Eesti Elu / Estonian Life No. 37 | September 18, 2020

This newspaper was mailed on Friday, September 18, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 37, 2020 Reedel, 18. septembril — Friday, September 18 www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Õpime ,,salakeelt“ kodust lahkumata T. E. S. Täienduskoolid alustasid kooliaastat Kui oled Eestis, saad suhelda ees­ ti keeles. Kui oled Kana­d as, saad rää­­kida omavahel salakeeles, millest teised ei saa aru.

Nii vastasid algkooli 5.-6. ja kesk­ kooli 1. klassi õpilased õpetaja Eri­ ka Kessa küsimusele ,,Miks sa õpid eesti keelt?’“.

Teisipäeval, 15. septembril alustasid Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli õpilased oma kooliteed tavapäraselt teisipäe­ vaõhtul. Vastavalt uutele oludele – koroonaviiruse tõttu – mitte astudes Toronto Eesti Majja, vaid jäädes oma koju arvuti taha ootama oma õpetaja ja kaaslaste ilmumist ekraanile.

Esimeseks kooliõhtuks registreerisid 61 noort ja kümme

täiskasvanut, et harida ennast ja õppida meie kaunist emakeelt.

Huvi eesti keele õppimiseks on suur. Toronto Eesti Lasteaia ­lõpetajatest registreerisid 11 last kooli 1. klassi. Õpetaja Heli Vanaseljal on klassis kokku 16 õppurit, kusjuures kaks last kaugelt Californiast. Õpetajad Eve Järve ja Emma Soolepp õpetavad noori, kellel on juba esimene koolikogemus eelmis­ test aastatest, Kai Kiilaspea juhendab keskkooli- ja gümnaasiuminoori. Sel poolaastal ei ole eesti keele tundidele lisaks rahvatantsu ja laulmist õppekavas.

Rahvatantsuõpetaja Elin Marley annab nooremates klassides loodusloo-tunde ja ajalugu õpetab raamatukoguhoidja Tiina Jen­ kins. Täiskasvanute klasse juhendavad Kristina Soolepp ja Epp Aruja. Kooli tegevust korral­ davad juhataja Monika (Järgneb lk. 12)

Eesti režissööri film tuli tudengifilmide Oscari esikolmikuse Ameerika filmiakadeemia tunnustas 15. septembril parimaid tudengifilme üle maailma. Rahvusvahelise mängufilmi kategoorias kuulutati võitjaks kolm filmi, nende hulgas Balti Meedia- ja Filmikooli (BMF) tudengi German Golubi linateos ,,Mu kallid laibad“ (,,My Dear Corpses“).

Ameerika filmiakadeemia valis parimad tudengifilmid ­ välja 1474 kandidaadi seast, ­ mis valmisid 207 Ameerika ja 121 rahvusvahelises filmikoolis.

Kõigil võitjatel on õigus kandi­ deerida ka parima lühifilmi Oscari nominendiks, vastavalt mängu-, dok- või animafilmi kategoorias.

Tudengi-Oscari põhikategooriates kuulutati välja kolm võitjat, võitjate paremusjärjestus selgub 21. oktoobril. BFM-i jaoks oli Golubi ,,Minu kallid ­ laibad“ esimene tudengi-Oscari võit. ,,Väga võimas tunne, me oleme millegi suurega hakkama saanud. See, millega me päriselt hakkama saime, see hakkab ­alles kohale jõudma ehk tunded alles jõuavad kohale ja mõistus ka. Me saime ka loa kandideeri-

da Oscarile, mis on live action short film kategooria, mis tähendab seda, et me läheme nüüd meistriliigast olümpiale,“ ütles Golub uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamer“.

Film jutustab loo maalt pärit poisist, kes järsku koduta jääb.

Raha teenimiseks asub ta tööle laibavedajana. Kuigi režissöör on ka ise surnuvedaja tööd tei­ nud, ei ole teos autobiograafi­ line. ,,Aga elu, mis nähtud sai seda tööd tehes, tähendas seda, et sa näed natuke rohkem, midagi mida iga inimene ei näe.

See andis küll omad mõtted ja jättis oma jäljed. See film ei ole surnukehadest, see on inimes­ test ja räägib mis saab elavatest sel hetkel, kes on kõrval ja saadavad lahkunu nii-öelda viima­ sele teele. Me hakkame unustama, et me oleme surelikud, ja natuke selles võtmes ilma ­müstikata näidata, mis meie elu päriselt on,“ lisas Golub.

Tudengifilmide Oscareid antakse välja alates 1972. aastast.

Eesti filmitegijatest on varem tudengi-Oscari võitnud Tanel Toom filmiga ,,Pihtimus“ (2010). (ERR/EE)

LEP 2021 Seattle – edasi lükatud Logo võistluse võitja selgunud Seattle’i Eesti Seltsi ja Lääneranniku Eesti Päevade (LEP) korralduskomiteel on mõned teadaanded, mida me tahame jagada. COVID-19 kriisi valguses lükatakse Seattle’i LEP 2021 edasi, kuid ärge muretsege, Seattle korraldab 35. LEP, kui meil kõi­ gil on turvaline taas koguneda.

Kuni me seda aega ootame, pakume mõningaid virtuaalseid üritusi ja kogunemisi.

Hoidke silma peal meie Facebooki lehel ning ka kodulehe kaudu. Samuti saate re­­ gistreeruda meie postituste saamiseks LEP2021 veebilehe kontaktide sektsiooni kaudu.

Nüüd rõõmsamate uudiste juurde ... Seattle LEP 2021 -l on logo! Meil oli nii palju hämmastavaid kavandeid ja disainereid, et konsensuse saavutamine võttis aega ... võitja on Eiki Martinson!

Nagu pildilt näha, see on Balti laev, mis sümboliseerib meie esivanemaid ja nende katsumusi ning väljakutseid otsides uusi võimalusi teel Läände. Viis kilpi esindavad LEP-i viit võõ­ rustavat kogukonda alates selle algusest. Lõpuks kohtub pikkpaat orkaga, ühe loode(NW) elanikuga. See sümboliseerib WA osariigi looduslikku ilu ja meresid, mis ühendavad meie esivanemaid ja uusi kodusid.

Palju õnne Eiki! Ja aitäh meie logo-võistluse sponsoritele Click And Grow (https://www.click­ andgrow.com/) nutika aia ja rukkilillekaunade auhinna eest.

Loodame, et olete kõik terved ja turvalised. Me omakorda lahutame Teie meelt, kuni me kõik anname endast parima, et olukord paraneks ning saaksime taas kokku saada.

Rohkem infot leiate ürituse kodulehel www.lep2021.com.

Jälgige meie Facebooki ja veebilehte, et viimaste uudiste ning infoga kursis olla. Ootame

Muusikalises osas esinesid Liina ja Ilmar Lepik, elektriorelil Juha Tikkanen.

Foto: Riina Klaas

Meeldejääv jumalateenistus looduses Andres Raudsepp Möödunud pühapäeval, 13. septembril toimus puude ning põõsaste vahel omapärane, haarav jumalateenistus.

Toronto York’i surnuaia N-kalmistulõiku, kus hauakividel oli näha paljusid eesti nimesid, oli kogunenud suurem hulk Vana-Andrese koguduse liikmeid kui tavaliselt. Tähistati koguduse surnuaiapüha.

Võiks öelda, et tuldi kokku kõige kaunimasse nurka, mida võiks kalmistul leida. Hauaki­ vide taga paiknes avarus, kuhu mahtus poolsõõris arvukas koguduseliikmeskond oma kohale toodud välistoolidel.

Allakirjutanule oli kogune­ mine elamuseks, kuna olin vahe­peal Torontost pooleteise tunni kauguses linnakeses ,,kirikus käinud“ kohaliku anglikaani kirikuõpetaja juhitud teenistustel You Tube’i kaudu Internetis jälgides.

Kas õige või vale, minule lähevad teenistused emakeeles kiiremini südamesse.

Ka õpetaja Kalle Kadakase ,,kõne“ (nagu voldikus märgitud) oli põimiv. Õpetaja käsitles

Teid LEP 202x – Lääneranniku Eesti Päevadele!

Seattle LEP 2021 korralduskomitee info@lep2021.com SEATTLE’I LEP 202X ­KORRALDUSKOMITEE

kuidagi originaalses kujundis lihtsat sõna ,,vana“, ühendades ­ seda vastanditega ,,uus“ ja ,,noor“, selle juures tasakaa­ lustades ka Vana ja Uut Testamenti. Samas kutsus ta kuulajaskonda leidma oma mõtteis ning südameis oma ­esivanemaid. See viis mind oma mõttemaailmas tagasi suguvõsa kokkutulekule kodumaal selle sajandi esimesel kümnendil.

Tahtsin teenistuse raames ise sõna võtta, aga see pole meie teenistustel kombeks.

Jumalateenistust kaunistas esimesel poolel Liina PurjeLepik, saates end kitarril.

Hiljem ühines temaga abikaasa Ilmar, kes vilunud solisti häälega esitas koos abikaasaga eesti­ keelse versiooni ilusast tuntud viisist. Koraale juhatas sisse ­tagasihoidlik süntesaator-orel, (Järgneb lk. 13)

Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas kalmistupüha-­ jumalateenistusel pühakirja lugemas.

Foto: AR

2

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

Nr. 37

President Kaljulaid kohtus Valgevene opositsiooni esindajatega 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Tormised päevad täna ja siis Eestit raputas neljapäeval tugev torm. Pärastlõunase seisuga oli Häirekeskus saanud enam kui 130 teadet, kus päästjad pidid reageerima tormiga seotud olukordadele. Põhiliselt möllas torm Põhja- ja Lääne-Eestis: ajakirjanduse andmetel on murdunud rohkesti puid, häiritud on liiklus, tuhandetest maa­ pidamistest kadus elekter; üks langeva puu alla jäänud inimene viidi Tallinnas haiglasse, Saaremaal lendas tuule tõttu maha osa maja katusest.

Päästeamet tuletab inimestele meelde juhiseid, mida tuleks teha nii enne tormi kui ka tormi ajal, et olla nii turvalises olukorras kui võimalik või vähemalt eriolukorraks ette valmis­ tatud. Elu päästvate vahendite hulgas on kindlasti täis laaditud telefon, mis paljudele iseenesestmõistetav kaaslane.

Sellised olukorrad panevad mõtlema varasematele sündmustele, mis oma traagilisuses mitmeid põlvkondi eestlaste mällu sööbinud. Paljud mäletavad veel selgelt sep­ tembritorme, mille saatel 1944.a. kodumaalt põgeneti: sageli on inimestel detailselt meeles tollased sündmused, nii neil, kes olid põgenemise aegu täisealised kui ka lapsed.

Väljaspool Eestit sündinud nooremate põlvkondade jaoks on see kindel osa perekonna ajaloost, mis kuuldud jutustuste ja kirjapandud mälestuste põhjal kujundanud paljude maa­ ilmapilti ja tekitanud teadmise, et elu ei ole alati olnud nii kaits­tud, kus inimeste turvalisuse tagamiseks on väljatöötatud juhised ja reeglid ning alati käeulatuses telefon, mille kaudu abi otsida. Inimestel tuli tookord juhinduda omaenda teadmis­ test, ellujäämisoskustest ja sageli ka puhtast õnnest, sest loodusjõududega võitlemisel ei pruugi inimene alati võita. Kõik ei jõudnudki paraku turvalisele pinnale ega uutesse asukoha­ maadesse, kus tuli elu uuesti üles ehitada – teekonnal uppus meresõidukeid ja hukkus inimesi. Kuigi põgenemine oli minejate meelest ajutine, ei näinud paljud kodumaad enam mitte kunagi.

Tormine septembrikuine Läänemeri on eestlaste traagilises ajaloos ka Tallinnast Stockholmi teel olnud reisiparvlaev Estonia katastroofi tõttu, kui 28. septembril 1994. a. kaotas laevahukus elu suurem osa pardal olnuist. Enam kui veerand sajandi tagune katastroof on paljude jaoks alles väga värske; imelised pääsemislood räägivad katsumustest, mis tol ööl üle elada tuli.

Septembrikuus meenutame neid ajaloolisi sündmusi.

KAIRE TENSUDA

President Kersti Kaljulaid kohtus kolmapäeval Pärnus Valgevene opositsiooni esin­ dajate Veronika ja Valeri Tsepka­loga. „Valgevene rahvas nõuab vabade ja õiglaste valimiste kaudu vägivalla lõpetamist ja demokraatlike põhiõiguste austamist. Valgevenelastel peab olema õigus ise oma tee valida ja me oleme siin nendega solidaarsed,“ ütles president Kalju­ laid.

Kohtumisel räägiti Valgeve­ nes viimastel nädalatel toimu­ nust ja mida saab Euroopa Liit ja lääs teha selleks, et hoida ­suveräänset Valgevenet ja tema kodanikke. „Võimude jätkuv vägivald rahumeelsete meele­ avaldajate vastu ja oma inimeste sõjalise jõuga ähvardamine peab lõppema. Eesti ja mina isiklikult teeme omalt poolt kõik, et hoida Valgevenes toi­ muvat rahvusvahelise tähelepanu all,“ rõhutas riigipea kohtu­ mise järel.

Valgevene opositsiooni esin­ daja ja endine diplomaat Valeri Tsepkalo oli Valgevene valimis­ telt kõrvale jäetud presidendi­ kandidaat. Tema abikaasa Veronika liitus seejärel oma ­staabiga Svetlana Tihhanovskaja kampaaniaga. (VPK/ EE)

Toetus EKREle on langenud Ühiskonnauuringute Insti­tuu­ di tellitud Norstati iganädalastest küsitlustest selgub, et Eesti Konservatiivse Rah­ va­ era­ konna (EKRE) toetus on viimasel ajal olnud languses.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,6%, Keskerakonda 23,2% ja EKRE-t 15,6 % valimisõiguslikest kodanikest. Rahvuskonservatiivide reiting on langenud 2,3 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,2%) ning Isamaa (5,1%).

Koalitsioonierakondi toetab 43,9 ja opositsioonierakondi 41,8 protsenti vastajatest.

(ERR/EE)

Eesti tõstis Soome, Läti ja Leedu nakatumise suhtarvu eneseisolatsiooniks Eesti valitsus tõstis eelmisel nädalal Soome, Läti ja Leedu nakatumise suhtarvu määra 25ni, millest alates nendest riikidest tulijatele kehtib 14-päevane eneseisolatsioon.

Leevendus hakkas kehtima esmaspäevast, 14. septembrist.

Euroopa Liidu ning Schen­ geni ala riikidest Eestisse reisija

Foto: Urmas Saard

President Kaljulaid istutas Pärnu rannaparki punase tamme President Kersti Kaljulaid töötas sel nädalal mõned päevad Pärnust.

President istutas punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahel asuvasse Rannaparki, mida Pärnu rotarite eestvedamisel on kujundatud presidentide pargiks.

Valmis Eesti sõjalise riigikaitse arengut tutvustav veebileht Kaitseministeerium avalikustas sel nädalal uue veebilehe, mis tutvustab riigikaitse aren­ gut iseseisvuse taastamisest alates. Kaitseminister Jüri Luige sõnul on selle aja jooksul kasvanud nii Eesti sõja­ lised võimed, sh kaitseväe üksuste tulejõud, ning tõusnud kaitsetahe.

Luige sõnul on järjekindlalt liigutud täielikult mehitatud ja reaalselt võitlusvõimelise kaitseväe suunas, millel on mehhaniseeritud maaväeüksused ning maksimaalselt kaitstud sõdurid.

Uus veebileht näitab Eesti kaitsevõime arengut 1990nda­ test kuni tänaseni alates välja­ õppest kuni hangete ja taristuni.

Valitsus võtab 10 inimeselt ebaausal teel saadud Eesti Vabariigi kodakondsuse Neljapäevasel istungil tehtud otsuse kohaselt võtab Vaba­ riigi Valitsus Eesti kodakondsuse ära 10 inimeselt, kes on esitanud kodakondsuse taotlemisel valeandmeid. Koda­ kondsuse äravõtmine puu­ du­ tab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikuid.

2015. aastal tuvastas Politseija Piirivalveamet põhjaliku uurimise tulemusena, et aastatel 2013-2015 on kuritegeliku rühmituse poolt toime pandud ­ulatuslik pettus, mille käigus oli inimestel ebaseaduslikul teel võimalik saada Eesti kodakondsust ilma, et kodakondsuse

eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, kas riigis, kust inimene tuleb, on koroonavii­ rusesse nakatunute suhtarv suurem kui 16.

Erinevad mõõdikud näitavad nii üldist kui kitsamat arengut, näidates sõjalise riigikaitse ajalugu ja tänast olukorda. Veebilehel on ka info, kuidas edeneb tegev­ väelaste ja reservväelaste väljaõpe, millise relvastuse hankimisse või taristu loomisesse panustatakse, kui suur on Eesti Kaitseväe panus rahvusvahelistel operatsioonidel ning milline on ühiskonna kaitsetahe tervikuna.

Riigikaitse arengut tutvustav veebileht: riigikaitseareng.ee

(KMPT/EE)

s­aaja vastaks seaduses toodud tingimustele. Pettuses osalenud isikud ei sooritanud ise nõuta­ vaid eesti keele ja seaduste tundmise eksameid ning esitasid riigiasutustele valeandmeid eksamite sooritamise kohta. „Mitte üheltki isikult ei võetud kodakondsust ära kerge­ käeliselt. Esmalt anti kõigile võimalus mõistliku aja jooksul nõutavad eksamid ausal teel sooritada ja vajadusel seda tähtaega ka pikendati. Kui inimene ettenähtud perioodi jooksul eksa­ meid ei sooritanud ning vastavaid tunnistusi ei esitanud, tegi Siseministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku võtta selliselt inimeselt Eesti kodakondsus ära,“ selgitas siseminister Mart Helme. Need 10 isikut, kes Eesti kodakondsusest ilma jäid, saavad taotleda endale tähtajalist elamisluba Eestis ­viibimiseks ja elamiseks.

(SiMPT/EE)

Soome, Läti ja Leedu osas tõsteti nakatumise suhtarvu 25ni.

Lisainfo välisministeeriumi veebilehel. (VMPT/EE)

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

Minevikku austades, tulevikku hõlmates Eestlaste Kesknõukogu Kana­das (EKN), selle asukohamaa eesti kogukona esindajana, hindab kõrgelt nende inimeste ja organisatsioonide panust, kes aitasid rajada Eesti Maja ja võimaldasid seda Toronto eestlastel oma koduks pidada üle kuuekümne aasta. Meie maja ühine aja­lugu: Pidustu­sed, rahvatants, eesti kool, skautlus ja gaidlus, lasketiir, Esto päevad ja Caravan ning palju muid kanname alati südameis austades oma saavutusi, mälestusi ja omavahelisi sidemeid, mis realiseerinud läbi endastsalgava pingutuse ja ühiskonna ühise panuse.

