Nr. 3
EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021
Rahvastikuminister Riina Solman tõstis esile koostööd väliseesti kogukondadega EESTI. Kolmapäeval, 20. jaanuaril tegi lahkuva valit suse rahvastikuminister Riina Solman Facebooki vahendusel otseülekandes kokkuvõtte oma tööst ministriametis, kõneldes oma vastutusvaldkondkon dadest ja saavutustest, samuti vastas talle saadetud küsimus tele. Minister tänas kõiki, kes on teinud kaasa temaga alates 2019.a. aprillist, kui teda rahvastikuministri ametisse nime tati. Ta andis põhjaliku ülevaate oma vastutusvaldkondadest, milleks olid rahvastiku- ja perepoliitika, uus-sisserändajate kohanemispoliitika, väliseesti kogukondade kaasamine, koda nikuühiskonna arengu kavandamine, kõik rahvastikutoi mingutega seonduv, usuliste ühendustega seotud küsimused; rahvastikuministri valdkonda kuulusid ka sihtasutused Koda nikuühiskonna Sihtkapital ja Pere Sihtkapital. Minister tõi välja, et rahvastikupoliitika juures meeldis talle kõige enam, et sai alustatud programmidega, mis olid väga vajalikud Eesti kestlikkuse seisukohalt. Ta tõdes, et koos meeskonnaga tehti tööd suure südamega, ja tehtud sai palju. Olulise eesmärgina nimetas
minister, et sünniks ja kasvaks rohkem lapsi, kes oleks tublid kodanikud; et Eesti oleks pere sõbralik, märkides, et peame ise seisma selle eest, et rahvaarv ei kahaneks. Minister Solman kõneles, mida on tehtud perepoliitika ja vanemahüvitise vallas, et hoida ära sündide edasilükkamine: väikese rahvaarvu juures on iga laps kulla hinnaga. Muudeti perehüvitise seaduse sätteid, millest oli paljudele peredele abi; on algatatud mitmeid teemasid, mis puudutavad pere sid ja nende heaolu. Minister rääkis ka rahvastikuregistrist ja selle arendustest; nimeseaduse eelnõu algatami sest; samuti uutest e-teenustest, mida eriti koroonakriisi alguses hakati kiiresti ellu viima ja ra kendama. Ühe lemmikteemana rahvastikuministrina nimetas Riina Solman kodanikuühiskonda, nimetades end kodanikuühiskonnast pärit poliitikuks. Ta meenutas aastat 2002, kui hakkas Tallinnas Oleviste kirikusse tulema koduta jäänud inimesi, kes polnud sotsiaalse allakäigu trepil, ent olid näiteks töö kaotanud ja seetõttu kodutuks jäänud, sel ajal polnud praegu sel tasemel sotsiaalteenuseid ega tingimusi. Nendest inimes
Olukord Prantsusmaal jaanuaris Mailis Sütiste-Gnannt Prantsusmaal on olukord kõike muud kui roosiline. Muteerunud inglise viirustüvi on laiali läinud ja nakatumi sahelat enam tuvastada pole võimalik. Algselt toodi see ühe prantsuse pere poolt Inglism aalt Marseille’sse, nüüd aga on leitud naka tunuid paljudes teisteski re gioonides. Samuti teeb muret lõuna-aafrika muteerunud vii rustüvi. Nii ing lise kui lõu na-aafrika va riandid on mit meid kordi suurema naka tumisega kui algne Covid-19. Seetõttu otsustas prantsuse valitsus kehtestada alates 16.01.2021 rangemad piirangud Covid-19 kontrolli alla saa mi seks. Uusi nakatunuid viimase ööpäeva jooksul oli 14.01.2021 seisuga 23 852, vaktsineerituid 318 000. Peaminister Jean Castex andis eemisel neljapäeval, 14. jaanuaril pressikonverentsil teada, et komandanditund kella 18st õhtul kuni kella 6ni hommikul hakkab kehtima alates laupäevast, 16.01.2021 kõikides regioonides üle terve Prantsus maa, sest nendes piirkondades, kus selline piirang hetkel juba kasutusel on, täheldatakse nakatumise väikest langust. Pea minister kiitis pressikonverentsil
