2
EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019
Nr. 41
Reinsalu ja Pompeo ühisavaldus: Eesti ja USA kahepoolne koostöö süveneb Published by Tartu College Publishing Committee 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 PAP Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College’i Kirjastuskomitee Asutaja: Elmar Tampõld Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad: Laas Leivat Kaire Tensuda Reporter-toimetaja: Eerik Purje Toimetuse kolleegium: Enn Kiilaspea Jüri Laansoo Tarvo Toomes
Tellimishinnad: Kanada: (GST arvestatud) • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00. • Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00. USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Mõttetud protestid Mõistus on paljudel aktivistidel puudulik. Sel nädalal oli üleskutse globaalselt keskenduda kliimamuutusele. Ja nagu vabas maailmas juhtub, siis hambutud protestid toimusid kõikjal. Ent mõnes kohas, Kanadas eriti, viidi tegevus jaburuseni. Teadlased on kahes leeris. Vaadake YouTube’ist videosid, kus on vastu- ja pooltargumente. Kui juba teadlased ei suuda nõustuda, siis see rõhutab, et järsku pole asjad nii nagu meedias käo moodi korrates, et inimtegevus on kliimamuutuses süüdi. Isegi kui ajalooliselt on maailma temperatuur kõikunud, ei saa konkreetselt kinnitada, et kõik on hukas. Kui aga isiklikul tasandil ei astuta samme, siis ei muutu midagi. Poliitikud pole ka üksmeelel, nagu teadlasedki. Protestid on mõttetud aktsioonid sel teemal. Vaid tehakse kaaskodaniku elu keeruliseks. Nii nagu juhtus teisipäeval Montréalis ja Torontos, kus pisike grupp inimesi sulges olulised sillad. Torontos on kuulus Prince Edwardi viadukt. Kõigest 20 inimest suutsid linna autoliikluse halvata tipptunnil kuueks tunniks barrikaadiga, skandeerides, et astume samme, ometi. Oluline sild, muidu ei saa Doni jõe orgu ületada. Montréalis 3, jah kolm inimest peatasid autoliikluse Jacques Cartieri sillal. Mõlemad aktsioonid kestsid mitu head tundi. Muidugi nii lihtsurelikele elu keerulisemaks tehes. Aga mis tulemusega? Ning mujal maailmas toimusid samasugused rumalad liiklusehalvamised. Ent mis kasu? Politsei arreteeris mõlemas Kanada suurlinnas mõttetute tegevuste eest protesteerijad. Kirjutati välja ühis kondliku üleannetuse tõttu süüdistusi. Ja see oli üleannetu, kuna nii ei saavutata ju midagi. Vaevalt, et keegi ei teaks, et kliimamuutus on, vabandage, kuum teema. Kuid liiklust peatades, tuhandetele elu keeruliseks tehes ei ole mingit lahendust pakutud. Peaks kuu peal elama kui ei teaks, et tuleb samme astuda. Aga isiklikul tasandil, mitte protesti näol. See on tänapäeva suurimaid probleeme. Inimesed lihtsalt ei mõt le, aga nõuavad sõna- ja teovabadust. Seda igast asjast, mis neile, enamasti suures vähemuses gruppidele on nende arust tähtis. Streigid ei aita pea kunagi. Valjult räusates teemal, millest kõik on teadlikud, ei too kunagi tulemusi. Poliitiliselt küll. Keskkondlikud mured aga ei lahendu nii. Isegi kui poliitikud süsinikulõivude kaudu poevad valijate ees, ei muutu midagi selliselt tegutsedes. Kui, kordan, individuaaltasandil ei muudeta elustiili, ei ole lootagi kliimamuutuse vastu võidelda. Kuigi see on tsükliline nagu paljud teadlased on avalikult rõhutanud. Juhtume vaid elama ajal, kui asjad on teravamad. Keskkond, loodus, emakese Gaia tervis peaks olema kollektiivseks mureks. Mitte mõne üksiku mõttetute tegevuste adresseerida. Skandeerige hoopis Ottawas, Québeci linnas. Mitte olulisi sildu sulgedes, tavainimesele nii esitades jaburate aktsioonidega liiklusmuresid. TÕNU NAELAPEA
8.10.2019 Välisminister Ur mas Reinsalu kohtus 8. oktoobril Washingtonis Ameerika Ühendriikide välism inistri Mike Pompeoga. Kohtumisel kõnelesid ministrid aktuaalsetel rahvusvaheliste suhete ja kahepoolse koostöö teemadel ning leppisid kokku Eesti ja Ameerika Ühendriikide koos töö süvendamises Atlandiülese ja regionaalse julgeoleku küsimustes, ühtlasi küber kaitse, Kolme mere algatuse ning usuvabaduse kaitse as jus, mida kinnitati kohtumisel vastu võetud ühisavaldusega. Kahepoolselt heaks kiidetud ühisavalduses rõhutavad Eesti ja Ameerika Ühendriigid vastasti kust pühendumust NATO kollektiivkaitsele ning vajadust Alliansi edasise tugevdamise järele. Ministrite ühisavalduse kohaselt kirjutavad Eesti ja Ameerika Ühendriigid peatselt
Foto: välisministeerium
alla kokkuleppele, milles fik seeritakse ühised eesmärgid 5G-tehnoloogia küsimustes. Sa muti liitub Eesti asutajaliikmena USA juhitava usuvabaduse al liansiga. Kolme mere algatusest kõnel des sõnas Reinsalu, et tegemist on hea võimalusega riikidel tugevdada transatlanti list sidet ning aidata kaasa meie regiooni kiiremale arengule. „Samuti annab tippkohtumise võõrustamine Eestis järgmisel aastal meile nähtavust ning aitab kaudselt kaasa majandus suhete arendamisele ja riikliku ja erasektori koostöö tõhustami
sele,“ ütles minister. Ühis aval duses kinnitatakse, et Ameerika Ühendriigid toetavad Eesti jõupingutusi Kolme mere alga tuse tippkohtumise ettevalmista misel.