Meie ühiskonna tulevik on helge ja värskest suunast täis uusi võimalusi ja ergutusi, mis tõhustab meie kogukonda Toron­tos.

Meie ei saa salata ega unus­tada seda ühist ja uhket pärandit, mis ühendab meid, kuid samuti peame koos edasi tungima samas vaimus uute ettevõtmistega, mis minevikus innustas meie esivanemaid asutama ja ehitama oma maja 1960.a., et rajada uut maja järgmistele põlvkondadele.

Need on vabatahtlikud eest­lased, kes täidavad meie ühiskonna eesti kultuuri-, keele- ja pärandiga; laste vanemad, kelle lapsed aitavad ühiskonda jätkusuutlikkusele; vanavanemad, kes meenutavad meie ühist mineviku pärandit ning meie identiteedi unikaalsust. Ühis­konna liikmed, kes jagavad meie ühisunistust tugevast kogukonnast ning aktiivselt pürgivad selles suunas väärivad meie tänu.

Kanada eestlaste nimel, meie õnnitleme kõiki, kes töötavad ühisel eesmärgil, tõhustades meie eneseteadvust and kogukonda Kanadas ning neid, kes on panustanud maja loomisele, mis aitab seda saavutada.

Asutatud 1954.a. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) on tunnustatud üle kolme põlvkonna kui Kanada eestlaste esin­daja olulistes küsimustes Ottawas, Tallinnas ja mujal.

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Eelmisel nädalal möödus pool aastat päevast, kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas välja COVID-19 pandeemia. Kanadas oli 15. septembri seisuga registreeritud 138.803 COVID-19 haigusjuhust, surmade arv oli selleks päevaks 9188.

Nädal on toonud murettekitavaid uudiseid COVID-19 leviku seisukohalt. Uute nakkusjuhtude arv on kasvanud ning seoses koolide avamisega on ­ muresid enamgi, samuti viiruse teise laine võimaliku tulekuga.

Mitmetes koolides on juba teatatud koroonaviiruse juhustest. Koolides on oma kindlad reeglid, kuidas tuleb käsitleda nakkusjuhuseid – lapsevanemate informeerimine, tervise­ ameti teavitamine, isolatsioon jne., ning kui vaja, siis ka klassi või terve kooli sulgemine. Ühe hiljutise on-line küsitluse kohaselt leidus aga ligi neljandik vastanuist – rohkem ­ nooremast elanikkonnast –, kes KAIRI HEMINGWAY arvasid, et valitsuse ja rahvaterEsinaine, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas vise ametnikud liialdavad oma hoiatuste ja soovitustega viiruse ohu osas.

Quebecis oli kolmapäeval Augustis sündis Washingtonis 223 kooli, kus on alates kooli­ loodetust vähem lapsi allkirjastati ajalooline aasta algusest esinenud vähemalt üks haigusjuhus. Provintsis Siseministeeriumi rahvastiku Lähis-Ida rahulepe oli kolmapäevane uute nak­ toimingute osakonna andmekusjuhtude arv 303 – kõrgeim tel registreeriti augustis Eesti Teisipäeval allkirjastasid Araa­ alates 1. juunist, kui päevaste perekonnaseisuasutustes kok­ bia Ühendemiraadid ja Bah­ uute juhuste arv oli 326. ku 1116 sündi, neist 531 rein Valges Majas suhete norOntario provintsis registreeriti tütarlast ja 585 poisslast. maliseerimise lepingu Iisraeli­ kolmapäeval uusi haigusjuhu­ Rahvastikuminister Riina ga. seid 315, mis on kõrgeim näitaSolman tõdes sündide arvu Iisraeli esindas peaminister ja alates 6. juunist, aktiivsete kommenteerides, et kahjuks jäid Benjamin Netanyahu, Ühend­ - haigusjuhuste arv oli sellel augustikuu sünnid arvult loo­ e­miraate ja Bahreini välisminis- päeval 2511, haiglaravil oli 44 detust väiksemaks. „August on ter. Araabia riigid olid seni inimest. Hospitaliseerimist, intavapäraselt sündide poolest resuhete normaliseerimise vastu, tensiivravi või ventilaatorite abi kordkuu, sel aastal läks kahjuks toetades nõnda palestiinlasi vajavate patsientide arv on olteisiti. Õnneks näeme, et kolnud üsna stabiilne. Provintsi nende võitluses Iisraeliga. mandaid ja neljandaid lapsi „kuumad kohad“ nakkusjuhuste sünnib siiski peredesse üha ­ Tagasivalimist taotlev USA osas on Toronto, Ottawa ja rohkem. See annab lootust, et president Donald Trump ütles Peeli regioon. Enam kui 60% rahvastiku vähenemine ei ole enne tseremooniat, et ei välista kolmapäevastest juhustest re­ nii järsk kui sünnitusikka jõud- veel mitme riigi ja ka Palestiina gistreeriti nooremas elanik­ nud naiste arv eeldada laseks,“ omavalitsuse suhete normali- konnas ehk siis alla 40aastaste ütles Solman. seerimist Iisraeliga. (ERR/EE) seas. Samas on mitmeid piir­ Kaksikuid registreeriti 20 kondi, kus uusi juhuseid üldse paari, neist viis paari poisse, ei registreeritud. viis paari tüdrukuid ja kümme Aasia majandus Peaminister Doug Ford ütles, segapaari. et võib tulla taas vähendamisi Tallinnas registreeriti 388 kahaneb esimest lubatud inimeste arvus kogu­ sündi, Harjumaal 163, Hiiumaal korda ligi nemistel – hetkel on see sise6, Ida-Virumaal 80, Jõgevamaal ruumides maksimaalselt 50 ja 17, Järvamaal 31, Läänemaal 60 aasta jooksul väljas 100 inimest, mis kehtes14, Lääne-Virumaal 45, Põlva­ Niinimetatud arenev Aasia, tati juulikuu keskpaigas. Paljud maal 16, Pärnumaal 74, mis ligi 60 aasta jooksul on on seda võimalust ka kasutaRaplamaal 28, Saaremaal 31, olnud tõusuteel, langeb tä­­ nud, pidades suvepidusid (ja Tartumaal 137, Valgamaal 21, navu esimest korda. Aasia mitte alati tervisemeetmeid Viljandimaal 45 ja Võrumaal 20 arengupanga hinnangul ka­­ järgides), mis võibki olla põhlapse sünd. haneb Aasia ja Vaikse ookeani juseks uute juhuste kasvus.

Populaarsemad eesnimed piirkonna majandus 0,7 prot­ Ford hoiatas ka, et reeglite eiratüdrukutele augustikuus olid sendi võrra. jaid ootavad suured trahvid.

Sofia, Emily, Mia, Nora, Alisa, Ontarios on õpilased alles Mitte kõigil regiooni 45 riigil Hanna, Marta ja Saara ning ei lähe halvasti, edukaid on kooliteed alustamas: näiteks poistele Robin, Hugo, Daniel ja umbes veerand. Hiina majandus Toronto koolivalitsuse alla kuuDavid. tõuseb eeldatavalt 1,8 protsendi luvates koolides toimub järk­ Augustis sõlmiti 1032 abielu, võrra sel ja 7,7 protsenti tuleval järguline õppetöö alustamine, neist 117 notarite ja 137 vaimu- aastal. India majandus aga ka­ like poolt. Lahutati 242 abielu, haneb 9%, Tai majandus 8% neist 45 notarite poolt.

Tutvu • Loe • ning Filipiinide majandus 7,3% Kommenteeri Augustis registreeriti 1256 võrra, prognoosib Aasia arensurma. (SiMPT/EE) gupank. (ERR/EE)

kus erinevatel päevadel alusta­ vad erinevad klassid; keskkoo­ lidel oli esimene päev näiteks 17. september.

Toronto kõrgeim terviseametnik dr. Eileen de Villa edastas kolmapäeval inimestele üles­ kutse väga hoolsalt tervisemeetmete ja oma sotsiaalsete kontaktide järgimise osas, kuna uusi nakkusjuhuseid on tulnud nii pulmadest, perekondlikelt kokkutulekutelt kui muudelt sotsiaalsetelt sündmustelt. Kuna Toronto on haigusjuhtude kasvu poolest provintsis esirinnas, on hoiatatud, et võidakse kehtestada uusi piiranguid, kui inimesed ei hakka olukorda vastutustundlikumalt võtma. Enamik inimesi seda siiski teeb, ent need, kes mitte, seavad seeläbi ohtu nii endi, oma pereliikmete, lähikondsete kui laiemalt paljude ühiskonnaliikmete tervise ja ­isegi elu.

Viimastel päevadel on On­ tarios teatatud pikkadest järjekordadest COVID-19 testimiskohtades – provintsi teatel vaadeldakse võimalusi testimisvõimaluste laiendamise osas.

Albertas oli uute juhuste arv kolmapäeval 171; 9 kooli üle provintsi on kogenud haigus­ puhanguid.

Briti Kolumbias registreeriti kolmapäeval 122 uut nakkusjuhtu, viies aktiivsete nakkusjuhuste arvu kõigi aegade kõrgeimale tasemele – üle 1600, esmakordselt pandeemia jooksul.

Saskatchewanis oli uusi ju­ hu­ seid kolmapäeval 10, viies aktiivsete juhuste arvu 107 peale.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

www.eestielu.ca

Keilas mälestatakse riigivanemaid MTÜ Konstantin Pätsi Muu­ seumi ja EELK Keila Miikaeli koguduse korraldusel mälestatakse Eesti riigivanemaid vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril Keila keskaegses Miikaeli kirikus.

Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Keila linnapea Enno Fels. Koos peapiiskopiga teenivad EELK Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu ja koguduse õpetaja Arnd Matthias Burg­ hardt. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi ­esimees Trivimi Velliste.

Alates aastast 2006 on vastu­ panuvõitluse päeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskop­ likus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Lau­ rentiuse ja Haapsalu Toomkiri­ kus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse, Valga Jaani ning mullu Võru Katariina kirikus.

Enne mälestustalitust asetavad Konstantin Pätsi Muuseumi esimees ja Keila linnapea lilled Keila ajaloolise koolimaja esi­ sele. Hoone on Vabadussõja mälestusmärk.

Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed asetavad Tallinna Metsakalmistul lilled ja süütavad küünlad Otto Tiefi ning Arnold Susi haudadele, samuti nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde. Kaitseminister Jüri Luik asetab pärja Vaba­ dussõja võidusamba jalamile.

Täpselt 76 aastat varem pidas legendaarne Otto Tiefi valitsus Läänemaal Põgari palvemajas oma viimase istungi. Valit­ susliikmete teekond Puise randa kulges läbi Keila kihelkonna.

22.septembril 1944 okupeeris Punaarmee Eesti pealinna.

4

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

Nr. 37

Eesti Õppetooli Sihtasutus ja eesti õppetool in aeternum Peeter Einola Chair of Estonian Studies Foundation, president Eesti Õppetooli Sihtasutus (Chair of Estonian Studies Foundation, CESF) asutati vajadusest teha koostööd Toronto Ülikooliga eestiaine­ lise õppetooli rajamisel ning õppetooli rahaasjade korraldamiseks. CESF registreeriti 1. jaanuaril 1984 heategevus­ organisatsioonina (Registered Charity and Trust). CESFi esimesed direktorid olid Elmar Tampõld, professorid Endel Tulving ja Olev Träss ning Silvia Meema, Ülle Toomver, Ervin Mäegi ja Tõnis Laar.

CESFi peamiseks ülesandeks sai tegelemine õppetooli raja­ misega seotud majandusliku küljega. Võtmerollis oli siin Tartu College’i (TC) tolleaegne nõukogu esimees ja ühtlasi CESFi esimees Elmar Tampõld, kes suutis TC majanduslikku edu ära kasutades tagada õppetooli rajamiseks vajalikud rahad.

CESFi ja Toronto Ülikooli vahel sõlmitud kokkuleppe alusel loodi 1. aprillil 1986 Toronto Ülikooli juurde Eesti Õppetooli Sihtkapitali Fond (Chair of Estonian Studies Endowment Trust). Seda haldab tänaseni Toronto Ülikool. Fondi nõutav suurus selle loomise ajal oli $1,1 miljonit. Kuid sellest ei pii­ sanud – 15. jaanuaril 1990 sõlmis CESF ülikooliga uue lepingu, mille alusel suurendati fondi kapitali veel $800 000 võrra. Uue, täiendatud kokkuleppe kohaselt nõustus Toronto Ülikool asutama eesti õppetooli.

See oli oluline võit, mis garanteeris lepingutingimuste täitmise korral eestiainelise õppetooli olemasolu igaveseks ehk in perpetuity.

Tänaseks ületab fondi väärtus $4,6 miljonit. Eesti Õppe­ tool on tegutsenud üle 30 aasta ning selle üldkulusid katavad fondi intressid. Fondi majanduslik stabiilsus toetub nendele Elmar Tampõllu ja TC sammu­ dele, mis tehti õppetooli asu­ tamisel. Seda protsessi on Tampõld kirjeldanud TC 30. aastapäeva puhul ilmunud ­ artiklis, mida kasutan allolevas ­ kokkuvõtlikus ülevaates1.

Vajadus ja võimalused õppetooli rajamiseks TC rajati mittetulundusühinguna (Not For Profit Organi­ zation), mis tähendab, et see tegutseb oma liikmete heaks ning on tulumaksust vabastatud.

Oluliseks teguriks tulumaksuva­ bastuse saavutamisel oli haridusprogrammide olemasolu või seotus ülikooliga. Nii loodi TC juurde Tartu Instituut, mille ülesandeks oli pakkuda TC ­ ­liikmetele haridusprogramme.

Siiski oli küsitav, kas Tartu Instituudi programm – loengud, raamatukogu, arhiiv – on piisav õigustamaks Kanada maksu­ ametile TC tulumaksuvaba staatust. Suurema kindluse oleks andnud püsivad ametlikud suh­ ted mõne õppeasutusega.

Pärast pikki läbirääkimisi

Eesti Õppetooli avamine. Hart House, 6. detsember 1986.

kandis TC Toronto Ülikooli arvele 1985. aasta oktoobris $10 000, et rahastada eesti keele kursusi ning jätkata nõnda dr. Vello Salo poolt seal kümne aasta jooksul tehtud tasuta tööd.

Keelekursused jätkusidki TC haridusprogrammi raames. Nii said alguse palgalise õppejõuga eesti keele kursused Toronto Ülikoolis, mis toimuvad seal tänase päevani. Lepingu järgi annetab TC igal õppeaastal CESFile raha, toetamaks eesti keele kursuste läbiviimist üli­ koolis. Tänapäeval on selle toetuse väärtuseks $20 000 aastas.

Professorid Endel Tulving ja Olev Träss olid juba 1978.1979. aastal teinud katse luua Toronto Ülikooli juurde eesti õppetool. Kanada föderaalvalitsus pakkus tollal toetusi multikultuursuse arendamiseks, mil­ lest ka Toronto Ülikool oli huvitatud. Seetõttu propageeris ­ ja toetas ülikool ideed luua etnilisi õppetoole ja nii sündisid ungari ja ukraina õppetoolid.

Eesti õppetooli loomine jäi ­seisma rahastusvõimaluste puu­ dumise tõttu. Tolleaegne eesti kogukond ei olnud suuteline maksma nõutavat $300 000.

Siis lülituski protsessi TC. 1980. aastate alguses oli TC iga-aastane rahaline ülejääk küllaldane selleks, et alustada ­ ettevalmistusi õppetooli rajami­ seks. 20. mail 1982 pöördus Elmar Tampõld oma koolivenna, professor Endel Tulvingu poole, arutamaks eesti õppetooli loo­ mise võimalusi, kasutades sel­ leks tagasilaekuvat TC alg­ kapitali ja kogutud kasumeid.

Tulvingu soovitusel liitus nendega professor Olev Träss ja kolmekesi tehti Toronto Üli­ koolile esimene esildis õppetooli asutamiseks.

Sihtasutuse loomine Koostöös TC nõukoguga loodi Eesti Õppetooli Sihtasutus (Chair of Estonian Studies Foundation), mis asus läbirääkimisi jätkama, nende eeltööde

kulud kandis TC. Kanada valitsuse toetusprogrammist oli lootust saada $300 000 õppetooli rajamiseks. Eesti kogukonnalt Kanadas pidi tulema kõik ülejäänu. Valitsuselt raha taotlemisel saadi abi mitmelt poolt, ka aupeakonsul Ilmar Heinsoolt.

Eesti ühiskonna panus tuli To­ ronto Eesti Ühispangalt (nüüd Northern Birch Credit Union).

Selleks, et ettevalmistusprotsessi jätkata, tuli anda ülikoolile kirjalik lubadus: juhul, kui va­ litsuselt toetust ei saada, katab kulud TC. Professorid Träss ja Tulving, kes hiljem nimetati õppetooli haldava akadeemilise komitee liikmeteks, juhtisid meie püüdlusi läbi ülikooli akadeemiliste komiteede. Saadi ka loodetust suurem toetus Kanada valitsuselt, $350 000. Õppetool alustas tööd 1986. aasta septembris, ­esimeseks külalisprofessoriks oli dr. Tõnu Parming. (järgneb) 1. Elmar Tampõld, Siin ja seal on meie Tartu.... 1999, august.

Puise ninal avatakse mälestusmärk paadipõgenikele

Eesti Õppetooli avamine. Vasakult: dr. T. Parming, dr. G. Connell (rektor/president, U of T), E. Tampõld, L. Tampõld. Hart House, 6. detsember 1986.

Katrin Kannel ja prof. Harri Murk. Harri oli Eesti keele ja kirjanduse lektoraadi juhataja 1987–1999.

Laupäeval, 19. septembril ava­ takse Läänemaal Puise rannas mälestusmärk 1944. a paadipõgenikele.

Jakob Hurt on öelnud, et ajalugu on inimese südametunnistus… „Salates minevikku, salgab rahvas iseennast.“ Möö­ dunud aastal möödus 75 aastat suurpõgenemisest lähenevate punavägede eest. Põgenemise käigus jätsid kümned tuhanded inimesed oma kodud maha, aga mitte kõik ei pääsenud üle mere. Hinnanguliselt 5000 inimest leidsid oma otsa sügi­ sese mere külmas vees. Paraku on see koletuslik ajajärk erilise põhjalikkusega uurimata, kajastamata ja hukkunute mälestus vääriliselt põlistamata. See­ pärast räägitaksegi ligikaudsest arvatavast arvust.

Pealesunnitud suurpõgenemise tähistamiseks soovis Har­ ju­ m aa Memento püstitada mälestusmärgi, mille asukohaks valiti Läänemaa. Monumendi ideekandja oli harjukas Heidi Ivask, kes ootas paati ema süles 76 aastat tagasi Puise ninas, kuhu kogunesid inimesed tervest Eestist.

