Eesti Elu / Estonian Life no. 41 | Oct 11, 2019

This newspaper was mailed on Friday, October 11, 2019

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–12) Nr. 41, 2019

Reedel, 11. oktoobril — Friday, October 11

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $3.00

Sulgedest skulptuurini – mitmepalgeline EKKT 64. aastanäitus Eda Oja Koolipõlves me kõik joonistasime ja maalisime, sest nii oli ette nähtud õppeprogrammis.

Edasi jätkasid kunsti vallas sügavalt pühendunud ja hingestatud kunstihuvilised.

Nädalavahetusel, 5.-6. ok­ toob­ ril (ja kuni 8. oktoobrini) oli Toronto Eesti Maja Osvald Timmase galeriisaal eesti kunst­ nike loodud taieste värvikül­ lases haardes ja vaatlejate uuriva pilgu all. Eesti Kunstnike Koondis Torontos (EKKT) kor­ raldas 64. aastanäituse, et kunst­ nikud ja publik saaksid taas kokku, et kunst raputaks ja rikas­taks meie argielu.

EKKT president Elva Palo iseloomustas avakõnes kunsti kui inimmõtete ja kujutlus­ võime visuaalset vahendit. Ta avaldas siirast tänu EKKT juha­ tuse liikmeile – asepresident Andres Musta, sekretär Maarika Lepik, laekurid Mai VommJärve ja Jaak Järve ning näituse

vabatahtlikele abilistele – Erik Didzbalis, Randel Palo, Laine Raudsepp, Hugo Silberberg, Maritta Mansikka.

Elva Palo tänas kõiki kunst­ nikke, kes oma maale ja skulp­ tuure näitusele saatsid. Lisaks Kanada kunstnikele olid Eestist näitusel esindatud Andrus Peegli ja Tauno Kangro taiesed.

Ameerikastki saabus mitu tööd.

Kaks maali ,,Hot Circuit 1 and 2“ ja ,,Brooklyn Bridges“ saatis näitusele Rauno Jõks. New Yorgist saabus isiklikult kohale Hugo Silberberg maaliga ,,The Summer View“, Baltimore’ist tulid Siiri Põldmäe ja Maret Maiste Eesti ainelised tööd.

Jaak Järve tutvustas lühidalt Osvald Esloni lapselast Ilona Burghardti, kes esines esma­ kordselt EKKT näitusel.

Imants Lapins Kanada Läti Kunstnike Koondisest (Cana­ dian Latvian Artists’ Asso­ cia­ tion), LATCAN president õnnit­ les EKKT liikmeid huvitava näituse eest, kinkides kauni

kunstialbumi läti kunstnike töödest. Ta saatis tervitused ka Elva Palo isale Elmars Gel­ zinsile, kunstnikule, kellega suhtles juba nooruspõlves. Tore oligi näitusel tabada isa-tütre Elmars-Elva sujuvas koostöös eritehnikaga maali ,,Water­ shed“. Isalt metallikunstniku oskused ja sepised ja Elvalt ­ maalikunstniku pintslitõmbed lõuendile.

EKKT president tutvustas näituse külaliskõnelejat EKNi esimeest Marcus Kolgat kui loovat isiksust, kes omab firmat Liefa Communications, kirjutab The Northern European’is Euroopa-Venemaa suhetest, on teinud kaks dokfilmi ,,Gulag 113“ ja ,,Sinking the Gustloff“, hoiab sihikul Balti küsimusi ning on pädev ja informeeriv ajakirjanik Kanada meedias.

Ontario leitnant-kuberner Elizabeth Dowdeswell ja EKKT president Elva Palo kunstnike koondise 64. aastanäitusel Toronto Eesti Maja Osvald Timmase galeriis pühapäeval, 6. oktoobril.

Foto: Jaak Järve

Kergejõustiku MMilt Eestile kaks hõbemedalit

Marcus Kolga tänas EKKT presidenti, juhatuse liikmeid ja kunstnikke suurejoonelise kuns­ (Järgneb lk. 8)

Toronto Vana-Andrese kogudus 70 Toronto Eesti Evangeelne Luteriusu Vana-Andrese ko­­ gudus tähistas oma 70. aasta­ päeva tänujumalateenistuse ja armulauaga pühapäeval, 6. oktoobril Agricola Soome Luteri kirikus.

Jutlustas piiskop electus Thomas Vaga, teenistusel osa­ lesid järgmised vaimulikud: ELCIC E Sinodi piiskopi assis­ tent pastor Riitta Hepomäki, ELCIC E Sinodi Kesk-Toronto

pastorite piirkonna dekaani esindaja pastor David Berg, ­ Toronto Agricola Soome luter­ liku koguduse pastor Matti Kormano, Toronto Püha Anskari evangeelse luteri koguduse õpetaja pastor Pamela Kor­ ma­ no, Toronto Läti Püha Andrese luterliku koguduse pastor Ilze Kuplena-Ewart, Toronto Eesti Baptisti koguduse pastor Jüri Puusaag, pastor emeritus Peeter Vanker ja koguduse õpetaja pas­ tor Kalle Kadakas.

Muusikalises osas kaunista­ sid jumalateenistust koguduse organist Juha Tikkanen, kogu­ ­ duse segakoor ja kammerkoor ,,Rõõm“ Heli Tenno juhatusel, laulusolistid Liina Purje-Lepik ja Andres Raudsepp, klaveri­ solistid Parsa Petersoo ja Arta Petersoo, klaverisaatja Asta Ballstadt. Pühakirja lugesid kaks kunagist leerilast samast suguvõsast: Enn Kiilaspea esi­ mesest leeriklassist (1951) ja Kati Kiilaspea viimasest lee­ riklassist (2018).

Thomas Vaga jutlust pidamas.

Foto: A. Raudsepp

Teenistus algas J.S. Bachi majesteetliku prelüüdi ,,Komm, heiliger Geist, Herr Gott“ heli­ dega, mille lõpuosas tõusis arvukas kogudus tervitamaks ­ vaimulike protsessiooni. Nende järel rivistus altari ette kogu­

duse segakoor, kes juhatas sisse teenistuse Sirje Kaasiku lauluga ,,Kui kallis on Sinu arm“.

Lühendatud liturgiat asen­ dasid kooride ja solistide mit­ mepalgelised ettekanded. Piis­ kop Thomas Vaga oli oma jut­ luse rajanud pühakirja tekstidele Filipiinlastele 4:4-9, Johannese 6:25-35, kõneldes kahest näl­ jast, mida oleme elu jooksul ­kogenud. Põgenikena on paljud meist pidanud taluma füüsilist nälga. Alles sellele leevendust leides tajume, et hingenälja vae­ vad pole põrmugi kergemad.

Kristus on elu leib.

Kõigil külalisvaimulikel oli kogudusele öelda südamlikke tervitussõnu. Kirjalikud tervi­ tused olid saabunud Toronto lu­ teriusu Peetri koguduse õpeta­ jalt praost Mart Salumäelt ja Kolga-Jaani koguduselt Eestis.

Armulauata­litus viidi läbi kõigi vaimulike osavõtul. Lõpplitur­ gias laulis Meie Isa palve kogu­ duse segakoor, kellega viimases osas liitus terve kogudus.

Piiskop õn­nistas kogudust, taas kõlasid orelilt Bachi helid, taas toimus protsessioon vaimulike välju­misega pühakojast.

Alakorrusel ootas aga juu­ beliteenistusel osalenuid rikka­ (Järgneb lk. 8)

Maicel Uibo

Magnus Kirt

Möödunud nädalavahetusel Kataris Dohas lõppenud ker­ gejõustiku maailmameistri­ võistlustelt tuli Eesti tagasi kahe hõbemedaliga.

Esimese hõbeda sai kümne­võistluses 8604 punkti teeninud Maicel Uibo. Kulla võitis sakslane Niklas Kaul, pronksi kanadalane Damian Warner. Teine Eesti kümnevõistleja Janek Õiglane tegi samuti tubli esituse ja tuli 8297 punktiga kuuen­ daks.

Odaviskes olid eestlastel suured ootused. Magnus Kirt oo­ tusi ei petnud ja teisel katsel visatud 86.21 andis talle hõbe­ medali (kuld Anderson Petersile Grenadast, tulemus 86.89 ja pronks 85.37 m pikkuse odakaare eest tiitlikaitsjale Johan­nes Vetterile Saksamaalt). Võistlus oli Kirdi jaoks väga dra­ maatiline, viienda vooru järel jäi eestlane tartaanile la­mama ja ta viidi kanderaamil ära. Nädala alguses Eestisse t­agasi jõudnud Kirti on igati u­ uritud, ta saab ravi ja esialgse prog­ noosi järgi saab ta järgmise aasta Tokyo olümpiamängudel võistelda.

Kokku on maailmameistri­ võistlustelt medaleid võitnud kuus Eesti sportlast, varem Jüri Tamm 1987. a Roomas hõbe vasaraheites 80.84; Erki Nool hõbe 2001. a Edmontonis kümnevõistluses 8815 punkti – seni Eesti rekord; Andrus Värnik odaviskes 85.17 hõbe 2003.a Pariisis ja kuld 85.17 Helsingis; Gerd Kanter kettaheites Helsingis 2005.a hõbe 68.57 m, kuld 2007. a 68.94 m Osakas, hõbe 2011. a Daegus 66.95; pronksid 2009. a Berliinis 66.88 ja Moskvas 2013. a 65.19.

Fotod: Eesti Kergejõustikuliidu FB lehelt

2

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

Nr. 41

Reinsalu ja Pompeo ühisavaldus: Eesti ja USA kahepoolne koostöö süveneb Published by Tartu College Publishing Committee 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 PAP Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College’i Kirjastuskomitee Asutaja: Elmar Tampõld Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad: Laas Leivat

Kaire Tensuda Reporter-toimetaja: Eerik Purje Toimetuse kolleegium:

Enn Kiilaspea

Jüri Laansoo

Tarvo Toomes

Tellimishinnad: Kanada: (GST arvestatud) • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00.

• Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00.

USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Mõttetud protestid Mõistus on paljudel aktivistidel puudulik. Sel nädalal oli üleskutse globaalselt keskenduda kliimamuutusele. Ja nagu vabas maailmas juhtub, siis hambutud protestid toimusid kõikjal. Ent mõnes kohas, Kanadas eriti, viidi tegevus jaburuseni.

Teadlased on kahes leeris. Vaadake YouTube’ist videosid, kus on vastu- ja pooltargumente. Kui juba teadlased ei suuda nõustuda, siis see rõhutab, et järsku pole asjad nii nagu meedias käo moodi korrates, et inimtegevus on kliimamuutuses süüdi. Isegi kui ajalooliselt on maailma temperatuur kõikunud, ei saa konkreetselt kinnitada, et kõik on hukas. Kui aga isiklikul tasandil ei astuta samme, siis ei muutu midagi. Poliitikud pole ka üksmeelel, nagu teadlasedki.

Protestid on mõttetud aktsioonid sel teemal. Vaid tehakse kaaskodaniku elu keeruliseks. Nii nagu juhtus teisipäeval Montréalis ja Torontos, kus pisike grupp inimesi sulges olulised sillad. Torontos on kuulus Prince Edwardi viadukt. Kõigest 20 inimest suutsid linna autoliikluse halvata tipptunnil kuueks tunniks barrikaadiga, skandeerides, et astume samme, ometi. Oluline sild, muidu ei saa Doni jõe orgu ületada. Montréalis 3, jah kolm inimest peatasid autoliikluse Jacques Cartieri sillal. Mõlemad aktsioonid kestsid mitu head tundi. Muidugi nii lihtsurelikele elu keerulisemaks tehes. Aga mis tulemusega?

Ning mujal maailmas toimusid samasugused rumalad liiklusehalvamised. Ent mis kasu? Politsei arreteeris mõlemas Kanada suurlinnas mõttetute tegevuste eest protesteerijad. Kirjutati välja ühis­ kondliku üleannetuse tõttu süüdistusi. Ja see oli üleannetu, kuna nii ei saavutata ju midagi.

Vaevalt, et keegi ei teaks, et kliimamuutus on, vabandage, kuum teema. Kuid liiklust peatades, tuhandetele elu keeruliseks tehes ei ole mingit lahendust pakutud. Peaks kuu peal elama kui ei teaks, et tuleb samme astuda. Aga isiklikul tasandil, mitte protesti näol.

See on tänapäeva suurimaid probleeme. Inimesed lihtsalt ei mõt­ le, aga nõuavad sõna- ja teovabadust. Seda igast asjast, mis neile, enamasti suures vähemuses gruppidele on nende arust tähtis.

Streigid ei aita pea kunagi. Valjult räusates teemal, millest kõik on teadlikud, ei too kunagi tulemusi. Poliitiliselt küll. Keskkondlikud mured aga ei lahendu nii.

Isegi kui poliitikud süsinikulõivude kaudu poevad valijate ees, ei muutu midagi selliselt tegutsedes. Kui, kordan, individuaaltasandil ei muudeta elustiili, ei ole lootagi kliimamuutuse vastu võidelda.

Kuigi see on tsükliline nagu paljud teadlased on avalikult rõhutanud.

Juhtume vaid elama ajal, kui asjad on teravamad.

Keskkond, loodus, emakese Gaia tervis peaks olema kollektiivseks mureks. Mitte mõne üksiku mõttetute tegevuste adresseerida. Skandeerige hoopis Ottawas, Québeci linnas. Mitte olulisi sildu sulgedes, tavainimesele nii esitades jaburate aktsioonidega liiklusmuresid.

TÕNU NAELAPEA

8.10.2019 Välisminister Ur­­ mas Reinsalu kohtus 8. ok­toobril Washingtonis Amee­rika Ühendriikide välis­m inistri Mike Pompeoga. Kohtumisel kõnelesid ministrid aktuaalsetel rahvusvaheliste suhete ja kahepoolse koostöö teemadel ning leppisid kokku Eesti ja Ameerika Ühendriikide koos­ töö sü­vendamises Atlandiülese ja regionaalse julgeoleku küsimustes, ühtlasi küber­ kaitse, Kolme mere algatuse ning usuvabaduse kaitse as­­ jus, mida kinnitati kohtumisel vastu võetud ühisavaldusega.

Kahepoolselt heaks kiidetud ühisavalduses rõhutavad Eesti ja Ameerika Ühendriigid vastasti­ kust pühendumust NATO kollektiivkaitsele ning vajadust Alliansi edasise tugevdamise järele. Ministrite ühisavalduse kohaselt kirjutavad Eesti ja Ameerika Ühendriigid peatselt

Foto: välisministeerium

alla kokkuleppele, milles fik­ seeritakse ühised eesmärgid 5G-tehnoloogia küsimustes. Sa­ muti liitub Eesti asutajaliikmena USA juhitava usuvabaduse al­ liansiga.

Kolme mere algatusest kõnel­ des sõnas Reinsalu, et tegemist on hea võimalusega riikidel tugevdada transatlanti­ list sidet ning aidata kaasa meie regiooni kiiremale arengule. „Samuti annab tippkohtumise võõrustamine Eestis järgmisel aastal meile nähtavust ning ­aitab kaudselt kaasa majandus­ suhete arendamisele ja riikliku ja erasektori koostöö tõhustami­

sele,“ ütles minister. Ühis­ aval­ duses kinnitatakse, et Ameeri­ka Ühendriigid toetavad Eesti jõupingutusi Kolme mere alga­ tuse tippkohtumise ettevalmista­ misel.

Eesti riigil on üldjoontes teada, kui palju elab välismaal Eesti kodakondsusega inimesi, kuid kui palju elab väljaspool Eestit eesti päritolu inimesi ehk väliseestlasi, selle kohta ülevaade puudub.

Juba 2013. aastal tõdes siseministeerium, et välisriigis elavate Eesti pagulaste või laie­ malt eesti päritolu isikute hulga kindlaksmääramine on hinnan­ guline, kuid üldjoontes on võimalik välja tuua suurusjär­ gud riigiti. Nii on hinnanguliselt

ministeeriumi andmetel suurima väliseestlaste arvuga, üle 20 000 isikuga, riigid Soome, Venemaa, USA ja Kanada. Alla 15 000 eesti päritolu isiku elab Rootsis, Suurbritannias, Aust­ raa­lias. Veel vähem – alla 5000 on Saksamaal, Norras, Iirimaal, Belgias, Hispaanias, Iisraelis ja Prantsusmaal.

Uusväljarändajate sihtriiki­ deks on peamiselt Euroopa Lii­ du liikmesriigid ning Ameeri­ka Ühendriigid, Austraalia ja Norra.

Venemaa eestlaskond, mida on seni peetud kõige arvuka­ maks, väheneb siseministeeriu­ mi hinnangul pidevalt eakate inimeste suure osakaalu ja noorte sulandumise tõttu.

Siseministeeriumi kodakond­

sus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütles ERRile, et varem oli välisminis­ teeriumil eestlaskonna suuruse hindamiseks büroo.

Välismaal elavate Eesti koda­ nike üle arvepidamiseks kasutab välisministeerium rahvastiku­ registris olevaid Eesti kodanike andmeid, vaadeldes välisriigi aadressiga inimeste arvu.

Soome aadress on 2019. aas­ ta 1. septembri seisuga 52 358 Eesti kodanikul. Järgnevad Venemaa 18 476, Suurbritannia 9452, Saksamaa 5344, Rootsi 4754, USA 4361, Kanada 2877, Austraalia 2892 ja Iirimaa 2478 Eesti kodanikuga. Mujal rii­ kides on alla 2000 registreeritu.

(ERR/EE)

President Kaljulaid tutvustas Merkelile digiriigi aluseid

millest digimajanduse ja e-riigi ehitamisel kinni pidada,“ ütles president Kaljulaid Saksamaa kantslerile Angela Merkelile.

taalse identiteedi olulisusest ning kuidas seda saaks Saksa­ maal juurutada.

