsioonid. Ela­ sime omas maailmas, omas ühiskonnas ja paruneid ei huvi­ tanud see üldse. Tänu sellele me olemegi rahvana ellu jäänud. Visnapuu näidendis on see kõik olemas.“ Küsimusele, mis on näidendi

Muusikaline kingitus Kabli külale Väike mereäärne Kabli seltsi­ maja Pärnumaal sai kingi­ tuseks vinüülplaatide kogu, mille annetas Inglismaal ela­ nud kunagine sama küla inimene. Kõige väärtusliku­ maks on mitmesaja plaadi hulgas pa­­gu­luses välja antud helikandjad.

,,Meie naisansamblis laulis sellise nimega laulja nagu Maia Väljamäe. Tema lähisugulane, kes elas Inglismaal, tuli Eestisse oma viimseid päevi veetma. Kuna tema juured olid Kablist, siis tema tahtis oma plaadikogu ja plaadimängija kinkida Kabli seltsimajale,“ selgitas Kabli seltsimaja endine juhataja Ülle Sulu plaadikogu saamislugu uudistesaatele ,,Aktuaalne kaa­ ­ mera“ Selleks, et plaadikogust üle­ vaadet saada, ei piisa ainult plaadiümbrisele pilgu heitmi­ sest, vaid tuleb ikka asjad läbi kuulata. Mõne plaadi lauludest – näiteks Olaf Kopvillemi ja Leida Järvi omal – on enamik laule Eestis raadiotes kõlanud. ,,Mulle endale pakkusid huvi paar laulu ja kui ma ükskord tulin siia tuulama ja kui kapi ­ ­lahti tegin, siis ma leidsin Reet

Vaikmaa/ M. Tross), ,,Tunnete keel“ (H. Vaikmaa/ R. Rimmel) ja ,,On läinud aastad“ (H. Vaikmaa/ M. Tross). Parima rock-naisvokaalesi­ tust jagavad Kare Kauksi esi­ tatud ,,Mägede hääle“ (H. Vaikmaa/ M. Tross) ning Marju Kuudi ,,Raagus sõnad“ (R. Rannap/ P. Ilus). (ERR/EE)

kõige olulisem sõnum, vastas lavastaja Raivo Trass: ,,See on nii lihtne. Kust on säilinud see keel, milles me räägime ja kes on seda hoidnud ning edasi arendanud? Seda on hoidnud ­ naised. Naised. Meie näidendi tegevus toimub 1845. aastal. Enne seda, 1710. aastal pärast Tallinna vallutamist Peeter I poolt, ei olnud Eestimaal isegi sadat tuhandet elanikku, aga need elanikud olid suures osas naised ning ätid. Eesti mehed olid võõrväge­ des ja kui toimusid sõjad, siis venelased, liivlased, lätlased, poolakad ja ükskõik kes – nad jäid ju siia. Naised kandsid meie kultuuri. Me, eestlased, oleme tegelikult vere poolest väga segunenud rahvas, sest ­ükskõik mis võõrväest see mees oli, kust ta tuli, kaugelt või mitte, muutus ka tema eestla­ seks. Regilaul on Eestimaa kõige suurem väärtus. Palju me seda kasutada oskame? Regilaul on ju see, mida talurahvas töö ajal või pärast tööd korrutas. See on hunnitu keeleline varandus, mis meil on. /.../ See ongi meie pärisosa, ja seda kandsid naised. Visnapuu näidendis ,,Keisri usk“ on ka see kõik olemas. See on lihtsalt olemas, see ongi meie kultuuri suur osa, kõige suurem osa.“ (ERR/EE)

7. augustil, Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale pühenda­ tud üritusel helilooja sünnita­ lus Kõrveaial anti üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuva Veljo Tormise fondi 2020. aasta stipendium, mille sai Mart Rasmus Puur. ,,Veljo Tormise abikaasa Lea Tormis ja fondi halduskogu Margaret Atwoodi koosseisus: Ants Soots, Tõnu auhinnatud teos Kõrvits, Leelo Tungal ja Taavi Esko olid üksmeeles, et Rasmus ilmus eesti keeles Puuri looming järgib neid Kirjastuselt Varrak ilmus põhimõtteid mida Veljo Tormis Eesti keeles Margaret At­ ­ fondi asutades silmas pidas,“ woodi 2019. a Bookeri pree­ ütles fondi halduskogu esimees miaga auhinnatud düstoo­ Aarne Saluveer. pilise romaani ,,Teenijanna Rasmus Puur lõpetas äsja lugu“ järg ,,Testamendid“. Veljo Tormise pooleli jäänud Teose tõlkis Riina Jesmin, ooperi ,,Mere keskel on mees“, toimetas Kirsti Sinissaar. mille alusmaterjaliks on Eino Rohkem kui viisteist aastat Leino näidend ,,Lalli“ ja libreto pärast ,,Teenijanna loos“ kirjel­ autor Sakari Puurunen. Ooperi datud sündmusi võimutseb esiettekanne peaks toimuma Gileadis endiselt teokraatlik 2021. aastal. režiim, ent on märke selle Veljo Tormise fond loodi sisemisest määndumisest. Sel Eesti Rahvuskultuuri Fondi hetkel ristuvad kolme väga eri­ juurde helilooja Veljo Tormise neva naise eluteed ning tulemus ja Eesti Kooriühingu algatusel mõjutab nende kõigi, nagu ka 2000. aastal eesmärgiga väär­ Gileadi saatust. tustada rahvusliku suunitlusega Margaret Atwoodi raamatuid kooriloomingut. Veljo Tormise on tõlgitud eesti keeled ka va­ fondist eraldatakse stipendiume rem. Nii on ilmunud 1987. a noorte laulu- ja tantsupeo aasta­ valimik jutte pealkirja all tel ja Veljo Tormise juubeliaas­ ,,Tantsutüdrukud“ Loomingu tatel tema sünnipäeval 7. au­ Raamatukogus, 1993. a ilmus gustil. ,,Teenijanna lugu: (Eesti Raa­ Mart Rasmus Puur (snd 23. mat). Eesti keelde on tõlgitud märtsil 1991) on eesti helilooja, ka ,,Kassisilm“, ,,Pinnaletõus“, dirigent ja arranžeerija. Ta lõpe­ ,,Alias Grace“, ,,Moondatute tas 2014. a Eesti Muusika- ja laulud“, ,,Orüks ja Ruik“, Teatriakadeemia cum laude ,,Pene­lopeia“, ,,Pime palgamõr­ kompositsiooni erialal (õppe­ var“, ,,Leedi Oraakel“, ,,Eba­ jõud Tõnu Kõrvits ja René kõlad“ ja ,,Uputuse aasta“. Eespere). Lisaks õppis ta diri­ (ERR/EE) geerimist Tõnu Kaljuste juures. Ta on olnud dirigent kahel lau­ lupeol: 2017. a noorte laulupeol ja 2019. a üldlaulupeol. Foto: Internetist

ERRi kultuuriportaal koos­ töös plaadifirmaga Vaiguviiul korraldab mitmendat nädalat küsitlust, et selgitada välja Eesti rockmuusika säravamad hetked. Sel nädalal selgus parim naislaulja ja -vokaalesi­ tus. Eesti parimaks rock-laulja­ tariks valiti Silvi Vrait (1951– 2013), kes esines aastakümneid

Veljo Tormise fondi stipendiaadiks valiti Rasmus Puur

Hendriksoni plaadi kõigepealt. /.../ Ja siis vaatasin, mis seal muude asjade all peidus on ja oligi selline vahva muusika­ mängija. Ega ma ise ei osanud seda käima panna, pidin isaga videokõne tegema,“ kirjeldas Häädemeeste meediaringi ju­ hendaja, rahvatantsija Kaili Viljak. Tema isa on osa nende plaatide muusikast juba digi­ teerinud. ,,Ta digitaliseeris mulle eesti rahvapärandi laulud, kus on karjalaulud, heinateo laulud, ­kiigelaulud, tähtpäevade laulud. Kuna ma olen ka lasteaiaõpeta­ ja, siis ma tunnen, et pean seda pärandit edasi ka kandma,“ ütles Viljak. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Eesti räpparist sai maailmakuulsa brändi uus reklaamnägu Tommy Cash (sünninimega Tomas Tammemets) on artist, kes ei jäta kedagi külmaks. Maailmakuulus bränd Adidas võttis teda enda uute jalatsite reklaamnäoks. „100% üks hel­ gemaid nähtusi muusikamaail­ mas. Provokatiivne, irooniline Tommy on alati sammu võrra ees sellest, mida temalt ooda­ takse. Seetõttu on ta tõeline

superstaar ja SUPERSTAR2020 meeskonna kangelane,“ ise­ loomustatakse räpparit brändi Instagrami kontol. Adidase uued jalavarjud on välja antud erinevate linnade sümboolikaga – näiteks New York, Berliin, London, Tokyo. Tommy Cash esindab Pariisi. (ÕL/EE)


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1015

I

S

T

Ristsõna nr. 1014 LAHENDUS Paremale: 1. Vedur, 6. Sai, 9. Pks, 12.

Arise, 13. Ava, 14. (P)ire, 15. Kased, 16. Makaron, 16. Priima, 20. Riot, 21. Sau, 23. (Akaat)sia, 24. Manna, 25. Kuut, 27. Slumm, 29. Patroo(n), 31. Raisus, 35. USPAA, 37. Seim, 38. TAAMP, 41. SAS, 43. Its, 44. Arip, 45. Seniit, 47. Sundin, M., 49. Isutu, 52. (S)etu, 53. Iii, 54. Nenti(ma), 55. RUS, 6. VPK, 57. Angus. Alla: 1. Vak(s), 2. Era, 3. Dispuut, 4. User, 5. Redis, 6. Sammal, 7. Avaa(r), 8. Iak, 9. Pirin, 10. Kroon, 11. Senta, 17. Aramis, 19. Iisop, 21. SKP, 22. Aua, 24. MMA, 26. Trump, D., 28. Uraan, 30. Osp, 32. Seitung, 33. Uit, 34. Sms, 36. Asemik, 38. Taser, 39. Arutu, 40. Ainus, 42. Siina, 45. Snip, 46. Isen(d), 48. Iiv(e), 50. TTU, 51. Uis(k).

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Küsisõna.

4. Valgusti.   8. Armastusjumal vanarooma mütoloogias. 12. ______vete, alevik Järva maakonnas. 13. Isase lamba. 14. Mitte uus. 15. I______, kogu aeg, alati. 16. Riik Aafrika ida­ osas. 18. Ilmakaar. 20. _____t, sedel, etikett. 21. Armastusejumal kreeka mütoloogias. 24. Sõduri palitu. 28. Emba. 32. Filmide näitamise koht. 33. Asula Tallinn-Pärnu maanteel. 34. Keel vanaaja Itaalias. 36. Ühesugused kaashäälikud. 37. Toronto Eesti Püssija Püstoliklubi. 39. Aasta osa. 41. Venemaa isevalitseja. 43. Kitsekarjuste ning

lamburite jumal vanakreeka mütoloogias. 44. _____u, saiavili. 46. Rahvusvaheliselt tuntud eesti ooperilaulja (bass). 50. Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. 55. Admiralty Research Establishment. 56. Kuhi, hunnik (ingl.k.). 57. Mitte kõik. 58. ____ ja naa. 59. Põllutööriist. 60. Kana toodang. 61. Vääriskivi, kalliskivi (ingl.k.). ALLA:

1. Väike leiva- või saiapätsike.   2. Eesti Riiklik Kunstiinstituut (end. kunstikõrgkool Eestis).   3. Maa keset vett.   4. Õnnemäng.   5. Vorm sõnast ,,aed“.   6. Manhattan Neighborhood Network.   7. Reisidokument.   8. Mitte salajane.   9. Mees (ingl.k.).

