2
EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020
Nr. 37
President Kaljulaid kohtus Valgevene opositsiooni esindajatega 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Tormised päevad täna ja siis Eestit raputas neljapäeval tugev torm. Pärastlõunase seisuga oli Häirekeskus saanud enam kui 130 teadet, kus päästjad pidid reageerima tormiga seotud olukordadele. Põhiliselt möllas torm Põhja- ja Lääne-Eestis: ajakirjanduse andmetel on murdunud rohkesti puid, häiritud on liiklus, tuhandetest maa pidamistest kadus elekter; üks langeva puu alla jäänud inimene viidi Tallinnas haiglasse, Saaremaal lendas tuule tõttu maha osa maja katusest. Päästeamet tuletab inimestele meelde juhiseid, mida tuleks teha nii enne tormi kui ka tormi ajal, et olla nii turvalises olukorras kui võimalik või vähemalt eriolukorraks ette valmis tatud. Elu päästvate vahendite hulgas on kindlasti täis laaditud telefon, mis paljudele iseenesestmõistetav kaaslane. Sellised olukorrad panevad mõtlema varasematele sündmustele, mis oma traagilisuses mitmeid põlvkondi eestlaste mällu sööbinud. Paljud mäletavad veel selgelt sep tembritorme, mille saatel 1944.a. kodumaalt põgeneti: sageli on inimestel detailselt meeles tollased sündmused, nii neil, kes olid põgenemise aegu täisealised kui ka lapsed. Väljaspool Eestit sündinud nooremate põlvkondade jaoks on see kindel osa perekonna ajaloost, mis kuuldud jutustuste ja kirjapandud mälestuste põhjal kujundanud paljude maa ilmapilti ja tekitanud teadmise, et elu ei ole alati olnud nii kaitstud, kus inimeste turvalisuse tagamiseks on väljatöötatud juhised ja reeglid ning alati käeulatuses telefon, mille kaudu abi otsida. Inimestel tuli tookord juhinduda omaenda teadmis test, ellujäämisoskustest ja sageli ka puhtast õnnest, sest loodusjõududega võitlemisel ei pruugi inimene alati võita. Kõik ei jõudnudki paraku turvalisele pinnale ega uutesse asukoha maadesse, kus tuli elu uuesti üles ehitada – teekonnal uppus meresõidukeid ja hukkus inimesi. Kuigi põgenemine oli minejate meelest ajutine, ei näinud paljud kodumaad enam mitte kunagi. Tormine septembrikuine Läänemeri on eestlaste traagilises ajaloos ka Tallinnast Stockholmi teel olnud reisiparvlaev Estonia katastroofi tõttu, kui 28. septembril 1994. a. kaotas laevahukus elu suurem osa pardal olnuist. Enam kui veerand sajandi tagune katastroof on paljude jaoks alles väga värske; imelised pääsemislood räägivad katsumustest, mis tol ööl üle elada tuli. Septembrikuus meenutame neid ajaloolisi sündmusi. KAIRE TENSUDA
President Kersti Kaljulaid kohtus kolmapäeval Pärnus Valgevene opositsiooni esin dajate Veronika ja Valeri Tsepkaloga. „Valgevene rahvas nõuab vabade ja õiglaste valimiste kaudu vägivalla lõpetamist ja demokraatlike põhiõiguste austamist. Valgevenelastel peab olema õigus ise oma tee valida ja me oleme siin nendega solidaarsed,“ ütles president Kalju laid. Kohtumisel räägiti Valgeve nes viimastel nädalatel toimu nust ja mida saab Euroopa Liit ja lääs teha selleks, et hoida suveräänset Valgevenet ja tema kodanikke. „Võimude jätkuv vägivald rahumeelsete meele avaldajate vastu ja oma inimeste sõjalise jõuga ähvardamine peab lõppema. Eesti ja mina isiklikult teeme omalt poolt kõik, et hoida Valgevenes toi muvat rahvusvahelise tähelepanu all,“ rõhutas riigipea kohtu mise järel. Valgevene opositsiooni esin daja ja endine diplomaat Valeri Tsepkalo oli Valgevene valimis telt kõrvale jäetud presidendi kandidaat. Tema abikaasa Veronika liitus seejärel oma staabiga Svetlana Tihhanovskaja kampaaniaga. (VPK/ EE)
Toetus EKREle on langenud Ühiskonnauuringute Instituu di tellitud Norstati iganädalastest küsitlustest selgub, et Eesti Konservatiivse Rah va era konna (EKRE) toetus on viimasel ajal olnud languses. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,6%, Keskerakonda 23,2% ja EKRE-t 15,6 % valimisõiguslikest kodanikest. Rahvuskonservatiivide reiting on langenud 2,3 protsendipunkti võrra. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,2%) ning Isamaa (5,1%). Koalitsioonierakondi toetab 43,9 ja opositsioonierakondi 41,8 protsenti vastajatest. (ERR/EE)
Eesti tõstis Soome, Läti ja Leedu nakatumise suhtarvu eneseisolatsiooniks Eesti valitsus tõstis eelmisel nädalal Soome, Läti ja Leedu nakatumise suhtarvu määra 25ni, millest alates nendest riikidest tulijatele kehtib 14-päevane eneseisolatsioon. Leevendus hakkas kehtima esmaspäevast, 14. septembrist. Euroopa Liidu ning Schen geni ala riikidest Eestisse reisija
Foto: Urmas Saard
President Kaljulaid istutas Pärnu rannaparki punase tamme President Kersti Kaljulaid töötas sel nädalal mõned päevad Pärnust. President istutas punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahel asuvasse Rannaparki, mida Pärnu rotarite eestvedamisel on kujundatud presidentide pargiks.