President Kersti Kaljulaid viibis sel nädalal ühepäevasel töövisiidil Saksamaal ja koh­ tus Berliinis ka Saksamaa Liitvabariigi kantsleri Angela Merkeliga. „Digitaalse ühiskonna üles­ ehitamine algab lubavast õigus­ ruumist ning õigusloomes tuleb kehtestada selged põhimõtted,

„Loomulikult toob üleminek digitaalsetele teenustele endaga kaasa ka riske, kuid digitalisee­ rimise eelised on suuremad kui riskid. Eesti avalik ja erasektor jagavad hea meelega oma koge­ musi ning tehnoloogilisi lahen­ dusi turvalise e-riigi üles­e­hitamiseks,“ lisas Vabariigi President. Pikemalt räägiti digi­

Arutati ka, milline võiks olla Saksamaa EL eesistumise foo­ kus digitaalses valdkonnas. „Euroopa Liidust võiks saada digitaliseerimise eestvedaja, kui suudame astuda selleks vajali­ kud sammud: näiteks anda oma kodanikele digitaalsed isikutun­ nistused. Meil on juba olemas eeliseid õigusruumi näol,“ lau­ sus Eesti riigipea. (Allikas: VPK)

Saaremaal tuli välja viikingiaegne mündiaare

Kiudsoo kinnitusel on kõne­­a­lune leid Saaremaa viikingiaja uurimise seisukohalt väga olu­ line.

Ta ütles ,,Meie Maale“, et varem on araabia rahadest koos­ nevaid 10. sajandi teise poole aardeleide Saaremaalt välja tul­ nud Kaarma-Valjala-Pöide ümb­ rusest. Selle kandi mündileiud tähistavad Ojamaalt alguse saanud ja Saaremaa lõunaranni­ ku lähedalt möödunud viikingi­ aegset kaubateed, mis viis Läänemaa ja Rävala suunas.

Saaremaa läänerannikult väl­ ja tulnud sama perioodi aarde­ leiud koonduvad kompaktselt Lümanda-Kihelkonna kanti.

Kiudsoo hinnangul on need ­l­eiud tõenäoliselt maapõue maetud ühe ja sama sündmuse tõttu ja osutavad mingile konk­ reetset Saaremaa osa puuduta­ nud suuremale hävingule 11. sa­­ jandi teisel veerandil. Kiud­ soo lisas, et teistest Eesti osadest pole viikingiajast pärit mündiaardeid peaaegu üldse ­leitud. (Meie Maa/EE)

Eestil pole ülevaadet eesti päritolu inimeste arvu kohta välismaal

Saaremaal avastas hobi-aar­ de­ otsija viikingiaegse leiu­ koha, kust tuli välja hõbemünte ja mündikatkeid ning ajas­ tuga seotud esemeid.

Leidja teatas leidudest muinsuskaitseametile.

Arheoloogi ja Tallinna üli­ kooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri

Välisministrid rõhutasid koh­ tumisel ka vajadust toetada Ukraina ja Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning hoida Lääne ühtsust Venemaa suunal, sh sanktsioo­ nide osas.

Eesti ja Ameerika Ühendrii­ kide välisministrite viimane kahepoolne kohtumine toimus ­ 2016. aastal. (VMPT/EE)

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

3

Uuring: noored ei kipu tulevikus välismaale elama Riigikantselei teatel selgus hiljuti avaldatud uuringu ­ tulemustest, et enam kui pooled Eesti noortest vanuses 13-30 ei soovi pikas perspektiivis elada ja töötada välismaal, vaid ka aastal 2035 elada ja töötada Eestis. Uu­­ ringu viisid läbi Eesti Noor­ teühenduste liit ja riigikant­ selei.

Eesti Noorteühenduste Liidu värskest, strateegiat ,,Eesti 2035“ puudutavast uuringuosast selgub, et vaid 18 protsenti noortest soovivad mõnekümne aasta pärast elada ja töötada Eestist väljaspool. Ligi pooled (49%) noortest näevad, et ka aastal 2035 elavad ja töötavad nad Eestis ning lisaks enam kui kolmandik (37%) usub, et soo­ vib elada küll siin, aga töötab mobiilsust ja reisimist võimal­ daval töökohal. „Strateegia ,,Eesti 2035“ aruteludes on tulnud erinevates Eesti piirkondades välja kordu­

valt mure, et tänased noored ei näe oma tulevikku Eestis, mis ühtpidi mõjutab üha kiiremat elanikkonna vananemist ning teisalt viib meilt ära ka talen­ dikad noored. Seega on uuringu tulemused väga oluline täiendus meie strateegiasse ning kinnitab teadmist, et noorte välismaale mineku soov on vaikselt vähe­ nemas,“ kommenteeris riigi­ kant­ selei strateegiabüroo direk­ tori asetäitja Eili Lepik.

Eesti Noorteühenduse pro­ jektijuht Aivar Kamal lisas, et leidus ka noori, kelle sõnul plaanib osa noortest tulevikus üldse mitte töötada. „Nende noorte kõrval, kes valdavalt näevad ennast 15-16 aasta pärast Eestis töötamas ja elamas on ka neid, kes plaanivad sel­ leks ajas olla juba materiaalselt kindlustatud ning üldse mitte tööd teha,“ lausus Kamal ning lisas, et uuring tõi ka välja, et 15 protsenti noortest näeb ennast 2035. aastal tegusana samas piirkonnas, kust ta pärit on.

Peaminister visiidil Afganistanis Peaminister Jüri Ratas ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem viibisid selle nädala alguses kahepäevasel visiidil Kabulis, et arutada Afganistani juhtidega riigi arengut ning tutvuda sõjalisel missioonil viibivate Eesti kaitseväelaste tööga.

Peaminister Ratas ja kait­ seväe juhataja Herem kohtusid Afganistani presidendi Ashraf Ghani-ga, samuti NATO juhitava väljaõppe- ja nõustamismissi­ ooni (RSM – Resolute Support Mission) ülema Ameerika Ühend­riikide kindrali Austin S. Milleri ja NATO kõrgeima tsiviilesindaja Sir Nicholas Kayga ning Kabuli julgeoleku­ jõudude juhtkonna ning ÜRO Afganistani abimissiooni juh­ tidega.

Ratas tänas Afganistanis teenivaid kaitseväelasi Eesti ja liitlaste julgeoleku tagamise eest. „Tunnustan Eesti kaitse­ väelaste ja politseiametnike pro­ fessionaalsust ning vaprust.

Kuulsime kahe päeva jooksul toimunud kohtumistel Eesti võitlejate oskuste ja pühendu­ muse osas vaid kiidusõnu, seda

nii praegu siin teenivate kui ka varasematel aastatel Afganis­ tanis oma panuse andnud kait­ seväelaste ja politseinike koh­ ta,“ sõnas peaminister Ratas Eesti kontingendiga kohtudes.

Ratas tõi ka esile väga head koostööd Ühendkuningriigiga nii Afganistanis kui ka Briti vägede osalust NATO lahingu­ grupis Eestis. Eesti jalaväerühm tegutseb Kabulis Ühend­ku­ning­ riigi juhitud Kabuli julge­ olekujõudude koosseisus.

Afganistanis teenib hetkel Resolute Support missioonil 42 Eesti kaitseväelast ning üks politsei- ja piirivalveameti esin­ daja, kellest neli paikneb PõhjaAfganistanis Mazar-i-Sharifi linnas ja teised Kabulis. Kabulis teeniv Eesti jalaväe rühm kuu­ lub Ühendkuningriigi kompanii koosseisu, kuhu lisaks Eestile kuulub veel seitse riiki. Kokku on Eestil praegu rahvusvahelis­ tel operatsioonidel üle 100 kait­ seväelase.

Afganistan on Eesti arengu­ koostöö sihtriik, keda Eesti on toetanud alates 2009. aastast 11,3 miljoni euroga. (SMPT/EE)

Noorte väärtused seoses tule­ viku Eestiga langevad suuresti kokku riigikantselei ja rahan­ dusministeeriumi kevadise üle­eestilise ideekorje tulemustega. „Värske uuring näitab, et kolm peamist märksõna noortele Eestis aastaks 2035 on avatus ja tolerantsus, looduse hoidmine ning turvalisus,“ märkis ühen­ duse projektijuht Kamal. „Hu­vi­ tav sealjuures on, et nooremate, 13-17aastaste seas on kon­ kurent­­sitult esikohal puhas loo­ duskeskkond.“ Eesti Noorteühenduste Liidu uuring on valminud Euroopa Komisjoni projekti Euroopa Noortedialoog raames ja hõl­ mab lisaks ,,Eesti 2035“-le ka teemasid nagu tuleviku töö, e-riik, kodukoha võimalused ja nende kvaliteet ning Euroopa Liit. Uuringus osales üle Eesti 1608 noort vanuses 13-30.

Lisainfo uuringu kohta Eesti Noorteühenduste liidu lehelt.

(RKPT/EE)

ERR vahendab teadet, mille kohaselt on umbes 5300 Eesti kodanikku esitanud Briti või­ mudele taotluse saada elamisluba juhuks, kui Ühend­ ku­ ningriik Euroopa Liidust lahkub (Brexit).

Briti siseministeeriumi vii­ maste andmete kohaselt on kok­ ku esitanud elamisloa taotluse 5300 eestlast, kellest 1300 on seda teinud septembris. Taotluse esitamine ei tähenda automaat­ selt elamisloa saamist ning selle saamine eeldab pikemat asja­ ajamist. Ühendkuningriigi või­ mud ei esita kodakondsuste kaupa statistikat, kui palju taot­ lustest tagasi lükatakse.

Ei ole täpselt teada, kui palju Eesti kodanikke kokku Ühend­ kuningriigis elab ning kui pal­ jusid mõjutab viisavaba liiku­ mise lõppemine. Eesti võimude andmeil elab Ühendkuningriigis umbes 15 000 eestlast, kuid nende seas võivad olla ka topeltkodakondsusega inimesed või need, kellel juba on alaline elamisluba. (ERR/EE)

Muusikapäeval anti Eestis üle 100 tasuta kontserdi

Foto: Stenbocki maja

Varisemisohus Keri tuletorn plaanitakse korda teha

Üle 5000 eestlase taotleb Brexiti järgselt Ühend­ kuningriiki jäämist

Rahvusvahelisel muusika­päe­ val 1. oktoobril täitus Eesti muusikaga, sest toimus üle 100 tasuta kontserdi Kures­ saarest Narvani. Programm kutsus märkama muusika rolli ja olulisust igapäevaelus.

Pea 500 muusikut tegid sel päeval üle Eesti inimestel muusikaga tuju heaks. Sellel aastal oli igas maakonnas oma teema – näiteks olid Tallinnas fookuses erinevad kollektiivid, kuid Saaremaal hoopis viiulid.

Muusikapäeva programmi­ juht oli Kaisa Lõhmus. (ERR/EE)

Juhan Uppin.

Foto: EE

Rahvahääletusel selgusid Etnokulp 2019 võitjad Nädal tagasi said Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud galal parimad etno­ muusikud juba 11. korda kätte Etnokulbid.

Sel aastal korjas kõige rohkem auhindu ,,Black Bread Gone Mad“ albumiga ,,Ayi­ bobo“. Bänd Black Bread Gone Mad sai nii aasta albumi, pari­ ma uusfolkartisti kui ka aasta debüütalbumi kulbi.

Aasta artistiks valis rahvas peatselt Torontos Estonian Music Weekil üles astuva duo ,,Puuluup“. Nende lugu ,,Kase­ kesed“ said aasta loo auhinna.

Parima muusiku Etnokulbi võit­ jaks osutus Sander Mölder, kes oli eelmise EMW üks esinejaist.

Eheda pärimusmuusika kulbi teenis sel aastal Juhan Uppin, kes oli suvise rahvapillipeo üks eestvedajaist.

Eesti Pärimusmuusika Kes­ kuse erikulbi sai Janika Oras ja Raadio 2 erikulbi pälvis Rehe­ pecks ,,Rihma“.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Eesti valitsus otsustas järgmise aasta eelarves eraldada raha Läänemere ühe vanima, praeguseks varisemisohtlikus olukorras Keri tuletorni kordategemiseks.

Veeteede Amet, kes Keri tu­ letorni haldab, loodab, et peale rekonstrueerimist saab selle avada ka külastajatele, nagu on tehtud mitme teise tuletorniga üle Eesti. Tänaseks on Eesti 41st töötavast tuletornist külas­ tajatele avatud 12.

Keri tuletorn on valitud ka Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liidu poolt maailma TOP 100 silmapaistvamate ja erilisemate tuletornide hulka. ,,Keril on sajandite pikkune ajalugu, mida tuleb säilitada veel ka järgnevateks sajan­ diteks,“ märkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas. ,,Keri on Eesti merenduse ajaloos mänginud tähtsat rolli, olles pi­ kalt heaks orientiiriks ranniku lähedal navigeerimiseks,“ lisas Aas. (D/EE)

Foto: vikipedia

www.eestielu.ca

4

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

TOIMETUSEL KÜLAS

Meelis Kukk: „Noortekodus töötamise kogemus on mind inimesena palju arendanud“ Eesti Elu toimetust külastas Viru Haigla juhatuse liige Meelis Kukk, kelle igapäeva­ töö on hooldekodude ja kiirabiga seotud. Just päev varem avas nende grupp Eestis uue hooldekodu – Tabasalu Pihlakodu, mis on lisand juba kolmele olema­ s­ olevale Viru Haigla halduse all olevale Pihlakodule, mis asuvad Kohtla-Järvel, Tapal ja Tallinnas Nõmmel. Eaka­ tekodud pole aga sugugi ainus töövaldkond, millega Meelis tegeleb: tema tegevusalad on väga mitmekülgsed, niisamuti nagu tema enese elukäik, millest ta heal meelel oli nõus Eesti Elu lugejatele rääkima.

Torontosse saabus Meelis nädalaks, aktiivseks huvi- ja puhkusereisiks, seda enam, et lennupilet õnnestus tal soetada erakordselt soodsa hinnaga.

Talle väga meeldib reisida. Ees­ kätt muidugi oli tal soov siin­ sete eestlastega kohtuda. Kui sõit oli kindel, võttis ta sotsiaal­ meedias ühendust Toronto eest­ laste grupiga, kust leidis mitmeid kontakte ja soovitusi. Päev enne meie kohtumist oli ta külasta­ nud Ehataret, mis jättis talle eriti sooja, hubase ja koduse mulje.

Kuna ta ise tegeleb eakatekodu­ dega, oli see külastus tal ka pro­ fessionaalses mõttes huvipakkuv ja silmaringi avardav. Jäi silma,

Venemaa justiitsministeerium kuulutas Aleksei Navalnõi korruptsioonivastase fondi välisagendiks Venemaa justiitsministeerium kandis sel nädalal opositsio­ näär Aleksei Navalnõi mitte­ tulundusühingu Korrupt­sioo­ nivastase Võitluse Fond (FBK) välisagentide nimekirja.

Justiitsministeeriumi veebile­ hel öeldakse, et ministeeriumi Moskva peavalitsus viis läbi „jooksva kontrolli“ organisat­ siooni tegevuse kohta ja avastas, et „see vastab välisagendi funktsioone täitva mittetulun­ dusühingu tunnustele“, vahen­ dab Interfax.

FBK direktor Ivan Ždanov teatas, et organisatsiooni ei ole sellest veel teavitatud. „Me nõuame, et justiits­ ministeerium selgitaks avalikult kõigile ja esitaks tõendid selle kohta, et FBK on saanud kas või ühe kopika välismaa raha,“ kirjutas Twitteris fondi asutaja Navalnõi.

Välisagentide seaduse allkir­ jastas Venemaa president Vla­di­ mir Putin 2012. aasta juulis.

Välisagentide nimekirja kan­ takse organisatsioonid, mis

et vahe Eestis eakatekodudes elavate inimestega on eeskätt ehk selles, et siin on inimeste vanus kõrgem, ja nad paistavad olema väga hea tervise juures: võtavad osa üritustest, on kaunilt riides, soengud peas, pärlid kaelas... Eestis seevastu min­ nakse hooldekodusse sageli alles siis, kui kodus iseseisvalt enam toime ei tulda.

Viru Haiglas on Meelis töötanud pisut üle nelja aasta, varem töötas ta kaheksa aastat lastehoolekande alal, olles kas­ vataja ja nõustaja noortekodus.

Seal elavatel teismelistel ei olnud võimalust oma kodudes kasvada ja sealne kogemus on Meelist tema sõnul inimesena palju aren­ danud. Sinna tööle läks ta 25-aastasena, mõned noored olid 18-19 aasta vanused, ja ta pidi kehtestama reegleid, samas hoidma usaldavat kontakti. See oli vahetevahel paras balans­ seerimine, sest noortel esines käitumisraskusi. „Oluline on tagada noore jaoks turvatunne ning et ta tunneks ennast vaja­ liku ja olulisena ka siis, kui ta pole hästi käitunud,“ leiab Meelis, kelle sõnul tuli kasvata­ jatööd tehes noortega ikka ka aeg-ajalt pahandusi ette, ent kokkuvõttes oli see suurepärane kogemus ja tal on rõõm näha, et enamus noori on leidnud elus oma teeotsa, isegi kui on olnud

Eesti kodanik sai Austraalias süüdistuse rahavarguses Austraalias esitati Eesti koda­ nikule süüdistus enam kui 100 000 Austraalia dollari varas­ tamises pangaautomaatidest Perthis.

Politsei teatel toimusid kuri­ tegelikud pangatehingud 31. au­ gustist kuni 28. septembrini kahe manipuleeritud pangaau­ tomaadiga Perthis, vahendab 9news.

Kinnipeetule esitati süüdistus neljas kuriteos käimas oleva juurdluse raames, mis puudutab rahvusvahelisi kuritegelikke võrgustikke, mis tegelevad pan­ gakaartide abil raha varastami­ sega Lääne-Austraalia osariigis.

32-aastane mees asub uuesti Perthi magistraadikohtu ette 31. oktoobril. (D/EE) tege­ levad poliitilise tegevusega ja saavad raha välismaalt.

Praegu on nimekirjas 73 organi­ satsiooni.

Navalnõi registreeris FBK 2011. aastal. Organisatsioon on tegelenud korruptsiooni paljas­ tamisega. Teiste hulgas on FBK avaldanud uuringuid Venemaa juhtkonna luksusliku elustiili kohta. (Allikas: Delfi)

Meelis Kukk Torontos.