Viru Õlu lõpetab Eestis õllepruulimise Eesti suuruselt kolmas õlle­ tootja AS Viru Õlu lõpetab Eestis õllepruulimise. Taani börsirma Harboe grup­ pi kuuluva Viru Õlle juhatuse liige, Harboe finantsdirektor ­ Sören Jensen ütles ajalehele Postimees, et kuna Eesti äri oli aastaid miinuses, tuli see ümber organiseerida, mis tähendab õlletootmise kolimist Harboe ­ teistesse üksustesse Saksamaal ja Taanis. Esialgu teadaolevalt jääb Eestis alles müügimeeskond, kes jätkab Harboe toodete, näiteks Pure mahlade turusta­ mist ning Eestis jätkub limo­

10. S_____, teat. meeste peakate. 11. Masti rõhtpuu. 17. Vankri osa. 19. Rootsi Eestlaste Liit. 22. Vaheta raha vastu. 23. Peakorter. 25. Näo osa. 26. Ettekuulutus. 27. Pikk (ingl.k.). 28. Valkjas kiht keelel. 29. Kreeka sõjajumal. 30. _____puu. 31. S_____, ladinaameerika tants. 35. L_____, teenistuse osa katoliku kirikus. 38. Suur kaslane. 40. Naisenimi. 42. _____m, nahkvöö. 45. ______ima, seltsima, sõbrustama. 47. Kamp, jõuk (ingl.k.). 48. Suurjärvistu järv. 49. Tuntud Eesti jalgpallimängija ja -treener (snd 1971). 50. Politsei- ja piirivalveamet. 51. Abi, abistama (ingl.k.). 52. Radical life extension. 53. Anum. 54. Osmik, hütt.

naadide ja teiste jookide toot­ mine. Haljalas asuv õlletootja oli Eestis tuntud eelkõige Pulsi ­õllede ja siidrite poolest, samuti tootsid nad Saunaõlut ja Mecklenburgerit. (ERR/EE)

Naljanurk Õpetaja: ,,Juku, miks sul jälle kodutöö on tegema­ ta?“ Juku: ,,Aga õpetaja, meil oli eile terve õhtu elekter ära. Ja kujutage ette, pidime terve perega õhtu otsa taskulambi valgel televiisorit vaatama!“

7

KARLA KALENDRISABA

Raske keel Eestimaa venelased muutkui kurdavad, et eesti keel olla võerale liiga raske õppida. Ma siis mõtlesin omaette, et ei tea, kuda see meie noortele siin Kanaadamaal on, eks ta neile ju kah sutike võeravõitu. Ärmani pojapoeg käib selles Torontu Täiendamise Kimnaasis, palusin temal miskit kirja panna. Poiss kirjutas kah, aga mina jäin lugemisel vähe kimpu. On eesti keel küll, aga kudagi jusku iina keelega se­ gamini. Vist viiruse süi, sealt maalt see ju akkas. Eks lugege ise, ei mina mõista midagi komandeerida. Minu reis on pikk ja vaevaline. Sinu reis on lühike ja ülevalt jäme. Meiereis on juustu, võid ja piima. Vihmavari kaitseb sind, et midagi ülevalt kaela ei sajaks. Langevari kaitseb sind, et sa ise kellelegi ülevalt kaela ei sajaks. Samovari leiad Peipsi tagant, kaitseb janusse sure­ mise vastu. Linnupuurist kostab sädinat. Lõvipuurist kostab möirga­ mist. Kasepuurist tähistab sangarihauda. Püksisäärest võid leida jala. Saapasäärest võid leida sin­ na vajunud südame. Sõrve säärest võid leida silku ja tuhlist. Haige kurk ootab arsti juurde pääsemist. Hapukurk ootab oma hooaega. Kura kurk ühendab Riia lahte Läänemerega. Unenägusid ei maksa alati uskuda. Kahvanägusid õige indiaanlane ei karda ega salli. Varganägusid on valitsuses rohkem kui võllas. Pärituul on purjetamiseks soodne. Põhjatuul on nii vinge, et võtab vee silma. Püksituul on nii vänge, et seda tohib ainult väikeses kinnises ruumis liikvele lasta. Siirusest on alati abi. Kiirusest on mõnikord abi. Viirusest pole kunagi abi, teeb ainult paksu pahandust. Eestlastele on eesti keel raske, aga armas. Muulastele on veel raskem, aga kohustuslik. Kohtlastele ei tohiks Eestimaal üldse kohta olla. KARGU KARLA

Foto: K. Tensuda

Eesti Post muudab Tallinnas ja Pärnus Ribide küpsetamine ahjus postiindekseid On suvi ja BBQ/grillihooaeg täies hoos. Vahel võib aga juh­ tuda, et planeeritud õues ­val­miv BBQ õhtusöök ei tule kuidagi välja, arvestades ilmaolusid. Kui aga näiteks tooraine varu­ tud, maitseained samuti ning sööjad valmis plaanitud toidu­ elamust saa­ma, siis miks mitte ümber o­rienteeruda ehk siis toiduvalmistamise õuest tuppa kolida. Seda peab siiski natuke varem teadma, mitte viimasel hetkel, kui plaan BBQ käima panna, kuna ahjus võtab r­ibide valmistamise tükk maad kauem aega – aga õnneks on olemas ilmaennustused, mis lubavad planeerida nii oma välistegevust kui ka söömaaegu. Oleneb muidugi sööjate ar­ vust, aga arvestagem siinkohal umbes paarikilose ribikogusega (toorelt). Ribid võivad olla varem külmutatud ja siis muidugi eelnevalt üles sulatatud. On ­ isiklik eelistus, kas eemaldada enne küpsetamist ribisid ühelt poolt kattev membraankile – seda saab kergelt tõmmates teha, kui ribid on sulanud. Ette valmistada küpsetusnõu – kas ühekordne suur foolium­ pann või muu fooliumiga kaetud nõu. Määrida ribiread sisse soola, pipra, küüslaugu­ pipra ja muude meelepäraste maitseainetega. Mõned eelista­ vad lisada sinepit, pruuni suhkrut. Kõik peaks sobima, ­ arvestades et ribid saaks kenasti küpsed ja pehmed – nii et lausa „kukuvad“ kontide küljest lahti! Ribide ahjus küpsetamise nipp on hoida neid ahjus mada­ lal kuumusel ja võimalikult

Alates 1. oktoobrist muudab Eesti Post osaliselt Tallinna ja Pärnu linna postiindekseid. Tallinnas linnas muutuvad teatud sihtnumbrid kõikides ­linnaosades, Pärnu linnas muu­ tuvad sihtnumbrid Kodara, Ristiku, Savi, Supeluse ja Villa tänaval. Muudatus tagab selle, et siht­ numbrid viiakse postkontorite paiknemisega kooskõlla ja kliendid saavad kasutada endale lähimat postkontorit. Kui saadetud kirjal on pärast 1. oktoobrit vana sihtnumber, siis see väljastatakse endisest elukohajärgsest postkontorist, mis ei pruugi olla kliendile lähim. Lähem informatsioon uute sihtnumbrite kohta on Omniva kodulehel. (D/Omniva/EE)

kaua aega. Näiteks 300 F kraadi juures 3 või isegi kuni 4 tundi, fooliumiga kaetult ja aeg-ajalt kontrollides nende valmimi­ s­ astet. Hiljem võib fooliumi eemaldada, lisades meelepärast BBQ kastet ja veel mõnd aega ribisid ahjus küpsetada. Nii et kui on aega ja kannatust – mida vahel suvised vihmased ilmad ju pakuvad, miks mitte siis eel­ nevalt mõeldud õues valmiv õhtusöök kööki kolida – aga ­ nagu öeldud, eelneva mõne­ tunnise planeerimisega. Ja il­ maennustust tasub ikka vaadata! Ribisid sobib serveerida mit­ mete lisanditega: näiteks värske salati, keedetud kartuli ja maisi­ ga.

Kalevi Nurri piimašokolaad on sajandivanune Eesti maiustustetootja Kalev valmistatav Nurri piimašoko­ laad on Kalevi kommidest ja šokolaadidest ainus, mille ajalugu on sajandipikkune ja sama kaua on muutumatuna püsinud ka šokolaadi retsept. Nurri šokolaadi retsept pärineb Kalevi ühe suurima eelkäija Brandmanni maiustuste vabriku varamust. Retsept jõu­ dis Kalevisse tootearendaja Peeter Paul Papi kaudu, kes töötas end Brandmanni omani­ ku kasupojana üles tootmise abitöölisest šokolaadimeistriks ja kelle vastutaval hoiul elas käsitsi kirjutatud retseptivihik Teise maailmasõja üle. Too­nas­ test retseptidest on praegu Kalevi sortimendis alles ainult piimašokolaad, mis kannab Nurri nime. Piimašokolaadile annavad oma näo mõõdukas annus ka­ kaod, piim ning näpuotsatäis soola. Magusameistrd usuvad, et Nurr ajahambale nii hästi vastu pidanud eelkõige seetõttu, et šokolaad on piisavalt, aga mitte üleliia magus. Nurri pakendit on läbi aas­ takümnete ehtinud erinevad kas­ sid: vastavalt ajastu maitsele ja stiilile nii joonistatud kui pildistatud. (ÕL/EE)


8

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

Nr. 32

On August 23, Canadians commemorate Black Ribbon Day, the National Day of Remembrance for the Victims of Communism and Nazism in Europe

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russophobia: Myth or reality? Commonly, Russophobia (or anti-Russian sentiment) is understood as a fear and/or dislike for Russia, Russians and/or Russian culture. Un­ ­ deniably, in the West, wide­ spread stereotypical clichés are used in reference to Russia and Russians. They are familiar stereotypes generated before the collapse of the Soviet Union and part of the lexicon of anticommunist rhe­ toric during the antagonisms of the Cold War. Russians today see this as unwarranted preju­ dice. Russian nationalists and Kremlin apologists (including its acolytes in the West) equate Russophobia, among other negative dimensions, as being ­ akin to anti-Semitism, giving it a universal dimension, just as the fascism label has. The Kremlin refuses to see the irony in this – postulated by the two to three million Jews who scrambled to leave the Soviet Union, for the “fascist” West, mostly because of anti-Semi­ tism. A typical Russophobe, ac­ cording to the Kremlin, is the well-familiar enemy of Russia, an ideological adversary for whom it’s possible to engender emotional opinions. Estonia, Latvia and Lithuania are well suited to fit this category. For a few generations now, the Rus­ sian leadership has been promo­ ting the idea that these people have an inherent and irrational proclivity for Russophobia. Thus the myth of Baltic Russophobia serves a distinct purpose in recent years and its use in Moscow’s propaganda arsenal has intensified. This is seen to be the Kremlin’s typical knee-jerk response each time the Balts caution the world about the swing toward auto­ cracy of Vladimir Putin’s re­ gime. Putin’s proxies in the West dismiss this as irrational hysteria by dyed-in-the-wool Russophobes. Canadian professor Paul Robinson gives this obsrvation an academic spin: “Canadian attitudes towards Russia must ­ be understood in the context of decades of Russophobic think­ ing. Stereotypes of Russia as authoritarian and imperialistic exert a powerful influence on how Canadian elites view the country (Russia). Sensible, dis­ passionate analysis is almost

certainly lacking.” Robinson gives a scholarly reafirmation of the Kremlin’s accusations in the Canadian context. The Russophobia card has not just remained as a verbal accusation. When Canada sanc­ tioned 30 Russian offcials in 2017 under the Justice for Vic­ tims of Corrupt Foreign Offi­ cials Act, the Russian Foreign Ministry immediately retaliated. Their embassy in Ottawa stated that “a large number of of Canadian political actors pursu­ ing a toxic, Rus­sophobic agen­ da were black­listed”. Similarly, among other ac­ tions, Moscow officially banned from entry individual Estonian citizens in 2018, including three prominent journalists, on the grounds of “Russophobic activi­ ties or stances”. This was in direct retaliation for Estonia ­ placing a direct ban on 49 Russian citizens involved in ­human rights abuses in Russia. Like Canada, Estonia thus ­enforces a law, known popular­ ly as “Magnitsky” legislation, which has been adopted by nu­ merous Western countries and supported by the European Parliament, the Council of Europe and the OSCE, the per­ manent body formed from the Helsinki Accords of 1975. The Kremlin has drawn a ludicrous moral equivalency ­ between the West identifying ­ someone’s actual personal in­ volvement in violations of hu­ man rights, sometimes resulting in death, and those who have been perceived as having ex­ ­ pressed criticism of the Kremlin, labelled by Moscow as “Russophobes”. The Russian Foreign Ministry publicly stated that “entry is forbidden for those on the list, notably ‘Russophobic’ politicians and public figures’, individuals who have opinions and attitudes perceived to be critical of the ­ Russian government. Russia’s ‘persona non grata’ criteria can be based on political viewpoints and doesn’t have to be sus­ picions of terrorism, possible espionage or other similar serious activities for which ­ ­entry is usually barred. Some Estonian citizens are also known to accept the Kremlin’s accusations about how widespread Russophobia has become in the country. Vladimir Iljaševits, United Lef­

Established through a unanimous resolution of Canada’s Parliament in 2009, Black Ribbon Day coincides with the anniversary of the signing of the infamous Molotov-Ribben­trop Pact between Nazi Germany and the Communist Soviet Union. Soon after the Pact was signed, the two regimes jointly invaded and dismembered Poland, starting World War II. Millions of men, women and children were murdered, im­­prisoned, and subjected to dreadful brutality by the Nazi and Soviet regimes. On Black Ribbon Day, we honour the memory of millions of innocent victims of Nazi Germany and the Communist Soviet Union.

