Tormised päevad täna ja siis

Eestit raputas neljapäeval tugev torm. Pärastlõunase seisuga oli Häirekeskus saanud enam kui 130 teadet, kus päästjad pidid reageerima tormiga seotud olukordadele.

Põhiliselt möllas torm Põhja- ja Lääne-Eestis: ajakirjanduse andmetel on murdunud rohkesti puid, häiritud on liiklus, tuhandetest maapidamistest kadus elekter; üks langeva puu alla jäänud inimene viidi Tallinnas haiglasse, Saaremaal lendas tuule tõttu maha osa maja katusest.

Päästeamet tuletab inimestele meelde juhiseid, mida tuleks teha nii enne tormi kui ka tormi ajal, et olla nii turvalises olukorras kui võimalik või vähemalt eriolukorraks ette valmistatud. Elu päästvate vahendite hulgas on kindlasti täis laaditud telefon, mis paljudele iseenesestmõistetav kaaslane.

Sellised olukorrad panevad mõtlema varasematele sündmustele, mis oma traagilisuses mitmeid põlvkondi eestlaste mällu sööbinud. Paljud mäletavad veel selgelt septembritorme, mille saatel 1944.a. kodumaalt põgeneti: sageli on inimestel detailselt meeles tollased sündmused, nii neil, kes olid põgenemise aegu täisealised kui ka lapsed. Väljaspool Eestit sündinud nooremate põlvkondade jaoks on see kindel osa perekonna ajaloost, mis kuuldud jutustuste ja kirjapandud mälestuste põhjal kujundanud paljude maailmapilti ja tekitanud teadmise, et elu ei ole alati olnud nii kaitstud, kus inimeste turvalisuse tagamiseks on väljatöötatud juhised ja reeglid ning alati käeulatuses telefon, mille kaudu abi otsida. Inimestel tuli tookord juhinduda omaenda teadmistest, ellujäämisoskustest ja sageli ka puhtast õnnest, sest loodusjõududega võitlemisel ei pruugi inimene alati võita. Kõik ei jõudnudki paraku turvalisele pinnale ega uutesse asukohamaadesse, kus tuli elu uuesti üles ehitada – teekonnal uppus meresõidukeid ja hukkus inimesi. Kuigi põgenemine oli minejate meelest ajutine, ei näinud paljud kodumaad enam mitte kunagi.

Tormine septembrikuine Läänemeri on eestlaste traagilises ajaloos ka Tallinnast Stockholmi teel olnud reisiparvlaev Estonia katastroofi tõttu, kui 28. septembril 1994. a. kaotas laevahukus elu suurem osa pardal olnuist. Enam kui veerand sajandi tagune katastroof on paljude jaoks alles väga värske; imelised pääsemislood räägivad katsumustest, mis tol ööl üle elada tuli.

Septembrikuus meenutame neid ajaloolisi sündmusi.

KAIRE TENSUDA