Foto: erakogust

raskeid aegu.

Tema enese elukogemus aitas teda samuti selles töös. Meelis sattus Keila SOS Lastekülla ela­ ma, kui ta oli 14-aastane, elades hiljem noortekodus. See oli tema jaoks väga positiivne kogemus. Juba Keilas gümnaa­ siumis õppimise kõrvalt hakkas ta restoranis kelnerina tööl käi­ ma ning kui peale gümnaasiumi lõpetamist kohe ülikooli sisse ei saanud, läks teeninduskooli kel­ neri eriala õppima. 2002. aastal astus Meelis Tallinna Ülikooli noorsootööd õppima ja lõpetas 2005 bakalaureusekraadiga. Üli­ kooli kõrvalt töötas ta alguses kelnerina revüüteatris ja hiljem kinnisvaramaaklerina ning ela­ tas end niimoodi kenasti ära.

Meelis on pärit suurest perest ja õdede-vendadega on head kon­ taktid. Ta lisab, et vanematel oli palju lapsi, kelle kasvatamisega nad toime ei tulnud, nüüdseks on nad mõlemad siitilmast juba üle 20 aasta lahkunud.

Meelis töötas kümme aastat kinnisvaramaaklerina ning asus selle ameti kõrvalt noortekodus kasvatajana tööle 2007. aastal, 2012 sai see tema põhitööks.

Ehatares külas…

Nädal tagasi, reedel, 4. oktoob­ ril olid Ehatares küla­ lised üpris haruldasest Eesti paigast – Vormsi saarelt.

Vormsi (Ormsö) asub küll mandrile väga lähedal, linnulennul vaid mõni kilomeeter, kui mandri ja saare vahele jäävat vett otse ületada. Praa­ miga Rohukülast Svibysse võtab sõit aega kolmveerand tundi.

Vormsi on alates 13. sajan­ dist tuntud rannarootslaste elupaigana. Vikipedia andmetel olid Vormsi esimesed elanikud 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamik oli pärit Soomest. Enne Teist maailmasõda elas saarel 3000 inimese ringis, neist ena­ mik rootslased, ning koole oli 93 km² suurusel maalapil keset Läänemerd lausa viis. Teine maailmasõda viis saare inimes­ test praktiliselt tühjaks. Osa lii­ kus Soome kaudu Rootsi ja mõned sõitsid sinna otse üle Läänemere. Inimesi aitas saks­ laste heakskiidul transportida Svealandi lahingulaev Odin.

Praegu on püsielanikke paarisa­ ja ringis (suviti muidugi märksa enam) ja koole vaid üks – saare keskuses Hullo külas.

Vormsi on paraja suurusega saar, millele saab päeva jooksul

Nr. 41

Meelis oli mõelnud enne noortekodusse tööle minekut, et kui juba tema, kel puudus vaja­ likul ajal vanemate tugi ja kel on elus olnud palju väljakutseid ning kogemusi, olles ennast ise üles töötanud ja edukaks saanud, siis ei tohiks inimesed kurta selle üle, et kohe üldse mingit tööd ei leia ja sissetule­ kut ei ole. „Vahel on inimesel lihtsalt väga väikesed takis­ tused, millesse jäädakse kinni.

Tuleb neist üle saada. Oluline on ka, et inimesed suhtleksid omavahel. Kui tänapäeval sot­ siaalmeedias näidatakse ena­ masti seda, kui hästi kõik on, siis elul on ka teine pool.“ Noortega suheldes on ta mär­ ganud ka, et isegi mitmetes neis peredes, kus on palju raha ja kõik tundub justkui ideaalne, puudub emotsionaalne lähedus ja lapsed ei julge vanematega rääkida. „Eks nutimaailm on teinud ka oma töö, samas on ta andnud uusi võimalusi ka abi saamiseks,“ leiab ta. „Tähtis on saada aru, mida me teeme ja milleks teeme.“ „Olen alati tähtsaks pidanud enesearengut ning töötades noortekodus, kus noored igal aastal koole lõpetasid, tekkis ka endal soov minna uuesti ülikooli magistriõppesse, kuigi 2005 ülikooli lõpetades arvasin, et see on minu hariduse lagi,“ räägib Meelis. Ta astus magist­ riõppesse eripedagoog-nõustaja erialale, mille lõpetas 2015. aas­ tal. „Kui suudad töötada eri­ vaja­ dustega inimestega, suudad töötada kõikjal,“ on Meelis veendunud. „Inimestega tööta­ des pead alati suutma tagada neile väärikuse ja lugupida­ mise.“ Samal, 2015. aastal otsustas

ta töö noortekodus lõpetada, kuna tundis, et on endast and­ nud seal maksimumi ja on aeg edasi liikuda. Ees ootasid uued väljakutsed.

Meelisele tehti ettepanek tulla Tapa Haiglat juhtima. Ta oli siis 33 aastat vana. Ettepanek vajas kaalumist, aga vastu ta selle väljakutse võttis. 2016.a. muu­ deti nimi Viru Haiglaks ning tekkis kiire laienemine. Nende koosseisu tuli Karell Kiirabi, mille teeninduspiirkonnad asu­ vad Harjumaal, Lääne- ja IdaVirumaal. Avati loo alguses mainitud hooldekodusid, mis eelmisel aastal viidi Pihlakodu nime alla. Meelise kui juhatuse liikme juhtida on alates selle aasta juulist Kohtla-Järve ja Tapa kodud (varasemalt oli kogu ettevõtte juhtmine, arenda­ mine ning laiendamine), samuti on ta Karell Kiirabi juhatuses, kus töötab üle 300 inimese.

Kuigi ta enam igapäevaselt noortetööga ei tegele, pole ta seda päriselt jätnud, käies põhitöö kõrvalt Tapal Maarja­ maa Hariduskolleegiumis eripe­ dagoogilist nõustamist tegemas.

Kuigi elukoht on Meelisel Tallinnas, kus asub ka nende peakontor, käib ta Tapa vahet tööl tihti rongiga, kus saab edu­ kalt kiired asjad korda ajada.

Kuna tal on palju ülesandeid ja igapäevakoormus seega suur, tu­ leb igat hetke kasutada arukalt.

Meelis kinnitab, et tal on õn­ nestunud terve elu teha neid töid, mis talle väga meeldivad.

Seda suurem on olnud töörõõm ja rahulolu, kuigi see on olnud meeletu. Nagu ta tõdeb, on suure töökoormuse tõttu isiklik elu küll veidi kannatanud, aga küllap kunagi see pereloomise aegki tuleb. KAIRE TENSUDA

parasjagu ringi peale teha.

Vaadata ja tutvuda saab oma­ pärase loodusega, külastada Vormsi muuseumi, tutvuda Püha Olavi kirikuga ja selle va­ hetus läheduses asuva suurima hulga rõngasristidega kalmistu­ ga, Saxby tuletorniga (see on nüüd külastajatele avatud),

Parunikiviga, looduslikult kauni Rumpo poolsaarega jne.

Vormsi ajaloost ja elust saa­ rel andsid põhjaliku ülevaate vormsilane (praegu küll rohkem ahvenamaalane), aastaid saarel giidina töötanud Marju Terro ja tema ema, saareelanik Eha Salus.

Praegu Ahvenamaal rootsi keelt õpetav, aga suviti endiselt Vormsil elav ja seal giidina töötav Marju Terro ja alaliselt saarel elav Eha Salus näitavad Vormsi kaardil, milliseid kohti on väärt külastada.

Foto: EE

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused

Kiri Riigikogule 19.09.19 Lugupeetud riigikogu liige, palun tõdege, et: Eesti riigil ja rahval on suhteliselt hiljuti olnud võima­ lik tähistada mitme olulise sündmuse juubelit: nii meelt ülendava vaimustusega, kuid ka siira murega, sest mõnd senini tehtut tuleb suureks eksituseks pidada. Eesti Rahvusringhääling teavitas hiljuti, et president Meri leping Venemaa president Jeltsiniga aastal 1994 oli Eesti Vabariigi (EV) diplomaatia hiil­ gav saavutus. Ent ometi võib suur osa rahvast täiesti õigusta­ tult toda kahe presidendi lepin­ gut EV-le lausa hukatuslikuks pidada.

Rahvusvahelise konvent­ siooni vastaselt polnud NL asunud oma vägesid Balti riikide territooriumidelt välja viima kohe pärast Teise maailmasõja lõppu. Igati õigustatult oleks EV-l olnud vaja vaid VF-le meelde tuletada, et nad on ko­ hustatud seda tegema rahvusva­ helise riigiõiguse kohaselt ilma mingi lepingu sõlmimiseta.

Kahe presidendi vahelise vä­ gede väljaviimise lepinguga lubati aga Eestisse jätta 40 000 erru arvatud ohvitseri koos perekondadega. Et see leping ­ võimaldab Venemaal moodusta­ da tegusa viienda kolonni, ees­ otsas hästi koolitatud juhtidega, seda ei tahetud või ei osatud mõista.

Ilmselt EV esindajad ei taht­ nud ka teada, et aastal 1939 NL

Tule ja osale 5. novembril meie sügisesel teabekoosolekul International Estonian Centre (IEC) meeskonnal on olnud väga tihe sügisene tegevusgraafik. Kõige toimuvaga tutvumiseks kutsutakse kogukonna liikmeid 5. novembril aset leidvale kokkusaamisele.

Koosolek toimub kell 19.30 Eesti Maja kohvikus aadressil 958 Broadview Avenue. Tule kohale ja kuula projektijuhi David Kalmi ja arhitekt Alar Kongatsi endi suust värskeimaid

Tallinnas avati nutikas ülekäigurada Eesti idufirma Bercman Technologies avas oktoobri alguses Tallinnas Tehnopoli teaduspargi juures nutika, suhtlevate liiklusmärkidega ülekäiguraja. See peaks vä­­ hen­ dama õnnetusi eelkõige jalgratturitega.

Mart Suurkask, AS Bercman Technologies juhataja ütleb, et idee, luua autojuhtide ja jalakäi­ jatega ,,suhtlev“ rada on pärit elust enesest: ,,Liiklusõnnetuste statistika on hirmutav. Igal aas­ tal hukkub Euroopa teedel rohkem kui 80 000 inimest,

poolt nõutud baaside lepingus oli NL kohustunud Eesti baasi­ desse toodud väed hiljemalt kümnendal aastal pärast NL-i ähvardava olukorra lõppu Eestist välja viima. Diplomaatia hiilgava saavutuse oma nimele saamiseks unustati, et EV ja Venemaa vahelises Tartu ra­ hulepingus oli Venemaa kohus­ tunud igavesti loobuma kõigist õigustest, mis Venemaal olid kunagi olnud eestlaste ja eest­ laste maa vastu ning kingiti Venemaale 5% EV maa-alast.

President Meri leping VF-ga pole aga mitte ainus oht EV ise­ seisvuse püsimajäämisele, sest augustis 1991 ei ennistatud EV-i sellisena, nagu see oli olnud okupatsioonieelsel ajal. ­ Ilma VF-i surveta oli EV nõustunud eirama tegelikult ol­ nud olukordi, EV põhiseaduses määratut ning asunud toimima: *justkui okupatsioonieelsel EV-l puudus meid oma idanaabrist eraldav riigipiir ning see tuli nüüd paigaldada meie heataht­ likkuse nimel VF poolt nõutud paika, mis vähendab EV maaala 5% võrra ilma midagi vastu saamata; *justkui eestlased oleks aegade algusest alates elanud ja töötanud külg-külje kõrval vene rahvusse kuuluvate isikutega ning et nüüd võib EV-i hakata ametlikult pidama kaherahvuseliseks riigiks, kuigi eestlaste maa-alal elasid ainult Vene tsaaririigi vähesed ametni­ kud ja nende perekonna liik­ med, kes eestlastega koos mi­ dagi ei teinud; *justkui üha rohkem on vaja reklaame, ava­

uudiseid ja ettevõetud samme.

Nagu alati, on võimalus esitada küsimusi projekti juhtivatele inimestele.

Tahame kõiki kursis hoida ning samal ajal kuulata teie mõtteid ja arvamusi!

Meie ühiseks eesmärgiks on ehitada kaasaegne uus keskus, mida eesti kogukond saaks õige pea kasutama hakata ning mis aitab tagada järgmiste põlvkondade tuleviku.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuen­ datakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

kellest 24 000 on jalakäijad ja ratturid. Suur osa neist jätab elu tiheasustusalal liigeldes ning neist omakorda paljud just üle­ käigurajal.“ Eestis välja mõeldud nutikas ülekäigurada ja sõidukitele kerge vaevaga paigaldatav tark­ vara oleks esimene terviklahen­ dus, mis liikluse turvalisust senisest tõhusamalt tõstaks: au­ tojuhini jõuaks aegsasti teave, et teed ületab inimene; jalakäija ja rattur omakorda saavad signaali, et teeületus on turvaline või vastupidi, ei ole seda antud aja­ hetkel.

Nutika ülekäiguraja eesmärk on tõsta liiklusohutust reguleeri­

likke teadaandeid, uudiseid, sea­dusi ja teisi dokumente tõlki­ da vene keelde; *justkui NL-i poolt tekitatud väga suuri inim­ kaotusi pole vaja pidada inimõi­ guste räigeks rikkumiseks; *justkui miljonitesse eurodesse küündivate keskkonna kahjude ning EV-i kaitseväe vara röövi­ mise heastamise nõudeid pole vaja VF-le esitada; *justkui NL poleks genotsiidi nimel saatnud eestlaste maa-alale elama lisaks 930 200-le eestlasele 1945 ja 1991 vahelisel ajal 400 000 NL kodanikku; *justkui 140 000 talu hävitamine ja seonduv väga suure ääremaa tekkimine ning pool sajandit kestnud majandus­ lik taandareng oleks olnud liht­ salt ajalooline paratamatus, mille heastamist oleks piinlik NL-i õigusjärglaselt nõuda. EV-i peavoolu meedia ajakirjaniku, Ahto Lobjakase hinnangul, oli Ida-Euroopa jätmine NL-le annekteerimiseks olnud väga ­ väike tasu Lääne-Euroopa va­ bastamise eest – mis sest, et Lääne-Euroopat ei vabastanud Natsi Saksamaa haardest NL, vaid seda tegid lääneliitlaste väed.

Oluline on teada, et eestlaste talupoja kultuuri hävitamine on olnud ülimalt räige inimsuse­ vastane kuritegu, mille korvami­ seks võib kuluda mitu inim­ põlve. „Eesti talu on läbi sajan­ dite vorminud eesti inimest ja ta elutunnetust, jah, isegi kujun­ danud eestluse olemust; selle nähtamatu osa on olnud sooja leegiga küdevaks kodukoldeks kogu meie riigile ja rahvale.“

(Eesti Kirjanike Kooperatiivi koguteos „Eesti talu“, 1959) Kõik eespool loetletud, VF-i soovide kohased tegemised ja esitamata jäetud kahjude heasta­ mise nõuded, võimaldavad rah­ vusvahelisel kohtul otsustada, et EV on tegelikult kaherahvuse­ line, ENSV õigusjärgne riik, kus peab inimõiguste kohaselt olema ka vene keelel riigikeele staatus. Teades, et okupatsioo­ nieelne EV oli olnud kuni 1941 de facto ning 1945 kuni 1991 de jure staatuses olemas, tuleb EV-i suveräänsus üheselt mõis­ te­ tavalt ennistada Eesti Keele Selgitavas Sõnaraamatus mää­ ratud tähenduse kohaselt ning denonsseerida välisminister Paeti poolt allkirjastatud piirileping.

Aeg EV kahekeelseks muut­ miseks võib juba mõne aasta pärast kätte jõuda, kui meie rii­ givõim ei asu kohe ennistama toda rõõmsa ja õnneliku rahva riiki, mille oli Peipsi järve ja Läänemere vahelisel maa-alal elanud põlisrahvas oma tunnus­ tust väärivaks koduks arenda­ nud pelgalt kahekümne aastaga, pärast seitsme sajandi pikkust orjamist saksa mõisnike põldu­ del, mis mõisnikeks hakanud ristirüütlid olid neilt 14. sajandi alguses vägivaldselt võtnud.

Kõik eespool kirjutatu või­ maldab järeldada, et ilmselt palju hääleõiguslikke EV-i kodanikke on hakanud uskuma erakondi, kelle arvates VF ei asu EV-i oma haardesse hõivama ning sellest tulenevalt pole vaja okup­atsioonieelset olukorda en­ nistada. Tõenäoselt suur osa

eestlasi soovib aga okupat­ sioonieelset rahvusriiki täiesti kõigis aspektides ennistada ning nõuda VF-lt senini nende val­ duses olevad EV-i maa-alad meile tagasi anda ning kõik oku­ patsiooni ajal tehtud inim­ kaotuste ja varade kahjud hüvi­ tada. Ilma kõige vähemagi kõr­ valekaldeta oli toonane EV eesti näoga ja eesti riigikeeles oma elu korraldav ja rahvuslikku ise­ teadvust tähtsaks pidav riik.

Meenutada tuleb sedagi, et oku­ patsioonieelses EV-s ei vihatud meile elama jäänuid väheseid Vene tsaarivõimu ametnikke ja nende järglasi ega saksa soost mõisnike ning nende perekonna liikmeid. Kui EV loobub nõud­ mast EV-le tehtud väga suurte kahjude hüvitamist ning lisaks sellele kingib ka okupeerijale osa meile kuulunud maast ilma midagi vastu saamata, siis on loodud pretsedent nõuda EV-lt uusi kingitusi.

Kuigi eestlased on küllaltki põikpäised, on olnud olukordi, kus erimeelsused unustati ning ühiselt asuti tagama meie keele ja kultuuri üle aegade püsima jäämist. Nüüd on taas aeg ühi­ selt tegutseda ning ennistada riik, mis loodi aastal 1918 ning mille edasi kestmist oleksid aas­ tal 1940 nõudnud kõik, kes hil­ jem Siberi orjalaagritesse küüdi­ tati, idarindel EV-i nimel võitlesid, kodumaal oma süda­ mes eestlaseks jäid ning pagu­ luses nõudsid EV-i okupatsiooni lõpetamist.

