Eesti Elu / Estonian Life No. 3 | January 22, 2021

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, January 22, 2021

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 3, 2021

Reedel, 22. jaanuaril — Friday, January 22

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

USA 46. president Joe Biden vannutati ametisse kõnes üles ühtsusele, hoiatades eesseisvate keeruliste väljakutsete eest. ,,See on Ameerika päev, see on demokraatia päev. Ajaloo ja lootuse päev,“ lausus ta Kapi­ too­liumi trepil. Ajal, mil Ühendriigid seisavad silmitsi koroonaviiruse pandeemia ja sügavate poliitiliste lõhedega, manitses Biden, et ,,väljakutsetega toimetulekuks on vaja nii palju enamat kui sõnu, vaja on kõige tabamatumat kõigist asjadest demokraatias, ühtsust“. ,,Täna, sel jaanuarikuu päe­ val, pühendan ma sellele kogu oma hinge: tuua Ameerika kokku, ühendada meie rahvas, ­ ühendada meie riik, ja ma palun igal ameeriklasel minuga selles ühineda,“ lausus 46. USA president. Biden ja Harris koos abi­ kaasade Jill Bideni ja Douglas Emhoffiga tervitasid ka sõja­ väge ning asetasid Arlingtoni kalmistul tundmatu sõduri hauale pärja. Lõpuks suundusid Biden ja Harris Valgesse Majja. Tänavune inauguratsioonitseremoonia, mis erines nii mõneski osas eelnevatest, jääb meelde sellegi poolest, et ametist lahkuv president ei olnud ametit üle andmas. Donald Trumpist sai esimene president, kes ei osalenud oma järeltulija inauguratsioonil, pärast Andrew Johnsonit, kes keeldus osalemast Ulysses S. Granti ametisse kinnitamisel 1869. aastal. Ametist lahkunud administratsiooni esindas Trumpi asemel tseremoonial sesnine asepresident Mike Pence. Pidulikul (Järgneb lk. 3)

Foto: Charlotte Carulli, Wikipedia

Kolmapäeval, 20. jaanuaril vannutati ametisse Ameerika Ühendriikide 46. president, demokraat Joseph R. Biden jr ning asepresidendiks Kamala Harris. Esmalt vannutas kohtunik Sonia Sotomayor asepresidendi ametisse 56-aastase Kamala Harrise, kes on esimene naine ning esimene mustanahaline ja Aasia päritolu isik sel positsioonil. Ülemkohtu esimees John G. Roberts jr vannutas presidendiametisse 78-aastase Joe Bideni, kes on vanim presiden­ diks kinnitatud isik. Bideni ametisse vannutamisel kasutati ­ tema perekonna piiblit, mida ta kasutas ka 2009. ja 2013. aastal, kui ta asepresidendiks vannu­ tati. Tänavune ametissevannu­ tamise tseremoonia erines eelmistest – kohal polnud tava­ list mitmesajatuhandelist rahvahulka, kes tavaliselt on sündmust jälgimas. Koroonapandee­mia tõttu publikut polnud, pealtvaatajaid tähistasid Kapitoo­ liumi ja Washingtoni monumendi vahele paigutatud 200 000 USA lippu. Ka tseremoonia julgeolekumeetmed olid erakordselt karmid seoses Kapitooliumi ründa­ misega ametist lahkunud presidendi Donald Trumpi toetajate poolt 6. jaanuaril. USA hümni laulis tseremoonial Lady Gaga, muusikalised ettekanded tegid ka Jennifer Lopez ja Garth Brooks. Viie minuti pikkuses teoses ,,The Hill We Climb“ kutsus noor 22aastane poeet Amanda Gorman üles ühtsusele. Ka vast ametisse vannutatud uus Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus oma

Ottawas Parlamendimäel Centennial Flame tule ees tähistamaks Leedu Freedom Defenders’ Day 30. aastapäeva toimus Leedu Vabariigi suursaadiku Kanadas Darius Skusevičius eestvedamisel mäles­ tusüritus, millest võtsid osa kõigi kolme Balti riigi suursaadikud ja Kanada valitsuse ning välisministeeriumi esindajad. Foto: Leedu Suursaatkond Kanadas

Freedom Defenders’ Day of Lithuania tähistamine Ottawas Ülle Baum, Ottawa Kolmapäev, 13. jaanuar 2021, mil möödus 30 aastat aja­ loolistest sündmustest Leedu pealinnas Vilniuses, kuulutati Kanada pealinnas välja linna­ pea Jim Watsoni poolt kui Freedom Defenders’ Day of Lithuania in Ottawa. Leedu pealinnas 1991. aasta jaanuari traagilistes sündmustes hukkunuid mälestab igal aastal globaalne Leedu kogukond ,,Ära Unusta Mind“ tänusüm­ boli helesinistes lillevärvides ja süüdates küünlaid. Seda tehti kogu maailmas ja ka Vahtra­ lehemaa erinevates linnades sel aastal. See oli kurb päev, mil 30 aastat tagasi hukkus 14 leedulast, kui Nõukogude Liidu sõja­ väe ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee eriüksus Alfa ründasid Vilniuse teletorni juures selle kaitsele tulnud ligi viit tuhandet leedulast. See ­julge Leedu omariiklust kaitsev elav inimkett haaras kogu maailma tähelepanu. Mälestus ­ nendest neljateistkümnest hukkunud Leedu kodanikust elab edasi ja nad on igavesti ,,a sym­ bol of Lithuania’s victory in the fight for independence“. Tähistamaks Freedom De­fen­ ders’ Day 30. aastapäeva korraldas Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius Skusevičius Ottawas Parlamendi ees mälestusürituse, millest võtsid osa kõigi kolme Balti riigi suursaadikud ja Kanada valitsuse ning välisministeeriumi esindajad. Kohal olid Leedu Vabariigi

suursaadik Kanadas Darius Skusevičius abikaasa Dorotaga, Läti Vabariigi suursaadik Karlis Eihenbaums koos abikaasa Inaraga ja Eesti Vabariigi suursaadik Toomas Lukk abikaasa Piretiga, Robert Fry (Director General for European Affairs, Global Affairs Canada), Paul Seear (Office of MP Jamie Schmale, Chairman of Parlia­ mentary Baltic-Nordic Friend­ ship Group) ning teised Leedu suursaatkonna esindajad. Seoses Ontario provintsis kehtestatud COVID-19 pandeemia reeglitega ei saanud sellest tähtsast üri-

tusest rohkem inimesi osa võtta, kuid seda märgiti mitmel pool Kanadas. Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius Skuse­ vičius ütles sündmusel: ,,To remember and mark the 30th ­ anniversary of the Freedom Defenders’ Day, the Embassy of Lithuania to Canada invited all Lithuanians living in Canada and friends of Lithuania to par­ ticipate in the virtual tribute run (walk) ,,Road of Life and Death“ by completing a sym­ bolic distance of 9 km. That is the distance from Vilnius TV Tower to Antakalnis Cemetery, where the victims of the events of January 13th are laid to rest.“ Muuhulgas tõstis suur­ saadik Skusevičius esile, et (Järgneb lk. 3)

13. jaanuar 2021 kuulutati Kanada pealinnas välja linnapea Jim Watsoni poolt kui Freedom Defenders’ Day of Lithuania in Ottawa. Ottawa kesk­ linnas Linnavalitsuse juures asuva Heritage Building’i juurde asetati sümboolsed helesinised Ära Unusta Mind lilled mälestamaks 1991. aasta jaanuaris Vilniuses traagilistes sündmustes hukkunud vaba­ dusvõitlejaid. Igal aastal meenutavad globaalne leedu kogukond, nende seas ka 60,000 Vahtralehemaal elavat leedulast, seda ajaloolist päeva küünalde süütamisega ja lillede asetamisega. Foto: Leedu Suursaatkond Kanadas


2

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

Nr. 3

Eesti plaanib taotleda järgmist ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesust aastateks 2050–2051

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Muudatused elustiilis peegeldumas kinnisvaraturul Käesoleval ajal, kui muudatused inimeste igapäevases elukorralduses pole haruldased, on loomulik, et muudatusi läbib ka kinnisvaraga seonduv – on ju eluase väga isiklik ja kõikide inimeste jaoks oluline teema, puudutades nii kodude ostu-müüki kui üüriturgu. Hiljutisest Kanada Statistikaameti raportist, mida kajastas CTVNews, selgus, et Kanada suuremad linnad on kaotanud rekordilisel määral elanikke, kuna linnaelanikud, näiteks noored pered, kolivad väiksematesse, „magamistoa“ piirkondadesse (bedroom communities), otsides vastuvõetavamate hindadega kodusid. Raporti kohaselt kogesid nii Toronto kui Montreal perioodil juuli 2019 – juuli 2020 rekordilisel arvul elanike kolimist äärelinnadesse, väikelinnadesse ja maapiirkondadesse. Näiteks kaotas Toronto ela­ nikke selle 12-kuulise perioodi jooksul 50.375, lähedalasuva Oshawa elanikkond aga kasvas 2,1% võrra, kus oli kiireim elanikkonna kasv riigis; kiiresti kasvavate piirkondade osas järgnesid KitchenerCambridge-Waterloo (Ontario) ning Halifax (Nova Scotia); mõlemad 2%. Nimetatud protsessi algusaegadel küll ei olnud veel pandeemiat, kuid see on neid trende kindlasti kiirendanud. Näiteks täheldati eelmise aasta sügisel, et mitmedki kanadalased on otsustanud kolida alaliselt Atlandi-äärse Kanada provintsidesse (Nova Scotia, New Brunswick, Newfoundland ja Labrador, Prince Edward Island), kus COVID-19 juhtude arv on olnud üks madalamaid Põhja-Ameerikas ja ka elustiil teistsugune kui suurlinnades harjumuspärane. Ontarios on paljude linnainimeste jaoks suurenenud soov kolida provintsi suvilapiirkondadesse (cottage country), kus on kinnisvarafirmade esindajate sõnul tõusnud nii hinnad kui nõudlus. Vaatamata pandeemiale ja sellega kaasnevale on olnud 2020. aasta Kanadas kinnisvaraturul elav: nagu kirjutas CTVNews, lõid kodude müügid eelmise aasta detsembris Canadian Real Estate Association’i andmetel kõikide aegade kuulise rekordi, lõpetades rekordilise aasta. Muudatused suurlinnade üüriturul peegeldavad samuti käesolevat pandeemia olukorda, näiteks Torontos on suurenenud üürikorterite vakantsuse näitaja ja langenud üürihinnad. COVID-19 pandeemia on teatavasti muutnud väga paljude inimeste elu- ja tööstiili. Kel võimalik, töötab praegu kodust, ja siis pole tõesti alati oluline, kus asub kodukontor või peakontor, peaasi, et töö saab efektiivselt ja õigel ajal tehtud. Seda kõike lubab tehnoloogia areng, ent siiski on ja jääb töökohti, mis kaugtööd ei võimalda. KAIRE TENSUDA

Eesti on aastatel 2020–2021 ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul võib pärast esimest liikmesuse aastat tõdeda, et see on andnud Eestile suurepärase võimaluse rääkida kaasa üleilmse rahu ja julge­ oleku, sh meie regiooni julge­ oleku osas. „Seetõttu on olnud arutlusel Eesti kandideerimine

ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmeks ka tulevikus. Esitaksime Eesti kandidatuuri perioodiks 2050–2051,“ ütles Reinsalu.

Kaitseminister arutas NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajaga Euroopa julgeolekut

õppused Lätis, mille käigus suudeti jätkata väljaõppega ja samal ajal vältida viirusesse ­nakatumist. Samuti kiitis Herem USA raketipatarei (MLRS) õppust Eestis möödunud sügisel, mis andis ainulaadse väljaõppevõimaluse kaitseväele.

Kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväejuhtaja kindralmajor Martin Herem kõnelesid möö­ dunud reedel NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR) kindral Tod Wal­ tersiga NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisest Läänemere piirkonnas. Rää­ giti ka Venemaa sügisesse planeeritud suurõppusest Zapad NATO piiride lähistel, mille käigus harjutatakse suuremahulist lahingutegevust NATO vastu. Kindralmajor Heremi sõnul on NATO valmidus- ja kaitsevõime hoidmiseks oluline jätkata planeeritud õppuste ja tegevustega. Herem tõi näitena esile möödunud aastal toimunud NATO lahingugrupi ja kaitseväe

Balti riikide välisministrid tegid ühispöördumine seoses Navalõi kinnipidamisega Seoses Venemaa opositsiooni­ liidri Aleksei Navalnõi jätkuva kinnipidamisega Venemaa ametivõimude poolt tegid kolme Balti riigi välisminist­ rid 18. jaanuaril ühispöördu­ mise Euroopa Liidu kõrgele esindajale Josep Borrellile, tänades teda kiire reageeri­ mise ja Euroopa Liidu ühis­ avalduse koordineerimise eest.

President Kaljulaid avas Cambridge’i ülikooli Läänemere riikide õppeprogrammi Cambridge’i ülikooli geopolii­ tika keskus alustab Lääne­ mere riikide õppeprogrammi­ ga, mis aitab suurendada teadmisi Läänemere riikide geopoliitikast ning Ühend­ kuningriigi rollist selles. Programmi avaüritus toimus 20. jaanuaril ning selle avas

Taotluse esitamiseks tuleb kandideerimisotsus kinnitada valitsuses. ÜRO Julgeolekunõu­ kogus on viis alalist ja 10 valitud liiget. (VMPT/EE)

Kõne all oli ka NATO liit­ lasvägede kohalolek Balti riikides ja Poolas ning Balti õhuturbemissiooni läbiviimine meie õhuruumis. Alates 2017. aastast on Eestis paiknenud pataljoni suurune NATO liitlasvägede lahingugrupp, millest suurema osa moodustavad Ühendkuning­ riigi maaväed koos Taani ja Prantsusmaa üksustega. Lisaks on alates allianssiga liitumisest 2004. aastal Eesti ja teiste Balti riikide õhuruumi turvanud NATO liitlaste hävitajad. Praegu osalevad Balti õhuturbemis­ sioonil Ämarist Saksamaa Eurofigther Typhoon hävitajad. (KMPT/EE)

Eesti, Läti ja Leedu välisminister kutsusid oma pöördumises üles võtma kasutusele täiendavaid diplomaatilisi meetmeid, et survestada Venemaa võime Navalnõi vabastamiseks. Ministrite ettepanekul tuleks teema tõstatada järgmisel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus võiks arutada ka täiendavate sanktsioonide ­kehtestamise võimalust. Kui Navalnõi kinnipidamine ja tema õiguste piiramine peaks jätkuma, soovitavad Balti välisministrid kõrgel esindajal kaa­ luda veebruarisse planeeritud Moskva-visiidi edasilükkamist. (VMPT/EE)

president Kersti Kaljulaid. ,,Tähistame jaanuaris 100 aasta möödumist Eesti ja Ühend­ kuningriigi diplomaatiliste su­ hete loomisest. Mul on väga hea meel, et maailma juhtiv ülikool on Põhjala ning Lääne­ mere piirkonnast sügavalt huvitatud ja võtnud oma missioo­ niks selle mineviku ja oleviku tutvustamise,“ ütles riigipea. Üritusel kõnelesid ka ajakirjanik Edward Lucas, peaminister Boris Johnsoni välispoliitika nõunik professor John Bew ja Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor David Abulafia.

Foto: Peeter Põldre

Kersti Kaljulaid läbis OECD juhi valimistel esimese vooru Eesti president Kersti Kaljulaid, kes kandideerib Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uueks juhiks läbis jaanuari alguses peetud valimiste esi­ mese vooru edukalt ning jät­ kab koos seitsme teise kan­ didaadiga konkureerimist. ,,Esimese vooru konsultat­ sioonide järel said vähima toetuse Tšehhi ja Poola kandidaat ning nad taandasid oma kandidatuurid edasisest konkurentsist. Seega on konkurentsi jäänud kaheksa kandidaati,“ ütles vä­ lisministeeriumi pressiesindaja Angelika Lebedev teisipäeval ERR-i uudisteportaalile. OECD peasekretäri valimiste esimese vooru konsultatsioonid toimusid liikmesriikide esin­ dajate vahel Pariisis 7. – 8. jaa­ nuaril. Teine voor toimub 21.22. jaanuaril. Kaljulaidi konkurendid OECD uue juhi kohale on USA presidendi Donald Trumpi nõunik Christopher Liddell, Austraalia endine rahandus­ minister Mathias Cormann, Euroopa Komisjoni endised volinikud, rootslanna Cecilia ­ Malmström ja kreeklanna Anna Diamantopoulou, Šveitsi endine keskpankur Philipp Hildebrand, OECD asejuht Vestergaard Knudsen Taanist, Kanada eksrahandusminister William Mor­ neau. (ÕL/EE)

Programmis käsitletavate Lää­nemere riikide hulka kuuluvad Eesti kõrval Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa ja Rootsi. Alates oktoobrist saavad Cambridge’i ülikooli poliitikaja rahvusvaheliste õpingute tudengid osaleda kursusel, mis käsitleb Läänemere riikide ­geopoliitikat 17. sajandist täna­ päevani. Geopoliitika keskus soovib lähiajal hakata välja andma uurimis- ja arendustöö stipendiumeid ning luua dokto­ ri­ õppe kandidaatidele toetusfond. (VPK/EE)


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Eelmise nädala reedel esitatud föderaalsete mudelprognoo­ nide kohaselt on COVID-19 levik üle riigi jätkuvalt kiire, tuues endaga eeldatavalt kaasa kümneid tuhandeid uusi nakatumisi lähinädalail. Kanadalastelt palutakse kiiret tegutsemist ja oma isiklike kontaktide vähendamist, välti­ maks olukorda, kus arstid peavad hakkama tegema või­ matuid otsuseid, näiteks kes saab intensiivravi voodikoha. Peaminister Justin Trudeau soovitas kanadalastel tungivalt mitte reisida rahvusvaheliselt; föderaalsed reisimise reeglid võivad muutuda väga kiiresti ja riik jälgib olukorda seoses ­viiruse variantidega teistes riiki­ des. Reedel teatati, et järgnevail nädalail on viivitused PfizerBioNTech vaktsiini saabumises Kanadasse: saadetised tulevad, ent vähemal hulgal. Pikaajalist vaktsineerimiskava Kanadas see ei peaks mõjutama. Pühapäeval jõudis Kanada taas ühe negatiivse verstapostini – COVID-19 surmajuhtude arv ületas 18.000. Dr. Tam märkis, et viirus levib kõigi vanusegruppide seas. Surmade protsent on kõrgeim seenioride seas, kuid esineb ka nooremates vanuse­ gruppides. Üle Kanada oli 19. jaanua­ riks registreeritud 719.751 COVID-19 viirusjuhtu. Ontarios on olnud viimase aja uute viirusjuhtude arvud järgmised: 16.01. – 2998, 17.01. – 3056, 18.01. – 3422, 19.01. – 2578 (madalaim alates jaanuari algusest; ent ka eelmi­ sel päeval testitute arv oli väike – 40.301), 19.01. – 1913 (samuti vähe teste – 34.531; ja madalat arvu põhjendati ka Toronto Public Health’i tehnilise probleemiga), kolmapäeval, 20.01. – 2655 (eelmisel päeval teste 54.307). Positiivsusnäitaja oli sel päeval 4,9% (seitse päeva varem 6%), seitsme päeva keskmine uute juhtude arv on ­samuti hakanud langema. Kolmapäevase seisuga oli provintsis 26.467 aktiivset viirusjuhtu; nädal varem 29.636. Haiglaravil oli 20.01. terviseministeeriumi andmeil 1598 pat­ sienti, neist intensiivravis 395. Ontario kõrgeim terviseametnik dr. David Williams ütles esmaspäeval, et kuigi varased märgid näitavad platooni jõudmist, peavad lockdowni lõpetamiseks olema igapäevased naka­tumised alla 1000 ning intensiivraviosakondades olevate patsientide arv peaks langema umbes 150-le, mis lubab haig­ lail jätkata tavapäraseid plaanilisi protseduure. Esmaspäeval teatas provint­ sivalitsus plaanist luua 500 uut intensiivravi voodikohta. Alates 14. jaanuarist hakkas provintsis kehtima korraldus püsida kodus (stay-at-home ­order); kodust lahkuda tohib vaid esmavajalikel eesmärkidel

nagu toidupoodi, apteeki, tervis­ hoiuga seonduvatele käikudele, hädavajalikule tööle, treenima jm. Lisameetmeid ja -piiranguid kehtestati teisigi. Provints jättis paljuski inimeste endi otsustada, mis just kellegi jaoks hädavajalik on – tänaval autosid ega inimesi kinni ei peeta ega küsita nende sihi kohta, samuti ei ­teostata kontrolli kodudes, kuid kõigil palutakse olla väga vastutustundlik. Nagu provintsi pea­ minister Doug Ford ütles: kui inimene hakkab mõtlema, kas üks või teine käik on ikka esmavajalik, siis ilmselt see ei ­ ole. Jälgitakse, kuidas täidetakse tervise- ja turvalisuse reegleid ärides jm. töökohtades. Kon­ t­ roll­ reididel suurpoodides (bigbox stores) Suur-Toronto ja Hamiltoni piirkonnas on inspektorid leidnud mitmeid reeglite rikkumisi; väljastati ka trahve. Quebecis registreeriti püha­ päeval 1744 uut viirusjuhtu; hospitaliseerimiste arv vähenes kolmandat päeva järjest. Esmas­ päevane uute juhtude arv oli 1634, paranenuid oli rohkem kui uusi nakatumisi ning selle päeva seisuga aktiivsete juhtude arv provintsis 19.925. Esmas­ päe­ val naasid kooli keskkooliõpilased; algkool taasalustas nädal varem.

