Rahvastikuminister Riina Solman tõstis esile koostööd väliseesti kogukondadega

EESTI. Kolmapäeval, 20. jaanuaril tegi lahkuva valitsuse rahvastikuminister Riina Solman Facebooki vahendusel otseülekandes kokkuvõtte oma tööst ministriametis, kõneldes oma vastutusvaldkondkondadest ja saavutustest, samuti vastas talle saadetud küsimustele.

Minister tänas kõiki, kes on teinud kaasa temaga alates 2019.a. aprillist, kui teda rahvastikuministri ametisse nimetati.

Ta andis põhjaliku ülevaate oma vastutusvaldkondadest, milleks olid rahvastiku- ja perepoliitika, uus-sisserändajate kohanemispoliitika, väliseesti kogukondade kaasamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine, kõik rahvastikutoimingutega seonduv, usuliste ühendustega seotud küsimused; rahvastikuministri valdkonda kuulusid ka sihtasutused Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Pere Sihtkapital.

Minister tõi välja, et rahvastikupoliitika juures meeldis talle kõige enam, et sai alustatud programmidega, mis olid väga vajalikud Eesti kestlikkuse seisukohalt. Ta tõdes, et koos meeskonnaga tehti tööd suure südamega, ja tehtud sai palju.

Olulise eesmärgina nimetas minister, et sünniks ja kasvaks rohkem lapsi, kes oleks tublid kodanikud; et Eesti oleks peresõbralik, märkides, et peame ise seisma selle eest, et rahvaarv ei kahaneks.

Minister Solman kõneles, mida on tehtud perepoliitika ja vanemahüvitise vallas, et hoida ära sündide edasilükkamine: väikese rahvaarvu juures on iga laps kulla hinnaga. Muudeti perehüvitise seaduse sätteid, millest oli paljudele peredele abi; on algatatud mitmeid teemasid, mis puudutavad peresid ja nende heaolu.

Minister rääkis ka rahvastikuregistrist ja selle arendustest; nimeseaduse eelnõu algatamisest; samuti uutest e-teenustest, mida eriti koroonakriisi alguses hakati kiiresti ellu viima ja rakendama.

Ühe lemmikteemana rahvastikuministrina nimetas Riina Solman kodanikuühiskonda, nimetades end kodanikuühiskonnast pärit poliitikuks. Ta meenutas aastat 2002, kui hakkas Tallinnas Oleviste kirikusse tulema koduta jäänud inimesi, kes polnud sotsiaalse allakäigu trepil, ent olid näiteks töö kaotanud ja seetõttu kodutuks jäänud, sel ajal polnud praegusel tasemel sotsiaalteenuseid ega tingimusi. Nendest inimestest ei saanud mööda vaadata – Riina Solman hakkas tegema koostööd poliitikute ja ajakirjanikega kodutute probleemide avalikustamiseks ja lahendamiseks – sealt saigi alguse tema hilisem jõudmine poliitikasse.

Ta märkis, et möödunud suvel kinnitati kodanikuühiskonna programm kuni aastani 2024. Palju on tegeldud tähelepanu ja ressursside suunamisega maapiirkondadesse, et tegevus ei jääks Tallinna – keskseks. 2020.a. suvel viidi Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Tallinnast Viljandisse, mis on väga hästi välja töötanud.

Tähelepanu all olid venekeelse elanikkonna lõimumise teemad, uus-sisserändajate kohanemisprogramm jm.; minister kinnitas, et riik pakub eestikeelsesse kultuuriruumi sulandumise võimalust ja keeleõpet.

Väga südamliku osana oma ministriportfellist nimetas Riina Solman üle maailma asuva väliseesti kogukonnaga tegelemist. Ühe esimese tegevusena tema ministriametis oli ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni moodustamine 2019. a. juunis Eestis. Hiljem on koosolekuid peetud veebi kaudu; koostöö on olnud suurepärane.

Riina Solman kinnitas, et jääb ka ministriametist lahkudes oma kallite partneritega laiast maailmast edasi suhtlema – nad on olnud talle suureks eeskujuks patriotismi, inspiratsiooni ja isamaa-armastusega. Ta tõstis väga esile välismail elavate eestlaste panust ja soovi kaasa aidata, et väikese Kodu-Eesti käsi käiks hästi, lubades jääda üleilmse eestluse sõbraks ka edaspidi. Ta rääkis ka mitmetest ühistest algatustest ja saavutustest. Peatselt läheb kinnitamisele väliseestlastega koos koostatud ülemaailmse eestluse programm.

Minister sõnas ka, et valitsuse vahetusega seoses on saadud valitsusdelegatsiooni läbirääkijatelt kinnitust, et väliseestlaste programmi ei peatata.

Solman rääkis ka oma koostööst kirikute, usuliste ühenduste ja erinevate kogukondadega, samuti koroonakriisiga seonduvast kirikute sulgemisest, koostööst meediaväljaannetega jm, nimetades, et eelmise aasta detsembris allkirjastati koostöökokkulepe Eesti Kirikute Nõukoguga uuendatud versioonis. Minister tõi välja, et 1/3 vabatahtlikust tööst kodanikuühiskonnas teevad ära kirikud ja kogudused oma teenuseid pakkudes.

Ministrile oli laekunud ka mitmeid küsimusi, mis puudutasid eesti keelt ja kultuuri, selle eest seismist, pereväärtusi, kristlust jm. Kõik küsimused said asjalikud ja põhjalikud vastused ning minister palus juhul, kui midagi jäigi kahe silma vahele, endaga võtta kontakti Facebooki või muude sidevahendite vahendusel.

Küsimuste esitajate seas oli ka Reet Marten-Sehr Kanadast, kellega minister suurepärases koostöös olnud. Küsimus puudutas ülemaailmset eestluse koostöökomisjoni ja selle programmi ning tuleviku väljavaateid. Pole põhjust muretseda, et programmi ja teemadega, mis üleilmset eestlust puudutavad, edasi ei mindaks, kinnitas minister: on aru saadud, et koos oleme suuremad. Ta märkis ka, et koroonaajal, kui oleme olnud veebiühenduses, saime koos olla üllatuslikult viimasel poolel aastal rohkemgi kui siis, kui saime veel reisida. Riina Solman tõstis esile ka Reet Marten-Sehri isa, kauaaegset Toronto Eesti Koolide juhatajat Edgar Martenit. (EE)