Austusega,

Uus Eesti keskus on järgmistele põlvkondadele oluline Nagu kõigil, on ka minul Toronto Eesti Majast meel­ divaid ja armsaid mälestusi.

Oluline on meeles pidada meie esivanemate ja kaasmaa­ laste panust ning pühendumust Broadview Eesti Maja ehitami­ sele, arendamisele ja hoolda­ misele. Meie kogukonna tuge­ vus ja jätkuv edu on nende otsene pärand. Peame Broad­ view majast säilitama nii palju kui saame – nii füüsilisi ese­ meid kui ka maja hinge.

Vastupanu muutustele on loomulik ja arusaadav, kuid on aeg edasi liikuda. Kangekaelsus ja nostalgia on arengu vastased.

Eesti Keskuse projekt vaatab ­tulevikku. See viib meie kauneid ja kalleid traditsioone edasi,

ainulaadse tulevikku-suunatud võimaluse poole. Eesti riik on ise kiiresti edasi arenemas, inves­teerides tulevikku ja võttes selle omaks. Ka meie peame seda tegema.

Ja seda saab teha loobumata sellest, mis on meie jaoks kõige olulisem: meie traditsioonid, kultuur ja keel. Me kaotame hoone, kuid hoiame institut­ siooni. Tegelikkuses saame olu­ lise hoone uuenduse, mis aitab meil otseselt taaselustada insti­ tutsiooni – ja seega ka meie kogukonda.

Tahan, et saaksin viia oma tulevased lapsed Eesti Kes­ ku­ sesse, mis on kestlik, kohane­ misvõimeline ja meie ajaga sammu pidav – isegi aastaid pärast selle avamist. (NB!: Ma ei plaani lapsi saada veel pikka aega!)

Mul on eriti hea meel uuele keskusele kavandatava tehno­

loogia kiirendi/,,accelerator“i ja inkubaatori üle. See sobib Eesti innovaatilise hingega, tagab kestlikkust ja pakub võimalust tuua kokku nii Eesti kui ka Eesti-väliseid ettevõtjaid ja inno­vaatoreid.

Kuigi olen ise alati uskunud, et Eesti Keskuse projekt on mõistlik ja oluline algatus, kindlasti pole enam loogikat selle vastu võitlemiseks. On selge, et projekt läheb edasi – for better or for worse. Kuid me kõik saame mängida rolli selles, et kui edukaks see kujuneb ning kui tugevaks ja ühtseks meie kogukond jääb.

Tõredus, lõhestumine, vimm ja kibestumine teevad ainult tu­ levastele põlvkondadele haiget.

mata ülekäiguradadel, ennetada ohuolukordi ja vähendada õn­ netusi. Ülekäigurada tähistavad mär­ gid on varustatud kaamerate ja sensoritega, mis jälgivad ümb­ ruses toimuvat ja annavad infot edasi teistele liiklusvahenditele, suhtlevad linna infrastruktuuri ja sõidukitega.

Nutikas ülekäigurada suudab sõnumeid vahetada näiteks ise­ juhtivate sõidukitega, millel on vastav tarkvaraline lahendus,

pakirobotitega ja ka operatiiv­ sõidukitega.

Kui jalakäija läheneb üle­ käigurajale, lülituvad sisse val­ ged leed-hoiatustuled, mis raa­ mivad märke ja poste. Kui jala­ käija on hajevil ega taju ohtu, lülituvad sisse punased hoiatus­ tuled ja kostub tugev helisig­ naal.

Ka autojuhi tähelepanu peaks (eriti pimedas) punaseks värvu­ vad leedid tõmbama ja tekitama ohutunde, lisaks kostub temani

HARRI KIVILO

JUKU GOLD

PS: Ma möönan, et lasketiiru kaotamisest on tõesti kahju.

Kuid see-eest on veel üks põh­ jus, miks minna Kotkajärvele! samuti läbilõikav hoiatusheli.

Ohuolukordi ennustab iseõp­ piv tehisintellekt. Märgid on omavahel ühendatud võrku, sõidukite ja teiste liiklusvahen­ ditega käib suhtlus üle 4G või tulevikus üle 5G võrgu mobiilse andmesidega.

Maailmas on see lahendus praegu ainulaadne. Rõõmustav, et selle on välja töötanud eest­ lased: kõik seadmed on arenda­ tud ja toodetud Eestis. (D/EE)

6

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

Muusikaakadeemia 100.a juubelile pühendatud kontserdid Sirje Vihma-Normet Meie muusikalise alma materi 100.a juubelil 28. septembril toimus kaks esinduslikku kontserti. Estonia kontserdi­ saalis esines soolokavaga meie staarbass Ain Anger. Just sel­ les saalis oli praeguse nimega Eesti Muusika- ja Teatriaka­ dee­mia (EMTA) pidulik avaak­ tus 1919. aastal. Saja aasta juubelile pühendatud akadeemiline kontsertaktus koos president Kersti Kaljulaidiga oli aga uhiuues EMTA kontserdisaalis, mis on Eesti riigi kingitus kooli 100.a juubeliks.

Seda saab ETV kanalil ka järelvaadata.

1919. aasta avaaktusest on alles vaid pidulikult riietatud õppejõudude foto, mis on teh­ tud Estonia kontserdisaali laval.

Muusikute nägudelt peegeldu­ vad rõõmu varjus ka murelikud noodid – ilmselt oli kõigil neil sugulasi või sõpru Vabadussõja rinnetel. Hämmastav, et niisu­ gustes tingimustes organist August Topmani idee nii kirg­ likke toetajaid leidis. Estonia Seltsi poolt valiti kooli direk­ toriks helilooja Mihkel Lüdig, kes kutsus muusikakõrgkooli õppejõududeks suures osas Peter­buri konservatooriumi kas­ vandikud, kellest kolm olid Peterburis professori staatuses tegevmuusikud – pianistid Theo­ dor ja Artur Lemba ning

metsasarvesolist Jaan Tamm, kellest juba 1923. aastal sai Lüdigi järel kooli teine direktor.

Estonia Seltsi kontserdi- ja teat­ risaalist kujunes kogu ettevõt­ mise vaimne keskus, sest oma majani jõuti alles aastate pärast. Õppejõud tegid tunde ena­ masti oma kodus, sest algselt oli muusikakõrgkooli käsutuses vaid paar ruumi praeguses muusikamuuseumis Müürivahe tänaval. Tasapisi üüriti ruume ka mujalt ning kohe alustati raha kogumist oma koolimaja ehitamiseks. Kaunis koolihoone sai 1944. aasta märtsipommita­ mistes kõvasti kannatada ja nii oli pärast sõda sama probleem, mis päris alguses – kust leida ruume individuaaltundideks.

Pärastsõjaaegsed rektorid on peaaegu kõik pidanud tegelema koolile kodu leidmisega, sest uuesti ülesehitatud endine koo­ limaja anti Tallinna Muusika­ koolile, mis praegu kannab Georg Otsa nime. Rektor Venno Laulu ajal hakati asjaga juba väga tõsiselt tegelema ja nii sai järgmine rektor Peep Lassmann avada uue maja 1999. aastal.

Kooli kontserdisaal jäi aga toona raha puudusel välja ehita­ mata. Uhiuue saali avas 28. sep­ tembril meie praegune rektor Ivari Ilja. Sellele järgnenud kontserdil kõlasid Elleri ja Kõrvitsa teoste kõrval Arvo Pärdi ,,Perpetum mobile“ ja

Eino Tambergi Concerto Grosso, mis on nende heliloojate noorpõlveteosed ja sobitusid ideaalselt tudengite oma saali avakontserdi programmi. Kont­ serti juhatas Estonia teatri peadirigent Arvo Volmer. Tele­ ekraani vahendusel märkasin heledalt valgustatud saalis just Pärdi ja Tambergi põlvkonna­ kaaslaste silmis heldimuspisa­ raid.

Kunagine ooperiprimadonna Anu Kaal ütles täiesti siiralt, et teda teeb lausa kadedaks, kui võrratutes tingimustes praegu­ sed tudengid saavad õppida. Jah – nii hea akustikaga ja kauni ­disainiga saali pole muusikatu­ dengitel kunagi varem olnud.

Tunduski, et 100.a juubeli kont­ sertaktuse peategelaseks oli uus kontserdisaal, mille akustikat tuldi südame värinal testima.

Akustik Linda Madariku töö sai taaskord ülivõrdes kommen­ taare. Telesaade lõppes šampu­ seklaaside kõlinal, mille fooniks oli lõbus jutuvada.

Estonia kontserdisaalis oli samal ajal hoopis teistmoodi at­ mosfäär. Armsas vanas saalis kustutati tuled ja prožektorite valgusesse jäid vaid frakis Ain Anger ja tema võrratu kontsert­ meister Kristin Okerlund.

Lavalt hakas saali voolama muusikalist kulda – Richard Strauss, Schubert, Schumann, Beethoven. Iga teos oli peensus­ teni läbitunnetatud, laulja ja pianisti koostöö oli imetlus­ ­ väärne. Mul oli isegi kahju, et iga teose järel vallandus aplau­

Paavo Järvist sai Zürichi Tonhalle orkestri peadirigent Möödunud nädalal juhatas Paavo Järvi oma esimese kontserdi Zürichi Tonhalle orkestri ees selle peadirigendi ja muusikalise juhina.

Avakavas oli esimeseks numb­riks Arvo Pärdi orkestrite­ os ,,Kui Bach oleks mesilasi pida­nud...“ (1976/1984/2019) uus­versioon, mis oli orkestri ja Paavo Järvi poolt Zürichisse avaõhtuks tellitud. Arvo Pärt töötas partituudi ümber tänavu kevadel ja oli taasesitusel ise Zürichis kohal, tehes enne orkestri ja Paavoga põhjalikud ettevalmistavad proovid.

Avakontserdil kõlas ka Jean Sibeliuse ,,Kullervo“ op. 7 (1892)., mis loodud eepose ,,Kalevala“ ainel. Selle ettekan­ del osales ka Eesti Rahvus­

Hea Sõna auhind anti Joonas Hellermale Toronto eestlastest filmisõp­ra­ dele 2015.a estdocs moderaatorina tuntuks saanud Eesti Rahvusringhäälingu saatejuht Joonas Hellerma sai eelmisel nädalal Eesti naistoimetajate ühenduselt Hea Sõna auhinna.

Hellerma juhib ETV2 vest­

meeskoor.

Enne avakontserte saatsid viis väljaannet Paavo Järvile kokku 50 küsimust, et nendele tulnud vastuseid oma lugejale tutvustada. Avakontserdi eel ja järel leidis sündmus tähelepanu kaheksateistkümnes ajakirjan­ duslikus materjalis. 13. oktoob­ ril toob Šveitsi TV ekraanidele Barbara Seileri uue dokumen­ taalfilmi Paavo Järvist.

Esimese hooaja resideerivaks heliloojaks on Erkki-Sven Tüür, kes tegelikult saab endale loomingulise juhi kohustused.

Zürichi avaõhtute järel on Paavo Järvil kolm kontserti kuulsate Berliini Filharmooni­ kute ees. Pühapäeval, 13. ok­ toobril leiab teistkordselt aset Berliini Konzerthausis Saksa

lussaadet ,,Plekktrumm“, on ol­ nud kultuurisaadete ,,OP!“ ja ,,MI“ toimetaja ning teinud aas­ taid kaastööd Raadio Ööüli­ koolile.

Hea Sõna auhinnaga tun­ nustatakse eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanist­ likke väärtusi, on sisukas ja selge, hea keelekasutusega ja isikupärane.

Nr. 41

1920. a kooli kontserdi kava ülemine osa. Tallinna Kõrgema Muusikakooli esimese õppeaasta lõppkontserdil esines 20 üliõpilast. Nende seas Mihkel Lüdigi poeg pianist Peeter Paul Lüdig, kes pärast kõrgkooli lõpetamist 1925.a täiendas end Viinis ja Berliinis. Pärast sõda tegutses ta USAs organisti, dirigendi ning pianistina.

sitorm, tahtnuks meistrite tõl­ gendusse jäägitult süveneda.

Teises pooles kõlanud Mo­ dest Mussorgski ,,Surma laulud ja tantsud“ olid minu jaoks kontserdi kulminatsiooniks.

Angeri diktsioon oli laitmatu, nii oli venekeelne tekst selgelt mõistetav. ,,...vasksete tapa­ relvade müra...“; ,,...polgud jooksevad, hobused tormavad ja punased verejõed voolavad...“.

Võimas kunstiline kujund ulatas äkki käe sajanditagusesse Esto­ nia kontserdisaali, kus veriste Vabadussõja lahingute taustal kõlas kaunis muusika. Alusta­ jatel pidi olema tõesti ääretut idealismi ja usku eestlaste ise­ olemisse, sest ainult sellelt pinnalt saigi ju 1919. aastal sündida eestikeelne Euroopa tasemel muusikakõrgkool. Tänu sellele, et latt tõsteti kohe algu­ ses väga kõrgele, teevad meie muusikud nüüd ilma juba terves maailmas.

1919.a lõpuaktus-kontsert algas direktor Mihkel Lüdigi kõnega, kus ta tegi ülevaate kooli aasta­ sest tegevusest.

Mängufilmi „Tõde ja õigus“ rahvusvaheline esilinastus toimus Busani filmifestivalil

Foto: Aino Siebert

heliplaadipreemiate Opus Klas­ sik pidulik üleandmine. Paavo Järvi on väärinud selle ,,Aasta dirigendina“ Jean Sibeliuse kõi­ gi sümfooniate plaadistuse eest l’Orchestre de Paris’ga.

(ERR/EE)

Eelmisel nädalavahetusel li­­ nas­ tus mängufilm „Tõde ja õigus“ Busani rahvusvahelisel filmifestivalil. Lõuna-Koreas 24. korda toimuv filmiüritus on üks maailma olulisematest filmifestivalidest, mis toob kokku värskete filmide paremiku kogu maailmast. Tanel Toomi mängufilmi rahvusvaheline esilinastus on linateose esimene oluline näitamine väljaspool Eestit. „Olla Busani valitud on meile suur au, see tõstab filmi rahvusvahelises festivalideringis esile ning annab võimaluse heaks jätkuks,“ ütles filmi pro­ dutsent Ivo Felt. ,,Ainuüksi mõte sellest, et keegi kusagil teises maailma otsas Tammsaaret vaatab, teeb ­ rõõmu. Esimesed publikureakt­ sioonid on olnud positiivsed ning tundub, et korealased saa­ vad meist, imelikest eestlastest, aru küll,“ ütles festivalil koha­ peal viibinud filmi režissöör Tanel Toom. „Tõde ja õigus“ linastus Eestis 20. veebruaril ja püstitas vaatajaterekordi, lüües vaadata­ vuse troonilt seal ligi üheksa aastat olnud „Avatari“. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünni­päevaks ja oli juubeliaasta kinoprogrammi lõppakord. Film valmis koostöös ettevõtja Armin

Karuga, toetajateks on Auto Forte, Jetoil ja Eesti Meedia.

Mängufilm „Tõde ja õigus“ on Eesti ametlik kandidaat Ameerika filmiakadeemia pari­ ma võõrkeelse filmi kategoo­ rias. (Allikas: Allfilm)

Režissöör Tanel Toom Busanis.

UUS RAAMAT

Eerik Purje

,,FABRIC OF LIFE, DEFILED“ (Elukanga karmid mustrid) Inglise keeles, tõlge: Tarmo Heyduck 285 leheküljel 16 kaasmaalase lugu Saadaval Eesti Elu kontoris $25+tx (posti teel saatmisel lisandub saatekulu)

Helistage: 416-733-4550 epost: eetalitus@eestielu.ca

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 973

I

S

T

Ristsõna nr. 972 LAHENDUS Paremale: 1. Salk, 5. Ait, 8. Amme, 12. Area, 13. Lia, 14. Saeb, 15. Leer, 16. TIR, 17. Tsee, 18. Ankara, 20.

Ilus, 22. Suitsusaun, 26. State, 29.

RTK, 30. KIA, 31. Aara, 32. (Kellad lõid piu ja) pau, 33. Mast, 34. Ava, 35. Eri (Klas), 36. Eesti, 37.

Vahtraleht, 40. Hiis, 41. Nastik, 45.

Kiir, 47. Sad, 49. Nari, 50. Issi, 51. Ill, 52. Iive, 53. Teeb, 54. Boa, 55. Keel.

Alla: 1. Sala, 2. Aren(g), 3. Leek, 4.

Karasta, 5. Altai, 6. Iii, 7. Taristu, 8.

Astus, 9. Massakas, 10. Mee, 11.

Ebe, 19. Rue, 21. Luk, 23. Trail, 24.

(M)uist, 25. Nati, 26. Saav, 27. Tava, 28. Arahhise, 32. Prassib, 33.

Metsnik, 35. Eri (Klas), 36. Eha, 38.

Tirib, 39. Endla, 42. Taie, 43. Irve, 44.

Kiel, 45. Kit, 46. Ise, 48. Alo (Mattiisen).

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Küsisõna.

4. Kaitsepolitsei (lüh.).

8. Arv. 12. Teat. põllundusviis.

13. A jalehe Vaba Eestlane end. toimetaja (1910-1995).

14. _ ____ik, teat. suurusega viinapudel (end. kõnek.).

15. Sinus.

16. Skolastika pooldaja.

18. Truu.

20. O lukord, kus ähvar­ dab häda või õnnetus.

21. Teat. optiline nähtus atmosfääris.

24. Karupoeg Puhhi autor.

28. Koristama, korda tegema.

32. Veelind.

33. K_____, Ukraina pealinn.

34. Kuurortlinn Musta mere ääres.

36. Levinud perekonnanimi Koreas.

37. Kübe, pisike tükike.

39. Juurvili.

41. Parvlaev.

43. Ajab naerma.

44. Teat. maastikumasin.

46. Väga vana.

50. Tuhnik (ingl. k.).

55. Raivo ______, Eesti justiitsminister.

56. Naisenimi.

57. Väepealiku või ohvitseri tiitel Osmani impeeriumis.

58. Riigi infosüsteemi amet.

59. Noos.

60. Koduloom.

61. Küsisõna.

ALLA:

1. Tulu, abi.

2. Elav, hing sees.

3. Sellepärast.

4. Väiksemast suuremaks/pikemaks saama.

5. Autoregistrikeskus (lüh.).

6. Poolt.

7. Tuntud eestlasest kiropraktik.

8. Eestis elav ilma mürgita madu.

9. Eesti maatähis.

10. _____k, majesteetlik veelind.