Albertas lisandus laupäeval 717 ja pühapäeval 750 uut nakatunut, mis on tunduvalt ­ vähem kui kuutagune aeg, mil päevane uute juhtude arv ületas 1200. Pühapäeval registreeriti 1210 viirusest tervenenut ning aktiivsete juhtude arv provintsis oli selleks päevaks 12.234. Mõningaid piiranguid leeven­ dati ning mõned ärid, mis suleti 14. detsembril kehtima hakanud piirangute tõttu, lubati taasavada esmaspäeval, näiteks personaalsed heaoluteenused (juuksurid, kosmeetilised teenused jm.). Samuti lubati õuekogunemistel piiriks taas 10 inimest, kuid tuleb kanda maski ja hoida ­ ­distantsi.

COVID-19 näitajad Eestis

Euroopa kiirustab elektrooniliste vaktsiinipasside käivitamisega

Eesti Terviseameti teatel 21. jaanuarist selgub, et ööpäeva­ ga lisandus 669 positiivset testi (analüüsiti 5260) ehk 12,7% testide koguarvust. Rahvastikuregistri andmetel oli enim uusi positiivseid testi­ tulemusi Harjumaal – 293 inimesel, neist 241 Tallinnas. Ida-Virumaale lisandus 117, Tartumaale 62, Pärnumaale 49, Valgamaale 28, Võrumaale 20 ja Raplamaale 15 uut positiivset testi tulemust. Järvamaale lisandus 14, Viljandi ja Jõgevamaale 13, Lääne-Virumaale 10, Põl­ vamaale 9, Läänemaale 6, Saaremaale 4 ja Hiiumaale 1 uut nakkusjuhtu. 15 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Terviseameti jälgimisel on üle 26 600 inimese 21. jaanuari hommikuse seisuga viibis haiglas 401 ­ COVID-19 patsienti, neist intensiivravil 45 patsienti, kellest juhitaval hingamisel oli 31 inimest. Ööpäeva jooksul suri 5 koroonaviirusega nakatunud ini­ mest. Kokku on Eestis surnud 354 koroonaviirusega nakatu­ nud inimest. 21. jaanuari seisuga on terve­ nenud 28 743 inimest.

New Brunswickis registreeriti pühapäeval 36 uut viirusjuhtu, viies aktiivsete juhtude arvu provintsis 292-le, mis on kõrgeim alates pandeemia algusest; taaskehtestati regionaalsed pii­ rangud. Ülejäänud Atlandi-äärse Ka­ nada provintsid ei ole näinud viimasel ajal sarnast tõusu viirusjuhtude osas. Nova Scotias teatati pühapäeval neljast uuest nakatumisest, mis kõik seotud reisimisega väljaspool Atlan­diäärset Kanadat. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Euroopa Liit loodab jaanuari lõpuks paika saada õigusliku raamistiku, mille alusel käivi­ tada riikide vahel digitaalsete vaktsineerimis-sertifikaatide vastastikune tunnustamine. See oleks üheks eelduseks rei­ simise taaskäivitamisel ning paljude koroonapiirangute kaotamisele Euroopas. Euroopa Komisjon pani eelmisel reedel paika minimaalsed nõuded, mida sertifikaadid peavad sisaldama ja andmevahetuse parameetrid ning ootab nüüd sellele liikmesriikide heakskiitu. Euroopa Liidus käivitatav vaktsiinisertifikaatide vastastikuse tunnustamise lahendus võib Maailma Terviseorganisat­ siooni (WHO) kaudu saada ka ülemaailmse raamistiku aluseks ,,WHO palus detsembris Euroopa riikide sisendit vakt­ sineerimise sertifikaatide andmestiku loomiseks, et uuendada praegu WHO poolt kasutusele antud vaktsineerimise kollast kaarti. Eesmärk on luua paber­ versiooni kõrvale ka digitaalne versioon, mida saaks kasutada ka piiriüleselt. Praeguseks on Euroopa riikide esindajad läbi Euroopa e-Tervise Võrgustiku esitanud WHO-le oma ettepanekud ning loodetavasti valmib WHO dokument aasta

Euroopa Parlament nõuab Venemaa vastu rangemaid EL-i sanktsioone

USA 46. president… (Algus lk. 1)

sündmusel olid elusolevatest presidentidest kohal Barack Obama abikaasa Michelle’iga, Euroopa Parlament võttis nel­ George W. Bush abikaasa japäeval vastu resolutsiooni Lauraga ning Bill Clinton abi­ Vene opositsioonipoliitiku kaasa Hillaryga. Jimmy Carter Aleksei Navalnõi vahistamise osales virtuaalset, loobudes terkohta, kutsudes Euroopa visekaalutlustel oma vanust – Liidu riike üles oluliselt tu­ ­ 96 – silmas pidades isiklikust gevdama sanktsioone Vene­ kohalviibimisest. maa võimude vastu. Oma õnnitlused uuele ameResolutsioon võeti nelja­ - tisse kinnitatud USA presip­ äeval vastu 581 poolt- ja 50 dendile ja asepresidendile on vastuhäälega, erapooletuks jäi saatnud ka Eesti president 44 saadikut. Kersti Kaljulaid ja peaminister Europarlament kutsub EL-i Jüri Ratas. liidreid üles tugevdama märki (Erinevate meediaväljaannete­ misväärselt EL-i piiravaid meet- andmetel EE) meid Venemaa suhtes, nõudes muu hulgas sanktsioonide laiendamist kõigile, kes on seotud Aleksei Navalnõi ning tema Freedom Defenders… toetajate vahistamise ja vangis(Algus lk. 1) tamisega. Parlament soovib näha sankt- Lithuanian Museum-Archives of sioone ka võimudega seotud Canada poolt toimub selle aasta Vene oligarhide, president jaanuarikuus virtuaalne näitus Vladimir Putini lähikonna ja ,,Democracy – One Defining Venemaa propagandameedia Moment“, millega saab tutvuda: vastu. Parlamendi hinnangul www.lithuanianheritage.ca/janu­tuleks muu hulgas piirata nende ary-13 EL-is reisimise õigust ning ligi­ Vilniuse 1991. aasta 13. jaa­ pääsu EL-is asuvatele varadele. nuari sündmused Leedus kan (ERR/EE) dusid edasi Läti pealinna Riia

e­simeses pooles,“ ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste nõunik Joala. Sama rääkis ka riigikantselei strateegiabüroo diginõunik Marten Kaevats, kelle sõnul on Eesti üks selle lahenduse välja­ töötamise eestvedajaid. Vaktsiinisertifikaatide riikidevahelise tunnustamise platvormi töötab välja ka Eesti ettevõte Guardtime. (ERR/EE)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

barrikaadidele 20. jaanuaril 1991 ja sealt edasi Eestisse, kus Toompea turvati betoonist kaitseplokkidega ning panid alguse edaspidistele ajaloolise tähtsu­ sega sündmuste ketile. Tänavu möödub 30 aastat sündmustest, mis päädisid omariikluse taasloomisega kõigis kolmes Balti riigis, kuid enne seda tuli üle elada palju ärevaid hetki 1991. aasta alguses. Helesinised ,,ära- unusta-mind“ lillede sümbol kannab vabadusvõitlejate igavest mälestust.


4

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

Nr. 3

Pille Lill – naine nagu orkester (II) Pille Lillega vestles Mailis Sütiste-Gnannt (Algus EE # 2, 15.01.2021) Kuidas Sa jõudsid omanime­ lise – Pille Lille Muusikute Toetusfondi PLMF loomiseni 2003.a? See oli huvitav lugu. Üks austaja, kes käis mind ooperis kuulamas, oli inglise lord Carlisle. Ta tuli Eestisse ja tegi Eestis palju head, muuhulgas Laidonerile ausamba postitamisel ja aitas Viimsi mõisa taastada. Ühel kontserdil, kus laulsin, küsis ta, kuidas ta saaks mind aidata. Vastasin, et ma ise abi ei vaja, aga muusikud küll. 2003. aastaks oli selge, et muusikutel pole taasiseseisvunud Eestis pii­ savalt tööd. Mujal maailmas on agentuurid, kuhu lähed ja laulad ette ning agentuuri kaudu on võimalik saada tööd, kui oled andekas. Eestis agentuurid puudusid. Lord Carlisle soovitas teha fondi. Olin nõus. PLMF on Sul kujunenud omamoodi missiooniks. See ongi mu missioon. Esimesed kümme aastat tegin seda õppejõu töö kõrvalt täiesti missioonitundest ja nüüdseks olen olnud loov- ja tegevjuht kokku 18 aastat. Viimased kaheksa aastat olen täielikult ­ pühendunud sellele tööle. PLMF on tõusnud erakontserdikorraldajatest kindlasti kõige suuremaks kontserdikorraldajaks Eestis. PLMF raames oled loonud 2017.a Academia Nova Talentide Keskuse ja 2015.a Pillifondi? Need on tegevused, mis vajavad veel arendamist. Riiklikult on õnneks 2015. aastal Pillifond loodud, seega suur vajadus on hetkel möödas. PLMF peaeesmärgiks on läbi aastate olnud nii noortele kui ka tippmuusikutele võimaluste leid­ mine, et nad saaksid olla järje­ pidevalt laval. Selleks korraldame ligikaudu 150-180 kontserti aastas, lisaks on meil viis

Pille Lill Annetekoja meistriklas­ sis.

festivali ja mitmed suvekoolid, mis on kõik loodud selleks, et muusikud saaksid end arendada ja säilitada tippvormi. Eesti riik on loonud võimaluse, et saame muusikutele nende loometegevuseks eraldada stipendiume ja selleks, et stipendiumi võimalus tekiks, ­ kirjutame järjest erinevaid projekte. Nende projektide raames eraldatakse mitmetest allikatest toetusi, millega saame muusikuid aidata. Oled ellu kutsunud erinevaid festivale – Tallinna Kammermuusika Festival (sh iga-aastased preemiad noor­ tele muusikutele), Tallinna Talvefestival ja heategevusprojekt „Tõsta pilk ja ava süda“, Eivere Klaverifestival (sh Eivere Suvekool pianistidele), Väike-Maarja muusikafestival (sh Vabariiklik Vokalistide Konkurss), Virumaa Muusika­ festival, Rapla Kirikumuusika Festival (mille juures Rahvus­ vaheline Rapla Suvekool diri­ gentidele, keelpillimängijatele ja lauljatele). Lisaks tegeled palju heategevusega. Kuidas heategevusprojektid teoks saa­vad? Need lihtsalt kujunevad isee­ nesest. Näiteks Talvefestivali piletitulust eraldame juba aastaid peaaegu poole ,,Tõsta pilk ja ava süda“ kampaania raames annetusena erinevateks heategevusteks. Oleme aidanud Käo puuetega laste keskust, Saare­ maa Puuetega Inimeste Koda, SOS Lasteküla jpt. Oled Kultuuri Koja juha­ tuses ja laiemas mõistes kul­ tuurikorraldaja. Kuidas Sa kõiki neid erinevaid ameteid ühendad? Oled õnnelik ini­ mene, kellel elukutse ja hobi on ühendatud. Olen selles mõttes tõesti õnnelik inimene. Kui juba ühes valdkonnas tööle hakkad, siis uudishimu peab olema. Uudis­ himu on väga oluline võtme­ sõna. Ja huvi ümbritseva vastu. Olles muusikavaldkonnas ju­ ba pikki aastaid töötanud, huvitusin, kuidas on arengud teistes kunstivaldkondades ning ­astusin 2015. a MTÜ Eesti Kultuuri Koja liikmeks. Alates 2018. aastast olen Koja juhatuse liige. See organisatsioon annab võimaluse laiaulatuslikuks koos­ tööks. Minu visiooniks on Kul­ tuuri Koja arendamisel erinevaid valdkondi omavahel siduda. Alustatud on haridusega, korraldasime 2018. a hariduskon­ verentsi, sealt jõudsime kultuuri-hariduse kongressini. Seejärel huvitusime keskkonnatemaatikast. Järgmisena tuli majandus ning viimati oli väga huvitav konverents „Kultuur kui kapital“. Mind huvitab, kuidas viia ühiskonnani sõnum, et kultuur on väga suures osas kõikide ­asjade alus. Sa oled ka Pariisis laulmas käinud? Kuidas Pariis sulle meeldis? Olen mitmeid kordi Pariisis käinud ja ka laulmist õppinud. Prantsuse keelt ma siiski selgeks

Annetekoda 2021 meistriklasside läbiviijad 22.11.2020 Alexela kontserdimajas.

pole saanud, kuigi foneetikaga tegelesin süvendatult laulu­ õpingute ajal kõrgkoolides. Pariisiga on seotud üks huvitav kogemus ning imelise vaimse atmosfääriga PühaSüdame kirik (Sacré-Coeur) Montmartre’il on väga märgi­ line koht mu jaoks. Seal toimus hingeline äratundmine. Katoliku kirikus on erinevad altarid ringikujuliselt ja ma seisatasin iga altari juures veidi aega, kuni jumalaema altari juures kiriku sügavuses tundsin üksolemise tunnet. Möödusin altarist ja teadsin, et pean sinna tagasi minema. Muuseas, see oli palju aastaid enne PLMFi asutamist, aastal 1988 või 1989, viibisin tookord Pariisis koori­ solistina. Seal jumalaema altari juures sain aru, et mu elu suurim missioon on olla olemas ja aidata inimesi. Usun, et minus toimus seal vaimne pööre. Seega on Prantsusmaa spirituaalselt mulle väga oluline ja ka hilisematel kordadel seal viibides tunnen alati, et see on väga erakordne ja eriline riik, mis mulle väga sümpatiseerib. Kuigi Itaaliat ja Roomat ar­ mastan ma ka väga, ei ole Prantsusmaad ja Pariisi või­ malik üldse millegi muuga ­võrrelda. Milliseid keeli sa valdad? Valdan soome, inglise, vene keelt, veidi saksa keelt. Olin Saksamaal doktoriõpingute raa­ mes ja õppejõud, kelle pärast ma üldse läksin Karlruhesse, maailmakuulus professor Hart­ muth Höll, rääkis minuga ainult inglise keeles. Nii ei pidanudki saksa keelt õppima ning aru­ saamine saksa keelest jäi tagasihoidlikuks. Prantsuse keelest saan midagi aru, aga õppinud seda kunagi ei ole. Ka itaalia keelest saan väga palju aru. Sa kuulud erakond Isamaa ridadesse ja oled ka Isamaa volikogu aseesimees? Mida Sina arvad meie praeguse va­ litsuse tegemistest, kus on olnud ridamisi Eesti maine kahjustamist? See on valus teema. Sõbrad soovitasid mul erakonnast välja astuda. Aga ma ei ole jooksik. Otsustasin jääda. Olen Isamaa volikogu aseesimees ja Haa­ bersti osakonna juht. Ajal, kui koalitsioon tekkis,

oli põhiline põhjendus mu hin­ ges see, et kui EKRE oleks jäänud opositsiooni, oleks asi kujunenud ilmselt palju agressiivsemaks. Paljud olukorrad praeguses valitsuses on mulle vastuvõetamatud. Loodan väga, et Isamaa otsus olla valitsuses end õigustab. Ma hoian Isamaa väärtusi, kuuludes Isamaa kristliku ja perede ühenduse juhatusse. Olen õnnelik, et nimetus Isamaa on tagasi võetud. Miks ma üldse Isamaasse läksin? Sest ma usun loomis­ energiasse. Usun loomise alg­ kvaliteeti, sest Isamaa lõid need julged inimesed, kes uskusid oma maa tulevikku. Algushetkel loodud valgus võib küll vaibuda, kuid söed ei kustu ja neid on võimalik igal hetkel uuesti lõkkele ja valguseks puhuda. Usun, et see hetk on lähedal. Räägi veidi ka oma koge­ musest väliseestlusega. Elades Inglismaal valiti mind Välis-Eesti kogukonna juhatusse. See oli väga huvitav koge­ mus, sest tunnetasin, kuidas kõik muutus sel ajal, kuna Eesti sai taas vabaks. Olen erinevate Välis-Eesti kogukondadega olnud ühenduses päris palju. New Yorgi Eesti Majas ­ olen mitmel korral käinud laulmas ja rääkimas, samuti Lake­ woodis ja Rootsis. See oli kokkupuude fantastiliste inimestega. Need, kes olid siit läinud ja oma elu üles ehitanud uuel ­kodumaal. Ma isegi ju olin, aga ma teadsin, et saan alati Eestisse tagasi tulla. Nemad pidid omal ajal oma kodudest ­ põgenema. Ma tunnetasin nende hingetugevust. Emad-isad olid üle elanud selle väga keerulise aja ja oma väega hoidsid nad eestlust elus ja andsid edasi ka oma lastele. Loomulikult lapsed väga paljud segunesid, kuid kõik said enda hinge eestluse juured. Ma tunnetasin seda võõrsil olles kogu aeg, isegi siis, kui osa neist enam ei rääkinud eesti keelt, tundsid nad end ikkagi südamepõhjas eestlastena. See on erakordne tunne, kuidas Välis-Eesti kogukonnad on eesti kultuuri sellega aitamas, et kutsuvad eesti kunstnikke, lauljaid, luuletajaid oma kogukondadesse esinema. See on väga suur toetus. Nad ise võib-olla ei loegi