Puise tee ääres asuvas Põgari palvemajas pidas Otto Tiefi valitsus oma viimast istungit. ­ Kuna rannas paate ei jätkunud, pidi Heidi koos õe ja emaga minema tagasi. Sama juhtus ka valitsuse liikmetega. Üle mere pääses riigisekretär Helmut Maandi, kaasas „Riigi Teataja“ nr 1. Nõnda valitigi kokkuleppel Kõrtsu talu inimestega mälestusmärgi asukohaks see paik. Graniitkivi saadi kingitusena Ungru Kivi karjäärist.

Pika vaidluse, mis peaks kivile tulema, lõpetas kujur Seaküla Simson ainsa hetkega pärast paariminutilist rannas ringi vaatamist: „Kivile peab saama ema lapse ja kohvriga.“ Kuna skulptuuri valmimiseks nappis aega, otsustati kivi koos plaadiga avada eelmise aasta vastupanuvõitlemisepäeval ja mälestusmärk lõplikult valminult tänavu 19. septembril.

Kivi on kahe meetri kõrgune ja kaalub 10 tonni. Skulptuuri kõrgus on 1,2 meetrit. Kivile kinnitatud plaadile on raiutud Aidi Valliku selleks puhuks loodud luuletus:

Mis saab küll nendest, kes läevad?

Ja mis saab sellest, kes jääb?

All sõjatormise taeva kuidas hoida kinni veel käest?

Huulil on armsate nimed, merevesi ja kodude tuhk.

Jätkuvalt oodatakse annetusi mälestusmärgi kulude katteks.

Soovides olla osaline mälestise loomisel, on võimalik annetada pronksskulptuuri fondi: Eesti Memento Liit EE10101022­ 000­ 7347015. Saja ja rohkema euro annetaja nimi raiutakse lisatahvlile, aga võib jääda ka ­ anonüümseks.

Mälestusmärgiga seonduvalt on koostatud ka brošüür „September 1944“.

Mälestusmärgi valmimist on toetanud Eesti Memento Liit, Eesti Represseeritute Abis­ta­ mise Fond ja teised suurtoetajad.

Avamist korraldab Eesti Memento Liit ja toetab Eesti Endiste Metsavendade Liit.

Päeva juhib Heiki Magnus, Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige ja Ajaloo­ selts HM juhatuse liige.

(Allikas: kylauudised.ee)

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Heategevus luubi all Tunnen head inimest, veen­ dunud kristlast. Tema põhi­ mõtted on sellised, et ta kerjusele, keda paraku kohtab tänapäeval suurlinna tänavatel liigtihti, sularaha ei anna.

Kalk lähenemine? Kus te sel­ le­ga. Sest on ju selgelt märgata, et elu tänavatel on peamiselt sõltlase oma, milleks terviserikkumist toetada. Ei, ­ helde hing annab kord aastas suurema summa kahele organisatsioonile. Üheks on Päästearmee, kes majutab ja toidab kodutuid, pakub ravi­ võimalusi sõltlastele. Teiseks on Scott Mission, mis nagu esimenegi, kristlike põhimõte­ tega heategev asutus. Toidab neid, kel kõht tühi, annab ööseks ulualust, võimalust duši all käia, uusi, kuigi pruugitud riideid selga.

Nii on mõtlev ja heatahtlik inimkond kaua teinud. Mitte suuremeelsusest, aga põhiväärtuse tõttu, mis hiljuti on kogukonnas eriti vajaka. Ligimese­ armastus. Peab ka küsima tänapäeval, kas ilmalikumate suunitlustega heategevad asutused teevadki kõike, mida nad peaksid. Või otsekohesemalt – kas annetajate rahad lähevad õigesse kohta. Teadmine, et ­ saab tulumakse pisikese summa võrra vähendava kviitungi, pole ju eesmärgiks.

Tõele otsa vaadates peab aru saama, et iga institutsiooni, asutuse tegevus sõltub aatelisest ning edukast majandamisest ja juhtimisest. Tänapäeval ei ole meil ju Ema Teresasid, arvuliselt nunnasid, kes seda tasuta teeks. On, aga vähe. Salvation Army aatelised töölised saavad palka, kuid vaid piskut. Kunagi rääkisin ühe SA majoriga, jutule sain nende iga-aastasel ­ jõulukontserdil, mille tulu läks ­ vaestele pühade rõömsamaks tegemiseks. Too major ei kurtnud madala palga üle, leides, et Jumala käske täites saavutab ta mitte ainult maises elus rahu, aga ka teadmise, et kord Kõi­ gevägema palge ette astumine on talle samuti rõõmuks.

Meie Peetri kirik on tänu Päästearmeega pühamu jagamisele suutnud lühikeseks ajaks edasi lükata vältimatut demo­ graafilist realiteeti. Kui kellelgi on huvi, soovitaks kord ka enne sealsete eestlaste jumalateenistust osaleda päästearmeelastega nende omal, saada aru, kuidas nende aated ja põhimõtted on tänapäeval eriti vajalikud.

Igal inimesel on olemas võime halastust kellegi vastu tunda. Kristlastel on oma veendumused, mida kõik kahjuks ei jaga. Siis on aga olemas kõiksugu teisi heategevaid asutusi; ka väidetavalt õilsate eesmärki­ dega. Näiteks vähkhaiguste, kõikide erinevate selliste tervist rikkuvate, isegi elulõpetavate liikide vastu võitlejad, ravi otsides. Haiglad, mis ei saa piisa­ valt riigirahadest toetust – paluvad kogukonnalt. Mõnele ­

Eesti riigikeel ja rahva iseteadvus Harri Kivilo Eestlane olla pole olnud kerge. Meid ja meie maad on aastasadade kestel teised rahvused oma alluvusse sundinud, kuid me oleme kindlameelselt jõudnud rahvusena püsima jääda. Teise maailma­ sõja ajal toimunud suurriikide sobingute tõttu kaotatud iseseisvuse saime tagasi aastal 1991 – koos eksliku arva­ musega, et Eesti tuleb muuta kaherahvuseliseks riigiks. Ja aasta-aastalt ongi Eesti ava­ likus ruumis suurenenud inglise ja vene keele kasutamine: peavoolu-meedias on ingliskeelseid ja eestipärasteks hääldatud ingliskeelseid sõnu asutud lisama eestikeelsetesse lausetesse ning lauseid lõpetama sõnaga „okei“.

Riigivõim justkui ei tea, et okupatsioonieelne Eesti oli rahvusriik, kus vähestel teistesse rahvustesse kuuluvatel isikutel oli õigus oma emakeelt ja rahvuslikku kultuuri omaette vilje­ leda. Nüüd on osa meie rääkijaid ja kirjutajaid hakanud avalikus ruumis jätkama oku­ ­ patsiooniaastate keelepruugi kasutamist. Näidetena võib ­ tõdeda, et: sõna „tehnika“ sobib kirjeldamaks nii elektrilist

asutusele on raske juba põhi­ mõtteliselt annetada, kuna nende juhtkujude palgad on hirmsuured. Tihti enam kui pool miljon dollarit aastas, enam kui kaks korda rohkem kui riigi peaministri omast, kolm korda roh­ kem kui valitd rahvaesin­ dajatel. Kes jubagi kõrge sisse­ tulekuga. See ei ole kooskõlas heategevusega, et annetajate taskust nii palju läheb administraatoritele, teises mõistes paberisorteerijatele, bürokraatidele.

Mis viib praegu tähelepanu keskpunktis oleva WE Chari­ ty’ni. Noored Kielburgeri vennad kütkestasid teismelistena kanadalasi, soovides kõikidele lastele, vaatamata elukohale head tulevikku. Ise heal järjel perekonnas üles kasvanud Richmond Hilli jõukas linna­ osas, polnud nad eales millestki puudust tundnud. Ei toidust, peavarjust, rõivastest, leludest, arvutitest ega muidugi haridu­ sest. Meeldiv ja värskendav oli siis see lähenemine.

Kuid kuidas kasvas sellest, olgem ausad, süütust idealismist tõeline impeerium? Ikka suunatud noortele võimaluste andmisele, ent kogutud on mitte miljoneid, vaid sadu miljoneid.

Samas ka kõikidele, kes täitsid seal rolle, enam kui tasemel palka makstes. Annetustest laekunud. Kui kirikus annetus antakse selleks, et Jumala sõna saaks kuulda haritud õpetajalt, tagada pühamu olemasolu, on asi märksa lihtsam. Kuidas aga õigustada tohutult ühes linnajaos kinnisvara ostmist? Isegi

unustada Atlandi hartas mää­ ratu. Üllatavalt on meie ajakirpudrunuia kui ka kauglaske­ - janikud tihti manitsenud eest­ suurtükki; sportlase saavutus on lasi: võimalda venelastel end uhkem, kui „võitis“ asemel kin- Eestis hästi tunda. Ent ometi nitada, et tubli tegija „teenis või pole teada, et venelased oleksid kindlustas võidu“; sõna „reisi­ Eestis elamise üle nurisenud. lift“ ei tähendagi mingit reisiÜpris kummaliselt on vene­ mise vahendit, vaid paikset laste eesti keele õppimise tahte tõstukit nimega „kaubalift“; tiivustamiseks hakatud Rahvus­ brigaadi moodustamiseks polegi ringhäälingu saateid ja peavoolu vaja 4000 isikut, piisab kol­ päevalehtede väljaandeid vene mestki! keeles edastama. Näiliselt sama Aastal 1944 lahkus pagu- eesmärgi nimel on ka venekeellusse mitukümmend tuhat seid meelelahutussaateid oste­ eestlast. Kõigil oli vaja kiiresti tud ning riiklikke korraldusi õppida kohalikku keelt ning vene keeles antud. teenida raha eluaseme ja toidu Ilma hetkekski kahtlemata muretsemiseks. Nende vaja- võime tõdeda, et Balti ketis duste rahuldamiseks tuli ena­ seisnud eestlased olid üksmeelmasti teha kõige madalama selt nõudnud Eesti Vabariigi taseme töid. Keeleoskuse suu­ ­ ennistamist sellisena, nagu see renemine võimaldas saada oli olnud augustis 1939. Seda paremat tööd ja suuremat palka. üksmeelset nõuet on meie Normaalseks eluks vajalik kee- ­ riigivõim hakanud solvavalt leoskus saavutati enamasti ­eirama. Eesti keele ja rahvuslikolme aastaga. ku iseteadvuse tagamist on meil Kooliealised lapsed said juba vaja käsitleda pühima kohusteise õppeaasta lõpuks selgeks tusena. Eesti üldist demograauue keele, mida oli vaja eda­ filist olukorda hinnates tuleb siõppimiseks. Eestis on aga järeldada, et enamus Eestis ela­lausa mõistusevastaselt 29 aasta vaid venelasi on uhked oma vältel arvatud, et: vene kodu- rahvuse üle ning seega mõista­ keelega lapsi tuleb õpetada vad, et eestlastel on õigus ja venekeelsetes koolides; riigi ­ kohustus tagada oma rahvuse kahe rahvuse rahumeelseks üle aegade edasikestmine – ja koos elamiseks tuleb koostada seda ei ole võimalik saavutada lõimimiskavasid, neid rakenda- sisserändajaid põlisrahvaks pi­ da ja riiklikult rahastada ning da­misega.

kui WE’l on olemas haruosakond (ME), mille tegevus on vaid kasumihankeks, see tähen­ dab ka makse makstes. Kum­ magi – heategeva ega teeniva asutuse sissetulekuid pole veel rahuldavalt ära toodud.

Kuid seda paljastas osaliselt uurivajakirjanik Brian Lilley Toronto Sun’is möödunud ree­ del. Sun julgeb trükki tuua seda, mida mõned lehed eales ei avalikustaks. Lilley andmetel on raekojast vaid kilomeeter itta, Queen Street East’il WE Asset Holding firmal (haruosa hea­ tegevast organisatsioonist) tervenisti 9 kinnistut. Lähedal oleval Berkeley tänaval koguni kolm. Koguväärtus on neil hoonetel enam kui $60 miljonit.

Ning Kielburgerid on otsustanud Kanada operatsioone lõpe­ tada, likvideerida siinsed kin­ nistud. Keskenduda USAle. Kus on neil lahkeid sõpru laialt.

Lilley järgi viimase kümnendi jooksul on sealt laekunud enam kui US$ 480 miljonit WE kassasse. Annetajad rikkad suurfirmad nagu Unilever, Microsoft (neilt mullu saadi $10 miljonit) Walgreens, alul apteekidekett, nüüd megaäriettevõte, andis enam kui $ 8 miljonit. Hea­ tegevuse ja reklaami nimel, muidugi. Kuid kuhu miljonid sentidena jõudsid? Ei tea keegi täpselt.

Nagu küünikud teavad, kui octopusil on kaheksa jäset, siis suurettevõtetel on neid jäsemeid enamgi. Ning seda selleks, mitte, et parem käsi saaks vasaku teadmatuses tegutseda. Oh ei. Saladuskate on nii teiste

o­saliste kui riigiametite ees.

Meelega on nii seatud.

Eestit ja Soomet räsib tugev torm

Vabadussõjas osalenud hiidlaste monument läheks maksma ligi pool miljonit

Eestit räsivad tugevad tormi­ tuuled olid üle Eesti põhjustanud mitmeid mitmeid elektririkkeid, kõige tugevamalt on kannatada saanud Saare­ maa, Hiiumaa ja Harjumaa.

Neljapäeva pärastlõunal oli elektrita üle 7300 majapida­ mise, vooluta oli pool Kihnu saart.

Tormi tõttu oli häiritud parvlaevaliiklus mandri ja saarte vahel ning Elroni teatel oli häiritud ka elektrirongiliiklus lääne suunal. Tallinnas jäi mahakukkunud puu alla ja sai vigastada üks inimene ning Läänemaal Võnnu külas Ridala-Nigula maanteel kukkus veoautole peale murdunud puu, mille tõttu veouato kaotas juhitavuse ja auto paiskus kraavi. Veoauto juht, 42-aastane mees, toimetati helikopteriga haiglasse.

Ilmateenistuse info kohaselt puhus neljapäeval saartel ja rannikul loode- ja põhjatuul 15-20, puhanguti 28, vastu Läänemerd kuni 32 m/s.

Ka Eesti naaberriigis Soomes oli torm „Aila“ neljapäeva keskpäevaks vooluta jätnud enam kui 77 000 majapidamist.

Tormine on ka Ameerika mandril. Troopiline torm Sally jättis USA Mehhiko lahe ranni-

Ei saa põhjendamatult süü­ distada Kielburge rahade suunamises muuks kui ettenähtud ots­ tarbeks. Ent kui näiteks United Way nime tunnevad vist kõik, miks oli WE Charity nii võõras üldsusele kuni poliitilise skandaalini? Mille käigus paljastati peaministri perekonna ja ta ­majandusministri seotus sellega.

Kurdetakse, et nii suunatakse tähelepanu olulisest pandeemi­a­ vastasest võitlusest eemale. Aga ehk see oligi eesmärgiks – et poliitikud saaks edasi oma salajasi eesmärke teostada? Nii arvavad mõned, aga terake tõtt on ses ju olemas. Ebameeldiv üheti-teisiti. Nii poliitikutele kui annetajatale.

Lilley on skandaali algpäevadest saadik uurinud WE’d, mida ta nimetab Kielburger Inc.’iks. Nii sugereerides, et nime järgi heategev asutus on hoopis majanduslik, st sisse­ tuleku huvides ehitatud ette­võte.

Rahade suundade avalikus­ tamine Kielburgerite poolt oleks aus ja õige samm. Craig Kielburgeri isiklik varandus on $9 miljonit. See on juba oluline küsimärk. Kuidas ta nii jõukaks sai? Eriti, kuna ta elutöö on heategevuslik, koolist peale?

WE skandaali tõttu peaks looma komisjoni, mis paneks paika selgemad ja kindlamad reeglid, mille järgi peaks sellised udused ettevõtted tegutsema.

Kõikide huvides.

TÕNU NAELAPEA

Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi värske hinnakalkulatsiooni järgi maksaks plaanitav Hiiumaa Vabadussõja monument ligi pool miljonit eurot.

Arhitekt Sander Paljaku loodud projekti järgi on tege­ mist spiraalselt lahtirulluva metallist skulptuuriga, mida ümbritsevad maakivid, vahendas ,,Aktuaalne kaamera“.

Mälestusmärk on kavas püstitada Pühalepa kiriku esi­ sele alale.

Raha loodab selts leida nii eraannetajate, riigi kui ka omavalitsuse käest.

Hiiumaa on seni ainus Eesti maakond, kus pole Vabadussõja mälestusmärki.

Soov on jäädvustada kõik sõjas osalenud hiidlased. (ERR/EE)

kul üle poole miljoni inimese elektrita ning tõi Mehhiko lahe rannikule paduvihma ja tõusuvee. (D/EE)

6

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

Nr. 37

Muinasjutud vanas tehasehoones Krulli tehases esietendus „Sõsara sõrmeluud“ Tallinnas juhtub sel aastal põnevaid asju. Pärast koroona-kriisi (esimese etapi?) lõppu tormab rahvas eufoorilis-hullunult kultuuri nautima. Igal õhtul on võimalik valida mitme ürituse vahel, kuid piletit ostes selgub, et enamik neist on juba välja müüdud... Augustilõpu Tallinna suurimaks kultuurielamuseks ja -avastuseks oli siinkirjutaja jaoks teatritrupi Misanzen ­etendus „Sõsara Sõrmeluud“ Krulli tehases.

Põhjala tehas ja selle hoov on juba tuntud postindustriaalne

kultuuripaik. Balti jaamast Kopli poole on nüüd veel üks põnev koht – Krulli tehas.

Wikipedia annab infot, et AS Franz Krull oli Vene tsaaririigi ja esimese Eesti Vabariigi ajal üks suurimaid masinatööstusi.

Tehas on Tallinnas juba 1875. aastast. Toodeti erinevaid masinaid ja aurukatlaid, isegi ­ vedureid. Tuntuks sai Franz Krull aga uudse viina destillee­ rimise aparaadiga, mis tollel ajal oli vanadest tõhusam.

Nõuka-ajal tegutses tehase ruumides Tallinna Masinatehas, tänapäeval on mitu tehasehoonet võetud kultuurimälestistena kaitse alla.

Etendus algab alles kell

Krulli tehase hooned näevad välja üsna räämas, kuid neist aimub möödunud aegade suursugusust.

Tehasehoone taga võsas on küünaldega ja värviliste riideribadega ­kaunistatud müstiline koridor, mis juhib uitaja kohvik-lounge’ini.