11. Tint (ingl.k.).

17. Kaljukass.

Muutused Rootsi õukonnas Rootsi õukond teatas, et prints Carl Philipi ja printsess Madeleine’i järeltulijatel pole enam kuningliku pere liikmete õigusi.

Carl Philipi ja printsess Sofia lapsed prints Alexander ja prints Gabriel ning printsess Made­ leine’i ja Ameerika miljonäri Christopher O’Neilli lapsed printsess Leonore, prints Nico­ las ja printsess Adrienne on küll endiselt Rootsi kuningliku pere liikmed, kuid neil pole enam tiitlit „kuninglik kõrgus“ ja tule­ vikus ei oodata neilt riigipeako­ hustuste täitmist, on öeldud pressiteates. Samuti jäävad ku­ ninga poolt antud hertsogi- ja hertsoginnatiitlid lapselastele ­alles. Õukonna teate kohaselt on Rootsi kõrgeimad esindajad kuningriigis ja teistes riikides „Tema Majesteet kuningas ja

19. American Heart Association.

22. Ukse käepide.

23. Sultaniriik Lähis-Idas.

25. Hobuse juuksed.

26. Asula Viljandimaal.

27. Electoral Roll Management System.

28. Parasiitputukas.

29. Taga (ingl.k.).

30. _____r, PõhjaKaukaasia rahva liige.

31. ______tne, emotsi­ oonitu, tuim, loid.

35. Läte.

38. Volitatud esindaja.

40. Kolm ühesugust vokaali.

42. Music Television (lüh.).

45. Varese häälitsus.

47. Pime, tume (ingl.k.).

48. Neid, piiga, tütarlaps.

49. Ega siis (kõnek.).

50. Teat. rohumaa.

51. Association of National Advertisers.

52. Ribonukleiinhape.

53. Sidesõna.

54. Riiklik Kinnisvara Aktsiaselts.

tema kuninglik kõrgus kroon­ printsess koos Tema Majesteedi kuninganna ja tema kuningliku kõrguse prints Danieliga.“ Carl Philip ja tema abikaasa Sofia ning printsess Madeleine jätka­ vad tööd mittetulundusfondides ja -organisatsioonides, mille nad on asutanud või milles nad on tegevad. „Lisaks täidavad nad ametlikke kohustusi Tema Majesteedi otsustatud määral.“ Uudist vahendanud Iltalehti lisab, et seadusemuudatuse järgi ei pea Rootsi maksumaksja tu­ levikus Carl Philipi ja Made­ leine’i lapsi üleval pidama.

Samuti on perel suuremad vaba­ dused ja näiteks printsess Madeleine’i esmasündinu Leo­ nore (5), kes alustab peatselt kooliteed, võib seda teha Ameerika Ühendriikides, kus tema pere on pikalt elanud.

www.eestielu.ca

Väike kalkunipraad kartuli, porgandi jt. lisanditega Kes tänupühadel ei soovi traditsioo­ nilist kalkuniküpsetamist ette võtta – tundub see liiga suure ettevõtmisena või on pühadelauas sööjaid nii vähe, et kalkunist jääb suur osa alles – aga siiski kalkuniliha järele isu, võib otsustada näiteks kalkuni rinnatüki või koibade kasuks, mida saab samuti toidupoodi­dest osta.

Kalkunikoibade või rinnatüki valmistamine ei erine oluliselt terve kalkuni omast, vahe on vaid küpsetusajas. Kes soovib kindla peale pehmemat liha, võib määrida naha ja liha vahele pisut võid, mis küpsetamise ajal liha sisse imendub. Naha peale võib piserdada pisut sidrunimahla, puistata soola, pipart ja soovikohaseid kuivatatud maitseaineid.

Asetada kalkunitükk (tükid) laia ja sügavasse küpsetusnõusse (nõu võib ka eelnevalt fooliumiga katta), lisada pool kuni 1 tass vett, ning panna kõrvale kooritud ja pooleks lõigatud kartuleid ja enam-vähem sama suurusega porganditükke, miks mitte ka paar sektoriteks lõigatud sibulat ja ­ pooleks lõigatud erivärvilisi pipraid.

Nii valmivad kalku­ niliha ja viljad sama­ aegselt. Viljadele võib samuti puistata veidi soovikohast maitseainet. (Kui kalkunitükid on väga suured, võib neid enne viljade lisa­ mist paarkümmend minutit küpse­ tada.)

Tõsta küpsetusnõu 400 F kraadi juures eelsoojendatud ahju ja küpsetada olenevalt kalkunitüki suurusest ahjus seni, kuni liha on valmis ega ole kuskilt seest roosa. (Kui ­rinnatükk on kondiga, läheb natuke rohkem aega.) Tunni-pooleteisega peaks roog valmis olema, aga siiski tuleb liha valmimisastet kontrollida ja samas ka jälgida, et kalkuninahk ega viljad kõr­ bema ei läheks, vajadusel ­ kuumust reguleerides. Kalkuni küpsust kontrollides võib samal ajal ka vilju keerata ja vajadusel lisada põhja vett.

Kui roog on valminud, lõigata kalkun paraja suurusega tükkideks ning tõsta koos viljadega serveeri­ misvaagnale.

Kui kalkuniliha kipub siiski söömise järgselt üle jääma, saab seda edukalt kasutada järgmisel päeval salati või supi sees, aga ka võileivakattena.

7

Volli veste

Tänu pühadele Lõikustänupüha eel asusin mõtlema, et kas need pühad, kõik õieti on vajalikud. Ju oma hinnaga. Oleme tänulikud loodusan­ dide eest, et toitu on laual. Ju seda tuleb ametlikult märkida.

Aga mis vaevaga.

Vihjan sellele, et nigu kõikide teiste oluliste pühadega – liha­ võtted, jõulud – on ju õudselt palju tegemist. Temake on alla neelanud selle ameerika kombe, et peab olema just kalkun laual.

Arusaadav on, et hooaja värske, kartul, põrknad, kõrvits, muu kõrvale. Kuid see kalkun on nii tohutu suur, päev otsa vajab küpsemist ja ahjus ka pole muuks ruumi. Küll on hea, et Austraalias ei ela, jaanalind küll ahju ei mahuks.

Need ameerika esimesed eurooplased, pilgrimid (mis ju oli vanasti palveränduri mõiste) aga puritaanid põgenesid Inglismaalt, kuna seal neid rusuti, on kõiges süüdi. Vaat kalkuniga kohtusid nad siin mandril. Ning muidugi suure rasvase linnu söömine, just pärismaalaste eeskujul kujunes kombeks. Hea küll, kohalik kultuur, aga mina sööks märksa meeldimini vennaihu.

Ja muidugi linnu valmimist oodates tükelda tundide kaupa gemüset, kõike, mis hea sel aastaajal. Just nigu teiste pühadega veeda kogu päev köögis. Aga temake nõuab. Et nii peab tegema.

Aastakümneid olen suhtvagalt käsku täitnud, kuidas teisiti.

Kuna söögilaud lausa ägab, siis peab ka külalisi kutsuma, kuna, noh temakesel on linnuisu, see tähendab, et sööb vaid paar nokatäit. Mina siis pean tasa tegema ja nagu alati ka jõulude aegu söön rohkem kui peaks, et tasa teha. Kuna toitu ei tohi rai­ sata. Kardan vatsanahka rebestada.

Ets on raudselt lauas, tema on noore mehe isuga, juba on pa­ raja kõhukese kasvatanud. Vanasti oli ka külas neid, kel lapsi polnud, aga nagu Karla kurdab, sõprade arv jääb väiksemaks.

Oleks, et leiaks väiksema kalkuni. Kuid neid ei ole. Pakkusin tänavu, et teeme hoopis kana, aga sain sellise pilgu osaks, et jäin kohe kuss.

Koristamine, nõudepesemine kah aega nõudev. Külmikus pole millekski ruumi. Ja siis söö nädal aega üht ja sama toitu.

Ainsaks eeliseks on, et linnukarkassist, kui liha läinud, saab su­ pileeme. Ja mina lürbin suppi palju parema meelega, kui linnu­ liha hävitades. Seedimist rikub ka, supp seda ei tee.

No mis ma torisen. Ikke tänupüha. Sellega arvestan ja üritan tasakaalukas olla. Kuid tänu pühadele olen alati enne ja pärast vilusoveerinud, et kas tõesti sarnast ekstsessi, liiga on tarvis. Ja jõulud pole kaugel. Aga olen tänulik, et hing ikke sees, tervis enam-vähem vanakõbõkõse kohta korras. Mis see temakesele vastutulek ikke maksma läheb. Rahu majas on tähtsam kui kur­ ta, et miks me usurändurid oleme vaid ühel päeval aastas.

VABARNA VOLLI

S P ORT

Tänak võidutses Walesi rallil Eelmisel nädalal peeti Walesis autoralli MM-sarja selle hooaja 12. etapp. Keerulisel ja raskel etapil oli sel korral võidukas Eesti rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja (Toyota), kes edestades 10,9 sekundiga belglast Thierry Neuville’i (Hyundai) ja 23,8 sekundiga prantslast Sebas­ tien Ogier’d (Citroen).

Hooaja lõpuni on veel kaks etappi ning Walesi võiduga on Tänak kogunud 240 punkti. Üldarvestuses järgenevad Ogier ja Neuville, kellel on vastavalt 28 ja 41 silma vähem. Kui kõik õnnestub, võib Tänak Kata­ loo­ nias peetaval järgmisel etapil kindlustada MM-tiitli. ,,See oli pikk nädalavahetus.

Päevad olid pikad ja ööd lühikesed. Kogu aeg oli surve peal, sõitsime igal katsel piiri peal,“ lausus Tänak vahetult pärast finišit.

Toyota tiimiboss Tommi

Mäkinen hoidis otsustava katse ajal hinge kinni. ,,Nüüd ma tean, mida tähendab neli minutit mitte hingata,“ lausus nelja­ kordne maailmameister.

Meeskondadest juhib MMsarja Hyundai, Toyota jääb ka­ heksa punkti kaugusele.

Naljanurk ,,Ema, tule ruttu, meie isa on telekas,“ kutsub Juku. ,,Mis sa ajad, kuidas ta telekasse sai?“ ,,Jalg jäi vaiba ääre taha.“

8

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

Toronto Vana-Andrese…

(Algus lk. 1)

lik pidulaud. Kui kõik olid end mugavalt istuma paigutanud,

Pärast kehakinnitust jätkus koosviibimine vestluse ja muu­ sikaliste ettekannetega, millega tegi algust koguduse segakoor.

Sõnalises osas meenutas Enn Kiilaspea muheda huumoriga oma leeriõpetust ja mitme­ külgsete vaimuannetega õpetaja Otmar Pellot, kes oli suuteline isegi mõnele ebakristlikule väl­ jendile pühakirja toel eluõiguse andma. Kunagine kauaaegne koguduse esimees Tõnu Orav jagas mälestusi oma aastatepik­ kusest tegevusest. Head pi­ kaaegset koostööd kahe kogu­ duse vahel rõhutas oma sõnavõ­ tus läti Püha Andrese luterliku koguduse juhatuse liige Elmars Berzins.

Arta Petersoo

Liina Purje-Lepiku laulu­ soolo kitarri saatel Priit Ardna

Parsa Petersoo

Sulgedest…

(Algus lk. 1)

tialase tegevuse eest Kanadas, tutvustamaks eestluse juuri vi­ suaalse maailma kaudu. Kolga tõi esile kunsti olulist tähtsust ajaloole, vabadusele ja tulevi­ kule. Ta meenutas Jõekääru suvekodus nahatöö õpetajat, ­ kunstnik Endel Rubergi, kelle tuntuim maal oli suur tamme­ puu, mis tuulega oli kasvanud ühtepidi – lääne poole. See puu oli nagu meie rahvas, kes oli Eestimaal seisnud ja paigas olnud aastasadu. Kunsti kaudu ­ õpetas vana soomepoiss noor­ tele vabaduse ja demokraatia

Marcus Kolga

lausus koguduse õpetaja oma tervitussõnad ja palus lahket abimeest Allan Eistrati käivita­ da oma aparatuur, mis võimal­ das kogu koosviibimise vältel jälgida ekraanile projekteeritud valguspilte, mis peegeldasid koguduse pikaaegse tegevuse kõiki valdkondi. Söögipalvel oli seekord kaks palet: eestikeelne toimus lauldes Heli Tenno juhendamisel ja eestlaulmisel, ingliskeelse lausus läti pastor Ilze Kuplena-Ewart.

olemasolu ja vajadust nende väärtuste eest võitlemiseks.

Muusikalise etteastega esines näitusel eesti kogukonnas tun­ tud Liina Purje-Lepik, kelle motoks: ,,Naudi, pühitse ja ole uhke!“. End kitarril saatnud solist valis esitamiseks mitmeid hingelisi laule armastatud eesti heliloojate loomingust: ,,Pisike puu“, R. Rannap, ,,Pühapäev Kadriorus“, R. Valgre, ,,Kui sa tuled, too mul’ lilli“, M. Härma ja K.A. Hermanni ,,Munamäel“, mis mõtisklesid isamaa armas­ tusest ja ilust.

Avamisel viibis ka Laura McSwiggan, Soome Vabariigi auasekonsul Torontos. Kõiki esi­nejaid tänas eesti rahvariietes Kai Palo.

Hea oli näituse ajal tutvuda kunstnike endiga, kes kandsid rinnas ümmargust sinimustval­ get märki. Samuti sai tutvuda koondise uute liikmetega. Kai Palo tutvustas oma kunsti digi­ fototrükis ,,Silver Lining“ ja Jesse Pajuäär samas tehnikas fotomaali ,,A Memory“. Eva Maripuu Judge akrüülpaneelil ,,Melancholia“ ergutas meeli lilla värvi säraga. Publik sai ­ küsimusi esitada kunstnikele ­ taieste materjalide ja maaliteh­ nika, eriti uudsete võtete kohta.

Nr. 41

operetist ,,Tütarlaps kodumaata“ oli omamoodi sümboolne.

Olime ju äsja tähistanud kodu­ maalt lahkumise 75. aastapäeva.

Liina laul viis meid tagasi sin­ na, ,,kus rahval on südames päike ja huulilt kõlab laul“.

Noorte Peter­ soode klaveriduo de­monstreeris veelkordselt oma võimeid, üks pala esitati isegi neljal käel. Põlvepikkuseid pia­ niste kviteeriti tugeva ja kaua­ kestva aplausiga.

Parim jäetakse ikka lõppu.

Selleks oli võimas juubelitort, millest õpetaja Kalle Kadakas palus kõiki osa saama. Maiusta­ mist saatsid hingekarjase lõpu­ soovid ja õnnistussõnad.

Reporteri üheks kirjutamata seaduseks on mõningate oluliste detailide unustamine. Mõnikord meenuvad need siiski veel ,,üheteistkümnendal tunnil“ ja siis naudib ta seda kui loterii­ võitu. Täna on üks selline päev.

Nii kirikus kui ka pärastisel koosviibimisel toodi esile, et koguduse esimene jumalateenis­ tus toimus 2. jaanuaril 1949 ja korjandus tõi sisse võimsa sum­ ma: $15.75. Ära kirtsuta nina, hea lugeja, see oli tollal tõe­poo­ lest võimas summa.

EERIK PURJE

Giclee trükk Ashley Lennoxi minimaalidel, Laani Heinari ,,Luna-Moon Phases“ kutsusid lähemalt uurima modernset tehnika kasutust kunstiteose ­ loomisel. Lana Kasak-McColl kasutas erilist ja õrna materjali – sulge, et kujundada kaartidele mitmevärvilisi looduskomposit­ sioone metslindudega.

Näitusel olles ja vaadates kõiki esitatud maale valgetel seintel, tajud alles hiljem, mis oli eriline, mis jäi silma ja helli­ tas hinge. Oma elamisse sobik­ sid dekoratiivsed maalid, mis kontrast- või toontoonis värvi­ dega ilmestaksid tuba ja annak­ sid uudse miljöö. Kui oleks ikka vaba seina, siis diivani kohale sobiks ideaalselt Erika ­ Agur-Didzbalise ,,White Pine Cone“, Maarika Lepiku ,,Mets“, Jaan Tengi ,,Daylillies“. Mood­ sa sisustuselemendina retrohõn­ guline maal ,,Hot Rod“ kunst­ nik Peter Toivo Maricq’i poolt kutsub kaasa seda mustas raamis pilti paigutama konto­ risse või teismelise tuppa. Mai Vomm-Järve kollane akrüül ,,Composition“ on väga kujund­ liku elemendiga, andes ­energiat ja särtsu ümbritsevale. Pronks­ kujud ,,Seafarers“ ja ,,Estonian Four Kings“ skulptor Tauno

Näituse avamisel kohal olnud EKKT liikmed ja külalised.

Armulauda jagasid pastor Matti Kormano, Agricola soome evangeelne luterlik kogudus, pastor Pamela Kormano, Püha Anskari evangeelne luterlik kogudus, pastor emeeritus Peeter Vanker, Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas, Riitta Hepomäki, ELCIC Ida Sinodi piiskop dr. Michael Pryse’i assistent ja pastor David Berg, Toronto First Evangelical Lutheran Congregation’i juhatuse esimees.

Kammerkoor Rõõm Heli Tenno juhatusel.

Kangrolt saaksid uhkelt ehtida diivanilauda või kaminasimssi.