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

seda väga suureks asjaks. Nad ehk ei teadvusta seda, kui oluline on loomeinimestele esineda väljaspool Eestit, et saab Eestist väljaspool oma annet e­sitleda. Loodan, et koostöö igal erineval moel kõikide eestlaste vahel maailmas areneb aastast aastasse ja et järjest enam leiame erinevaid projekte, kuidas arendada koostööd nii siin- kui sealpool. Praegu on käimas konkurss Annetekoda 2021, et leida ta­ lente igal elualal. Sa lõid selle konkursi 2019. aastal. Vestluse toimumise ajal (22.11.2020) toimusid Alexela kontserdimajas meistrikursu­ sed kolmes valdkonnas: muu­ si­kaline eneseväljendus, sõna­ kasutus, suhtlemine publikuga, mida juhendasid kontserdi­ korraldaja ja ooperilauljana Sina. Teiseks lavaline liiku­ mine, riietus, meik, mida ju­ ­ hendas rahvusvahelise koge­ musega modell ja baleriin Eliisa Rääts ning kolmandaks salvestustehnika kasutus ja video tegemine, mille juhen­ daja oli audio-visuaalekspert Aleksandr Tavgen. Räägi veidi oma meistrikursusest, muusikalisest eneseväljendu­ sest ja suhtlemisest publikuga. Laval on vaja end mõelda suureks. Armastus ja rõõm peab olema südames, siis kiirgad seda ka publikule, kelle ees sa oled nagu alasti. Ettevalmistus algab juba lava taga. Igaüks peab endale leidma ise õige mooduse. Näiteks Madonna kasutab meditatsiooni, et end ­ õigesse seisundisse viia. Mõtle­ ma peab kindlasti nii, et ma olen suur looja ja meeldin publikule. Kuigi 50%-le publikust sa nagunii ei meeldi. Osa publikust istub saalis puhtast viisa­ kusest, kuna abikaasa on ostnud piletid. Pooltele ehk meeldib sinu kunst. Ja ainult 10% on neid, kellele sa tõesti meeldid, kes sinu kunsti mõistavad ning kelle hinge sa puudutad ja paned neil sipelgad mööda keha jooksma. Lavale tulles peab looma kontakti publiku ja kõigi nendega, kellega koos esined. Sisendage endale, et Mina oskan. Peegli ees on vaja lavale tulekut harjutada. Kõik liigne on vaja jätta tegemata. Klave­ (Järgneb lk. 13)


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

Rahvastikuminister Riina Solman tõstis esile koostööd väliseesti kogukondadega EESTI. Kolmapäeval, 20. jaanuaril tegi lahkuva valit­ suse rahvastikuminister Riina Solman Facebooki vahendusel otseülekandes kokkuvõtte oma tööst ministriametis, kõneldes oma vastutusvaldkondkon­ dadest ja saavutustest, samuti vastas talle saadetud küsimus­ tele. Minister tänas kõiki, kes on teinud kaasa temaga alates 2019.a. aprillist, kui teda rahvastikuministri ametisse nime­ tati. Ta andis põhjaliku ülevaate oma vastutusvaldkondadest, milleks olid rahvastiku- ja perepoliitika, uus-sisserändajate ­kohanemispoliitika, väliseesti kogukondade kaasamine, koda­ nikuühiskonna arengu kavandamine, kõik rahvastikutoi­ mingutega seonduv, usuliste ühendustega seotud küsimused; rahvastikuministri valdkonda kuulusid ka sihtasutused Koda­ nikuühiskonna Sihtkapital ja Pere Sihtkapital. Minister tõi välja, et rahvastikupoliitika juures meeldis talle kõige enam, et sai alustatud programmidega, mis olid väga vajalikud Eesti kestlikkuse seisukohalt. Ta tõdes, et koos meeskonnaga tehti tööd suure südamega, ja tehtud sai palju. Olulise eesmärgina nimetas

minister, et sünniks ja kasvaks rohkem lapsi, kes oleks tublid kodanikud; et Eesti oleks pere­ sõbralik, märkides, et peame ise seisma selle eest, et rahvaarv ei kahaneks. Minister Solman kõneles, mida on tehtud perepoliitika ja vanemahüvitise vallas, et hoida ära sündide edasilükkamine: väikese rahvaarvu juures on iga laps kulla hinnaga. Muudeti perehüvitise seaduse sätteid, millest oli paljudele peredele abi; on algatatud mitmeid teemasid, mis puudutavad pere­ sid ja nende heaolu. Minister rääkis ka rahvastikuregistrist ja selle arendustest; nimeseaduse eelnõu algatami­ sest; samuti uutest e-teenustest, mida eriti koroonakriisi alguses hakati kiiresti ellu viima ja ra­ kendama. Ühe lemmikteemana rahvastikuministrina nimetas Riina Solman kodanikuühiskonda, nimetades end kodanikuühiskonnast pärit poliitikuks. Ta meenutas aastat 2002, kui hakkas Tallinnas Oleviste kirikusse tulema koduta jäänud inimesi, kes polnud sotsiaalse allakäigu trepil, ent olid näiteks töö kaotanud ja seetõttu kodutuks jäänud, sel ajal polnud praegu­ sel tasemel sotsiaalteenuseid ega tingimusi. Nendest inimes­

Olukord Prantsusmaal jaanuaris Mailis Sütiste-Gnannt Prantsusmaal on olukord kõike muud kui roosiline. Muteerunud inglise viirustüvi on laiali läinud ja nakatu­mi­ sahelat enam tuvastada pole võimalik. Algselt toodi see ühe prantsuse pere poolt Inglis­m aalt Marseille’sse, nüüd aga on leitud naka­ tunuid paljudes teisteski re­ gioonides. Samuti teeb muret lõuna-aafrika mu­­teerunud vii­ rustüvi. Nii ing­ lise kui lõu­ na-aafrika va­­ riandid on mit­ meid kordi suurema naka­ tumisega kui algne Covid-19. Seetõttu otsustas prantsuse valitsus kehtestada alates 16.01.2021 rangemad piirangud Covid-19 kontrolli alla saa­ mi­ seks. Uusi nakatunuid viimase ööpäeva jooksul oli 14.01.2021 seisuga 23 852, vaktsineerituid 318 000. Peaminister Jean Castex andis eemisel neljapäeval, 14. ­ jaanuaril pressikonverentsil teada, et komandanditund kella 18st õhtul kuni kella 6ni hommikul hakkab kehtima alates laupäevast, 16.01.2021 kõikides regioonides üle terve Prantsus­ maa, sest nendes piirkondades, kus selline piirang hetkel juba kasutusel on, täheldatakse nakatumise väikest langust. Pea­ minister kiitis pressikonverentsil

prantslasi selle eest. Esialgu ­kehtestatakse komandanditund kella 18st kella 6ni viieteistkümneks päevaks. Kui see meede soovitud tulemusi ei anna, ei välista peaminister kolmanda lockdown’i väljakuulutamist. Rahvas ei ole komandanditunni laiendamisega kella 18st kella 6ni kogu Prantsusmaal ­rahul. Kaupluste omanikud kurdavad, et just pärast kella 18 müüvad nad 20-30% oma kaubast ja valitsuse poolt keh­ testatud piirang tõstab nende kahjumit veelgi. Rahul ei ole ka üliõpilased, kes just pärast loen­ gute lõppemist tavaliselt kella 18-20 endale mõne väikese ­tööga lisaraha teenivad. Bretagne’i regiooni elanikud avaldasid oma rahulolematust, sest nendel on seni haigestu­ mine Covid-19-sse olnud tunduvalt madalam (hetkel 62 nakatunut 100 000 kohta) kui mujal Prantsusmaal ning nad peavad sellist piirangut ebaõiglaseks. Peaminister lubas eraldada kahjukannatavatele kommerts­-ette­ võtetele lisaks juba kehtestatud toetustele neli miljardit eurot. Probleeme tekitab juba praegu enne komandandi tunni algust kell 18 ülerahvastatus ühistranspordis, kui kõik koju sõita soovivad. Marseille’s on lisaks metroodele pandud neil tundidel liikuma lisabussid, mis siiski ei

test ei saanud mööda vaadata – Riina Solman hakkas tegema koostööd poliitikute ja ajakirjanikega kodutute probleemide avalikustamiseks ja lahenda­ miseks – sealt saigi alguse tema hilisem jõudmine poliitikasse. Ta märkis, et möödunud suvel kinnitati kodanikuühiskonna programm kuni aastani 2024. Palju on tegeldud tähelepanu ja ressursside suunamisega maa­ piirkondadesse, et tegevus ei jääks Tallinna – keskseks. 2020.a. suvel viidi Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Tallinnast Viljandisse, mis on väga hästi välja töötanud. Tähelepanu all olid venekeelse elanikkonna lõimumise teemad, uus-sisserändajate kohanemisprogramm jm.; minister kinnitas, et riik pakub eestikeelsesse kultuuriruumi sulandu­ mise võimalust ja keeleõpet. Väga südamliku osana oma ministriportfellist nimetas Riina Solman üle maailma asuva väliseesti kogukonnaga tegele­ mist. Ühe esimese tegevusena tema ministriametis oli üle­ maailmse eestluse koostöökomisjoni moodustamine 2019. a. juunis Eestis. Hiljem on koosolekuid peetud veebi kaudu; koostöö on olnud suure­ pärane. Riina Solman kinnitas, et

jääb ka ministriametist lahkudes oma kallite partneritega laiast maailmast edasi suhtlema – nad on olnud talle suureks eeskujuks patriotismi, inspiratsiooni ja isamaa-armastusega. Ta tõstis väga esile välismail elavate eestlaste panust ja soovi kaasa aidata, et väikese Kodu-Eesti käsi käiks hästi, lubades jääda üleilmse eestluse sõbraks ka edaspidi. Ta rääkis ka mitmetest ühistest algatustest ja saavutus­ test. Peatselt läheb kinnitami­ sele väliseestlastega koos koos­ tatud ülemaailmse eestluse ­programm. Minister sõnas ka, et valitsuse vahetusega seoses on saadud valitsusdelegatsiooni läbirääkijatelt kinnitust, et välis­ eestlaste programmi ei peatata. Solman rääkis ka oma koos­ tööst kirikute, usuliste ühenduste ja erinevate kogukondadega, samuti koroonakriisiga seonduvast kirikute sulgemisest,

suuda probleemi lahendada. Tohutuid ummikuid on oodata sel kellaajal ka suurlinnades ja nende lähi­ümbruse teedel. CGT peasekretär Philippe Martinez tegi pärast komandanditunni kehtestamist kella 18st kõikjal Prantsusmaal ettepaneku lühendada töötajate tööaega mõnel päeval nädalas, et või­ mal­ dada neil pärast tööd sis­ seoste teha. Palju on Covid-19 nakatu­ nuid 6-10-aastaste laste hulgas (10%), 11-16-aastaste laste hulgas on 8,5% nakatunuid. Algkoole ja põhikoole püü­ takse sellele vaatamata siiski viimase võimaluseni lahti hoi­da, aga võetakse kasutusele rangem sanitaarprotokoll koolisööklates, kuna just koolisööklaid peetakse Covid-19 nakkusallikaks. Korraga tohib nüüd sööklas olla vaid üks klass, sööklas jagatakse igale lapsele juba eelnevalt ettevalmistatud toiduportsjon ja osades koolides, kus sanitaar­ tingimused ei vasta antud hetkel vastavatele normidele, soovita­ takse lastel oma toidupakk ­kodust kaasa võtta. Kehtima hakkas koolides sporditundide läbiviimise keeld siseruumides. Sporditunde võib läbi viia vaid väljas. Koolides hakatakse pisteliselt testima õpetajaid ja ka õpilasi. See jääb esialgu siiski vabatahtlikuks. Lütseumiaste on vaheldumisi kontakt- ja distantsõppel. Ülikoolid jäävad distants­

õppele, aga esimese kursuse üliõpilastest pooled saavad vaheldumisi kontaktõppel ja konsultatsioonides käia. Ühel nädalal pooled esmakursuslased ja järgmisel teised. Püütakse vähendada Prant­ susmaale saabuvate reisijate hulka. Reisijad, kes saabuvad Prantsusmaale väljaspoolt EL-i, peavad ette näitama negatiivse Covid-19 testi või tegema selle saabudes Prantsusmaa lennujaamades. Kui esialgne testi vastus on negatiivne, peavad nad siiski jääma 7-päevasesse karantiini ja seejärel tegema teise testi. Kui ka see on negatiivne, saavad nad jätkata oma tavalist elukorraldust. Vaktsineerimine ei kulge Prantsusmaal seni kahjuks loo­ detud kiirusega. 13. jaanuaril alustati vaktsineerimist üle ­ 75-aastastele elanikele, kes peavad helistama rohelisel numbril või registreerima end Sante.fr või Doctolib.fr lehe kaudu. Paljud vanurid ei saa sellise registreerimisega ise hakkama. Luuakse lisaks vaktsineerimisvõimalusi spordi- ja kontserdisaalides, apteekides, huvikes­ kustes. Hetkel on Prantsusmaal avatud 600 vaktsineerimiskes­ kust. Vaktsineeritakse Pfizer BionNTech või Moderna vakt­ siinidega. Inimesel ei ole võimalik vaktsiini valida, aga mõlemad vaktsineerimised tuleb teha kindlasti ühe ja sama firma vaktsiiniga. Alates selle nädala

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

5

koostööst meediaväljaannetega jm, nimetades, et eelmise aasta detsembris allkirjastati koostöö­ kokkulepe Eesti Kirikute Nõu­ koguga uuendatud versioonis. Minister tõi välja, et 1/3 vabatahtlikust tööst kodanikuühiskonnas teevad ära kirikud ja kogudused oma teenuseid pakkudes. Ministrile oli laekunud ka mitmeid küsimusi, mis puudutasid eesti keelt ja kultuuri, selle eest seismist, pereväärtusi, kristlust jm. Kõik küsimused said asjalikud ja põhjalikud vastused ning minister palus juhul, kui midagi jäigi kahe silma vahele, endaga võtta kontakti ­ Facebooki või muude sidevahendite vahendusel. Küsimuste esitajate seas oli ka Reet Marten-Sehr Kanadast, kellega minister suurepärases koostöös olnud. Küsimus puu­ dutas ülemaailmset eestluse koostöökomisjoni ja selle prog­ rammi ning tuleviku väljavaateid. Pole põhjust muretseda, et programmi ja teemadega, mis üleilmset eestlust puudutavad, edasi ei mindaks, kinnitas ­minister: on aru saadud, et koos oleme suuremad. Ta märkis ka, et koroonaajal, kui oleme olnud veebiühenduses, saime koos olla üllatuslikult viimasel poolel aastal rohkemgi kui siis, kui saime veel reisida. Riina Solman tõstis esile ka Reet Marten-Sehri isa, kauaaegset Toronto Eesti Koolide juhatajat Edgar Martenit. (EE)

Hiiumaa turism koroona-ajal ei kannatanud Kuigi koroona tõttu on turis­ misektor väga kehvas olukor­ ras, on mõnele kohale Eestis toonud see varasemast rohkem turiste. Näiteks pea­ tus Hiiumaal eelmisel madal­ hooajal rohkem turiste kui 2019. a samal ajal. Statistikaameti andmetel majutati eelmise aasta septembris Hiiumaal üle 1000 turisti rohkem kui 2019. a samal ajal. Oktoobris 2020 ületati 2019. aasta tulemus enam kui 500 ja novembris enam kui 100 võrra. Detsembri kohta veel andmeid pole. Eelmisel suvel avatud elamuskeskuse Tuuletorn eesmär­ giks oli saada aasta lõpuks 25 000 külastust. Kokku käis seal külastajaid 32 000. Tuuletorni juhataja Kristina Halla sõnul on rohkem külastajaid nädala teises pooles neljapäevast pühapäe­vani. (ERR/EE)

esmaspäevast, 18. jaanuarist saavad võimaluse end vaktsi­ neerida ka raske patoloogiaga haiged ilma vanuse piiranguta.


6

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

Kaameraga Kremlis Tiit Made: Eesti rahvasaadikud Kremli võimukoridorides. MTÜ Eesti Vabaduse Eest, Tallinn 2020. 230 lk.

Taassündinud Eesti Vabariigi kolmekümnenda aastapäeva künnisel on majandusteadlasest autor üllitanud veel ühe oma­ pärase ajaloolise dokumendi oma poliitikupäevist. Ta meenutab murrangulisi aegu ja sündmusi, mille keerises otsustati Nõukogude Liidu ja paljude selle koosseisu kuulunud rahvaste saatus, ning jäädvustab umbes kolmeaastase ajavahemiku pil­ dis ja sõnas. Just selles järje­korras. Miks selline ebaloogilisena tunduv järjekord? Igatahes mitte ajendatuna kulunud käibefraa­ sist „üks pilt on väärt tuhat sõna“. See väljend kuulub reklaamivaldkonda, kus ta on igati omal kohal. Kirjamehe eesmärk peaks olema kirjutada nii, et iga ta sõna oleks väärt ­tuhat pilti. Võimas liialdus muidugi, kuid eesmärgid tulebki seada nii kaugele/kõrgele, et neid iial kätte ei saa. Antud juhul on tõepoolest tegemist eeskätt pildiraamatuga, kus teksti vaid nii palju kui häda­ ­ pärast tarvis. Asi seisab selles, et kõik need tuhanded sõnad, mis piltidest kaalukamad, on autor juba varem ära öelnud teoses „Kremlis iseseisvust ­ toomas“ (Argo 2011). Väljend „pildiraamat“ võib tunduda halvustavana. Korri­ geerigem seda siis ja tunnis­

Graafiline romaan Pärdist ilmus saksa keeles Arvo Pärdi Keskuse välja antud graafiline romaan Arvo Pärdist „Kahe heli vahel“, mille autor on kunstnik ja illustraator Joonas Sildre, on nüüd avaldatud ka saksa kee­ les. Berliinis ja Dresdenis tegutseva kirjastuse Voland & Quist väljaandel ilmunud raamatu „Zwischen Zwei Tönen. Aus dem Leben des Arvo Pärt“ on saksa keelde tõlkinud Maxi­ milian Murmann. Raamat „Kahe heli vahel“ jutustab Arvo Pärdi muusikalis­ test otsingutest alates tema lapsepõlvest kuni 1980. aastani, mil helilooja pere oli sunnitud Eestist lahkuma. Sellesse vahemikku jääb ka uue komposit­ sioonitehnika – tintinnabuli – sünd. Raamatu autor Joonas Sildre uuris helilooja elu- ja loominguloosse süvenedes paljusid arhiiviallikaid ning sai nõu ja abi ka Arvo ja Nora Pärdilt. „Asjaolu, et Arvo Pärdi koomiksivormis kujunemislugu ilmus eesti keele järel järgmise-

tagem, et tegu on ulatusliku autentse ja kvaliteetse ajalooliselt tähtsa fotomaterjaliga. Kõne all oleva raamatu lehekülgede silmitsejal avaneb võimalus visuaalselt läbi kõndida kogu ­ ajaperiood, mis algas 28. juunil 1988 NLKP XIX parteikon­ verentsiga konstitutsiooni muutmiseks ja lõpeb Eesti iseseisvumise tunnustamisega. Fotode juurde on lisatud ilmekad kirjeldused ja konspektiivsed vahe­ tekstid. On huvitav vaadelda kongressi kõiki viit istungjärku ja sündmuste arengut nende vältel. Rahvasaadikud, kelle hulka ­autor kuulus, vabastati kongressi ajaks muudest ülesannetest. Leidsid aset esimesed vabad valimised teatud reservatsioo­ nidega. Kerkis esile hulk uusi inimesi, kes ei allunud kompartei kontrollile ja esindasid teistsugust ideoloogiat. Agres­ siivne kuulekas enamus valvas aga hoolikalt, et demokraatlikud tuuled liialt puhuma ei pääseks. Balti saadikutel olid omad eesmärgid, mille saavutamiseks kaasati vene demokraate. Tuli käibele mõiste „reguleeritav turumajandus“. Nagu öeldud, leidub raamatus vähe teksti. Ei saa ega oska teha palju sõnu ka seda teost tutvustades. Julgen aga soovitada kui visuaalset ajalugu. Oma silm on kuningas. Aju on kuninganna, kes silmaga nähtut analüüsib ja lahti mõtestab. EERIK PURJE

na saksa keeles, on omamoodi sümboolne. Teose tegevustik lõpeb hetkel, mil Pärtide pere ­ emigreerub läände, jäädes see­ järel kolmekümneks aastaks elama just Saksamaale Ber­ liini,“ ütles saksa tõlke toimetaja Nele Meikar. Raamatu saksa keelde vahendanud Maximilian Murmann on keeleteadlane ja tõlkija, kes on õppinud fennougristikat Mün­ cheni, Budapesti ja Helsingi ülikoolis. 2020. a nomineeriti ta Karl Ristikivi „Hingede öö“ saksa keelde tõlkimise eest Kultuurkapitali ilukirjanduse tõl­keauhinnale. (Allikas: Arvo Pärdi Keskus)