Sel nädalal alustas oma tööhooaega ka tavaliselt Tartu College’i allkorrusel koos käiv bibliograafiaklubi. Selle sügise esimene kohtumine peeti, tõsi küll virtuaalselt, arvutikohtumisena. kas ja millal päriselt kohapeal tööle saab hakata, pole veel selge ja on mõjutatud koroonaviiruse levikust.

kümme õhtul, kui väljas on juba pime. Enne etendust saab jalutada porises tööstuskvartalis ja veidi ringi vaadata, kuid enamik inimesi lihtsalt seisab tehasehoone ukse ees. Avatud on ka kohvik ja väli-lounge tehasehoone taga – sinna viib küü­ nalde ja värviliste riideribadega kaunistatud müstiline koridor – tore eelhäälestus etendusele. Ümber maja asuvas küünlavalgustatud tihnikus võib ringi kolada ka etenduse vaheajal. ­ Pärast etendust on võimalus jääda, kõrvaklapid peas, Vaiksele Reivile, mille viib läbi DJ Kat Sun. „Sõsara sõrmeluud“ on val­ minud samanimelise muinasjutukogumiku ainetel, mille koostas folklorist Merili Metsvahi.

Ka Merili on esietendust vaatama tulnud ning vaheajal temaga rääkides kiidab ta seda väga.

Kuidas aga sündis mõte teha selline raamat? Merili sai kirjastuselt „Hunt“ tellimuse, toimetas ja kogus kaante vahele nais­ test rääkivad muinasjutud. Neist lugudest aimub see, kui oluline positsioon naisel vanasti kogukonnas oli. Eesti muinasjuttude naine pole mingi passiivne printsessike, vaid aktiivne tege­ lane, kes oma õnne eest seisab.

Kõik muinasjutud pole õnneliku lõpuga, aga ka päriselus on nii.

Lugudest tuleb hästi välja ka see, et meie esivanematel oli ikka hämmastav fantaasia.

Helen Rekkori lavastus on sünge, aga samas väga lõbus ja naksakas. Vaatajatele jagatakse Silent Disco kõrvaklapid, kust enne etenduse algust tuleb vaikselt pärimusmuusikat. Krulli tehaseruum on lihtsalt kujun­ datud. On imekspandav, kui väheste vahenditega luuakse laval muinasjutuline meeleolu – piisab vaid paarist valgest kangatükist, millest siia-sinna liigutades saab kord lainetava mere, kord pruutkleidi, kord teki.

Mitmed lood on interpretee­ ritud tänapäevases võtmes – laval kujutatakse arutut pidut­ semist, klubitamist ja narkoo­ tikumide tarvitamist, lugude tähendust ning olulisi metafoore on üritatud tuua kaasaega.

Näiteks abiellub ontlikud kosilased ära põlanud tüdruk peniga – ehk mehega, kellel on koera kombed. Tüdrukul tuleb mees (oma kommete) vangistusest päästa. Peni pole aga ainuke võimalus, kellega abielluda – ühes teises loos on abikaasaks hoopis madu. Kõne alla tulevad veel kooljad ja muud sala­ pärased tegelased.

Tükk on väga visuaalne – selles on varjuteater, panto­miim, nukuteater, palju on tantsu ja liikumist. Heli- ja valgusefektid on tasemel. Trupp on tugev, teeb kõik keerulisemadki pirue­ tid veatult ning ilmselgelt tunneb mängimisest ka ise suurt mõnu. Eelsalvestatud heli tuleb otse vaataja kõrvaklappidesse.

Etendus lõppeb tükk aega pärast keskööd. Inimtühjast töös­

Dirigent Olari Elts.

ERSO avakontserti dirigeeris Olari Elts Sirje Vihma-Normet ERSO hooaja avakontserti 11. septembril dirigeeris vastne peadirigent Olari Elts, kes sai vägeva aplausi juba lavale tulles. Kontserdi solistiks oli Elts kutsunud võrratu Sergei Hatšatrjani, kes võitis (15-aastasena!) 2000. aastal Sibeliuse nim viiuldajate konkursi.

Samal aastal võitis Olari Elts Sibeliuse nim dirigeerimiskonkursi, mis avas talle ukse dirigentide kõrgliigasse. Ka­­ he­ kümne aasta jooksul on Elts juhatud pea kõiki Euroopa olulisi orkestreid – ERSO peadirigendi kohale astus ta juba küpse meistrina.

Olari Eltsi nimi sai eesti muusikapublikule laiemalt tuttavaks 1993. aastal, mil ta kutsus ellu uue muusika instrumentaal­ ansambli NYYD Ensemble.

Seda juhatas ta kuni aastani 2012, mil ansambel oma tegevuse lõpetas. Suuresti tänu kõrgtasemel NYYD Ensemble’i olemasolule sündis ka festival NYYD, mis oli omas ajas festival, mille kontserdid olid kuulajatest pilgeni täis ja pileteid oli raske saada. NYYD-festivali kunstilised juhid olid Madis Kolk ja Erkki-Sven Tüür. Vii­ masest on saanud Arvo Pärdi kõrval meie mängitavamaid ­heliloojaid maailmas.

Enne avakontserti tutvustasid peadirigent Olari Elts ja ERSO direktor Kristjan Hallik sümfooniaorkestri uut hooaega. Olari Elts ütles, et ERSO ootab 8. oktoobri kontserti dirigeerima Neeme Järvit, et ta saaks ära ­lõpetada ERSO 93. hooaja. Jäid ju Järvi kontserdid maikuus koroonaviiruse tõttu ära. See ­ hooaeg on üldse kummaline – uue hooaja sees lõpetatakse ära eelmist hooaega ning iga kont-

tuskvartalist kesklinna poole jalutades on küll natuke kõhe tunne... Müstiline ja lummav etendus paneb meenutama ja mõtlema veel järmistel päe­ va­ del. Justkui muinasjutu-juuretis,

Foto: ©Ülle Baum

serdi toimumisest teatatakse eraldi vaid nädal ette (seda otsustatakse valitsuse iganäda­ ­ lisel istungil). Nii muutuvad pidevalt ka ERSO kontserttur­ neede ajad. Kuna Inglismaa on koroonalukus, siis toimuvad ERSO kontserdid Inglismaal ­alles jaanuaris.Kui toimuvad!

Eesti muusikaelu on mujal toimuvaga võrreldes heas sei­sus.

Meil toimusid suvefesti­ valid – nii Rapla kirikumuusikafestival kui Pärnu muu­sikafestival suure menuga. Kontserte transleeriti mitmele mandrile. Koroonavii­ ruse plusspoolele võibki kanda ERSO TV sündi. Nüüdsest saab ERSO kontserte kuulata ka ­interneti kaudu.

Mina ostsin lähiaja kontsertidele piletid juba ära, sest tahan kontserte saalis kuulata. Mitte vahendatult. Avakontserdi meeleolu on pea võimatu vahenda­ tult tajuda. Ka kõige vaiksemate pianode ajal oli saal hiirvaikne.

Isegi mitte ühtki köhatust polnud kuulda. Ilmselt polnud ma ainus, kes nautis elavat esitust täie rinnaga. Ja muusikud andsid tõesti ka oma parima.

Avakontsert oli pühendatud Beethoveni 250. a juubelile.

Kontserdi juhatasid sisse Arvo Pärdi ,,Arbose“ suursugused helid. See oli ERSO kummar­ dus Pärdile tema 85. a juubelil.

Beethoveni Viiulikontserdi kõrval, kus soleeris Sergei Hatšatrjan (unustamatult kaunis oli 2. osa Larghetto!) kõlas Beethoveni Kolmas sümfoonia.

Just mastaapse klassikalise sümfoonia puhul sai Olari Elts näidata oma hiilgavat dirigeerimistehnikat ja head dramaturgivaistu.Muusikaloost on teada, et algul pühendas Beethoven oma sümfoonia Napoleonile.

Enne esiettekannet aga muutis pühendust ja kustutas Napo­ leoni nime partituurist ära.

Ometi peegeldub pühendusetagi muusikast vastu napoleonlik võitlusvaim ja ta võidulootus.

Ja sümfoonia lõpeb lausa triumfeerivalt. Triumfeeris ka Olari Elts, kes sai aplausitormi osa­ liseks.

mis vaatajas vaikselt kerkima on hakanud. Uurin järele, kas raamat „Sõsara sõrmeluud“ on veel poodides müügil. Muinas­ jutu-maailm on väga kutsuv!

Tekst ja fotod: LEA KREININ

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1020 1

2

3

11

4 12

15 18

28

29

16

17 20

30

24

34 38

41

39 42

44 51

52

53

56

57

59

60

PAREMALE:

1. Planeet.

4. Maakaart (ingl.k.).

7. Uss. 11. Võta istet!

13. E esti Rahvus­ ringhääling (lüh.).

14. Siiras, aus.

15. M idori _____, end. Jaapani iluuisutaja, 1992 OM-hõbe.

16. Kirjastus Eestis.

17. K asiino Ontarios samanimelises asulas.

18. P oola kirjanik (1921–2006).

19. Päev (lüh.).

20. P aadi v. laeva osa, mille külge kinnitatakse purjed.

22. Teat. papagoi.

24. Näokatted.

28. Sõjalaevastik.

32. _ _____r, hõbe (ingl.k.).

33. M öire, möirgama (ingl.k.).

34. Nõiatrumm.

36. Endisaegne torke­relv.

37. Kuurortlinn Musta mere rannikul.

39. Üks vanavanem.

41. Riik P.-Ameerikas, eestipäraselt.

43. _ ____a, on keset nägu.

44. A zuma Makoto

8

9

10

25

26

27

36 40

43 45

46 54

Kaju Kenkyusho (Jaapani botaa­ nikainstituut).

46. Meeter (lüh.).

47. Silmahaigus.

50. Tüli.

53. Terava otsaga pulk.

55. Tunnusmärk.

56. Itaalia vein.

57. Lame merekala.

58. Eesti kirjaniku Elisabeth Nieländeri (1860–1927) pseudonüüm.

59. Teenijanna (ingl.k.).

60. _____loog, kahe­kõne.

61. _____ Maria, tunt. liköör.

ALLA:

1. Pikkusühik.

2. Astumine, samm.

3. Aatom (ingl.k.).

4. Metropolitan Opera lüh.

5. Kartlikum.

6. Parvlaev.

7. Maiustus pee­ nestatud mand­ leist v. pähkleist ja siirupist v. tuhksuhkrust.

8. Auk. 9. Tamm, pais (ingl.k.).

10. Omapead, ise.

12. Umbes (lüh.).

19. Kehaosa.

21. Skandinaavia lennufirma.

47

48

T

Paremale: 1. Sepp, 5. Tee, 8. Pada,

32 35

S

Ristsõna nr. 1019 LAHENDUS

21

31

37

7 14

23

33

50

6

13

19 22

5

I

49

55 58 61

22. Mäed Euroopas.

23. Naisenimi.

25. Viljatera kest.

26. R______, sirges reas.

27. ______meron, Giovanni Boccaccio (1313–1375) teos.

28. Teat. kange alkohoolne jook.

29. Ehituskaupade poodide kett P.-Ameerikas.

30. Ša_____, vahetalitaja vaimude ja inimeste vahel.

31. Koosneb numbri­ test.

35. Härra Poolas.

38. Administraator (lüh.).

40. Nimetav (lüh.).

42. Kooskõla (muus.).

45. Haldusüksus Venemaal.

46. Meeter (lüh.).

47. Suletud ühiskonnakiht Indias.

48. Hädasolija hüüe.

49. N_____n, Ottawa linna osa.

50. Eesti Rahvusmeeskoor (lüh.).

51. Lapsevanem.

52. Tegelane O. Lutsu ,,Nukitsamehes“.

54. Korea auto.

55. Austust avaldav märge kirjal.

Naljanurk Esimene koolipäev üle pika aja on jõudnud lõpule. Laps jõuab koju.

Ema: ,,Aga see pole ju üldse see mask, millega sa hommikul kooli läksid!“ Laps: ,,Ei ole jah, aga vaata, see on palju ilusam!

Vahetasime ühe semuga! Aga teistel on veel lahedamaid, nii et vaatame, millisega ma homme tulen!“

12. Alar, 13. Ätt, 14. Asum, 15. Ko­­ roo­na, 17. Rake, 18. Siu(u), 19. Set­ ter, 21. Skatt, 24. Rimi, 25. Arra, 26.

Visiirid, 30. Kõu, 31. Valss, 32. Osa, 33. Sõsarake, 35. (Scott) Moir, 26.

Male, 37. Vadak, 38. Praak, 41. Aed, 42. Aist, 43. Parajalt, 48. Rivi, 49. Ala, 50. Aree(n), 51. Taa(r), 52. Alk, 53.

Ramm.

Alla: 1. (Sik-)sak, 2. ELO, 3. Par (Avion), 4. Prosta, 5. Tänu, 6. ETA, 7.

Et, 8. Partii, 9. Asat (tasa), 10. Duke, 11. (Ha)amer, 16. Oit, 19. Sisse­ (ütlev), 20. Emis, 21. Saks, 22.

Krõõ(t), 23. Arus(aam), 24. Rilke, 26. Vaal, 27. Rood, 28. Isia, 29. Dark, 31. Vrak(k), 34. Amati, 35. Madjar, 37. Vea, 38. Part, 39. Riia, 40. (N) asva, 41. Arak, 43. Paa, 44. (Peal ja) all, 45. Ara, 46. Lem, 47. TEM.

Nädala retsept

7

Volli veste

Kus on kurva kodu Siis ku veel punaplagu lehvis Toompeal, aga meie armas sini­ mustvalge oli valmis seda võõrast võikust vägivallata asendama, olevat olnud, nigu olen kuulnud, levil Talnas, vist mujalgi ütelus, et igal eestlasel pidi olema oma ko­ dustatud välis-eestlane. Mette paguluses elav eestlane.

Olime armastatud kodumaalt eemal. Kuid vabaduses. Ning sellega, raske töö ja pingutuste kaudu, olid mõned saavutanud mugavusi, mida kommunism neile mette ep lubanud.

Sunniviisil lahkumisest oli harva juttu, mõni ülbem pidas isegi meid reeturi­teks. Olin põnn, kui punaste eest põgenemine toimus, ning poliitikast ei soovi kirjutada. Must mäng see, hoian parem käpad puhtana.

Minul põle kodustatud kedagit – olen oma kodukana tuhvli­alune, ei praalida saa nigu toona need, kes said raha, rõivaid ja rukkiviskit noilt kaugelt tulnud oma rahvusest inimestelt. Küll on aga mul Ets olemas – minu isiklik ar­ vuti-eestlane. Jube oluline mu enese üleminekuajal – kirjutus­massinalt arvutile. Muud ma ei oska teha, ku tippida nigu pime kana teri otsides.

Ets tuli järjekordselt seda põrgumassinat fiksama. Pärisin siis selle kohta, mida seitungist äsja lugesin. Tahtsin teada, kas meie armastatud Eesti Maja on tõesti maha müüdud.

Oli ju varemgi. Kuni nood ostjad said aru, et pilvelõhkujat sinna ei saa ehitada, pistsid plagama. Ets vastas, et tema arust on see järjekordne propaganda. Pidage meeles, noorsand on siin sündinud, eestlaseks kasvatatud. Olevat vanemate viga, sele­tab ta oma kanukist semudele. Ja ka kohale, kus sai olla teistega eestlane.

Etsil on ju hea seos Eesti Majaga. Põlvpüksas skaudipoisina võitis seal lasketiirul isegi mõne täpsusauhinna. Millest vanemad keelasid koolis rääkimast. Kes teab, mida arvatakse tolles patsifistlikus maailmas, kus püss pole mette enesekaitseks ega riigikaitseks aga kardavoile meie kaitseks. Ja hästi päevitunuile eneste maha kõmmutamiseks kuritegude sooritamise käigus. Seda viimast arvan mina, mitte Ets. Ets keris oma lollitelefonilt loo. Sõber Kargu Karla kirjutet aastal 2017, pääliskirjaks „Eestluse aadress“. Siis, kui esmalt vassiti nende poolt, kes meie vabatahtlike suurte panustega ülesehitatud kohalikku eestlaste kodu tahtsid maha müüa. Lugege ka teie, kes internetis julgevad sumada, seda uuesti. See müük ei läinud läbi. Ets arvas, et pragune ei lää ka. Ent mine sa neid akadeemikuid tea.

Kui noorsand ära vuras, panin heliplaadi mängima.

Tahtsin kuulata lapsepõlve lemmikut. Ku kodu põlnd.

Kaunis laul, esimesed sõnad, rahvasuust, on ka tänagi olulised: „Kus on, kus on kurva kodu, kus on halva aseke, lese naise nutunurka, vaese lapse varjupaik“. Küsimus jääb kõlama, kui Eesti Maja on lännu. Olen seks ajaks ehk koolnu.

Aga kus on siis rahvusliku, võõrsil sündinu Etsi ja ta aatekaaslaste südamepaik?

VABARNA VOLLI

Hilissuvine roog grillitud nektariinidest Eesti Rahva ja suvikõrvitsatest Muuseum tutvustab Valmistusained: Muhu sukki 6 nektariini (mitte väga peh­ med), poolitatud ja kivid eemaldatud 3 suvikõrvitsat (zucchini), pikuti poolitatud 200 g fetajuustu; murendatud pisut hakitud sibulat, murulauku Valmistusviis: Määrida poolitatud nektariinid ja suvikõrvitsad kergelt oliivõliga, viimastele lisada ka pisut soola-pipart. Grillida nektariine ja suvikõrvitsaid 10-20 min BBQ peal madalal kuumusel, jälgides et need kõrbema ei läheks, ent oleks pehmenenud.

Lasta jahtuda.

Tükeldada jahtunud viljad ja asetada suurde kaussi, segada juurde murendatud fetajuust, hakitud sibul ja murulauk. So­bib serveerida näiteks koos grill-liha või -vorstidega, aga ka iseseisva roana.

Fotod: K. Tensuda

Tartus Eesti Rahva Muuseu­ mis saab tutvuda maailma suurima Muhu sukkade näitusega. Välja on pandud 70 muuseumides leiduvat aja­ loolist sukka, kuid näituse tarvis kooti ka 84 täiesti uut sukapaari. ,,Muhu sukki võib pidada ka maailma kudumiskultuuri üheks kõige värvikamaks leheküljeks või tippteoseks. Need on tõesti kootud väga tihedalt, väga keeruliste mustritega, väga peenikeskest lõngast. See kõik võtab väga kaua aega,“ kirjeldas sukanäituse üks kuraatoritest Anu Pink.

Huvilised saavad kohapeal juhiseid ka Muhu suka kudu­ miseks ning seda kunsti saab ise proovida.

84 näitusel näha olevat sukapaari valmisid internetia­

varustes tegutseva Kudujate Koopiaklubi naiste kätetööna. ,,Kuigi tegemist on Koo­ piaklubi kudujatega, on siiski sellest 84 uuest sukapaarist ainult neli koopiad ja needki peaaegu hävinud sukkade koo­ piad. Tegelikult on iga inimene kõiki neid vanu Muhu tavasid silmas pidades oma suka ise kokku pannud. Siin on igaühel oma lugu rääkida oma sukaga,“ rääkis Pink, kes on ka Kudujate Koopiaklubi eestvedaja.