Black Ribbon Day 2020 Online Commemoration Thursday August 20 at 7:00 pm eastern See eestielu.ca to register for online event. Co-hosted by: The Central & Eastern Euro­pean Council of Canada (CEEC) The Ukrainian Canadian Con­gress (UCC) Keynote Speaker: Vladimir Kara-Murza Mr. Vladimir Kara-Murza is a Russian democracy activist, politician, author, and film­ ­ maker. He was a longtime col­ league of Russian opposition leader Boris Nemtsov and chairs the Boris Nemtsov Foundation for Freedom. Kara-Murza is a former deputy leader of the People’s ­ Freedom Party and was a candi­ date for the Russian State Duma. He has testified before Parliaments in Europe and North America and played a key role in the passage of the Magnitsky legislation that imposed targeted sanctions on ­ Russian human rights violators in the U.S., Canada, Great Britain, and several EU coun­ tries. U.S. Sen. John McCain (R-Ariz.) called Kara-Murza “one of the most passionate and effective advocates for passage of the Magnitsky Act”; U.S. Sen. Ben Cardin (D-Md.) de­ scribed him as “a courageous advocate for the democratic process and fundamental uni­ versal human rights.” Twice, in 2015 and 2017, Kara-Murza was poisoned with an unknown substance and left in a coma; the attempts on his life were widely viewed as politically motivated. He is a contributing writer at

tist Party candidate for the Esto­ nian parliament, head of the Russian Human Rights or­ ganization in Estonia and for­ mer KGB officer insisted that Estonia suffers from “total Russophobia”. “We aren’t talk­ ing about isolated incidents of Russophobia. This phenomenon is systemic, present througout the country and society, from top to bottom.” One may then ask, “Does Russophobia, as identified by Moscow, have any legitimate substance? Is it justi­ fied to be used in the context that the Kremlin has chosen?” (To be continued) LAAS LEIVAT

the Washington Post and hosts a weekly show on Echo of Moscow radio, and has pre­ viously worked for the BBC, RTVi, Kommersant, and other media outlets. He has directed three documentary films, They Chose Freedom, Nemtsov, and My Duty to Not Stay Silent; and is the author of Reform or Revolution: The Quest for Responsible Government in the First Russian State Duma and a contributor to several volumes, including Russian Liberalism: Ideas and People, Europe Whole and Free: Vision and Reality, and Boris Nemtsov and Russian Politics: Power and Resistance. Kara-Murza has led successful international efforts to commemorate Nemtsov, in­ cluding with street designations

in Washington and Vilnius. He is a vice president of the Free Russia Foundation and a senior fellow at the Raoul Wallenberg Centre for Human Rights; and has been a visiting fellow at the University of Chicago, leading a seminar course on contemporary Russia. Kara-Murza has been profiled on CBS 60 Minutes and NBC Nightly News, and has appeared on CNN, Fox News, MSNBC, and BBC Newsnight. He is a recipient of several awards, including the Sakharov Prize ­ for Journalism as an Act of Conscience, the Magnitsky Human Rights Award, and the Geneva Summit Courage Award. He holds an M.A. (Cantab.) in History from Cambridge. He is married, with three children.

The Estonian Society of Artists in Toronto is marking its 65th year as an organization. This is the first of a series introducing younger mem­ bers of the executive. Maarika Lepik is Vice President of the Society. Nine years ago, as a drawing and painting student at OCAD University, I decided to join EKKT to con­ nect with the Toronto Estonian community through visual arts. Being in a collective of Estonian artists continues the history of art making within our heritage. In my own artistic practice, observation of time, territory and memory are narra­ tives which stem from the trauma of my own family’s his­ tory. Creating art with this community is a way of expressing the voice of our shared experiences. It has given me a plat­ form as an artist to grow my creative process through yearly exhibitions. EKKT will celebrate its legacy of annual exhibits with the 65th anniversary show this year. It’s moving to see the diversity and cultivation of work among our members. I always look forward to the Timmase Tare summer art retreats at Jõekääru. It’s an inspiring place to work and the de­signated space for artists is a calming escape. Belonging to this group supports and fosters the individuality of the artist’s hand. As Secretary and now as Vice President of EKKT, I’m humbled to continue supporting artistic representation in our community. I’m inspired by the juhatus of generations before and empowered to know that the organization is evolving to include greater inclusivity of artists and artistic representa­ tions.


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

9

A collaboration between Chaordic Design and Estonian Life In our last segment, we explored how adaptation works as a strategy for success. Through her community and professional activity, Kristina Põldre has observed the signals of change, with bilingualism being an important recurring theme in her involvement. Kristina is very active in the Estonian academic community of Toronto, as a member and esinaine (president) of Kor­ porat­ sioon Amicitia. She has been a part of rahvatants (folk dance), and works professionally as a Project Manager at Mount Sinai Hospital here in Toronto. In what ways do you see your membership in Kor­ porat­sioon Amicitia as a way to lead the Estonian commu­ nity as a whole? When I joined Korp! Amicitia back in 2009, I was one of a few non-Estonian speakers. Despite my language limitations, I was welcomed with open arms. When I earned my colours and became a full member, I remained active and gradually worked my way up through various leadership posi­ tions, all the way to esinaine the year we celebrated our 90th anniversary, which was five years ago. This was a signifi­ cant milestone for us as an or­ ganization, as I was the first non-Estonian speaking leader the Toronto chapter ever had. While language is a signifi­ cant and important component of involvement, it’s not the

Join VEMU ÖÖTV on August 29th for a journey through Estonian-Canadian history, music, and stories Vincent Teetsov On Saturday August 29th, VEMU, the Museum of Estonians Abroad will be taking part in the vibrant ­ pan-European tradition known as the Night of Museums. In Estonia, this is known as Muuseumiöö. It’s a celebra­ tion of the wonders of night, and the discovery of those wonders that we can find in museums. Last year alone, over 100,000 visits were made to Estonian museums on the night. Now, VEMU is bringing their own interpretation of the event for the first time ever with VEMU ÖÖTV, a special virtually broadcasted show for ­ audiences on both sides of the Atlantic. While this year’s Muuseumiöö theme is “Öös on aega” (“Time in the Night”), the show’s theme will be adapted

s­ingle driving factor. It’s the commitment to active, meaning­ ful and inclusive participation. Bilingual content and participa­ tion is part of positive commu­ nity evolution. Bilingual communication is a way to include everyone, native speakers and non-speakers alike. Not everyone has the drive or time to run communications through Google Translate. You are also continuing to educate your audience. Perhaps they will pick up new words (espe­ cially if someone in Eesti is translating for you). It depends on how strong someone’s bond is, but I think that if the average person does not understand a message, they will just start to ignore it and then start to de­ tach from that group, organiza­ tion or community. Looks can be deceptive. Often people say to me “Oh, I thought you spoke Estonian. You’re so involved.” Don’t let your lack of language be some­ thing that holds you back from maintaining your participation and involvement! How have you adapted to new challenges in your leader­ ship role as president of Korp! Amicitia? Connected to the previous thought, one recurring chal­ lenge for me in my third term as esinaine is language, but luckily I have enough friends both here and in Estonia that help me with translating content, so that Amicitia has ­ ­bilingual communications. A new challenge for us this year specifically has been COVID-19, and restrictions on being able to congregate as a

group. Luckily, we quickly adapted and started to use Zoom. In this way, I’ve been using it beyond project status updates with vendors for my job. It’s been a blessing in dis­ guise, as this technology has allowed Amicitia to deal with ­ another organizational challenge – the distance of our member­ ship from Tartu College. With virtual meetings, we’re able to have meaningful and full par­ ticipation with over 40 sorority members from across the GTA, Hamilton, Burlington, Waterloo, Georgian Bay, Simcoe, and the United States. As a project manager, how do your strategies change on a day-to-day basis as deadlines approach and you engage with stakeholders? In my line of work, I’ve had the opportunity to work with various individuals, both in my own department and across the organization, from clinical front-line users to other knowl­ edge workers. I don’t think my manage­ ment strategies change much from day-to-day vs when ap­ proaching a project’s “GoLive.” I think what is important is that the project group has a shared understanding and com­ mitment to what we are striving to deliver, and that everyone is committed to putting their best foot forward, no matter what their role is in the initiative. I try to come with an open mind, learn from stakeholders and ask questions. Working in a hospital and Information Technology, I don’t have formal clinical experience

into “Öös on väliseesti aega” (where väliseesti means “Esto­ nians abroad”), which means that you can take a peek into the time väliseestlased – Estonians who had to leave their homeland after the Second World War – have spent in Canada. As the organizers of Muuseumiöö have said, the 2020 event is a chance to ex­ plore time “in all its aspects and forms.” How is time observed? How is time grasped in songs or even in buildings? How do we measure time? Over the years, Muuseumiöö participants have witnessed stars, treasure, stories, parties, people, cinema, designs, and games. With VEMU ÖÖTV, viewers will get an exclusive look into the distinct heritage and history of Estonians in Canada. You can expect a tour of the extensive VEMU collec­ tion, the largest collection of Estonian culture outside of Estonia. Archival videos that are seldom played publicly will be shown, too. Those who watch will dis­ cover the home of VEMU: Tartu College. Now celebrating

its 50th anniversary, Tartu College is a beacon of post-war architecture in Canada and a symbol of the Estonian dias­ pora. In the special program, “Forgotten News” (Unustatud uudised), we’ll hear headlines and news of days gone by, all from the date of August 29th, from Canada’s Estonian news­ papers: Meie Elu, Vaba Eest­lane, and Eesti Elu. It’s no secret that Estonians’ appreciation for music came to Canada with them. To cap off the show, the best of VEMU’s vinyl record collection will be spun by DJ Rasmus Rattas, with a live chat with musicians about their records, concerts, and more for all you music ­lovers. Usually taking place around the time of International Museum Day on May 19th, this year, Muuseumiöö was post­ poned to August 29th. To add to the excitement, this is the same night as Muinastulede öö (also known as “The Night of Ancient Lights” or “The Night of Ancient Fires”) where the lighting of bonfires unites coun­ tries along the Baltic Sea.

Photo used with permission from Kristina Põldre

Excelling in the Midst of Adversity (part ten): Interview with Kristina Põldre

or a technical background; I have a social sciences degree! As a project manager, I’m not expected to be an expert in a specific subject matter area, but I need to facilitate the different players, so we are working cohesively towards our shared ­ vision. What is one thing that community volunteering, tak­ ing part in rahvatants (folk dance), Amicitia, and project management in the healthcare sector all have in common? They all involve collabora­ tion and communication. When I used to dance with rahvatants, there was a need to commu­ nicate with your partner for synchronized movement, and to communicate about what is and isn’t working. 70% percent of a project manager’s role is com­ munication: with stakeholders, team members and vendors.

Effective communication is not talking at people, but talking with people and engaging in ­active listening, to hear people’s thoughts and concerns.

If you’ve ever taken part in Toronto’s Nuit Blanche, then you can begin to imagine the scope of Muuseumiöö. The tra­ dition that started in Germany in the late 90s has spread across Europe and beyond into Asia and South America. In Estonia, museums of all varieties have been taking part in this celebra­ tion since 2009, showcasing fascinating stories and artifacts for visitors in the rousing atmo­ sphere of the evening. People from every corner of Estonia will enjoy a rich program of events that includes everything from genealogical walks to ­puppet theatre shows.

But VEMU ÖÖTV will offer something that you won’t find anywhere else!

I can lead a project or initia­ tive, but if people don’t believe or agree with the vision, I’m going to be the only one trying to move forward, and it won’t be successful. In all of these things, you are never working alone, and you are only a good leader if you have a supportive and commit­ ted group of followers. ••• In our next installment of this series, we’ll dive into the intri­ cacies of planning and how this strategy has shaped the course of history for Estonian women. (Note: this interview has been edited and condensed.)

You can watch the virtual show on their YouTube channel (youtu.be/OswCFVc4UKU) on August 29th, between 11 AM and 4 PM Eastern Standard Time (6 PM to 11 PM in Estonia). Admission is free for all viewers across the world. The show’s precise schedule will be shared closer to the date. Mark the date in your calen­ dar so you don’t miss out on this unique experience that bridges Canada and Estonia.

Photo: edited image, originally from the Muuseumiöö Facebook page


10

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

Nr. 32

Opinion: Justin Trudeau must ban Huawei from building Canada’s 5G network Despite Huawei’s insistence that it will not compromise the privacy and security of Canadians, it would have no choice but to hand over Canadians’ data if the Chinese government asked it to do so Marcus Kolga, Macleans, August 2020 In mid-July, Canada became the outlier among the Five Eyes intelligence sharing network when the United ­ Kingdom announced they will join the U.S., Australia and New Zealand in banning Huawei technology from their 5G systems. The U.K. noted that they would remove any existing Huawei equipment by 2027. For most Canadians, Huawei is a brand that simply re­ presents cheap but usable mo­ bile devices, which include many of the same bells and whistles of their more pricier competitors. Few Canadians are aware that the hardware and software that sends and receives data to their devices are also manufactured by Huawei. This includes every sort of data, such as emails, telephone calls, pho­ tos sent to family and friends, and those shared on social me­ dia; the kind that we share pub­ licly and that which we pre­ sume is ­ secure and requires complete privacy. Western telecommunications companies that compete with

Canada must respond to Lukashenka’s election fraud and repression Remarks given by Marcus Kolga, President of the Central and Eastern European Council in Canada, at the August 8th “Rally for Democracy in Belarus” at Queen’s Park, Toronto. On behalf of the Central and Eastern European Council in Canada, representing the inter­ ests of 4.5 million Canadians of Central and Eastern European heritage, I am very proud to be here today, to remind our Belarusian firends, that we stand with you, and we call on the Lukashenka regime to step aside, after 1/4 century in power. And to finally give all Belarusians the opportunity to grow and prosper in a demo­ cratic society free of repression, corruption and fear.