Paeluvad looduspildid viivad vaataja otse metsa – Helve Raun Ranniste ,,Puddle Jump­ ing“, silmates kõrsi tuulte vallas sügisel ,,Just Before“ ja ,,Autumn“ Natalie Gera­ sim­ chukilt. Naudeldes merevaaadet purjekatega ,,Bronte Harbour Sailboats“ – kunstnikuks Anne Lepp. Lillede ilu ja soojust tun­ netad, vaadates Selma Piheli akvarelli ,,Poppies“, Zaiga Davies’i akrüüli ,,A Quiet Moment“ ja meisterlikult ve­ sivärvidega maalitud ,,Twilight“ Viva Mankini poolt. Tugevate siniroheliste värvide lummuses paberitükkide lapitehnikas teos ,,Turtles Hatching“ külalis­ kunstnik Maritta Mansikkalt on hästi kokku sobitatud Laine Kaja Raudsepa sõnajalataimi kujutava õlimaaliga ,,Untitled“.

Linoollõikes ,,Eesti poiss“ ja ,,Charlotte“ on lemmikloomade portreed Elva Palo teostuses.

Eesti temaatika on tulipunktis Maret Maiste akrüülmaalides rahvatantsijate kujutamisel.

Kirsten Saarna ,,Tallinn, Esto­ nia“ avab vanalinna katusemust­ rid söövitatud klaasitrükiga.

Toomas Heinari, Tuula Hei­ nari ja Vincent Teetsovi ühiseks iseloomustavaks jooneks nende töödes on intuitiivsed abstraktse kunsti jooned. Annaliisa Mc­ Conville ja Andres Musta maa­ lid eristusid teistest abstraktse realismi tunnustega. Arne Roos­ mani reisimuljetest tulvil õli­ maal ,,Edinburgh Castle, Scot­ land“ oli lisaks näitusele kesk­ seks pildiks ka EKKT näituse reklaamimisel.

Tähelepanu köitsid Marjut Karu-Nousiaineni imeline vär­ vigamma akrüülmaalis ,,Calm Surface“ – mahedad sinakad, hallikad, rohekad toonid. Anne Remmeli akvarell ,,Solitude“ edastas maaelu unistavat meele­

Foto: A. Raudsepp

olu, mil keegi alati ootab maja lävel. Margi Taylor-Selfi põneva rohelist värvi raamiga akrüül paberil ,,Follow the Leader“ pani unistama mere ja soojuse lähedusest.

Kunstnikud Randel Palo, Maritta Mansikka ja Jaak Järve paigutasid kogu näituse maalid väga mõjuvalt seintele, tuues esile värve ja toone ning luues meeleolu, mis aitab süveneda ja siseneda nähtusse. ,,Kunst täiendab elu: ta an­ nab seda, millest elus puudu,“ on kirjutanud Anton Hansen Tammsaare (1878-1940), eesti proosa- ja näitekirjanik. Avar­ dada oma mõtte- ja sisemaail­ ma, rõõmustada värvide ja tee­ made rohkusest – see on, mida vaataja otsibki kunstist.

6. oktoobril külastas kuns­ tinäitust kõrge Kanada riigitege­ lane – Ontario leitnantkuberner, austatud Elizabeth Dowdeswell, kes vestles EKKT presidendi Elva Paloga, tutvus EKKT kunstialbumiga ja suhtles ko­ ­ halviibinud kunstnikega.

Ilu ei panda padaje – eesti rahva vanasõna, seletab veen­ valt, et kunst annab meeleolu, paneb mõtlema, unistama ja seda ei saa hoida nurgas, vaid ikka oma läheduses. Lõpuks kas või oma kodus, kui soovid.

Seekordsel näitusel müüdi mit­ meid maale EKKT heaks.

Juubeliaasta on ukse ees.

Elva Palo tänab kõiki EKKT auliikmeid ja toetajaliikmeid suure panuse ja märkimisväärse abi eest. Kunstikoondisel on plaanis suurejoonelisemalt ja avaramates kunstisaalides kajas­ tada eesti kunsti Kanadas koos eesti kogukonnaga. Kunstnikud, kel pliiatsijoontega mõttesähva­ tused paberil, haaravad taas kätte värvid ja pintslid, et uusi kihilisi mõtteid paigutada lõuen­dile.

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 70

Fotod: Andres Raudsepp, Paul Kiilaspea, Kai Kiilaspea

9

10

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

Nr. 41

CEEC calls on Mayor Tory and Toronto City Councillors to overturn city rejection of application to name a park street in honour of Russian human rights activist, Boris Nemtsov

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publishing Committee Founding Chairman: Elmar Tampõld Editorial Board: Enn Kiilaspea, Jüri Laansoo, Tarvo Toomes Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca

Russian intelligence advancing Russian policy (VI) While some two decades ago counter-intelligence relied substantially on the physical surveillance of targets, cyber technology innovations have drastically reduced the im­­ portance of ‘human tails’ in tracking suspected enemy operatives.

However following indivi­ duals by car has always been and will remain to be to a certain extent an important component of surveillance practice. The KGB had definite technical requirements that Soviet car ­ manufacturers had to fulfill.

Already in the first post-war years, the approximately 200 specialized Pobedas for the KGB had a more powerful ZIM engine, transmission and ad­ justed frame. A special Volga model, of which 603 were produced sported a V8 engine ­ and an automatic transmission that boosted its speed to 170 km.

The next version of the Volga, produced 1034 cus­ tomized vehicles from 1973 to 1980 which increased speeds to 190 km. The last Volga special order model was ecquiped with a standard gear shift to disguise the installation of an automatic transmission.

But a few former special surveillance unit veterans have ­ recalled that souped-up cars were not always unnoticeable during operations. An ex­ perienced eye on someone ­being tailed could spot the the downward tilt of a vehicle with a heavier and powerful end.

This wasn’t helped by placing counter-balancing weights in the trunk. Also a louder engine noise was a tip-off not on the highway but in in slower city traffic. The Ziguli product did not suffer from these tale-tell problems.

Taking into account the number of special cars pro­ ­ duced exclusively for super-­ secret surveillance units to use, massive resources must have been devoted to relatively a huge number of personnel tail­ ing mainly foreign targets.

Spies have always depended on cover identities. Some 20 years ago, a husband-wife team of Soviet spies in Canada was arrested and convicted of spy­ ing for years for Moscow. One

reason for their long time ­professional longevity was their ability to have authentic, falsi­ fied but not forged, Canadian citizenship papers and other IDs dependent on this..

Some twenty years ago a man/woman team of KGB deep cover operatives, who had lived in Canada for some two decades in Canada were uncovered ­employing the same masquerad­ ing technique. They had used the classical method of creating cover identities. A foreign spy visits cemeteries, finds a grave of an infant whose age would be close to that of the spy. He orders a birth certificate (in Canada provincially registered and not cross-referenced to any citizenship data-base) and then citizenship papers, a social insurance number, a bank ac­ ­ count, driver’s licence and other non-forged documentation.

When Petserimaa did not gain freedom and independence with the rest of Estonia in August 1991, the KGB realized a huge advantage in exploiting the situation that had many authentic Estonian citizens ­ buried in local (now Russian) ­ territory (Pihkva oblast during the Soviet occupation oblast).

The Estonian citizenship law states that anyone who could prove they were a descendant of an Estonian citizen would ­qualify for Estonian citizenship.

The KGB played this trump to the maximum by locating the graves of local infants, the children of deceased Estonian ­ citizens, accessing local births records (which had remained behind in territory annexed b Russia), drawing up authentic, but falsified, documents, and thus giving legitimacy to KGB operatives applying for Estonian citizenship.

This would allow them to establish residency in Estonia ­ and would get visa-free travel throughout Europe and nu­ merous other countries.

Requests from Estonian authorities for access to local ­ archives of births and deaths were denied by Russia.

Digitized public records have seriously hampered this method of giving the KGB a traditional method of fabricating legends for deep cover operatives.

Namely computerized data

October 9, 2019 TORONTO – The Central and Eastern European Coun­ cil in Canada, representing the interests of over 4 million Canadians of Central and Eastern European heritage, is deeply concerned by the City of Toronto’s decision to reject an application to have a street inside a park in North Toron­ to, named in honor of assassinated Russian human rights and democracy activist and leader, Boris Nemtsov, and calls on Mayor John Tory and City Councillors to overturn the decision.

The application by the CEEC which was supported by the Raoul Wallenberg Center, was denied, according to city staff, due to negative feedback during a public consultation period in the summer and the risk of causing geopolitical issues.

The yet unnamed street, inside Earl Bales Park, was ­ chosen due to its proximity to the Russian community in Toronto. The proposal has re­ ceived wide and diverse com­

munity support and has been supported by hundreds who signed a petition in support of the initiative.

Boris Nemtsov was a leading human rights and democracy activist in Russia. He was criti­ cal of the Putin regime’s cor­ rupt, repressive oligarchy and Russia’s illegal invasion and ­annexation of Crimea.

Since his assassination, Muscovites have placed flowers, pictures and other objects on the bridge to memorialize Nemtsov and his legacy of fighting for freedom and democracy for all Russian. ­ Tragically, Russian authorities have rejected a permanent me­ morial to Nemtsov, in efforts to erase his legacy activism and sacrifice.

“Boris Nemtsov built bridges between Central and Eastern European nations and commu­ nities, as well as Canada and his legacy continues to be a beacon of hope for regional ­stability, cooperation and peace,” said CEEC President, Marcus Kolga. “It’s clear that the

The New International Estonian Centre is critical for our future generations Like everyone, I have fond memories of the Toronto Estonian House.

It is important to remember the hard work and efforts of our ancestors and fellow Estonians who dedicated themselves to building, developing, and main­ taining the Broadview Estonian House. The strength and conti­ nued success of our community is their direct legacy. We must preserve as much from the Broadview house as we can – both the physical objects from within, and its spirit.

This is natural and under­ standable. But it is time to move on. Stubbornness and nostalgia are the enemy of progress. This is about the fu­ ture; about channeling our knowledge and dear traditions into a unique, new, future-facing

banks make it easier for coun­ terintelligence investigations to match death certificates with documentation of live indivi­ duals. Now people who never apply for passports, have no social insurance numbers, no ­ bank accounts etc, people whose identity cannot be traced via any data bank, but have birth certificates in some registry can become the ‘live’ ­ source through which a back­ ground can be manufactured – rare in a digitized world.

(To be continued in a future LAAS LEIVAT issue soon.)

ESTONIAN LIFE

opportunity. The Estonian state itself is racing ahead, investing in and embracing the future. We must do so too.

And this can be done without giving up what is most impor­ tant to us, such as our traditions, culture and language. We lose the building, but keep the insti­ tution. In fact, we get a major upgrade on the building, directly helping us to revamp and re­ vitalise the institution and there­ by our community.

I want to be able to bring my children to an Estonian Centre that is sustainable, adaptable, and keeping pace with our times – even years after it first opens. (I do not plan on having children for a long time!)

I’m particularly excited about the prospect of the “accelerator” technology hub and incubator

Come out to our fall Community Engagement Session on Nov. 5 The International Estonian Centre (IEC) project team has had a jam-packed fall work schedule and you’re invited to find out what’s been happening at our fall Community Engagement Session on November 5.

The session will take place at 7.30 p.m. at the Estonian House café at 958 Broadview Avenue. Come out and hear the latest news and progress from project manager David Kalm and architect Alar Kongats.

Russian Embassy and Consulate in Toronto would seek to under­ mine our street naming proposal by any means at their disposal, including the types of operations which are commonly associated with the Putin regime, all of which are intended to intimidate city officials into rejecting this very Canadian proposal, to honor a fallen international ­ ­human rights hero.”

The CEEC was only notified about the City’s public consul­ tation website for the proposal days before it closed. The sur­ vey itself was anonymous and open to meddling through the simple task of masking of IPs. The CEEC calls on commu­ nity members to write to their local councillors and the mayor to express their support for Boris Nemtsov Way in Earl Bales Park, and for the Mayor and Council to reconsider and overturn the decision to reject this important proposal. On Oc­ tober 9, 2019, Boris Nemtsov would have celebrated his 60th birthday.

that is planned for the new Estonian Centre. This follows the spirit of Estonian innova­ tion, boosts sustainability, and provides a meaningful opportu­ nity to bring together Estonian and non-Estonian business­ people and innovators.

While I personally always saw the Estonian Centre project as a sensible and important initiative, there is certainly no ­ logic to fighting it anymore. It is going to happen no matter what, for better or for worse.

But we can all play a role in how successful it is, and in how strong and united our commu­ nity will remain.

Grumpiness, division, grudges and bickering will only hurt ­future generations.

JUKU GOLD

PS: I concede that losing the rifle range is truly unfortunate.

But that’s just another reason to make the trip to Kotkajärve!

As always, this is a chance to ask questions directly to the people who are leading this project. We want to keep you informed, and hear what you think! The goal is to build a modern, new centre for the Estonian community to enjoy and use today, and ensure a bright future for the next generation.

Keep in touch and find out what’s happening!

• Check out our website – it is updated regularly with all the latest news and information: www.estoniancentre.ca • Please sign up for our email newsletter on our website and get the latest news right to your inbox.

• Follow us on Facebook, too: @ EestiKeskus

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

(prostate gland) and kops (lung); and among females ­rinna/vähk (breast cancer) and naha mitte/melanoom (non-­ melanoma skin cancers).

Bold steps to fight clawing cancer Ever since Terry Fox’s “Marathon of Hope” in 1980, when the 22-year-old Cana­ dian, who had lost his right leg to vähk (cancer) planned to run across Canada to raise funds to fight the disease, Terry Fox jooksud (runs) are held every September all over Canada and the world – millions of people take part in 25 countries to be exact. Terry made it two-thirds of the way to his goal when his cancer returned – from St John’s, Newfoundland, through six provinces to Thunder Bay, Ontario. He ran 3, 339 miles, close to a marathon a day, for 143 days. 13 Terry Fox Runs were held in the U.S. this year, 12 in Europe (none in Estonia yet), and 15 in Brazil alone, the majority of those a­ t Maple Bear (Canadian) Global Schools. Read more at www.terryfox.org/international-runs.

This year we found out and experienced firsthand that basi­ cally all Canadian public schools hold Terry Fox walk/ runs at their respective schools in the latter half of September.

People annetavad (donate) funds sponsoring the runners, who are able to write on a

kleeps (sticker), who they are running for, or in memory of.

This 10 year-old runner’s Mamma has made it through a rinna/eemaldus (mastectomy) and keemia/ravi (chemotherapy).

She’s been lucky. Always be sure to heed the call for all manner of cancer sõel/uuringud (screenings). As a dual citizen, I took part in 2 in Eesti this year and now have been encouraged to participate in 2 upon arriving in Canada. Everyone seems to know I had a rather significant birthday recently... What’s bit­ tersweet is that I’m being asked (as a Canadian) to take part in colorectal cancer screening for the first time, whereas my 76-year-old father-in-law in Eesti has never been offered such a possible life-saving ­opportunity. Thank goodness there is jäme/soole/vähi (colon cancer) screening every 2 years in Estonia now, but it’s for ­people with ravi/kindlustus (health care insurance) aged 6069. Needless to say, it’s a very teretulnud algatus (welcome initiative).

Remission is the reduction or disappearance of the signs and symptoms of a disease and is often used when speaking of cancer. In Estonian you can say

Vähi/kasvataja is a crayfish farmer, vähk/kasvaja is a can­ cerous growth / tumour. The Tropic of Cancer is vähi pööri/ joon (or põhja/pööri/joon) – the first being both the circle of latitude and the novel of the ­ same name. The täht/kuju (astrological sign) of people ­ born between 21. juuni and 22. juuli is also vähk (Cancer), aka vähi täht/kujus sündinud ini­me­ sed.

The stickers handed out to students in September read: “Terry ran for me. I am running for ____” This 5th grader in Toronto ran for her vana/ ema (grandmother), in this case called Mamma, who fought rinna/vähk (breast cancer) at age 82 in Eesti this past year and survived. She is currently mushrooming on Saaremaa island. In this eesti keele year and recent week, it’s also a good reminder that in Estonian Mamma is ­written with 2 M-s. Like in Italian (and Swedish): Mamma Mia!

Photo: Riina Kindlam

“vähi / vähk/tõve taandumine”, (“withdrawal / retreat” of the disease), or informally that the disease has been seljatatud (overcome, from the wrestling term, the direct translation of which implies pinning the ­opponent on “its” back).

If you were to search for “vähid Eestis” or “Eesti vähid” on the internet, you would get two kinds of results: the species of kümne/jalalised (decapod) crustaceans or shellfish (vähid, vähi/laadsed, koorik/loomad) living in Estonia and the most common types of cancer (vähk/

Üksi pole keegi. Nobody is alone Financial support from EFC helps our community thrive – together.

A runaway favourite from this summer’s Laulupidu had the entire audience of 150,000 singing along. Üksi pole keegi creates a phenomenal feeling of connection – between people, between generations, and even reaching beyond to our ances­ tors.

As Canadian-Estonians, we are grateful to those who came before us and created the insti­ tutions and community we en­ joy today. The Estonian Foun­ dation of Canada was founded to ensure our community stays strong for generations to come.

For 45 years, individuals have donated to EFC to preserve our language, heritage, and culture.

In turn, EFC helps fund our ­vibrant community with support to our many organizations, a v­ ­ ariety of activities and high­quality events. Üksi pole keegi. Nobody is alone.

This spring, the EFC Board reviewed over 25 requests for financial support from across the country, ranging from special projects and events to ­ Estonian summer camps and organizations for which ongo­ ­ ing funding is vital.

In addition to the fall fund­ ing commitments for Estonia Choir and for Laulupidu partici­ pants, this spring EFC approved funding for Toronto Eesti Meeskoor, Hamilton Estonian Society Choir, and for Estonian

singers from Ontario who ­participated in Esto2019 in Helsinki. In total, EFC provided over $12,000 to support extra­ ordinary expenses associated with Laulupidu – from extra workshops and concerts, to ap­ plication and participation fees.

Although many of us visited Estonia this summer, attendance was stable and even increased at the Estonian summer camps at Jõekääru and Seedrioru.

Support from EFC helps the camps remain affordable and attractive for families, so they ­ keep coming back and remain connected with their language and heritage. Estonian summer camp organizers are able to focus on creating memorable ­ experiences for our children ­because they know EFC finan­ cial support is available.