Maailma suurimat Muhu sukkade kogu saab imetleda jaanuari lõpuni. ,,See näitus on inimeste poolt väga hästi omaks võetud. /.../ Seda on märganud ka Eesti kultuuri esindajad välismaal, ­ sest meile on tulnud selliseid vihjeid, et see näitus võiks kujuneda mingil hetkel ka rändnäituseks, mis tutvustaks Eesti kultuuri välismaal,“ ütles ERM-i vanemkoguhoidja Kadri Vissel. (ERR/EE)

8

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

Opinion

The long and poisonous tentacles of Kremlin intimidation Marcus Kolga, The Toronto Star English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Western thugs advancing the Kremlin’s bid Russia’s influence operations in the West have found enthusiastic support among unexpected allies: motorcycle gangs, Neo-Nazi soccer hooligans, fight clubs – mostly recognized as social outcasts ­ in Western countries.

At first the story seems like the vigorous imagination of a Hollywood screenwriter enmeshing cold-war style spies, outlaw bikers and neanderthalic soccer thugs. Yet it’s a true depiction of how enraged men ­ in extremist groups, including neo-Nazis and skinheads, have been recruited by Russian intelligence to subvert Western ­democratic institutions.

Eerik-Niiles Kross, former intelligence co-ordinator for Estonia, has said that European Union authorities had not paid enough attention to Russian intelligence special operations. ­ By 2017 fully 63 fight clubs in Germany alone had been identified with dozens more in the rest of Europe. Nine of them were known to have founders who were all officers of the GRU (Russian military intelligence) or FSB (heir to the KGB).

Kross pointed out that by that time, the GRU had given combat training to a neo-Nazi group in Hungary and to similar groups in Slovakia. The martial arts (fight) clubs teaching an offensive style called “systema”, are all said to have connections to the GRU or FSB intelligence services in Russia, tasked with recruiting potential trouble­ makers throughout Europe and also North America.

The Systema Ryabko school in Europe, has branches in the UK, Sweden, Spain, Slovenia, Slovakia, Romania, Portugal, Poland, the Netherlands, Luxem­ bourg, Latvia, Italy, Ireland, Hungary, Greece, Germany, France, Estonia, the Czech Republic, Belgium, and Austria.

In addition, the Systema Siberia Cossack school also has branches in many of these countries, including Croatia, Finland.

Many of these clubs have not kept their direct or indirect links a secret and in fact have publicly bragged about them. In fact their Systema schools in Cyprus, Greece and Italy dis-

plays their GRU insignia and slogans openly as a matter of pride.

Observers indicated that for Germany, on the basis of three to five recruits for each fight club, the GRU’s pool of agents could number approximately 350, ready to organize combat sleeper cells. It’s been noted that some five recruits have actually been drawn from Ger­ many’s own security services.

This contingent could be used to attack civilian targets such as airports, communication centres, even military bases.

But they’re also assigned to create havoc behind enemy ­ lines should hostilities break out with NATO or sow general distrust, suspicion and apprehension during peacetime.

A former Russian FSB has told a German broadcaster that a Russian martial arts club had recruited pro-Moscow Chechen men sent to Germany as bogus refugees. These agents could be given orders for any type of subversion or military action and also to influence the Muslim community in Europe, giving it support in committing terrorism.

The Euobserver contacted the largest martial arts school, the Systema Ryabko for comments on this. An email from Ryabko’s Toronto office responded: “The allegations you have heard are a fruit of someone’s malicious imagination and are completely false.” (A Systema school is located in Don Mills, Toronto.) According to a German source, it’s unlikely that the Kremlin would go beyond cyber operations and propaganda as part of their ­anti-EU campaign.

But Kross has viewed Russian activity in Europe to be much more hands-on. He stated that an anti-government rally in Berlin in 2016 had the distinct signature of a Russian special operation. At that time, a Kremlin-connected German organization, the International Convention of German-Rus­ sians, had 700 people on the streets protesting against migrants who had, according to Kremlin-backed propaganda, raped a Russian girl. The accusations proved to be faked.

As per the known connections between the Kremlin and Western far right, the organization urged neo-Nazis and anti­Muslim groups to help spread the rape fabrications via social

The world has yet again been shocked by a brazen attempt to poison and kill another opponent of Russian Presi­ dent Vladimir Putin. The poisoning of Alexei Navalny fits a bloody pattern of assassination and intimidation that has been growing for nearly 20 years.

Targeted for his highly effective reports exposing corrupt Russian officials and oligarchs, Navalny is the latest victim in a long line stretching back to 2006, when former FSB agent, Alexander Litvinenko, was poisoned with a radioactive polo­ nium in a London hotel by two Russian agents. Litvenenko became an enemy of the Putin ­regime after he exposed a plot by the FSB to blow up a group of apartment buildings south east of Moscow in 1999.

Russian opposition activist and journalist, Vladimir KaraMurza was poisoned in Mos­ cow in 2015, shortly after pro-democracy leader Boris Nemtsov was savagely gunned down steps from the Kremlin.

In a coma for several weeks afterwards, Kara-Murza barely ­ survived and endured years of painful rehabilitation, only to be poisoned once again in 2017.

In 2018, Russian GRU military intelligence agents employed Novichuk – the same KGB developed toxin used against Navalny – to poison the former Russian spy Sergei Skripal and his daughter Yulia in Salisbury, England, and which resulted in the death of an innocent bystander who was inadvertently exposed to it.

Designed to inflict horrific and highly visible suffering, the Putin regime uses poisoning both to kill opponents and ­intimidate critics.

Putin’s KGB style targeted poisonings and assassinations have forced several leading ­critics of the regime into exile – including political and human rights activists, journalists and environmental leaders, many of whom now live abroad in hopes of avoiding a fate similar to that

Nr. 37

Honouring the Past, Embracing the Future The Estonian Central Council in Canada (EKN), representing the Estonian community in Canada, thanks all individuals and organizations who helped build the Toronto Estonian House and made it a home for the Toronto Estonian community for over sixty years. Our shared history: celebrations, folk dancing, Estonian schools, guiding and scouting, the rifle range, ‘Estos’ and ‘Caravan’ will be for­ ever cherished as we continue to honour our accomplishments, memories and friendships built through hard work and a collaborative community effort.

The future of our community is bright, brimming with new opportunities and the excitement of a new path, that will lead to a stronger community in Toronto.

While the history that connects us through our shared and proud heritage must never be forgotten, so too must we now forge ahead together in the same spirit as our forefathers who came together to establish and build our house, in 1960, to help build a new house for future generations.

It is the volunteers who provide our community with Estonian culture, language and heritage; the parents who inject new life to our community with their children; and the grandparents who remind us of our common history and legacy, who provide us with our unique identity. Those community members who share our common dream of a strong community and actively work towards it, deserve our thanks.

On behalf of all Canadians of Estonian heritage, we congratulate all who work in common cause and with the shared goal of strengthening our identity and community in Canada, and those who have worked so hard to provide us with a home in which to do this.

Established in 1954, The Estonian Central Council in Canada (EKN) is the proud representative organization of record for Canadians of Estonian heritage, representing and advocating for their interests across Canada, in Ottawa, Tallinn and beyond.

KAIRI HEMINGWAY President, Estonian Central Council in Canada

of Navalny. That list includes Garry Kasparov, environmental activist Evgenia Chirikova, Mikhail Khodorkovsky and countless others. Personal safety may also force Navalny to remain in exile, perhaps fulfilling the objective of his would-be assassins.

Yet living abroad does not guarantee the safety of Putin’s critics or make them immune from the Kremlin’s intimidation, nor does it protect critics of the Kremlin living in the West. Kremlin propaganda agents have worked to radi­ calize portions of the Russian speaking community here in Canada over the past years and have attacked critics of the Kremlin, including myself, using Kremlin outlets, including the crypto-Stalinist, Komso­ mols­kaya Pravda.

A toxic mix of both automated and radicalized trolls flood online comment sections of the pieces that I write about the Putin regime. The accusations range from the deeply ominous to absurdly hateful: I was media. accused last year of being a Experts have traced this ag- ­ gressive activity back to 2011 “demon, Satan, Ukrainian, evil an 2012, when Russia ex­ Jew,” in an email from a perienced wide-spread anti-­ Mosocw based IP that ended Putin protests. Putin was con- with, “Evil scum, die!!!!!!” and vinced that the protests were signed by “Avtomat Kalashni­ given impetus and help from kova.”

In May of this year, York the West, and intruding in Russian domestic affairs. Some­ Region Police investigated viohow, the Kremlin felt, they lent threats that were sent to me must react, to retaliate by mold- by a radicalized pro-Kremlin ing public discourse, by taking extremist. When offered to advantage of European weak- press charges, I declined, with nesses, by sowing dissent and the understanding that my ragefilled interlocutor had himself disunity in weakening the EU.

(to be continued) been victimized by Putin’s LAAS LEIVAT propaganda into becoming a

tool of it.

Incessant trolling, intimidation and threats are part of the cost of being a critic of the Kremlin – as well as the regimes in China and Iran. These incidents serve as lessons that the Russian government is actively working to silence and intimidate critics both at home and abroad, whether through ­direct action or through proxies; some through economic incentives, while others through ­psychologically manipulative propaganda.

Threats of violence against critics and activists should be taken seriously by all Western governments. The threat posed by the Russian government’s ­efforts to strategically encourage emotional and extreme nationalist reactions to criticism of the Putin regime in Russian speakers through propaganda is very real; lives may even be at risk.

Thankfully, the Canadian government does occasionally act to protect us from foreign regime intimidation and in­ formation warfare. In 2018, Canada expelled a number of Russian government propaganda agents – a move shockingly characterized by some as “un-Canadian.”

The tentacles of poisonous foreign repression and intimidation are long and dangerous. Yet we must remain vigilant in ­order to ensure that the threats don’t escalate into violence against Canadians who are cri­ tical of foreign governments in Russia, China, Iran and any other regime that engages in mass human rights abuses and corruption.

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

9

Vironia ilusal septembrikuu päeval / Vironia on a beautiful September day Vincent Teetsov It was perhaps the closest thing you’ll see to an Estonian academic tailgate party. A gathering of Korporatsioon Vironia’s members in the parking lot of Eesti Maja, enjoying a beautiful Saturday afternoon on the precipice of autumn. It represented something humble and strong about Estonian culture.

As the hours passed, one heard funny stories retold by good friends from across ­generations, just as much as one learned something new from subject matter experts. Each member has one or several things that they’ve devoted their 10,000 hours to, so to speak.

Vironia is an academic fraternity after all, and this is the spirit of Estonia’s student organizations. A sharing of ideas and knowledge in a brotherly environment.

It was 20 degrees and sunny outside, making necessary precautions and the avoidance of an indoor gathering much easier to achieve. This was the first in-person Vironia gathering ­after several Zoom õllelauad (a kind of party-like reception, literally translated as “beer ­ ­table”) over the spring and summer, and the chance to relax and catch up in person was welcome after so long. Still, to be extra careful, a sign-in sheet was used for contact tracing purposes. Hand sanitizer was used regularly.

A hearty spread of southern-style barbecue cuisine was set out for everyone, including

smoked brisket, sausage, pulled pork, coleslaw, and macaroni salad. Many plates were filled to fuel the meet-up and activities from 1 to 5 PM. There were a few games of giant jenga (here pronounced “yenga”) that was both aided and impeded by the September breeze and an uprising of ­sugar-hungry wasps. Vilistlane (a title which means “graduate”, applied to those who have completed their undergraduate ­studies) Burton Naylor was the champion, in a teetering match against vilistlane Mihkel Kütti.

There was a brief cornhole tournament, during which vilistlane Rob Koger won a close final match by a series of ­ 3-pointers and some accidental points pushed in by the opponent.

It was a fascinating amalgam of Canadiana, Americana, and “Estoniana” shall we say?

Though eestlus would probably be a more accurate word to use.

Cornhole is what you would expect to see outside a Blue ­ Jays game, or a Buffalo Bills game, based on the decorations of the raised boards used in this particular cornhole tournament.

Yet, attendees were dressed in shirts, blazers, and suits.

From above, you could see the many teklid (student caps) and värvilindid (ribbons with Vironia’s fraternity colours). All in violett, must, ja valge. Though it was an informal meet-up, it still retained the original qua­ ­ lities of this 120 year old ­organization.

There were also some photo-

Korp! Vironia members on a beautiful September day.

Photo: Vincent Teetsov

graphs shown of the renovations currently underway in the fraternity room at Tartu College used by the fraternity members of Vironia, Sakala, Frat. Estica, and Ugala. The renovated room is planned to have a fixed space for the executive leadership table, hardwood floors, a new ­ ceiling, and an improved HVAC system, to provide an up-to-date location for meetings and celebrations to take place well ­ into the next 50 years of Tartu College.

The coming months are uncertain, even with the cele­ brations of Vironia’s 120th anniversary year approaching. ­ Members were able to spend some time with a familiar, friendly, and welcoming group.

A patriotic association that persevered outside of Estonia during the almost 50 years that it was banned in occupied Estonia. In all this time, it’s an organization that, as far as Canada is concerned, has ­adapted and brought together a special mix of Estonian and North American practices, but always continues to be a group where its members feel at home.

LEP 2021 postponement and Logo Contest Winner Tervitused Seattlest, The Seattle Estonian Society and West Coast Estonian Days (LEP) organizing committee have a few announcements that we would like to share. First, in light of the current COVID-19 crisis, Seattle LEP 2021 will be postponed. But do not worry, Seattle will be hosting the 35th LEP when it is safe for us all to gather together once again. As we wait and look forward to that time, we will be offering some online events and opportunities to connect virtually.

Stay tuned for more information on our website and facebook page, or sign up for our mailings through the contact section on the LEP2021 webpage.

Now, on to happier news.

Seattle LEP 2021 has a logo!

We had so many amazing ­entries and artists that it took a while to come to a consensus.

Our winner is Eiki Martinson!

As you can see on the image, we have a Baltic longboat ­ symbolizing our ancestry and the trials and challenges of sailing West to find new ­ opportunities. The five shields ­ represent the five hosting communities of LEP since its ­ beginnings. Finally, the longboat encounters an orca, one of the inhabitants of NW. It symbolizes the natural beauty of WA state and the seas that connect our ancestral and new ­ homes. Congratulations Eiki!

On Sunday, September 13, the Estonian St. Andrew’s Lutheran congregation held its annual service honouring those who have passed, at York Cemetery, with Rev. Kalle Kadakas presiding. He was assisted with song from Liina and Ilmar Lepik and organist Juha Tikkanen on the organ.

Photo: AR

And thank you to our Logo Contest sponsors Click And Grow (https://www.clickandgrow.com/) for the prize of a Smart Garden and cornflower pods.

We hope you all stay healthy and safe. We will keep you entertained and connected while we all do our best to help get back to normal so we can come together again.

Further information and updates as they become available can be found on the LEP 2021 website (www.lep2021.com) and on the “West Coast Estonian Days – LEP 2021 Seattle” Facebook page.

We look forward to seeing you soon!

THE SEATTLE LEP202X ­ORGANIZING COMMITTEE info@lep2021.com

Supporting Canadian-Estonian students, enriching our community EFC Scholarship Deadline – October 1 Supporting Canadian-Estonian youth goes to the heart of the vision of the Estonian Foun­ dation of Canada – to ensure an Estonian future in Canada.

In addition to supporting community programming like Estonian heritage schools, choirs and folk-dancing, EFC supports Canadian-Estonian youth directly. The EFC Scho­ larship is available to post-­ secondary students in second year or above who have Estonian heritage and is given based on an application which includes a brief personal essay about the meaning of being Estonian.

The generous donors to Estonian Foundation of Canada make support for youth in our community possible.

EFC invites Canadian students of Estonian heritage who are in second year or above of their chosen post-secondary program to apply for the EFC Scholarship. Application Dead­ line: October 1, 2020.

Applications are available online www.estonianfoundation. ca or by contacting the office at 416-465-5600 or info@estonianfoundation.ca

10

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

Nr. 37

To be, or not to be. That is the question The annual assembly meeting of the St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto (EELK Toronto Peetri Kogudus) will take place on Sunday September 27th, 2020, immediately following the church service.

The church service is at 11:30 a.m. and the meeting is sche­ duled to start at 12:30 p,m, In addition to the regular agenda items, such as financial and activity reports, we will need to discuss certain items dealing with the future of the congregation. We need to vote on our future direction and a new constitution and by-laws.

The timing of this meeting in the midst of COVID-19 may be questioned by some. Regret­ tably, time does not stand still.

We had originally scheduled this assembly meeting for April 19th, but at that time, all gather­ ings were prohibited.

None of us knows how long the pandemic will last, but thankfully, we are now able to gather, albeit in restricted circumstan­ ces. Decisions simply must be reached and cannot be deferred any longer.

The assembly meeting is being organized so that as many members with voting rights may attend, as possible. Invi­ tations and background in­ formation have been mailed to members who have fulfilled their financial obligation to the church in 2019/2020. We ask these members to RSVP to the church office. By knowing the number of attendees, we may set up the space accordingly, keeping physical distancing in mind. An option to attend by video conference is also offered. We welcome our younger or technically savvy members to assist their older family members in this endeavour, which would have the additional benefit of reintroducing the younger generations to church.

St Peter’s was founded on August 3, 1948. After a few years, we outgrew the space provided to us at St. John’s Lutheran and our own church needed to be built. Thanks to the hard work of the organizers and the donations of our members, the building of our very own church was completed in 1955.

St. Peter’s was in growth mode. Within the first 10 years, approximately 500 couples were

married, hundreds were confirmed and Sunday School was full of children. The filled-to­ capacity Christmas Eve services were even immortalized in Olav Kopvillem’s song, where he describes the lost coat buttons, shoes and galoshes as a matter of course.

Those days are gone.

Even at the single Christmas Eve service are there seats to be found. Sunday School is a thing of the past. Funerals outnumber christenings tenfold. Our membership has declined to the point where upkeep of the church building is not feasible.

This is not news. The situation has been going on for a while and the Assembly was notified already in 2013, when the Internal Audit Committee projected we would have enough funds to continue for another 5 years. Thanks to the prudent actions of our leadership and ­ the blessing that the Salvation Army is renting from us for a limited period of time due to the Metrolinx construction, seven years later we are still ­ operating and expect to be able to continue as we are for ­another four years.

We are at a critical point where the decisions the assembly reaches on September 27, 2020 will determine whether we continue for another four years and shut down or continue for two, three or more generations.

We are not alone. Many, many churches are for sale. The reasons vary, but the trend in North America is declining church attendance. Our church is at a crossroads. We have to take the steps for a reawakening, or forfeit all that our ­parents and grandparents built.

In 2018 a Future Committee was formed to focus on solutions for St. Peter’s to continue.