Huawei, such as Erickson, Nokia, and Nortel (before its demise and before its systems were hacked and its intellectual property stolen and siphoned off by Chinese hackers), are governed by the rule of law. They are not absolutely be­ holden to their national govern­ ments, or any other. Not Huawei.

how serious it is.”

While Huawei’s cheap and cheery telecommunications pro­ ducts might seem attractive for Western consumers and compa­ nies, the real cost is high, whereby our privacy, safety, democracy and economies are ­ at risk of being compromised.

Huawei has already facili­ tated China’s repression by ­developing the backbone of the regime’s surveillance infrastruc­ ture, which has enabled the mass human rights abuses being undertaken in the Western re­ gion of Xinjiang, where over one million Uyghur minorities have either been imprisoned in so-called “re-education camps” or forced to work in factories across China.

The U.S.-led ban of Huawei products is not based on politi­ cal calculations, as the Chinese government has repeatedly claimed, but the serious threat it poses to the security of every single person who uses the technology, including those here in Canada. Of the national security risk represented by Huawei, former national security advisor Susan Rice had this to say to the CBC last year: “It’s hard for me to emphasize adequately without getting into classified terrain

Canadians need to know, that since May, over one thousand peaceful pro-democracy pro­ testors have been arrested in Belarus. Dozens of journalists and bloggers have been de­ tained. And just as in 2010, when Lukashenka violently lashed out at his people, so too have opposition leaders been detained and and barred from participating in this election. While the outcome of the August 9th election is pre-deter­ mined, like those in Russia and other totalitarian nations, the people of Belarus have spoken very clearly over the past two months. They seek the freedom to speak their minds, to choose their leaders without fear, and achieve their true democratic and economic potential as indi­ viduals and as a nation. Alexander Lukashenka is determined to make sure this ­ does not happen, as is his friend Vladimir Putin. While the presence of

“It gives the Chinese the ability, if they choose to use it, to access all kinds of informa­ tion. Civilian intelligence, mili­ tary, that could be very, very compromising,” said Rice. “So as much as I disagree with the Trump administration on a number of things, on this I ­believe they are right.”

New “national security” l­egislation imposed on Hong Kong by the Chinese govern­ ment also allows the Chinese authorities to arrest and in­ carcerate anyone deemed to be engaging in any of the vaguely defined activities that promote “secession”, “subversion”, “ter­ rorism” and “collusion with ­foreign forces”. That includes

Russian Wagner mercenaries in Minsk last week may not have been directly connected to to­ morrow’s elections, we must not forget the lessons of Crimea, Donbas and Maidan. The Canadian government and our allies must be alert and prepared to respond to any attempt to destabilize Belarus ­ after the election. Furthermore, we call on the Canadian government to hold the Lukashenka government to account for its mass repression of protestors, opposition leaders and media. Canada must work with its allies to apply co­ ordinated Magnitsky sanctions against corrupt Belarusian offi­ cials who have abused the rights of their people. And most importantly, we must work with our allies to support Belarusians who seek change, freedom and democracy for their people. Belarusians deserve the same opportunities and freedom as their western neighbours. The European states formerly occupied by the Soviet Union have had nearly 30 years to de­ velop and grow, while Belarus has remained handcuffed to Lukashenka’s own neo-Soviet self interests. It’s time for Belarus to join the free and democratic Western world, and Canada must now speak with determination and join all Belarusians, who say “Lukashenka must go.” Freedom for Belarus!

Although the COVID-19 pandemic has forced the cancellation of this year’s camp, it doesn’t mean that we can stop doing the essential chores that are so necessary for the well-being of Jõekääru. A few members of our camp family have still been able to come together to help with some of these tasks while still maintaining proper social distancing standards. On the 18th of July a few volunteers showed up to help in building a post fence with gates to separate the northern edge of the camp lands from the township road. Helping out were Linda Lillakas, John Flannery, Heikki Kolga, Heikki Novek, Valdeko Novek, Mart Poldma, Markus Poldma and Eerik Valter. Everything went so well, that other deteriorating posts were replaced throughout the rest of the ­ camp lands as well. We are looking forward to performing other small projects as the summer goes on. If anyone has any interest in helping out, please feel free to reach out to us (joekaaru@ hotmail.com) so we can coordinate efforts to accomplish these satisfying and necessary repairs.

critics of the Chinese authorities outside of Hong Kong like those here in Canada (and that includes the author of this ­article). Despite Huawei’s insistence that it will not compromise the privacy and security of Cana­ dians, it would have no choice but to hand over Canadians’ data if the Chinese government asked it to do so. China’s National Intelligence Law states that “any organiza­ tion or citizen shall support, assist and cooperate with the ­ state intelligence work in accor­ dance with the law”, and that it is illegal for an individual or organization to refuse such a ­ ­request. As such, the security of the Canadian government, our businesses, organizations and every Canadian risks being ­exposed to Chinese government surveillance if Huawei is not banned. Canada’s closest ally, the United States, has warned that it will reassess whether it will “continue sharing intelligence with countries who have Huawei inside their most sensitive technology, in their ­ most sensitive national security areas.” That our allies might recon­ sider their intelligence sharing partnership with Canada is “not a risk, it’s a certainty,” says Liberal MP, and Chairman of the Standing Committee on Public Safety and National Security, John McKay. “If Huawei 5G gear is in any way part of Canada’s significant infrastructure, it’s more than a ­ reasonable assumption that Canada will be looped out of significant elements of security and intelligence sharing, and for good reason. You can’t have a system where you know for a certainty that the Chinese com­ pany has an obligation to report back to the government in Beijing, on demand.”

Should Canada’s position within the Five Eyes network be jeopardized, McKay believes that “the security and intelli­ gence loss for Canada would be incalculable.” “The Liberal government’s ongoing procrastination and in­ ability to make a decision on barring Huawei from our 5G network destroys our credibility with the most exclusive and ­capable intelligence sharing net­ work in the world – the Five Eyes,” says Conservative critic for National Defence, MP James Bezan. “Unless Trudeau moves rapidly to ban Huawei, Canada’s cyber infrastructure will be vulnerable to hacking by the Chinese regime, and our trusted allies will consider Canada an unreliable partner that is incompetent to protect our own national security in­ terests.” In addition to Canada’s Five Eyes partners, the Czech Republic, Denmark, Estonia, Latvia, Poland, Romania and Sweden have all banned Huawei from their networks. Despite this, a Canadian ban on Huawei – supported by a grow­ ing number of MPs on both sides of the House – has been raised just once in cabinet, ­several months ago. In the interest of national ­security, Canada has no choice, but to follow its allies, and ­announce a ban on Huawei 5G infrastructure technology and place a moratorium on the pro­ curement of any other techno­ logy produced in China that could put Canadian national ­security at risk. (Marcus Kolga is a strategic digital communications strate­ gist, human rights activist and expert on foreign disinforma­ tion. He is a senior fellow at the Macdonald-Laurier Insti­ tute’s Centre of Advancing Canadian Interests Abroad.)


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

Face masks in Estonian national colours Ülle Baum interview with Stephanie Raudsepp On Monday, Tedros Adhanom Ghebreyesus sent an impor­ tant message to the world during the online press brief­ ing from the United Nations headquarters in Geneva: “By wearing a mask, you’re send­ ing a powerful message to those around you that we’re all in this together.” He noted, “Wear a mask, when appro­ priate, keep your physical dis­ tance from others and avoid crowded places. Observe coughing etiquette, clear your hands frequently and you’ll be protecting yourself and others. The message to people and governments is clear: Do it all.” From 7th July accord­ ing to City of Toronto By-Law 541-2020 everybody is re­ ­ quired to wear a face mask or face covering inside public spaces. Similar regulations are in place in many other­ cities in Canada. Over the past months COVID-19 pandemic situation has brought many changes to our everyday lives. Many re­ sponsible people have come out with many new initiatives during this extraordinary time and they make a personal contri­bution to the health of our citizens. Among them is Stephanie Raudsepp, who is well known to the Montreal Estonian community. She is a talented young artist, bookbinder and stationery designer, who started in the beginning of July her new project of making face masks. She has already designed almost two dozen masks featur­ ing her artwork. These can be

found in the link through her website www.stephanieraud­ sepp.com. These masks are made on demand to minimize waste and also depend on the custom size requirements of each customer. Among these beautiful designs by Stephanie Raudsepp are also the face masks in Estonian national ­colours blue, black and white. Interview with the artist Stephanie Raudsepp When did you start ­making the face masks? What in­ spired you? Are some of your face masks unique? What materials are you using? How many layers? Where did you get the design? What advice would you give to a person who would be interested to make their own face mask? My website and link to my shop where my stationery and face masks are available for purchase: https://stephanieraud­ sepp.com I began making face masks in response to the COVID-19 pandemic. In Quebec, it is man­ datory to wear a mask in all public spaces as of mid-July. I had been doing so myself for many months already. However, wearing disposable masks or scarves (back in March when it was still cold) is not sustain­ able, for myself or the environ­ ment. I have also been running a hand-crafted stationery design business which had been flat­ tened, like so many others, when the pandemic hit.

I had created original digital art which I had sitting around waiting for the perfect project. Face masks were the perfect canvas. I partnered with a local com­ pany, “Art of Where”, who creates print-on-demand pro­ ­ ducts using locally sourced and fairly traded materials and got to work designing these masks. Each mask is made from 200 thread count 100% cotton ­sateen fabric, which is soft and light, and machine washable. Masks are made of two layers of reactive printed ma­ ­ terial which are guaranteed not to fade with multiple washes, an adjustable nose wire, filter pocket and adjustable ear loops made from ultra-stretchy com­ fortable cloth. I also encourage those who want to make their own masks to do so. There are so many ­tutorials and patterns out there. I am currently repairing my sewing machine, which had been sitting on my shelf and unusable throughout the pan­ demic as my repairpwoman had shut down her shop like so many others when the pandemic hit. Tell me, please, a little bit about yourself. I have always been a pen and stationery addict and been ­enamored by colour and texture. I have a Bachelor’s in Special­ ization Psychology, where I wrote a thesis on colour and emotion. Once I graduated, I bought myself a kayak and dove head first into all kinds of art courses. I was clear I didn’t intend to be a psychologist. I worked in my first stationery

ERR journalists: ‘Cancel culture’ has no place in Estonia ERR, August 2020 “Cancel culture” as practised and popular in the United States need not be imported into Estonia, which enjoys freedom of speech, senior ERR journalists Anvar Samost and Janek Luts find. Those objecting to people’s words, tone or overall mes­ sage, when expressed as an opinion, can always switch off. Speaking on Sunday after­ noon Vikerraadio discussion show “Samost and Luts”, more usually “Samost and [Toomas] Sildam” but with Janek Luts standing in for the latter, Samost said that a recent ­attempt by a radio journalist to sue an individual who had started a petition to get them­ ­ removed from the airwaves was justifiable. The broadcaster, Alari Kivisaar, is seeking €75,000 in damages from Katrina Raiend, organizer of a petition which calls for Kivisaar’s dismissal as co-host of a SkyPlus radio talk show, after he allegedly made on-air remarks about the George Floyd police slaying in the U.S. which included a racial

slur. Kivisaar says the petition represents a mass online defa­ mation campaign which consti­ tutes slander. Trying to silence Kivisaar, regardless of how you may have viewed his words, was not an appropriate approach to take, Samost said. “Compiling petitions is not just some sort of fun sport; it is also practised in the U.S. [as a form of cancel culture],” he said. “There is freedom of speech in Estonia,” he stressed, adding that a listener who does not like the content of a show can turn the dial. “If there’s a radio station, for example, where things are ­getting heated, should we draw precise lines, which words can be used and which can’t?” he added. Janek Luts agreed, noting that on the episode in question, Kivisaar was not speaking in a different manner or tone than he generally does in his breakfast show, and so those who don’t appreciate his style should just not listen. Humorists Mart Juur and Andrus Kivirähk use a lexicon

in their (ERR) Raadio 2 broad­ cast “Rahva oma kaitse” which would not be in evidence with other presenters on other shows, but which need to be taken in the context of “Rahva oma ­kaitse” alone, Luts said. “The public expression of an opinion cannot be regulated,” Luts added. “Cancel culture”, or “call-out culture” as it it sometimes known, involves an individual or individuals being sent to Coventry, ie. ostracized, usually from either their social or pro­ fessional sphere, or both, and across all forms of media, in particular social media. Some discussion questions whether it exists to the extent depicted; concrete examples from the U.S. might include­ comedienne Roseanne Barr, whose long-running, epony­ mous show was canceled after a 2018 tweet condemned as racist by many, or the recent, tempo­ rary deplatforming of Donald Trump Jr., son of the current president, for issuing a post, again on Twitter, which claimed face masks were unnecessary during the coronavirus pande­ mic.