Eesti riigil on üldjoontes teada, kui palju elab välismaal Eesti kodakondsusega inimesi, kuid kui palju elab väljaspool Eestit eesti päritolu inimesi ehk väliseestlasi, selle kohta ülevaade puudub. Juba 2013. aastal tõdes siseministeerium, et välisriigis elavate Eesti pagulaste või laie malt eesti päritolu isikute hulga kindlaksmääramine on hinnan guline, kuid üldjoontes on võimalik välja tuua suurusjär gud riigiti. Nii on hinnanguliselt
ministeeriumi andmetel suurima väliseestlaste arvuga, üle 20 000 isikuga, riigid Soome, Venemaa, USA ja Kanada. Alla 15 000 eesti päritolu isiku elab Rootsis, Suurbritannias, Aust raalias. Veel vähem – alla 5000 on Saksamaal, Norras, Iirimaal, Belgias, Hispaanias, Iisraelis ja Prantsusmaal. Uusväljarändajate sihtriiki deks on peamiselt Euroopa Lii du liikmesriigid ning Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja Norra. Venemaa eestlaskond, mida on seni peetud kõige arvuka maks, väheneb siseministeeriu mi hinnangul pidevalt eakate inimeste suure osakaalu ja noorte sulandumise tõttu. Siseministeeriumi kodakond
sus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütles ERRile, et varem oli välisminis teeriumil eestlaskonna suuruse hindamiseks büroo. Välismaal elavate Eesti koda nike üle arvepidamiseks kasutab välisministeerium rahvastiku registris olevaid Eesti kodanike andmeid, vaadeldes välisriigi aadressiga inimeste arvu. Soome aadress on 2019. aas ta 1. septembri seisuga 52 358 Eesti kodanikul. Järgnevad Venemaa 18 476, Suurbritannia 9452, Saksamaa 5344, Rootsi 4754, USA 4361, Kanada 2877, Austraalia 2892 ja Iirimaa 2478 Eesti kodanikuga. Mujal rii kides on alla 2000 registreeritu. (ERR/EE)
President Kaljulaid tutvustas Merkelile digiriigi aluseid
millest digimajanduse ja e-riigi ehitamisel kinni pidada,“ ütles president Kaljulaid Saksamaa kantslerile Angela Merkelile.
taalse identiteedi olulisusest ning kuidas seda saaks Saksa maal juurutada.
President Kersti Kaljulaid viibis sel nädalal ühepäevasel töövisiidil Saksamaal ja koh tus Berliinis ka Saksamaa Liitvabariigi kantsleri Angela Merkeliga. „Digitaalse ühiskonna üles ehitamine algab lubavast õigus ruumist ning õigusloomes tuleb kehtestada selged põhimõtted,
„Loomulikult toob üleminek digitaalsetele teenustele endaga kaasa ka riske, kuid digitalisee rimise eelised on suuremad kui riskid. Eesti avalik ja erasektor jagavad hea meelega oma koge musi ning tehnoloogilisi lahen dusi turvalise e-riigi ülesehitamiseks,“ lisas Vabariigi President. Pikemalt räägiti digi
Arutati ka, milline võiks olla Saksamaa EL eesistumise foo kus digitaalses valdkonnas. „Euroopa Liidust võiks saada digitaliseerimise eestvedaja, kui suudame astuda selleks vajali kud sammud: näiteks anda oma kodanikele digitaalsed isikutun nistused. Meil on juba olemas eeliseid õigusruumi näol,“ lau sus Eesti riigipea. (Allikas: VPK)
Saaremaal tuli välja viikingiaegne mündiaare
Kiudsoo kinnitusel on kõnealune leid Saaremaa viikingiaja uurimise seisukohalt väga olu line. Ta ütles ,,Meie Maale“, et varem on araabia rahadest koos nevaid 10. sajandi teise poole aardeleide Saaremaalt välja tul nud Kaarma-Valjala-Pöide ümb rusest. Selle kandi mündileiud tähistavad Ojamaalt alguse saanud ja Saaremaa lõunaranni ku lähedalt möödunud viikingi aegset kaubateed, mis viis Läänemaa ja Rävala suunas.
Saaremaa läänerannikult väl ja tulnud sama perioodi aarde leiud koonduvad kompaktselt Lümanda-Kihelkonna kanti. Kiudsoo hinnangul on need leiud tõenäoliselt maapõue maetud ühe ja sama sündmuse tõttu ja osutavad mingile konk reetset Saaremaa osa puuduta nud suuremale hävingule 11. sa jandi teisel veerandil. Kiud soo lisas, et teistest Eesti osadest pole viikingiajast pärit mündiaardeid peaaegu üldse leitud. (Meie Maa/EE)
Eestil pole ülevaadet eesti päritolu inimeste arvu kohta välismaal
Saaremaal avastas hobi-aar de otsija viikingiaegse leiu koha, kust tuli välja hõbemünte ja mündikatkeid ning ajas tuga seotud esemeid. Leidja teatas leidudest muinsuskaitseametile. Arheoloogi ja Tallinna üli kooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri
Välisministrid rõhutasid koh tumisel ka vajadust toetada Ukraina ja Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning hoida Lääne ühtsust Venemaa suunal, sh sanktsioo nide osas. Eesti ja Ameerika Ühendrii kide välisministrite viimane kahepoolne kohtumine toimus 2016. aastal. (VMPT/EE)