prantslasi selle eest. Esialgu kehtestatakse komandanditund kella 18st kella 6ni viieteistkümneks päevaks. Kui see meede soovitud tulemusi ei anna, ei välista peaminister kolmanda lockdown’i väljakuulutamist. Rahvas ei ole komandanditunni laiendamisega kella 18st kella 6ni kogu Prantsusmaal rahul. Kaupluste omanikud kurdavad, et just pärast kella 18 müüvad nad 20-30% oma kaubast ja valitsuse poolt keh testatud piirang tõstab nende kahjumit veelgi. Rahul ei ole ka üliõpilased, kes just pärast loen gute lõppemist tavaliselt kella 18-20 endale mõne väikese tööga lisaraha teenivad. Bretagne’i regiooni elanikud avaldasid oma rahulolematust, sest nendel on seni haigestu mine Covid-19-sse olnud tunduvalt madalam (hetkel 62 nakatunut 100 000 kohta) kui mujal Prantsusmaal ning nad peavad sellist piirangut ebaõiglaseks. Peaminister lubas eraldada kahjukannatavatele kommerts-ette võtetele lisaks juba kehtestatud toetustele neli miljardit eurot. Probleeme tekitab juba praegu enne komandandi tunni algust kell 18 ülerahvastatus ühistranspordis, kui kõik koju sõita soovivad. Marseille’s on lisaks metroodele pandud neil tundidel liikuma lisabussid, mis siiski ei
test ei saanud mööda vaadata – Riina Solman hakkas tegema koostööd poliitikute ja ajakirjanikega kodutute probleemide avalikustamiseks ja lahenda miseks – sealt saigi alguse tema hilisem jõudmine poliitikasse. Ta märkis, et möödunud suvel kinnitati kodanikuühiskonna programm kuni aastani 2024. Palju on tegeldud tähelepanu ja ressursside suunamisega maa piirkondadesse, et tegevus ei jääks Tallinna – keskseks. 2020.a. suvel viidi Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Tallinnast Viljandisse, mis on väga hästi välja töötanud. Tähelepanu all olid venekeelse elanikkonna lõimumise teemad, uus-sisserändajate kohanemisprogramm jm.; minister kinnitas, et riik pakub eestikeelsesse kultuuriruumi sulandu mise võimalust ja keeleõpet. Väga südamliku osana oma ministriportfellist nimetas Riina Solman üle maailma asuva väliseesti kogukonnaga tegele mist. Ühe esimese tegevusena tema ministriametis oli üle maailmse eestluse koostöökomisjoni moodustamine 2019. a. juunis Eestis. Hiljem on koosolekuid peetud veebi kaudu; koostöö on olnud suure pärane. Riina Solman kinnitas, et
jääb ka ministriametist lahkudes oma kallite partneritega laiast maailmast edasi suhtlema – nad on olnud talle suureks eeskujuks patriotismi, inspiratsiooni ja isamaa-armastusega. Ta tõstis väga esile välismail elavate eestlaste panust ja soovi kaasa aidata, et väikese Kodu-Eesti käsi käiks hästi, lubades jääda üleilmse eestluse sõbraks ka edaspidi. Ta rääkis ka mitmetest ühistest algatustest ja saavutus test. Peatselt läheb kinnitami sele väliseestlastega koos koos tatud ülemaailmse eestluse programm. Minister sõnas ka, et valitsuse vahetusega seoses on saadud valitsusdelegatsiooni läbirääkijatelt kinnitust, et välis eestlaste programmi ei peatata. Solman rääkis ka oma koos tööst kirikute, usuliste ühenduste ja erinevate kogukondadega, samuti koroonakriisiga seonduvast kirikute sulgemisest,
suuda probleemi lahendada. Tohutuid ummikuid on oodata sel kellaajal ka suurlinnades ja nende lähiümbruse teedel. CGT peasekretär Philippe Martinez tegi pärast komandanditunni kehtestamist kella 18st kõikjal Prantsusmaal ettepaneku lühendada töötajate tööaega mõnel päeval nädalas, et või mal dada neil pärast tööd sis seoste teha. Palju on Covid-19 nakatu nuid 6-10-aastaste laste hulgas (10%), 11-16-aastaste laste hulgas on 8,5% nakatunuid. Algkoole ja põhikoole püü takse sellele vaatamata siiski viimase võimaluseni lahti hoida, aga võetakse kasutusele rangem sanitaarprotokoll koolisööklates, kuna just koolisööklaid peetakse Covid-19 nakkusallikaks. Korraga tohib nüüd sööklas olla vaid üks klass, sööklas jagatakse igale lapsele juba eelnevalt ettevalmistatud toiduportsjon ja osades koolides, kus sanitaar tingimused ei vasta antud hetkel vastavatele normidele, soovita takse lastel oma toidupakk kodust kaasa võtta. Kehtima hakkas koolides sporditundide läbiviimise keeld siseruumides. Sporditunde võib läbi viia vaid väljas. Koolides hakatakse pisteliselt testima õpetajaid ja ka õpilasi. See jääb esialgu siiski vabatahtlikuks. Lütseumiaste on vaheldumisi kontakt- ja distantsõppel. Ülikoolid jäävad distants