11

aunts and uncles were born, and to experience Laulupidu 150 years after it began. I have been a community member since I was young, and have attended Estonian Sunday school at St. John’s Evangelical Lutheran Church in Montreal, the annual Bazaar, was awarded two stu­ dent scholarships through the Estonian Foundation of Canada, one while participating in the annual golf tournament near Photo: Matthew Raudsepp Lättemäe, in Quebec, however I do not know more than a hand­ ful of phrases and song in Estonian. My grandfather was Piiskop Karl Raudsepp, and my own ­father, Karl J. Raudsepp, recent­ ly retired, was the president of the Montreal Estonian Society for many years. I have attended a multitude of Estonian com­ munity events since I was little, in Montreal, Toronto, and north of Montreal at Lättemäe and around Lake Varys originally Photo: Karl Raudsepp set up by Karl Pruuli. Estonian life and culture shop. I bound my first book by hand and never looked back. I surely influence my artistic nature and respect for nature wanted a background in art so ­ received a BFA in Art History. and the environment. This is where I first began I made the mask featuring ­exhibiting my own artwork and the Estonian flag as a surprise handbound books, and had my for my dad. He has since pro­ art and writings published in moted it and shows it off, Academic Journals and curated which has helped it gain popu­ exhibitions featuring in-studio larity within the Estonian interviews with contemporary commu­ nities in Canada, with Canadian artists in conjunction orders ­already coming in from with the CCCA (Canadian Toronto and Montreal. Center for contemporary Art). What would you like to After bouncing around from accomplish in the near fu­ Toronto, New York City and ture? back to Montreal, I launched At the moment, the pande­ my online shop featuring hand­ mic has reduced the need for crafted eco-conscious stationery my stationery products, how­ and paper goods, including ever, watercolour sketchbooks notebooks, watercolor sketch­ have been especially popular books and cards made from since April 2020. 100% recycled cotton rag (re­ These face masks reflect a claimed textile offcuts from bit of a pivot for me at the mo­ Montreal’s textile industry) and ment. I’m not yet sure what the 100% recycled, post-consumer future holds for the retail sector waste paper. at the moment, but eventually I’ve travelled to many coun­ plan to get back to selling my tries and always look for new products in stores throughout stationery or paper products to Canada and eventually interna­ add to my ever-growing collec­ tionally. tion of notebooks, paper, and Is there anything else you pens and look for handcrafted papermakers, stationery design­ would like to add? ers or paper shops to add to the I’m happy to answer any map in my mind. questions. I can be contacted Currently, I sell my products through my website stephanie­ through my online shop, in-­ raudsepp.com, by email sraud­ person at the One of a Kind sepp@gmail.com, or on social show in Toronto (largest hand­ media (Instagram or Facebook) made fair in Canada), and @handboundbysraudsepp through retail stores across On behalf of the “Eesti Quebec and Ontario (find the Elu” readers, allow me to full list on my website) with wish good luck to your pres­ plans for expansion across the ent and future art projects. country when retail stores gain The Canadian Estonian com­ more traction. munity is blessed to have so What is your connection to many talented people who Estonia and Estonians? Does even during these extraordi­ this Estonian connection nary times see the world in influence some of your pro­ blue, black and white colours. jects? Do you speak some Thank you, Stephanie, for Esto­nian? What Montreal your contribution to our com­ Estonian community events munity. do you enjoy the best? Have ÜLLE BAUM, Ottawa you been in Estonia? I am a dual citizen CanadianEstonian through my father, yet E STO N I A N LI F E I traveled to Estonia for the first Your source of news time only a year ago in summer about Estonia and Estonians, 2019 to meet cousins and blood home and abroad relatives on my grandmother’s side, to see where some of my


12

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

Kas on linnukesel… (Algus lk. 5)

Autod sõidavad üha kiiremi­ ni. Kas üldse märkamegi pisike­ si pardipoegi tee servas? Kas pöörame tähelepanu sellele, mis toimub meie autost väljaspool? Veebilehel eoy.ee on kirjas ka see, mida teha, et vältida lin­ dude hukkumist. Ärgem ületa­ gem kiirust ja kui vaja, peatu­ gem, et linde üle tee lasta. Pimedal ajal vahetagem linde silmates kaugtuled lähitulede vastu, et neid mitte pimestada. Ärgem visakem aknast välja prügi ega toidujäätmeid, mis linde ja loomi teele meelitavad. Nähtamatu klaas Selleks, et linnud meie süül hukkuksid, ei pea sugugi autoga sõitma. Piisab ka sellest, kui teile meeldib valgusküllane ar­ hitektuur ning teil on juhtumisi avarate akende ja suurte klaas­ pindadega elamu. Klaasilt pee­ gelduvad tagasi taevas ja puud. Akna juures on sageli rohelised potitaimed, mis lindudele kutsu­ valt mõjuvad. Rände ajal võib niimoodi surma saada sadu linde. Mida selle vastu teha ­annab? Eesti Ornitoloogiaühing soo­ vitab suuri aknaid lindudele ohutuks muuta kardinate ja ­ruloode ettetõmbamisega. Klaa­ sile saab ka midagi kleepida. Levinuimad on röövlinnu silueti kujutisega kleepsud, kuid kõlba­ vad ka muud kaunistused või tavaline aknateip. Kui kardate, et selline kaunistus rikub aknast avaneva vaate, siis on ka selli­ seid kleepse, mis on inimsil­ male nähtamatud – linnud näe­ vad neilt tagasipeegelduvat ultraviolettvalgust. On olemas ­ ka spetsiaalseid lindudele näh­ tavaid klaasitüüpe, näiteks Ornilux. Väikesed sulised märklauad Eestist on saanud ihaldatud sihtkoht Euroopa jahimeestele, kellele meeldib väikesi linde tu­ listada vaid lõbu pärast – süüa neid ju ei sünni. Paar aastat ta­ gasi anti üks Malta jahimees oma kodumaal kohtu alla pask­ nääride küttimise pärast Eestis. Pasknäärid on Maltal nimelt looduskaitse all. Eestis ei olevat aga selles suhtes mingeid piiranguid. Nii kütitakse Eestis ka ööbikuid ja teisi väikesi linde puhtalt lõbu pä­ rast. Populaarsed on ka suuremad veelinnud. Selle nähtuse nimi on jahiturism ning see toovat rii­gile vajalikku raha sisse. Jahist tuleneb veel üks prob­ leem: jahilaskemoonas kasuta­ tav plii ehk seatina (Pb) on väga mürgine metall, mis saas­ tab loodust. Arvatakse, et Eesti merikotkaste arvu vähenemises

Ajaloolisest…

ongi olnud süüdi plii – kotkad söövad sageli jahimeeste poolt juba haavatud saaki ning koos sellega neelavad alla ka haavlid. Vaid üksainus pliid sisaldav haavel võib suure kotka tappa (vt www.kotkas.ee). Haavleid lastakse välja korraga palju. Need, mis ei taba, jõuavad loo­ dusesse. Linnud neelavad neid sageli alla, pidades haavleid ­kivikesteks.

(Algus lk. 4)

Ohtlik metsaraie Juba ammustest aegadest on olnud tavaks lõpetada raietööd hiljemalt aprilli alguseks, sest siis algab lindudel pesitsus­ periood ja neid ei tohi segada. Rahaahned metsaomanikud se­ da vana tava kahjuks ei järgi ning hoogne metsaraie käib pal­ judes kohtades Eestis ka lin­ dude pesitsusajal. Vastavat sea­ dust ei ole ning moraalinormid ärimehi ei pidurda. Sel kevadel toimus Facebookis kampaania „Nõuan lindudele pesitsusrahu“, Extinction Rebellion korraldas Eesti linnades protestimeelea­ valdusi. Kui palju need kampaa­ niad metsaraiet tegelikult mõju­ tasid, pole kahjuks teada. Elu ilma lindudeta Mis saaks, kui linde enam poleks? Mäletate, mis juhtus kunagi Hiinas varblastega? 1958. a algatas Mao Zedong sõja varblaste kui teravilja hävi­ tajate vastu. Tapeti lugematu arv linde. Järgmistel aastatel pistsid Hiina teraviljasaagi nah­ ka pu­tukad, sest nende bioloo­ gilist vaenlast – varblasi – enam polnud. Tänapäeval aga jäävad linnud nii mõneski majapid­ amises nälga – nende toidu (pu­ tukad, ämblikud, ussid) on nii aias kui põllul juba hävitanud mürgised taimekaitsevahendid. Sellest hoo­limata tahame, et lin­ nud meile kenasti laulaksid. Kommenteerib ornitoloog Palusin eelolevale jutule kommentaari Eesti ornitoloo­ giaühingu liikmelt, ornitoloog Tarvo Valkerilt. Tema sõnul kolm suurimat linde ohustavat tegurit on järgmised: esiteks hukkub miljoneid linde maail­ mas kasside tõttu, teisel kohal on klaaspinnad ja tehnorajatised – tuulepargid, elektriliinid ning kolmandal kohal on liiklus. Väga sage on ka lindude elu­ paikade kadumine inimtegevuse tõttu – metsaraied, muutused põllumajanduses – hekkide ka­ dumine põldude vahel, taime­ kaitsevahendite ülekasutus, lii­ girikaste kultuurrohumaade ka­ dumine. Põllulinnud on kõige kiiremalt kaduvad linnud Euroo­ pas. Jahipidamise seisukohast pole Tarvo Valkeri sõnul küsi­ mus niivõrd lastud lindude hul­ gas. Ka kõige verejanulisemad

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900  •  isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

Nr. 32

Emane leevike. Leevike on rahvasuus tuntud ka kui krüügitaja, paap ja tombak, ta on Eestis paigalind. Talvel tuleb paiksetele lisaks „talvituma“ ka linde põhja poolt. Foto: Merike Kiipus

Itaalia jahimehed suudavad maha lasta vaid väikse osa popu­latsioonist. Probleemi põh­ justavad keelatud võtted jahin­ duses. Linde, ka kaitsealuseid liike häirib püssipauk, mis nad lendu ajab ja kehvematele toitu­ misaladele peletab. See suuren­ dab lindude looduslikku sure­ mist. Kuigi mürgised pliihaavlid on Eestis keelustatud, kasuta­ takse neid seadusevastaselt eda­ si, sest kontroll on vähene. Eriti sageli rikuvad jahituristid ­reegleid Eesti väikesaartel. Kui palju on vähe Selle artikli kirjutamise ajen­

Pilk minevikku

diks oli Eesti linnusõpru vapus­ tanud hiljutine Facebooki posti­ tus Pühajärve Spast. Seal kir­ jeldatakse olukorda, kus palju väikelinde vastu klaasi lennates surma sai. Spa juhtkond eitab (nii saadetud e-mailis kui avali­ kus vastuses) oma hoolimatust ning väidab, et probleem pole olnud siiani selliste mõõtme­ tega, et kleebiseid vajalikuks pi­ dada. Surnud linde olevat siiani olnud liiga vähe. Kui probleem süveneb, siis lubab juhtkond kindlasti midagi ette võtta. Kui palju maksab ühe linnu elu? LEA KREININ

kes relv käes võitlesid punaar­ mee vastu. Enamus nii mõtleja­ test on ammu puhkamas igavest und, tuleb aga loota, et viimase 28+ aasta kestel muutis nii mõnigi meelt. Jah, on ikka mu­ Hiljuti sai lugeda, et Eesti resid palju, kagebistide arvele rahvusarhiivi on jõudnud fil­ kirjutatakse tänapäevalgi palju mikaadrid, KGB poolt võetud ning sovjeetlik mõtteviis on laulva revolutsiooni aegu. mõnes paraku ikka olemas. Ent Isegi toona oli arusaamatu, pole mõtet sellisele väsinud kui uutmine ning avalikus­ setukale piitsa anda. Toda kronu tamine oli täies hoos, miks oli on küllalt nüpeldatud. Tänavu märgivad eestlased näha morne, tõsiseid mehi kõikjal kahe klassikalise män­ tehnoloogiaga avalikke üritusi gufilmi esilinastumise juubelit. jälgimas. Aga et seal oli alati 1970. aastal jõudsid nii „Ke­ nii, siis siinsündinu ei kehita­ vade“ kui „Viimne reliikvia“ nud õlgugi, kui ikka oku­ publikuni. Esimene valiti möö­ patsiooniajal 1990. aasta lau­ dunud sajandi parimaks selli­ seks. lupeol, rääkides pisarais va­ ­ Kuuluvad mõlemad, õigustatult nuriga, kel Wabariigi aegne sini-must-valge uhkelt välja kõikide aegade kinematograafia too­ dud, sai märgatud foto­ saavutuste esikümnesse (kuidas aparaadiga vestluse jäädvus­ ometi top 10 väljendus meie kaunisse keelde on juurdunud ei tajat. Mida too mees ikka oleks tea ega meeldi). Pean mälule lootma jääma, saanud teha. Uued tuuled olid armastatud trikoloori haaranud, minevikku meenutades. Ajastu taasiseseisvumine terendas, loo­ ka selline, et siinsed arhiivid on tus oli südamed ja silmanurgad suletud. Oskan vaid interneti vallutanud. Ning saigi kaua oo­ põhjal ütelda, et 1973. aasta datud tõeks, omariiklus taastati New Yorgi kultuuripäevadel li­ nastati „Viimset reliikviat“. relvata. Meenus selle taustal, mis siin Enne leidsin toonase kava. Siis varem toimus. Sugugi mitte „Võitleja“ 1973. aasta mais KGBlikult, kuid siiski selgelt number 5 ilmus lugu, milles inimesi kahte leeri asetades. kirjutati, et Vürst Gabriel oli Ühed olid nn kaikamehed. kultuuripäevadel. New Yorgis Mõne põhimõtet võiks kõik näidati ka „Kevadet“. Mäletan need aastad hiljem kirjeldada siinset kisa ja kära, kui soovite, pool-muigega, et ei mingit kom­ teistsugust kino. Tean ka mälu järgi, et promissi nendega, kes peavad Toronto publikule anti mõlema ühendust okupeeritud isamaaga. haruldase filmi vaatamise või­ Sugulaste ja sõpradega. Kes lu­ malus. Aasta? Ei tea, kuigi gesid ENSVs ilmunud kirjan­ 1973 oleks võimalik, New York dust, ja käisid isegi sajandit ju lähedal. Kultuursemad, need märkival 1969. aasta juubelilau­ kes ei kartnud kangete sõja­ lupeol. Need olid ju punased, (Järgneb lk. 13) läbi ja lõhki, mitte isamaalased,