Metsaülikool and Seedrioru Suvihari are other great sum­ mer traditions that receive EFC support and bring Estonians to­ gether to share traditions and explore new ideas.

Across Canada, EFC sup­ ports the Vancouver Estonian Society Jaanipäev celebrations, their library, and the quarterly magazine Postipoiss. Spon­sor­ ship of golf tournaments in Montreal and Toronto helps support summer sporting events where a different mix of Canadian-Estonians can come together.

The Alberta Estonian Heri­ tage Society with help from EFC sponsored a special art installation of Estonian artists ­

11

Varvara & Mar at the New Gallery in Calgary, a thought­provoking piece on nationalism.

In Montreal, the annual Jaani­ päev celebrations at Lattemäe again received EFC support and continue to be a draw. The Foundation is also pleased to renew support for the Baltic Artists’ Association annual art exhibit in Montreal, a coopera­ tive effort with the Latvian and Lithuanian communities.

Looking ahead to the fall, EFC is not only a proud found­ ing sponsor of EstDocs, but also continues to support this annual film festival which attracts both Canadians and ­ Estonians of all ages.

Estonian Music Week, start­ ed as part of the EV100 cele­ brations, continues to entertain and connect us to each other and to contemporary Estonian culture. As a major sponsor, EFC enthusiastically supports the addition of a tech con­ ference Latitude44 to this year’s events, which will also inform Canadians about Estonia today.

EFC continues to be a major supporter of language and cultural education across Canada, including significant support for

tõbi, pl -tõved) among the ­country’s population. The most common crustacean in Eesti is the jõe/vähk (European cray­ fish). There is also a Baltic shrimp (Lääne/mere KREVETT) in Estonian waters, which has even found a permanent home on these shores, in New­found­ land, the CBC reported in 2015.

And it’s always good to know that lobster is HOMAAR in Estonian. According to statistika from 2016, the most common vähk/kasvajad (malignant tu­ mours) among men in Estonia were cancers of the ees/nääre heritage schools in Hamilton, Montreal and Toronto. Each year, EFC awards honoraria to graduates of the Toronto Esto­ nian Schools in recognition of their dedication and achieve­ ments in Estonian culture and language. This year, EFC ­honoraria were presented to Liisa Osso, Alexander Johannes Gonneau, Annely Tiia Kütt, Thomas Osso, Maarika Neges and Kalle McFarlane.

EFC also offers scholarships to post-secondary students in 2nd year or above each year.

Congratulations to the 2018 EFC Scholarship recipients Joshua Gold, Liis Jõgi, Erik Kadai, Mark Pettinen, Tomas Saun, Elin Sõber-Williams and Emilie Tamtik. The application deadline for this year is October 15, 2019.

Through community dona­ tions, the Foundation supports each and every one of us by making sure we continue to have opportunities to connect with each other and to keep our

Cancer, the disease, can be described as having the chenae / claws of a decapod crustacean – SÕRAD in Estonian. The pin­ cer-like tips of sõrad are used for gripping (haaramine) and can also be called haaratsid. A sõrg, (pl sõrad) is also the clo­ ven hoof of a pig, deer, et al.

And a crowbar is a sõrg/kang, which people simply call a sõrg.

Keep running and fighting for whoever needs your support in battling cancer! Huge strides continue to be made. Although Terry could not resume his run and died 10 months later, he did not lose his fight. He said: “It’s got to keep going without me”, and it is. To date over $700 mil­ lion has been raised for cancer research in Terry’s name.

RIINA KINDLAM

language and heritage alive.

Together, we can all ensure our future here in Canada. Üksi pole keegi. Nobody is alone Funded solely by donations and bequests from the community, the Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada. Donations are accepted at any time. To learn more about the Foundation or to donate, call 416-465-5600 or ­ visit estonianfoundation.ca EFC accepts applications for funding grants twice a year: October 15 and April 15. All applications are reviewed by the Board of Directors according to rigorous review criteria and CRA Guidelines for charitable foundations. The EFC Scholarship application deadline is October 15.

Subscribe to the EFC Com­ munity Connections News­letter newsletter@estonianfoundation. ca to stay up-to-date!

12

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

Nr. 41

Explosion of Celebrations!

Round up your friends and book a table for the Explosion of Celebrations taking place on November 2nd at the Estonian House! Help not one or two… but five organizations celebrate their jubilees in a night of fun and entertainment for all ages. No babysitter needed, we have activities for your kids as well! Doors open at 4 p.m. and entertainment starts at 4:30 p.m., dinner is included in the ticket price and the cash bar will be open throughout the festivities.

The Toronto Estonian Kindergarten will be running a face painting station, photo booth with cool costumes, and kids’ corner. The program for the night will feature a theatri­ cal performance by the Toronto Estonian School’s children and youth based on themes from Oskar Luts’ well known film “Kevade” including song and

dance numbers. A slideshow will be running during the fes­ tivities with photos spanning the long histories of the cele­ brating organizations. Greetings from honoured guests and other organizations, as well as a for­ mal cake unveiling will also be a part of the activities during the night. Starting at 8:30 p.m., the Toronto Estonian Youth Organization will be organizing a dance that everyone is more than welcome to attend and is sponsored by the Estonian Ecumenical Relief Organization so don’t forget your dancing shoes! Of course there’s also a silent auction running until 8:00 p.m. with several prizes you won’t want to miss out on.

Kungla’s folk dancers will be putting on a show as well, and fun Estonian tongue twisters and sing-along directed by Heli Tenno and Liina Purje-Lepik will allow everyone to have a great time. The MC’s for the

Some of the organizers of the November 2 joint celebration of the anniversaries of the Toronto Estonian Society, Estonian schools and kindergarten and the marksmen’s club situated in Estonian House. Tickets for the gala banquet are a hot item and being rapidly bought.

Photo: Estonian Life

festivities will be former stu­ dents of the Estonian Schools Elli Kipper and Toomas Tammark.

Tickets are selling fast, so don’t miss out on the chance to

The government supports the achievement of European climate neutrality by 2050 Government Information Unit, October 2019 The government recently ap­­ proved positions on Europe’s long-term strategic vision ‘A Clean Planet for All’, whereby Estonia in principle supports setting the goal of climate neutrality by 2050 for the entire European Union.

According to Prime Minister Jüri Ratas, investing in combat­ ing climate change is investing in our future, wealth, and wis­ dom. ‘I am convinced that ­every euro we invest in combat­ ing climate change and new technologies will give us mul­ tiple returns, both in wealth and in quality of life. This is sup­ ported by the SEI Tallinn analysis released earlier this ­ week. Thanks to the analysis, we have a road map on how to invest wisely in combating climate change,’ the prime ­ ­minister said. The prime minis­ ter also considered it important to raise awareness, so that people would make environmentally sound decisions in their daily

consumption, transport, and ­nutrition choices.

According to Rene Kokk, Minister of the Environment, Estonia must have sufficient flexibility in setting sectoral ­targets and in use of measures.

‘The specific characters and challenges of the various re­ gions of the European Union must also be taken into account.

We believe that regions which are more dependent on car­ bon-intensive economy must be supported by measures to create new jobs,’ Kokk noted.

Earlier this week, SEI Tal­ linn and OÜ Finantsaka­deemia published their ‘Analysis of Opportunities for Increasing the Estonian Climate Ambition’, which mapped out the neces­ sary measures to achieve cli­ mate neutrality by 2050 – what changes should be made to get there and what their impacts would be. Estonia would be able to achieve climate neutrality by 2050 by implementing the actions listed in the analysis.

This requires contributions from the public, private, and third

sectors. With strategically wise decisions, these investments will be profitable in the long run.

The government considers it vital that the specific characters of the member states and re­ gions are taken into account and that adequate transitional measures are taken to support the achievement of climate ­neutrality. States must retain the right to choose the appropriate means to achieve the objectives, including sovereign tax decisions to achieve climate neutrality.

Estonia also considers it im­ portant that the transition to climate neutrality takes place ­ gradually and that attention is paid to reducing possible nega­ tive social impacts. There is a great deal of work to do to find suitable and environmentally friendly technologies to reduce, capture, and recycle carbon emissions. The same goes for introduction of alternative fuels, improving the energy perfor­ mance of buildings, and storing renewable energy.

The Estonian people consider

The recent art exhibit of the Society of Estonian Artists in Toronto was graced with the visit of the Lieutenant Governor of Ontario, the Rt. Hon. Elizabeth Dowdeswell (third from left), who took time to visit Estonian House during a crammed schedule of events. Some of the Society’s artists were able to join her for a historic photo.

Photo: J. Järve

connect with old friends and meet new ones! They cost $35 each, all students, regardless of age, are free as long as they register and receive a ticket as well from Piret Komi via email,

illepiret@gmail.com or through phoning 416-447-7610.

All of the celebrating organi­ zations hope to see you there having a good time along with them!

it important to address climate issues. According to Eurobaro­ meter results published in September, 85 per cent of Estonians agree that the EU economy should be made ­climate neutral by 2050.

The aim of the European long-term strategy is to take on

a leading role in global climate­related actions. The strategy defines the long-term direction ­ of the EU’s climate and energy policy towards a near-zero green­ house gas emission eco­ nomy by 2050. The transition must be socially fair and cost-effective.

Estonian experts help create international security procurement network

hand, countries have very simi­ lar needs and, for instance, the Finnish and Estonian Police could perfectly procure security products jointly in the future,” said Hannes Järvine, Lead Law Enforcement Officer of the Estonian Police and Border Guard Board.

The Police and Border Guard Board is in charge of the pro­ ­ ject feasibility analysis and preparing recommendations.

A team led by Associate Professor Mari Ann Simovart at University of Tartu’s School of Law will analyse the project from the legal side and work out joint procurement methods.

“Although the law already al­ lows countries to jointly pro­ cure products and services, there are no specific instruc­ tions or reliable methods for actually conducting cross-­ ­ border procurement in such a sensitive and complex field as internal security,” Simovart said.

There are also many issues which need a legal solution.

“For example, we need to consider which law should be ­ applied at each stage, how to conduct cooperation from the preparation of public procure­ ment to the delivery of the ­order, and what the main legal risks are in joint procurement, for instance, in the case of con­ fidential procurement,” Simo­ vart explained.

The project will also analyze innovation opportunities. The project is funded by Horizon 2020, the EU framework pro­ gramme for research and inno­ vation.

ERR News, September 2019 The Police and Border Guard Board (PPA) and the Univer­ sity of Tartu will take part in an international project to help establish a joint procurement network for internal security products and services.

The project, called iPro­ cureNet, started in May and is funded by the European Com­ mission. The network makes it possible for public agencies from different countries to carry out cross-border joint procure­ ment.

The project has 15 partners from 11 European countries, in­ cluding Estonia, Bulgaria, Spain, Cyprus, Lithuania, Portugal, France, Romania, Slovakia, Hungary and the United King­ dom. The work will involve contracting authorities, legal and innovation experts, re­ searchers and users.

According to Marine The­ve­ nin, representative of the French Ministry of Interior, the joint procurement of security solu­ tions will help find the best price and create a common European market in the field of security.

Internal security procurements are complex. For example, they may include orders of body ar­ mour, bomb detection robots or other specific technical equip­ ment, none of which are regular consumer goods. “On the other

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

13

Mälestame kurbuses armast

Ira Loosberg’i ja avaldame kaastunnet perekonnale MARET ja TOIVO VISNAPUU

Mälestame kallist ,,tädi“ Irat

Irene Loosberg’i Avaldame kaastunnet ANDRESELE ja perekonnale ANN, AIVO ja PAUL-ERIK KERSTI, JOHN, LEILA ja JÜRI

Pilt võetud möödunud üldlaulupeo teisel päeval. Vaade meeskooride ridadest laulukaare all üle lauluväljaku, kus kuulavad kümned tuhan­ded.

Foto: AR

Ühendus Eesti laulupidude ja meie rahvusliku identiteedi vahel Interaktiivne loeng Tartu College’is 23. oktoobril Kui kolmapäeval, 23. oktoob­ ril toimub loeng/arutelu Tartu College’is Eesti üldlaulupidude teemal, toimub see küsimuste ja vastuste alusel. Kan­ name aga juba siinjuures teie silme ette sellekohaseid küsimusi. Vastuseid jääte aga teie, kallid kuulajaskonna liikmed, ootama vastava kolmapäeva õhtuni.

Alustame küsimusega. Mil­li­ sel määral on laulupidudel tege­ mist eestlaste rahvusliku identi­ teediga? Võiksime kohe vastata 150 aastat tagasi toimunud esi­ mese laulupeo alusel.

Aga kuidas ja miks see siis nii toimus? Vastus võib teid oma selgusega siiski imestama panna.

Järgnevalt katsume vastata küsimusele: MiIlised on laulu­ pidude ajaloolised jaotused?

Sellega tuleme ka toime, avastades nende iseloomusta­ vaid omadusi ja imetledes nende arengulisi samme.

Keegi võiks küsida, mis juh­ tus Tartus, kui pärast viiendat suurpidustust kanti kõik üldlau­ lupeod üle Tallinna? Kas selle otsusega lõppesid laulupeod Tartus?

Ja veel! Mis toimus Eestis laulupidude juures venestamise perioodil (1881-1917)? Millist mõju avaldas see ajajärk eesti rahvale? Kuidas võiks aga sellele teistsuguse nime anda ­ eesti muusika ajaloo arengulises vaatevinklis? Avastame siinjuu­ res lausa uue nimetuse eba­ meeldiva ajajärgu jaoks.

Kunas hakkas kasvama eesti heliloojate pere, mis täitis ja ­rikastas meie laulupidude reper­ tuaari? Kuidas arenesid laulu­ peod Eesti Vabariigi vältel (1918-1940)? Kas see oli üld­ laulupidude õitseaeg?

Millised tegurid iseloomusta­ sid üldlaulupidusid pikaajalise vene okupatsiooni jooksul? Ku­ nas toimus järjekordne venes­ tamine?

Mis iseloomustas eesti rahva vaikset vastupanu tollel raskel ajajärgul? Millistel aastatel tä­

Viis aastat pikette Tallinnas Vene saatkonna ees Tallinnas Pikal tänaval Venemaa saatkonna ees on seltskond eestlasi eesotsas Tarmo Kruu­ simäega nüüdseks juba viis aas­ tat korraldanud protestipikette Krimmi annekteerimise vastu.

Foto: K. Kiilaspea

Iganädalased piketid algasid 2014. aasta oktoobri alguses.

Kui kaua neid kavatsetakse jät­ kata, pole selge, ütles Tarmo Kruusimäe rahvusringhäälin­ gule. (ERR/EE)

histati Torontos esimest (1869. a.) Eesti laulupidu ja millisel moel? Milline laul iseloomustas rahvusliku läbimurde 1985. a. laulupeol Eestis?

Mis aastal hakkasid uuesti kõlama seni vaikima sunnitud laulud?

Kui peatuksime siin ja tõm­ baksime veidi õhku? Oleme juba esitanud üle kaheteist­ kümne küsimuse, mis küll pi­ gem tegelevad ajalooga. Võik­ sime tegeleda nüüd inimtunnete ja möödunud laulupeo aktuaal­ susega.

Kuidas mõjus viimase laulu­ peo atmosfäär välismailt saabu­ jatele? Eriti lauljatele?

Millised olud tekitavad rahva hulgas vaimustust laulupeo eel ja eriti laulupeo vältel?

Siin kindlasti pakub kuula­ jaskond oma muljeid.

Mis oleks see maagiline mõiste, mis põhjustab inten­ siivset sõbralikkust kohalviibi­ jate vahel?

Kuulajaskonna lahkel loal aga võiks ka esitada kriitikat Tallinna üldlaulupäeva kohta.

Seda võivad tulijad lugeda ka ajalehtede veergudel, millest on loenguõhtuks kujundatud orga­ niseeritud väljapanek. Artiklid on Postimehest, Päevalehest ja Õhtulehest.

Natukene kriitikat repertuaari suhtes on ka eeslugeja lisamas.

Samuti vastama küsimusele: Mis tagas ettekannete kõrget kvaliteeti?

Praktilisest küljest, mispärast kohapealsed lauljad kaldusid minestama laulukaare sügavu­ ses?

Võiksime ka vastata küsimu­ sele, kuidas oli ilmselt kaks nä­ dat varem toimunud laulupidu Tartus paremini korraldatud kui üldlaulupidu Tallinnas?

Sellele võiks vabalt vastata ettekande pidaja, olles viibinud viiel Tartu laulupeo kontserdil.

Tallinna üldlaulupeol osales ta aktiivselt välismaalt saabunud lauljaskonna ridades.

Millisel moel siiski ületas Tallinnas peetud laulupidu Tartu oma? Selle küsimuse vastusega peaksid kõik rahule jääma.

ANDRES RAUDSEPP

Seedrioru sügistalgud

Laupäeval, 5. oktoobril toimusid Seedriorul korralised sügistalgud, kus tehti üldiseid koristustöid ning valmistati Seedrioru laagriala ja ehitusi ette talve tulekuks.

Seedrioru uue tualettruumi ja pesumaja (comfort station) ehitus Eesti freespalkidest on lõpe­tamisel, aset leiavad veel sisetööd, kasutamiseks peaks maja olema valmis 2020.a ­kevadel. Peatselt on algamas ­suvilate kanalisatsiooniga ühen­ damine, seegi peaks plaani kohaselt olema lõpetatud 2020. aasta kevadel.

TEPP Seedrioru lasketiiru ehitus on tänu TEPP vabataht­ likele saanud põhjaliku uuen­ duskuuri, lasketiirus on nüüd Fotod: TAUNO MÖLDER palju valgust ja avarust.

Teadlased avastasid Saturni orbiidilt 20 uut kuud USA teadlased on teatanud, et Saturnil on nüüdsest rohkem kuid kui Jupiteril. Hiljuti tehti kindlaks 20 uue kaaslase olemasolu, vahendas BBC. Uurimisrühm avastas Saturni orbiidilt 20 uut kuud. Kokku on hiidplaneedi kaaslasi avastatud nüüd 82. Sellega möödus Saturn Jupiterist, kelle kaaslasi on avastatud 79.