Ainulaadne sõna – kirstuvõti Sõna ,,KIRSTUVÕTI“ on eesti keeles ainulaadne, kuna selles on kuus kõrvutiasetsevat tähte tähestikulises järjekorras – RSTUVÕ. Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et see kehtib ainult ilma võõrtähtedeta eesti tähestiku puhul (23-tähega variandis), mitte täieliku 32-tähelise tähestikuvariandi puhul. (ERR/EE)

Nr. 3

Filmiajakirjanikud valisid aasta parima Eesti filmi

Jaan Kaplinski 80 Tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Jaan Kaplinski tähistab 22. jaa­ nuaril oma 80.a sünnipäeva. Jaan Kaplinski sündis 1941. aastal Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski pojana. Ta õppis 1958–1964 Tartu Riik­ likus Ülikoolis prantsuse filo­ loogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kaplinski oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega. Eesti ­taasiseseisvumise algusaastatel tegutses ta poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 1992– 1995 Riigikokku. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Jaan Kaplinskilt on ilmunud üle kümne luulekogu, neist esimene ,,Jäljed allikal“ 1965. ­ aastal, proosateoseid, millest seni viimane ,,Latsepõlve suve“ 2019.a. Kaplinski näidend ,,Neljakuningapäev“ lavastati 1977.a Draamateatris ja 1987. Noorsooteatris. Temalt on ilmu­ nud ka lasteraamatuid ning ­hulgaliselt artikleid ja esseid. Jaan Kaplinski teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tšehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõl­ giti Göteborgi raamatumessi ­jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kap­ linski ,,Kusagil maailma äärel“. Jaan Kaplinskist on valminud 2011.a Eesti-Prantsusmaa koos­ töös Raphaël-Gianelli Meriano portreefilm ,,Kaplinski süsteem“.

Foto: A.M. Mõistlik, Vikipedia

Filmikriitik Tõnu Karjatse tõdes kultuurilehes Sirp, et lõppenud aasta oli erakordne mitmeski mõttes: koroona­ kriis sulges kinod, peatas filmivõtted, lükkas segi esili­ nastuste ja festivalide plaanid ning tõi esile voogedastusplat­ vormid. Samas oli kodumaine filmi­ tööstus läinud aastal edukas – valmis 11 täispikka mängufilmi, 21 dokumentaalfilmi koos ,,Eesti lugudega“, neli lühimängufilmi ja üks täispikk animafilm. Koos tudengifilmide ja vähemuskaastootmistega oli filme ligi 40. Kasvas kaastootmisprojektide ja erarahastusel valminud filmide hulk. Koostöö Eesti filmitööstusega tõi läinud aastal kinodesse Christopher

Nolani ,,Teneti“ ja kui koroona poleks vahele seganud, siis oleks andnud koostöövõimaluse kinolegendi Kim Ki-dukiga. Aastast 1993 välja antav Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind Neitsi Maali on Eesti vanim järjepidev filmiauhind. Sel korral pälvis Priit Tenderi voolitud pronkskujukese Veiko Õunpuu ,,Viimased“, mis oli ­algselt mõeldud puhtalt Soome filmina ja mis on esitatud ka võõrkeelsete filmide Oscarile. Nominatsioonini jõudsid ka Jaan Tootseni portreedokk ,,Fred Jüssi. Olemise ilu“; Margus Paju menukas spioonifilm ,,O2“; Janno Jürgensi debüütdraama ,,Rain“; Margit Lillaku dokk ,,Südamering“. (ERR/EE)

,,Ööülikooli“ loengute põhjal valmib raamatusari

mene raamat on pühendatud Jaan Kaplinski 80. sünnipäevale. Tootseni sõnul on ta ,,Ööüli­ kooli“ raamatusarja tehes jälginud seda, et inimese hääl, tema keelerikkus ja omapära jääks alles, nii et lugedes kõlaks kõrvus autori hääl. Esimene teos ilmub aprillis. Kui Hooandjaga kogutakse pii­ sav toetus, loodab Tootsen luua raamatusarjale tervikliku visuaalse identiteedi ja alustada ka järgmiste raamatute ette­ valmistusega. Raadio Ööülikool on Jaan Tootseni toimetatud saatesari, mida saab kuulata Eesti Raa­ dio kahel kanalil: Viker- ja Klassikaraadios. Alates 2000. aastast on toimunud üle saja kohtumise Eesti õppejõudude ja mõtlejatega. (ERR/EE)

ERRi portaal vahendas teadet, et ,,Ööülikooli“ eest­vedaja Jaan Tootsen alustab raamatusarjaga ,,Ööülikooli raamatukogu“. Sarja välja­ andmi­seks on alustatud kam­ paaniaga Hooandjas. Uue sarja esimene teos on ,,Vaimu paik“, mis koondab Jaan Kaplinski loengud. ,,Raa­ matu teeb eriliseks Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski kirjavahetus ,,Kahekõne üle jõe“, mis on valminud spetsiaalselt sellesse raamatusse, kahe klassiku soe ja isiklik, üksteise vaimuilma ja hetkeolu vaatlev tekst,“ kirjutas Jaan Tootsen Hooandjas ja lisas, et sarja esi­

Filateelia. Uus postmark.

Voldemar Panso 100 Möödunud aasta 30. novemb­ ril oleks Eesti teatrikorüfee Voldemar Panso tähistanud 100.a juubelisünnipäeva. Seda märgiti mitmel moel, muu­ hulgas lasti Eestis sel puhul käibele ka siseriiklikuks ka­ sutamiseks mõeldud 90-euro­ sendise nominaalväärtusega postmark. Juubelipostmargi kujundas Lembit Lõhmus ja margid trükiti trükikojas AS Vaba Maa. Lavastaja, näitleja ja teatri­ pedagoog Voldemar Panso (30. XI 1920 – 27. XII 1977) on üks legendaarsemaid nimesid Eesti teatriloos. Ta ei olnud mitte ainult silmapaistev lavastaja, sarmikas näitleja, viljakas kirjanik ja visiooniga teatrijuht, kelle käe all tegutsesid aastatel

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

1965–1970 ENSV Riiklik Noorsooteater (tänane Tallinna Linnateater) ja 1970–76 TRA Draamateater, vaid ka pühen­ dunud õppejõud ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi lava­ kunstikateedri (praeguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ­lavakunstikooli) asutaja. „Lava­ kat“, kust on sirgunud suurem osa tänaseid Eesti näitlejaid, nimetatakse Panso kooliks tänaseni ning igal aastal antakse tema sünniaastapäeval ühele lava­ kunstikooli üliõpilasele üle Voldemar Panso preemia. (Allikas: Eesti Post/Omniva)


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1037 1

2

3

4

12

5

6

7

13

15

16

21

25 31

34

35

32

42

11

27

28

29

50

51

33

36

37

38 41

10

24

26

30

40

9

19 23

39

43

44

45

46

47

48

49

52

53

54

55

56

57

PAREMALE:

1. Eesti Rahva Muuseum.   4. Täht (ingl.k.).   8. Ahel. 12. Villasööja. 13. _____kell. 14. K______, vandesõna. 15. Maailmajagu. 17. Auaste mereväes. 18. Libekeelne, lipit­ sev. 19. Eesti suursaadik Kanadas (perek. nimi+eesn. täht). 20. Siiras, avameelne. 23. Eelmine õppe­ aasta (lüh.). 25. Palg, põsk. 26. Eesti läänepoolseim laht. 27. Magamiskoht. 30. Põlatu, väljahei­ detu. 32. Kasakapealik. 34. Huvitab alati kõiki. 35. Saiapätsike. 37. K_____, küttekolle. 38. _____bu, teat. peakate. 39. Settinud aine. 40. Teater Viljandis. 44. Ethiopian Satellite Television (lüh.).

47. Kehaliselt heas vormis, mitte täidlane. 48. Troopiline puuvili. 52. Kaunis, kena. 53. Endisaegne Inglise kuldmünt. 54. Tantsusamm. 55. Ameerika kosmoseagentuur. 56. Kuuse ,,leht“. 57. Supply Management Training. ALLA:

1. Eesti Kunstiaka­ deemia (lüh.).   2. Royal Ontario Museum.   3. Mechanical and Industrial Engineering.   4. India naise rõivastusese.   5. Linnu ,,käsi“.   6. Lihasuretaja.   7. Masti rõhtpuu.   8. Kunstimuuseum Tallinnas.   9. Üksiklane. 10. Kandam, koorem, raskus. 11. Ühesugused kaashäälikud. 16. Eesti helilooja (1887-1970).

S P ORT

Tokyo olümpiat ei plaanita edasi lükata Tokyo olümpiamängude kor­ raldajad teatel algavad olüm­ piamängud 23. juulil ning ei ole kavatsust pidada võistlusi ilma pealtvaatajateta. Hiljuti oli rahvusvahelise olümpiakomitee (ROKi liige Dick Pound teatanud, et pole mingit garantiid, et aasta võrra edasi lükatud Tokyo mängud ­algavad 23. juulil. Tokyo olümpiamängude pressiesindaja kinnitas aga, et mängud toimuvad

T

Paremale: 1. Lad, 4. Rass, 8. Tala,

17

22

S

Ristsõna nr. 1036 LAHENDUS

14

18 20

8

I

19. Suur turg, mess. 20. Hädasolija hüüe. 21. Suurim imetaja. 22. Madalamal seisev, alluv. 24. Pagun. 26. Ühesugused vokaalid. 27. Vooremaad läbiv jõgi. 28. Veebi-/võrgukoht. 29. Ettetähendus, oomen. 31. Üha. 33. Kaksteist kuud. 36. Kaitsekraav. 40. Tegus, agar. 41. Pidulik üritus. 42. Millelegi põhinev, toetuv; millegi alumine osa. 43. Legal Education Society of Alberta. 45. ______r, hüdro­ lokaator, seade, mille abil avastatakse vees asuvaid objekte. 46. R___, varteks…. 48. Art Gallery of Ontario. 49. Viga, eksitus. 50. Tamm, pais (ingl.k.). 51. Kaer, kaerahelbed (ingl.k.).

ka siis, kui sportlasi ja pealtvaatajaid ei vaktsineerita. Pressiesindaja Masa Takaya sõnul töötab korralduskomitee tihedalt koos Jaapani valitsuse ja ROK-iga ning mängud plaa­ nitakse läbi viia plaanitud ajal ja pealtvaatajate ees. Takaya rõhutas, et ka massi­ list vaktsineerimist ei ole olümpial vaja, sest mitmed suured võistlused toimuvad Jaapanis ilma vaktsineerimata. Hiljuti Jaapanis tehtud rahvahääletusel arvas 80% inimes­ test, et Tokyo olümpia tuleks edasi lükata või ära jätta. (D/EE)

12. (Estonian) Air, 13. Ella, 14. Agul, 15. KIA, 16. Soololaul, 18. Kratt, 20. ASL, 21. Sall, 24. Iisop, 28. Aknaruut, 32. NASA, 33. Saa(r), 34. Tuust, 36. Ral(li), 37. Agan, 39. Troopika, 41. Punav, 43. EOKS, 44. (Nii ja) naa, 46. Aspar, 50. Võidupüha, 55. Agu, 56. Algu(s), 57. (V)ikat, 58. Ruu, 59. Kuld, 60. Asia, 61. Krt. Alla: 1. Lakk, 2. Aiir (Riia), 3. Draa, 4. Restart, 5. Alo (Mattiisen), 6. Slo(gan), 7. Sala, 8. Tallin(n), 9. Aga, 10. Luu, 11. (Peal ja) all, 17. Osi, 19. TSA, 22. Luut, 23. Luure, 25. Sari, 26. Osak, 27. Pala, 28. ASAP, 29. Kagu, 30. Naan, 31. Tsoo(n), 35. Tokaata, 38. Nandud, 40. PSS, 42. Vau, 45. Apia, 47. Park, 48. Agur, 49. Ruut, 50. Vak(s), 51. Õlu, 52. Igl(u), 53. Üks, 51. Hai.

Nädala retsept

Hommikueineks: pannkoogilaadne omlett brokoli ja rohke juustuga, lisaks peekoniribad Valmistusained: 8 riba peekonit (või nii palju kui suurele pannile mahub) 4 muna 1 tass brokoliõisikuid, keedetud (näiteks jäänud eelmise õhtu einest) pool väikest sibulat, hakitud ¼ tassi parmesani juustu ¼ tassi riivitud cheddar marble juustu ¼ tassi piima Valmistusviis: Praadida peekoniribad mõlemalt poolt; kui need on piisavalt krõbedad, tõsta taldrikule. Kui peekonist eraldus rohkelt rasva, siis eemaldada see pannilt, jättes alles vaid vähene ­mu­naroa praadimiseks. Vahepeal kloppida kausis lahti munad, lisada tükeldatud ­ brokoliõisikud, hakitud sibul ja juustud, piim ning segada. Valada segu pannile ja küpsetada mõlemalt poolt keskmisel/ madalal kuumusel umbes 4-5 minutit, kuni muna on hüü­ binud. Tõsta serveerimistaldrikule ja lõigata viiludeks. Vahepeal pisut jahtunud peekoniribad võib tõsta taas hetkeks pannile soojenema ning serveerida koos munaroaga.

7

KARLA KALENDRISABA

Kritselkunstiline troika Kõiksepealt veike selgitus arimata lugejale. Troika tähen­ dab kolme obest ühe ja sama tõlla ees. Kel peale ariduse veel mõistus kah puudulik on, sellele tiadmiseks, et kõik need kolm suksut peavad sõitma samas suunas ja sama tempuga. No ühesõnaga – armoonijas. Meil seitungi juures üldiselt valitseb kah armoonija, aga vat seekord tekkis tissunants. Asi algas sellest, et kell näitas juba üheteiskümnendat tundi, aga lehte ei saand trükki anda, sest veste vai jobujutu kohal oli valge laik. Meie poss on tark inime, teab täpselt, et valgete laikude koht on ajaloos, mitte ajakirjanduses. Meie lugeja tahab valge laigu kohal ikke natuke musta kribu kah näha. Ma panin tähele küll, et poss närvitseb, aga suurt muret ei tund, sest Vabarna Volli kord oli kirjutada. Kord oli jah, aga vot kohust oleks vaja old. Nigu ma selle mõtte olin peast läbi lasknud, nii mu telehvon kõlises. Toru sehest tuli Volli ädine ääl, et ole ea mees, Karla, kirjuta sina, minu pea on tühi. No seal ta on – temal pea tühi, minul süda täis, possil meel mõru. Troika missugune, aga armoonijat netu. Kell tiksub, aeg astub, posteljonid ootavad kärsitult lehepakki, et otsustada, misuke valele aadressile viia ja misuke oopis viimata jätta. Nisukeses olukorras võib paanika tekkida ja kui ta kord tekkinud on, siis jään mina arilikult süidi, sest mul on kõige tülikam kahe karguga paanika eest pakku pääseda. Ega midagi, otsisin oma tsaariaegse tindipleiatsi välja ja teritasin ära, aga paberile ei sigind midagi. Olin Vollilt kõne­traadi kaudu nakkuse saand, noh. Viimases ädas akkasin mõtlema, teinekord on sellest kah abi. Mõtlesin, et mispärast mind küll nii kauaks siia ilma on jäetud. Meelde tuli, kassa tead. Iga inime peab oma vigadest õppima ja võimaluse korral need vead ka ära parandama. Aga mina olen elus nii palju vigu teind, et nende parandamiseks ei aita kahest eluajast kah. Nii et siin ma siis olen ja kes tahab teada, kui kauaks ma veel siia jään, see peab minust veel kauem elama. Ega ühegi tarkuse omandamine kerge ei ole. Igal eal asjal on omad kõrvalmõjud nigu arstirohulgi. Kaua elamise paha kõrvalmõju on see, et sa võid vanaks saada. No mis ma ikke pikemalt kirjutan. Pole ju suurt midagi korda saat, millest pajatada. Uus aasta on ammu käes, aga ühtegi revulutsijooni ma ei teind. Neid teevad nüid poliidikud, küll Eestimaal, küll Ameerikamaal. Saavad ilma minuta akkama küll. Ma arvan, et nüid peaks olema armoonija taastatud. Poss ingab kergemalt, Volli jääb Volliks, Karla jääb lolliks. Aga teie, sõbrad, jääge sedapuhku terveks ja elage see aastake kah üle. KARGU KARLA

USA paar leidis vanast majast 66 pudelit keeluaja viskit Ameerika Ühendriikides New Yorgi lähedal Amesis hak­ kasid Nick Drummond ja Patricia Bakker renoveerima üle 100-aastast maja, mille seinast ja põrandalaudade all olnud peidikust leidsid nad 66 pudelit keeluaja viskit. Maja ehitati 1915, kuid alkoholi keeluaeg oli 1920. – 1930. aastatel ning seega peideti al­ kohol siis, kirjutab cnn.com. Majaomanike sõnul elasid kunagi seal arvatavalt alkoholiga salakaubitsejad. Drummondi sõnul leidis ta maja põrandalaudade alt peidiku, kus oli veel viskipudeleid. Kõik pudelid olid mässitud paberisse ja olid kuuestes pakkides. Pudeli siltidel oli, et see on Šoti viski Old Smuggler Gaelic, mida toodetakse ka tänapäeval. Internetis uurimine näitas, et varem kuulus maja sakslasele, krahv Adolf Humpfnerile, kes oli üsna skandaalne. Ta suri

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Naljanurk Mees sõbrale: ,,Mis sa arvad, kas mu naine saaks südamerabanduse, kui lillekimbuga koju läheksin?“ ,,Sa võid vähemalt proovida,“ vastab sõber. • Mehed baaris. ,,Tead, mu naine mängib pidevalt solvunut.“ ,,Ole õnnelik,“ vastab teine, ,,minu oma mängib vahetpidamata klaverit.“

ootamatult vägivalla tagajärjel, jättes endast maha üsna suure vara. Majaomanikel on plaanis osa leitud viskipudeleid müüa, nende arvates on iga pudel väärt vähemalt 1000 dollarit. Osa pudeleid aga hoiavad nad enda tarbeks ja ühe teevad lähiajal lahti, et kontrollida, kas viski on joodav. (PM/EE)