Kunagine kinoskäik

naabruses olevasse Galliasse, kus valitsesid veel roomlased. Seda aega on kirjeldatud hästi teoses „Asterix ja Obelix“ (au­ tor René Goscinny, illustraator Albert Uderzo). Alles 455 õn­ nestus alemannidel roomlased välja ajada. Järgnesid konfliktid frankidega, kes olid samuti ­huvitatud headest maaaladest. Peale kolmteist aastat kest­ nud sõda (496-507) tulid võit­ jatena välja frankid. Lorchi kloostriraamatus on kirjas, et nüüd ehitati linna 775 kirikut. Aastatel 900-955 röövisid ja laastasid omakorda ungarlased Badenweileris, kuni piirkonda asus valitsema keiser Otto I esindaja. Vallutusretked aga ei ­ lõppenud. Võim vahetus pidevalt ja ka Badenweileris möllas Kol­ mekümneaastane sõda (16181648), linna tungisid vahel­ du­ misi rootsi, saksa keisri ja prantsuse väeosad. See tähendas järjekordset piirkonna laastamist ja elanikkonna vähenemist. Elu normaliseerimiseks toodi sisse­ rändajaid Šveitsist. Vaevu lahingutest toibunud, algas Hollandi sõda (16721679), mis tõi uuesti sisse prantslased. Laastamine jätkus ka Pfalzi sõjas (1689-1697), seekord tulid saksa keisri sõdu­ rid viskama välja prantsuse väeosi. Piirkonna elanikele ei antud ka seekord aega toibu­ miseks, sest juba 1701. a algas Hispaania pärismisjärjekorra­ sõda kestvusega 13 aastat. Ülesehitustöö sai alguse 1783 mil Baden-Durlachi markkrahv Karl Friedrich andis talupoe­ gadele vabaduse ja pani aluse viinamarjakasvatusele. Kuigi ra­ hu ei olnud seegi kord kauaks, 1791.a tungisid aladele Napo­ leon I väed, siis liideti Baden­ weiler Badeni suurvürstiriigi koosseisu. Friedrich I (18261907) oli rahva seas armastatud. Tema abikaasa, Preisimaa print­ sess Luise oli edumeelne. 1906. a pidas suurvürst Badenweileris oma 80. sünnipäeva. Tollal oli ta Euroopa vanim monarh. Tänapäeval kuulub kuurortlinn halduslikult Baden-Württem­ bergi koosseisu.

Badenweilerisse tullakse ja min­ nakse luksusautodega.

Hotell vaade.

Römerbadi

õuepoolne


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

13

NOORTE NURK

Jõekääru Suvekodu 25. veebruar – kinnitan, et olen suvel Jõekäärule tulemas 29. veebruar – teeme juhatusega Skype kõne täpsemate plaa­nide arutamiseks 3. märts – suhtlen Eestist tulevate töötajatega ja aitan neil lennu­ pileteid välja valida 12. märts – Eesti Vabariik kuulutab välja eriolukorra 17. märts – ostan naiivselt l­ennupileti Torontosse 18. märts – Kanada sulgeb riiki sisenemise vähemalt 30. juunini Mäletan selgelt, kuidas jaanuari alguses hakkasin pandeemia leviku kaarti jälgima. Siis tun­ dus see kõik veel nii kauge ja midagi sellist, mis mind ei puuduta, aga eks ikka huvitas, mis maailmas toimub. Veebrua­ ris käisin töökaaslastega Küpro­ sel ja seal olles jälgisin Itaalia kolde suurenemist. Okei, koroo­ na on jõudnud Euroopasse, aga Itaalia on siiski meist piisavalt kaugel. Samal ajal plaanisin veel aprilli lõppu reisi Du­ ­ baisse, et külastada oma pari­ mat sõbrannat. Veebruari lõpuks olid esi­ mesed nakatumisjuhtumid jõud­ nud juba ka Eestisse ning märt­ sis läks lumepall väga kiiresti veerema. Tagantjärele mõeldes tean küll, et Kanadasse lennu­ pileti ostmine polnud just kõige targem tegu, kuid tol hetkel oli see lootuskiir, millest kinni hakata. Seadsin oma kodukon­ torit püsti ja kuigi keegi ei tead­ nud, kauaks sellised korraldused jäävad, sisendasin endale, et suveks on ju ikka möödas. ­ Tulgu, mis tuleb, mina lendan juuni alguses Kanadasse. Juuni tuli ja peaks ütlema, et kiiresti. Mäletan, kuidas veel aprilli lõpus mõtlesin, et kuigi väga tahaks hetkel seal kaugel palmi all mõnuleda, siis tegeli­ kult olen õnnelik, et saan just Eestis „luku taga“ olla. Kriisi ajal kodudest väljumine polnud keelatud ning Eestis sai vabalt ringi käia, tuli vaid jälgida 2+2 reeglit ning vältida teisi inimesi, mis on Eestis üpriski lihtne. Mai keskel lõpetati kehtestatud eriolukord, mis selleks hetkeks oli kestnud pelgalt kaks kuud ning järk-järgult leevendati piiranguid. Kõige muu kõrvalt lubati noortel vajadusel vaikselt tagasi kooli minna konsultat­ sioonideks ja eratundideks, juuni alguses avati noorte­ ­

keskused ning valitsus andis loa laagrite ja malevate korralda­ miseks. Samal ajal loen uudistest, kuidas Ontarios lõplikult kõik suvelaagrid ära keelatakse. Selleks hetkeks oli ka Jõekääru juhatus otsustanud suvekodu sel aastal ära jätta, aga kohe kuida­ gi ei tahtnud ma seda otsust omaks võtta. Leidsin küll vii­ maste kuude jooksul rohkem aega looduses viibimiseks ja eri­ nevate Eestimaa paikade (taas)avastamiseks, kuid see kõik pani mõtlema ikka ja jälle meie Kanada Viru Avenue pesale, sammudest õõtsuvale ­ rippsillale, „Taevaskotta“ look­ levale ojale ja kõigele kodusele, mis seal kaugel ookeani taga vaikuses ootamas. Oli ikka kurb küll, kui 10. juuni kätte jõudis ning telefonikalender meelde tuletas, et peaksin täna Toron­ tosse lendama ja ennast laagrisse sisse seadma. Siiski tuli leppida teadmise­ ga, et sel suvel üle ookeani ei lenda ning hommikuseid rivis­ tusi ja tutvumismänge ette ei valmista. Siiski sain üsna ruttu selgeks, et ma kohe ei oska laagritest eemale hoida. Nii leidsingi ennast juuli lõpus Lõimeleerist – väliseesti laste­ laager Viljandimaal. Kohati tundsin end koduselt, sest see ongi ju minu element: töö noor­ tega, eesti kultuuri ja pärimuse edasi andmine, kodu- ja välis­ eesti noorte lõimimine – kõik on olemas, samas pole ikka see. Sisimas teadsin, et igatsen Jõekäärut. Seda suvekodu maa­ gilist fenomeni, mida sõnadesse on raske panna. Olen sel teemal varasemalt mitmete Jõekääru inimestega arutlenud ja kõik on ühiselt nõus – kirjeldada ei oska, kuid tunneme kõik seda „miskit“, mis Jõekääru poole tõmbab. On juba 68 aastat

Kunagine kinoskäik

jüngritele pärast palgapäeva.

(Algus lk. 12)

meeste sõnu, said sellest ela­ musest osa Danforthi tänava lõunaküljel, Broadview’st mõni­ kümmend meetrit itta asuvas kinos, mis nüüd on kontserdi­ saal. Koha valik oli hea, eestlasi elas ju seal kandis siis palju ja kokkuhoidlikud inimesed, nagu me rahvuskaaslased olid ja on, said auto jätta Eesti Maja park­ lasse, vaid viie minuti kaugusel. Põhja pool Danforthi, „Mus­ ta Luige“ kõrtsi ees olid aga hukkamõistjad. Asupaik oli ­sobiv, kuna baar oli tuntud kui eestlaste kogunemiskoht, kas pärast või enne meeskoori ­harjutust. Tõsisematele humala­

Mäletan mõnda, ühel 8 mm filmikaamera silmnäo ees, kes jäädvustasid, ajaloo huvides ikkagi, kinno sisenejaid. Ta­ ­ gantjärele mõteldes polnud see üllatav, et teiste kätes olid suured hukkamõistvad plakatid. Oleks huvitav teada, mis selle filmi, muude ajalooliste mater­ jalidega on saanud? Arhiivis kuskil? Kellegi keldris, kogu­ mas tolmu nagu paljudki pagu­ lusaja säilikud? Ent pole enam, kelle käest küsida. Sain, muide, mõne võitlejaga viisakalt läbi. Manalamehed vist kõik, aga tul­ di vastu huvile nende sõja-aas­ tate vastu, märgates ehk ka veendunud kommunismivastast hoiakut.

t­õmmanud ja kuigi sel suvel me laagrialal kokku ei saa, on laagrivaim meis kõigis vanku­ matult alles ning ootab kannata­ matult järgmist suve. Eestis on hetkel imelik olla. Kuigi viimasel nädalal on siin kaks suuremat koroonakollet lisandunud, sest haigussümp­ tomitega inimesed on otsusta­ nud rahvarohketesse kohtadesse minna, siis üldiselt on olukord päris tavaline. Piiranguid enam põhimõtteliselt ei ole, asutused on avatud, kontserdid/sündmu­ sed toimuvad ning ka maski kandmine pole Eestis kohustus­ lik. Olles nüüd juba pea kaks kuud nii elanud, tuleb aeg-ajalt meelde tuletada, et mujal on asjad hoopis teisiti. Pole sala­ ­ dus, kui kiiresti kõik võib muu­ tuda, ometi on endiselt raske leppida, kui kiiresti kogu olukord maailmas eskaleerus. ­ Kahjuks ei tea keegi, kas üldse ja kuidas kõik läbi saab, hetkel saame ainult jälgida, kuidas mitmetes riikides nakatumiste arvud mühinal kasvavad. Hinge kinni hoidma ei jää, kuid siiski loodan, et hullem on ehk peagi möödas. Siinkohal on vist paslik taas meelde tuletada meile kõigile, et hoiame palun ennast ja teisi ning jälgime kehtestatud nõu­ deid. Miks mitte rohkemgi, tun­ nen isegi, et pigem väldin ­üldkasutatavaid kohti, mis sest, et tegelikult on meil siin Eestis kõik lubatud. Täiesti isekalt loodan, et teised teevad sama ja peagi on see kõik minevik, sest tahan tagasi Jõekäärule! Suvi 2021 – olen sinu ootel! KADI LAANEOTS 5. august 2020

Aastal 2020, olles mitu korda mõlemat filmi näinud, nii mit­ mele Reliikvia laulule kaasa laulda osates, ka „kilde“ sobi­ valt esitada (mis ju vaatamata Torontos sündimisele tähendab õiget eestlast) ei saa kuidagi aru, miks see toonane linasta­ mine oli häbitegu. Pigem aitas nii noortel kui vanematel aru saada, kuidas eestlus säilib, kuidas seda okupatsiooniajal ­ hoitakse, kuidas on lootust tule­ vikuks. Sai Reliikvia ju Born­ höhe kuulsast teosest, mis kin­ nitab vabadustahet, inspirat­ siooni. Oskar Lutsu Arno, Teele, Imelik, Toots ja Lible ning Ko on ehtsad eestlased. Selles ei saa ju keegi kahelda. Ei siis, ei täna.