It became clear that statistics do not support the illusion that increased donations are the ­answer. The committee consulted with various experts in real ­estate, construction, etc. as well as to Bishop of the ELCIC. There are no christian congregations interested in purchasing or renting a church. Our lot is too small to build around the existing church structure. The only viable solution is to sell the church and property. Thank­ fully, real estate values in the Mt Pleasant Eglinton area are favourable and the capital

Society of Estonian Artists in Toronto (EKKT)’s

65th ANNIVERSARY ART SHOW

Wednesday, September 23- Sunday, October 4, 2020 Todmorden Mills Heritage Site Papermill Art Gallery 67 Pottery Road, Toronto, ON M4K 2B9

r­ealized from the sale would ­allow us many opportunities for our congregation to continue for decades to come.

Is it the building that unites us? We can all agree that we have countless wonderful memories of time spent at the ­ church and are thankful for the sacrifice our ancestors made.

But, it is a building after all, and an ageing one at that.

Or are we willing to acknowledge that it is the congregation that unites us and the gift our ancestors gave us was the opportunity to congregate and share in the word of God? If the assembly votes to sell, we would have several more years in our church. We would need to find a buyer, negotiate the terms and receive assembly approval. We would have sufficient time to calmly reorganize and plan for the future, starting from moving the columbarium to another location to reorga­ nizing our activities.

An other key agenda item has to do with our constitution and by-laws. As voted by the assembly on March 3, 2019, we have begun the process of leaving Lutheran Church Canada (LCC) and joining Evangelical Lutheran Church in Canada (ELCIC). With this, a new constitution and by-laws must be adopted. The decision to leave LCC was made for many reasons, not the least of which is that all other Estonian congregations in Canada belong to ELCIC. Having all congregations belong to the same synod would allow for future even­ tualities.

The second factor is that our existing constitution does not comply with current legislation and must be brought up to date.

Our wish for each voting member is to be grateful for the positive experiences we have shared and proud that we have existed for over 70 years and brave to make the difficult decisions that will ensure there will be a congregation for our ­children and grandchildren.

Do not be anxious about anything, but in every situation, by prayer and petition, with thanks­ giving, present your requests to God. And the peace of God, which transcends all understanding, will guard your hearts and your minds in Christ Jesus. Ph 4:6-7 The Executive of St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto: KAIRI HEMINGWAY, NAANI HOLSMER, JÜRI LAANSOO, LEENA LIIVET, TALVI MAIMETS and ALLAR VIINAMÄE

Gallery Hours: Wednesday- Sunday 11am- 5pm COVID protocols- masks required

Virtual Show: https://www.estonianartiststoronto.com/ EKKT email: ekktartists@gmail.com

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Okay, boomer The best put-downs are those where the dissed person does not even realize that it is happening. The title here is in­dicative. Took some time for this wretch to understand that it is modern elder abuse, generated by millennials and ­ hipsters, often one and the same. Means that you are too old to understand either technology or acronyms, or whatever passes for fun amongst that generation.

Okay, boomers grew up at a time when phones were for talking, not texting. Some adapted. Or so they thought.

Acronyms and smileys – why not just spell it out; show genuine emotion on the face that you were born with? Nope, does not work that way. Even leaving a voice mail is ap­ parently gauche. Just the fact that your phone number shows upon on a smartphone screen is good enough. As for a returned answer? Almost never a call, but a text. No wonder the world complains about a lack of communication and understanding.

Don’t get me started on emojis. Especially these days, when thanks to the need for masks we cannot even decipher real emotions. Unless you’re Asian, for in Asian cultures eyes express emotions, while in Western cultures it is the mouth. Example: Asian emoji: (^_^;) Western emoji: :-( – which turns into an actual sad face when typed into a phone. Go figure.

Consider the following.

Carmakers are aware of the dangers of distracted driving, newer models have hands-free Bluetooth, some take texts, and have preprogrammed answers.

Such as can’t talk right now.

Which is wise. But only if that button is pressed either by a passenger or when the car is not in motion. Otherwise it completely befuddles the driver – that touch screen has a myriad of options. And heaven help the boomer that uses it, not knowing that punctuation, apparently, is also only for fogies. Should you press the option “Thanks.” (note the period) you are insulting the millennial that sent you the message. No period is OK. OK, with a period is even worse, and heaven help the ­texter that replies K. Now how silly is that. Many of us remember pig Latin, which, in truth, was not hard

for adults to decipher. Yet when you consider the efforts behind educating your offspring, never mind the costs up to and beyond university, as is sadly too often the case these days, it truly boggles the mind. You feed them, house them, reward their achievements with trips and other such wonderful benefits – and they mock you? Simply ­because of your age?

And it is even worse trying to decipher young adults in Estonian. Many a dismissive comment found online in the comments section – such as on Reddit – requires translation, not just into Estonian – but also then into English, where the putdown originated! And asking your millennial for such ­linguistic assistance is received with barely disguised derision.

Or outright chortling. After all we’ve done for them.

But two can play at this game. That generation never had compulsory Latin in high school. Or Greek, one had a choice. ‘Twas wiser to pick the one with a familiar alphabet.

Many a good pun was generated during those halcyon teenage years. Semper ubi sub ubi*. A classic. Guaranteed to create a blank stare. In turn generating the opportunity to pontificate at length about how in our day an education meant more than an ability to generate acronyms, which usually gets the “I’ve heard this before” vapid reaction.

But are not today’s young adults being tiresomely repetitive as well? LOL, IMO, BFF an FWIW, GFYP became passé for that very reason, now only used by boomers. Amongst themselves.

Keeping up with this non­ language development does suggest that peoplekind is regressing. Humans of a certain age are attached to their cellphones to the extent that some shower with them. FOMO, apparently. Or is that NFD, which, upon asking, means Need For Drama.

What a WEIRD world (West­ ern, Educated, Industrialized, Rich and Democratic) to live in.

The silver lining is that someday, the millennials will, in turn be mocked by their own offspring. No wonder how hard they will try to understand their adult children’s culture. It has been so for generations. Just ask your grandmother.

TÕNU NAELAPEA

(*Always wear underwear)

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

Learn Estonian for both credit and enjoyment!

After another successful year and with growing popularity, the University of Toronto is again offering an Estonian language course as part of its curriculum, and this Fall the course will be offered in a blended format: once a week via a videoconferencing platform (Zoom) and the rest of weekly learning will take place online.

Students from all Toronto area universities (Toronto, York and Ryerson) have the opportunity to take the course for credit, after getting permission from their home university to transfer the credit from the University of Toronto. After receiving permission, students from other ­institutions must pay a fee and submit an application to Woodsworth College to receive a University of Toronto student number and register. You can also consider auditing the course for personal fulfillment if it sounds interesting and too good to pass up!

The course will be offered at the intermediate level (EST 200H1F and EST 201H1S). The course will continue to build essential Estonian vocabulary, ­ grammatical and communicative competence through a ­variety of reading, writing, listening and speaking activities.

Popular songs, poetry, and structured and semi-structured dialogue are among the various tools for achieving these ob­ jectives. This will evolve to themed sessions using language for travel in Estonia, savouring the language of Estonian cuisine, and the lyrics of popular, folk and classical Estonian ­music.

If you have ties to the Estonian heritage and culture and have wanted to strengthen these bonds, this is a great opportunity to get a better appreciation of all things Estonian by enhancing your knowledge of the Estonian language. If you know of people who are held back from a stronger bond with their Estonian heritage by their language skills, why not recommend this course to them?

Estonian is an interesting language for its own sake.

Estonian is different from most spoken languages in Europe. It belongs to the Finno-Ugric language family, which also ­ ­includes Finnish and Hungarian.

The role of vowels in Estonian is among the greatest in any European language, whereby a

string of vowels can form meaningful words around the frame of few consonants. It also has the additional vowels õ, ä, ö, ü. If you have trouble with the following tongue twisters, then this course is for you. Ülekooliline tööõigusabibüroo (University-wide legal aid office for employment), Jäääär (edge of the ice), Õueala (courtyard), Kõueöö (night of the thunder), Puuõõnsus (hollow of the tree), Töö-öö (working night). One can even compose a complete sentence without using any ­consonants – Äia õe oaõieaia õueaua ööau!!!

For more information, please see: https://www.visitestonia. com/en/why-estonia/your-quickguide-to-the-estonian-language The instructor for this course is Marju Toomsalu. Marju is a passionate advocate for language and welcomes the opportunity to combine her love of language with teaching. She inspires her students to discover the nuances of understanding that language variations hide and offer, and also enjoy selected aspects of comparative linguistics using simple everyday terms.

If you are interested in taking this course, please email Marju (mtoomsal@ryerson.ca) for a zoom invite and look the course up in the University of Toron­ to’s Faculty timetable: https://timetable.iit.artsci.utoronto.ca/ (P.S. the course is offered by the Department of Slavic Languages and literature and the course code is EST200.)

The course offered in the 2021 Winter term will be a continuation of the one offered in the 2020 Fall term, at an increased level of language proficiency. Many students who have some preliminary know­ ledge of the language have joined the EST 200 in the Fall or Winter term.

Information for auditors can be found here: http://sites.utoronto.ca/slavic/ courses/auditing.html. Classes begin on September 10.

This course is a key part of the Estonian Studies Program at the University Of Toronto. It is made possible through the generous financial support of ­ Tartu College and Chair of Estonian Studies Foundation in recognition of the importance of the Estonian Studies Program to the Estonian community.

11

Putin’s equation of Forest Brothers with Nazis outrages Estonia, Latvia and Lithuania Paul Goble, Window on Eurasia, September 2020 Staunton, September 9 – A week ago, Vladimir Putin signed an order calling for a one-time payment to Russian citizens living in Estonia, Latvia, and Lithuania of 75,000 rubles (one thousand US dollars) who fought against the Forest Brothers, as the Baltic resistance to the Soviet occupation was called, after 1945.

By equating Soviet troops who fought Nazis with those who fought Baltic Forest Brothers, Putin has equated members of the Forest Brothers with the Nazis. Not surprisingly, this has outraged the Estonian, Latvian and Lithuanian governments as well as many ordinary citizens in those countries and their friends elsewhere.

The history of the Forest Brothers movement is complicated. Some of their members in fact did fight for the Ger­ mans. But most were Estonian, Latvian or Lithuanian patriots who fought first the Soviet occupation, then the German ­ occupation and then the Soviet occupation once again.

Moscow occasionally picks up on this issue, focusing exclusively on the few documented cases in which Forest Brothers after 1945 had earlier worked for the German occupiers in ­order to blacken the reputation not only of these freedom fighters but that of the Baltic ­countries as a whole.

Three developments appear to have triggered the latest action by Putin in this regard. ­ First, several Estonian officials have called for demolishing Soviet war memorials in Tallinn, actions that Russian commentators say could trigger a crisis that in bilateral relations.

Second, the increasing integration of Baltic forces into NATO ones has reminded some in the Russian capital that Western military experts have encouraged Estonia, Latvia and Lithuania to develop Forest Brother-like partisan units to resist any Russian move against them.

And third, Moscow con­ tinues to be worried about the image of the Forest Brothers on the population within Russian borders. Few know that Stalin deported Russians from Pskov Oblast in the late 1940s because some of them were attracted to and even involved with Latvian Forest Brothers.

Blackening the reputation of the Forest Brothers and the Estonians, Latvians and Lithua­

Language card illustration by Marko Mäetamm.

Celebrate worldwide Estonian Learning Week and Culture Days 2020 with VEMU (the Museum of Estonians Abroad) Vincent Teetsov If you ever wanted an impetus to start learning Estonian or to take your linguistic abilities to the next level, then this would be a great occasion to do so. Starting on September 21st and finishing on the 27th, language learners and teachers across the world will unite for Worldwide Estonian Learn­ing Week.

If you’re able to make your way to Tartu College in the evenings, you can add a visual component to your learning by viewing VEMU’s Estonian language-themed exhibit in the windows of the G floor. This exhibit happens to coincide with Culture Days, a monthlong (from September 25th to October 25th) recognition of arts and culture taking place across Canada’s provinces.

The official Eesti keele nädal website (keelest.ee) has shared a number of online resources to energize the inevitable memorization and practice that goes into the learning process: including YouTube vlogs and a directory of relevant language schools where one can take classes. One resource mentioned on the website is Speakly, a platform that prioritizes conversation and frequently occuring vocabulary to get you speaking actively. There is an additional live chat service, too, whereby users can speak over Skype with a tutor. Two other resources promoted by World­ wide Estonian Learning Week include Keelklikk and Keeletee, which provide exercises where you can write to a teacher in Estonia, among other features.

nians serves Moscow’s interest in a variety of ways, but it is not without risk: Every time Moscow does so, ever more people in the Baltic countries and elsewhere refocus their attention on these fighters and ­ sees that Moscow’s propaganda now is as false as it was under Stalin.

Learning a language doesn’t have to be a solitary experience – there are many other people out there in the same position as you! The official Eesti keele nädal website shows a map ­indicating countries around the world where site visitors can ­indicate where they are learning or teaching Estonian, or simply where they are on the planet as a speaker of Estonian. If you’re taking part, you can add yourself to the map, to join the movement and see where other fellow Estonian language enthusiasts are.

For confident Estonian speakers, why not lend a hand to someone at a beginner or ­intermediate level? A phone call or video call could really help contextualize the aforementioned study materials into real­life situations. You can even print out and use the exuberant and charming language cards illustrated by artist Marko ­ Mäetamm.

Furthermore, on September 26th, VEMU is planning an Estonian language quiz for those who would like to test their knowledge. The quiz also coincides with the 19th edition of the European Day of Lan­ guages – on the same day, you’ll be able to take a free 25 minute Estonian lesson online (along with several other European languages). For further details on all of this, be sure to like and subscribe to VEMU on Facebook (www. facebook.com/vemu.ca) and You­ Tube (www.youtube.com/channel/UCT0mLjjfm8yceOr13rlsiw).

For every instance you might have heard that you need to be a child to learn a language, there are linguists to refute that claim. Polyglot and author Benny Lewis has argued that adults learn more effectively than children do. So don’t be intimidated! All of these educational activities happening at the end of September are more than a coincidence; they’re a reminder to never stop learning, even if you’re not in school any longer.

12

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

Riigikogu stenografiste asendab robot

Perekond Lige Monika, Timo, Johannes – tere tulemast koju!

Foto: M. Wilbiks

Timo Lige esimesel teenistusel koguduse pastorina Toronto Baptisti kirikus.

Foto: M. Wilbiks

Tere tulemast koju Möödunud pühapäeval, 13. septembril kogunes Toronto Eesti Baptisti Kogudus traditsionaal­ sele kojutuleku jumalateenistusele, mis kujunes ka uue ­pastori Timo Lige tervitus­ koosolekuks.

Jumalateenistus algas ins­ pireeriva klaveriprelüüdiga Peter Kaupsilt. Sellele järgnes tervitus juhatuse esimehelt Paul Wilbiksilt, kes tsiteeris 5. salmi Taaveti 130. laulust: „Ma ootan Issandat, mu hing ootab, ja ma loodan Tema sõna peale.“ Ta j ulgustas kogudust ühiselt ­ ­ootama Issandat ja lootma Tema sõna peale neis aegades, milles me oleme elamas. Kuna ühislaulmine on COVIDi pii­ ­ rangute tõttu jätkuvalt keelatud, olid läbi teenistuse põimitud Timo Lige soololaulud. Alus­ tuseks laulis ta kitarri saatel Rich Mullinsi laulu ,,If I Stand“ (Kui ma seisan) ja teisena M.D.Babcocki/Chris Tomlini tuntud hümni ,,Mu Isa maailm see“ (Oled hea, hea Isa).

Klaveril mängis kaasa Peter Kaups.

Sellele järgnes ametlik ter­ vitus ja vastuvõtt Timole, Monikale ja Johannesele.

Koguduse poolt anti Monikale tervituseks üle suur lillekimp.

Monika tervitas kogudust, avaldades tänu Jumalale imede eest, mis on neid juhatanud

Torontosse. Ta rõhutas, et Jumala armastus on muutumatu.

Ta ootab usaldust meilt, sest kõik, mis Jumal teeb, on hästi tehtud. Ta lõpetas Piibli tekstidega: ,,Sinu käes on kõik mu ajad“ (Psalm 31:16) ja „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse!“ (Joh. 14:1), tuues esile, kuidas praeguses keerukas maailmas ja muudatuste perioodis on eriti oluline, et me peaksime kinni neist sõnadest.

Pastor Timo Lige julgustas oma jutluses kuulajaid, et Jumal on meie kõigi lugudes. Nii nagu Ta oli kadunud poja loos, keset tema sügavamaid eksiteid, Iisraeli rahva loos, keset lootusetut kõrbe, Taanieli sõprade loos, kui nad olid Nebukad­ netsari poolt visatud tulisesse ahju, Taaveti loos, kui ta põge­ nes Sauli eest või Sarepta lesknaise loos, kui ta oli valmistamas endale ja pojale viimasest õli ja jahu raasust leivakest, enne kui nad nälga surevad. Ta tuletas kogudusele meelde, et kõige olulisemad ei ole olukorrad, vaid Jumal, kes annab vihma ja laseb voolata õlil, ­ Jumalal, kes on ülestõusmine ja elu. ,,Kui Jumal on meie poolt, siis kes saab olla meie vastu?“ Pastor Timo Lige esitas ka kogudusele väljakutse leida üles oma anumad, nii nagu prohvet Eelija palus Sarepta lesknaisel otsida majast erinevaid anumaid, et Jumal saaks need täita õliga. Ta juhtis tähelepanu

Sel nädalal sai Eestis ajalooks üks amet – aastakümneid riigikogu sõnavõtte ümber trükkinud stenografistide töö võtab nüüd üle robot.

Sirje Senkel, kes asus stenografistina tööle 29 aastat tagasi, kui Toompeal oli veel kirjutusmasinate ajastu ja stenogramme trükiti viies eksempla­ ris läbi kopeerpaberite, meenutas seda aega nii: ,,Väga võõras töö oli, tekst oli võõras, seal olid sellised sõnad nagu fraktsioon ja erakond. Mäletan, et otsisin ÕS-ist (ÕS -Õigekeelsussõnaraamat), kuidas seda sõna kirjutada ja mida see tähendab, sest senimaani oli olnud ainult üks partei.“ Ta lisas: ,,Kõrvaklapid olid rasked. Ma mäletan, et sel­ ­ lised plastmassi orad käisid kõrva ja kui sa läksid koju, siis pidid kontrollima, ega need ei jäänud sulle kõrva.“ 1992. aastal vahetasid arvutid kirjutusmasina välja, kuid töö sisu jäi samaks – sõna-­ sõnalt tuli panna kirja kõik, mis riigikogu suures saalis räägitakse.

Nüüd teeb stenografistide töö ära robot Hans, kes oma looja, Tallinna tehnikaülikooli vanemteaduri Tanel Alumäe sõnul on üsna täpne ja eksib saja sõna puhul vaid kuue kirjapanemisel.

