Juhtkiri: Mõttetud protestid

Mõistus on paljudel aktivistidel puudulik. Sel nädalal oli üleskutse globaalselt keskenduda kliimamuutusele. Ja nagu vabas maailmas juhtub, siis hambutud protestid toimusid kõikjal. Ent mõnes kohas, Kanadas eriti, viidi tegevus jaburuseni.

Teadlased on kahes leeris. Vaadake YouTube’ist videosid, kus on vastu- ja pooltargumente. Kui juba teadlased ei suuda nõustuda, siis see rõhutab, et järsku pole asjad nii nagu meedias käo moodi korrates, et inimtegevus on kliimamuutuses süüdi. Isegi kui ajalooliselt on maailma temperatuur kõikunud, ei saa konkreetselt kinnitada, et kõik on hukas. Kui aga isiklikul tasandil ei astuta samme, siis ei muutu midagi. Poliitikud pole ka üksmeelel, nagu teadlasedki.

Protestid on mõttetud aktsioonid sel teemal. Vaid tehakse kaaskodaniku elu keeruliseks. Nii nagu juhtus teisipäeval Montréalis ja Torontos, kus pisike grupp inimesi sulges olulised sillad. Torontos on kuulus Prince Edwardi viadukt. Kõigest 20 inimest suutsid linna autoliikluse halvata tipptunnil kuueks tunniks barrikaadiga, skandeerides, et astume samme, ometi. Oluline sild, muidu ei saa Doni jõe orgu ületada. Montréalis 3, jah kolm inimest peatasid autoliikluse Jacques Cartieri sillal. Mõlemad aktsioonid kestsid mitu head tundi. Muidugi nii lihtsurelikele elu keerulisemaks tehes. Aga mis tulemusega?

Ning mujal maailmas toimusid samasugused rumalad liiklusehalvamised. Ent mis kasu? Politsei arreteeris mõlemas Kanada suurlinnas mõttetute tegevuste eest protesteerijad. Kirjutati välja ühiskondliku üleannetuse tõttu süüdistusi. Ja see oli üleannetu, kuna nii ei saavutata ju midagi.

Vaevalt, et keegi ei teaks, et kliimamuutus on, vabandage, kuum teema. Kuid liiklust peatades, tuhandetele elu keeruliseks tehes ei ole mingit lahendust pakutud. Peaks kuu peal elama kui ei teaks, et tuleb samme astuda. Aga isiklikul tasandil, mitte protesti näol.

See on tänapäeva suurimaid probleeme. Inimesed lihtsalt ei mõtle, aga nõuavad sõna- ja teovabadust. Seda igast asjast, mis neile, enamasti suures vähemuses gruppidele on nende arust tähtis. Streigid ei aita pea kunagi. Valjult räusates teemal, millest kõik on teadlikud, ei too kunagi tulemusi. Poliitiliselt küll. Keskkondlikud mured aga ei lahendu nii.

Isegi kui poliitikud süsinikulõivude kaudu poevad valijate ees, ei muutu midagi selliselt tegutsedes. Kui, kordan, individuaaltasandil ei muudeta elustiili, ei ole lootagi kliimamuutuse vastu võidelda. Kuigi see on tsükliline nagu paljud teadlased on avalikult rõhutanud. Juhtume vaid elama ajal, kui asjad on teravamad.

Keskkond, loodus, emakese Gaia tervis peaks olema kollektiivseks mureks. Mitte mõne üksiku mõttetute tegevuste adresseerida. Skandeerige hoopis Ottawas, Québeci linnas. Mitte olulisi sildu sulgedes, tavainimesele nii esitades jaburate aktsioonidega liiklusmuresid.

TÕNU NAELAPEA