8

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

Nr. 3

Opinion: Canada is not immune to Capitol Hill riots Marcus Kolga, The Toronto Star, January 2021

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Truth, trust, media and the biggest lie

a different perspective, that presents the facts that aren’t controlled by government or big business. It may include tra­ ditional media forms such as newspapers, TV, films etc., like the MSM, as well as non-tradiConventional wisdom says tional media such as web-based that media in the Western sources. The main thrust of AM world can be segmented into is to challenge the status quo two – mainstream and alter­ and offer free ideas. native. Mainstream media AM accuses of MSM of be(MSM) generally encompasses ing motivated only by financial television, radio, print and the profit. Therefore it must amuse internet in the form of online people and appeal to as many news publications dealing as possible. with sports news and world Unfortunately, the storming news. of the US Capitol was glaring MSM is generally considered evidence that a sizable portion to be the voice of the majority. of the AM has been hijacked by It typically reaches a larger the extreme right wing who audience. At least in the USA have systematically and de­ ­ these individual media outlets liberately advanced the great are usually parts of a small lie, which Mr. Trump still pernumber of conglomerates who sists in repeating, that the elecown most of the newspapers, tions were stolen from him. It is magazines, TV networks. a falsehood that some 60 judges This is the media, with its (including the US Supreme journalists, that Mr. Trump Court) rejected or deemed accuses of being ‘enemies of ­ ­ unworthy of considering, that the people’ and creating ‘fake bipartisan investigations have news’. Without using the pre- repudiated, that audits and cisely same accusatory rhetoric, ­ballot recounts have disproved – Estonia’s EKRE (no longer a a lie that cannot account for the part of the governing coalition) thousands of officials who mimics Trump. The term was would have had to be complicit already in use in 19th century in destroying pro-Biden or addEngland and has been used to ing millions of pro-Trump votes. describe false or misleading When Trump realized that content presented as news and credible evidence simply could communicated either in ‘spo- not be created to support his ken, written, printed, electronic ­ accusations, he demanded that and digital formats’. the Secretary of State of The White House re-intro- Georgia ‘re-calculate’ the elecduced and popularized it by toral results – all this after the naming as ‘fake news’ MSM state had conducted three recoverage of Mr. Trump’s false counts. In spite of this ob­vious claims of his inauguration’s desperation by Trump, the altcrowd size being much greater right AM (including Esto­ nia’s than the public gathering four Uued Uudised, EKRE’s official years previous. Aerial photo­ on-line voice) continued to adgraphy proved that Trump was vance a dangerous lie that culmaking his bold-faced inaugural minated in armed insurrection. lie as president. Ever since, the The MSM has more diversity White House uses ‘fake news’ than the broad brush used to to describe any negative press characterize it. Take for incoverage of Mr. Trump. And stance News Corp, led by depending on which ‘fact­ - ­ family patriarch Rupert Mur­ checking’ organization one doch, that owns major news­ follows, Mr. Trump has been papers around the world, in­ able to accumulate between cluding the Wall Street Journal, 20,000 and 30,000 untruths New York Post and Fox News. ­dur­ing his four-year term. Most of the papers have been ‘Alternative facts’, also known as staunch supporters of coined by the White House, Mr. Trump and his last big lie. was ridiculed by the MSM But is this a fair assessment of press as ludicrous, but also Murdoch’s media outlets? ­taken as an unintentional admitThe recent resignation of tance by Trump staff that he Murdoch’s son James from a was living in a world of unreali- top executive position in his ty. father’s vast media empire ­ Alternative media (AM), at ­ confirmed what observers had least theoretically, should offer known for years, especially

Last week, Canadians watched in horror as a violent mob smashed their way into the U.S. Capitol – never believing that the same could one day happen in Ottawa. During and after the riot, they shared amusing social media memes of a map of Canada being sawed away from America and joked about Canada paying for their own wall with the U.S. We would be wise to check that smugness. Growing discontent among Canadians in various regions is being stoked by malign foreign actors who amplify disinformation and conspiracy theories on both the far-left and far-right. Left unaddressed, trust in our democratic institutions will erode and lead to a deeply polarized society not unlike ­ what we are seeing in the United States and some Euro­ pean countries over recent years. The warning signs are clear. Extremist groups, conspiracy theorists and fringe media platforms have taken advantage of the fear and frustration brought on by the COVID-19 pandemic to attract new followers. Their blunt-force rhetoric satiates emotions that have been stripped raw by the pandemic, promoting anger at elected officials, media and ultimately each other. As Canadians desperately seek to come to terms with the devastating psychological and financial effects of COVID-19, conspiracy movements offer simple explanations – regardless of factualness – and an outlet for their anxiety and rage. Wild anti-government conspiracy theories have been shared on tens of thousands of Twitter accounts, accusing Chrystia Freeland and Justin Trudeau of being traitors who have used COVID-19 to assist Germany to save the New World Order, for example. Supporters of the Western

about Murdoch’s morbid backing of Trump’s enormous ­appetite for dishonesty. Although he refers to the media in a general sense, it’s known that his bitter description is directed at the Murdoch conglomerate: “Spreading in­ ­ formation, whether about the election, public health or climate change, has real-world consequences.” He condemned the US media for its “toxic politics” which threatens American democracy. He points fingers at the extensive media portfolio’s owners (the Mur­ doch family, Ed.) who “know the truth, but choose instead to propagate lies”. In a disguised reference to Murdoch’s Fox News, James

Canadian separatist movement, WEXIT, have shared memes that include a group of camouflaged militiamen carrying assault rifles asking, “Wonder how many people would actually answer the call to step up and take our rights and freedoms back …. The time to fight is coming sooner than later.” QAnon, the popular and dangerously divisive U.S. conspiracy theory movement, also has a following in Canada. The group had infamously claimed in 2016 that Hillary Clinton was running a child sex trafficking ring out of the basement of a Washington, D.C. pizza parlour. Now QAnon flags have been spotted flying at several Cana­ dian COVID antimask rallies. One of the leaders of the Washington riot, pictured in fur and a horned hat, identified himself as a QAnon “shaman.” Compounding all of this are malign foreign actors, including the Russian and Chinese govern­ments and their supporters, who amplify these polarizing narratives and inject their own disinformation to further pollute our information environment. As the EU warned in March of last year, the Kremlin’s goal over the past 10 months has been “to aggravate the public health crisis in Western countries ... in line with the Kremlin’s broader strategy of attempting to subvert European societies.” As bad as this might be, it gets worse when elected officials, like President Trump, ­repeat and amplify false claims and conspiracy theories. In Canada, an Ontario MPP recently claimed that Canada is converting COVID quarantine sites into internment camps and has also attended several anti-mask rallies, undermining the efforts of federal and provincial health officials. Such irrespon­ sible behaviour, based on cynical political calculations, lend legitimacy to the seditious narratives that empower those who seek to destabilize our society.

The trajectory is painfully clear. The defence of our democracy requires a long-term, whole-of-society strategy that includes the co-ordinated parti­ cipation of governments, civil society and media in order to build long-term resilience against this threat – something our governments have failed to do. We should begin with our children, by providing them Scandinavian-style early digital media education to provide them with the tools to critically assess the information they ­consume. Elected officials, their staff and civil servants should be provided ongoing training on digital media literacy and the detection of foreign influence operations. We should learn from our allies, like Taiwan, who have successfully detected and defended against disinformation attacks. The events of the past week underscore social media’s role in the breakdown of our social cohesion. While a last-minute ban on Donald Trump’s account by Facebook and Twitter was wise, it represents but a tiny bandage on a gaping existential wound that is killing Western democracy. All of the social media giants, including Google, continue to facilitate and enable foreign state disinformation and conspiracy theorists by providing them platforms, audiences and even revenue streams. While Canada is not immune from the political unrest witnessed in the United States, we may still minimize the risk by developing a comprehensive strategy to address information warfare and foreign inter­ ference.

said that it had played a role in the riot that shook Washington by intensifying election disinformation, influencing a substantial portion of the public to believe a falsehood.

ers”, “The incidents in America were initiated by the Democrats after their last election defeat”? The fifty years of political lies that Estonians had to resist in their captive homeland surely make them more mindful of and revolted by persistent falsehoods generated by a foreign leader. One cannot trivialize the enormity of Mr. Trump’s ‘big lie’ and it’s persistent repetition in Estonia. (to be continued)

(James is the son of Anna Maria Tõrv whose father is Estonian Jakob Tõrv. There has been a tongue-in-cheek observation that it’s James’ genetic heritage that took hold and ­inherently disgusted him.) Is it appropriate to ask what James Murdoch’s reaction would be to disinformation in Uued Uudised, with articles bearing headlines such as: “Evidence is mounting that the riot wasn’t instigated by Trump sup­ por­ ters”, “Antifa members wear­ing masks blended in with the riot-

(Marcus Kolga is a documen­ tary filmmaker, human rights activist and expert on foreign disinformation. He is the direc­ tor of DisinfoWatch.org and is a senior fellow at the MacdonaldLaurier Institute’s Centre for Advancing Canada’s Interests Abroad.)

LAAS LEIVAT

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

9

The irresistible allure of meteorite impacts at Kaali kraater and Manicouagan crater bomb”, which would have ­resulted in many casualties. The impact crater lake that formed within Kaali kraater is 110 metres wide and up to 22 metres deep. While Kaali kraater, the biggest impact point, or the eight accompanying craters that form the crater field, are in reality nowhere near to being the biggest meteorite impacts in the world, they are nonetheless a strong ­example of the symbolic allure of meteorites. After that big day, Kaali järv, the impact crater lake of Kaali kraater, became a place of significance. People have lived on Saaremaa for at least 7,000 years, and the main crater of this crater field became a meeting place for locals not long after the meteorite struck. Archaeological excavations in 1978 revealed a stone wall that protected a settlement at the crater, revealing a human pre­ sence at the crater between 2,200 and 2,700 years ago. Meanwhile, research conducted in 2004 between Tallinn University of Technology, the University of Tartu, and Upp­ sala University indicated that the site was “primarily ceremonial.” The study also suggests that three separate legends may have been inspired by the event: the flight of the god Taara from northeast Estonia to Saaremaa,

a song in the Finnish epic Kalevala that tells a story of the sun falling into a lake, and north Estonian folk songs that “describe the burning of the ­island of Saaremaa.” Obstructions in the water of Kaali järv have prevented further discovery of artifacts, but previously discovered remains of animal sacrifices, some dated to as late as the 1600s, suggest an enduring, fervent belief in the spiritual significance of the crater. Among scientists, conclusive proof of the crater being caused by a meteorite was found in 1937 with the dis­ covery of meteorite-specific iron debris, after extensive field work at the site. Befitting the vast natural landscape of sparse, rolling hills and coniferous trees, Manicoua­ gan crater in the province of Québec is among the top 10 largest meteorite impacts in the world. The crater is 350 metres deep (as a comparison, the Fairmont Royal York is 134 metres tall). 214 million years ­ ago, the crater was formed by a meteorite, creating a dent in the earth that is currently 72 kilometres wide. The crater is much older, deeper, and wider than Kaali kraater. Big or small, though, these natural features continue to inspire daring and sometimes ­ physically taxing pursuits; for

6.5 hours per hectare depending on the tree species and the terrain.” Communicating with and working alongside a Planter would be a Multiscope Forester Brushcutter that cuts plant Vincent Teetsov matter around the seedlings to ­ Tree planting is a large in­ ­ improve their chances of growdustry for interior British ing successfully. The vehicles Columbia. In the summer of can watch for obstacles with 2020, CBC reported that tree light detection,ww ranging laser planters in the province were sensors and high resolution “on track to plant 300 million cameras. These features have trees.” For some, it’s a career. been developed together with For others, it’s a cathartic the University of Tartu. Milrem Robotics is a “spinsummer job; a way to get out off” company of what was of the city and save up some Milrem LCM (now Milworks money. OÜ), founded in 2013 by In Estonia, there is the poKuldar Väärsi. Milrem Robotics tential for tools like the planting is also known for their defense bags that hold ­saplings and rest technology. One of their around the waists of Canadian d ­ esigns is the THeMIS UGV planters to be exchanged by the “mo­ dular planting payload” of (unmanned ground vehicle), robots like the Multiscope which is used by the Estonian Forester Planter. Plot cords used Defence Forces and the Royal to manually determine how far Netherlands Army to assist infantry as a flexible vehicle apart new trees are planted ­ could be replaced with tele­ - with weaponry or cargo carryope­ ration and navigation. The ing power. According to Milrem Robo­ specifications of the MFP claim it can hold 380 seedlings and tics and their Science and plant at a speed of “around 5 - Technology Director, Mart Noorma, “99% of trees are planted manually... Using ve­ hicles with intelligent functions would alleviate the labour force problem, cut down costs and create more high value jobs.” This all sounds ideal. Plus, in principle, trees produce oxygen, nurture biodiversity, and reduce Photo: milremrobotics.com the erosion caused by surface

runoff of precipitation. However, for all that we hear in favour of tree planting, how it absorbs carbon dioxide for ­instance, a slew of publications over the past few years have criticized tree planting as a strategy to counteract environmental damage. Planting the wrong types of trees can result in organic waste that local ­microorganisms cannot process. Sourcing only one type of tree could create a monoculture that exhausts soil nutrition and may even cause more erosion by competing with ground vegetation. Planting in places that are not naturally forested, such as wetlands and prairies, unnecessarily changes the habitat of resident animals. This is a prickly talking point when organizations mean well. Tree ­ planting isn’t a blanket solution, but whether planted by humans or robots, certain technical points need to be kept in mind. One thing to consider is that robots like these could plant trees in order to alleviate the devastation caused by wildfires that have raged through places like Canada’s west coast or the Australian Outback. The hope, then, is that these robots will be programmed to plant a variety of local tree species in genuine forest areas in moderate quantities, to complement each ecosystem’s true qualities. Milrem Robotics’ machines are also able to serve as firefighters. Imagine if they were

Vincent Teetsov Picture yourself 3,500 years ago on the island of Saare­ maa. As a Bronze Age inhabi­ tant, you might have grown crops, and caught and domes­ ticated animals. You might have been out hunting in the island’s densely forested areas. Your survival was predicated on your physical strength and ability to observe – skills honed in the silence of this wild environment. As you walk back to your dwelling one evening, the sky turns blindingly bright, as if night reversed back into day. An object in the sky, consumed by flames, breaks into nine separate pieces and crashes to the surface in an explosion. The estimated age of this meteorite impact varies significantly, with the most common estimates falling between 3,400 and 4,000 years old. For Bronze Age Estonians living on Saare­ maa, the entrance of this extra­terrestrial matter into their domain would have been the ­ brightest, loudest, most unexpected event of their living memories. Atlas Obscura has positioned the impact as “the last giant meteorite impact to occur in a densely populated ­region.” The force of the meteorite is frequently compared to the force of “a small atomic

Metsamasinad (Forest Machines) – Milrem Robotics’ Tree Planting Robots

2020 Landsat/Copernicus imagery of Manicouagan crater, Québec.

example, in the summer of 2019, 14 young Canadians who had recently fought cancer joined together for a restorative canoe trip around the crater’s lake, Lac Manicouagan (Lake Manicouagan). Just as the Kaali meteorite found its way into folk legends, the Manicouagan crater and the water surrounding it have created stories and a shared trepidation and curiosity among the ad­ venture sport community and wilderness travel enthusiasts. This curiosity was enough to fuel bizarre myths about ­canoers getting badly disoriented by their location and coming to believe that the earth was changing its rotation relative to the sun. Then, the crater and its adjacent features have also been harnessed for engineering purposes. Within the crater is

Manicouagan Reservoir, created by the construction of the Daniel-Johnson Dam, started in 1959 by Hydro Quebéc. Pre­ viously, two separate lakes strafed the edge of the crater. The reservoir contains one of the highest ratios of island to lake with René-Levasseur Island, that sits in the middle of the impact lake. This reservoir, together with the Manicouagan River, is what powers several electricity-generating stations. Despite being reminded of our minute scale compared to these massive impressions in the earth and the astronomical events that cause them, we wander close, investigating the ­ scene. We might even build a structure of our own beside it, to harness the elements as much as we can. It’s the best we can do to address our awe concerning these colossal phenomena.

President to open Baltic Geopolitics programme at Cambridge University

Baltic region and has taken on the mission of introducing its past and present,” Kaljulaid said.

ERR, January 2021 The Center for Geopolitics at the University of Cambridge will launch the Baltic Geo­ politics programme with the aim of increasing understand­ ing of the geopolitics of the Baltics and the role of the United Kingdom in it. The opening event of the programme will take place on January 20 at noon and will be opened by President Kersti Kaljulaid. “In January, we are celebrating the 100th anniver­ sary of the establishment of diplomatic relations between Estonia and the United King­ dom. I am very pleased that the world’s leading university is deeply interested in the Nordic-

first on the scene to help put out wildfires before they got out of control. On an economic ­level, Planter robots could work within the wood sectors of countries around the world, planting as workers cut trees for lumber or pulp and paper. If used right, these machines of the forest could be a highly efficient way to support forests just like we are supported by them.

In addition to Estonia, the Baltic Sea countries covered by the programme include Den­ mark, Finland, Germany, Latvia, Lithuania, Norway, Poland, Russia and Sweden. “This exciting initiative provides a much-needed insight into the United Kingdom’s relations with the Baltic Sea ­ states. We need to strengthen our relationship in order to be able to meet the challenges of the future in terms of security, the economy and sustainability,” said Charles Clarke, a former British Home Secretary, one of the leaders of the program. From October this year, students of political and international studies at Cambridge University will also be able to take a course on geopolitics in the Baltic States from the 17th century to the present day. The Center for Geopolitics wants to start issuing research scholarships in the near future, as well as to create a support fund for doctoral candidates. In addition, journalist Edward Lucas, Professor John Bew Foreign Policy Adviser to Prime Minister Boris Johnson, and David Abulafia, Professor Emeritus at the University of Cambridge, and others will speak at the opening event.


