Ameerika probleemidest

RAUL PETTAI

USA läbib hetkel üht keerulisemat ajajärku. Esiteks tuleb kohaneda süveneva globaalsuse, automatiseeringu ja kiirelt laieneva infotehnoloogiaga. Viimane omakorda ähvardab rünnata endastmõistetavaks peetud privaatsust, millele siinne ühiskond on rajatud.

Kõigele lisaks, või vahest tänu eelmainitud eba kindlustundele, toimus USA sisepoliitikas aastal 2016 pöörang, kui presidendiks sai ootamatult Donald Trump, tänu USA föderaalsüsteemi valimiskorrale. Teatavasti ei otsusta USA presidendivalimistel lõplikku tagajärje üldine, riikliku ulatusega häälte arv, vaid seda teeb nn. valimis kogu Electoral College hääletus, kus igal osariigil on kindel arv hääli, vastavalt osariigi elanike arvule. Kandidaat, kes võidab antud osariigis, saab Electoral College’is kõik osariigi hääled.

Läbi ajaloo on senini ikka olnud, et populaarhääli võitnud kandidaat saavutab enamuse ka valimiskogus. Seekord aga võitis Trump napilt Pennsylvanias, Michiganis ja Wisconsinis, osariigid, millel suure rahvaarvu tõttu on Electoral College’is eriti palju hääli. Nii sai Trump nende hääled endale ja võitis valimised, ehkki üleriiklikult oli Hillary Clintonil 2.8 miljonit häält rohkem. Seda nimetatakse teaduslikus keeles ,,statistical outage“ – harva juhtuv, kuid mitte võimatu.

(Full story available via link below)