Valmis Eesti sõjalise riigikaitse arengut tutvustav veebileht Kaitseministeerium avalikustas sel nädalal uue veebilehe, mis tutvustab riigikaitse aren gut iseseisvuse taastamisest alates. Kaitseminister Jüri Luige sõnul on selle aja jooksul kasvanud nii Eesti sõja lised võimed, sh kaitseväe üksuste tulejõud, ning tõusnud kaitsetahe. Luige sõnul on järjekindlalt liigutud täielikult mehitatud ja reaalselt võitlusvõimelise kaitseväe suunas, millel on mehhaniseeritud maaväeüksused ning maksimaalselt kaitstud sõdurid. Uus veebileht näitab Eesti kaitsevõime arengut 1990nda test kuni tänaseni alates välja õppest kuni hangete ja taristuni.
Valitsus võtab 10 inimeselt ebaausal teel saadud Eesti Vabariigi kodakondsuse Neljapäevasel istungil tehtud otsuse kohaselt võtab Vaba riigi Valitsus Eesti kodakondsuse ära 10 inimeselt, kes on esitanud kodakondsuse taotlemisel valeandmeid. Koda kondsuse äravõtmine puu du tab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikuid. 2015. aastal tuvastas Politseija Piirivalveamet põhjaliku uurimise tulemusena, et aastatel 2013-2015 on kuritegeliku rühmituse poolt toime pandud ulatuslik pettus, mille käigus oli inimestel ebaseaduslikul teel võimalik saada Eesti kodakondsust ilma, et kodakondsuse
eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, kas riigis, kust inimene tuleb, on koroonavii rusesse nakatunute suhtarv suurem kui 16.
Erinevad mõõdikud näitavad nii üldist kui kitsamat arengut, näidates sõjalise riigikaitse ajalugu ja tänast olukorda. Veebilehel on ka info, kuidas edeneb tegev väelaste ja reservväelaste väljaõpe, millise relvastuse hankimisse või taristu loomisesse panustatakse, kui suur on Eesti Kaitseväe panus rahvusvahelistel operatsioonidel ning milline on ühiskonna kaitsetahe tervikuna. Riigikaitse arengut tutvustav veebileht: riigikaitseareng.ee (KMPT/EE)
saaja vastaks seaduses toodud tingimustele. Pettuses osalenud isikud ei sooritanud ise nõuta vaid eesti keele ja seaduste tundmise eksameid ning esitasid riigiasutustele valeandmeid eksamite sooritamise kohta. „Mitte üheltki isikult ei võetud kodakondsust ära kerge käeliselt. Esmalt anti kõigile võimalus mõistliku aja jooksul nõutavad eksamid ausal teel sooritada ja vajadusel seda tähtaega ka pikendati. Kui inimene ettenähtud perioodi jooksul eksa meid ei sooritanud ning vastavaid tunnistusi ei esitanud, tegi Siseministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku võtta selliselt inimeselt Eesti kodakondsus ära,“ selgitas siseminister Mart Helme. Need 10 isikut, kes Eesti kodakondsusest ilma jäid, saavad taotleda endale tähtajalist elamisluba Eestis viibimiseks ja elamiseks.
(SiMPT/EE)
Soome, Läti ja Leedu osas tõsteti nakatumise suhtarvu 25ni. Lisainfo välisministeeriumi veebilehel. (VMPT/EE)