10

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

On pride 40 Christmases ago I received a very valuable present from Inge and Andres Tork. By happenstance that gift, C. S. Lewis’ book “Mere Chris­ tianity” surfaced at the end of last year, to be read once again. The Torks were devout Christians, pillars of St. Peter’s Estonian Lutheran Church, where I was at the time a member of the congre­ gation’s youth choir “Lootus”, along with the Tork offspring. The elder Torks did not pro­ selytize or attempt to convince me of the values of Christianity, even though in many ways I grew up in a heathen family. They left it to the individual to discover faith, evaluate Christian apologetics, ethics and theology – in fact, as the back cover of Lewis’ book states, “all the central problems of belief and ­ conduct which face Christianity today.” In 1994 Inge and Andres Tork tragically perished while on a cross-country skiing expedition in Pennsylvania, caught

in an unexpected blizzard. I regret that I never properly ­ thanked them for their efforts on my behalf. I also wonder what they would make of the present state of affairs at St. Peter’s – Andres Tork was for many years the dedicated chairman of the church council. We know Clive Staples Lewis primarily as the author of the series of children’s books, The Chronicles of Narnia, most notably “The Lion, the Witch and the Wardrobe.” However, it is with “Mere Christianity” that he left a lasting mark on the Western world. The framework of the book is based on three lectures that Lewis delivered on the radio during World War II, from 1942 to 1944. It is important to note, that just as many other people seeking understanding of the mysteries of life, Lewis was for many adulthood years an atheist. Describing his conver­ sion in 1929 in the book “Surprised by Joy” he writes: “In the Trinity Term of 1929 I gave in, and admitted that God was God … perhaps the most dejected and reluctant convert

New energy and expertise at the helm of International Estonian Centre Along with the new International Estonian Centre in Toronto being slated to break ground, the team shepherding the build and the Centre’s ongoing operations is also taking shape. International Estonian Centre Inc. (IECI) is owned by Estonian House in Toronto Limited and is the entity responsible for building the Centre and for its sustainable operations. New directors have agreed to join the board and are ready to roll up their sleeves to make the community’s new home the best it can be. IECI will focus on oversight of the new centre’s construction, refining the facilities management plan and the events business plan, and tenanting the leasable space. It will also further develop the sustainability plan for the centre to generate community support. While the IEC Steering Committee will continue to be available to advise, it is the IECI board’s job to get this building built. “It is a testament to the mammoth effort and vision of so many over the past several years, that the project attracts the subject-matter expertise and enthusiasm of these new board members,” said IEC Steering Committee Chair, Ellen Valter. “This team is well equipped to lead the charge. With groundbreaking for this landmark building nearly at hand, we are on the threshold of a most exciting

Kalev Hess

and important phase of realizing this beautiful new home for our local, national and international Estonian community.” Why the Centre inspires these ­volunteers to contribute their skills: Kalev Hess, B.Comm, CPA, CA, CFA, Principal with Fraser Mackenzie Merchant Capital, a private equity and mezzanine debt fund that invests in private companies and works with ­ management and owners to optimize financial performance. “The IEC project represents a ‘once in a lifetime’ oppor­ tunity to bring a renewed energy and cohesion to all generations of the Estonian community. I’m hopeful this excitement will serve to inspire old friends to reconnect and new friend­ ships to be made. Eestlus has always been such a significant part of my life, and ensuring that future generations have the same opportunity to under­ stand and explore their heritage is important to me. The IEC will be ­central to providing such opportunities to our youth. We must ensure that it operates in a way that is financially viable, both now and into the future.” Laas Hess, B.B.A., J.D., in-house ­lawyer with Loblaw Companies in real estate law and commercial leasing. Laas has been involved in strengthen-

Heili Toome

Laas Hess

Nr. 3

in all England.” That experience allowed the author to “understand not only apathy but active unwillingness to accept religion.” Belief and faith are personal – no forced conversion, as took place during the Crusades and for centuries afterward, will ever take true root. Lembit Tork, a very dear friend for more than those 40 years, lives in Estonia with his wonderful family. In my New Year’s greeting to the Tallinn Torks, I mentioned that I had recently re-read Lewis’ book. The return greeting emphasized one chapter – for Lembit the most important one in the work. “The Great Sin”. A quote from that chapter’s first paragraph: “There is one vice of which no man in the world is free; which everyone in the world loathes when he sees it in someone else; and of which hardly any people, except Christians, ever imagine that they are guilty themselves.” That vice is Pride or SelfConceit. Lewis notes that the “virtue opposite it, in Christian morals, is Humility.” Pride is the utmost evil. It leads to every

other vice, as it did with the devil. Pride is competitive by ­nature. Not as in sports, but in the desire to attain the pleasure of being above all the rest. Whether financially, through appearance or achievement it is by its very definition a trait that cleaves humanity. For if all were good-looking and wealthy, as Lewis chooses as his ­example, then there is no competition, no reason to be proud. Pride is enmity. Ironically, a certain community has chosen just this word to march under, absolutely misunderstanding the significance. For, as Lewis emphasizes, that fatal flaw engendered through pride is not only between individuals, but is truly enmity to God. He notes “in God you come up against something which is in every respect immeasurably superior to yourself.” Further, as long as one remains proud one cannot know God. That is the key to Lewis’ argument – pride means looking down on others, and doing so one cannot see what is above one. This, of course,

leads to that nasty offspring of pride, hubris. As recently demonstrated by far too many, including a resident of the White House.

ing local and international relations between Estonians in Canada and the Baltic Region of the European Union and, most recently, as an Estonian House board member. “The Estonian community has been a major part of my life. I’ve spent countless hours at the Estonian House and Tartu College and now have four young children. I want to make sure they have a place where they can go.”

Bob Spokowski, B. Eng., M. Eng., a 40-year veteran of the construction industry and former structural engineer and project manager with PCL Construction, an innovator in major building projects. He oversaw complex projects such as the construction of three subway tunnels in Toronto and other structures in Canada and the U.S. “My wife is Estonian and I’ve been hearing about this project for some time. Now I’m into it. I’ve looked through the plans and drawings and the more information I get on the new centre, the more impressed I am. There is a great team in place here, all the research has been done, and we’re ready to go.” Martin Tiidus, BA, LL.B., J.D., lawyer with over 30 years’ experience in the field of civil litigation and alternate dispute resolution with extensive trial and appellate experience representing major property and casualty insurers. “When I look back at what our parents achieved for our community with very few resources, it’s the inspiration we can use to keep going. We have the opportunity with this project to create something very special that we can all be proud of. For me, getting involved is a way to give back to the community I grew up with.”

time Estonian community volunteer and leader, she is fully aligned with the future the Centre represents. “I am very much invested in the future of the Estonian community and I see this Centre as the central pillar for this. I want a place for all things Estonian for my kids to call home, just as I had growing up. I’m truly honoured to be part of this team to contribute my ­passion and skills to help take the right steps to secure a bright future for our community as a whole.”

Veiko Parming, B.A.Sc., M.S.T., Principal Consultant with CPCS Transcom Limited specializing in transportation sector policy, economics and strategy, and now serving his third term as president of the Estonian House. “I’ve been very involved in the Estonian community for a long time. The momentum we have to build the new centre is really strong now, and I’m keenly interested to see this new Centre get built and work well for our community. I look forward to working with this expanded team to help make the Centre a success.” Blake Royer, BA, MBA, Co-Founder and President of RFA Labs, which builds technology platforms for the mortgage industry is a serial entrepreneur familiar with bootstrappoing a small team to take an idea into reality, with wide experience in finance, technology and energy sectors; he is also an Estonian House board member. “The strength of the Estonian community in Toronto is extraordinary and unique in the world. As my kids get involved and adopt their Estonian identity, I see that the new centre is for their future. I’m honoured to volunteer my time to make this a success.”

Veiko Parming

Heili Toome, B.Comm, vice-president of marketing for Shift Transit, a leading mobility operations company including the popular Bike Share program in Toronto. A skilled team builder, Heili has launched and scaled startups as well as established brands, exceedingcustomer and revenue targets. A long

Blake Royer

In our troubled times, where, alas, entitlement is rearing its ugly head, the values fostered by Christianity are, if not ignored, then, even worse, vilely mocked. C.S. Lewis deserves a focussed reading. This will not end the pandemic, banish the virus that is predicted to become endemic, just like chicken pox for children. Intellectual narcissists will never disappear. Nor will the sin of pride. But a return to Humility will almost certainly bolster humanity, ­making our world a better place for all. Vanity and pride have no place in the common weal. As the converted theologian concludes this chapter in a most valuable book, “if you think you are not conceited, it means you are very conceited indeed.” TÕNU NAELAPEA

Get involved and help support our future Are you interested in helping build this spectacular new home for the global Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors! The International Estonian Centre’s donor categories are Kalevi­ poja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), for gifts over $10,000, ­ and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2021. To make a donation, please contact donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt. Let’s keep in touch! •  Visit our website www.estoniancentre.ca for all the latest news •  Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca •  Follow us EestiKeskus

Bob Spokowski

on

Facebook:

Martin Tiidus

@


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

Ene Timmuski koduköögi värske ja tervislik rukkileib Rukkileib on teatavasti olnud ajast aega eesti peredes auko­ hal, olgu siis kodu- või välis­ maal. Isegi alati mitte auko­ hal, vaid lihtsalt loomuliku, igapäevase toidulaua koostis­ osana, ilma milleta paljud pered ei oskagi oma toitumist ette kujutada. See lihtsalt on ajast aega nii olnud, ja on alati olnud ka olemas, kas siis omaküpsetatuna või ostetuna. Suurema tähelepanu osaliseks on rukkileib ja selle küpseta­ mine tõusnud viimastel küm­ nenditel nii kodumaal kui mujal, soovist edasi viia esi­ vanemate traditsioone ja pak­ kuda perele seda ehedat tun­ net, mida tähendab ahjusoe leib ja muidugi sellele eelnev protsess, mis pole just kergete killast. Väljaspool Eestit elades on mitmed pered asunud koduse leivaküpsetamise juurde praktilisest eesmärgist lähtudes, kuna asukohamaadel ei pruukinud must leib alati kättesaadav olla või on soov teha seda just oma maitse järgi. Praegusel ajal on küll erinevates riikides elavate eestlaste jaoks eestimaine toit rohkem kättesaadavaks muutu­ nud, näiteks Torontos on juba aastaid olnud võimalik mitme­ test euroopa poodidest osta eesti tooteid, kaasa arvatud mitut sorti leiba, milleks paljud on ­ valmis isegi pikki autosõite ette võtma, kuid see pole võtnud mitmetelt küpsetushuvilistelt ­tahet leiba oma koduses köögis valmistada.

Üks neist on Ene Timmusk, kes juba enam kui kümme aastat on kodus regulaarselt ruk­ kileiba küpsetanud. Tegelikult enamgi, aga nagu ta ütleb, tundus see algul talle keeruline ja andis arvamuse, et ta seda teha ei oska. Siiski ei jätnud ta katsetamist ning tänaseks on leivategu nende kodus väga harjumuspärane tegevus, mida ­ ta on ka paljudele sõpradele-­ tuttavatele edasi andnud. Ene nõustus oma isiklikku kogemust jagama hiljuti ka VEMU kokkamisürituste sarjas, mis käesolevat olukorda arves­ tades ei toimunud mitte Tartu College’is, vaid Ene koduses köögis Lääne-Torontos. Ta loo­ dab, et see annab julgustust leiva valmistamist proovida ­ teistelegi: ta ise ei pelga kunagi katsetada erinevate uute asjade valmistamist, näiteks hakkas ta koduköögis ka verivorste tegema. Ene alustas videos juuretise tutvustamisega, mis on vajalik komponent rukkileiva valmistamiseks. Juuretis on nimelt sel­ line asi, mida kasutatakse ühest leivateost teise ja mida aeg-ajalt täiendatakse, aga kunagi täie­ likult ära ei visata, seda tuleb ­lihtsalt n-ö elusana hoida, et siis leivategu saaks regulaarselt jätkuda. Tema ise valmistas oma esimese juuretise (mida on mitmele ka edasi andnud) kunagi Eestist toodud leiva käärust ja seda on siis aastate jooksul turgutatud, isegi aegadel, kui pere on võtnud ette pikki reise. Olgu

tulnud läbi katsetamiste. Leib on valmis: ta on ilusa värvi võtnud, aga mitte veel söömiseks. Ene mähkis valmis leivapätsi ilusti rätiku sisse „järelküpsema“ – värsket leiba on ka pisut raske lõigata.

Ene oma köögis leiba valmistamas.

öeldud, et juuretis ei taha pikka aega kasutuna seista, seda tuleb ikka iga paari nädala tagant ­kasutada ehk siis peaks leivategu toimuma just mitte harvemini kui iga mõne nädala tagant. Juuretise tutvustamise järel näitas Ene, kuidas seda vee ja jahuga segades saab alguse leivateo esimene kerkimine – ­ see võtab oma 8-12 tundi, kuni see hakkab mullitama ning tähendab, et on aeg edasi minna. Edasi lisab Ene soovitud aineid – soola, pruuni suhkrut, jahu, segades taignat käsitsi (võib ka masina abil). Tähtis on ka õigel ajal uus juuretis võtta! Järgneb lisandite panek taignasse, milleks võivad olla näiteks erinevad seemned, kuidas kellelegi meeldib. Ene sõnul võib kasutada oma fantaasiat, tema näiteks paneb palju erinevaid seemneid (lina-, seesami-, kõrvitsa-, päevalille- jm.). Ka maitseainete lisamine on omal kohal, miks mitte lähtuvalt ­aastaaegadest (jõuluperioodil

Ajaloomälu hoidjad Tartus Tähtvere pargis Kliimasoojenemine saatis meile 14. jaanuaril krõbeda talveilma ja koheva lumevai­ ba, aga Tartu ajaloo austajad ei lasknud end sellest heiduta­ da. Koroonapiirangud ei lubanud toime panna tavapärast rahva­ rohket kogunemist, aga maskid ning kaks pluss kahe reegli järgimine ei seganud Tartus Tähtvere pargis väärika mälestusürituse korraldamist. Jutt on Tartu vabastamisest 102 aastat tagasi punakaartlaste hirmuva­ litsusest. Jäi mulje, et osaliste arv ei jäänud varasematele eriti alla. Vabastajate mälestussam-

bale tõid pärgi, lilli ja küünlaid ning ütlesid päevakohaseid sõnu linnavalitsuse esindajad, kaitse­ liitlased, pitkapoisid, vabadus­ võitlejad, üliõpilased, ekrelased, isamaalased, mementolased jt. Paljude lippude kõrval lehvisid Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liikmete kätes Petseri- ja Ingerimaa lipp. Tänu Memento ühingu, Tartu Rahu Põlistamise Seltsi jt. varasemate aastate tegevusele, ei unustanud tartlased seda tähtpäeva. Tänusõnad selle traditsiooni hoidjatele, eesotsas väsimatutele veteranvabadus­ võitlejatele Enn Tartole eile ja Osvald Saskole täna.

Vaade mälestusambale ja lippuritele.

11

Meile pajatati pool sajandit muinasjutte tööliste ja talupoegade paradiisist, mida taheti sajand tagasi Eestis ehitada, aga kodanlikud natsionalistid koos välismaa palgasõduritega nurjasid selle. Valel on lühikesed jalad, aga kui seda toetab kuuendik maailmast, elab see rahulikult pikkadel jalgadel edasi. Töölised on need, kes lähevad hommikul vabrikusse ametisse ja peaksid vähemalt mõttes tänama neid, kes suudavad tootmist püsti hoida. Kust tuleb toor­ aine, kes korraldab transpordi ja kes ostab kauba, tööline ei pea selle pärast

Foto: Erwin Pari

Just selline on ahjust tulnud värske rukkileib!

näi­teks riivitud muskaatpähkel). Millise paksusega taigen peab olema, sellele polegi ühest vastust: aja jooksul kujuneb igal küpsetajal välja just temale ­sobiv taigen ja selle omadused. Taigen leivavormi – Ene silub seda veel märja käega ­ ning teeb esiemade kombel kolm auku sisse, raputab ka natuke jahu – ja paneb rätiku alla mõneks tunniks kerkima. Sellele järgneb ahjus küp­ setamise osa. Temperatuurid võivad siin ka erinevad olla: Ene räägib oma kogemustest nii ahju kuumuses kui ajas, mis on

muretsema. Kui üldse, siis liiga pika tööpäeva puhul, aga selle lühendamist ­annab rahumeelselt nõuda. Talupoeg kasvatab loomi ja harib põldu. Tema töösaadustel on igavene turg ja nii elu kulgebki. Kes olid aga need, kes tööliste ja talupoegade sildiga end varjates Narva Kommuuni nimel naaberriigi Punaarmee tääkide toel maailma revolut­ siooni arvasid teostavat? Need olid haritud kutselised mõrt­ sukad, kes tapsid nende elu ­seganud inimesi lähtudes nende elukutsest ja seisusest. Uue maailmakorra vundament taheti aastavahetusel 1918-1919 korraldatud veresaunades Narvas, Rakveres, Tartus ja Võrus ehitada sadade hukatud inimeste luudele. Teame paljude ohvrite nimesid ja räägime neist austuse ja kaastundega. Vaja on kõnelda ka neist, kelle käed olid verised ja kelle mõttekaaslaste õrna ­hingeelu säästes kiputakse targu sellest vaikima. Ei ole nii, et ajaloos on ainult ohvrid, aga süüdlasi pole. Tõsi. Paljud roimarid langesid ise neid lähe­ tanud riigis punase terrori käigus. Sedakorda moodustas ku­ riteo koosseisu aga rahvuslik kuuluvus. Ehk nad küll ena­ masti rehabiliteeriti, ei saa neilt keegi võtta vastutust Eestis ­toimepandud veretöö eest.

Video lõpus rääkis Ene ka mõnest leivaküpsetamisega seotud teemast, mida temalt on küsitud, nagu erinevad jahud, kust neid saada jne. Ta kõneles ka oma pere maitse-eelistustest leivavalmistamisel ja rääkis, et kui ta üles kasvas, oli leib nende kodusel laual nii loo­ mulik asi, et sai oli üpris harul­ dane, mida sai sõprade juures. Leiba söödi tihti ka kalaga – tema ema oli pärit Hiiumaalt, kus kalal oli oluline koht ini­ meste igapäevasel toidulaual. Ene lohutas neid, kes mures, et kindlasti ei oska ise õigesti leiba valmistada: siin polegi reeglit, milline see õige leib olema peab: see on lihtsalt igaühe sisetunde küsimus ja ­ mõnel võtab selle ,,õige“ saa­ vutamine pisut enam ega kui teisel. Ta lisas ka, et kui abikaasa Toomas on olnud Eestis ja seal rohkelt kohalikku rukkileiba söönud, on ta ikka öelnud, et ükski pole olnud nii hea, kui Ene kodus teeb. Ene val­ mistatud leivapäts on jõudnud ka kodumaile! Isikliku noodina lisaksin, et olen ka ise Ene poolt leiva­ küpsetamise inspiratsiooni ja head nõu saanud. Video on järelvaadatav VEMU YouTube’i kanalil. KAIRE TENSUDA

Baieris avastati uus koroonaviiruse mutatsioon Saksamaa Baieri liidumaal Garmisch-Partenkirchenis avastati 35 värskelt nakatu­ nud patsiendil koroonaviiruse uus mutatsioon, mis on erinev Suurbritannia tüvest. Arstid ei tea veel, kas see on tavatü­ vest nakkavam. Koroonaviiruse uus variant avastati Lõuna-Saksamaal 35 haiglapatsiendil esmaspäeval, vahendab Deutsche Welle. Proovid on saadetud edasi­ seks uurimiseks Berliini Charité haiglasse. Uus mutatsioon erineb Suur­ britannia ja Lõuna-Aafrika va­ riantidest. Viimased on nakkavamad, aga suremust ei ole suurendanud. Ekspertide teatel ei vähenda uued variandid praegu saadaval olevate vaktsiinide mõju, märgivad eksperdid. (D/EE)

Kummardus vabastajatele, kelle surmapõlgus ja ohvrimeelsus võimaldas õiglases välksõjas purustada masendavas arvulises ja relvastuslikus ülekaalus olnud punase agressori ja Tartust ning meie riigist välja kihutada. ALDO KALS