Rohkem on tööd stenogrammitoimetajatel kirjavahemärki­ dega, sest nende panemisel eksib robot veel üsna palju, kuna kõnetuvastus kuvab teksti sõnajadana, millele tehisintellekti mudeli abil lisatakse kirjavahemärgid.

Tunniajase salvestuse kirja­ panemiseks kulub Hansul pool tundi.

Riigikogu kõnetuvastussüsteem läks maksma 400 000 ­eurot. (ERR/EE)

s­ellele, et Jumala mehed ja naised läbi aegade ei olnud kõige täiuslikumad ja andekamad, vaid tihti lihtsad mehed ja naised, kes olid andnud oma puuduliku astja (anuma) ja ütelnud: ,,Jumal siin ma olen, ­kasuta mind!“ Jutlusele järgnes Timo oma­ loodud laul ,,Olla Sinu ligi­ olus“, mis juhatas ühtlasi Issanda surma mälestamisele, mida kogudus ei ole koroonapandeemia tõttu saanud läbi viia mitmel kuul.

Pärast jumalateenistust oli distantsi pidades võimalus osaleda ka kohvilauas.

Kuigi pandeemia seab piiranguid, on meie eesõigus otsida hetke olukorras loovaid võimalusi Jumala teenimiseks ja koos olemiseks. Pühapäevane päev kujunes just selliseks võimaluseks. Loodetavasti, kui seadu­ sed ei muutu, saame ­koguneda järgmisel pühapäeval kell 11.00 jällegi baptisti kirikusse. Olete kutsutud ja oodatud! Kellel ei ole võimalik isiklikult kohal olla, võib teenis­tustest osa saada järgnevatel päevadel video vahendusel. (MW)

Nr. 37

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Peggy (Margaret) Jupe Peggy Jupe on üks seitsmest erakordselt tublist Kanada Eesti kogukonna noorest ESK 2019 stipendiaadist. Peggy õpib kolmandat aastat Western Ontario Ülikoolis vokaalmuusika ja muusika­ ajaloo erialal, kõrvalerialaks psühholoogia. Tema eesmärk on saada muu­ sikaterapeudiks ja arendada meeleoluhäirete kontrollimist koorilaulu kaudu. Kuigi üles kasvades ei osalenud Peggy Eesti kogukonnas, on ta alati hinnanud oma Eesti päritolu ja külastanud sugulasi Eestis, kui ta külastas Balti riike oma noortekooriga. ESK stipendium aitab Peggyt ennast hariduse omandamise ajal toetada.

Eestlaseks olemise kohta: „Minu Eesti identiteet ja muusikaarmastus on omavahel tihedalt seotud. Koorimuusika traditsioon on sügav, rikkalik [auväärne] osa Eesti kultuurist. Loodan olla osa sellest traditsioonist ja edendada selle kohta maailmas ning esitleda maailmale seda eripära, mida minu Eesti päritolu on minu muusikale avaldanud: selleks on kogukonna jõud, identiteet ja areng. Eesti kultuurist inspireeritud õppetundide kaudu sain teada, kuidas muusika võib elusid muuta“.

ESK rolli kohta: „Eesti Sihtkapital Kanadas on kogukonnale eluolulise tähtsusega … Ühendades Eesti kogukonda märkimisväärseks jõuks kindlustab Sihtkapital eestlaste osaluse Kanada kirevas rahvastikus. ESK võimaldab Kanada eestlastel ühineda ning jagada meie erilist ja ilusat kultuuri oma kogukonna ja kogu Kanadaga“.

Tänu meie heldetele annetajatele on Eesti Sihtkapital Kanadas välja andnud üle 130 stipendiumi Kanada Eesti noortele 2003. aastast saadik. Külastage meie veebilehte www.estonianfoundation.ca enama informatsiooni saamiseks stipendiumi tähtaja ja kriteeriumite kohta või meie kogukonna toetamiseks annetuse tegemiseks.

Eestlane mõisteti Soomes seoses rahapesujuhtumiga vangi Soome Pohjanmaa esimese astme kohus mõistis ulatus­ likus rahapesujuhtumis tähtsaks sidemeheks välismaaga peetava eestlase kaheks aastaks ja kümneks kuuks vangi.

Juba varem on samade juhtumite eest karistus määratud ­neljale mehele ning soomlasest peasüüdlane mõisteti samuti kaheks aastaks ja kümneks kuuks vangi. Veel kolm meest said tingimisi karistused, vahendab Yle Uutiset.

Kuritegelikult liigutati kokku 4,3 miljoni euro väärtuses raha.

Eestlane mõisteti raskes rahapesus süüdi väiksemas juhtumis, kus umbes 310 000 eurot suu­ nati vale kontonumbri abil Saksa ettevõttelt Soome kontole. Mees tunnistas selles juhtumis üles rahapesule kaasaaitamise.

Eestlane mõisteti süüdi ka raskele rahapesule kallutamise juhtumis, kus Soomes Toholam­ pis asuva ettevõtte konto kaudu liigutati nelja miljonit eurot.

Kohus ei saanud tõendeid selle kohta, et mees oleks ise saanud tasu kontole tulnud kuri­ tegelikul teel saadud raha eest.

Mees peab ühisvastutusena lisaks hüvitama üle 300 000 euro ja kohtukulud. (ÄL/EE)

www.eestielu.ca

Õpime ,,salakeelt“…

(Algus lk. 1)

Roose-Kolga, lastevanemate komitee esimees Linda Soolepp ja sekretär Eda Oja. Tänu juhatusele, kes organiseeris arvutiprogrammi, millega õpilasi ja õpetajaid kokku viia.

Kevadised on-line tunnid möödusid kooliekraanil huvitavalt, nii et juba harjumus ja samas ikka põnevus olemas.

Hea näha arvutis oma klassi­ kaaslasi, kuigi parem oleks olnud isiklikult tere öelda, va­ hetunni ajal Eesti Maja koolikohvikust kommi osta ja sõpradega naeru kihistada. Loodame ka kevadisi koolilõpetajaid isiklikult kohale kutsuda ja autasustada sel sügisel. Kas või koh­ tuda Eesti Maja parklas! ,,Mitu last on su peres? Kui kaua sa oled olnud õpetaja?

Miks sa õppisid õpetajaks?“ – selliseid küsimusi esitasid noored oma klassijuhatajale, kui oli aeg tunnis ise vastu küsida.

Dialoog oli arenemas ja juttu jätkus kuni nelikümmend minutit täis sai. Viieminutiline puhkepaus ja teine koolitund eesti keeles sai alata. Mis on täpi­ tähed, kuidas neid hääldada, mida tegid suvel ja oligi esi­ mene kooliõhtu kuuldud-nähtud.

Kool on nagu teater: kord on lõbus ja kord on kurb olek.

Paneme lõbusa näomaski ette ja õpime eesti keelt kodus ilma suumaskita.

Kui soovid osaleda eesti kooli töös – võta ühendust: ­ info@eestikool.ca Hilja ei ole kunagi! Ootame teid! EDA OJA

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

Meeskonna teatel kasutati Navalnõi mürgitamisel hotelli veepudelit

Toronto Vana-Andrese koguduse kalmistupüha-vabaõhujumalateenistus York kalmistul, teenib õp. Kalle Kadakas Foto: Riina Klaas

Meeldejääv…

(Algus lk. 1)

mida käsitas Agricola kiriku vaimulike laulude saatja Juha Tikkanen. Siinjuures paneme tähele koguduse esinaise Riina Klaasi korraldavat kätt.

Pärast õnnistamist laulis kogudus armsaks kujunenud koraali ,,Abide with me“, mille haaravad eestikeelsed sõnad on

Väliseesti lapsed alustasid uut õppeaastat 15. septembril alustas kaheksandat õppeaastat väljaspool Eestit elavate eestikeelsete laste Üleilmakool, kus õpib 260 õpilast 29 riigist.

Põhikooliealistel õpilastel on e-kursustel võimalik õppida eesti keelt ja kirjandust, Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, Eesti geograafiat ja matemaatikat kokku 28 erineval kursusel.

Kõige rohkem õpitakse eesti keelt, kolmkümmend viis õpilast osaleb mitmel kursusel.

Populaarsed on eesti keele kui võõrkeele kursus ja 16-26aastaste noorte eesti keele kursus, mida viiakse läbi koostöös Üleilmse Eesti Noorte Võrgus­ tikuga. Õpilased elavad Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksa­ maal, Šveitsis, Belgias, Hol­ landis, Luksemburgis, Prantsus­ maal, Rumeenias, Kreekas, Itaalias, Austrias, Suurbritan­nias, Iirimaal, Hispaanias, Venemaal, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Liibanonis, Araabia Ühendemi­ raatides, Ameerika Ühendrii­ kides, Kanadas, Kolumbias, Mehhikos, Jaapanis ja Austraa­ lias.

Haridus- ja Teadusministee­ riumi keeleosakonna juhataja Andero Adamson märkis, et Üleilmakool pakub suurepärast võimalust õppida eesti keelt, kirjandust ja teisi õppeaineid eesti keeles, et hoida ja parandada laste eesti keele oskust välismaal elamise ajal ning soodustada Eestisse tagasipöördumist tulevikus. „Üleil­makooli õpetajate tehtud töö tagab lastele hea emakeeleoskuse, mis on väga oluline lapse eesti identiteedi kujunemisel. Eelmise õppeaasta lõpuks pöördus Eestisse tagasi 20 last, kes õppisid vähemalt ühe õppeaasta Üleil­ ­ makoolis. Seal omandatud eesti

loodud kunagise Vana-Andrese organisti Roman Toi poolt.

Pärast vabaõhujumalateenistust, jäi õpetaja koos ühe koguduseliikmega (allakirjutanu) kalmistule, leidmaks varasemate õpetajate Otmar Pello ja Udo Petersoo ning endise koguduse esimehe Toivo Hiire hauakivid, mille ette õpetaja Kalle Kadakas paigutas vastavas ­mahutis kaunid mälestuslilled.

keele oskus ning teadmised on suureks toeks õpingute jätkamisel Eestis,“ ütles Adamson.

Lapsevanemad on andnud Üleilmakoolile tagasisidet, et üldjoontes on programm hästi koostatud ja õppematerjalist koorub tihti välja sõnu, mis pole aktiivses sõnavaras, ja teemasid, mida üle arutada.

Tänatakse võimaluse eest kasutada Opiqu digiõpikuid ja kiidetakse digiõpikute koostajaid.

Samuti peetakse tähtsaks õpetajaga suhtlemist – lapsel tekib omamoodi side „virtuaalse“ õpe­tajaga, ta teab, et keegi jälgib ta tegevust ja kui on tarvis, saab abi küsida. Lapsevanem: „Lisaks keeleõppele on see kursus ka väga oluline tugi lapsele tema eesti identiteedi tunnetamisel. See, et laps saab õppida eesti keelt nendest samades õpikutest, millest tema Eestis ­ elavad sõbrad õpivad, tähendab vähemalt meie pere piigale ­palju.“ Üleilmakooli õppetöö toimub Haridusja Noorteameti (HARNO) Moodle’i õpikeskkonnas ning õpilastele pakutakse lisaks ka individuaalsete veebitundide võimalust. Õpe­ tajad on Kadi Kivilo, Lee Laurimäe, Tiina Maripuu, Kerttu Maripuu, Helja Kirber, Piret Rannast, Sirje Sild, Karolina Antons, Riina Voltri, Kaari Rodima, Maibritt Kuuskmäe, Karin Mickelsson, Tjorven Siiboja ja Leelo Kivirand. Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Lisainfo: Helja Kirber Eestikeelse Hariduse Üleil­makooli juht +372 565 5618 info@yleilmakool.ee www.yleilmakool.ee

Seltsi

Neljapäeval teatas Vene opo­ sitsiooniliidri Aleksei Navalnõi meeskond, et Navalnõi mürgitati tema hotellitoas asunud veepudelit kasutades. Vara­se­ malt arvati, et mürgitamine võis toimuda lennujaamas, kus Navalnõi ostis enne lennule minemist teed.

Navalnõil hakkas halb 20. augustil lennusõidul Tomskist Moskvasse. Lennuki meeskond otsustas teha maandumise Omskis, kus Navalnõi haiglasse toimetati. Vene arstid andsid Navalnõi ootamatu haiguse põhjuste kohta ebamääraseid selgitusi ning väidetavalt venitasid tema lubamisega ravile Saksa­ maale, kuhu ta siiski kolmandal päeval jõudis.

Saksamaa sõjaväelaboris tehtud testist selgus, et Navalnõi mürgitati N.Liidus väljatöötatud närvimürgi Novitšok ühe modifikatsiooniga. Sama kinnitasid hiljem ka Rootsi ja Prantsusmaa laborid. Venemaa on seni selli­ sed väited tagasi lükanud.

(ERR/EE)

Sindis taheti sularahaautomaati varastada Teisipäeval pidasid Eesti politseinikud kinni 24- ja 32-aastase mehe, keda kahtlustatase Sindi sularahaautomaadi varguse katses. Ööl vastu 15. septembrit toimus Sindis Jaama tänaval Konsumi poe juures plahvatus, mille abil taheti kätte saada raha sularahaautomaadist.

Politseipatrull pidas Rumee­ nia ja Moldova kodakondsusega mehed kinni, kui nad olid Eestist lahkumas. ,,Uurijad on praeguseks tuvastanud ka meeste seose ühe teise sarnase juhtumiga, mis leidis aset septembri alguses Raplas. Sealgi üritati automaadist raha kätte saada, kuid tegu jäi pooleli,“ ütles Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson.

KANADA UUDISED

• BRITI KOLUMBIA. Enam kui 200 provintsi tuletõrjujat sõidavad Ameerika Ühend­ riikidesse, et aidata võidelda ekstreemsete metsatulekahjudega Oregonis, mis on senini tapnud kaheksa inimest ja hävitanud enam kui 1000 kodu. (Lüh.

CBC)

• ALBERTA. Edmonton on võõrustajaks suurele hokisündmusele, aga ilma fännideta – 2021.a. maailma juunioride meistrivõistlustele, mis toimuvad Rogers Place’is, kinnitas International Ice Hockey Federation. (Lüh. CBC) • QUEBEC. Kohtu otsusel peab üks korteriomanik maksma $14.000 diskrimineerimise eest, sest keeldus üürimast korterit ühele perele, kuna neil oli ­meditsiiniline teenistuskoer.

(Lüh. CTV News)

märkmik

13

Riina Kindlam

Otsad andis laev, mees ja tema telefon Asjade jada oli järgmine: 1) see foto sai tehtud (mitte „võetud“) Soomes, Kuopios juulikuus 2019, mõeldes just teile, kallid lehelugejad, et saaks piltlikult esile tõsta väljendit „otsi andma“. 2) ­ Vähem kui kuu aega hiljem kukkus toosamune nutitelefon, millega foto jäädvustati, Kanadas Kotkajärvel paadi­ sillalt Orujärve põhja, õnneks käeulatuskaugusele. 3) Veidi enam kui aasta hiljem ANDIS antud mobiiltelefon Eestis, Põhja-Tallinnas OTSAD, lakkas töötamast, kustus jääda­ valt. See ajendas meeles mõlkuvat fotot otsima välikõvakettalt (arvuti lisamälust), mida tänapäeva inimene ki­­ pub tillukese andme-kohvrina üleilmareisidelgi kaasas kandma.

Väljend „andis otsad“ on Eestis ülilevinud. Lapse esmane reaktsioon võiks olla „Mu telefon ei tööta!“ ehk seda võiks pidada ka katkiläinuks, kuigi ­ „katki“ kirjeldab pigem mõra­ sid-pragusid ja kilde. Vaas läheb katki, kukub puruks, „telefon on katki“ tuleks taas pigem lapse suust, aga kui mingi asi lakkab töötamast, „ei funksi“, veeres mu endagi imestuseks koheselt suust: „Mu telefon andis otsad!“ Veel üks tõsielunäide: „Gaa­ si­ pliit ei elanud ühte hooaegagi üle, juba andis otsad!“ Kui paat või laev annab otsad, ehk loobub kinnitustest, nööride või trosside abil, mis seda sildumiskohal sadamas kinni on hoidnud, tähendab see, et asutakse teele ning siit on tulnud piltlik võrdlus inimese lahkumisega siit ilmast, surmaga. See ei ole kõige delikaatsem viis kirjeldada inimese teise ilma minekut ja matustel nii ei kõnelda, kuid piltlikult on see helge uus algus mööda siller­ davat vett. Inglise keeles nimetatakse seda hetke sadamakail „to cast off“ ja seda võib

sarnaselt kasutada millegi loo­ bumise või ära viskamise puhul, (to cast off your old habits).

Laevad lahkuvad, inimesed lahkuvad ja ka abiks olnud masi­ nad lahkuvad, annavad otsad, et purjetada väsinud ja katki läinud asjade maale puhkama – parimal juhul uuskasutusena mingis vormis taas tärgates, taaka (koormat) jätmata, taaki ­ (laeva masti toetavat trossi) ­katkestamata.

Fotol on hästi näha 1907. a. ehitatud 18-meetrise aurulaeva Wipuneni kinnitus- ehk sildu­ misOTSAD ning ka nende otsas olevad OUD (aasad), mille abil otsad on kinnitatud kail oleva POLLARI külge. Wipuneni kodusadamaks on Kuopio, kus ­ lõbusõite teeb veel palju uhkeid vanu aerulaevu. Need on olnud nii armastatud reisi- kui kauba­ laevadeks Soome sisevetel Kuopiost Saimaa järveni ning sealt edasi 1876. a. valminud Saimaa kanalit pidi Soome laheni Viipuris. Laev andis otsad lahti öisel järvel ja särasid veel tuled mustas vees...

Foto ja tekst: RIINA KINDLAM

Jaapanis nimetati ametisse uus peaminister Kolmapäeval valis Jaapani parlament uueks peami­ nistriks Yoshihide Suga, kes asendab terviseprobleemide tõttu ametist tagasi astunud Shinzo Abe’t. ,,Vastavalt tulemustele on meie koda otsustanud nimetada Yoshihide Suga peaministriks,“ ütles alamkoja spiiker Tadamori Oshima parlamendile pärast häälte ülelugemist.

Jaapani kõige kauem ametis olnud peaminister Abe teatas augustis, et lahkub pärast kaheksat aastat ametist tervislikel põhjustel.