õppele, aga esimese kursuse üliõpilastest pooled saavad vaheldumisi kontaktõppel ja konsultatsioonides käia. Ühel nädalal pooled esmakursuslased ja järgmisel teised. Püütakse vähendada Prant susmaale saabuvate reisijate hulka. Reisijad, kes saabuvad Prantsusmaale väljaspoolt EL-i, peavad ette näitama negatiivse Covid-19 testi või tegema selle saabudes Prantsusmaa lennujaamades. Kui esialgne testi vastus on negatiivne, peavad nad siiski jääma 7-päevasesse karantiini ja seejärel tegema teise testi. Kui ka see on negatiivne, saavad nad jätkata oma tavalist elukorraldust. Vaktsineerimine ei kulge Prantsusmaal seni kahjuks loo detud kiirusega. 13. jaanuaril alustati vaktsineerimist üle 75-aastastele elanikele, kes peavad helistama rohelisel numbril või registreerima end Sante.fr või Doctolib.fr lehe kaudu. Paljud vanurid ei saa sellise registreerimisega ise hakkama. Luuakse lisaks vaktsineerimisvõimalusi spordi- ja kontserdisaalides, apteekides, huvikes kustes. Hetkel on Prantsusmaal avatud 600 vaktsineerimiskes kust. Vaktsineeritakse Pfizer BionNTech või Moderna vakt siinidega. Inimesel ei ole võimalik vaktsiini valida, aga mõlemad vaktsineerimised tuleb teha kindlasti ühe ja sama firma vaktsiiniga. Alates selle nädala
Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!
5
koostööst meediaväljaannetega jm, nimetades, et eelmise aasta detsembris allkirjastati koostöö kokkulepe Eesti Kirikute Nõu koguga uuendatud versioonis. Minister tõi välja, et 1/3 vabatahtlikust tööst kodanikuühiskonnas teevad ära kirikud ja kogudused oma teenuseid pakkudes. Ministrile oli laekunud ka mitmeid küsimusi, mis puudutasid eesti keelt ja kultuuri, selle eest seismist, pereväärtusi, kristlust jm. Kõik küsimused said asjalikud ja põhjalikud vastused ning minister palus juhul, kui midagi jäigi kahe silma vahele, endaga võtta kontakti Facebooki või muude sidevahendite vahendusel. Küsimuste esitajate seas oli ka Reet Marten-Sehr Kanadast, kellega minister suurepärases koostöös olnud. Küsimus puu dutas ülemaailmset eestluse koostöökomisjoni ja selle prog rammi ning tuleviku väljavaateid. Pole põhjust muretseda, et programmi ja teemadega, mis üleilmset eestlust puudutavad, edasi ei mindaks, kinnitas minister: on aru saadud, et koos oleme suuremad. Ta märkis ka, et koroonaajal, kui oleme olnud veebiühenduses, saime koos olla üllatuslikult viimasel poolel aastal rohkemgi kui siis, kui saime veel reisida. Riina Solman tõstis esile ka Reet Marten-Sehri isa, kauaaegset Toronto Eesti Koolide juhatajat Edgar Martenit. (EE)
Hiiumaa turism koroona-ajal ei kannatanud Kuigi koroona tõttu on turis misektor väga kehvas olukor ras, on mõnele kohale Eestis toonud see varasemast rohkem turiste. Näiteks pea tus Hiiumaal eelmisel madal hooajal rohkem turiste kui 2019. a samal ajal. Statistikaameti andmetel majutati eelmise aasta septembris Hiiumaal üle 1000 turisti rohkem kui 2019. a samal ajal. Oktoobris 2020 ületati 2019. aasta tulemus enam kui 500 ja novembris enam kui 100 võrra. Detsembri kohta veel andmeid pole. Eelmisel suvel avatud elamuskeskuse Tuuletorn eesmär giks oli saada aasta lõpuks 25 000 külastust. Kokku käis seal külastajaid 32 000. Tuuletorni juhataja Kristina Halla sõnul on rohkem külastajaid nädala teises pooles neljapäevast pühapäevani. (ERR/EE)
esmaspäevast, 18. jaanuarist saavad võimaluse end vaktsi neerida ka raske patoloogiaga haiged ilma vanuse piiranguta.