12

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

märkmik Helde mereefekt See algas uue aasta esimestel päevadel. Külm ja lumi hak­ kasid vaikselt kanda kinnita­ ma üle me maa. Alul sadas rohkem põhjarannikul. IdaVirumaal oli tegelikult juba vanas aastas maa valge nagu ei mujal, ning 4. jaanuaril oli sõit Narva suunal juba nagu Lapimaa pilt-postkaart, puud paksu piparkoogi-glasuurikihi all. Ei saanud pilti teha, olin roolis. Ämmal (ja ta koeral) olid Kohtla-Järvel arstiajad (või „arstile number“, nagu ta vanaviisi ütleb) ja mul tuli takus. Pealegi sõitsin kahes rattarööpas, mis lumisel maanteel ja nendest niisama välja hüpata ei tihanud. Tol päeval Vikerraadio hommikuse „Huvitaja“ saate juht Krista Taim muudkui õhkas: „Milline imeline kingitus meile uueks aastaks, see valge, valge maailm...“. „Mis seal ikka?“ mõtleb kauge eestlane. „Lumi ikka talvel tuleb ja läheb.“ Kanadas suht laiaulatuslikult tõesti. Seda sai ise tunda – näha - rookida läinud aastal Torontos, kus veetsime kogu aastaringi. Tunnistan, et just lumerohke talve ootus (nagu muiste!) oli üks oodatumaid osi sellest ettevõetavast pereseiklusest. Aga mäletate, mis läinud aastal Eestis oli? Või pigem mida ei olnud. LUND. Kui välja arvata paar üksikut suvalist kirmekest, ei olnud Eestis ­möödunud talvel üldse lund! Ei suusatatud, ei kelgutatud. Tund­ sin kaugel kühveldades eest­ lastele väga kaasa. Keskkonnaagentuur (nii Face­­ bookis kui Instagramis) andis teada, et „aasta 2020 oli esialg­ setel andmetel Eesti kliimaajaloo kõige soojem aasta“. Ühtlasi oli ka Euroopa kõige soojem aasta kliimaajaloos (on record). Mäletate vast, kuis Soomes ja Rootsis oldi ka hämmingus. Ning läinud aasta oli kogu Maa teine soojem aasta, 2016. a. kannul. Need viimased faktid pärinevad NOAA ehk

Nakatumiseoht ei muuda eestlaste käitumismudelit Hiljutisest Tartu ülikooli koroonaviiruse levimuse sei­ reuuringu andmetest selgub, et viimase kuuga on nakatu­ nute arv Eestis kahekordis­ tunud, viirus levib kõigis maakondades ja suurenenud on nende hulk, kes pärast arvatavat kokkupuudet naka­ tunuga oma käitumist kuidagi ei muuda. Kui eelmises uuringuetapis ütles kolmandik neid, kes olid arvatavasti nakatunuga kokku puutunud, et nad ei muutnud

Nr. 3

Riina Kindlam

USA National Oceanic and Atmospheric Admistration võrgulehelt. Sellest too ülevoolav rõõm lume ja külmakraadide saabumise puhul! Ja veel koroona-ajastul, kui ometi tohib õues ja isegi suusamäel rassida. Vähemalt Eestis... Ainuüksi pealinnas on olnud alla nulli 17 päeva järjest, lund parimal päeval 23 cm ning nädal tagasi saabus võimas lumi ka saartele. Niisiis pole hetkel ainsatki paika Eestis, kus maa oleks must. Isegi Vilsandil 12 cm, Ristnas 19 cm, Kihnus 15 cm. Ja mismoodi see kingitus saabus? Tuttavalt, Ontario moodi! Või õigemini suur-järvistule (Great Lakes) kohaselt kõiki­ dele paikadele, mis järvedest allatuult ehk idakallastele jää­ ­ vad. Selle nimi on JÄR­ VEE­ FEKT (lake effect snow), meil siin aga antud juhul ME­ REEFEKT. Seda kahjuks ei juhtu meil nii tihti kui suur­ järvistu kallastel, sest selleks on vaja nimelt kirde- või põhja­ tuult, mis külma õhu üle soojema Soome lahe merevee liikuma paneb. Tekivad pilved, mis toovad rannikule lund! Efekti toimimiseks peab antud veeko­ gu mõistagi ka jäävaba olema. Päevade viisi Soome lahe vesi auras nagu nõiakatel, sest õhutemperatuur aina langes taliharjapäeva (14.01) järgselt. ­ Seda pildistas üle lahe Helsingi vahet sõitev Sibeliuse Akadee­ mia magistrant, sest jah, ka seda tohib siin teha, kui töötad või õpid, kannad maski ja lubad olla sõnakuulelik. Seekordne külmahari saabus tõnisepäeval, 17. jaanuaril, kui sündis selle talve uus külmarekord. Õhutemperatuur langes tol ööl sisemaal -25 kraadi ümbrusesse. „Viimati oli ilm nii külm 2019. aasta jaanuaris,“ teatas ­ilmateenistus. Esialgu lumekaardi sentimeetrinumbrite järgi Kirre juhtis Kagu 35-30, nüüd lõpuks vahetati kohti. See on tugitooli suusatajale üks mõnusaim sport, jälgige ise: www.ilmateenistus. ee > ilmavaatlused > vaatlu-

sandmed > „sademed ja lumi“ ehk lumekaart. Kui pikka pidu antakse? Noo, täna hommikul (21.01) kella 5 järgselt läks Sõrve säärest üle nulli ja punased- ehk sulanumbrid liiguvad sealt muudkui edasi edelatuule tiivul. Juba on säärest jõutud üle põlve. Roomab nagu rästiku­ mürk südame poole. Kas keegi saaks sulgeda tuiksoone mand­ rile?! (Teatraalne liialdus, vabandage!) Praegu lubab nädala jagu looklevat punast joont graafikul, tähistamaks üle nulli seisu, kuid õnneks mitte ülearu kõrget. Ja ühtlasi mitte vedela­ sademelist, ütlevad norrakad, keda me usaldame. (Eestlased järgivad lisaks oma riigi ilmateenistusele truult ka n-ö norra­ kaid ehk Norra Meteorologisk institutt’i (www.yr.no) andmeid. Räägitaksegi sellest, „mida ­norrakad lubasid“.) Ootame ja loodame, et sama toredaid lumepäevi ootab ees. Sügis algas enneolematult agara talisupluslainega, nüüd räägitakse uudistes, et poed on suuskadest-uiskudest tühjaks oste­ tud. Ka Nõmme spordikeskuse laenuletti tekib nädalavahetustel järjekord, mis ümber maja ula­ tavat (tuleb ikka hoida 2 m vahet). Tütre jooksu- (hetkel ­ suusa)treener Mati lohutas äsja videvikus rajale asudes, et: „need mõned soojakraadid tee midagi, kõva põhi on all“. Mati on sama usaldusväärne kui norrakad. Rahunesin silmapilkselt. „Hoia, mida armastad!“ kõlab keskkonnaameti üleskutse looduskaitsele. Hoiame siis ka lund. Nõmmel ja mujal (Tartu maratoni mail) on kahuritega toodetud suuri lumevarumägesid. Ja loodame taevast lisa. Vaikse tänulikkusega, sest ega ahnitseda ka maksa. Kuid see on meie kõigi igakülgse tervise nimel. Lumi pakub ju helgust ja valgust, tõstab tuju ja toonust, toob õnne – nägite, kuis uue naaberpresidendi ametisse vannutamise tseremoonia käigus oli enne päikesepaistet ka lumehelbed õhus!

seejärel oma käitumist, siis ­seekord vastas nii juba 40%.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu käigus võeti 7.–18. jaanuaril proove 2362 inimeselt. Nende seast andis positiivse proovi 55 inimest, kellest üheksa olid haiguse läbi põdenud, 46 aga veel nakkusohtlikud. See­ juures olid ligi pooled ehk 45% nakatunuid haigustunnusteta.

„Arvestades viiruse laia levimust, on ootuspärane, et nakatunutega kokkupuutujate arv on kasvanud. Teisalt on ohu märk, et varasemast suurem hulk inimesi ei võta seejärel oma elukorralduse muutmiseks midagi ette,“ rääkis seireuuringu juht, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda. Julgustav on tema sõnul siiski see, et endiselt kantakse väga hoolega maski ja hoitakse teistega vahet. 77% küsitletuid ütles, et oleks valmis laskma end koroona vastu vaktsineerida.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Tulemustest järeldub, et Eestis on praeguse seisuga nakkusohtlik 2,3% täiskasvanud elanikest. See on umbes 24 400 inimest ehk iga 43. täiskasva­ nud elanik. Võrdluseks võib öelda, et enne jõule lõppenud uuringuetapi põhjal oli nakkus­ ohtlike täiskasvanute osakaal 1,2% elanikkonnast. (DForte/EE)

Kogu Eesti lumega kaetud! Millal viimati? Riigi Ilmateenistus kirjutas oma Facebooki lehel selle 15. jaanuaril tehtud satelliidipildi kirjel­ duseks: ,,Talvine Eesti näeb ka kõrgelt vaadates imeline välja. Lund on praeguseks kõikjal. Paljud siseveekogud on jäätunud. Merejääd tekib ka juurde. Näha on ka pilvede tänavaid merel, mis kulgevad ranniku suunas ja toovad sinna lund. Pilved ja sadu on seotud mereefektiga. Allikas: NASA Terra-Modise satelliidipilt

Nõmme Spordikeskuse vahetus läheduses Nõmme-Harku tervisera­ dadel on selline võimas eritasandiline suusa-ristmik, kusjuures (val­ gus)foorideta (without traffic lights) ja reguleerimata, aga kõik sujub. Kaks silda kulgevad kõrvuti liiklusega vasakult paremale (kaugem neist otse järsult nõlvalt alla) ning teised kulgevad alt ja kõrvalt. Sildid manitsevad klassikastiili harrastajatele hoida vasakule, raja sees; ­uisusammul sõitjad on kesksel siledal alal. 2019. sügisel valmis ka 40 m pikkune suusatunnel Ehitajate tee alt (Nõmme mäe seest) läbi. Elu nagu Norras! Õnneks on kahuritega toodetud tohutu varulume mägi. Foto: Riina Kindlam

Eesti koolilaste lemmiktoit on jätkuvalt makaronid Daily kaubamärgi all toitlus­ tust pakkuv Baltic Restau­ rants Estonia AS viis läinud aasta lõpus 7024 õpilase, koo­ litöötaja ja lapsevanema seas läbi iga-aastase küsitluse, et selgitada välja laste lemmik­ toidud, neile kõige vähem meeldivad road ning rahulolu toidu kvaliteediga. Jätkuvalt püsivad Eesti kooli­ laste lemmiktoitude edetabeli eesotsas makaronitoidud (pasta), järgnevad pikkpoiss, kana ja boršisupp, selgub värs­kest koo-

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

litoidu uuringust. Toitlustaja sõnul on väga paljude Eestimaa laste ainus soe toidukord päevas just koolilõuna, mistõttu on veelgi olulisem teha pidevat tööd selle nimel, et koolitoit oleks toitev, tervislik, mitmekülgne ja maitseks hästi. Pearoogade populaarsuse tabelis järgnevad makaronidele pikkpoiss, kanalihatoidud ning juba teist aastat on lemmiktoitude nimekirjas erinevad supid. Vähem populaarsed on kala­ kaste ja lasanje. Praelisandite lemmikuteks valisid lapsed lisaks makaronidele veel ka kartuli­ pudru ja riisi, vähem meeldivad lastele aurutatud köögiviljad ja keedukartul. (D/EE)


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

13

Lahkus kauaaegne perekonnasõber

MÄLESTAME KURBUSES ARMAST ISA JA VANAISA

Paul Laanvere

Paul Laanvere

Südamlik kaastunne RICKILE perega

sündinud 23. septembril 1931 Saaremaal surnud 13. jaanuaril 2021 Torontos

JÜRI ja SANDRA MERELAID

mälestavad    poeg R ICHARD ja MARCIA MICHAEL ja KINSEY ERIKA ja MATT MILVI perekonnaga Eestis

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Paul Laanvere’t ja avaldame kaastunnet perekonnale

Pille Lill… (Algus lk. 4)

risaatjaga lavale tulles, jääb saatja alati veidi tahapoole. Tekst peab olema alati peas. Sa kutsud Annetekoda 2021 konkursil osalema ka eestlasi väljaspool Eestit? Ma väga ootan Välis-Eesti kogukondade andeid Annete­ kojal osalema. Konkurss-festival Annetekoda kutsub igas vanuses andeid kõikidelt erialadelt – rahvakunst, käsitöö, sport, leiutamine, robootika, muusika, kunst, tants, luule jne. Konkursi eesmärgiks on väärtustada igat inimest ning temas peituvat annet. Annetekoja patrooniks on sel korral laulja Uku Suviste. Finaal toimub 25.04.2021 Alexela Kontserdimajas. Eel­ voo­rude tähtaega on pikendatud kuni 17.02.2021, selleks tuleb esitada 2-3-minutiline video oma ande esitlusega eposti­ aadressile: tegevjuht@kultuurikoda.eu. Eestlase hingega talent väljaspool Eestit on täpselt sama oluline kui Eesti elanik. Iga anne tuleb üles leida ja väär­ tustada, sest me oleme üks Eesti, ükskõik kus maailma nurgas me ka elame. Tere tulemast konkursile Annetekoda 2021 ja olge hoitud! Lisainfot saab ko­ dulehelt www.kultuurikoda.eu

Südamlik kaastunne INGA EICHENBAUMILE abikaasa

Don Falby

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS   ja EHATARE PERE

Mälestame kurbuses armast sõpra

kaotuse puhul KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOLI PERE

Paul Laanvere’t Sügav kaastunne RICKILE perega MAIE LEES LEIDA PAJUR ERNA MADVARK ASTA VALVUR VIVI KIVI

Lahkus meie hea sõber

Don Falby

Puhka rahus!

Südamlik kaastunne INGALE, MICHAELILE ja KATRINILE ASTA KÄBI ja BOB AINO

Mälestame

Jaak Jürisoni ema kallist tädipoega

Mälestame kurbuses meie sõpra

Donald Falby

MAAJA ja DAVE KOIDL lapsed MARKUS ja KRISTIAN

surnud 18. jaanuaril 2021 Torontos Südamlik kaastunne abikaasa INGALE ja tütar KATRINILE ja poeg MICHAELILE EVA ja JACK PATTY ja JAAN KARIN ja RON

KRISTA ja LOUIE FORGIONE lapsed GABBY ja JULIANNA

Kallis sugulane ja isa tädipoeg Meenutame toredaid mälestusi oma kallist kauaaegset lähedasest sõbrast

Jaak Jürison

Maret Rasins’ist

mälestame Sind

tema surma-aastapäeval (†17.01.2019) ja mõtleme ta tütrele VIVECALE perega

HANNO, RAJA, LAINE, JAKO, JÄRVI ja LAURI RAUDSEPP

SILVIA ERNESAKS EVELYN KOOP

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Juta Kirst ja avaldame kaastunnet perekonnale

Olen oma mõtetes kalli ristitütre LINDA ja ta perega ning ALARIGA nende ema ja minu kauaaegse südamesõbranna

Urve Karuks’i 85. sünni-aastapäeval (*18.01.1936 – †18.07.2015)

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS   ja EHATARE PERE

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Kõik, mis hea, jääb alles. EVELYN KOOP


14

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

Aleksander Loidi mälestuseks Uue aasta hakul saabus kurb teade: 16. jaanuari hommikul suri Uppsalas ajaloolane Aleksander Loit. Aleksander Loit oli sündinud 11. juunil 1925 Pärnus Eesti kaitseväe 3. diviisi ametniku Heinrich Siitani (aastast 1936 Hendrik Loit) peres. Et pereisa 1928. aastal viidi üle Sõjaväe keskhaiglasse, kasvas Aleksan­ der Tallinnas, kus 1944. aasta märtsis lõpetas Tallinna Reaal­ kooli, mida Saksa okupatsiooni ajal oli ümber nimetatud Tallinna II Gümnaasiumiks. Enne põgenemist Rootsi jõudis Aleksander Loit teenida Saksa sõjaväe õhuvaatlejate üksuses Pärnumaal. Kui rinne ­ hakkas varisema ja Saksa vägesid viidi Eestist ära, otsustas ta kolme kaaslasega põgeneda. Teekond viis Pärnumaalt Kihnu kaudu Ojamaale, kuhu 19-aastane noormees saabus 25. septembril 1944. Oktoobri algul toimetati ta Åtvidabergi laag­ risse Östergötlandis. Põgenike­ põli jätkus metsatöödel samas läänis, kuid juba kevadsuvel 1945 sõitis ta Uppsalasse, et ülikooli astuda. Kuna ta siis veel polnud kuningriigi koda­ nik, polnud tal lootust saada õppelaenu, nii et rahastas oma ­ õpinguid restoranis nõudepe­ si­ jana töötades. Ta valis järje­kind­ lalt öise vahetuse, mis kestis kella kahe-kolmeni hommikul, sest nii jäid päevad vabaks ja ta võis käia loengutel ja seminarides. Töö ja õpingute kõrvalt leidis ta aega ja energiat män­ gida korvpalli Uppsala eesti skautlipkonna „Viiking“ va­ nemskautide meeskonnas ja võt­­ ta aktiivselt osa Uppsala Eesti Üliõpilaskonna tegevusest. Ülikooli lõpetas ta 1950. aastal, peaaineks oli ajalugu.

leegidega teisel pool raudset eesriiet, eeskätt Eestis, aga ka Lätis ja Leedus. Sellega oli ta alustanud tegelikult juba tunduvalt varem, näiteks ka aastail 1970–1996 tegutsenud Balti Instituudi juhatuse liikmena. Nii korraldadas ta 1980. aastatel ja kuni pensionile siirdumiseni 1993. aastal kümmekond teaduskonverentsi, kuhu kutsuti ­esinema ka teadlasi Baltikumist.

Foto: Peep Pillak

Pärast litsentsiaadikraadi omandamist 1955. aastal algas Aleksander Loidi aastakümne­ tepikkune töö ülikooli õppejõuna, kusjuures põhimõttelise vabariiklase Aleksander Loidi õpilaste hulka kuulus tollane Rootsi kroonprints, nüüdne kuningas, kes õppis Uppsala ülikoolis eriprogrammi alusel. 1975. aastal kaitses Aleksander Loit äärmise hoolikuse ja täpsu­ sega koostatud doktoriväitekirja „Võitlus feodaalrendi ümber. Reduktsioon ja domeenipoliitika Eestimaal 1655–1710“, mida seniajani peetakse põhjapanevaks teadussaavutuseks. Tööd hinnati nii kõrgelt, et Alek­ sander Loiti autasustati Uppsala ülikooli auhinnaga Geijerska priset ning talle omistati ­üli­kooli dotsendi tiitel. Aastal 1981 sai Aleksander Loidist Stockholmi ülikooli professor ja Rootsi riigipäeva ­ eriotsusega moodustatud Balti uurimiskeskuse juhataja. See ­ võimaldas tal kutsuda ellu ülikooli teadusväljaannete sari „Studia Baltica Stockholmien­ sia“, milles tema toimetamisel ilmus kolmteist köidet. Ameti­ koht võimaldas Aleksander Loidil sihikindlamalt jätkata teadussidemete arendamist kol­ ­

Kolmapäeval ametisse vannu­ tatud USA president Joe Biden käskis peatada USA ja Kanada vahelise naftajuhtme Keystone XL-i ehitamise. Alberta provintsi peaminister Jason Kenney peab seda solvanguks USA naabri ja kõige olulisema liitlase ja kaubanduspartneri vastu. Lähinädalatel kaotatakse üle tuhande töökoha,“ teatas Key­ stone XL-i president Richard Prior. Keskonnaaktivistide sõnul suurendab Keystone XL-i naftajuhtme ehitus kasvuhoonegaa­ side heitkoguseid ja ohustavad Alberta jõgesid ja metsi.