Kadi (keskel) koos kasvandikega.

Norra karmistab reisipiirangud

alates laupäevast kümnepäevase karantiini kõigile reisijatele, kes saabuvad Poolast, Maltalt, Seoses koroonaviirusesse na­ ­ Islandilt, Küproselt ja Hollan­ katunute arvu kasvuga on dist, samuti Fääri saartelt ning Norra teatanud, et suurendab mõnest Taani ja Rootsi regioo­ sellest nädalast nende riikide nist, varasemast on sarnased nimekirja, kust saabujad pea­ piirangud näiteks Hispaaniale, vad kümneks päevaks karan­ Prantsusmaale ja Šveitsile. Sa­ muti on alates märtsist keelatud tiini jääma. Eelmisel nädalal tuvastati puhkusereisid mõnest Euroopa Norras koroonaviirus 357 ini­ Liidu välisest riigist. Valitsuse soovitus mitte me­ sel. See on kõrgeim arv m ­ inna välismaale kehtib esialgu alates aprillist. 1. oktoobrini. Norra, mis ei ole Euroopa Kolmapäevaks oli Norras Liidu liige, kuulub Schengeni registreeritud 9750 koroonavii­ reisitsooni. Pandeemia alguses ruse juhtumit, surnud on 256 olid Norral ühed karmimad inimest. (ERR/EE) reisipiirangud Euroopas, kuid ­ juunist alates riik leevendas neid. Nüüd taaskehtestab Norra

Minevik jäägu mõneti – ja sobivalt – ajaloo prügitünni pühituks. Et aga unustada ava­ likke ütelusi, ka kulissidetagu­ seid agiteerimisi, oleks vale. Tahaks loota, et paljudest tegu­ dest ja aegadest oleme õppinud. TÕNU NAELAPEA

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448


14

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

OLEME LEINAS, KUI JÄTAME HÜVASTI OMA KALLI EMA JA VANAEMAGA

Daisy Maileid Aarla Naperstkow sündinud 10. veebruaril 1926 Kuressaares surnud 29. juulil 2020 Oakville’is

Nr. 32

Lahkus meie kallis

Matti Veskimets * 19. november 1942 Tartu † 9. august 2020 Toronto

Puhka rahus    POJAD PEREKONDADEGA

MAISELT TEEKONNALT LAHKUS MEIE ARMASTATUD ABIKAASA, EMA JA VANAEMA

LEMBI, DANIEL, REIN, KAJA ja KIILI LEIKI SUSAN MARYBETH, GEOFF, MAGGIE, CLARK IRENE

Eva Rammo neiuna TOMSON sündinud 11. veebruaril 1927 Rakveres surnud 27. juulil 2020 Hamiltonis Kallis Eva, armas Memm, Sinu sära ja soojus elab meis edasi, üle aegade! IVAR TIINA ja TERRANCE KARIN ASTRID

Puhka rahus!

EMILY ALMA CHARLES IVAR SUGULASED Eestis

Lahkus armas sugulane

Matti Veskimets Kuidas küll süttivad – kustuvad tähed õhus ja nimedes, otsekui ohe sa lendu lähed liuglevas pimedas… MARE ja ARE PRIIT perega INGRID PIRET perega

LAHKUS MEIE ARMAS EMA, VANAEMA JA TÄDI

Aare Laimets neiuna JURNA sündinud 4. detsembril 1926 Tallinnas surnud 30. juulil 2020 Torontos Mälestavad sügavas leinas

Puhka rahus!

Vastus avalikult esitatud lugeja küsimusele „Eesti Elu“ lugeja saatis avali­ ku kirja Kanada eesti hinge­ karjastele: „Miks on meie Õnnistegja keeranud miljonite, miljonite palvetajate palvetele selja, hävitada covib-19 viirus? Ei mingeid vastuseid, et kuidas ta kaitseb meid! Kuulume nende miljonite hulka.“ Vastamiseks said võimaluse Kanadas teenivad Eesti vaimu­ likud. Kuna sama küsimus võib olla ka teistel lugejatel tõime EE #30 (31.07.2020) ning täna­ ses lehes ära vaimulike vas­ tused. Tänan head küsijat hingekar­ jaseid usaldamast ja ärgitamast. Teie esitatud küsimus pole mitte mingilgi kombel „tõejärgse“ ajastu pettumusest käegalöönu, vaid vaimuerksa ja Jumalat ­otsiva inimese küsimus. Paraku pole mul heale küsijale anda lühikest tabavat vastust. Inim – ja elukaugeks jääksin, kui arvaksin, et on rohkesti neid, kes kujunenud olukorda mingil kombel Jumala tahtega seostada üritaksid. Seepärast

MONICA, TONY ja MICHAEL CARA, MAIA ja JAMES ÜLEMERESUGULASED

i­ segi „jumalast maha jäetud maa“ tunnetus on igati siiras tunnistus elava Jumala igatsu­ sest. Ja pettumuseski võib tär­ gata usuvõrse Jumala taas leid­ miseks. Aga mahajäetuse ja hüljatuse tunne pole võõras ­ Lunastajalegi. Palvetas ju Ris­ tilöödugi Taaveti lauluraamatust õhtupalve sõnadega: ,,Mu Ju­mal, mu Jumal miks oled mind maha jätnud“ (Ps 22.2,Mark. 15.34, Matt. 27.46), alles siis toimus Tema ülestõusmis- ja taeva­ minemissündmus. Usuteadlaste sõnutsi on teodiike (Jumala su­ veräänse õiguse ja armulisuse õigeksmõistmise probleem) ini­ mest saatnud aegade algusest saati. Miks õiglane Jumal saa­ dab inimesele osaks kannatusi, kuigi inimene elab näiliselt lait­ matult. Piiblit lugedes puutume Jumala õiguse ja kannatuse kü­ simusega kõige otsesemalt kok­ ku Hiiobi raamatus. Kannatuse­ karika tilgatuks joomise järel saab Hiiobile oskas Jumala arm. Vanas Testamendis Põleva põõsa loos on Jumala vastus Moosese küsimusele inimese ­jaoks liig kõrkki: ,,Ma olen see, kes ma olen.“ (2 Moos. 3.14). Jumalal on suveräänne õigus. Inimese osaks on alandlikkuses

Lahkus meie kauaaegne kogudusliige

Aklaida Telder neiuna AUVÄÄRT sündinud 10. augustil 1925 Mustjalas, Saaremaal surnud 27. juulil Surrey’s, BC-s Kustus elu, vaikis valu, saabus igavene rahu – igavene mälestus.

VANCOUVERI EESTI AP.-ÕIGEUSU KOGUDUS

leppida teadmisega, et talle ei ole antud Jumala tahtest kõike lõpuni teada. Jumal on ja jääb saladuseks kuni meie maise elu lõpuni. Jumala saladus ei tohiks põhjustada meeleheidet. On asju, mida me siin ilmas ei tea ega saagi lõpuni teada. Jumala lõpuni ära seletamatus on usku sisendav. Ja mida muud see usk on kui mitte loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. (Heebr. 11.1) Elava Jumala armu kogemu­ ses elavale usklikule südamele sellest seletamatuse tõdemusest piisab. Tema süda leiab rahu ja rõõmustab Jumala Poja õi­geks­ mõistva armu tõotuses: Jumal on seda maailma nõnda armas­ tanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei pea hukka ­saama, vaid et tal oleks igavene elu. (Joh 3.16) Paradoks on see, et paljud on just sel eraldatuse ja piirangute ajal kogenud Jumala vahetut li­ giolu, miks muidu seda koroo­ na–aega ka apokalüptiliseks (ilmutuslikuks lõpuajaks) kut­ sutakse. Vahest nõustute Teiegi, et inimkond niisugusel loodut raiskaval ja vaimurikkuval kur­ sil jätkata ei saa.

Meie Isa Palve read Sinu tahtmine sündigu pole fatalistli­ kud (usk saatuse kõikemäära­ vasse jõusse), vaid Jumala tahte jäägitu usalduse kinnitus. Hea küsija, loodan, et see vastus on pisutki lootust kinkiv, et jätkata oma palvetega Jumala uksele koputamist. Jumal on läbi oma Poja tõotanud meile olla avatud ja vastata. Jätkuks meil vaid silmi selle märka­ miseks, kuidas ta meid saladus­ likul kombel küllusega kõnetab. KALLE KADAKAS, Toronto Vana Andrese koguduse õpetaja

Hea küsija! Kahtlemata on suur asi, kui palves Jumalale räägime oma muredest ning anname talle ka täpselt teada, ­

kuidas ta meid aitama peab. Vastuse saamise lootus on mui­ dugi reeglina seda suurem, mida rohkem anname sõna ­igavesele Vastajale endale. Seepärast on hoopis õnnistus­ rikkam, kui palvetades Jumala ees alandlikult vaikime ja teda ka siis usaldame, kui saadud vastus meid esmapilgul ei ra­ hulda. Rahuks Jumalaga ei piisa, et loobume Jumala vastu võitle­ misest. Tõeliseks rahuks peame lõpetama ka Jumala asemel sõdimise. See tähendab, et as­ jades, mis pole meie võimuses, usaldame Jumalat ja ainult Jumalat. Inimese hoolde antus aga usaldame neid, kellel on (Järgneb lk. 15)


Nr. 32

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 viirusest põhjustatud olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil. ,,Piiskopi kindel soovitus on, et kogudused ei alustaks oma kirikuhoonetes jumalateenistusi mitte varem kui septembri alguses.” Vana-Andrese kogudus loodab oma teenistuselu alustada sep­ temb­rist.

Vaimulikud videomõtisklused ko­­ guduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evangeeliumi-Lu­ teri­u su-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pildilised palvused augustikuus: Pühapäeval, 16. augustil KÜM­NES KOLMAINUJÄRGNE PÜHAPÄEV. Pühapäeval, 30. augustil KAHETEISTKÜMNES KOL­MAI­ NU­JÄRGNE PÜHAPÄEV. Koguduse liikmed, kelle e-postiaadress kogudusel olemas, leiavad mõtiskluse lingi oma e-postkastidest. Pühapäeval, 13. septembril kell 2 pl VANA-ANDRESE KOGU­ DU­ SE SURNUAIAPÜHA York kal­ mistu N. osas. Jutlustab koguduse­ õpetaja Kalle Kadakas. Elektriorelil Juha Tikkanen. See on koguduse esimene Jumalateenistus pärast COVID-19 eriolukorda. Oleme jõudnud eriolukorra leevenemise kolmandasse astmesse. Teenistus toimub York matusemaja loal. Teenistusele tulles palume kanda kaitsemaske. Toolide paigutamisel järgime 2m + 2m reeglit. Olukorra muutumisest anname teada esimesel võimalusel.

Liibanoni valitsus astus tagasi Möödunud nädalal Beirutis toi­ munud hiigelplahvatustes, kui lendas õhku sadama laos hoitud 2750 tonni ammoniumnitraati, hävis suur osa linnast, sai surma üle saja inimese, vigastada mitu tuhat ning kodudeta jäi mitu­ kümmend tuhat inimest. See tõi tänavatele massiliselt meele­ avaldajaid, kes polnud rahul

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Juhatuse esimees Paul Wilbiks, tel. 416-712-4211 Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 16. augustil kell 11.00 VIRTUAALREAAL JU­­MA­ LATEENISTUS. Virtuaal­tee­nis­ tus on nähtaval TEBK.ca koduleheküljel järgneval hommikul. Augustikuus teisi juma­ lateenistusi kirikus ei toimu. Täiendatud informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult juhatuse esimehelt ülalpool toodud telefoni­ numbril või e-posti aadressil.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS praost MART SALUMÄE

„Soosinguajad“ Isegi tänavuse suve küllusliku päikesepaistega võivad vähe­ malt Kanadas elavad inimesed rahule jääda. Eriti suvilates puhkajad, jäätisemüüjad, tee­ meistrid ja katusepanijad võivad igati rahule jääda. Maaharijaid aga kiusab alail­ ma suvine põud. Eks põllume­ he mure ulatub viimaks meie kõigi toidulauani. Mingi suurem või väiksem põhjus nurisemiseks leidub alati. Eriti sellel kaasaegsel ­ katkuajal. Ning tugevasti sot­ ­ siaalvõrgustunud ühiskonnas ­piisab ju vähesest, et üleüldine hädakisa valla päästa. Eriti mugav on nuriseda ju niisuguste

asjade üle, mille muutmine pole nuriseja enda võimuses. Kord nautis üks ema koos väikese lapsega rannamõnusid. Äkitselt tõusis tohutult kõrge laine, mis kandis lapse vahuta­ vates voogudes endaga kaasa. Ehmunud ema ei suutnud oma ahastuses muud teha, kui tõstis käed taeva poole ja palus, et Jumal annaks talle lapse tagasi. Hetke pärast tuli uus mürisev laine, mis heitis elusa ja terve lapse otse ema sülle tagasi. Tänupalveid sosistades embas ema oma kallist last. Siis ta aga korraga tõsines, tõstis pilgu uuesti taeva poole ja lausus etteheitvalt: „Issand Jumal! Aga tal oli ju müts ka!!!“ Kestvat tänulikkuse põhjust – Jumala poolt kingitud armuaega