Saturni äsja avastatud kuud on võrdlemisi väikesed. Iga dia­ meeter on umbes viis kilomeet­

rit. 17 kaaslast liigub planeediga vastassuunaliselt ja kolm Sa­tur­ ni pöörlemisega samas suunas.

Kahel sellisel kuul võtab orbiidi läbimine ligi kaks aastat aega. Ülejäänud 18 kaaslast läbivad orbiidi rohkem kui kolme aasta­ ga.

Teadlased usuvad, et „uued“ kuud on lagunemisel tekkinud osakesed vähemalt kolmest suuremast taevakehast.

Saturni 20 kaaslast avastati Hawaiil asuva Subaru teleskoo­ bi abil. Andmed kuudest koguti juba aastatel 2004-2007, kuid uute algoritmide abil said tead­ lased alles praegu kaaslaste ole­ masolu kindlaks teha.

14

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

Nr. 41

Mälestame armast eluaegset sõpra ja naabrit, alguses Pidulas ja hiljem Collingwoodis

LEINAME SÜGAVAS KURBUSES KALLIST EMA, VANAEMA, ÕDE JA TÄDI

Elfriede Elb’i

Elfriede Elb’i

(neiuna LÕHMUS) sündinud 5. oktoobril 1923 Kihelkonnas, Eestis surnud 2. oktoobril 2019 Torontos, Kanadas

Avaldame kaastunnet perekonnale

Kanadas – tütar ANN ELB-CADEN ja MICHAEL CADEN CHRISTIAN ja DEANNA

poeg ALDO ELB ja MEGAN DIGBY-ELB TAYLOR ja DANIEL ÕIE RIIS TOOMAS ja LAURA RIIS perega VIIVI ja AIN NIITSOO perega

õepoeg CARL BAUER perega õepoeg PETER BAUER perega õepoeg ERIK NAAR perega USAs – õetütar MARET LEHNERT perega õetütar TINA STORER perega õe lapselaps SLADE KELLING (KOIVUHALME) õde MAIRE ja OSWALD RIISMA VERONICA BRUNO perega RICHARD RIISMA perega

Kurvastusega mälestame lahkunud

Rootsis – venna lapselaps JOHAN WIBERG (LÖHMUS) perega vennatütar MARIANNE ja THOMAS ERIKSSON ROBIN ERIKSSON perega JONAS ERIKSSON

venna lapselaps NIKLAS LÖHMUS perega

venna lapselaps DANIEL HERNANDEZ (LÖHMUS) perega

venna lapselaps FREDRIK LÖHMUS perega

Elfriede Elb’i ja avaldame kaastunnet ANN’ele ja ALDO’le ja nende perekondadele

Austraalias – venna lapselaps LINDA WIBERG (LÖHMUS) abikaasaga Puhka rahus!

Tais –

vennapoeg MAIT LÖHMUS perega

Eestis –

SUGULASED ja SÕBRAD

Restoranijuht White Guide soovitab Eesti restorane Lisaks kodumaistele toiduelamustele on Eesti restoranid tunnustatud ka Euroopas.

Mõjukas restoranijuht White Guide on välja valinud 30 Eesti restorani, kuhu soovitab sööma minna.

Väljaspool Tallinna on soo­ vitatute nimekirjas: restoran Alexander (Pädaste mõis, Põh­ jala saarte köök), Hõlm (Tartu, fine dining), Põhjaka (Järvamaa, eesti köök), Fellin (Viljandi, kohvik-restoran), Rannahotell (Pärnu, skandinaavia köök), Tammuri talu restoran (Valga­ maa, kaasaegne köök), Ööbiku Gastronoomiatalu (Raplamaa, eesti köök).

Tallinna restoranidest soo­ vita­takse järgmisi kohti: Tchai­ kovsky (prantsuse köök), TOA (aasia köök), Chedi (ida­ maa köök), Konrad (euroopa köök) ning ORE ja Salt (­ fusion).

Kaasaegset kööki pakkuva­ test Tallinna restoranidest toodi esile: NOA, Moon, Kaks kokka, MEKK, Umami, Korsten, Kolm Sibulat ja Fabrik; Eesti kööki pakkuvatest restoranidest: Ribe, Leib Resto ja Aed ning Tuljak.

Veel olid nimekirjas fine dining restoranid NOA Chef’s Hall, Restoran Ö, Art Priori, Hori­ sont, Cru ja 180° by Matthias Diether.

Täielik nimekiri parimatest restoranidest on White Guide kodulehel.

LEHTE PAARA TIIT PAARA perega ANDRES PAARA perega HILJA HANNUS PEETER HANNUS perega MONIKA HANNUS perega

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Elfriede Elb’i ja avaldame kaastunnet perekonnale

Lahkus meie armas

Elfriede Elb

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet perekonnale VALENTINA VILDE ANNE ja ENNO AGUR perega PETER ja SANDY VILDE perega

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud pikaajalist elanikku

Evi Riga ja avaldame kaastunnet perekonnale Lahkus meie kallis perekonnasõber EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Elfriede Elb Mälestame vaikses leinas ja avaldame kaastunnet ANNELE ja ALDOLE perekondadega

Mälestame

Aino Tamme

MAIVA ja TOOMAS ARGET perega MARET KAPP ESTER, ALEKS ja ANDRES KIVI TIIU ja DAN RUGGIERO TIIU STRAUSS perega ENE, KENDRA ja CLAIRE SWALLOW MAI-LIIS TOOME perega

Puhka rahus, armas Aino.

CHRISTER ja BEV LINDSAY ja LIA peredega RIINA ja ALAN ÜLO TINA perega LIIS ja KATI peredega ja TOM KAIRI-LIIS perega ja RENNA

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 41

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 13. oktoobril kell 11.00 JUMALATEENISTUST KI­RIKUS EI TOIMU. Pühapäeval, 13. oktoobril kell 11.00 LÕIKUSTÄNUPÜHA JU­ MALATEENISTUS EHATARES. J. Puusaag. Organist H. Tenno.

Pühapäeval, 20. oktoobril kell 11.00 LÕIKUSTÄNUPÜHA JUMALATEENISTUS. E. Bouti­ lier, J. Puusaag. Koor. Järgneb LÕIKUSTÄNUPÜHA LÕUNA­ SÖÖK. Registreeruda: Õ. Wil­ biks, tel. 416-267-7376.

Pühapäeval, 27. oktoobril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. A. Liivandi, J. Puusaag. Solist Mi­ kaela Boutilier.

Pühapäeval, 27. oktoobril kell 15.00 JUMALATEENISTUS EHA­TARES. J. Puusaag.

Riina Solman: usuvabadus annab vabaduse ka ühiskonda panustada 10.10.2019. Eesti Kirikute ­Nõu­kogu ja Justiits­minis­ teeriumi poolt korraldatud konverent­s il „Usuvabadus Eestis“ ütles rahvastikuminister Riina Solman, et kirikutel on tähtis osa riigi ja rahva kestmise põlistamisel. „Usuvabadus kõige laiemas mõttes tähendab nii vabadust uskuda oma südametunnistuse järgi, ilma et keegi sellesse sekkuda saaks, aga samuti ka ­ vabadust oma usku teostada – vabadust panustada ühiskonda,“ sõnas rahvastikuminister Riina Solman. „Kuidas hinnata ja tun­ nustada ühiskonda panustamist?

Kõige suurem tunnustus ja tänu, mis vabatahtliku töö tegijale osaks saab – seda võin öelda lähtudes enda aastatepikkusest kogemusest Tallinna Oleviste koguduses – on tänu inimeste silmades, kui neid on olnud võimalik aidata.“ Solman juhtis tähelepanu tra­ ditsioonide hoidmisele ning järjepideva töö viljadele. „Pe­ ­ red, noored, lapsed – nemad on ühiskonna alustalad ning kirik ja riik saavad üheskoos palju ära teha, et neid toetada.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Pühapäeval, 13. oktoobril PI­ KAL NÄDALAVAHETUSEL Pühapäeval, 13. oktoobril kell JUMALATEENISTUST EI TOI­ 11.30 LÕIKUSTÄNUPÜHA JU­ MU. MALATEENISTUS ARMU­ Pühapäeval, 20. oktoobril kl 2 LAUAGA. p.l. (NB! ERINEV KELLAAEG) Kell 15.00 Palvus Soome JUMALATEENISTUS. Jutlustab Kodus. õp. Peeter Vanker.

Kolmapäeval, 16. oktoobril Pühapäeval, 27. oktoobril kl kell 15.00 PIIBLITUND Eha­ 1.30 pl JUMALATEENISTUS. tares.

Pühapäeval, 3. novembril kl Pühapäeval, 20. oktoobril kell 1.30 p.l JUMALATEENISTUS. 11.30 MUUSIKALINE PAL­VUS. KOGUDUSE LOTERII. Loo­si­ Orelikontserdi annab EELK misele tulevad sügisannid, maius­ Pärnu Eliisabeti koguduse orga­ tused, joogipoolis, hoidised, lilled nist Aaro Tetsmann. Sõnaline osa jms. – Sinu kogudus võidab.

EELK arhivaar Janis Tobreluts.

Annid palume tuua kirikusse Pärast palvust naisringi toas samal pühapäeval või nädal va­ peab kohvilauas ettekande rem.

EELK arhivaar Janis Tobreluts.

LISATEADE. Õp. Kalle Ka­ Pühapäeval, 27. oktoobril kell dakas viibib 7. oktoobrist kuni 2.

11.30 USUPUHASTUSPÜHA novembrini kodumaal puhkusel.

JU­MALATEENISTUS ARMU­ Talituste küsimustes palun helis­ LAUAGA. tage: Riina Klaas, tel 416-4445613.

EELTEATED:

Leerikool alustab pühapäeval, 3. novembril kell 11.30 toimuva jumalateenistusega, millele järg­ neb esimene leeritund.

Leeritundide täpne ajakava lepitakse kokku sellel esimesel kohtumisel.

Surnutemälestuspüha juma­ lateenistus 24. novembril kell 11.30.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­ saamised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

Tugevad peresuhted kodudes toetavad lapsi ja noori väljas­ pool kodu, nende ühiskondlikus elus, aga ka edaspidisel hakka­ masaamisel. Sellele baasile toe­ tudes on abistaval tugisüsteemil, mida riik ja kogudused täna pakuvad, võimalik tulemusli­ ­ kumalt tegeleda sotsiaalsete ja majanduslike probleemide la­ hendamisega.“ „Põlvkondadel, kes mäletavad nõukogude ateismi perioodi, on võib-olla lihtsam väärtustada usuvabadust, sest nad teavad, mida selle puudumine tähendab ning mida tähendab saada oma usu tõttu taga kiusatud,“ rääkis Solman. „Kui me aga arvame, et tänapäeva maailmas on kõik­ jal usuvabadus tagatud, nagu Eestis, siis me eksime. On riike,

Tallinn mahub Euroopa kultuursemate linnade hulka Reisiteenuste veebilehe Wan­ deru koostatud nimekirjas Euroopa kultuurseimatest linnadest asub Eesti pealinn esikümnes.

Nimekirja koostamisel arves­ tati kultuurilise tähtsusega koh­ tade (teatrid, vaatamisväärsused, ülikoolid, katedraalid, muuseu­ mid jne) paiknevuse tihedust linnades.

Euroopa parimaks selles ar­ vestuses osutus Firenze. Esi­ küm­nes on veel Lissabon, Praha, Napoli, Amsterdam, Bologna, Edinburgh, Tallinn, Pariis ja Ateena. Esikahekümnes on veel Rooma, Milano, Palermo, Oslo, Lyon, Riia, Tirana, Vilnius, Thessaloniki ja Toulouse. (ÕL/EE)

kus kiusatakse inimesi nende usu tõttu. Samamoodi on riike, kus inimesi vangistatakse selle tõttu, et nad ei usu või et nad ei usu nii, nagu nende riik seda oma kodanikelt nõuab. Usu­ vabadus ei tähenda seega ainult vabadust uskuda, vaid ka vaba­ dust mitte-uskuda või uskuda omamoodi.“ (SIMPT)

Matusebüroo Aastakümnete kogemused eestlaste teenindamisel.

Oskuslik nõuanne ja mõõdukad hinnad.

Kim R. Hunter President and Owner

Wayne Hamilton Funeral Director

1403 Bayview Avenue, Toronto, Ontario M4G 3A8 south of Davisville Avenue 416-487-4523 • Fax 416-487-4395

15

Sündmuste kalender • Laup., 5. okt. – teisip., 5. nov.

ARNE ROOSMANI NÄITUS ,,A TOUCH OF JAZZ“ Studio Dreamshare’is, Pembroke, Ont., 18 Pembroke St. W. - laup., 19. okt. kl 1 pl WORKSHOP WITH ARNE. - laup., 26. okt. kl 6:30 pl NIGHT OF JAZZ. • Kolmap., 23. okt. kl 7 õ LOENG ja ARUTELU Tartu College’is. ANDRES RAUDSEPP ,,Eesti üldlaulupeod: iseloomustavad omadused läbi aegade“.

• Neljap., 24. okt. kl 6 õ ESTDOCS’I LÜHIFILMID Tartu College’is.

• Reedel, 25. okt. kl 7 õ RAHVUSÜLIKOOLI 100.

AASTA­P ÄEVA AKTUS ja VASTUVÕTT Tartu College’is.

• EESTI KIRJANIKUD REIN RAUD ja KAI AARELEID TIFA’l (Toronto International Festival of Authors): - laup., 26. okt. kl 6 õ; - pühap., 27. okt. kl 7 õ; - kolmap., 30. okt. kl 6 õ Harbourfront Centre’is.

• Laup., 2. nov. kl 4 pl JUUBELISADU 2019 Eesti Majas: Toronto Eesti Selts 75, Toronto Eesti Seltsi Täienduskool 70, Toronto Eesti Seltsi Keskkool 55, Toronto Eesti Seltsi Lasteaed 55, Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi 50.

• Pühap., 3. nov. kl 3 pl KOH­ TUMINE EESTI KIRJANIKE REIN RAUA ja KAI AARELEIDIGA Tartu College’is.

• Reede-pühap., 8.–10. nov.

EST­DOCS. • Neljap., 14.–pühap., 17. nov.

MUSIC + TECH: ESTONIAN MUSIC WEEK ja KONVERENTS LATITUDE 44 WE Global Lear­ ning Centre’is ja erinevates esi­ nemispaikades. Piletid nüüd saadaval.

• Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Ikea valis välja kaupluse asukoha Eestis Pool aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena on Rae vald ja Ikea valinud Ikea kaupluse asukohaks Kurna külas asuva 20 hektari suuruse krundi.

Rae vallavolikogu arutab maatüki müüki Ikeale järgmisel nädalal.

Rootsi mööblikontserni Ikea huve Eestis esindab arendaja Viljandi Real Estate OÜ.

IKEA sisenes Eesti turule 2019. aasta augustis, avades siin e-poe koos füüsilise väljastus­ punktiga Tallinnas. (ÄL/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.) • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $150.—; Poolaastas $80.—; Veerandaastas $43.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $180.00, poolaastas $95.00 ja veerandaastas $52.00. USA-s: aastas $200.00; poolaastas $108.00; veerandaastas $62.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $275.00; poolaastas $140.00; veerandaastas $75.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatshekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 11. oktoobril 2019 — Friday, October 11, 2019

Tellige EESTI ELU! ,,Juubelisadu“ on kätte jõudmas!

Tulge kõik laupäeval, 2. novembril Eesti Majja pühitsema mitte üht või kaht… … vaid koguni viit juubelit koos sõprade ja perega. Toronto Eesti Selts pühitseb 75ndat, Toronto Eesti Seltsi Täien­ duskool ja -keskkool 70ndat ja 55ndat, Toronto Eesti Seltsi Lasteaed 55ndat ning Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi 50ndat juubelit. Lusti ja lõbu jätkub kõigile vanustele alates kl 4 peale lõunat, nii et tulge ja võtke ka oma lapsed kaasa! Õhtusöök on kaasatud hinna sees ning tasuline baar on lahti terve õhtu jooksul.

Väikestele korraldab lasteaed näomaalinguid, photo booth’i koos huvitavate kostüümidega ja laste mängunurgaga. Õhtuks on plaanitud kava algusega kl 4.30 p.l., kus eesti kooli noored esitavad Oskar Lutsu ,,Kevade“ teemadel põhineva näidendi ­lauludega ja tantsudega. Ek­raa­ nil näidatakse õhtu jooksul slideshow-d organisatsioonide viimase 75 aasta tegevusest.

Tervitusi on oodatud teistelt ­organisatsioonidelt, mõningatelt aukülalistelt ja ka juubeleid pühitsevate organisatsioonide liikmetelt.

Alates kl 8.30 õ. korraldab Toronto Eesti Noorte Selts tant­ su, kuhu kõik on oodatud ja mida toetab EERO. Tooge kõik oma tantsukingad kaasa!

Aga muidugi on ka vaikne oksjon mitme ahvatleva auhin­ naga, mis toimub kuni kl 8 õh­ tul.

Lõbu pakuvad ka eesti tongue twisterid ja ühislaulmine Heli Tenno ja Liina PurjeLepiku juhatusel ning ,,Kungla“ rahvatantsijad. Et kava sujuvalt edasi liiguks, siis teadustamine on endiste õpilaste Elli Kipperi ja Toomas Tammarki võime­ kates kätes.

Piletid lähevad kiiresti, nii et ostke ruttu ära Piret Komiga ühendust võttes meili­ aadressil: illepiret@gmail.com või tele­ fonil 416-447-7610. Hind on $35 täiskasvanutele ja kõik lapsed ja õpilased (hoolimata vanusest) on tasuta – peaasi, et nad on registreeritud Piretiga.

Juubeliorganisatsioonid loo­ davad teid näha koos nendega pühitsemas suurel pidustusel!

Teade Eesti Elu kontor on seoses Tänupühaga es­­mas­­päe­val, 14. ok­­toob­ril SULE­TUD.

Suur tänu Toronto Vana-Andrese kogudusele, kelle lahke toetus võimaldas tänase lehe tuua teieni värvitrükis.

Piret Komi ja Elle Rosenberg registreerisid teisipäeva kooliõhtul juubelipeolisi.

Nr. 41