USA kaubanduskoja energia­ instituudi presidendi Marty Durbini sõnul ei põhine Bideni otsus teadusel ja tuhanded ameeriklased jäävad lihtsalt ­tööta. ,,See torujuhe on USA ajaloo enim uuritud taristuprojekt. Selle planeerimisel on lahendatud lugematuid õiguslikke ja kes­konnaalaseid tõkkeid,“ teatas Durbin. Barack Obama administratsiooni ajal ei antud naftajuhtmele samuti ehitusluba, kuid Donald Trump oli projekti ­tugev toetaja. 2735 kilomeetri pikkune naftajuhe pidi Kanada Alberta provintsist USA osariigi Texase rannikule kandma umbes 800 000 barrelit päevas.

Mälestame kurbuses kallist sõpra

Rein Piibe’t Südamlik kaastunne perele HELJO PEDRIKS ANNE ja JAAN KIIS DENISE ja HENNO LATTIK REET ja RALF KALL MARIA VAHTRIK

Mälestame kurbuses

Rein Piibe’t Avaldame kaastunnet abikaasa ODELE, tütar CAROLILE ja poeg MARKILE koos peredega JÜRI ja HELLE KRAAV

Aleksander Loidi tööd teadlasena ja teadussidemete aren­ dajana on hinnatud väärikalt. 1989. aastal valiti ta Tartu ülikooli ja 1993. aastal Turu ülikooli audoktoriks. Kui Root­ sis 1994. aastal seati sisse Hertsog Karli auhind (Hertig Karls pris, aastast 2014 Stora historiepriset) oli Aleksander Loit esimene, kes selle pälvis. Järgmisel aastal omistati talle Saksamaal, Bad Homburgis Baltimaade kultuuri uurimise eest medal Mare Balticum ning 2001. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenete­ märk.

Puhka rahus, kallis sõber

Rein Piibe Mälestavad kurbuses KERSTI PUHVEL TOOMAS ja ANNE-MARIE KRISTIAN ja EMILY

Inimesena oli Aleksander Loit heatahtlik ja abivalmis. Nooremaid teadusjüngreid aitas ja toetas ta alati hea ja delikaatselt esitatud nõuga. Ehkki viimastel aastatel kehaliselt nõrk, püsis tema vaim erk. Temast jääb soe mälestus.

Avaldame kaastunnet REINULE abikaasa

Cheryl Ende kaotuse puhul KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOLI PERE

RAIMO RAAG

S P ORT

KANADA UUDISEID

Biden peatab USA ja Kanada vahelise naftajuhtme ehitamise

Kuigi Aleksander Loidi teadustöö keskmes on ikka olnud Eesti ajalugu 17. sajandil – sel alal oli ta kahtlemata rahvusvaheline autoriteet – on ta uurinud ka näiteks 1905. aasta revolutsiooni põgenike saabumist Root­si, baltisaksa rüütelkondade poliitilist tegevust Eesti iseseisvuse väljakuulutamisele vahe­ tult eelnenud ja järgnenud ajal, Eesti ja Rootsi suhteid 1920. ja 1930. aastatel ning muidki teemasid.

Nr. 3

Tänak alustas Monte Carlo rallit võidukalt Autoralli (WRC) MM-hooaeg algas traditsiooniliselt Monte Carlos. Neljapäeval sõideti kaks kiiruskatset, mõlemad võitis Ott Tänak (Hyundai), kes eelmisel aastal elas seal üle ränga avarii. Kahe katse järel järgnevad Tänakule Kalle Rovanperä ja Elfyn Evans, mõlemad sõidavad Toyota Yarisel. Prantsusmaal kehtestatud liikumispiirangute tõttu pidid korraldajad üsna viimasel hetkel ajakava muutma ja katsete algusi varasemaks nihutama. Üks katse jäeti üldse ära, mistõttu on seekordne Monte Carlo ralli ajaloo kõige lühem. Nädala­ vahetusel sõidetakse 14 kiiruskatset kogupikkusega 257,64 km. (ERR/EE)

Lahkus kallis sugulane

Anne Boadway Mälestame kurbuses ja avaldame kaastunnet perele: KRISTINA, TIIU ja SIIM perekondadega HILLO ja GAIL MARK ja MAGDA CAROL ja BRAD

Lahkus

Aliise Nõmme

sündinud REI sündinud 20. aprillil 1922 surnud 31. detsembril 2020 Mälestame kurbuses meie kauaaegset liiget ja avaldame kaastunnet tütardele KATILE ja MARELE perekondadega VANCOUVERI PENSIONÄRIDE ÜHING

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

www.eestielu.ca


Nr. 3

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Seoses Covid19 nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud rangemate reeglitega ei toimu EELK Toronto Peetri kirikus jumalateenistusi kuni 11. veebruarini 2021. Samuti pole eelmainitud kuupäevani ka koguduse kantseleis vastuvõttu. Kantseleisse saab teateid jätta emaili aadressil: stpeterstoronto@ rogers.com või telefonil 416 483 5847. Koguduse õpetajaga saab ühendust emaili aadressil: mart.salumae@eelk.ee ja telefonil 647 273 5858. Videopalvusi saab vaadata koguduse Facebook grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Kuni pühapäev, 24. jaanuar 2021. Pastori mõtisklusseeria 21 kohtumist Jeesusega, mida võib leida igal hommikul TEBK.ca veebileheküljel ja TEBK Facebooki grupi postituses. Pühapäeval, 24. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus ja muusika Timo Lige. Pühapäeval, 31. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Marika Wilbiks. Pühapäeval, 7. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Joshua Boutilier. Issanda surma mälestamine. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

KANADA UUDISED

KANADA. Transport Canada teatas esmaspäeval, et alates 20. jaanuarist eemaldatakse lennukeeld Boeing 737 MAX lennu­ kitelt ning lubatakse neid taas teenistusse, kui nad vastavad kehtestatud tingimustele ja tur­ valisuse nõuetele. (Lüh. CTVNews)

• KANADA. Kodude müügid lõid detsembris 2020 kõigi aegade kuulise rekordi, lõpetades aasta, mis oli samuti rekordiline, teatas Canadian Real Estate Association. Detsembri­ kuu müügid oli läinud üles 47,2% võrreldes 2019.a. det­ semb­ riga ja 7,2% võrreldes 2020.a. novembriga. (Lüh. CTVNews)

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Vägi saab nõtruses võimuse 1Naaman, Süüria kuninga väe­ pealik, oli oma isanda silmis suur mees ja kõrgesti austatud, sest tema läbi oli Issand andnud Süüriale võidu. See vapper mees oli aga pidalitõbine. 18 Selle asja pärast aga andku Issand andeks su sulasele: kui mu isand läheb Rimmoni templisse, et seal kummardada minu käele nõjatudes, ja minagi kummardan Rimmoni templis, siis andku Issand andeks su sulasele selle pärast, kui ma pean kummarda­ ma Rimmoni templis!“ 19 Ja Eliisa ütles temale: „Mine rahuga!“ 2 Kuningate 5.1.18.19 Kord küsis mult koolivend: ,,Miks on see nii, et pühakirjas on üksnes sellised mõtted kirjas, mis mõeldud vaestele ja nõtradele?“ Kui ma temalt küsisin, milliseid mõtteid ta sealt leida sooviks, vastas sõber mulle kindlalt, et ta sooviks sealt leida nii mõnegi mõtte edukaile, enesekindlaile, tervetele, võitjatele. Jah, paljudel inimestel, nii edukatel kui neilgi, kes siinses elus rahutuna edukuse retsepti otsimas, näib raske olevat nõustuda tõsiasjaga, et Jeesuse tähelepanu pälvivad alati ena­masti inimesed, kes on eksinud, puudulikud, vaesed, õnnetud, nõrgad, ühiskonna hierarhia redeli madalamal astmel. See kolme tuhande aasta tagune lugu vestab meile juttu aga edukast Süüria väeülemast Naamanist (eesti k.: „armas on tugev ja tark mees“), Arami ku­ ninga järel teisest. Naamanil oli olemas nii rahva tunnustus kui ihaldatud maine rikkus, ometi polnud ta õnnelik. Ta põdes üht ravimatut haigust See haigus polnud küll ohtlik tema elule, kuid väga koormav. Eneselegi ootamatul viisil saab ta abi sealt, kust seda kõige vähem oleks oodanud. Väeülema majapidamises elas üks orjatar, kelle ta Iisraelist oli röövinud ja oma naisele kinki­ nud. Loomulikult ei saa me teada iialgi orjatari nime. Ajaloo­ raamatuis kirjutatakse ju üksnes kuningaist. Kuid just orjatar oli oma isanda haigust tähele pannud. „Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Saa­ marias. Küll see teeks tema pidalitõbist terveks.“ (2 Ku­ ningate 5.3) Väepealiku mure on suur. Justkui viimsest õlekõrrest kinni haaranuna klammerdus ta oma orjatari nägemuse külge. Sel­leks, et tervist tagasi saada, on ta valmis minema nii itta kui läände. Ta võtab kaasa tolle aja kohta uskumatu varanduse: kümme talenti hõbedat, kuus tuhat seeklit kulda ja kümme ülikonda riideid. (2 Kuningate 5.5) Ta pöördus Iis­ raeli kuninga poole, kaasas soovituskiri Arami kuningalt Iisraeli kuningale J(eh) oramile. Aga kui Iisraeli kuningas kirja oli lugenud, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: „Kas mina olen Jumal, et ma võin surmata ja teha elavaks? (2 Kuningate 5.7) Mitte kaugel Iisraeli kuninga kojast elas aga kuulsa Juma­ lamehe Eelija õpilane prohvet

Eliisa (e.k. Jumal on aidanud). Kõigil Jumalameestel on ajast aega olnud kuninga­ kojas vastuoluline kuulsus. Nende jutt on ettearvamatu ega vasta kunagi valitsejate ootustele. Nii pilgati ka prohvet Eliisat rahva hulgas „paljaspeaks“. Eliisa oli rahva seas kuulus. Sest tema oli see, kes toitis rahvast, tema oli see, kes suutis põhja vajunud kirve tõsta pinnale, tema oli see, kes suutis surnud poisi taas ellu äratada. Ja Naamanil jäi jumalamehe jutu peale ainult pead vangutada ja leppida tõsiasjaga, et just nii­ suguse inimese juurest tuli tal ta abi leida. Aga läheb sootuks teisiti, sest Jumalamees polnud otsustanud võõrriigi väeülemat vastu võtta ja talle tuleb vastu hoopiski prohveti käskjalg ning toob talle jumalamehelt teate: Mine pese ennast Jordanis seitse korda, siis paraneb su ihu ja sa saad puhtaks. (2 Kuningate 5:10) Milline kohtlemine! Nii ei tohi ju ometigi Suur Riigi väeülemasse suhtuda. Süürias on ometigi kuhjaga jõgesid, kus vanne võtmas käia? Mida suudab üks „solgine Jordan“ kui iga pisemgi Süüria jõgi on selgem ja puhtam. Naaman vihastub, teeb kannapöörde ja asub koduteele. Ja taas on inimesed alamast soost need, kes teda, suurt Naamanit juba mitmendat korda aidata püüavad. Sulased ei suutnud leppida, et isand oma tervise iseenese kõrkusele ohvriks toob. Nad proovivad oma isandat veenda. Ja väeülem kuulis kolma’t korda oma alamaid. Ta kümbleski seitse korda sogases Jordanis ja ennäe imet, ta sai oma tervise tagasi. Kannatused olid möödunud, haigus justkui käega pühitud, uus

elu võis alata. Endine? Esmapilgul näib Naaman olevat jäänud endiseks. Ta ei taha prohveti ees võlglaseks jääda ja soovides kõike omal moel tasa teha. Ta läheb hiilgavate kingitustega prohvet Eliisa juurde. Ta tahab nendega oma tänu üles näidata, kuid veelgi rohkem kui tänada, tahab ta näidata seda, kui suuremeelne ja suurejooneline ta on. Ja taas sünnib ime. Juma­ lamees, see prohvet Eliisa ei soovigi osa tema varanduse hiilgusest, vaid lükkab kõik kingitused tagasi. Miks küll niimoodi? Tänapäeval küll ükski sensitiiv ega ravitseja ei näi nii talitlevat? Aga sellepärast, et Eliisa on Jumalamees. Ta tunneb Teda, kes võõra väeülema tegelikult terveks tegi. Ja ka Süüria väeülem Naaman taipab viimaks, et see oli võõrarahva, Iisraeli Jumal. Ja nii palub ta oma valitsejat, et ka tema kodumaal palutakse just Iisraeli Jumalat. Naamani lugu jutustab meile ka sellest, kuidas lihtsatest inimestest, kes selle ilma tuntuse ja au eest varjule jäänud, võivad saada vägevad abimehed – mitte Naaman pole selles loos kange­ lane, vaid just lihtsad inimesed – Iisraeli orjatüdruk, iseseisev Jumalamees Eliisa, ustavad sulased, kes aitavad tõelisel Jumalal inimeseni jõuda. Ja viimaks on ju see Issand Jumal, kes Süüria väeülemale tervise kingib. Tänu lihtsatele inimestele avastab see üksnes ennast ja mammonat kummardav vapper ja ilus Jumala. Sest vägi saab nõtruses täie võimsuse (2 Korintlastele. 12.9 ) ütleb apostel Paulus.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑     Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021

Nr. 3

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Annetekoda ootab osalema Annetekoda 2021 ootab 17. veebruariks Eestimaa andeid osalema üleriigilisse video­ vooru. Eesti Kultuuri Koda kutsub Eestimaa (ja eesti) elanikke sõltumata vanusest või rahvusest esitama oma annet laiemale publikule konkurss-festivalil Annetekoda 2021. Videovooru tähtaeg on 17. veebruar. Annetekoda 2021 patroon on Uku Suviste. Konkurss-festival ootab osalema andeid kõikidelt erialadelt – rahvakunst, käsitöö, sport, leiutamine, robootika, muusika, kunst, tants, luule jne. Osale­mi­ seks üleriigilistes eelvoorudes on vaja saata 2-3 minutiline video oma ande esitlusega 17. veebruariks aadressile annetekoda@kultuurikoda.eu. ,,Annetekoda, mille eesmär­ giks on väärtustada igat inimest ning temas peituvat annet, sai alguse 2019. aastal, mil üleriigi­ liselt tuli oma annet esitlema üle 100 inimese“, ütleb Anne­ tekoja looja ja Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige Pille Lill. ,,Eesti väiksuse juures on väga oluline, et me ei kaota ühtki andekat inimest, vaid leiame ­ neile väljundi ja loome tingimused ande arendamiseks“. Vabariiklikud eelvoorud saavad alguse 27. veebruaril ning viiakse läbi üle kogu Eesti 11. aprillini 2021. Konkurss-festi­ vali finaal toimub 25. aprillil 2021 Alexela Kontserdimajas. Esimesed kolm žürii poolt välja valitud annet saavad rahalise auhinna. Lisanduvad mitmed eripreemiad.

Muinsuskaitseamet kutsub kontrollima ristipuude asukohti

on kättesaadav Maa-ameti kaardiserveri kaudu (https:// xgis.maaamet.ee/xgis2/page/ app/ristipuud).

Foto: Pikne Kama

Muinsuskaitseamet kutsub inimesi kontrollima, kas neile olulised ristipuud asuvad sel­ leks loodud kaardil ja veendu­ ma, et nende koordinaadid on õiged. Ristipuude asukohti näitav uuenenud kaardikiht

Ristipuud on oluline kultuuripärand, millest esimesed kirjalikud allikad pärinevad 17. sajandist. Matuse teekonnal risti lõikamine puusse on tänaseni elujõuline traditsioon lõuna­ eestlaste seas. Selles on segu­ne­ nud uskumus, et puu on lahku­ nu hinge uus asupaik ja ta ei tule koju kummitama – nii mälestatakse lahkunut. LõunaEesti ristimetsad, tavaliselt okaspuu- või segametsad, asuvad surnuaedade vahetus lähe­ duses või kirikuteedel ehk küla ja surnuaia vahele jääva metsa ääres. Ristipuid austati ja nende maha lõikamine oli keelatud. „Muinsuskaitseamet menet-

leb praegu 14 riigimaal paikneva ristimetsa kaitse alla võtmist. Kui need saavad kaitse alla, siis jätkame eramaal kasvavate risti­ metsadega. Seniks, kuni risti­ puud pole riikliku kaitse all, aitavad neid kaitsta võimalikult täpsed asukohaandmed. Kõige paremini kaitseb ristipuid aga maaomaniku ja kohaliku kogukonna teadlikus ning hooliv suhtumine,“ ütles Muinsuskait­ seameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama. Senise andmestiku põhjal on loodud ristipuude kaardirakendus, mida saab kasvõi nutitelefoni vahendusel maastikul käies vaadata. Kuid kindlasti on veelgi ristipuid, mida pole veel kaardistatud ja mida võib seega ohustada metsalõikus. Sama ristipuude kaardikiht on olemas ka

Annetekoja statuut ja lähem info on leitav www.kultuurikoda. eu Konkurss-festivali patroon Uku Suviste annab 7. veebruaril kell 15 Rootsi-Mihkli kirikus Annetekoda 2021 toetuseks heategevuskontserdi. Kontserdi tuluga toetame Annetekoja stipendiumfondi. Annetekoda suunab inimesi tegelema neile südamelähedase kutsumusega ning julgustab avama end laiemale vaatajaskonnale. Konkurss-festivaliga aitame kaasa talendiarenduse programmide väljatöötamisele ning maapiirkondade kultuu­ rielu elavdamisele.

Annetekoda 2021 patroon Uku Suviste.

Annetekoda 2021 toetavad Eesti Vabariigi Kultuuri­ ministeerium, Eesti Kultuur­ kapitali ekspertgrupid, Tallinna linna Kodurahu fond, mitmed linna- ja omavalitsused, Selver, Värska, Zonta Tallinna Klubi, Rootsi-Mihkli kirik jt AVASTA ENDAS ANNE JA JAGA SEDA KÕIGIGA! Eesti Kultuuri Koda loodi 2011. aastal eesmärgiga ühendada juriidilisi ja eraisikuid, kelle soov on Eesti kultuuri sisemise jõu ja ühiskondliku kõnekuse hoidmine. Koja aastakonverentsid keskenduvad ühiskondlikult aktuaalsetele ning Eesti avalikkust kõnetavatele teemadele. Pille Lill Annetekoja looja Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige +372 51 14077 Heili Vaus-Tamm Tegevjuht-koordinaator

Eesti Kultuuri Koda +372 50 62 790 tegevjuht@kultuurikoda.eu www.kultuurikoda.eu KULTUURIS ON VÄGI

Sündmuste kalender • Kolmap., 3. veebr. kl 7 õ PEETER PÕLDRE LOENG “A Photographer’s 150 Views of the 150th Estonian Song and Dance Festival” VEMU korraldusel. Zoom kohtumine, ID 970 9042 7033. • Neljap., 25. veebr. kl 8 õ KONTSERT “Memories of Home” – Tiina Kiik, Tuulikki Bartosik, Julia Aplin VEMU YouTube’i kanalil ja FBs VEMU/EMW korraldusel. • Kolmap., 31. märts VEMU TÕLKEVÕISTLUSE tähtaeg.

Metsaregistris, mille järgi plaa­ nitakse raietöid. Hävinud ristipuud ja –metsad kuvatakse kaardil hallis toonis varjuna, et nende kunagist olemasolu meeles pidada.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOO­L IPÄRI­ MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1.juuni 2021.


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.