– ei oska me sageli ajutiste ebamugavuste varjus märgata. Kui Jumal päästis oma rahva Egiptuse orjapõlvest vabadusse, tõusis rahva nurin taevani, sest vabaduse teel tuli neil kannata­ da nii nälga kui janu.

ga võib peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuuluta­ mine toimuda Tallinnas kahe aasta pärast. Vatikanist saadeti Eesti ka­ toliiklastele kehtivusdekreet, millega kiidetakse Eduard Profittlichi märterluse uurimine heaks. Samuti on põhjalikult kontrollitud kõiki Eduard Pro­ fittlichi elu ja tegevust puuduta­ vaid dokumente, mis viidi Vatikani 2019. a kevadel, va­ hendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaamera“. Rohkem dokumente Püha Tooli pühakute kongregatsioo­ nile pole vaja esitada. Eesti Katoliku Kiriku pressi­ esindaja Marge Marie Paas sel­ gitas ERRile: ,,Vatikan ikkagi uurib väga põhjalikult seda

tausta, et kas oli tegemist märt­ risurmaga või olid mingid muud pretsedendid. Vatikan tõesti ei lase arvata pühakute hulka liht­ salt niisama, et keegi arvas, et tema võiks olla püha või õnnis märter, kes andis elu mingi ideoloogia eest.“ (ERR/EE)

Kuidas on lood meiega? Piiblis on sõnad: „Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal.“ Hb 3:15 Hea Isa taevas. Puhasta meie südamed ja meeled nurisemise pimedusest ja patust, et oskak­ sime iidse lauliku kombel Sinu rahvana tänumeeles hõisata: „Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks!“ Ps 33:12 Aamen.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Eesti katoliiklased võivad saada esimese pühaku arvatust kiiremini Eesti katoliiklased võivad saada esimese pühaku arva­ tust kiiremini. Praeguse seisu­

Koguduse kantselei on avatud suvisel ajal E 9-2, K 12-5, N 9-2.

Vastus avalikult…

Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähemalt kahemeetrist füüsilist distantsi. Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibumiseni ilma armulauata.

vastavad teadmised ning vastu­ tus mingi konkreetse probleemi lahendamisel. Asjades, mis on igaühe enda kätes, usaldame Jeesuse eeskuju ning käitume hoolivalt ja vastutustundlikult nii enda kui kaasinimeste suh­ tes. Seega Jumala palumine ja oma võimete ja võimaluste kohaselt tegutsemine peavad ­ käima käsikäes.

Pühapäeval, 16. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 23.augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 30. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS.

riigi juhtide tegevusega. Ava­ likkuse pahameel sundis Liiba­ noni valitsust astuma tagasi. Peaminister Hassan Diab tegi riigitelevisioonis esmaspäeva õhtul avalduse, milles teataski valitsuse tagasiastumisest, va­ hendas BBC. Möödunud teisipäeval toi­ munud plahvatuses lendas õhku 2750 tonni ammooniumnitraati, mida hoiti sadamas asunud laos. (CP/ERR/EE)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE FUNERAL HOME A division of Service Corporation International (Canada) ULC

6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

(Algus lk. 14)

Jeesus hoiatas, et palvetades me tühja ei lobiseks, vaid pa­ luksime asjade pärast, mis on tõeliselt tähtsad. Seepärast soo­ vitan kasutada oma palveid, paludes eeskujuna Õnnistegija ­ enda sõnastatud palvet: Meie Isa, kes Sa oled taevas. Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks an­ name oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen. Õnnistussoovidega:

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑

praost MART SALUMÄE

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

EELK Toronto Peetri koguduse ­õpetaja

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

EELK Põhja-Ameerika praostkonna praost

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 14. augustil 2020 — Friday, August 14, 2020

Nr. 32

Tellige EESTI ELU! Skaudid startisid 21. korda ERNA Matkale Central and Eastern European communities in Canada condemn violent crackdown in Belarus August 11, 2020 TORONTO – The Central and Eastern European Coun­ cil in Canada, representing the inter­ ests of 4.5 million Canadians of Central and Eastern European heritage, strongly condemns the violent crackdown on peaceful protestors in Belarus and the mass electoral fraud committed by the Lukashenka re­gime. The CEEC calls on the Lukashenka regime to step aside after 26 years and finally give the Belarusian people the opportunity to grow and prosper in a democratic society free of repression, corruption and fear. Thousands of brave Bela­ rusian protestors have been ­detained, many viciously beaten and at least one protester has been killed. Riot police using water cannons, rubber bullets and stun grenades have been deployed to suppress protestors

in at least a dozen Belarusian cities. “The Central and Eastern European communities in Cana­ da stand with all Bela­ rusian Canadians and the people of Belarus in their struggle for freedom and democracy,” said CEEC President, Marcus Kolga. “Canada must work with our allies to hold Lukashenka and ­ his officials to account for their abuse of human rights and mass corruption.” The CEEC urges the Govern­ ment of Canada to: •  Call out and hold the Lukashenka regime to account for its mass repression of pro­ testors, opposition leaders and media; • Work with our allies to apply coordinated Magnitsky sanc­ tions against corrupt Belarusian officials who have abused the rights of their people beginning with Lidia Yarmoshyna, the head of Belarus’ Central Election Commission; • Work with our allies to sup­ port Belarusians and civil ­society groups who seek change, freedom and democracy for their people.

Möödunud reedel algas juba 21. korda toimuv Eesti Skautide Ühingu poolt korral­ datav ERNA Matk. Kautlast algav matk, mida peetakse üheks raskeimaks omataoli­ seks, annab osalejatel võima­ luse panna ennast proovile 16, 24 või 36 tundi kestval matka­ rajal, kus on erinevad mees­ kon­natööd, orienteerumisos­ kust ja leidlikkust nõudvad tegevused. „Tegevuspunktid on kokku­ võte 20 viimase aasta ERNA matkade parimatest punktidest – seega nii mõnelegi osalejale võib mõni tegevuspunkt olla vana hea tuttav eelnevatest ­aastatest. Traditsiooniliselt on ERNAl veeületusega seotud ülesanne, kõrg- ja madalseiklus­ rada ning alati emotsioone pakkuv ERNA gurmee,“ sõnas ­ ERNA Matka peakorraldaja Monika Ojala. Selle aasta matkal osales 30 võistkonda, kokku ligikaudu 150 osalejaga. Kõige raskemal ehk 36-tunnisel Hauka rajal võistles kolm võistkonda, popu­ laarseimal – 24-tunnisel Tüm­ leri rajal osales 21 tiimi ning kuus meeskonda võttis osa 16 tunnisest Skautliku raja läbimi­ sest. ERNA Matka korraldajaks on Eesti Skautide Ühing.

Üleilmakooli saab registreerida 31.augustini Väljaspool Eestit elav õpilane, tule õppima Üleilmakooli ­eestikeelsetele e-kursustele, mis aitavad säilitada ja arendada eesti keelt ning tutvuda Eesti ajaloo ja kultuuriga! Lisaks ­kirjalikele kursustele on võima­ lus osaleda ka veebitundides. Õppetöö algab septembris. Vali kolmekümne e-kursuse hulgast endale sobivad. Tutvu 2020.-21. õppeaasta kursustega ja registreeru 31. au­ gustiks – www.yleilmakool.ee/ oppetoo FB – https://www.facebook. com/yleilmakool/ ÜLEILMAKOOL

Sündmuste kalender • Laup., 26. sept. EGO 24. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Registreerimise tähtaeg: 15. aug. 2020, tel.: 416-222-9445 ja/ või epost: jaakjarve@aol.com

• 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korralda­ tud esseevõistluse tähtaeg.

Teade Petserimaa sõpradele! Eriolukorra tõttu toimub tänavune Seto Kuningriigi päev tavapärasest kuu hiljem, laupäeval, 5. septembril algu­ sega kell 12 Petserimaal Piusa jõe kaldal Kolossova külas. Tartust sündmuspaika jõud­ miseks on vaja sõita Ahja, Mooste ja Räpina kaudu Värs­ kasse. Sealt tuleb Värska talu­ muuseumist möödudes läbida enne Sesniki küla mõnisada meetrit ajutise kontrolljoonega piiratud nn Saatse saabas ja enne Piusa jõge tuleb keerata paremale Korela külla, mille järel ongi kuningriigi toimumis­ paik – Kolossova. Petserimaa Suveülikool on kuningriigi päeval esindatud oma müügitelgiga. Eesti Vaba­ riigi territoriaalsele terviklik­ kusele ja meie skaudiliikumise rajajale, Vabadussõjas Petseri lähistel 2. aprillil 1919 lange­ nud Anton Õunapuule mõeldes pakume päikese, tuule ja vihma eest oma telgis varju igale kaugelt tulnud Petserimaa sõb­ rale. Olete oodatud, kui tunnete end tervena! OSVALD SASKO ja ALDO KALS, tel 56 908 945

Matka nimele ainest andnud Erna grupp oli Talvesõjast osavõtnutest moodustatud luu­ reüksus, mis tegi 1941. a suvel dessandi punaväe tagalasse Salmistus. Hiljem liitus Erna luuregrupp muu lahingutege­ vusega Eestis. (Allikas: Eesti Skautide Ühing)

S P ORT

Anett Kontaveit kaotas Palermo finaalis Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 22.) võistles eelmisel nädalal esimesel koroonajärg­ sel WTA turniiril Palermos. Tubli esituse teinud Kontaveit jõudis finaali, kuid kaotas seal otsustavas matšis 23 aastasele prantslannale Fiona Ferrole (WTA 53.) 2:6, 5:7. See oli prantslannale teine WTA turniirivõit (mõlemad pärinevad liivaväljakutelt). Anett Kontaveitile oli see kuues WTA turniiri finaal, seni ainukese WTA turniirivõidu sai ta 2017. a Hollandis. Uues maailma edetabelis tõuseb Anett kaks kohta, 20. reale. (ÕL/EE)

Looduses leiab vahel lootust sisendavaid sõnumeid.

Asepresidendi­kandi­daadiks sai USAs Kamala Harris Sel nädalal teatas USA demokraatide presidendikan­ didaat Joe Biden, et on vali­ nud asepresidendikandidaa­ diks 55-aastase California ­senaatori Kamala Harrise, kes on esimene mustanahaline naine selles rollis. Kamala Harris on Jamaicast ja Indiast pärit immigrantide tütar. Ta on töötanud prokuröri­ na, olnud California osariigi justiitsminister ja viimased kolm aastat senaator. Harrise kandidatuurist Bideni asepresidenna hakati rohkem rääkima pärast seda, kui üle USA suurlinnade algasid ­massirahutused mustanahalise George Floydi surma pärast. Demokraadid loodavad, et Harris võib kindlustada paljude mustanahaliste valijate hääli,

Foto: EE

Prokuratuuri süüdistuse kohaselt lubas Andrus Veerpalu oma toas tegeleda veredopinguga Eelmise aasta suusaalade MM-il arreteeriti Eesti sportlased Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv süüdistatuna dopin­ gupettuses. Innsbrucki prokura­ tuur kavatseb kohtu ette anda ka tiitlivõistlustel Kasahstani koon­ dise treenerina viibinud Andrus Veerpalu, keda prokuratuur süü­ distab selles, et ta lubas See­ feldi MM-i ajal ühel sportlasel ja dopinguarstil oma toas tegeleda veredopinguga. (ERR/EE)

s­amal ajal, kui Biden meelitab kohale mõõdukamad demok­ raadid. (ERR/EE)

Sihtkapitali lühijutu konkurss Eesti Sihtkapital Kanadas korraldab lühijutu konkursi kogu meie kogukonnale. ESK kut­ sub kõiki kasutama seda eripärast hetkeolu­ korda, et leida aega inspiratsiooniks ja loominguks – võite sellest isegi kirjutada! Väljakutse – Kirjutada ilukirjanduslik või tõsieluline lugu teemal, mis on teile huvi­pakkuv ning millel on otsene seos Kanada Eesti elukogemu­sega. •  maksimaalselt 1500 sõna •  eesti või inglise keeles •  originaalne varem avaldamata kirjutis Tähtaeg – neljapäev 31. detsember 2020, kesköö Hindamine – Konkursile saadetud kirjutisi hindavad kolm kohtunikku, kellel on kirjanduskogemusi ja kes on ühenduses ESK juhatuse esindaja(te)ga. Konkurss toimub järgmistes alagruppides: •  Lapsed (keskkoolis käivad õpilased ja nooremad) •  Noorkirjanikud (alla 25-aastased 31. detsembril k.a.) •  Täiskasvanud kirjanikud (üle 25-aastased) Lisainformatsiooni ning sooviavalduse detailid võib leida Sihtkapitali veebilehelt https://estonianfoundation.ca/en/efc­ short­story­contest või ­helistades Sihtkapitalile numbril 416465-5600.


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.