14

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

Nr. 37

Mälestame sügavas kurbuses meie LAHKUNUD ON MEIE ARMAS HUNDUJUHT JA TEENÄITAJA

skm Margus

Tae

vil! Margus

Tae’d

Sügav kaastunne perekonnale EÜS TORONTO KOONDIS

Metsaülikooli pere mälestab armastatud hiievanemat

Margus Taed

Kurbusega, hundipojad ALAR ja TÕNU PETERSOO ARMAND LEPIK ARNO ja PETER TÜRK ARVO ja EERO LAANSOO DANIEL ja MIHKEL SCHAER DAVID HOGG ENN KUUTAN ERIK BOUSQUET ERIK ja MARKUS OTEMA HEIKKI ja KALEV JAASON HEIKKI NOVEK IVAR SOEVER JAAN ja LAAS HESS JAAN KITTASK JÜRI KIMSTO KALLE AMOLINS KRISTIAN ja PAUL LÄÄNEMETS LEKS ja REMI RAAMAT

MARK MERILO MART EINER MART KALJURAND MATI ja TOIVO PAJO NICK KAZAKOFF PAUL SAMBLA PEETER NIELÄNDER PRIIT, TAAVO ja MARKUS ROSENBERG ROBERT MARTJAK ROBI TREI ROLAND CAMPBELL TARMO ja ESKO REMMEL TARMO ja MARKUS SAKS TARMO UUKKIVI TOOMAS ORAV TOOMAS TAMMARK VEIKO PARMING VELLO ja MARGUS VERDER

kes korduvalt rikastas MÜ programmi Olgu koit sul küünlatuleks, õhtulambiks ehajoon

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Lembit Puusepp’a ja avaldame kaastunnet omastele EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Lahkus ustav relvavend

Rootsi rõivatootja katkestab koostöö Hiina partneriga Rootsi rõivatootja H&M tea­ tas sel nädalal, et katkestab koostöö oma Hiina partnerist lõngatootjaga Xinjiangi pro­ vintsis seoses süüdistustega etniliste ja usuliste vähemuste sunnitöö kasutamisest.

Moemüüja täpsustas, et ei tee enam koostööd ühegi Xinjiangi rõivatehasega ega hangi enam provintsist ka puuvilla.

Xinjiang on Hiina suurim puuvillakasvatuspiirkond.

USA teatas samuti varem sel nädalal, et kehtestab Hiinas asuva Xinjiangi regiooni osadele kaupadele piirangud, sest need on Ühendriikide võimuesin­ dajate hinnangul toodetud sunni­tööga. Toodete hulka kuuluvad piirkonna konkreetsete tootjate puuvill, rõivad ja elekt­ roonika. (ERR/EE)

Eestis istutati rekordarv puid Eesti Erametsaliidu teatel püstitati eelmisel aastal Eestis metsade uuendamisega käes­ oleva aastatuhande rekord.

Eesti metsadesse istutati 38,6 miljonit puud Sellest 22,1 miljonit puud istutati riigimetsadesse ja 16,5 miljonit erametsadesse.

Kokku uuendati metsa umbes 27 000 hektaril, mis on ligikaudu võrdne Tallinna ja Tartu linna summeeritud pindalaga.

Mullu ületas majandatava metsa tüvepuidu juurdekasv Keskkonnaministeeriumi statistika kohaselt raiemahtu ligi 3 miljoni tihumeetri võrra ja koos looduskaitse all olevate metsadega ületas juurdekasv raiemah­ tu 5 miljoni tihumeetri võrra.

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid märgib, et metsade uuendamine toob muutust Eesti metsade vanuselisse struktuuri ja täidab olulist rolli kliimamuutuste leevenda­ misel. „Kõige intensiivsemalt seovad õhust süsinikku just noored ja keskealised hea tervisega metsad. Vanuse kasvades metsade elujõulisus ja haiguskindlus väheneb, suureneb vastuvõtlikkus erinevatele looduslikele häiringutele ning ühes sellega hakkab metsade süsi­ niku sidumise võime paraku vähenema,“ selgitab Metslaid.

Maailma Terviseorga­nisat­ siooni hinnangul on Eesti üks puhtama õhuga riikidest maailmas. (ML/EE)

Sündmuste kalender • Laup., 19. sept. kl 7 õ VEMU (ÖÖ)TV – TARTU COLLEGE 50! Pidu koroona ajal. VEMU You Tube’i kanalil.

• Esmasp., 21.-pühap., 27. sept. 2020 ÜLEMAAILMNE EESTI KEELE NÄDAL, mida VEMUs tähistab AKNANÄI­ TUSEGA. Seda saab vaadata 7.30 õ – 00 Tartu College´i Bloori tn poolsetel G-korruse akendel.

• Kolmap. 23. sept – pühap., 4. okt. Eesti Kunstnike Koondise Torontos 65. a JUUBELI­NÄITUS Todmorden Mills’is, 67 Pottery Pd. Avamine neljap., 24. sept. kl 6-9 õ, RSVP. • Laup., 26. sept. EGO 24.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Info: tel 416222-9445 ja/või epost: jaakjarve@aol.com • Laup., 26. sept.- laup. 3. okt. VIKTORIIN “Tunne oma naabreid” VEMU Facebook’i või veebilehe (www.vemu.ca) kaudu.

• 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

Lembit Puusepp Mälestavad LENNUVÄEPOISID

Lahkus meie kauaaegne kallis perekonnasõber

Virve Mathias Südamlik kaastunne õde EVILE perekonnaga SYLVIA MAKK-LAINEVOOL ja JÜRI LAINEVOOL TOIVO ja RIINA MAKK perega LINDA ja TODD LATHAM perega

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Elsa Meier’it ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Me südameis sa ikka elad, Jääd mõttes meie keskele…

Elsa Meier (Aabel) 4.III 1923 Rohuneemes – 7.IX 2020 Torontos Mälestus on jääv. tädi- ja ristitütar ELBE Eestis Eesti Kodu naabrid ANU, ELDA, MART

Nr. 37

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 416-287-7760, epost: timolige@kardla.edu.ee

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 20. septembril kell 11h VIRTUAALREAALJUMA­LATEENISTUS. Jutlustab pastor Timo Lige.

Pühapäeval, 27. septembril kell 11h VIRTUAALREAALJUMA­LATEENISTUS. Jutlustab pastor Timo Lige.

Pühapäeval, 27. septembril kell 3 p.l. JUMALATEENISTUS EHATARES. Jutlustab ja laulab pastor Timo Lige.

Tere tulemast isiklikult osa võtma! Jumalateenistusi salvestatakse ja need on nähtaval järgnevalt TEBK.ca veebileheküljelt ja YouTube kanalilt „Toronto Eesti Baptisti Kogudus“.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

Pühapäeval, 20. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 13.00 Palvus Soome Kodus.

Pühapäeval, 27. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 12.30 KOGUDUSE TÄISKOGU KOOSOLEK.

EELTEADE

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evangeeliumi-

ENN ALLAN KUUSKNE

Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibumiseni ilma armulauata.

Luteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pühapäeval, 20. septembril kell 10.30 PALVUS EHATARES. Pühapäeval, 20. septembril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NIS­ TUS. Pühapäeval, 27. septembril kell 1.30 p.l. KODUMAALT LAH­ KUMIST MÄLESTAV JUMALA­ TEENISTUS.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

ADVOKAADID

Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähemalt kahemeetrist füüsilist distantsi.

Agricola kirikus VanaAndrese koguduses algab leeriaeg, mis kestab novembrist juunini. Igas kuus kaks tunniajast kohtumist.

Leeritunnid vahetud ja virtuaalsed. Huvitatud, palun jälgige teateid ja helistage õpetajale.

Leeriteenistus 2021. a juunikuu esimesel pühapäeval.

Leeritunde korraldades järgime praeguse aja elureegelid.

B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Saabuvale kodumaalt lahkumise aastapäevale mõeldes Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad.

Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega

Psalm 84. 6 -7 Maapakku minek – sunnitud minek. Elu alalhoidmise ja jätkamise Jumalik sund. Teie ja teie vanemad lootsid, et minnakse vaid aastaks ja järgmiseks sügiseks ollakse taas kodus. Ometigi oli või­ malus tagasi tulemiseks alles ligi pool sajandit hiljem.

Jah, üksnes Jumala silmis on tuhat aastat kui eilne, aga inimese jaoks tähendab ligi poolt sajandit elatud elu. Liig hilja, et otsast alata. Ning ­maailm ja inimene ise on muutunud. Vahest lohutuseks seegi, et täna kõneldakse ülemaailmsest eestlusest. Ju olete teiegi tõdenud, et maailmakirjanikul on õigus, kui ta naljatledes on kord tõdenud, et igas sadamas leidub üks eestlane. Tõsi on.

Igal maal oma pisemgi eesti kogukond. Eriti sel üleilmseks rändamise ajastuks nimetatud ajajärgul, millele senini leviv viirus on seadnud oma ajutised piirid. Vahest praegu saab eraldatuse tunne teile – lahkujaile ja järeltulijaile kauneid sõnu tegematagi kogetavamaks.

Igas lahkumises on kurbust, minekus valikuriski. Teie vanemad ja vanavanemad kogesid, kui tundmatu ja kui mõistetamatult hirmuäratav võib olla ulgumeri. Ometigi viis just ­ katsumuste tee üle mere vaba­ dusse. Teie tunnete seda ootamatut ja painavat külalist öö hämaral tunnel – Eesti igatsust.

Teie olete kogenud, kuidas lahkumisest saab kogetavaks koh­ tumine ja igas lahusolekus tajutavaks ligiolek; igas kaotu­ ­ ses taas leidmine, ilmajäetuses võimalus uueks alguseks.

Jumala ligiolek saab tunne­ tatavaks just neil silmapilkudel, kus hüvastijätt tundub olevat kõige valusam ja lahusoleku ahistus tunduks olevat lõpmatu.

Aga Jumal on see, kes võib kinkida rändajale varju, tröösti ja südamesse rahu. Olen mõistnud, et vaatamata heidetud saamisele ja vaatamata lahutatusele, on teie ja vanemate huulil tänu. Sest teie vanemad ja nende läbi teiegi olete kogenud Jumala ligiolekut ja juhtimist, hoitust, varjatust. Tänu­ likud selle eest, et Jumal on hoidnud elu.

Tagantjärele tarkuses tõdegem, et selles pagemises, maapakku minekus oli peidus Jumalik ettehooldus, Tema ha­ lastava armastuse Vaim. Elu hoitud saamises oli kingitud võimalus hoida Eestit eneses Eesti ja kogu selle maailma ­jaoks. Ja viimaks, kes oli ikka oli neil möödunud aegadel sees, kes väljas, kes sise- ja kes välispaguluses. Aga ärgem vaiele-

gem, sest nii asetab Aja Isand meie pähe helisevate kuljustega narri mütsid.

Eesti on nüüd vaba. See ei tähenda, et Eesti on nüüd val­ mis või et jätame nüüd Eesti kodu-eestlaste hooleks. Aina korratud tõde seegi, et vabadus ei tähenda vastutusest ega eest­ laseks olemisest loobumist. Kas on see üleüldse võimalik?

Saabunud pole see tund, mil maha müüa vanemate loodud vaimsed väärtused, mida siinse rahvakilluna olete loonud. Eesti on maailmas esirinnas rahva­ luule vaimse pärandi talletami­ ses. Aga loomulik oleks, et see rahvaluule elaks ülekantud ja otseses tähenduses elavana eestlases, mitte vaid muuseumi varakambrites. Ei, vabadus ei tähenda omavahel eesti keeles rääkimisest loobumist. Kui Piib­ li rahvast ühendab üks märk, siis juba ärkamisaegne on tõde, et eestlasi ühendab emakeel.

Eesti meele ja keele, eesti kultuuri säilitamine ja hoidmine pole ju üksnes esivanematelt peale pandud isalik käsk ega moraalne kohustus, vaid sundimatu südame sund. On imeteldav, et see sundimatu südame sund kõneleb iga igas maailma paigas, kus elamas eestlaste kooslus.

Rahvapärimus räägib, et just pisaratest sünnivad lilled – meelespealilled, lõosilmalised. Lil­ led, mis kodustele tuletavad kaugete radade rändajat meelde. „Ära unusta mind.“ Kui need lilled õitsevad, siis neid on nii palju, et terve kodunurm sine-

tab. Neid justkui jätkuks iga lahkuja jaoks. Nende hüüe on järelejätmatu: ärge unustage meid. Ei, meie ei unusta teid ja teie ei unusta meid. ,,Mis värvi on kodu?“ küsib poeet ja vastab lapseliku siiru­ sega: ,,Mu kodu meelespealil­ lede värvi.“ Mis värvi on aga meelespea?

Helesinise pilvitu taeva värvi.

Meie lipukanga esimest värvi.

Eestimaa taeva, Eestimaa jär­ vede ja mere peegelduse värvi.

Tõe ning aadetele ustavuse ­värvi.

Kanadas õitseb palju ilusaid lilli ja sügisel on vahtrad siin maailma kaunimad, hommikukoidu värvi.

Kas Kanadas õitsevad mee­ les­ pead? Eestimaal õitsevad järgmisel suvel kindlasti jälle.

Nad õitsevad ka siis, kui meie jalg enam sünnimaa radu ei puutu. Nad õitsevad ka siis, kui meid siin enam pole, kuid nende ­ lillede palve on üks – „ära u­ nusta mind“. Nii kaua kui mäletatakse, püsib rahvas.

Selleks pühapäevaks, 20. septembriks paigutab Eesti Ini­m­õiguste Instituut Tallinnas Vabaduse väljakule sõjatormi keerises põgenenuile mõeldes meenutusemärgiks ,,Pisarate paadi“ Sünnimaa ei unusta. Mitte keegi eemalviibijaist ei ole tegelikult eemal, on lähedal.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 18. septembril 2020 — Friday, September 18, 2020

Tellige EESTI ELU!

Pühapäeval, 13. septembril lõppes vihm ja päike tuli õigel ajal välja Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoori lauluharjutuseks vabas looduses Seedriorul. Igaüks tõi oma tooli kaasa, välja arvatud Erik Hess, kes oma traktorniidukiga korvpalliplatsile sõitis ja jäigi käimiseprobleemi tõttu masinale laulma!

Pandeemiareeglitest rangelt kinni hoides istusime üksteisest hästi kaugel. Kuid selle tõttu oli vahest pisut raske teisi lauljad kuulda. Olukord tekitas palju nalja, kui mingi häälegrupp juhtus siis teistest maha jääma. Lõpuks otsustati kahe nädala pärast jälle niimoodi harjutada, kui ilmataat ja Seedrioru juhatus seda heaks kiidab. Pildil segakoori liikmed ja kõige ees koorijuht Elise Naccarato.

Foto: Merike Koger

Toetame Kanada-eesti õpilasi, rikastame oma kogukonda Eesti Sihtkapital Kanadas stipendiumi tähtaeg on 1. oktoober Kanada Eesti noorsoo toetamine on Eesti Sihtkapital Kanadas nägemuses esmatähtsal kohal – tagada eestluse tulevik Kanadas.

Lisaks kogukonna programmide toetamisele, nagu seda on Eesti koolid, koorid ja rahva­ tants, toetab ESK Kanada-eesti noori ka otseselt. ESK stipen­ diumi on võimalik saada keskkoolijärgseteks õpinguteks vä­ hemalt teise aasta üliõpilastel, kes on eesti päritolu ning avaldus selle saamiseks peab sisaldama lühikest isiklikku referaati eestlaseks olemise tähendusest.

Meie kogukonna noorte toe­ tamise teevad võimalikuks Eesti Sihtkapital Kanadas helded ­annetajad.

ESK kutsub eesti juurtega Kanada üliõpilasi, kes õpivad vähemalt teist aastat oma väljavalitud erialal, kandideerima ESK stipendiumile. Avalduste tähtaeg: 1.oktoober 2020 Avaldused on saada meie veebilehel www.estonianfoundation.ca või võtke ühendust meie kontoriga 416-465-5600 või info@estonianfoundation.ca

Üleilmne eesti keele nädal KeelEST 21.-27. septembrini Eesti Instituut kutsub 21.-27. septembrini rääkima, õpetama, mängima eesti keeles kõikjal maailmas. Tänavune aasta keskendub maitsetele, toidukultuurile, (eesti) köö­gile.

Muuhulgas ­kavas:

on

sel

nädalal

• virtuaalne keelekohvik – keelerulett https://www.integratsioon.ee/keelerulett • virtuaalne keele-kokakool – koostöö toidublogijaga – avaldame iga päev ühe video lihtsas eesti keeles, lisame retseptid eesti, vene ja inglise keeles.

• päris kohvikud üle Eesti, kus tegutsevad koostöös välismaalased/mitte-eestlased ja eest­ lastest vabatahtlikud, • kutsume kõiki üles korraldama-jäädvustama üle ilma toiduteemalisi keeletunde, (ühis)kokkamist, hommiku-lõuna-õhtusööke, mille käigus ­õpitakse sõnu, väljendeid, vestlusteemasid.

Tehkem toitu või valmistagem mõni (eesti) roog eesti­ keelse retsepti järgi. Kirjeldage ise või paluge osalistel kirjeldada eesti keeles retsepti koostisosi, toidu maitset, selle valmistamist või kas või seltskonda, kellega koos ühiselt toimetate.

Jäädvustage oma ettevõtmi­ sest väike videoklipp või talletage pildina (lisage palun kirjeldus eesti keeles) ning tehke see avalikuks #keelest2020 Head eesti keele isu!

Eesti Instituut HEIDY ESKOR-KIVILOO heidy.kiviloo@estinst.ee tel +372 51 04454 keelest.estinst.ee

Pisarate paat Vabaduse platsile Eesti Inimõiguste Instituut meenutab 1944. suurpõgenemist 20.-21. septembril Vaba­ duse väljakule paigutatava installatsiooniga ,,Pisarate paat“.

1944. aasta sügisel põgenes Eestist Teise Maailmasõja pöördelisel hetkel Punaarmee eest üle 75 000 inimese, paljud läksid väikeste paatidega – neid kutsutigi paadipõgenikeks.

Läinute hulgas oli palju neid, kes ei näinud oma kodumaad enam kunagi.

Mälestades Teise maailma­ sõja aegset massilist põgenemist läände, anname au nendele riikidele, kogukondadele ja ­ üksikisikutele, kes eestlasi vastu võtsid ja aitasid.

Täname ka neid eestlasi, kes on võõrsil olles hoidnud Eestit ja tema vabadust oma südameis.

1944. a lahkunud paadi­ põgenike mälestusinstallatsiooni piir­ ikontuuriks on tolleaegne Eesti, mida ümbritseb juba „raudne piir“ ja mahajääjate pisarad. Läänemerel on kolm paati, mis on täitunud „paadi­ põgenike pisaratega“, on teel Soome, Rootsi ja Saksamaale.

Oli ka neid, kes jõudsid küll mereni, kuid ei leidnud põgenemiseks paati või laeva või olid kohad juba täis...

Installatsioonis kasutatud paadid on illustratiivse tähendusega.

Kõik materjalid on ringlussevõetud või korduvkasutatavad.

Algne idee: MTÜ Inimõiguste Instituut /Aet Kukk Videod ja pildid: Kaupo Kik­ kas, Kristian Kruuser Tehniline teostus: Jaan Ku­ nin­ gas, Rannarahvamuuseum, Uni­ ted Capital, Lunester, Rahva­ park, Geodeesia 24 Disain, joonised ja muu abi: Kala Ruudus /Kent Raju

Nr. 37